16.12.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 309/81

1.1

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide organiseeritud kodanikuühiskonna kolmandal kohtumisel vastuvõetud lõppdeklaratsioonis kutsuti üles looma tõelist lepingutel põhinevat partnerlust Euroopa Liidu ja kõnealuse piirkonna ametkondade vahel; samas deklaratsioonis taotletakse ka läbirääkimiste alustamist Andide Ühenduse riikidega (1).

1.2

Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide riigipeade ja valitsusjuhtide kolmandal tippkohtumisel vastuvõetud Guadalajara deklaratsioonis (2) nimetati “meie ühiseks strateegiliseks eesmärgiks” assotsiatsioonilepingute sõlmimist Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse riikide vahel (sarnaselt lepingutele, mis on juba sõlmitud Mehhiko ja Tšiiliga ja läbirääkimiste etapis Mercosuri riikidega), mis sisaldaks ka vabakaubanduspiirkonna loomist.

1.3

Samal tippkohtumisel otsustati läbi viia ühishindamine, mille eesmärgiks on anda hinnang Andide Ühenduse majandusintegratsiooni olukorrale. Hindamist alustati 2005. aasta jaanuaris.

1.4

Seni ei ole Euroopa Liidu riigid Andide Ühenduse majandus- ja kaubanduspotentsiaali piisavalt ära kasutanud. Kuigi tegemist on Andide Ühenduse teise olulisema kaubanduspartneriga Ameerika Ühendriikide järel, ei ole kaubavahetuse näitajad kuigi märkimisväärsed. Andide Ühenduse institutsioonide püüdlused integratsiooni süvendamiseks suurendavad käesolevas dokumendis näidatud raskustest ja puudujääkidest hoolimata väljavaateid assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks, mis võib Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse vahelist kaubavahetust oluliselt hoogustada, nagu on juba toimunud teiste piirkondade puhul.

1.5

Kodanikuühiskonna valdkonnas on EMSK-l regulaarsed suhted kahe asutusega, kes esindavad kogu piirkonna sotsiaalseid osalejaid: Andide Tööhõive Nõuandekoguga ja Andide Tööandjate Nõuandekoguga.

1.6

6.–7. veebruaril 2006 korraldas EMSK koostöös Andide Ühenduse peasekretariaadiga Limas kuulamise, millest võtsid osa Andide Tööhõive Nõuandekogu ja Andide Tööandjate Nõuandekogu ning samuti teised Andide Ühenduse kodanikuühiskonna organisatsioonid, mille väärtuslik panus on lisatud käesolevale dokumendile. Osavõtjad väljendasid toetust läbirääkimiste alustamisele ELiga, hoiatades siiski, et partnerlus ELiga peaks arvestama kahe piirkonna vahelisi erinevusi, vältima sõltuva arengu mudelit ning aitama kaasa kõnealuse piirkonna sotsiaalse võla vähendamisele ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele.

1.7

Käesolev arvamus aitab edastada ametiasutustele organiseeritud kodanikuühiskonna seisukoha Andide Ühenduse ja Euroopa Liidu suhete kohta, kooskõlas Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide kodanikuühiskonna neljandal kohtumisel (Viin, aprill 2006) vastuvõetud lõppdeklaratsiooni ettepanekutega (milles rõhutati veelkord, et EL peab kaasa aitama Ladina-Ameerika integratsiooniprotsesside tugevdamisele) ja Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumisel (mai 2006) vastuvõetud lõppsoovitustega assotsiatsioonilepingu võimaliku sõlmimise kohta Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse riikide vahel, mis on esitatud kohtumise lõppdeklaratsioonis:

“Meenutades Guadalajara deklaratsioonis seatud ühist strateegilist eesmärki, tervitame Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse otsust käivitada 2006. aastal protsess, mille siht on alustada läbirääkimisi sõlmimaks assotsiatsioonileping, mis hõlmaks poliitilist dialoogi, koostööprogramme ja kaubanduskokkulepet.”

2.1

Kõnealuse viie riigi olukorda ei ole lihtne lühidalt kokku võtta, sest kuigi tegemist on sama geograafilise ruumiga — Andide piirkonnaga –, on need riigid majandustasemelt, demograafiliselt olukorralt, poliitiliselt suunalt jne väga erinevad. Seetõttu toob käesolev dokument välja ainult iga riigi hetkeolukorra mõned kõige tähelepanuväärsemad aspektid.

2.2

Boliivia on viiest Andide Ühenduse partnerist kõige vaesem ja kogu Ladina-Ameerika üks vähem arenenud riike. Osaliselt on see tingitud merele juurdepääsu puudumisest, kuid on ka teisi põhjusi, näiteks rahvastiku vähesus — väljaränne jätkub pidevalt –, konkurentsivõimeliseks põllumajanduseks sobiva maa vähesus, ajalooliselt väljakujunenud sõltuvust ühelaadsetest loodusvaradest, elanikkonnast üle poole moodustavate põlisrahvaste tõrjutus ja kasvavad pinged kõrgplatoo (Altiplano) piirkonnas asuva traditsioonilise poliitilise võimukeskuse ja idapiirkonna tasandikel tekkivate majanduslikult võimsate piirkondade vahel. Boliivia on suutnud leida demokraatlikke lahendusi, kuid pikka aega kestnud ebastabiilsus on kahjustanud riigi majandusarengut. Uus valitsus, mis astus ametisse 2006. aasta jaanuaris, viib läbi põhjalikke reforme leidmaks õiget arenguteed, tagades samas ka investeeringute õiguskindlust ning täites võetud rahvusvahelisi kohustusi ja kehtivaid kahepoolseid kokkuleppeid.

2.3

Ecuadori olukord sarnaneb mitmeski mõttes Boliiviale: suure osa rahvastikust moodustavad põliselanikud ning on suuri poliitilisi ja kultuurilisi erinevusi rannikualade tasandike ja kiltmaapiirkonna vahel. Kuigi viimastel aastatel ei ole Ecuadoris sotsiaalsed konfliktid olnud nii teravad, on poliitiline ebastabiilsus olnud veelgi suurem. 49 % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri (3). Viimaste kümnendite majanduskriisid koos majanduse “dollariseerumisega” on tekitanud ulatuslikku vaesust ja 10 % majanduslikult aktiivsest elanikkonnast on välja rännanud. Päritoluriiki tehtavad rahaülekanded, mille väärtus jõudis 2004. aastal 1,74 miljardi dollari tasemeni, moodustavad teise tähtsama välisvaluuta sissevoolu allika pärast naftat.

2.4

Peruu on läbi teinud teistsuguse arengutee — pärast terrorismietappi (1980. aastatel ja 1990. aastate algul) tuli riigis võimule valitsus (president Fujimori ametiajal), mida iseloomustasid autoritaarsus ja korruptsioon. Vaatamata küllalt suurele majanduskasvule ei ole praegune valitsus suutnud poliitilisi ja sotsiaalseid reforme kindlalt käima lükata ning rahva toetus valitsusele on väga madal. Andide Ühenduse osas, mille peasekretariaat asub küll Limas, on Peruu mitmete allpiirkondliku integratsiooni aspektide suhtes ilmutanud mõningast vastumeelsust.

2.5

Venezuelat (4) jälgib pingsalt kogu piirkond ja ka ülejäänud maailm, sest viimastel aastatel on riigis olnud suuri poliitilisi ja sotsiaalseid pingeid president Chávezi pooldajate ja kritiseerijate terava vastasseisu tõttu. Venezuela majandus sõltub üha enam nafta ekspordist, mille rahvusvaheline hind on kõrge, võimaldades valitsusel arendada aktiivset rahvusvahelist poliitikat ja andes tema käsutusse märkimisväärse eelarve sisepoliitika teostamiseks.

2.6

Vaatamata valitsevale poliitilise ja sotsiaalse vägivallale, mida veelgi süvendab narkoäri, on Colombia suutnud säilitada oma demokraatlikud institutsioonid, mis on Ladina-Ameerikas ebatavaline. Lisaks poliitilistele pingutustele on ka Colombia majandustulemused tähelepanuväärsed. Kuid kuigi vägivald on Colombias vähenenud, esineb endiselt ametiühingutöötajate, ajakirjanike, ettevõtjate ja inimõiguste eest võitlevate organisatsioonide liikmete mõrvu ja pantvangistamisi.

3.1.1

Andide Ühendus on Lõuna-Ameerika vanim integratsioonimudel. Asutajariigid Boliivia, Colombia, Tšiili, Ecuador ja Peruu allkirjastasid 1969. aastal Cartagena lepingu, pannes aluse Andide paktile, nagu seda tol ajal nimetati. Kolm aastat hiljem ühines paktiga Venezuela ja 1976. aastal astus välja Tšiili. Praeguse viie liikme (Boliivia, Colombia, Ecuadori, Peruu ja Venezuela) rahvaarv on kokku 120 miljonit ja SKT umbes 265 miljardit dollarit. Siseturu maht on kokku umbes 8,6 miljardit dollarit.

3.1.2

Oma 35-aastase ajaloo jooksul on integratsioonirühm 1960.–1970. aastatele iseloomulikult protektsionistlikult mudelilt (mis põhines impordi asendamisel) üle läinud uuele “avatud regionalismi” suunale. Teisalt on läbi viidud mitmeid institutsionaalseid reforme, mille eesmärgiks on olnud integratsiooni järjest süvendada ja mis tipnesid Andide Ühenduse loomisega 1997. aastal. Selle tulemusena on Andide Ühendusel hästi välja arendatud institutsionaalne struktuur ja küllaltki täielik kogum ühenduse õigusakte.

3.1.3

1996. aastal Trujillo protokolliga loodud Andide Integratsioonisüsteemi (5) eesmärgiks on ühenduse asutuste koordineerimine integratsiooni süvendamiseks ja tugevdamiseks. Süsteem koosneb valitsustevahelistest ühenduse tasandi täidesaatvatest, seadusandlikest ja otsuseid tegevatest organitest ning kohtu- ja kontrolliasutustest.

3.1.4

Süsteemi kaks peamist otsuseid tegevat organit — Andide Välisministrite Nõukogu ja Andide Ühenduse Komisjon — on valitsustevahelised asutused. Komisjonil on seadusandlik roll majanduse, kaubanduse ja investeeringute alal. Andide Välisministrite Nõukogu ülesandeks on kõik, mis ei ole komisjoni pädevuses, eelkõige poliitilised, sotsiaalsed, keskkonna, migratsioonipoliitika ja inimeste vaba liikumise küsimused, samuti ühenduse asutuste välistegevuse kooskõlastamine.

3.1.5

Andide Integratsioonisüsteemi kõrgeim poliitiline organ on Andide Presidentide Nõukogu, mille moodustavad liimesriikide riigipead. Presidentide nõukogu avaldab oma arvamust deklaratsioonide või suuniste kaudu, mis näitavad kätte suuna integratsioonisüsteemi teistele asutustele ja institutsioonidele. Andide Presidentide Nõukogu eesistuja vahetub iga poole aasta tagant tähestikulises järjekorras, samasugune rotatsioon toimub ka teistes valitsustevahelistes organites.

3.1.6

Andide Integratsioonisüsteemi asutustest ja institutsioonidest olulisemaid on Andide Ühenduse Peasekretariaat, mis asub Peruus Limas. (6) Peasekretariaat on valitsustevahelistele institutsioonidele tehnilist abi osutav organ. Sel on seadusandlik pädevus teatud valdkondades (resolutsioonide vastuvõtmine), algatusõigus ja muud spetsiifilised ülesanded.

3.1.7

Ühenduse asutused on veel Andide Ühenduse Kohus ja Andide Parlament ning täiendavad tunnustatud institutsioonid on Andide Tööhõive Nõuandekogu, Andide Tööandjate Nõuandekogu, Andide Arengukorporatsioon, Ladina-Ameerika Reservfond, Simón Rodrígueze ja Hipólito Unanue lepped ning Simón Bolívari nimeline Andide Ülikool.

3.2.1

Andide riikide integratsiooni hinnates tuleb arvestada kahte aspekti. Esiteks tuleb silmas pidada, et kuigi Andide Ühendus on toiminud juba üle kolmekümne aasta, on tegemist siiski viie arengumaaga (keskmine sissetulek inimese kohta on 2364 eurot, samal ajal kui Euroopa Liidus on see praegu keskmiselt 20 420 eurot), mis ütleb nii mõndagi nende institutsionaalsuse ja majandusliku suutlikkuse kohta.

3.2.2

Samas võib öelda, et kuigi integratsiooni tavapäraste iseloomulike tunnuste — nimelt ühisturu loomise — osas ei ole Andide Ühenduses kuigivõrd edu saavutatud, on muudes küsimustes integratsioon küllalt arenenud. Vaatamata kaubanduslikku integratsiooni takistavatele raskustele on kultuuri- ja sotsiaalvallas, rahanduses ja teistes valdkondades loodud selleks kindel alus.

3.2.3

Andide Ühenduse reaalse toimimise hindamisel lähtutakse harilikult majandusintegratsioonist. Selles osas on ühenduse arengutee olnud konarlik. Alles 1993. aastal suudeti moodustada vabakaubanduspiirkond, millest Peruu jäi esialgu välja. Kõigile liikmesriikidele ühtsete väliste tollitariifide kehtestamise kava ei ole veel ellu viidud, kuigi kaubandusalal on ühtlustamine edenenud. Selles kontekstis on väga oluline, et Andide Ühenduse riigid arendaksid välja tõelise tolliliidu, selleks et kumbki pool saaks tulevasest ELi ja Andide Ühenduse assotsiatsioonilepingust maksimaalset kasu.

3.2.4

Kuna ei ole suudetud välja arendada vastavat regulatiivset raamistikku, on ühendusesisene kaubavahetus väike ja aastati väga kõikuv. 1990ndatel aastatel suurenes ühenduse liikmete vaheline kaubandus märgatavalt, kasvades 4,1 %lt kogu kaubandusest 1990. aastal 14,2 %ni 1998. aastal (7). Siiski on ka viimatinimetatud tase madal, võrreldes 1970ndate aastate rühmasiseste näitajatega, ning see on madalam ka Ladina-Ameerika keskmisest (20,2 %). Teisest küljest on alates 1998. aastast Andide Ühenduse sisene kaubandus langenud (10,4 % 2004. aastal), kuigi 2005. aastal on toimunud positiivne tõus.

3.2.5

Andide Ühenduse sisekaubandus on olnud väiksem kui kaubavahetus Ameerika Ühendriikidega (46,6 % kogukaubandusest 2004. aastal) ja peaaegu võrdne kaubavahetusega Euroopa Liiduga (11,0 % 2004. aastal). Praegusest viiest Andide Ühenduse liikmest kolm suunavad allpiirkondlikule turule alla 12 % ekspordist.

3.2.6

Integratsiooni vallas on tehtud mõningaid edusamme, kuigi raskusi on olnud palju, osalt vähese poliitilise tahte tõttu, kuid kahtlemata on ka muid põhjusi, näiteks turgude struktuur, erinevad majandusmudelid, erinev majanduslik arengutase, geograafiline asend, mis takistab ühendusesisest kaubandust, ja sisepoliitilised probleemid. Kõigele vaatamata tuleb rõhutada, et Andide Ühendus on suutnud enam kui kolm aastakümmet integratsiooniteel püsida. Kaasaegsete infrastruktuuride puudumine viie liikmesriigi vaheliseks teabevahetuseks ja transpordiks on üks peamisi põhjusi, mis takistab ühenduse siseturu loomist ja Andide Ühenduse arengut üldiselt.

3.2.7

Tuleb märkida, et välissuhete praktilisel kooskõlastamisel ei ilmuta Andide Ühenduse riigid just suurt ühtekuuluvustunnet. Nii näiteks on Boliivia ja Venezuela liikunud lähemale Mercosurile ning Peruu ja Colombia on allkirjastanud vabakaubanduslepingu Ameerika Ühendriikidega.

3.2.8

Need lahknevused süvenesid veelgi, kui 22. aprillil 2006. aastal Venezuela teatas Andide Ühendusest väljaastumisest. Nimetatud asjaolu ja vabakaubanduslepingute allkirjastamine on tekitanud Andide Ühenduses sügava poliitilise kriisi, mille analüüsimiseks korraldataks erakorraline tippkohtumine.

3.3.1

Kuid nagu eespool öeldud, ei piirdu Andide Ühendus ainult kaubandusintegratsiooniga. Algusaegadest peale on eesmärgid olnud laiemad, soovides anda integratsioonile ka poliitilist ja sotsiaalset mõõdet. See püüdlus peegeldub nii viimasel ajal mitmes riigis peetud võitluses demokraatia eest kui ka vajaduses Andide riikide häält Ladina-Ameerika kontekstis ja laiemaltki rohkem kuuldavale tuua. Samuti tingib nimetatud püüded Andide piirkonna sotsiaalmajanduslik tegelikkus.

3.3.2

Sotsiaalse ühtekuuluvuse puudumisest räägivad jahmatavad andmed: 50 % Andide piirkonna elanikkonnast — umbes 60 miljonit inimest — elab allpool vaesuspiiri. Kõik viis Andide Ühenduse riiki kuuluvad maailma kõige suurema ebavõrdsusega riikide hulka (Gini indeksi järgi) ja seda mitte ainult sissetulekute osas, vaid ka teiste, etnilise kuuluvuse, rassi, päritolu jms alusel tõrjutuse vormide poolest.

3.3.3

Selles kontekstis tuleb rõhutada ka mitteametliku töö levikut, sise- ja välisimmigratsiooni suurt osakaalu (mis suures osas puudutab naisi) ning nähtusi nagu piirkonna rahvastikust enamiku (Boliivias) või olulise vähemuse (Ecuadoris ja Peruus) moodustava põliselanikkonna marginaliseeritus. Kõnealuses piirkonnas toodetakse ka suurem osa maailmas tarbitavast kokaiinist, mis toob kaasa ebaseadusliku majandustegevuse, suure osa elanikkonna ümberasumise, vägivalla ning korruptsiooni, millele Colombia puhul lisandub veel pikaajaline relvakonflikt.

3.3.4

Sellises olukorras ei saa kaubanduse liberaliseerimine olla ainus vahend Andide riikide ühtekuuluvuse suurendamiseks. Andide Ühenduse Peasekretariaadi juhtimisel läbiviidavas “Uues strateegiline kavas” (8) ei rõhutata niivõrd tollimaksude kaotamist, vaid keskendutakse muudele väljakutsetele nagu konkurentsivõime parandamine, intellektuaalne omand, mittetariifsete tõkete kõrvaldamine, infrastruktuurid, inimeste vaba liikumine, energia, keskkond ja turvalisus.

3.3.5

Selle uue arengule ja globaliseerumisele suunatud integratsiooni taotleva strateegilise suuna üheks teljeks on sotsiaalne areng. Seetõttu on Andide Ühenduse viimase aja üheks olulisemaks algatuseks olnud septembris 2004 vastuvõetud terviklik sotsiaalarengukava (9), mille eesmärgiks on võitlus vaesuse, tõrjutuse ja sotsiaalse ebavõrdsusega. Keskpikas perspektiivis võiks nimetatud terviklik sotsiaalarengukava olla aluseks sotsiaalse (ja majandusliku) ühtekuuluvuse globaalsele strateegiale. Andide Ühendusele pakub huvi ELi sotsiaalvaldkonnas kasutatav avatud kooskõlastusmeetod. Samuti pakub huvi Euroopa struktuurifondide sarnase sotsiaalfondi idee. Seega on Andide Ühendus esimene allpiirkond, mis püüab üle võtta Euroopa sotsiaalmudeli elemente.

3.3.6

Igal juhul on sotsiaalteema alates 1999. aastast pälvinud ühenduse poliitilistes deklaratsioonides ja otsustes järjest enam tähelepanu (10) ja viimase viie aasta jooksul on tehtud ka konkreetseid algatusi.

3.3.7

Integratsiooni-, arengu- ja sotsiaalse ühtekuuluvuse teemalisel Andide presidentide kõnelusel mööndi, et soovides rahvusvahelisemaks muutumist, peavad Andide riikide majandused mitmekesistama tootmist ja tõstma konkurentsivõimet, kaasates mikro- ning väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid, edendades koostööd ning luues territoriaalarengust lähtuvalt tingimused kohalikuks arenguks ja regionaliseerimiseks.

3.3.8

Andide Ühenduse Peasekretariaat on seadnud ühenduse peaeesmärkideks globaliseerumise koos integratsiooniga, arengu koos konkurentsivõime ja sotsiaalse kaasamisega ning sotsiaalse ühtekuuluvuse koos demokraatliku valitsetavuse tugevdamisega. Elluviimist ootav sotsiaalmeetmete kava hõlmab kõiki nimetatud küsimusi ja on teostatav niivõrd, kuivõrd Andide riigid peavad seda oma prioriteediks kaubanduse liberaliseerimise läbirääkimistel kolmandate osapooltega, eriti niisugustel läbirääkimistel, mis võivad suurendada erinevusi kõnealuses piirkonnas ja Andide riikide ühiskondade siseselt, millele on iseloomulik teatud sektorite tõrjutus nende etnilise päritolu või soo tõttu.

4.1.1

Kuigi Andide integratsioonil on juba mitme aastakümne pikkune ajalugu, on kodanikuühiskonna osaluse ametlikud organid kindlustunud alles Andide Ühenduse viimase etapi jooksul, kui loodi tööhõive ja tööandjate nõuandekogud. Kuni selle ajani kaasati ettevõtjaid ja ametiühinguid kui Andide integratsioonis osalejaid piirkondlikul areenil vaid vähesele määral. Siiski olid nad Andide integratsioonis osalenud riiklike valitsuste kaudu.

4.1.2

Andide Tööhõive Nõuandekogu loodi otsusega nr 441 (11) ja selle moodustavad neli esindajat igast Andide riigist. Esindajad ja nende asendajad valitakse iga riigi poolt määratud tööhõive esindusorganisatsioonide kõige kõrgema juhtkonna seast. Andide Tööhõive Nõuandekogus osalevad iga liikmesriigi tähtsamad ametiühingute liidud. Praegu on nõuandekogus esindatud 16 ametiühingute liitu viiest liikmesriigist (12).

4.1.3

Andide Tööandjate Nõuandekogu loodi otsusega nr 442. Selles on esindatud Andide piirkonnas tegutsevad tööandjate organisatsioonid ja selle moodustavad iga Andide riigi tööandjate esindusorganisatsioonide kõrgeima juhtkonna seast valitud neli esindajat.

4.1.4

Mõlema nõuandekogu ülesanded määratleti uuesti otsusega nr 464 (13), mis sätestab, et need võivad esitada arvamusi Andide Välisministrite Nõukogule, Andide Ühenduse Komisjonile või peasekretariaadile ning võtta osa välisministrite nõukogu ja komisjoni koosolekutest, samuti Andide integratsiooniga seotud valitsuse ekspertide või töörühmade koosolekutest, kus neil on ka õigus sõna võtta.

4.1.5

Andide Tööhõive Nõuandekogu on tänaseks välja töötanud hulga arvamusi, millest paljud puudutavad Andide Ühenduse sotsiaal- või välismeetmete kava ja millest üks tähtsamaid on hiljuti vastu võetud arvamus nr 27 (14) teemal “Euroopa Liidu ja Andide Ühenduse assotsiatsioonilepingu võimaliku allkirjastamise järelmeetmed”, kus rõhutatakse, et nõuandekogu jagab ootusi edendada poliitilist, majanduslikku ja sotsiaalset liitu ELiga.

4.1.6

Andide Tööandjate Nõuandekogu rõhutas omalt poolt ühes deklaratsioonis (15), et assotsiatsioonileping Euroopa Liiduga on peatähtis küsimus, ja soovitas, et asjaomaseid läbirääkimisi ELiga tuleb kajastada väga läbimõeldult, et mitte läbirääkimisi kahjustada.

4.1.7

Nii Andide Tööhõive Nõuandekogu kui Andide Tööandjate Nõuandekogu on rõhutanud vajadust parema kooskõlastamise järele teiste Andide piirkonna kodanikuühiskonna osalejatega ja samuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega, selleks et kooskõlastada ühiseid seisukohti ja aidata kaasa algatustele põhiliste tööstandardite tagamiseks kõigis ELi ja Andide Ühenduse vahelistes lepingutes.

4.2.1

Lisaks nimetatud kodanikuühiskonna institutsionaalsetele esindusfoorumitele on Andide Ühendusel veel teisi sotsiaalpoliitilise kaasamise vahendeid nagu Simón Rodrígueze lepe (1973), mis on kolmepoolne foorum arutelu, osaluse ja kooskõlastamise võimaldamiseks (tööministrid, tööandjad ja töötajad) ning mille eesmärk on käsitleda sotsiaal- ja tööpoliitika küsimusi piirkondlikul tasandil. See on üks nn ühiskondlikest lepetest (16).

4.2.2

Simón Rodrígueze lepe oli Andide riikide sotsiaal- ja tööalase integratsiooni esimesi vahendeid, mis hõlmas otseselt sotsiaalse ja tööalase arengu aspekte. Kuigi leppe arengus on olnud olulisi saavutusi ja selle vastu tundsid püsivat huvi kõik sotsiaal- ja tööala edendamisest huvitatud sektorid, võib tänase seisuga näha, et ebasoodsad, peamiselt institutsioonilist laadi asjaolud andsid end integratsiooniprotsessi arengus tugevalt tunda, ja võib öelda, et 1983. aastal lepe seiskus.

4.2.3

Praeguse kuju sai lepe Andide Presidentide Nõukogu poolt 24. juunil 2001 allkirjastatud Simón Rodrígueze leppe asendusprotokolliga. Leppe eesmärgid on:

4.3.1

Andide piirkonna mõõde on seotud riiklike ja ülemaailmse tasandi sotsiaaldünaamikaga, kus lisaks tööküsimustele väljenduvad ühiskonna huvid ka teisel viisil, seoses niisuguste konkreetsete teemadega nagu inimõigused, põliselanikkonna õigused, naiste õigused, kultuur, keskkond, tarbijad, perepõllundus, väikepõllumehed jne.

4.3.2

Neid erihuve esindavad arvukad erinevaid elualasid esindavad organisatsioonid, kes täidavad piirkondlikus integratsioonis juba väga aktiivset rolli ning kelle osa muutub veelgi tähtsamaks seoses ELi ja Andide Ühenduse tulevase assotsiatsioonilepinguga.

4.3.3

Samuti tuleb esile tõsta kodanikuühiskonna organisatsioonide teiste vormide tähtsust, olgu need siis assotsiatsioonid või liikumised (nt põliselanike liikumised), valitsusvälised organisatsioonid, valitsusväliste organisatsioonide platvormid ja võrgustikud, koalitsioonid või tegevusplatvormid, uurimiskeskused, ülikoolid vm.

4.3.4

Liikumiste ja nn organiseerimata kodanikuühiskonna sotsiaaldünaamika on Andide piirkonnas väga aktiivne, kuigi sageli piirdub tegevus riikliku tasandiga või ei leia ligipääsuteid või osalusvõimalusi Andide piirkonna integratsiooni formaalses süsteemis. Selles kontekstis on Andide Ühenduse Peasekretariaat teatanud peatsest Andide riikide akadeemiliste asutuste ja valitsusväliste organisatsioonide allpiirkondliku võrgustiku loomisest.

4.3.5

Hõlbustamaks nende osalejate kaasamist Andide riikide integratsiooniprotsessi formaalsesse dünaamikasse, on Andide Ühendus loonud mitmeid töörühmi. Nii loodi põlisrahvaste õiguste töörühm (17), mis on Andide Integratsioonisüsteemi nõuandev asutus ülesandega edendada põlisrahvaste aktiivset osalust allpiirkondliku integratsiooni majanduse, sotsiaalküsimuste, kultuuri ja poliitika valdkonnas. Kõnealuses töörühmas käsitletakse teemasid, mis puudutavad selliseid delikaatseid küsimusi nagu ühise ja põliselanike maade omandiküsimus, maakogukonnad ja põllumajanduslik tootmine, majandusareng, sotsiaalne võrdsus ja poliitiline osalus, kultuuriline identiteet ja institutsionaliseerimine jt.

4.3.6

Andide Integratsioonisüsteemi nõuandva asutusena on loodud ka tarbijaõiguste töörühm (18), mille ülesanne on edendada Andide Ühenduse riikide tarbijaõiguste kaitsega tegelevate riigi- ja eraasutuste aktiivset osalust integratsiooniga seotud sotsiaalse kokkuleppe ja otsuste tegemise protsessis oma huvivaldkonnas.

4.3.7

Nimetatud nõuandeasutuste (19) tööks ei ole Andide Ühenduse eelarves ette nähtud rahalisi vahendeid. See tähendab, et osaleda saavad ainult need organisatsioonid, kes ise leiavad inimesi ja vahendeid ühenduse töörühmade ja asutuste koosolekutel osalemiseks.

5.1.1

Esimene Euroopa Ühenduse ja Ladina-Ameerika vaheline koostööleping sõlmiti Andide Paktiga 1983. aastal, neliteist aastat pärast viimase loomist.

5.1.2

See leping oli üks nn teise põlvkonna koostöölepingutest. Erinevalt esimese põlvkonna lepingutest, mis olid eelkõige kaubanduslikku laadi (sooduslepinguteta), olid need uue põlvkonna lepingud täielikumad, hõlmates ka poliitilisi ja koostööaspekte, mis hiljem said lepingute keskseks elemendiks. Lisaks olid need lepingud selge märk sellest, et Euroopa Ühendus peab Ladina-Ameerika piirkondlikku integratsiooni tähtsaks.

5.1.3

ELi ja Ladina-Ameerika suhete areng 1980. aastatel viis peagi vajaduseni uue lepingute põlvkonna järele alates 1991. aastast. 1993. aastal sõlmis EL Andide Rühmaga kolmanda põlvkonna raamlepingu. Uuendusena sisaldas leping nn demokraatiaklauslit, väljendamaks ühist kohustust demokraatiaga seoses, ja nn edaspidise arengu klauslit koostöövaldkondade laiendamiseks.

5.1.4

Samal ajal muutusid suhted Andide Ühendusega 1990. aastatel üha tähtsamaks seoses narkokaubanduse vastase võitlusega. EL soovis probleemile läheneda teisiti kui Ameerika Ühendriigid, kes pani pearõhu karistusmeetmetele. Selleks oli kaks teed. Ühelt poolt lepiti vastusena Andide riikide endi taotlusele kokku üldise eelistussüsteemi laiendamises Andide riikidele eriskeemi “Üldine eelistussüsteem — narkootikumid” alusel, mis lubas 90 % Andide riikide kaupadest tuua ELi tollivabalt. Teiselt poolt otsustati käivitada kõrgetasemeline narkoalane eridialoog.

5.1.5

1990. aastate keskel hakkas EL edendama uut suhteraamistikku ja 1993. aasta leping asendus peagi uutega, kui alustati läbirääkimisi neljanda põlvkonna lepingute sõlmimiseks Mercosuri riikide, Tšiili ja Mehhikoga. Nende tekstide koostamine oli esimene samm vabakaubanduskokkulepet sisaldavate assotsiatsioonilepingute poole. Andide Ühendus soovis samalaadse lepingu sõlmimist, kuid EL leidis, et parem on selle eesmärgi suunas liikuda sammhaaval, alustades vahelepingust. See ettepanek kiideti heaks 2002. aasta mais Madridis toimunud ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide II tippkohumisel.

5.2.1

15. detsembril 2003 allkirjasid EL ja Andide Ühendus poliitilise dialoogi ja koostöö lepingu. Nimetatud dokument oli eelmise lepinguga võrreldes samm edasi, kuigi ei vastanud täielikult Andide riikide ootustele (20). Andide riikide silmis oli niisuguse mudeli puuduseks see, et ei paranenud nende juurdepääs ELi turule. Siiski sisaldab kõnealune leping olulist uuendust: poliitilise dialoogi institutsionaliseerimist. Samuti lisab see kahe piirkonna koostöösse uusi valdkondi (ränne, terrorism jt) ning suurendab kodanikuühiskonna rolli koostöös (21).

5.3.1

Nagu võib näha järgmisest tabelist, on ELi ja Andide Ühenduse kaubavahetuses tekkinud mõningane seisak. Kuigi EL on praegu Andide Ühenduse tähtsuselt teine kaubanduspartner, hõlmab see vaevalt 12–13 % viimase väliskaubandusest, samal ajal kui kaubavahetus Ameerika Ühendriikidega moodustab 40 %. Andide riikide eksport ELi on langenud 19 %lt (1994) 12 %le (2004) koguekspordist. Tarnijana on ELi osa langenud 19 %lt (1994) 13 %le (2004) Andide Ühenduse impordist.

ELI KAUBAVAHETUS ANDIDE ÜHENDUSEGA

5.3.2

EL on Andide Ühendusse tehtavate otseinvesteeringute tähtsaim allikas, kuid alates 2000. aastast on investeeringute vood pidevalt vähenenud — võrreldes 2000. aasta rohkem kui 3,3 miljardi dollariga üksnes vaevalt miljard dollarit 2003. aastal.

5.3.3

Kaubavahetuse tulevikuperspektiiv on praegu ebakindel. 2006. aastal jõustunud uus üldine eelistussüsteem ei näi oluliselt parandavat võimalusi ELi turule pääsemiseks, kuigi laiendab toodete hulka, mida süsteem hõlmab. Samuti suurendab skeemi pikendamine kümnele aastale stabiilsust, mis võib soodustada investeeringuid. Selles kontekstis edendaks assotsiatsioonileping ELi ja Andide riikide majandussuhteid palju tõhusamalt.

5.4.1

ELi — Andide Ühenduse suhetes on tehtud olulisi edusamme, kuid suhete areng võib jääda toppama praeguses olukorras, mida iseloomustab küll üsna korralik koostöö, kuid vähedünaamilised majandussidemed, ning kus on olemas institutsionaliseeritud poliitiline dialoog, kuid puudub ühine tegevuskava. Seetõttu teeb EMSK ettepaneku liikuda hoolimata praegustest raskustest võimalikult kiiresti assotsiatsioonilepingu poole sarnaselt lepingutele, mis on allkirjastatud Tšiili ja Mehhikoga ning mille suhtes käivad läbirääkimised Mercosuri riikidega.

5.4.2

Leping sisaldaks vabakaubanduslepingut, laiendatud poliitilist dialoogi ja uusi koostöövõimalusi. Samuti peaks leping sisaldama ambitsioonikamat sotsiaalmõõdet, pakkudes sotsiaalsetele osalejatele ja kodanikuühiskonnale rohkem osalusvõimalusi.

5.4.3

Leping peaks sisaldama ka niisuguseid olulisi aspekte nagu konkurentsivõime suurendamine, investeeringute õiguskindlus ning tõelise Andide piirkonna siseturu arendamine, kus ettevõtted saavad tegutseda asjaomaste tagatistega.

5.4.4

Euroopa Liit nõustus nimetatud võimalust kaaluma kahe piirkonna III tippkohtumisel Guadalajaras (Mehhiko) 2004. aasta mais, kuid nõudis rea eeltingimuste täitmist (näiteks et igasugune vabakaubandusleping peab põhinema Doha arenguprogrammi tulemustel ja et Andide piirkonna majandusintegratsioon peab saavutama piisava taseme), mille kohta viiakse läbi ELi ja Andide Ühenduse ühishindamine.

5.5.1

Kooskõlas täieliku partnerluse saavutamise eesmärgiga peavad läbirääkivad pooled keskenduma peamiste sotsiaal- ja tööalaste õiguste tagamisele ning demokraatia ja inimõiguste kaitsele ning looma mehhanismid kõigi nende õiguste edendamiseks, väljendades selgelt oma kindlat otsust võidelda narkokaubanduse ja korruptsiooniga ning seada eesmärgiks õiglusel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel põhinev majandusareng.

5.5.2

Tulevane leping peaks olema üles ehitatud sel viisil, et see vastaks seatud poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse partnerluse eesmärgile. Seetõttu oleks soovitav lisada dokumenti ka sotsiaalpeatükk, mis täiendaks ja tasakaalustaks kaubandussuhetele ja poliitilisele dialoogile pühendatud peatükke.

5.5.3

Nimetud sotsiaalpeatükk peaks sisaldama töötajate ja tööandjate õigusi eespool mainitud kriteeriumide alusel, nimetades selgesti ka ühinemisvabadust, sotsiaalset dialoogi ja sotsiaalset kokkulepet (22).

5.5.4

Mõne Andide riigi ilmselge ebakindlus inimõiguste ja eriti ajakirjandus- ja ametiühinguvabaduse teostamisel nõuab tõhusamat ELi kaasabi.

5.5.5

Leping peaks kohustama allakirjutanud pooli mõlema piirkonna sotsiaalõiguste edendamiseks tehnilise koostöö ja teiste abiprogrammide kaudu.

5.6.1

EL on arengukoostöös Andide riikidega olnud selgelt esikohal. Vaid veidi üle kolmandiku ühenduse koostööst Ladina-Ameerikaga on suunatud Andide Ühendusele ja selle liikmesriikidele. Boliivia ja Peruu olid aastatel 1994–2002 ühed kolmest suuremast ELi ametliku abi saajast.

5.6.2

Praegu töötab Euroopa Komisjon välja uut Andide Ühendusele suunatud allpiirkondliku koostöö strateegiat ja eristrateegiat iga Andide riigi jaoks, millest juhinduda ajavahemikus 2007–2013.

5.6.3

Euroopa Komisjoni koostatud Andide Ühendusele suunatud piirkondliku strateegia dokumendi kavand (2007–2013) tugineb kolmele teljele: piirkondlik integratsioon, sotsiaalne ühtekuuluvus ja narkovastane võitlus.

6.1

Käesolevas arvamuses soovitakse edastada ELi institutsioonidele sotsiaalse mõõtme ja kodanikuühiskonna osaluse põhikriteeriumid, mida EMSK arvates tuleb suhetes Andide Ühendusega silmas pidada ja mida peab uurima tulevane assotsiatsioonilepingu läbirääkimiskomitee.

6.2

Kuigi EMSK ei ole varem ELi ja Andide Ühenduse suhete teemal arvamusi ega resolutsioone koostanud, lähtume sotsiaalse mõõtme ja osaluse kriteeriumide määramisel järgmisest:

6.3

Kõnealuses kontekstis tuleks meenutada kohustust, mis võeti ELi ja Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide organiseeritud kodanikuühiskonna kolmandal kohtumisel, millel osalejad “taotlevad, et ELiga sõlmitavad lepingud sisaldaksid olulise elemendina ka sotsiaalmõõdet ning sotsiaalorganisatsioonide ja organiseeritud kodanikuühiskonna kaasamise ja temaga konsulteerimise asutuste edendamist ja tugevdamist” ning “kinnitavad oma otsust edendada Ladina-Ameerika ning Kariibi mere piirkonna riikide piirkondlike nõuandeasutuste omavahelisi suhteid ning samuti nimetatud asutuste suhteid EMSKga” (23).

6.4

Samas on ELi ja Andide Ühenduse riigid tunnustanud Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhikirjas väljendatud põhimõtteid ja väärtusi ning selle peamisi sotsiaalvaldkonda puudutavaid vahendeid nagu deklaratsioon aluspõhimõtete ja põhiõiguste kohta tööl (1998), kolmepoolne deklaratsioon rahvusvaheliste ettevõtete ja sotsiaalpoliitika põhimõtete kohta (1977, muudetud 2000) ja Rahvusvahelise Töökonverentsi resolutsioon ametiühinguõiguste ja nende seoste kohta kodanikuõigustega (1970). Samuti on mõlemad piirkonna riigid ühinenud inimõiguste ülddeklaratsiooniga (1948) ja majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise paktiga (1976).

6.5

EMSK ja Andide nõuandekogud peavad olema alussambad, millele toetub Andide riikide ja Euroopa kodanikuühiskondade ühistegevus ning nende osalus kahe piirkonna vahelistes läbirääkimistes ja tulevastes nõuande- ja osalusstruktuurides, mis EMSK arvates tuleks assotsiatsioonilepingu raames asutada.

6.6

Selles kontekstis on nimetud kolm asutust astunud institutsioonidevahelise koostöökava allkirjastamisega esimese olulise sammu oma suhete institutsionaliseerimise suunas. Koostöökava tähendab EMSK ja Andide nõuandekogude vahelises teineteisemõistmises suurt kvalitatiivset edasiminekut vastastikuse koostöö tihendamiseks ja stabiliseerimiseks.

1.

toetada Andide Ühenduse organiseeritud kodanikuühiskonna osaluse asutusi;

2.

aidata kaasa Andide Ühenduse ja Euroopa Liidu kodanikuühiskondade dialoogile;

3.

aidata kaasa sotsiaalmõõtme lisamisele tulevasse ELi ja Andide Ühenduse assotsiatsioonilepingusse;

4.

toetada Andide Tööhõive Nõuandekogu ja Andide Tööandjate Nõuandekogu algatust Andide Majandus- ja Sotsiaalnõukogu loomiseks;

5.

suurendada EMSK III rühma moodustavatele organisatsioonidele sarnaste kodanikuühiskonnaorganisatsioonide osalust Andide riikides;

6.

tugevdada kahe piirkonna majandussidemeid.

6.8

Mõlemad Andide nõuandekogud on teinud Andide Ühenduse asutustele ühisettepaneku (24) käivitada arutelu, mille tulemusena loodaks võimalikult kiiresti Andide Majandus- ja Sotsiaalnõukogu.

6.9

EMSK tervitab nimetatud algatust ja seoses sellega valitsevat konsensust ning leiab, et kõnealuse Andide Majandus- ja Sotsiaalnõukogu koosseis peaks olema mitmepoolne ja hõlmama tööandjate, töötajate ning organiseeritud kodanikuühiskonna erinevate huvirühmade esindajaid, selleks et luua ühine nõuandekomitee, mis on vajalik ELi ja Andide Ühenduse kodanikuühiskonna organisatsioonide osaluseks tulevase assotsiatsioonilepingu institutsioonilises raamistikus.

6.10

Euroopa Komisjon korraldas 3. märtsil 2005. aastal esimese ELi ja Andide Ühenduse tulevasi suhteid käsitleva konverentsi, millel osalesid erinevad sotsiaalorganisatsioonid ja millel oli esindatud ka EMSK. Seoses võimaliku läbirääkimiste alustamisega tuleks niisugust üritust korrata ja seda laiendada, kaasates tulevikus ka olemasolevad Andide Ühenduse kodanikuühiskonna organisatsioone esindavad asutused (Andide Tööhõive Nõuandekogu; Andide Tööandjate Nõuandekogu, tarbijate ja põliselanikkonna küsimusi käsitlevad töörühmad).

6.11

EMSK on arvamusel, et kahe piirkonna partnerluse edendamiseks on tarvis süvendada ELi ja Andide Ühenduse erinevate kodanikuühiskonna organisatsioonide kahepoolseid suhteid ning arendada nende ühistegevust, liikudes lähemale eesmärkidele, mille suunas on juba tehtud edusamme (25).

7.1

Samuti kui eelmistes arvamustes rõhutab EMSK, et demokraatia stabiilsus on seda tugevam, mida tugevamad on riigi institutsioonid ning riigi ja ühiskonna vahelised suhted, mida suurem on sotsiaalne heaolu, mida vähem on ebavõrdsust, mida enam edendatakse majandusarengut ja majanduskasvu, mida paremini kaasatakse ühiskonda ajalooliselt tõrjutud sektorid ning mida enam luuakse vahendeid laiaulatuslikuks poliitiliseks dialoogiks kohalikul, riiklikul ja piirkondlikul tasandil.

7.2

EMSK on arvamusel, et ELi ja Andide Ühenduse ühiste huvide seisukohast oleks kasulik alustada läbirääkimisi (ilma et need tingimata sõltuksid Doha läbirääkimiste vooru tulemustest) kahe piirkonna assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks, ning kutsub osapooli üles selles suunas samme astuma.

7.3

EMSK leiab, et nimetatud leping peab panema aluse terviklikule ja tasakaalustatud partnerlusele, mis hõlmaks vabakaubanduspiirkonda ning samuti poliitilist ja koostööalast dialoogi. Tulevase lepingu tekst peaks selgesõnaliselt sisaldama ka sotsiaalmõõdet, lähtuvalt Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni põhiõiguste konventsioonide ja teiste eespool nimetatud vahendite täitmise kohustusest.

7.4

Majandusvaldkonnas peab leping:

7.5

Sotsiaalvaldkonnas peab leping eelkõige edendama ja kaitsma:

7.6

EL peaks suurendama oma koostöötegevust Andide riikidega — mis on küll praegugi märkimisväärne — aitamaks parandada Andide riikides valitsevaid tingimusi, pidades silmas tulevast assotsiatsioonlepingut, vastavalt komisjoni hiljutises teatises seatud sotsiaalse ühtekuuluvuse prioriteedile (26). EMSK toetab ettepanekut, et Euroopa Investeerimispank laiendaks oma Ladina-Ameerikale ette nähtud rahastamisvahendeid, suunates olulise osa nendest vahenditest väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Nimetatud ja teiste eesmärkide saavutamisel võiks Andide Arengukorporatsioon olla kasulik partner.

7.7

Samuti kutsub EMSK komisjoni põhjalikult analüüsima Euroopa Parlamendi ettepanekut luua kahe piirkonna ühine solidaarsusfond, sest see oleks eriti kasulik Andide (ja samuti Kesk-Ameerika) riikide jaoks. EMSK on ka arvamusel, et Iberoameerika institutsioonilise koostöö programm väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edendamiseks (IBERPYME) on hea näide ettevõtluse edendamisest ja et nimetatud programmiga omandatud kogemust võiks rakendada sarnase kava väljatöötamiseks ELi ja Andide Ühenduse vahel.

7.8

Kuna Andide Ühendusel on raskusi terviklikus sotsiaalarengukavas ettenähtud kahekümne kava elluviimisel, peaks Euroopa Komisjon Andide Ühendust toetama tehnilise ja rahalise koostöö abil, pidades silmas asjaolu, et ELi ministrid tervitasid Andide Ühenduse kõnealust kava, mis nende sõnul on “väga tõhus vahend sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks Andide Ühenduses” (27).

7.9

EMSK peab väga oluliseks Andide Tööhõive Nõuandekogu ja Andide Tööandjate Nõuandekogu otsust moodustada Andide Majandus- ja Sotsiaalnõukogu, mille koosseis on sarnane EMSKle. Komitee toetab otsust institutsioonidevahelises koostöökavas ette nähtavate vahendite kaudu.

7.10

EMSK peab vajalikuks luua EMSK ja Andide nõuandekogude (tulevikus EMSK ja Andide Majandus- ja Sotsiaalnõukogu) ühiskomitee, mille võiks moodustada juba enne assotsiatsioonilepingu sõlmimist, kasutades võimalusi, mida pärast selle ratifitseerimist pakub 2003. aasta poliitilise ja sotsiaalse dialoogi leping.

7.11

Euroopa Komisjon ja Andide Ühenduse Peasekretariaat peaksid EMSK ja Andide nõuandekogude koordineerimisel ühiselt edendama regulaarset Euroopa ja Andide Ühenduse kodanikuühiskonna foorumit, kus mõlema piirkonna erinevad ühendused ja ühiskondlikud organisatsioonid võiksid väljendada oma arvamust ELi ja Andide Ühenduse suhete kohta.