11.4.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 88/85

1.1

Käesoleva arvamuse eemärk on analüüsida Euroopa Liidu (EL) ja Mehhiko vaheliste suhete arengut alates 1995. aasta detsembrist, mil Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis kõnealusel teemal vastu esimese arvamuse (1), ning pakkuda ideid seoses ELi ja Mehhiko suhete väljaarendamise ja tugevdamise ning mõlema poole kodanikuühiskonna kaasamisega.

1.2

Euroopa Liidu ja Mehhiko suhetes on tehtud suuri edusamme, mis tulenevad 2000. aasta oktoobris sõlmitud ELi ja Mehhiko majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlevast lepingust (nn üldleping), millega loodi vabakaubanduspiirkond. Käesoleva arvamuse ülesanne esitada teavet, mis mõlema poole iseärasusi arvestades aitab rõhutada ELi ja Mehhiko vaheliste suhete strateegilist tähtsust ning süvendada ja parandada assotsiatsioonilepingut.

1.3

Üks kõnealuses lepingus (artiklid 36 ja 39) käsitletud konkreetne aspekt on vajadus kaasata mõlema poole kodanikuühiskond Euroopa Liidu ja Mehhiko vaheliste sidemete arengusse. 2004. aasta aprillis Mehhikos (Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väga aktiivsel osalusel) toimunud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide kolmandal kohtumisel vastu võetud deklaratsioon (2) sisaldab erinevaid meetmeid kolmeosalise eesmärgi saavutamiseks: Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna riikide vahelise partnerluse arendamine, tegevuskava koostamine sotsiaalse ühtekuuluvuse edendamiseks ja organiseeritud kodanikuühiskonna rolli tugevdamine.

Nimetatud deklaratsioonis tehti ettepanek luua riiklikul ja piirkondlikul tasandil struktureeritud organid dialoogi pidamiseks, väljendati valmisolekut täielikult pühenduda vastavate organite rajamisele ja tugevdamisele ning taotleti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetust kogemuste edastamisel ja dialoogi arendamisel.

1.4

EMSK arvates ei tohiks ELi ja Mehhiko suhete arendamisel kodanikuühiskonna lepingusse kaasamise eesmärk seisneda ainult kontaktide loomises mõlema poole kodanikuühiskonna ja esindusorganisatsioonide vahel; kodanikuühiskonnale tuleb anda võimalus tõhusalt osaleda lepingu institutsionaalses raamistikus nõuandva organina, keda on tarvis ära kuulata lepingut sisuliselt puudutavate teemade korral ning kes võib esitada oma ettepanekuid. Komitee arvates peaks kõnealune kaasamine väljenduma lepingu raames loodava ühise nõuandekomitee rajamisega.

2.1.1

Mehhiko demokraatlik areng on pikk ja ebatavaline protsess. Viimase 20 aasta sündmused on pannud soliidse aluse pluralistliku ja demokraatliku süsteemi loomiseks. Mehhikos toimus poliitiline võimuvahetus, tugevdati täidesaatvat ja kohtuvõimu ning muudeti need sõltumatuks, muutus poliitilise võimu jaotus ning viidi läbi laialdased institutsionaalsed reformid, nt Mehhiko ülemkohtus (Corte Suprema de Justicia de la Nación), valimisinstituudis (Instituto Federal Electoral) ja valimiskohtus (Tribunal Electoral del Poder Judicial de la Federación).

2.1.2

Rahvusliku Aktsioonipartei (Partido de Acción National) kandidaadi Vicente Fox Quesada võit 2000. aasta presidendivalimistel tõi muutuse Mehhiko poliitikasse ning lõpetas 71 aastat kestnud Institutsioonilise Revolutsioonipartei (Partido Revolucionario Institucional) ainuvalitsemise. Kõnealune sündmus näitas, et demokraatliku süsteemi tõhusaks toimimiseks on tarvis võimuvahetust, ning algas uus arenguetapp.

2.1.3

Mehhiko valitsuse riiklik arengukava aastateks 2001–2006 koostati poliitiliste, majanduslike, sotsiaalsete ja demograafiliste muutuste vahendina. Arengukavas on kindlaks määratud järgmiste teemade prioriteedid, millele peaksid olema suunatud praeguse valitsuse meetmed: sotsiaalne ja inimareng, kvaliteedile suunatud majanduskasv, kord ja austus.

2.1.4

Suur osa Mehhiko praeguse valitsuse jaoks otsustava tähtsusega seaduseelnõusid (maksureform ja energiapoliitika reform) on blokeeritud, sest esiteks ei ole saadikutekojas ega senatis saavutatud nende vastuvõtmiseks vajalikku häälteenamust ning teiseks seoses järgmiste presidendivalimistega 2006. aasta juulis.

2.1.5

Mehhiko 20. sajandi teise poole majanduskasv ja suhteline poliitiline stabiilsus muutsid riigi rahvusvahelisel tasandil keskmiseks suurvõimuks. 80-ndatel aastatel Mehhikot tabanud majanduskriisi ja 90-ndatel aastatel kogu maailmas toimunud muudatuste tagajärjel tuli riigil üle vaadata oma majanduslikud, sise- ja välispoliitika eesmärgid.

2.1.6

Euroopa ja Mehhiko kui strateegiliselt oluliste partnerite vastastikused suhted said hiljem uue konkreetsema vormi nn üldlepingu kaudu, mis kujutab endast midagi enamat kui lihtsalt kahepoolsete suhete aspektide sätestamist. Nii võib esile tõsta Mehhiko ja Euroopa Liidu üha sarnasemaid seisukohti viimaste aastate olulistes rahvusvahelistes küsimustes, ning mõlemad partnerid on näidanud üles soovi seisukohti kooskõlastada mitmepoolsete foorumite käigus. Mehhiko ja Euroopa Liit on teinud koostööd muuhulgas keskkonna (Kyoto protokoll), arengupoliitika (tippkohtumised Johannesburgis ja Monterreys) ja inimõiguste valdkonnas. Mehhikol on endiselt tihedad suhted teiste Ladina-Ameerika riikidega, mille üheks näiteks on poliitiline koostöö Rio Grupi raames. Lisaks toetab Mehhiko integratsiooniprotsessi ja partnerlust Mercosuri raames ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika Vabakaubanduspiirkonda (FTAA).

2.1.7

Euroopa Liidu jaoks on Mehhiko strateegilise tähtsusega riik Ameerika mandril ning tal on võtmeroll kõigis praegustes ja tulevastes suhetes kõnealuse mandriga.

2.2.1

Mehhikos on viimase aastakümne jooksul toimunud ka laialdased majanduslikud muutused, mis aitasid oluliselt kaasa riigi majanduse avanemisele. Mehhiko on ainus riik, kellel on vabakaubandusleping Ameerika Ühendriikide, Kanada, Jaapani, Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA), Iisraeli ning enamiku Ladina-Ameerika riikidega. Lisaks kuulub Mehhiko alates 1984. aastast GATTi, praegusesse Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ning alates 1993. aastast Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna riikide majanduskoostöö organisatsiooni (APEC). 1994. aastast on Mehhiko ka Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige. Mehhikos toimunud reformid ületasid enamikku teisi sarnaseid majanduslikke muudatusi läbinud arengumaid nii ulatuse kui kiiruse osas. Majanduskasvu peamised tegurid on muuhulgas sisemaise tarbimise suurenemine, USA nõudluse suurenemine, USA varade hinnatõus, naftahinna tõus, välismaiste otseinvesteeringute suur sissevool, tulud turismisektorist ja väljarännanute rahasaadetised.

2.2.2

Ligikaudu 98 % Mehhiko ettevõtetest võib lugeda mikro- või väikesteks ja keskmise suurusega ettevõteteks (VKEd), mis etendavad otsustavat rolli töökohtade loomisel, piirkondlikus majandustegevuses ning ärijuhtide ja tehniliste ekspertide koolitamisel. Nende potentsiaalne panus Mehhiko majanduslikku ja sotsiaalsesse arengusse on väga oluline ja seda mitte üksnes elanikkonna põhivajaduste rahuldamise seisukohast, vaid ka seetõttu, et nad varustavad suurettevõtteid tooraine ja materjaliga ning tekitavad otsest ja kaudset eksporti.

2.2.3

Alates 1980-ndate aastate lõpust toimunud muutused majanduspoliitikas, finantskriisid ning finantssoodustuste kaotamine investeeringutele, tööhõivele ja piirkondlikule arengule on kõige enam mõjutanud VKEsid. Kõnealused ettevõtted on läbi elanud äritegevuse märgatava vähenemise. Üldine arusaam on, et eelkõige VKEde osas ei ole praegune poliitika ja olemasolevad vahendid piisavad nende edasiseks ellujäämiseks ning arenguks.

2.2.4

Vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi Mehhikot käsitlevale aruandele (3) suutis riik viimasel viiel aastal teha olulisi edusamme riigivõla haldamisel, mis tuleneb sobiva strateegia valikust ja suuremast läbipaistvusest. Hoolimata kõigest vaevleb avalik sektor võlgnevuste ja intressimäärariskide käes.

2.2.5

1986. aastal GATTiga (4) ühinemisega kaasneva majandusliku avanemisprotsessi käigus sai Mehhiko toodete ekspordist riigi majanduskasvu kõige olulisem mootor, ning riik arenes tooraine eksportijast valmistoodete eksportijaks. Kõnealuseid valmistooteid valmistatakse eelkõige nn maquiladora'des (5). Majanduskasvu aeglustumine pärast 2000. aastat näitab siiski riigi sõltuvust välisnõudluse kõikumisest.

2.2.6

Kõnealune aeglustumine on tingitud järgmisest põhjuste ja tagajärgede ahelast:

2.2.7

Ameerika Ühendriikide majandusliku olukorra oodatust tagasihoidlikum kosumine ei ole ainus Mehhiko majandust mõjutav tegur. Arvestada tuleb ka Hiina majandustõusuga (7) ning Mehhiko ülemaailmse konkurentsivõime vähenemisega.

2.2.8

Mis puudutab Mehhiko ülemaailmset konkurentsivõimet, siis Mehhiko konkurentsivõimeinstituudi (Instituto Mexicano para la Competitividad) (8) andmete kohaselt on Mehhiko positsioon rahvusvahelisel tasandil halvenenud. Konkurentsivõime vähenemise põhjuseks võib olla eelkõige Mehhiko madalatel palkadel seisneva majandusmudeli kokkukukkumine ning teiste ettevõtlust soodustavate tegurite ebapiisav arendamine, näiteks kulud alusinfrastruktuurile (transport, teabevahetus, vesi), energia, maksusüsteem, haridus, tööjõu kutseoskused ja tootlikkus, turvalisus ning haldusjuhtimine.

2.2.9

Seetõttu seisab Mehhiko silmitsi väljakutsega luua tingimused, mis aitavad tõsta riigi konkurentsivõimet tootlikkuse, kvalifitseeritud tööjõu, uuenduste, tehnoloogia arengu ja demokraatia abil. Lisaks konkurentsivõimelise tollisüsteemi arendamisele peaks Mehhiko kaubanduse valdkonnas edendama õiguskindlust ja logistikat ning infrastruktuuri, et lihtsustada investeeringuid ja kaupade liikumist.

2.3.1

Nagu eespool mainitud, on Mehhiko siirderiik, kus valitseb suur sotsiaalne ebavõrdsus. Piirkondade ja inimeste vahelised erinevused on suurenenud (põhjustades eriti riigi põhja- ja lõunaosa vahelisi arengutaseme erinevusi), väljaränne maapiirkondadest jätkub (tekitades hiiglaslikke linnastuid) ning enamik mehhiklasi elab endiselt väga viletsates sotsiaalsetes tingimustes ja vaesuses.

2.3.2

Pärast sotsiaalse olukorra jätkuvat halvenemist võeti vastu riiklik arengukava aastateks 2001–2006, mille kohaselt kuulub sotsiaalpoliitika riigi tähtsamate prioriteetide hulka. Viimastel aastatel on valitsuse erinevaid sotsiaalprogramme laiendatud nii abisaajate arvu kui ka toetuse mahu osas. Sotsiaalkulutused on suurenenud. Eelkõige on kasvanud kulutused haridusele, sotsiaalkaitsele ja vaesuse vastu võitlemise programmidele, st valdkondadele, millele eraldatud vahendeid suurendati 90-ndatel aastatel 8,4 % ja alates 2000. aastast 9,8 % võrra aastas.

2.3.3

Siiski võib täheldada erinevaid kasvumäärasid, ning vahendite ümberjaotamise võimalused on riigis piiratud seoses maksudest laekuva väikese tulu ja madala maksusurvega. Seetõttu on sotsiaalse ühtekuuluvuse meetmed puudulikud, ning olukorda raskendavad veelgi sisemajanduse väike maht ja väljakujunemata siseturg.

2.3.4

Aastatel 2000–2002 ületas 3,4 miljonit inimest vaesuspiiri, mis tähendab, et nad on suutelised rahuldama oma toitumisvajadusi (ehkki tagasihoidlikul määral) ning investeerima haridusse ja tervishoidu. See vastandub olukorraga aastatel 1994–1996, mil vaesuses elavate inimeste arv tõusis 15,4 miljonini.

2.3.5

Vaesuspiiril elava rahvastiku osa (majapidamised, mille sissetulek isiku kohta ei ole piisav toitumisvajaduste rahuldamiseks) vähenes linnapiirkondades 12,6 %-lt 11,4 %-le ning maapiirkondades 42,4 %-lt 34,8 %-le. Hoolimata vaesuses elava rahvastiku osa vähenemisest on see siiski endiselt kõrge, arvestades riigi arengutaset ja heaolu. Siiski võib saavutatud edusamme käsitleda positiivse arenguna (9). Teisest küljest ei ole Mehhiko ühiskonnas valitseva lõhe põhjuseks mitte ainult vaesus, vaid ka juurdepääs haridusele ja tervishoiule ning nende kvaliteet, mis raskendab ebasoodsamates tingimustes olevate piirkondade olukorda. Hariduse valdkonnas vastandub kirjaoskamatute osakaal riigi põhjaosas (5 %) vastavale näitajale riigi lõuna- ja kaguosas (17 %).

2.3.6

Inimõigused kujutavad endast tõsist probleemi, mis ei sõltu vaid puudulikest õigussätetest. Olukorda raskendab ka laialdane narkootikumidega kaubitsemine ja ulatuslik inimkaubandus. Seetõttu jätab inimõiguste olukord Mehhikos endiselt veel tugevalt soovida, eelkõige põlisrahva seisukohast lähtuvalt. Suurimaid raskusi põhjustavad märkimisväärsed puudused politseiteenistuse ja õigussüsteemi töös, sest teatud juhtudel ei õnnestu elanikkonnale tagada rahuldavat juurdepääsu õiguskaitsele, kuigi selle nimel tehakse jõupingutusi kõrgeimal riiklikul tasandil.

2.3.7

Kuigi Mehhiko põhiseaduses on viimaste aastate jooksul tehtud edusamme kultuurilise ja etnilise mitmekesisuse ning põlisrahvaste õiguste tunnustamisel, peab riik jätkuvalt toime tulema oluliste väljakutsetega, et inimõigusi ja põlisrahva põhivabadusi tõhusalt kaitsta ja toetada. Probleemide hulka kuuluvad eelkõige põllumajandusega seonduvad konfliktid, diskrimineerimine juurdepääsul õiguskaitsele ja õigusemõistmisele ning elanikkonnarühmade sunniviisiline ümberasustamine (10)

2.3.8

Üks Mehhiko sotsiaalseid põhiprobleeme on ka piirkondlik jaotus. Mexico suurlinnapiirkonnas, kus elab umbes 25 miljonit inimest, toimuvad hetkel olulised üleminekuprotsessid. Esiteks on pärast suurt rahvastiku juurdekasvu saavutatud teatud stabiilsus ja toimub ruumiline ümberjaotumine, ning teiseks on siseturule orienteeritud tootmismajandus muutunud rahvusvahelise konkurentsivõimeni pürgivaks teenustemajanduseks (11).

2.3.9

Kuna Mexico suurlinnapiirkonnas on märkimisväärne arv asutuste peakortereid ja haridus- ning teadusasutusi, linn on kultuuriliselt rikas ning meelitab välismaiste otseinvesteeringute sissevoolu, on linnal märkimisväärne kasvupotentsiaal. Kuid kõnealuse kasvupotentsiaali takistus on madala sissetulekuga elanikkonna suur kontsentratsioon halvasti struktureeritud linnaosades, kus on puudulikud avalikud teenused ja infrastruktuurid (või need puuduvad täielikult), ning haavatavus loodusõnnetuste suhtes. Kõnealustes piirkondades on puudulik haridustase ning ebaproportsionaalselt kõrge kuritegevuse tase (12).

2.3.10

Siiski on aastatel 2000–2002 vaesuspiirist allpool elava elanikkonna haridusnäitajad muutunud. 5–15-aastaste koolis mittekäivate laste osakaal langes 14,3 %-lt 11,9 %-le. Kõige olulisem muutus toimus 12–15-aastaste vanuserühmas: töötavate laste osakaal vähenes vaatlusperioodil 18,6 %-lt 6,6 %-le. Vähenes ka kirjaoskamatute ja üle 15-aastaste alghariduseta isikute osakaal. Kuigi kõnealune areng on igati tervitatav, ei ole haridus- ja tervishoiusüsteemi kvaliteet piisav ning on seetõttu sobimatu soovitud sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks.

2.3.11

Mis puudutab tööhõivet, siis 2004. aastal oli Mehhikos töötute osakaal 3,1 %, samal ajal oli kõnealune näitaja 15-liikmelises Euroopa Liidus 8,2 % ja Ameerika Ühendriikides 5,6 %. (13) Hiljuti asutatud tööhõive seirekeskuse (Observatorio Laboral) (14) teatel on erialaspetsialistide arv viimasel aastakümnel suurenenud praktiliselt kõigis teadusharudes. Tuleb märkida, et 56 % spetsialistidest töötavad kolmes järgmises teadusharus: “Majandus ja haldus”, “Haridus” ja “Sotsiaalteadused”, kusjuures esimeses valdkonnas töötavate isikute arv on viimase nelja aasta jooksul oluliselt tõusnud.

2.3.12

Statistika näitab, et enamusel naistest on juurdepääs tööturule. Kuigi naised moodustavad 52 % kõrgkoolilõpetajatest, on vaid 40 % neist naistest ka töökoht.

2.3.13

80 % Mehhiko töötajatest on palgatöötajad (15), st nad töötavad töölepingu alusel ja saavad töötasu. Kui kõige kõrgemini on tasustatud valdkonnad, kus on kõige madalam tööhõivemäär (masinaehitus, füüsika-, matemaatika- ja bioloogiateaduste valdkond), siis hariduses on vastupidiselt kõrgeim tööhõivemäär ja madalaimad töötasud.

2.3.14

Sotsiaalne areng ja kodanikuühiskonna edendamine võrgustike ja ühenduste kaudu Mehhiko institutsionaalses raamistikus on näidanud edusamme. Märkimist väärivad avalikule teabele juurdepääsemise seadus (Ley de acceso a la información pública), sotsiaalse arengu seadus (Ley de Desarrollo social) ja kodanikuühiskonna organisatsioonide edendamise seadus (Ley de fomento de las Organizaciones de la Sociedad Civil).

3.1.1

Alates 1. oktoobrist 2000 kehtiv Euroopa Liidu ja Mehhiko majanduspartnerlust, poliitilist kooskõlastamist ja koostööd käsitlev leping (nn üldleping) hõlmab mõlema poole vahelist vabakaubanduslepingut ning poliitilise dialoogi ja koostöö küsimusi. Üldlepingu aluseks on 1991. aastal Euroopa Ühenduse ja Mehhiko vahel sõlmitud leping. 1995. aastal kirjutasid Euroopa Liit ja Mehhiko Pariisis alla ühisdeklaratsioonile, milles määrati kindlaks uue lepingu poliitilised, majanduslikud ja kaubanduslikud eesmärgid. Asjaomased läbirääkimised algasid 1996. aasta oktoobris ja kestsid kuni 1997. aasta juulini. Läbirääkimiste tulemusena sündisid üldleping ja nn vaheleping, millele kirjutati alla 8. detsembril 1997. aastal Brüsselis.

3.1.2

Üldlepingu olulisemad aspektid on poliitilise dialoogi institutsionaliseerimine, kaubandus- ja majandussuhete tugevdamine kaubanduse kahepoolse, soodustatud, järkjärgulise ja vastastikuse liberaliseerimise teel vastavalt Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele ning umbes 30 olemasoleva koostöövaldkonna laiendamine. Lepingu tulemusena loodi lõpuks ka ühisnõukogu, mille ülesanne on lepingu rakendamise jälgimine.

3.1.3.

Vaheleping (17) võimaldas mõlemal poolel kaubandusega seonduvate sätete ja meetmete kiiret kohaldamist kuni üldlepingu ratifitseerimiseni. Vaheleping jõustus 1. juulil 1998.

3.1.4

2004. aasta novembris toimunud ühiskomitee istungi raames otsustasid Euroopa Liit ja Mehhiko rakendada kontrolliklausleid lepingu peatükkide “Põllumajandus”, “Teenused” ja “Investeeringud” suhtes. Seetõttu lepiti kokku, et 2005. aasta algul alustatakse samaaegselt läbirääkimisi kõnealuste valdkondade üle, millega loodetakse lõpule jõuda samal aastal.

3.2.1.1

2004. aasta novembris Mexicos toimunud EL-Mehhiko ühiskomitee neljandal istungil leppisid Mehhiko ja Euroopa Liit kokku, et arendatakse kahepoolset poliitilist dialoogi ning tugevdatakse mitmepoolsust. Lisaks vahetati arvamusi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu osas ning leiti, et selle toetamine on vajalik.

3.2.1.2

Lisaks Euroopa Liidu ja Mehhiko riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumistele ning erinevate nõukogude ja komiteede istungitele, kus spetsialistid käsitlevad erialaseid teemasid, aitab üldleping kaasa uute ja uuenduslike pikaajaliste teabekanalite loomisele, mis omakorda võimaldavad kõrgetasemelist dialoogi mõlemale poolele huvipakkuvatel teemadel. Leping on lähendanud ka poliitilisi esindajaid. Tihenenud on ka sidemed mõlema poole kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel, eelkõige tänu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud Euroopa Liidu, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide kodanikuühiskonna organisatsioonide kolmandale kohtumisele, mis toimus Mexicos 2004. aasta aprillis.

3.2.1.3

EMSK on arvamusel, et lepingu kvaliteeti tuleks parandada, lisades sätted koostöö ja institutsioonidevahelise dialoogi kohta ning kaasates otsustusprotsessi asjaomased valdkonnad. Seepärast tervitab komitee ühisnõukogu kohtumise järeldusi, milles viidati võimalusele institutsionaliseerida dialoog kodanikuühiskonnaga ning soovitati määratleda meetodid selle teostamiseks kõige asjakohasemal viisil (18).

3.2.1.4

Euroopa Liidu soovitusel lisati lepingusse nn demokraatiaklausel, mille kohaselt peaks mõlema poole poliitika riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil austama demokraatia põhimõtteid ning põhilisi inimõigusi, mis on toodud inimõiguste ülddeklaratsioonis, ning mis peaksid endast kujutama lepingu olulist elementi. Kõnealune klausel äratas kodanikuühiskonnas suuri lootusi, sest selles nähti edusammu siduda kaubandus jätkusuutliku arenguga ning vahendit inimõiguste tagamiseks (k.a majanduslikud ja sotsiaalsed õigused). Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste valdkonda siiski põhjalikumalt ei käsitleta.

3.2.2.1

Viis aastat pärast lepingu allkirjastamist hindavad mõlemad pooled tulemusi üldiselt positiivseks, eelkõige rõhutatakse Mehhiko ja Euroopa Liidu vahelise kaubanduse (19) ja investeeringute märgatavat suurenemist.

3.2.2.2

Leping võimaldab Euroopa Liidul osaleda Mehhiko turul võrdsetel tingimustel teiste Mehhikoga vabakaubanduslepingu sõlminud riikidega. Seega on Euroopa ettevõtetele tagatud turule juurdepääs, mis on võrreldav Ameerika Ühendriikide Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooni raames saadud õigustega (kõnealust olukorda nimetatakse NAFTA pariteediks). Mehhiko aga saab kasu Euroopa investeeringute kõrgest potentsiaalist, tehnoloogiasiirdest ja suurest Euroopa turust.

3.2.2.3

Siiski on võimalik tulemusi oluliselt parandada. Kuigi Euroopa Liidu ja Mehhiko kaubandus on alates lepingu jõustumisest suurenenud, ei tähenda see kogumahu protsentuaalset suurenemist. Samaaegselt kasvab pidevalt Mehhiko väliskaubanduse puudujääk. Siiski tuleb rõhutada, et kõnealune puudujääk puudutab eelkõige toorainete ja kapitalikaupade importi, mis on vajalikud Mehhiko tootmise infrastruktuuri kaasajastamiseks ja Euroopa ettevõtete Mehhikos asuvate filiaalide USA-sse eksporditava lõpptoodangu tootmiseks suurema lisaväärtusega.

3.2.2.4

Euroopa Liidu koguinvesteeringud Mehhikosse moodustasid 1994.–2004. aastal 33 656,6 miljonit dollarit (20), mis moodustab 24,3 % kõigist kõnealuses ajavahemikus Mehhikosse tehtud välismaistest otseinvesteeringutest. Ajavahemikus 1999–2004 tehti Mehhikosse välismaiseid otseinvesteeringuid 78 060 miljoni USA dollari väärtuses, millest 19 791 miljonit oli pärit Euroopa Liidust. ELi liikmesriikide osaluse põhjal välismaiste otseinvesteeringute voogudes ajavahemikul 1994. aasta jaanuarist 2004. aasta juunini on võimalik koostada järgmine edetabel: Hispaania (8,3 %), Madalmaad (8,2 %), Ühendkuningriik (3,7 %) ja Saksamaa (2,6 %). Euroopa Liidu investeerimistegevuse arengust nähtub Mehhiko strateegiline tähtsus ELi jaoks. Mehhiko ja EL peaksid kasutama üldlepinguga avanenud võimalusi, et süvendada ja laiendada teenindussektorit (mis on oluline ELi jaoks) ja investeeringuid.

3.2.2.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toonitab muuhulgas järgmisi aspekte:

3.2.3.1

Mehhiko ja Euroopa Liidu koostöö hõlmab nelja aspekti: esiteks kahepoolne koostöö valitsuste tasandil; teiseks Euroopa Komisjoni kogu Ladina-Ameerikale suunatud piirkondlikud programmid (AL-Invest; URBAN; ALFA; @lis; Eurosocial jne), millest võtab osa ka Mehhiko; kolmandaks koostöö teatud küsimustes, nagu inimõigused, keskkonnakaitse ja valitsusvälised organisatsioonid; neljandaks Mehhiko võimalus osaleda täiendavates programmides nagu teadus- ja arendustegevuse kuues raamprogramm.

3.2.3.2

Kahepoolse koostöö kindel õiguslik raamistik on sätestatud lepingu koostööd puudutava peatüki ja vastastikuse mõistmise memorandumiga ELi ja Mehhiko koostöö mitmeaastaste suuniste kohta aastatel 2002–2006. Mõlemad pooled leppisid kokku koostöös, mis puudutab järgmisi valdkondi: sotsiaalne areng ja ebavõrdsuse vähendamine, õigusriigi tugevdamine, majanduslik koostöö ning teadus- ja tehnoloogiakoostöö. Programmitöö perioodiks 2002–2006 eraldas Euroopa Liit kaasfinantseerimise abil vahendeid 52,5 miljoni euro ulatuses. Projektide toestamisest kasu saavad Mehhiko institutsioonid peavad eraldama sarnase summa. Lisaks on alla kirjutatud ka rahastamise raamleping, mis kujutab endast Mehhiko ja Euroopa Liidu vaheliste konkreetsete koostööprojektide alusdokumenti.

3.2.3.3

Lisaks anti tõukeid läbirääkimisteks Mehhiko ja Euroopa Liidu koostöö täiendavate vahendite üle ja nende vastuvõtmiseks. 2004. aasta veebruaris kirjutati alla teadus- ja tehnoloogiakoostöö valdkondlikule lepingule. Samaaegselt jätkatakse suhete arendamist seoses kõrgharidust ja keskkonda puudutava valdkondliku lepinguga.

3.2.3.4

Hetkel on käimas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete integreeritud toetusprogramm (Programa Integral de Apoyo a Pequeñas y Medianas Empresas, PIAPYME), mis on suunatud eelkõige tehnilise võimuse laiendamisele VKEde tootlikkuse edendamiseks; tehnoloogiasiirdele ja ettevõtetevaheliste koostöömeetodite toetamisele, et edendada ühisinvesteeringud ja strateegilisi liite Mehhiko ja Euroopa Liidu VKEde vahel; ning VKEde kaasajastamisele ja internatsionaliseerimisele. Üldlepingu toetamise programm on suunatud konkreetsetele valdkondadele, nagu toll, tehnilised standardid, tervishoiu- ja taimekaitse-eeskirjad, tarbijakaitse ja intellektuaalomand.

3.2.3.5

Inimõigustealase koostöö raames on käimas projektid, mis puudutavad Mehhiko inimõiguste olukorra hinnangust tulenevate soovituste ellurakendamist ning Mehhiko põlisrahvaste inimõiguste toetamist ja kaitset.

3.2.3.6

Mis puudutab koostöö juhtimist ja haldust, on mõningad Mehhiko valitusasutused juhtinud EMSK tähelepanu ühenduse menetluse keerukusele koostöö korraldamisel. Seoses tulevase koostööga jagavad Mehhiko ja Euroopa Liit arvamust, et poolte suhteid tuleb süvendada. Suhete süvendamine peaks toimuma uue lähenemise abil koostööle, aga ka täiendavate meetmete määratlemise ja võtmisega, nagu valdkonnasisene dialoog ning kolmepoolne koostöö Mehhiko, Euroopa Liidu ja kolmandate riikide, eelkõige Kesk-Ameerika riikide vahel. Mis puudutab tulevase koostöö valdkondi, mis tuleb määratleda ajavahemikuks 2007–2013, on EMSK arvamusel, et tuleks suurendada VKEde praegust toetust ning tugevdada muuhulgas sotsiaalse ühtekuuluvuse, hariduse ja keskkonna valdkondi.

3.2.4.1

Mehhiko ja Euroopa Liidu vaheline kaubavahetus toimib mõnega kümnest uuest liikmesriigist väga sujuvalt. Eriti väärib märkimist kaubavahetuse suurenemine Tšehhi Vabariigi, Ungari ja Slovakkia Vabariigiga. Samaaegselt selgus, et väiksed ja keskmise suurusega rahvamajandused saavad sellest rohkem kasu kui suured rahvamajandused. Mehhiko ja uute liikmesriikide vaheline kaubandus on siiski veel algusjärgus.

3.2.4.2

Mehhiko jaoks tähendab laienemine üldlepinguga kehtestatud soodustatud kaubandussuhete laienemist Euroopa Liidu kümnele uuele liikmesriigile. Juurdepääs 550 miljonit (21) tarbijat hõlmavale vabakaubanduspiirkonnale (Euroopa Liidu ja Mehhiko elanikkond (22)) peaks seega tuntavalt mõjutama nii Mehhiko kui ka uute liikmesriikide ettevõtteid. Laienemisega on uued liikmesriigid kaasatud ka Euroopa Liidu kaubanduspoliitikasse ning ühtsete kaubanduseeskirjade, tollitariifide ja halduskorra rakendamise tõttu on lihtsustunud kolmandate riikide (nt Mehhiko) ettevõtete tegevus uutes liikmesriikides.

3.2.4.3

Nii Mehhiko kui uued liikmesriigid rõhutavad, et nende turud pakuvad erinevaid võimalusi teineteise ettevõtetele, ja seda eelkõige töötleva tööstuse osas uutes liikmesriikides ning põllumajandussektori osas Mehhikos. Lisaks hoogustab nõudlust majanduskasv uutes liikmesriikides. Seetõttu on Mehhiko eksportijatel konkurentsieelis Ladina-Ameerikast ja Aasiast pärit konkurentide ees, kellel veel ei ole sooduslepingut Euroopa Liiduga.

4.1

Mehhiko geograafiline asend maailma ühe suurima turu — Ameerika Ühendriikide — suhtes põhjendab suurel määral Mehhiko majanduse tugevat seotust Ameerika Ühendriikide omaga. USA jaoks oli oluline ületada konkurentsivõime osas oma suurimaid konkurente — Jaapanit ja Euroopa Liitu. Mehhiko eesmärk oli aga kindlustada koht maailmamajanduses. Nii suunas Mehhiko oma suhted Ameerika Ühendriikidega uuele rajale, ühinedes Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsiooniga (NAFTA), mis on toonud olulist kasu Põhja-Ameerikale ning suurtele ja väikestele ettevõtetele üldiselt. Seoses Saksmaa taasühinemisega oli samal ajal Euroopa Liidu tähelepanu suunatud avanemisele itta.

4.2

Alates NAFTA-lepingu jõustumisest 1. jaanuaril 1994. aastal ulatub kolmepoolne kaubandus 623 miljardi dollarini, mis on üle kahe korra suurem kui enne nimetatud lepingu sõlmimist. Ajavahemikus 1994–2003 on välismaised otseinvesteeringud kolme asjaomasesse riiki suurenenud rohkem kui 1,7 triljoni dollari võrra. Koos NAFTA-lepinguga jõustusid ka Põhja-Ameerika keskkonnakoostööd käsitlev leping (North American Agreement on Environment Cooperation — NAAEC) ja Põhja-Ameerika tööalast koostööd käsitlev leping (North American Agreement on Labor Cooperation — NAALC). (23)

4.3

Maailmapanga hinnangu (24) kohaselt oleks Mehhiko ekspordimaht ilma NAFTA-ta väiksem ning välismaiste investeeringute tase praegusest madalam. Põhja-Ameerika on suurim investor Mehhikos (talle järgneb Euroopa Liit). Ajavahemikus 1999–2004 olid Põhja-Ameerika investeeringud suunatud peamiselt töötlevasse tööstusesse (43,7 % kogumahust) ja teenindussektorisse (38,4 % kogumahust). Kuid teistes valdkondades on NAFTA mõju vaieldav, eelkõige mis puudutab töötust, sisserännet, sissetulekut elaniku kohta ja põllumajandust. Alates NAFTA-lepingu jõustumisest ei ole laialdane investeerimistegevus toonud oodatud tulemusi seoses lõhe kaotamisega Mehhiko ja tema Põhja-Ameerika partnerite vahel (25).

4.4

NAFTA riikide praegune eesmärk on süvendada Põhja-Ameerika majandusintegratsiooni ning otsida täiendavaid vahendeid kaubanduse, investeeringute ja konkurentsivõime parandamiseks. Siiski ei käsitleta NAFTA-lepingus teatud olulisi küsimusi, nagu sisseränne ja töötajate liikuvus, mille puhul piirdub USA sellega, et pakub spetsialistidele piiratud hulgal viisasid. Alates kaubanduse liberaliseerimisest on ebaseaduslike Mehhiko sisserändajate hulk USA-s kasvanud 2 miljonilt 1990. aastal 4,8 miljonile 2000. aastal (26), mis on suurendanud probleeme riigipiiridel. 2004. aastal oli umbes 10 miljoni Mehhikos sündinud isiku elukoht USA. Kui sellele lisada Mehhiko päritolu USA kodanikud, suureneb kõnealune arv 26,6 miljonini, mis moodustab 9 % Ameerika Ühendriikide elanikkonnast. Rände üks nähtavamaid ilminguid on rahasaadetised Mehhikosse, mille väärtus ulatus 2004. aastal üle 13 miljardi USA dollari (27).

4.5

Põhiline erinevus NAFTA-lepingu ning ELi ja Mehhiko üldlepingu vahel seisneb selles, et viimane ei hõlma mitte ainult kaubanduslikke aspekte, mis tõstis Euroopa Liidu Mehhiko suuruselt teiseks kaubanduspartneriks (ja seda tasakaalustatud ja õiglase kaubandusbilansiga), vaid ka poliitilise koostöö ja kooskõlastamise küsimusi, mida NAFTA ei käsitle. NAFTA-lepingus ei ole ette nähtud mehhanisme kodanikuühiskonna kaasamiseks otsustusprotsessi.

4.6

Kaubandusbilansist näeme, et kaubanduse maht Euroopa Liidu ja Mehhiko vahel on viimase viie aasta jooksul oluliselt suurenenud (28), siiski ei kujuta see endast veel vastukaalu Mehhiko ja USA kaubandussuhetele, sest USA on endiselt Mehhiko olulisim kaubanduspartner. 2003. aastal läks 90 % Mehhiko ekspordist NAFTA riikidesse (29) ja vaid 3,4 % Euroopa Liitu. Mehhikosse imporditud kaupadest pärines 64,2 % USAst ja vaid 10,4 % Euroopa Liidust.

5.1

Üldleping näeb ette poliitilise dialoogi kõigil tasanditel ja see hõlmab kõiki vastastikku huvipakkuvaid kahepoolseid ning rahvusvahelisi teemasid. Sellega seoses luuakse lepingu rakendamise kontrollimise eest vastutav ühisnõukogu (artikkel 45) ja nõukogu tema töös abistav ühiskomitee (artikkel 48). Üldlepingus nähakse ka ette, et ühisnõukogu võib otsustada luua mõne teise erikomitee või organi, mis abistaks teda kohustuste täitmisel (artikkel 49).

5.2

Kui üldlepingu rakendamisel soovitakse arvestada mõlema poole sotsiaalsektori huvidega, tuleb tingitama edendada Mehhiko ja Euroopa Liidu kodanikuühiskonna osalust. Tarvis on paremini kaasata kõiki kodanikuühiskonna organisatsioonides osalejaid — põllumajandustootjaid, tarbijaid, naisi, keskkonna- ja inimõigusteorganisatsioone, kutseliite ning VKE-sid.

5.3

Üldlepingu VI ja VII jaotis sisaldavad eespool nimetatud artikleid ning sätestavad Euroopa Liidu ja Mehhiko ühise nõuandekomitee loomise õigusliku aluse. Esiteks tunnistatakse artiklis 36 selgesõnaliselt vajadust kaasata kodanikuühiskond piirkondlikku integratsiooni. Teiseks määratletakse artiklis 39 valdkonnad, millele koostöö peaks keskenduma, kusjuures esimeseks valdkonnaks on kodanikuühiskonna tugevdamine. Vastavalt artiklile 49 on ühisnõukogul õigus moodustada teisi nõuandvaid komiteesid või organeid, mida ta peab lepingu rakendamisel vajalikuks. Tulevast arengut käsitleva sätte (artikkel 43) kohaselt on võimalik koostöövaldkondi laiendada. Seetõttu on võimalik luua Euroopa Liidu ja Mehhiko ühisorgan, mis annab võimaluse tegutseda lepingu erinevate aspektide raames. Lähtudes omandatud kogemustest (30) leiab EMSK, et kõnealuse organi võiks nimetada EL-Mehhiko ühiseks nõuandekomiteeks (EU-Mexico Joint Consultative Committee).

5.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates lihtsustaks kõnealuse organi loomist ja tegevust see, kui Mehhikos oleks EMSK-ga võrreldav sõltumatu, esinduslik ja õiguspärane organ, milles oleksid sobivalt esindatud kolm traditsioonilist rühma (tööandjad, töötajad ja erinevad elualad). Siiski ei ole senised parlamendi tasandil tehtud jõupingutused majandus- ja sotsiaalnõukogu loomiseks edu toonud, kuigi on esitatud seaduseelnõu majandus- ja sotsiaalnõukogu kui avaliku asutuse loomiseks, mille asukohas saaks Mexico (31). Lisaks ei ole ametiühingud, tööandjate liidud ja kolmanda sektori organisatsioonid üksmeelel kõnealuse organi rajamise suhtes. Kõnealuse organi olemuse määratlemisel ei ole võimalik selgelt vahet teha sotsiaalse dialoogi vahendite (konsultatsioonid, koostöö ja läbirääkimised) ning kodanikuühiskonnaga konsulteerimise vahel.

5.5

Valituse dialoog osaga kodanikuühiskonnast toimub nn tootmissektorite dialoogi nõukogu raames (Consejo para el diálogo con los sectores productivos — CDSP) (32), mis esindab ametiühinguid, tööandjaid ning keskseid ja piirkondlikke ametiasutusi. Kolmas sektor on esindatud vaid osaliselt ja puudulikult teadlaste ning põllumajandustootjate kaudu. Valitsus peab dialoogi ka teiste platvormidega, kuhu kuuluvad erinevad kodanikuühiskonna organisatsioonid (ametiühingud, väikeettevõtjate kojad, valitsusvälised organisatsioonid), eelkõige seoses Mehhikoga allkirjastatud kaubanduslepinguga.

5.6

Mehhiko valitsus ja tööandjad soovivad CDSP-d näha Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arutelupartnerina. Valitsus leiab, et see oleks esimene samm uurimaks kolmanda sektori organisatsioonide kaasamise võimalust. Ametiühingutel on aktiivne roll ning nad tunnustavad üldiselt CDSP-d, kuid neil puudub üksmeel selles osas, kas kõnealune organ peaks olema samaväärne EMSK-ga. Kodanikuühiskonna organisatsioonid pooldavad majandus- ja sotsiaalnõukogu kui uue organi loomist.

6.1

Kuigi Mehhikos toimuvad muudatused on igati tervitatavad, on palju reforme siiski veel teostamata. Muuhulgas on tarvis tugevdada riigisektorit ning tagada vabadus ja õiguskindlus, käsitleda justiitssüsteemis avalduvaid probleeme, jagada varasid õiglasemalt, parandada sotsiaalkaitset, tagada juurdepääs kvaliteetsele haridus- ja tervishoiusüsteemile ning toetada sisemaist turgu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kaudu. Selleks, et Mehhiko saavutaks positsiooni arenenud riigina, kellel on kõik vajalikud tagatised, peab kõigis kavandatavates reformides olema kesksel kohal sotsiaalne ühtekuuluvus.

6.2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee leiab, et üldlepingu võimalused ei ole end veel kõigis valdkondades ammendanud. Seetõttu peaks üldlepingust lähtuma uued tõuked, et vähendada tolle, kõrvaldada tehnilised kaubandustõkked ning avada uued valdkonnad teenustekaubandusele ja investeeringutele. Mõlemal pool tuleb toetada ettevõtete rajamist, lihtsustada institutsioonidevahelisi suhteid, luua soodne kliima ettevõtluseks ja toetada dialoogifoorumeid. Tugevdada tuleb kahepoolset koostööd ühist huvi pakkuvate välisalgatuste raames, eelkõige ülejäänud Ladina-Ameerikas ja Ameerika Ühendriikides. Lepingu sotsiaalseid ja tööhõivega seonduvaid aspekte (haridus, võrdne kohtlemine, tööhõive jne) tuleb koostööprojektide abil edasi arendada.

6.3

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates tuleks seoses kodanikuühiskonna kaasamisega kõnealuste ülesannete elluviimisse luua ELi ja Mehhiko ühine nõuandekomitee. Seetõttu pooldab komitee EMSKga võrreldava organi loomist Mehhikos ning kutsub Mehhiko esindajaid üles jätkama jõupingutusi kõnealuses suunas.

6.4

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peaks EL-Mehhiko ühine nõuandekomitee olema ühisnõukogu nõustav organ ning aitama kaasa üldlepingu arendamisele, järelevalvele ja elluviimisele. Ühise nõuandekomitee ülesanne oleks koostada ühiskomitee või ühisnõukogu taotluste alusel arvamusi vastavate küsimuste kohta. Ka võiks kõnealune komitee koostada omaalgatuslikke arvamusi või lepingut puudutavaid soovitusi. Lisaks sellele kuuluks ühise nõuandekomitee ülesannete hulka regulaarsete aruannete koostamine lepingu edusammude kohta ning ühiskomitee abi ja rahalise toetusega Euroopa Liidu ja Mehhiko kodanikuühiskonna foorumi kohtumiste korraldamine. Ühine nõuandekomitee peaks reeglipäraselt kohtuma ka EL-Mehhiko ühise parlamentaarse komiteega (kohtumiste vorm veel määramata), et parandada lepingu järelevalvet.

6.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab vajalikuks reeglipäraste kontaktide tihendamist Mehhiko kodanikuühiskonnaga, et arutada EL-Mehhiko ühise nõuandekomitee võimalikku loomist. Seetõttu kutsub komitee Mehhiko kodanikuühiskonda üles nimetama kolm esindajat igast kodanikuühiskonna rühmast (tööandjad, töötajad, kolmas sektor). Samuti nimetaks EMSK omalt poolt kolm esindajat igast oma kolmest rühmast. Eesmärk on luua ühine töörühm, mis areneks sammhaaval.

6.6

EMSK ja Mehhiko kodanikuühiskonna esindajatest koosneva ühise töörühma ülesanne oleks koostada ettepanek EL-Mehhiko ühise nõuandekomitee moodustamise, koosseisu, ülesannete ja töökorra kohta. Kõnealune ettepanek tuleks koostada 2006. aasta jooksul ja esitada ühisnõukogule 2007. aastal.

6.7

Lisaks on EMSK lepingut mittepuudutavate kahepoolsete suhete raames valmis jõukohaselt toetama sarnase riikliku organi loomist Mehhikos, kui Mehhiko ühiskonnas saavutatakse selles suhtes üksmeel. See aitaks kaasa Euroopa ja Mehhiko kodanikuühiskonna erinevate organisatsioonide suhete arendamisele ning Euroopa Liidu ja Mehhiko vaheliste suhete tugevdamisele.

6.8

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peaks kõnealune organ kajastama Mehhiko kodanikuühiskonna pluralismi ning seetõttu koosnema kolme eelnimetatud valdkonna esindajatest. Nii nagu ka EMSK, peaks organ olema rajatud esindatuse, sõltumatuse ja õiguspärasuse põhimõtetele. Komitee kogemused on näidanud, et kõnealuse organi moodustamise põhilised eeldused on kaasatavate kodanikuühiskonna sektorite ühendatud jõupingutused ning organis esindatud organisatsioonide esinduskriteeriumide selge määratlemine.