[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.12.2006

KOM(2006) 786 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi kohta

KOMISJONI TEATIS

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

1. TAUST

Euroopa Ülemkogu palus 2004. aasta juulis koostada üldstrateegia esmatähtsate infrastruktuuride kaitseks. Komisjon võttis 20. oktoobril 2004. aastal vastu teatise "Kriitilise infrastruktuuri kaitse terrorismivastases võitluses", milles esitati soovitused, kuidas tõhustada esmatähtsate infrastruktuuridega seotud terrorirünnakute ennetamist, nendeks valmisolekut ja nendele reageerimist Euroopas.

Nõukogu järeldustes selliste dokumentide kohta nagu "Terrorirünnakute ärahoidmine, nendeks valimisolek ja neile reageerimine" ning "ELi solidaarsusprogramm terroriähvarduste ja -rünnakute tagajärgede kohta", mille nõukogu võttis vastu 2004. aasta detsembris, toetati komisjoni kavatsust teha ettepanek Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi (EPCIP – European Programme for Critical Infrastructure Protection ) koostamiseks ning neis nõustuti sellega, et komisjon loob esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrgu (CIWIN - Critical Infrastructure Warning Information Network ).

Komisjon võttis 2005. aasta novembris vastu Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi käsitleva rohelise raamatu, milles kirjeldati poliitikavalikuid, kuidas komisjon saaks luua EPCIPi ja CIWINi.

2005. aasta detsembris kutsuti justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldustes esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kohta komisjoni üles tegema ettepanekut Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi kohta.

Käesolevas teatises esitatakse EPCIPi rakendamiseks välja pakutud põhimõtted, menetlused ja vahendid. EPCIPi rakendamist täiendatakse vajadusel valdkondlike teatistega, milles sätestatakse komisjoni lähenemisviis teatud esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas.[1]

2. EPCIPI EESMÄRK, PÕHIMÕTTED JA SISU

2.1. EPCIPi eesmärk

EPCIPi üldeesmärk on parandada ELi esmatähtsate infrastruktuuride kaitset. See eesmärk saavutatakse käesolevas teatises kirjeldatud esmatähtsate infrastruktuuride kaitset käsitleva ELi raamistiku loomisega.

2.2. EPCIPi raames käsitletavad ohu liigid

Tunnistades esmatähtsaks terrorismist tuleneva ohu, on esmatähtsate infrastruktuuride kaitse aluseks kõiki ohte käsitlev lähenemisviis. Kui kaitsemeetmete tase mingis esmatähtsa infrastruktuuri valdkonnas leitakse olevat piisav, peaksid huvirühmad keskendama oma jõupingutused ohtudele, mille suhtes nad on haavatavad.

2.3. Põhimõtted

EPCIPi rakendamisel juhindutakse järgmistest kesksetest põhimõtetest:

- Subsidiaarsus – komisjoni jõupingutused esmatähtsate infrastruktuuride kaitse valdkonnas ei keskendu mitte riigi või piirkonna, vaid Euroopa jaoks esmatähtsatele infrastruktuuridele. Kuigi komisjon keskendub Euroopa esmatähtsatele infrastruktuuridele, võib ta vastava taotluse korral ning ühenduse pädevust ja olemasolevaid vahendeid vajalikul määral arvesse võttes toetada liikmesriike seoses riiklike esmatähtsate infrastruktuuridega.

- Täiendavus – komisjon väldib praeguste jõupingutuste dubleerimist nii ELi, riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, kui need on osutunud esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel tõhusaks. Seega täiendab EPCIP olemasolevaid valdkondlikke meetmeid ja toetub neile.

- Konfidentsiaalsus – esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alane teave salastatakse nõuetekohaselt nii ELi kui liikmesriikide tasandil ja ligipääsu sellele võimaldatakse üksnes teadmisvajaduse põhjal. Esmatähtsate infrastruktuuride alase teabe jagamine toimub usaldusväärses ja turvalises keskkonnas.

- Huvirühmade koostöö – kõik asjaomased huvirühmad kaasatakse võimaluse korral EPCIPi väljatöötamisse ja rakendamisesse. Huvirühmadeks on nii Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuride omanikud ja haldajad kui ka ametiasutused ja muud asjaomased organid.

- Proportsionaalsus – ettepanek meetmete võtmiseks tehakse valdkondades, kus analüüs olemasolevate julgeolekuriskide kohta on tuvastanud selleks vajaduse, ning kavandatavad meetmed on proportsionaalsed vastava riski taseme ja ohu liigiga.

- Erinevaid valdkondi arvestav lähenemisviis – kuna erinevates valdkondades omatakse erinevaid esmatähtsa infrastruktuuri alaseid kogemusi, oskusi ja nõudeid, töötatakse EPCIP välja valdkondade kaupa ja seda rakendatakse vastavalt esmatähtsa infrastruktuuri kaitse valdkondade kokkulepitud loetelule.

2.4. EPCIPi raamistik

Raamistik koosneb järgnevast:

- Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis. Need rakendatakse direktiiviga.

- EPCIPi rakendamist hõlbustavad meetmed, sealhulgas EPCIPi tegevuskava, esmatähtsa infrastruktuuri hoiatusinfovõrk (CIWIN), ELi tasandil esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eksperdirühmade kasutamine, esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase teabe jagamise protsessid ning vastastikuste sõltuvuste tuvastamine ja nende analüüs.

- Toetuse pakkumine liikmesriikidele riiklike esmatähtsate infrastruktuuride vallas – see on lähenemine, mida vastav liikmesriik võib soovi korral kasutada. Käesolevas teatises on kirjeldatud põhilist lähenemisviisi riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisele.

- Kriisikavade koostamine.

- Väline mõõde.

- Kaasnevad finantsmeetmed ja eelkõige ajavahemikuks 2007–2013 kavandatav ELi programm "Terrorismi ja muude julgeolekuga seotud riskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine", millega nähakse ette esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud meetmete ülekantavad rahastamisvõimalused.

Iga sellist meedet on käsitletud allpool.

2.5. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktrühm

ELi tasandil tuleb luua strateegilise kooskõlastamise ja koostöö aluseks olev mehhanism, mille raames saaks edendada EPCIPi üldiste aspektide alast tööd ja valdkondlikke meetmeid. Selleks luuakse esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktrühm.

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktrühm koondab iga liikmesriigi esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunktiks olevaid asutusi ja selle eesistujaks on komisjon. Iga liikmesriik peaks määrama esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunktiks oleva asutuse, kes kooskõlastab esmatähtsa infrastruktuuri kaitse alased küsimused oma liikmesriigis ning teiste liikmesriikide, nõukogu ja komisjoniga. Esmatähtsa infrastruktuuri kaitse kontaktpunkti määramine ei välistaks liikmesriigi teiste ametiasutuste kaasamist esmatähtsa infrastruktuuri kaitse küsimustesse.

3. EUROOPA ESMATÄHTSAD INFRASTRUKTUURID

Euroopa esmatähtsad infrastruktuurid on need määratud esmatähtsad infrastruktuurid, mis on ühenduse jaoks kõige olulisemad ning mille kahjustada saamine või hävimine mõjutaks kahte või enamat liikmesriiki või ainult ühte liikmesriiki, kui esmatähtis infrastruktuur asub teises liikmesriigis. See hõlmab erinevate valdkondade infrastruktuuride vastastikusest sõltuvusest tulenevaid piiriüleseid mõjusid. Direktiiviga kehtestatakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimise ja määramise menetlus ning kõnealuste infrastruktuuride kaitse parandamise vajaduse hindamist käsitlev ühine lähenemisviis.

4. MEETMED EPCIPI VÄLJATÖÖTAMISE JA RAKENDAMISE HÕLBUSTAMISEKS

Komisjon võtab mitmeid meetmeid EPCIPi rakendamise hõlbustamiseks ja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse alase töö edendamiseks ELi tasandil.

4.1. EPCIPi tegevuskava

EPCIP on pidev protsess, mida vaadatakse EPCIPi tegevuskava raames korrapäraselt läbi. Tegevuskavaga määratakse kindlaks võetavad meetmed koos asjakohaste tähtaegadega. Tegevuskava (lisa) ajakohastatakse korrapäraselt vastavalt tehtud edusammudele.

EPCIPi tegevuskavas jagatakse esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud tegevused kolme töösuunda:

- esimeses töösuunas käsitletakse EPCIPi strateegilisi küsimusi ja töötatakse välja esmatähtsa infrastruktuuri kaitse alase töö suhtes horisontaalselt kohaldatavad meetmed;

- teises töösuunas tegeletakse Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride ja nende rakendamisega valdkonna tasandil;

- kolmandas töörühmas toetatakse liikmesriike riiklike esmatähtsate infrastruktuuridega seotud riiklikes algatustes.

EPCIPi tegevuskava rakendamisel võetakse arvesse valdkondade eripärasid ja vajadusel kaasatakse muid huvirühmi.

4.2. Esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrk

Esmatähtsate infrastruktuuride hoiatusinfovõrk (CIWIN) luuakse komisjoni eraldi esitatava ettepanekuga ja selle loomisel välditakse hoolikalt dubleerimist. Hoiatusinfovõrk on platvorm turvalisel viisil parimate tavade vahetamiseks. CIWIN täiendab olemasolevaid võrgustikke ja võib vajadusel olla ka platvorm selliste kiirete hoiatuste vahetamiseks, mis on seotud komisjoni süsteemiga ARGUS. Vajalik süsteemi turvalisuse akrediteering saadakse ettenähtud korra kohaselt.

4.3. Eksperdirühmad

Dialoog huvirühmadega ELis on esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamisel otsustava tähtsusega. Kui tekib vajadus eriteadmiste järele, võib komisjon moodustada selleks otstarbeks ELi tasandi esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eksperdirühmad, kes tegelevad selgelt määratletud küsimustega ning edendavad esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alast avaliku ja erasektori dialoogi. Eksperdirühmad toetavad EPCIPi esmatähtsate infrastruktuuride kaitse küsimustega seotud nõuandvate arvamuste vahetamise kaudu. Sellised eksperdirühmad on avaliku ja erasektori vahendeid ühendav vabatahtlik mehhanism ühe või mitme sellise eesmärgi saavutamiseks, mida peetakse vastastikku kasulikuks nii kodanikele kui ka erasektorile.

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse eksperdirühmad ei asenda teisi juba olemasolevaid rühmi ega rühmi, mida saaks kohandada EPCIPi vajadustele vastavaks, samuti ei sekku nad ettevõtjate, liikmesriikide ametiasutuste ja komisjoni vahelisse otsesesse teabevahetusse.

ELi tasandi eksperdirühmal on täpselt kirjeldatud eesmärk, ajakava selle saavutamiseks ja selgelt kindlaksmääratud liikmeskond. Eksperdirühmade tegevus lõpetatakse niipea, kui nende eesmärgid on saavutatud.

Eksperdirühma konkreetsed ülesanded võivad esmatähtsa infrastruktuuri valdkonniti erineda, sõltudes iga valdkonna eripärast. Ülesanded võivad hõlmata järgmist:

- aitab hinnata haavatavaid kohti, vastastikuseid sõltuvusi ja valdkondlikke parimaid tavasid;

- aitab välja töötada meetmeid, et vähendada ja/või kaotada märkimisväärseid haavatavusi ja välja töötada tulemuslikkuse näitajad;

- hõlbustab esmatähtsa infrastruktuuri kaitse alase teabe jagamist, koolitust ja usalduse loomist;

- töötab välja "ärimudeli" ja edendab seda, et tõestada oma valdkonna kolleegidele infrastruktuuride kaitsekavades ja -algatustes osalemise väärtust;

- jagab valdkondlikke teadmisi ja annab nõu erinevates valdkondades, näiteks teadus- ja arendustegevuse alal.

4.4. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase teabe jagamise protsess

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase teabe jagamise protsess asjaomaste huvirühmade vahel nõuab vastastikust kindlustunnet, et vabatahtlikult jagatud ärisaladuse alla kuuluvat ja tundlikku teavet ning isikuandmeid ei avalikustata ja et tundlikke andmeid kaitstakse nõuetekohaselt. Tuleb hoolitseda, et tagatud oleks õigus eraelu puutumatusele.

Huvirühmad võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta teavet, mis käsitleb selliseid küsimusi nagu esmatähtsate infrastruktuuride ja kaitstud süsteemide turvalisus, vastastikuse sõltuvuse uuringud, esmatähtsa infrastruktuuri kaitsega seotud haavatavused ning ohtude ja riskide hindamine. Sellist teavet ei või kasutada muul kui ainult esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmise eesmärgil. Liikmesriigid peavad tegema asjakohasel tasemel julgeolekukontrolli kõigile oma kodanikest töötajatele, kellel on juurdepääs salastatud teabele.

Lisaks tunnistatakse esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase teabe vahetuses, et kuigi teatav esmatähtsa infrastruktuuri kaitse alane teave ei ole salastatud, võib see siiski olla tundlik ja seega tuleb sellega hoolikalt ümber käia.

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase teabe vahetamine hõlbustab järgnevat:

- parem ja täpne teave ja arusaam vastastikustest sõltuvustest, ohtudest, haavatavustest, turvaintsidentidest, vastumeetmetest ja parimatest tavadest esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel;

- suurem teadlikkus esmatähtsate infrastruktuuride küsimustes;

- huvirühmade dialoog;

- sihipärasem koolitus ning teadus- ja arendustegevus.

4.5. Vastastikuste sõltuvuste tuvastamine

Geograafiliste ja valdkondlike vastastikuste sõltuvuste tuvastamine ning nende analüüs on oluliseks teguriks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamisel ELis. Sellele pidevale protsessile toetudes hinnatakse ELi esmatähtsate infrastruktuuride haavatavusi, ohte ja riske.

5. RIIKLIKUD ESMATÄHTSAD INFRASTRUKTUURID

Võttes asjakohaselt arvesse ühenduse pädevust, kuulub vastutus riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmise eest infrastruktuuride omanikele/haldajatele ja liikmesriikidele. Komisjon aitab liikmesriike nende jõupingutustes, kui nad seda soovivad.

Et parandada riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitset, õhutatakse kõiki liikmesriike koostama riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programm. Selliste programmide eesmärk oleks määratleda iga liikmesriigi lähenemisviis oma territooriumil asuvate riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitsele. Sellistes programmides tuleks käsitleda vähemalt järgmisi küsimusi:

- liikmesriigi poolt riiklike esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine ja määramine vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud riiklikele kriteeriumitele. Iga liikmesriik võtab nende kriteeriumite väljatöötamisel vähemalt arvesse konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimisega kaasnevaid järgmisi kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid mõjusid:

- Ulatus – konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamist või hävimist hinnatakse vastavalt geograafilise piirkonna suurusele, mida selle infrastruktuuri kadumine või mittekättesaadavus mõjutab.

- Tõsidusaste – konkreetse infrastruktuuri kahjustada saamise või hävimise tagajärgi hinnatakse järgneva alusel:

- mõju elanikkonnale (mõjutatud elanike arv);

- majanduslik mõju (majandusliku kahju tõsidus ja/või toodete või teenuste kättesaadavuse halvenemine);

- keskkonnamõju;

- poliitilised mõjud;

- psühholoogilised mõjud;

- rahva tervist ohustavad tagajärjed.

Selliste kriteeriumite puudumisel aitab komisjon liikmesriigi taotlusel liikmesriiki nende väljatöötamisel, pakkudes selleks asjakohast metoodikat.

- Dialoogi loomine esmatähtsate infrastruktuuride omanike ja haldajatega.

- Geograafiliste ja valdkondlike vastastikuste sõltuvuste tuvastamine.

- Vajadusel riiklike esmatähtsate infrastruktuuridega seotud kriisikavade koostamine.

- Iga liikmesriiki õhutatakse oma riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi aluseks võtma Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride jaoks koostatud ühist loetelu esmatähtsate infrastruktuuride valdkondadest.

Sarnaste lähenemisviiside kasutuselevõtmine riiklikult tähtsate infrastruktuuride kaitsmiseks liikmesriikides aitab tagada, et Euroopas asuvate esmatähtsate infrastruktuuride huvirühmade suhtes ei kohaldata erinevaid raamistikke, mis tooks kaasa täiendavaid kulusid, ja et siseturgu ei kahjustata.

6. KRIISIKAVADE KOOSTAMINE

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse protsessis on kriisikavade koostamisel oluline roll, sest see aitab võimalikult suures ulatuses vähendada selliste infrastruktuuride kahjustada saamise või hävimise võimalikku mõju. Ühtse lähenemisviisi väljatöötamine selliste kriisikavade koostamiseks, milles käsitletakse esmatähtsate infrastruktuuride omanike/haldajate osalemist, koostööd riiklike ametiasutustega ja teabe jagamist naaberriikidega, peaks olema oluliseks osaks Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmi rakendamisest.

7. VÄLINE MÕÕDE

Terrorism, muu kuritegevus, loodusõnnetused ja muud õnnetuste põhjused ei tunnista riigipiire. Ohte ei saa vaadelda ainult riiklikul tasandil. Seetõttu tuleb EPCIPi rakendamisel täielikult arvestada esmatähtsate infrastruktuuride kaitse välise mõõtmega. Tänapäevase majanduse ja ühiskonna seotus ja sõltuvus toob kaasa selle, et ka ELi piiridest väljapool toimuval häirel võib olla tõsine mõju ühendusele ja selle liikmesriikidele. Samuti võib ELis esmatähtsa infrastruktuuri kahjustada saamisel või hävimisel olla kahjulik mõju ELi partneritele. Eesmärk suurendada ELi esmatähtsate infrastruktuuride kaitset minimeerib riski, et ELi majandust häiritakse, ja seetõttu aitab see kaasa ELi majanduse konkurentsivõimele maailmas.

Seetõttu peaks esmatähtsate infrastruktuuride kaitse alase koostöö tõhustamisel kolmandate riikidega selliste meetmete kaudu nagu valdkondlike vastastikuse mõistmise memorandumid (nt ühtsete standardite väljatöötamine, ühiste esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud uuringute korraldamine, kõige levinumate ohuliikide tuvastamine ja kaitsemeetmete alaste parimate tavade vahetamine) ja esmatähtsate infrastruktuuride kaitse standardite tõstmise julgustamisel väljaspool ELi olema EPCIPis oluline roll. Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse valdkonnas tehtav väliskoostöö keskendub peamiselt ELi naaberriikidele. Arvestades aga teatavate valdkondade, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia ning finantsturgude üleilmset vastastikust seotust, on õigustatud laialdasem lähenemisviis. Dialoogi ja parimate tavade vahetamisesse tuleks siiski kaasata kõik asjaomased ELi partnerid ja rahvusvahelised organisatsioonid. Komisjon jätkab samuti esmatähtsate infrastruktuuride kaitse parandamise edendamist kolmandates riikides, tehes olemasolevate struktuuride ja poliitika, sealhulgas stabiliseerimisvahendi raames koostööd G8, Euromedi ja Euroopa naabruspoliitika partneritega.

8. KAASNEVAD FINANTSMEETMED

Ühenduse 2007.–2013. aasta programm "Terrorismi ja muude julgeolekuga seotud riskide ennetamine, nendeks valmisolek ja nende tagajärgede likvideerimine" toetab EPCIPi rakendamist.

Programmi üldiste eesmärkide raames, kui need ei ole hõlmatud teiste rahastamisvahenditega, soodustatakse, edendatakse ja töötatakse välja ennetus-, valmisoleku- ja tagajärgede likvideerimise meetmeid, mille eesmärk on ennetada või vähendada kõiki julgeolekuriske, eelkõige neid, mis on seotud terrorismiga, võttes vajadusel aluseks põhjaliku ohtude ja riskide hindamise.

Programmi raames rahastatakse toetuste ja komisjoni algatatud meetmete kaudu eelkõige vahendite, strateegiate, metoodika, uuringute, hinnangute ja tegevuste/meetmete väljatöötamist esmatähtsate infrastruktuuride tõhusa kaitse valdkonnas (nii ELi kui liikmesriikide tasandil).

LISA

EPCIPi tegevuskava

Esimene töösuund: EPCIPi järjestikused strateegiad

Esimene töösuund on strateegiliseks aluseks EPCIPi üldisele kooskõlastamisele ja koostööle, mida tehakse ELi esmatähtsate infrastruktuuride kaitse kontaktrühma kaudu.

Esimene etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Prioriteetsete valdkondade identifitseerimine meetmete võtmiseks (esmatähtsate valdkondade hulka kuuluvad transpordi ja energeetika valdkond) | komisjon | võimalikult kiiresti ja seejärel kord aastas |

Esmatähtsate infrastruktuuride ühiste praktikas kasutatavate valdkondlike määratluste ja terminoloogia väljatöötamine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | hiljemalt üks aasta pärast Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure käsitleva direktiivi jõustumist |

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimisel kasutatavate üldkriteeriumite väljatöötamine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | hiljemalt üks aasta pärast Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure käsitleva direktiivi jõustumist |

Olemasolevate riiklike, kahepoolsete ja ELi esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmide nimestiku loomine | komisjon, liikmesriigid | praegu töös |

Huvirühmade poolt tundlike andmete kogumist ja kasutamist käsitlevate juhiste koostamine ja nendes kokku leppimine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitsega seotud parimate tavade, riskide hindamise vahendite ja metoodika kogumine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Vastastikuse sõltuvuse uuringute tellimine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Teine etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Selliste puuduste tuvastamine, mille kõrvaldamisel annaksid ühenduse algatused lisaväärust | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Vajadusel ELi tasandil esmatähtsate infrastruktuuride kaitse valdkondlike eksperdirühmade loomine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Esmatähtsate infrastruktuuride kaitse meetmeteid käsitlevate selliste ettepanekute kindlakstegemine, mida võiks rahastada ELi tasandil | komisjon, liikmesriigid | praegu töös |

ELi vahenditest esmatähtsate infrastruktuuride kaitse meetmete rahastamise algatamine | komisjon | praegu töös |

Kolmas etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Koostöö alustamine kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega | komisjon, liikmesriigid | praegu töös |

Teine töösuund: Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride kaitse

Teine töösuund keskendub Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride haavatavuse vähendamisele.

Esimene etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimisel kasutatavate valdkondlike erikriteeriumite väljatöötamine | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | hiljemalt üks aasta pärast Euroopa esmatähtsaid infrastruktuure käsitleva direktiivi jõustumist |

Teine etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Tõenäoliselt Euroopa esmatähtsateks infrastruktuurideks määratavate esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine ja kontrollimine valdkondade kaupa | komisjon, liikmesriigid | hiljemalt üks aasta pärast asjakohaste kriteeriumite vastuvõtmist ja seejärel kord aastas |

Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride määramine | komisjon, liikmesriigid | praegu töös |

Iga Euroopa esmatähtsa infrastruktuuri haavatavuste, ohtude ja riskide tuvastamine, sealhulgas haldaja turvalisuse tagamise kavade koostamine | komisjon, liikmesriigid, Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad (üldaruanne komisjonile) | hiljemalt üks aasta pärast Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride määramist |

Kaitsemeetmete vajalikkuse hindamine ja hinnangu andmine selle kohta, kas ELi tasandil on vaja võtta meetmeid | komisjon, liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | hiljemalt 18 kuud pärast Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride määramist |

Iga liikmesriigi puhul Euroopa esmatähtsaks infrastruktuuriks määratud infrastruktuuride häiretasemeid käsitlevate lähenemisviiside hindamine. Teostatavusuuringu korraldamine kõnealuste häirete kalibreerimise ja ühtlustamise kohta | komisjon, liikmesriigid | praegu töös |

Kolmas etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Ettepanekute koostamine Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride minimaalsete kaitsemeetmete kohta ja nende vastuvõtmine | komisjon, liikmesriigid, Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad | pärast kaitsemeetmete vajaduse hindamist ja hinnangu andmist selle kohta, kas ELi tasandil on vaja võtta meetmeid |

Minimaalsete kaitsemeetmete rakendamine | liikmesriigid, Euroopa esmatähtsate infrastruktuuride omanikud/haldajad | praegu töös |

Kolmas töösuund: riiklike esmatähtsate infrastruktuuride toetamine

Kolmas töösuund on vaid liikmesriike hõlmav töösuund, mis aitab liikmesriike riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitsmisel.

Esimene etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Riiklike esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimisel kasutatavate kriteeriumite alase teabe vahetamine | liikmesriigid (komisjon võib taotluse korral aidata) | praegu töös |

Teine etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Tõenäoliselt riiklikeks esmatähtsateks infrastruktuurideks määratavate esmatähtsate infrastruktuuride identifitseerimine ja kontrollimine valdkondade kaupa | liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad | praegu töös |

Konkreetsete esmatähtsate infrastruktuuride määramine riiklikeks esmatähtsateks infrastruktuurideks | liikmesriigid | praegu töös |

Riiklike esmatähtsate infrastruktuuridega seonduvate olemasolevate julgeolekuriskide analüüs valdkondade kaupa | Liikmesriigid ja vajadusel muud huvirühmad (komisjon võib taotluse korral aidata) | praegu töös |

Kolmas etapp

Meede | Osaleja | Ajakava |

Riiklike esmatähtsate infrastruktuuride kaitse programmide koostamine ja väljaarendamine | liikmesriigid (komisjon võib taotluse korral aidata) | praegu töös |

Iga riikliku esmatähtsa infrastruktuuri jaoks konkreetsete kaitsemeetmete väljatöötamine | liikmesriigid, riiklikud esmatähtsad infrastruktuurid (komisjon võib taotluse korral aidata) | praegu töös |

Järelevalve selle üle, kas omanikud/haldajad võtavad vajalikke rakendusmeetmeid | liikmesriigid | praegu töös |

[1] Komisjon kavatseb esitada teatise Euroopa esmatähtsate energia- ja transpordiinfrastruktuuride kaitse kohta.