Brüssel 22.12.2006

KOM(2006) 855 lõplik

KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE JA EUROOPA PARLAMENDILE

nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides)

nõukogu määruse (EÜ) 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) kohaldamise kohta

{SEK(2006) 1785}

SISUKORD

1. Sissejuhatus (...)3

2. Müügiedenduspoliitika rakendamine aastatel 2004–2006 (...)3

2.1. Assigneeringud ja eelarvelised kulud (...)4

2.2. Aastatel 2004–2006 kaasrahastamiseks esitatud programmid (...)5

2.2.1. Vastuvõetud programmid ja tagasilükatud programmid (...)5

2.2.2. Kolmandate riikide turgudele suunatud programmid (...)6

2.2.3. Siseturule suunatud programmid (...)7

2.2.4. Mitut riiki hõlmavad programmid (...)8

2.2.5. Otseselt põllumajanduse peadirektoraadi juhitavad programmid (...)9

2.2.6. Määruse (EÜ) nr 2702/1999 alusel otseselt komisjoni poolt juhitavad meetmed (...)9

2.2.7. Mahepõllunduse edenduskampaania (...)10

2.2.8. Uurimused edendus- ja teavitusmeetmete tulemuste hindamiseks (...)10

3. Muud müügiedendusmeetmed (...)10

4. Kutseorganisatsioonide seisukoht (...)11

5. Järeldused ja edasine tegutsemine (...)11

5.1. Üldised järeldused (...)11

5.2. Edasine tegutsemine (...)12

5.2.1. Õigusaktide konsolideerimine (...)12

5.2.2. Eelarve kavandamine programmiettepanekuid tegevate organisatsioonide poolt (...)12

5.2.3. Liikmesriikide kulude deklareerimine (...)12

5.2.4. Rakendusorgani valimine (...)12

5.2.5. Suuniste väljatöötamine (...)12

1. Sissejuhatus

Komisjon esitas 2004. aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides ja siseturul. [1] Õigusaktidega on ette nähtud komisjoni kohustus esitada kaks aastat hiljem teine aruanne. [2]

Käesoleva aruandega täidetakse kõnealust kohustust. See hõlmab nende kahe määruse kohaldamist ajavahemikus alates 2003. aastal koostatud eelmisest aruandest (esitatud 2004. aastal) kuni 2006. aasta juulini (võrdlusperiood). Selles võetakse arvesse kõiki komisjoni otsuseid, mis on vastu võetud sel ajavahemikul, mida iseloomustab eelkõige Euroopa Liidu viimane laienemine viieteistkümnelt liikmesriigilt kahekümne viiele liikmesriigile. Aruandes analüüsitakse andmeid põllumajandussaaduste müügiedendamise kohta sel perioodil. Aruande järeldustes tehakse ettepanekud, mis võiksid aidata praeguse müügiedenduskorra toimimist lihtsustada ja parandada.

2. Müügiedenduspoliitika rakendamine aastatel 2004–2006

Ühenduse müügiedenduspoliitika lähtub horisontaalsest lähenemisviisist, kuivõrd see hõlmab mitut tootesektorit ning rõhutab nende sektorite üldisi tunnuseid ja ühiseid aspekte: kvaliteet, ohutus, märgistus, konkreetsed tootmismeetodid, loomade heaolu ning keskkonnanõuete täitmine tootmisjärgus jms. See poliitika annab riiklikele ja eraalgatustele lisandväärtuse, kuivõrd see tugevdab ning stimuleerib liikmesriikide ja eraettevõtete jõupingutusi müügiedendamise vallas. See poliitika peaks ühtlasi võimaldama liikmesriikidel ühes nende kutseorganisatsioonide ja kutsealadevaheliste organisatsioonidega käivitada oma toodete toetuseks edendus- ja teavitusmeetmeid.

Vajadust aktiivse müügiedenduspoliitika järele on tunnustanud meie kaubanduspartnerid (nt Ameerika Ühendriigid, Jaapan ja Austraalia), kes on ise rakendanud tõhusat müügiedenduspoliitikat, toetades seda oluliste rahaliste vahenditega, et säilitada ja suurendada oma turuosa maailmaturul. Näiteks mitmete Ameerika eksporditoetusprogrammide raames võetud meetmetele on föderaalvalitsus eraldanud ligi 145 miljonit dollarit aastas. See näitab, kui tähtis on ka Euroopa Liidu nähtav ja tulemuslik roll ekspordi toetamisel.

2.1. Assigneeringud ja eelarvelised kulud

Tabel 1 – ELi assigneeringud müügiedendusmeetmete jaoks

Eelarverubriik | | Eelarvepunkt | | 2007* | 2006 | 2005 | 2004 |

Müügiedendusmeetmed: | kolmandad riigid | 05 08 04 | ) | | | | |

| (KR) | >=2004 | ) | | | | |

(ex B1-3800 ja B1-3801) | siseturg | 05 02 10 01 | ) | | | | |

| (ST) | >=2006 | ) | 38 000 | 42 000 | 48 500 | 48 500 |

Müügiedendusmeetmed: | kolmandad riigid | 05 08 05 | ) | | | | |

| (KR) | >=2004 | ) | | | | |

(ex B1-3810 ja B1-3811) | siseturg | 05 02 10 02 | ) | | | | |

| (ST) | >=2006 | ) | 7 840 | 10 000 | 11 000 | 11 000 |

Müügiedendamiseks kokku | | | | 45 840 | 52 000 | 59 500 | 59 500 |

* Prognoosid majandusaasta lõpuks, lähtudes eelarve täitmisest seisuga 30.9.2006. | |

Eespool esitatud tabelis on märgitud eelarvepädevate institutsioonide poolt põllumajandussaaduste teavitus- ja müügiedendusmeetmete jaoks eraldatud assigneeringud. Täheldada võib eraldatud vahendite järkjärgulist vähenemist 60 miljonilt eurolt 2004. aastal 52 miljonile eurole 2006. aastal ehk vähenemist ligikaudu 15% võrra, kusjuures vahendeid vähendatakse 2007. aastal veelgi. Neid vähendamisi võib selgitada sektori probleemidega eraldatud vahendite ärakasutamisel, millest tuleneb märkimisväärne alakasutamine, nagu on näha järgmisest tabelist 2. Selle alakasutamise tõttu kanti aasta lõpus osa esialgselt nende meetmete jaoks eraldatud eelarvest üle teiste põllumajanduskulude jaoks.

Tabel 2 – ELi eelarvelised kulud müügiedendusmeetmete jaoks

Eelarverubriik (maksete assigneeringud) | | Eelarvepunkt | | 2007* | 2006 | 2005 | 2004 |

Müügiedendusmeetmed: | KR | 05 08 04 | ) | | 26 000 | 26 145 | 22 118 |

liikmesriikide maksed | | >=2004 | ) | | | | |

(ex B1-3800 ja B1-3801) | ST | 05 02 10 01 | ) | | 6 000 | 4 085 | 5 119 |

| | >=2006 | ) | | 32 000 | 30 230 [3] | 27 237 |

Müügiedendusmeetmed: | KR | 05 08 05 | ) | | | | |

komisjoni otsemaksed | | >=2004 | ) | | | | |

(ex B1-3810 ja B1-3811) | ST | 05 02 10 02 | ) | | | | |

| | >=2006 | ) | | 5 000 | 2 349 | 2 568 |

Müügiedendamiseks kokku | | | | | 37 000 | 32 579 | 29 805 |

Täitmismäär protsentides | | | | | 71,1% | 54,8% | 50,0% |

* Prognoosid majandusaasta lõpuks, lähtudes eelarve täitmisest seisuga 30.9.2006. | |

Seda alakasutamist põhjustavad peamiselt järgmised tegurid:

1. Mõned liikmesriigid lükkavad esitatud projektid edasi: kui näiteks ettepaneku teinud organisatsiooni ja rakendusorgani vahelise lepingu sõlmimine lükatakse edasi, tehakse kulud hilisematel eelarveaastatel.

2. Liikmesriigid esitavad kulude hüvitamise taotlused hilinemisega.

3. Vastuvõetud programmide osas ilmneb teatav vahendite alakasutus.

4. Meetmete otsese haldamise osas puudub vabatahtlik panus rahvusvahelisele oliiviõlinõukogule (COI).

Mõned ettepanekud alakasutusega toime tulemiseks on täpsustatud 5. osas „Kokkuvõtted ja edasine tegutsemine”.

2.2. Aastatel 2004–2006 kaasrahastamiseks esitatud programmid

Liikmesriikide huvi toetusprogrammide vastu on võrdlusperioodil muutunud üldiseks. Järk-järgult esitasid programmid peaaegu kõik liikmesriigid – uued liikmesriigid on ühinemisest alates selles kavas aktiivselt osalenud.

Tabel 3 – Ettepanekuid teinud liikmesriikide arv otsuse kohta

(...PICT...)

Tuleb siiski tõdeda, et uued liikmesriigid on esmatähtsaks pidanud oma põllumajandussaaduste müügiedendamist liidu siseturul – uuel suurel turul, kuhu neil on nüüdsest juurdepääs.

2.2.1. Vastuvõetud programmid ja tagasilükatud programmid

Alates 2004. aastast on vastu võetud 174 müügiedendusprogrammi, nendest 128 siseturu jaoks ja 46 kolmandate riikide jaoks, kõikide toodete kohta (vt töödokument). [4] Absoluutarvudes tähendab see kerget kasvu, võrreldes esialgse perioodiga, mille puhul need andmed olid 94 siseturu ja 31 kolmandate riikide kohta (vt töödokument). See tulemus on seda märkimisväärsem, et valikukriteeriume on viimastel aastatel kohaldatud üha rangemalt. Lisaks näitavad need andmed, et liikmesriikide huvi siseturu jaoks mõeldud programmide vastu püsib muutumatuna.

Peamised programmide tagasilükkamise põhjused võrdlusperioodil olid: ettepanekut esitavad organisatsioonid ei kirjeldanud programmi ja selles sisalduvaid meetmeid ning vastavaid eelarveid piisavalt üksikasjalikult, ühe kaubamärgi edendamine või programm ei esindanud sektorit.

Tabel 4 – 2006. aasta juulini vastuvõetud ja tagasilükatud programmid |

Otsus | Saadud ettepanekud | Vastuvõetud programmid | Tagasilükatud programmid |

C(2004) 2000 | 11/06/2004 | 30 | 26 | 10 721 161 € | 4 | 832 985 € |

C(2004) 5360 | 28/12/2004 | 34 | 20 | 24 068 756 € | 14 | 11 075 424 € |

C(2005) 1767 | 15/06/2005 | 32 | 26 | 26 130 535 € | 6 | 7 357 163 € |

C(2006) 6 | 12/01/2006 | 40 | 25 | 25 459 807 € | 15 | 16 227 822 € |

C(2006) 3079 | 7/07/2006 | 79 | 31 | 27 660 899 € | 48 | 49 942 266 € |

Kokku | 215 | 128 | 114 041 158 € | 87 | 85 435 660 € |

| | | | | | |

C(2004) 817 | 22/03/2004 | 6 | 5 | 3 016 781 € | 1 | 632 502 € |

C(2004) 3536 | 27/09/2004 | 10 | 8 | 5 027 325 € | 2 | 1 868 550 € |

C(2005) 615 | 14/03/2005 | 18 | 10 | 10 182 124 € | 8 | 7 976 353 € |

C(2005) 4082 | 21/10/2005 | 25 | 15 | 13 239 540 € | 10 | 12 462 386 € |

C(2006) 796 | 17/03/2006 | 12 | 8 | 8 186 583 € | 4 | 4 203 229 € |

Kokku | 71 | 46 | 39 652 353 € | 25 | 27 143 020 € |

Sellest tabelist, nagu ka käesolevas aruandes esitatud statistikast arusaamiseks tuleb meeles pidada, et kuni 2005. aastani võttis komisjon igal aastal vastu kaks otsust siseturu kohta ja kaks otsust kolmandate riikide turgude kohta. Alates 2006. aastast muudeti eeskirju, vähendades otsuste arvu neljalt kahele aastas.

2.2.2. Kolmandate riikide turgudele suunatud programmid

Need programmid moodustasid võrdlusperioodil vaid umbes 25% kavandatud programmidest. Kaasrahastamise osas eraldati nendele programmidele vastuvõetud müügiedendusprogrammidele eraldatud ühenduse rahalistest vahenditest samuti ligi veerand.

Sihtriikide hulgas on tähtsaimal kohal Põhja-Ameerika, kellele järgnevad Venemaa ja Jaapan.

Kolmandate riikide turgudel toetatavate toodete hulgas on kindlalt esikohal kvaliteedimärgiga tooted (kaitstud päritolunimetusi – KPN, kaitstud geograafilisi tähiseid – KGT, garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid – GTE), millele järgnevad veinid ja piiritusjoogid, värske ja töödeldud puu- ja köögivili ning kvaliteetliha. Selles osas on paljuütlev järgmine graafik:

Tabel 5 – EÜ osalus toote kaupa – kolmandad riigid

(...PICT...)

Fresh fruit and vegetables | Värske puu- ja köögivili |

Milk and milk products | Piim ja piimatooted |

Multi products | Mitmesugused tooted |

Olive oil and table olives | Oliiviõli ja lauaoliivid |

Organic farming and products | Mahepõllundus ja mahepõllundustooted |

Ornamental horticulture | Iluaiandus |

PDO, PGI and TSG | KPN, KGT ja GTE |

Processed cereals and rice | Töödeldud teravili ja riis |

Processed fruit and vegetables | Töödeldud puu- ja köögivili |

Quality meat | Kvaliteetliha |

Spirit drinks | Piiritusjoogid |

Wines | Veinid |

In million euro | miljonites eurodes |

Product sector label | Tootesektori silt |

2.2.3. Siseturule suunatud programmid

Esitatud programmide arv on tõusnud 64-lt 2004. aastal 72-le 2005. aastal ja 79-le 2006. aastal, mis tähendab 23,4%list kasvu. Vastuvõetud programmide arv on tõusnud 46-lt 2004. aastal 51-le 2005. aastal ja langenud 31-le 2006. aastal. Vähenemine on kindlasti tingitud nende programmide läbivaatamise rangematest kriteeriumidest.

Nagu võib täheldada järgmise graafiku põhjal (vt töödokument), on käesolevas aruandes käsitletaval perioodil müügiedendusprogrammidest kasu saanud kõik abikõlblikud tooted peale lina. Eelarve poolest on kõige rohkem toetust eraldatud piimatoodete, värske ja töödeldud puu- ja köögivilja ning ilutaimede ja -põõsaste sektorile ning ka mahepõllunduse ja kvaliteetliha sektorile.

Siseturule suunatud programmide sihtriigid on ära toodud lisas osutatud tabelites. On huvitav märkida, et kui müügiedenduskorra algusest alates on pooltel juhtudel küll sihtriigiks programmi esitanud riik (vt töödokument), siis see tendents väheneb märgatavalt aastatel 2004–2006.

Tabel 6 – EÜ osalus toote kaupa – siseturg

(...PICT...)

All agricultural products | Kõik põllumajandussaadused |

Fresh fruit and vegetables | Värske puu- ja köögivili |

Honey and beekeeping products | Mesi ja mesindustooted |

Labelling of eggs | Munade tähistus |

Milk and milk products | Piim ja piimatooted |

Multi Products | Mitmesugused tooted |

Olive oil and table olives | Oliiviõli ja lauaoliivid |

Organic farming and products | Mahepõllundus ja mahepõllundustooted |

Ornamental horticulture | Iluaiandus |

Outermost regions | Äärepoolseimad piirkonnad |

PDO, PGI and TSG | KPN, KGT ja GTE |

Processed fruit and vegetables | Töödeldud puu- ja köögivili |

Quality meat | Kvaliteetliha |

Seed oils | Seemneõlid |

Wines | Veinid |

In million euro | miljonites eurodes |

Products sector label | Tootesektori silt |

2.2.4. Mitut riiki hõlmavad programmid

Samuti on huvitav märkida mitut riiki hõlmavate programmide suhteliselt väikest osakaalu kõikide esitatud programmide hulgas, seda nii siseturul kui ka kolmandates riikides:

Tabel 7 – Mitut liikmesriiki hõlmavate programmide osa kõigi esitatud programmide hulgas |

Otsus | Esitatud programmid | Mitut liikmesriiki hõlmavad programmid |

Siseturg | | |

C(2004) 2000 | 11/06/2004 | 30 | 0 |

C(2004) 5360 | 28/12/2004 | 34 | 2 |

C(2005) 1767 | 15/06/2005 | 32 | 2 |

C(2006) 6 | 12/01/2006 | 40 | 2 |

C(2006) 3079 | 7/07/2006 | 79 | 6 |

Kokku | 215 | 12 |

| | | |

Kolmandad riigid | | |

C(2004) 817 | 22/03/2004 | 6 | 1 |

C(2004) 3536 | 27/09/2004 | 10 | 1 |

C(2005) 615 | 14/03/2005 | 18 | 5 |

C(2005) 4082 | 21/10/2005 | 25 | 1 |

C(2006) 796 | 17/03/2006 | 12 | 1 |

Kokku | 71 | 9 |

2.2.5. Otseselt põllumajanduse peadirektoraadi juhitavad programmid

On juba märgitud, et teatavaid meetmeid võidakse ELi eelarvest rahastada 100% ulatuses. Need on otseselt komisjoni käivitatud ja juhitud ning pakkumiskutse korras valitud töövõtjate poolt rakendatavad meetmed.

2.2.6. Määruse (EÜ) nr 2702/1999 alusel otseselt komisjoni poolt juhitavad meetmed

1. Teavituskampaaniate korraldamine Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, Hiinas ja Jaapanis ühenduse kavade kohta, milles käsitletakse kaitstud päritolunimetusi (KPN), kaitstud geograafilisi tähiseid (KGT), garanteeritud traditsioonilisi eritunnuseid (GTE) ja mahepõllundust.

Aasta eelarve: 2 mln eurot (1 mln eurot Põhja-Ameerikas ja 1 mln eurot Aasias).

2. Kõrgetasemelised missioonid:

kaubandusmissiooni visiit Hiinasse 2004. aastal Franz Fischleri, tolleaegse Euroopa põllumajandus- ja kalandusvoliniku juhtimisel,

eraldatud eelarvelised vahendid: 0,8 mln eurot;

kõrgetasemelise kaubandusmissioon 2007. aasta märtsis Indiasse volinik Marianne Fischer Boeli juhtimisel teda saatva ettevõtete juhtide delegatsiooniga. Selle kuuepäevase missiooni eesmärk on silla rajamine ELi ja India vahel. See toimub New Delhis ja Bombays ning hõlmab ka Euroopa Liidu näitusestendi Aahaari põllumajanduslike toiduainete messil New Delhis,

eraldatud eelarvelised vahendid: 1,0 mln eurot.

2.2.7. Mahepõllunduse edenduskampaania

Komisjon käivitas nõukogu määruse (EÜ) nr 2826/2000 alusel ja Euroopa mahetoidu- ja -põllunduskava jätkuks ning oma tähtsaima meetmena sellealase edenduskampaania. See programm kestab kolm aastat ja selle eelarve on kogu perioodiks 3 miljonit eurot. Kõnealune kampaania toimub paralleelselt selles täie võimsusega kasvavas sektoris Euroopa Liidu kaasrahastatavate riiklike programmidega ning selle eesmärk on sektori algatuste toetamine.

Sellega seoses sõlmiti pärast pakkumiskutset ühe spetsialiseerunud äriühinguga raamleping kodulehe loomiseks ja mahepõllunduse arendamiseks ning selle toodete kohta teavitamiseks kasutatavaid mitmesuguseid vahendeid sisaldava „tööriistakasti” väljaarendamiseks. Vajadust mööda võib selle kampaania raames ellu viia veel teisi teavitus-, kommunikatsiooni- ja edendusmeetmeid, unustamata edendustööd omaenda sihtpubliku seas.

Komisjoni nõustab selles ülesandes liikmesriikide ettepaneku põhjal komisjoni poolt määratud mitmeid selle sektori isikuid ühendav ekspertide rühm.

2.2.8. Uurimused edendus- ja teavitusmeetmete tulemuste hindamiseks

Hindamine võimaldab uurida programmide tõhusust, teisisõnu öeldes kontrollida eesmärkide järgimist ja tagada, et vahendeid (rahalised, õiguslikud, halduslikud jne) on kasutatud tõepoolest saadud tulemuste nimel. Hindamisel kontrollitakse ka programmidega ettenähtud meetmete sidusust, otstarbekust ja kasulikkust ning kvaliteeti.

Nõukogu määruste (EÜ) nr 2702/1999 ja (EÜ) nr 2826/2000 artiklid 8 võimaldavad komisjoni talitustel läbi viia uurimisi kaasrahastatud programmide hindamiseks.

Komisjoni määruse (EÜ) nr 1358/2001 (millega nähakse ette kommunikatsioonialased erimeetmed veiselihasektoris) alusel kaasrahastatud kommunikatsiooniprogrammi hindamiseks telliti pakkumiskutse 2004. aastal ja hindamine viidi lõpule 2005. aastal. See võimaldas tõendada, et kaasrahastatud programmid on seatud eesmärkide ja kehtestatud suunistega kooskõlas. Sisu osas ei olnud kaasrahastatud programmides ühise strateegia puudumise tõttu siiski alati võimalik tagada tarbijate selget ja usaldusväärset teavitamist. Samuti, kuna puudusid algatused programmides sisalduvate meetmete mõju mõõtmiseks nende rakendamise hetkel, oli äärmiselt raske hoomata nende programmide tõhusust ja seda mitu aastat pärast nende elluviimist.

Komisjon sõlmis eelolevateks aastateks avatud pakkumiskutsete korras kaks nelja kuni kuue kuu pikkust raamlepingut nii siseturul kui ka kolmandates riikides uurimuste läbiviimiseks programmide elluviimise hindamiseks.

Nende kahe raamlepingu eelarve on kokku 3 750 000 eurot.

3. Muud müügiedendusmeetmed

Tuleb meeles pidada, et lisaks eespool nimetatud määruse sätete alusel kaasrahastatavatele ja käesolevas aruandes käsitlevatele meetmetele kohaldatakse põllumajandussaaduste suhtes teatavaid müügiedendus- ja/või teavitusmeetmeid ühise põllumajanduspoliitika teiste tahkude raames:

– puu- ja köögiviljasektori edendamise meetmed,

– veinituru ühise korralduse raames ettenähtud valdkondlikud edendusmeetmed (läbivaatamisel),

– meetmed riigiabipoliitika raames,

– meetmed maaelu arengu poliitika raames, kus määrusega (EÜ) nr 1257/1999 [5] sätestatud kaasnevate meetmete valikut laiendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 1783/2003 [6].

4. Kutseorganisatsioonide seisukoht

Tootjaid esindavaid kutseorganisatsioone teavitati nõuanderühma 12. septembri 2006. aasta koosolekul käesoleva aruande koostamise seisust. Sellega seoses edastasid nad komisjoni talitustele mõned märkused kava toimimise kohta.

1. Nad soovivad eeskirjade lihtsustamist, eelkõige mitut riiki hõlmavate programmide osas.

2. Nad nõuavad kaubamärkide üldisesse edendamisse kaasamise võimaluse paremat määratlemist.

3. Nad nõuavad suuniseid nende programmide sõnastamiseks.

5. Järeldused ja edasine tegutsemine

5.1. Üldised järeldused

Arvestades 2004. aasta lõpus ja 2005. aastal õigusaktides tehtud muudatusi, on veel liiga vara eelmises aruandes käsitletava perioodi lõpust alates algatatud edendusmeetmete tulemustele lõplikku hinnangut anda. Sellegipoolest on sellest esimesest aruandest alates toetuskava põhiprintsiibid oma väärtust tõendanud ja tõhusust kinnitanud:

– komisjonipoolse kaudse juhtimise süsteem, milles kutseorganisatsioonid ja liikmesriigid võtavad initsiatiivi ja vastutuse juhtimise eest;

– kõikide abikõlblike sektorite puhul kolmepoolne ühtlustatud kaasrahastamine (Euroopa Liit, liikmesriigid ja kutseorganisatsioonid), kus teatud hästi määratletud juhtudel on siiski võimalik võrdses osas kaasrahastamine;

– ühenduse edendustegevuse üldise iseloomu rõhutamine, kusjuures rõhuasetus on pigem sektoritel ja teemadel kui ühel või teisel tootel;

– reguleeriv raamistik, mis võimaldab pigem regulaarsete intervallidega meetmete kavandamist kui sekkumist kriisiolukordadele reageerimiseks.

Kui toetuskava soovitakse täiendavalt paremaks muuta, võiks uurida järgmisi küsimusi:

– kutseorganisatsioonid ja liikmesriigid näitasid üles suurt huvi programmide siseturul käivitamise vastu. Tuleb siiski märkida, et mõned nende ettepanekutest lähtuvad eelkõige riigisisesest huvist ning ei anna Euroopa tasandil lisandväärtust. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata ühenduse huve esindavate programmide väljatöötamisele ning parema kooskõlastatuse ja riikide haldusasutuste vastastikuse abistamise toetamise vajadusele;

– kutseorganisatsioonid näivad olevat kolmandate riikide suhtes vähem motiveeritud;

– ühise põllumajanduspoliitika raames reformitud või reformimise järgus olevate põllumajandussektorite kutseliste töötajate kasvav huvi edendusmeetmete vastu.

5.2. Edasine tegutsemine

Komisjon on seisukohal, et tuleks jätkata praeguse toetuskava kohaldamist nõukogu määrustes (EÜ) nr 2702/1999 ja nr 2826/2000 määratletud müügiedendusmeetmete suhtes ja säilitada see mehhanism põhijoontes. Toimimise täiustamiseks teatud konkreetsetes aspektides võib välja pakkuda järgmised muudatused.

5.2.1. Õigusaktide konsolideerimine

Kasuks võib tulla õigusaktide lihtsustamine:

– ühelt poolt nõukogu kahe siseturgu ja kolmandaid riike käsitleva algmääruse liitmine üheks;

– teiselt poolt komisjoni kahe siseturgu ja kolmandaid riike käsitleva rakendusmääruse liitmine üheks.

5.2.2. Eelarve kavandamine programmiettepanekuid tegevate organisatsioonide poolt

Eelarvekohustuste täitmise parandamiseks teataval aastal tuleks ette näha, et konkreetseks eelarveaastaks ettenähtud kulutused on selle konkreetse eelarveaasta kohta ja mitte 12-kuulise perioodi kohta.

5.2.3. Liikmesriikide kulude deklareerimine

Et võimaldada assigneeringute kasutamise regulaarset jälgimist, nähakse ette, et programmide raames tehtavad kulutused tuleb tasuda ja deklareerida tähtaegadeks, mis võimaldavad täita konkreetsel eelarveaastal võetud kohustusi.

5.2.4. Rakendusorgani valimine

Võimaluse valida rakendusorgani pärast seda, kui ettepaneku teinud organisatsioon on programmi liikmesriigile edastanud, võib säilitada, lisades vajalikud täpsustused, mis võimaldavad selle õiguse läbimõeldud kasutamist.

5.2.5. Suuniste väljatöötamine

Selged ja ajas stabiilsed suunised, mida tuleb kaasrahastamist taotlevate toetusprogrammide ettepanekute koostamisel järgida, tuleb välja töötada nii, et ebatäpsused ja muud lüngad oleksid programmide sõnastuses minimaalsed. Need suunised, mis on praegu väljatöötamisel, aitavad kindlasti põllumajandussaadusi tulevikus optimaalselt edendada.

[1] Aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 (põllumajandussaaduste ja -toodetega seotud teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta kolmandates riikides) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2826/2000 (põllumajandustoodete ja -saaduste teavitamis- ja müügiedendusmeetmete kohta siseturul) kohaldamise kohta, KOM(2004) 233.

[2] Nõukogu määruse (EÜ) nr 2702/1999 artikkel 13 (kolmandad riigid) ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2826/2006 artikkel 14 (siseturg), nagu on muudetud määrusega (EÜ) nr 2060/2004.

[3] See summa sisaldab 773 mln eurot seoses varasemate müügiedendusmeetmetega.

[4] Viited lisadele osutavad komisjoni talituste töödokumendile, mis esitatakse koos käesoleva aruandega.

[5] Nõukogu 17. mai 1999. aasta määrus (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks ning teatavate määruste muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta (EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80).

[6] Nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1783/2003, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1257/1999 Euroopa Põllumajanduse Arendus- ja Tagatisfondi (EAGGF) toetuse kohta maaelu arendamiseks (EÜT L 270, 21.10.2003, lk 70).

--------------------------------------------------

52006DC0855