[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.10.2006

KOM(2006) 632 lõplik

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT,

mis on lisatud dokumendile KOM (2006) 631 lõplik saatedokument: Tihedamad partnerlussuhted, suuremad kohustused ELi ja Hiina vahelise kaubandust ja investeeringuid käsitlev dokument Konkurents ja partnerlus

{KOM(2006) 631 lõplik}

SISUKORD

1. Hiina majanduslik elavnemine 4

2. ELi ja Hiina kaubandus- ja majandussuhted 5

2.1. Avatusest saadav kasu 5

2.2. Konkurentsi mõju 7

2.3. Turulepääsu takistused 8

2.4. Konkurentsitingimused 9

3. ELi tegevuse prioriteedid 10

3.1. Avatuse rõhutamine 10

3.2. Võrdsed võimalused kõigile 11

3.3. Euroopa äriühingute toetamine 11

3.4. ELi huvide kaitsmine: esmalt dialoog 12

3.5. Tugevamate ülemaailmsete sidemete loomine 13

Kokkuvõte 16

Konkurents ja partnerlus ELi ja Hiina kaubandus- ja investeeringute poliitika

Kommenteeritud kokkuvõte

Hiina on ELi kaubanduspoliitika suurim väljakutse. Paaril viimasel aastal on ELi ja Hiina kaubavahetus suurenenud märgatavalt ja kahekordistunud ajavahemikul 2000–2005. Euroopa on Hiina suurim imporditurg ja Hiina on Euroopa suurim impordiallikas. Käesolevas kaubanduspoliitika dokumendis käsitletakse muutusest tulenevaid majanduslikke ja konkurentsiga seotud ülesandeid ning seda, kuidas EL peaks neid arvesse võtma kaubanduse ja investeeringute valdkonnas. See on osa laiemast kontekstist partnerlussuhetes Hiinaga ja komisjoni lähenemisviis, mis on sätestatud suhteid Hiinaga käsitlevas komisjoni teatises „Tihedamad partnerlussuhted, suurenevad kohustused“.

ELi avatud turg on oluliselt aidanud kaasa ekspordil põhinevale kasvule Hiinas. Hiina turu kasvust on saanud kasu ka EL: viimase viie aasta jooksul on ELi eksport Hiinasse kahekordistunud. Madalate hindadega Hiina tooted on aidanud hoida inflatsiooni ja intressimäärasid Euroopas madalal. Euroopa äriühingud on saanud kasu investeeringutest Hiinasse. Kuid mõnes tähtsas tootmissektoris on konkurents Hiinast tekitanud Euroopale tõsiseid raskusi.

Kui me saavutame õige tasakaalu, siis on Euroopa ja Hiina vahelises jätkuvas vastastikku kasulikus kaubanduspartnerluses piisavalt arenguruumi. Mõlema poole juhtivad poliitikud peaksid jätkama arutelu avatud majandustegevuse üle. Euroopa peaks jätkuvalt pakkuma Hiina ekspordile avatud ja õiglast turulepääsu ja kohanema konkurentsist tingitud väljakutsetega, samas jätkates nende tööstusharude toetamist, kellel on majanduslikke kohanemisraskusi. Omalt poolt peaks Hiina tugevdama oma kurssi majanduslikule avatusele ja turureformidele. Hiinal tuleks tugevdada välismaiste äriühingute õiguskaitset ja selle õiguskaitse tagamise kontrolli peatada konkurentsivastane kaubandustegevus ja –poliitika.

Suhetes Hiinaga kaitseb Euroopa Komisjon otsustavalt Euroopa ja Hiina vahelise kaubavahetuse avatust. Samuti püüab komisjon tagada, et Hiina täidab WTO lepingutest tulenevaid kohustusi ja jätkab oma kaupadele, teenustele, investeeringutele ja riigihanketurgudele juurdepääsu liberaliseerimist. Komisjon püüab lõpetada Euroopa investoritega seotud sunniviisilised tehnosiirded ja ekspordile kehtestatud nõuded. EL otsib võimalusi ELi äriühingute seadustest tulenevate õiguste tugevamaks kaitseks, eriti intellektuaalomandi valdkonnas, ja nõuab tungivalt, et Hiina lõpetaks strateegiliste tööstusharude ebaõiglase toetamise või kaitse. Komisjon püüab tagada, et need küsimused võetakse kõne alla Euroopa ja Hiina vaheliste üldiste arutelude ja koostöö käigus ja need hõlmatakse selgelt ja arusaadavalt uue partnerlus- ja koostöölepinguga, sealhulgas ka 1985. aasta kaubandus- ja koostöölepingu ajakohastamisel. Hiinas tegutsevate Euroopa ettevõtete toetamiseks jälgib komisjon uute kaubandusressursside loomist Hiinas ja Euroopas, et toetada Euroopa ettevõtlust ja edendada keeleõpet.

1. HIINA MAJANDUSLIK ELAVNEMINE

Hiina majanduse uus tõus | Kakssada aastat tagasi oli Hiina suurima majandusvõimsusega riik maailmas. Kuid aastaks 1978 langes tema osa maailma SKTst 0,5%ni. Seejärel on Hiina reformi- ja majandusliku avatuse poliitika andnud tõuke enneolematuks kasvuks ja arenguks. Reformidega on suurendatud erasektori osa, suunatud märkimisväärsed säästud investeeringutesse, tõstetud haridustaset, soodustatud üleminekut põllumajanduselt tootmisele ja lastud vabaks Hiina 700 miljonilise töötajaskonna jõuvarud. Alates 1980. aastast on Hiina aastane majanduskasv olnud 9% ja selle osa kogu maailma SKTst on kasvanud kümme korda so 5%ni maailma SKTst. |

Majanduskasvust saadav tulu | Hiina kasv on vähendanud vaesust rohkem kui kunagi varem kogu maailma ajaloos. Sissetulek elaniku kohta on kahekordistunud, kahekordistunud ja veelkord kahekordistunud, olles jõudnud tasemele, mis on võrdne viiendikuga praeguse ELi ostujõu pariteedi tasemest. Ajavahemikul 1990–2000 on dollarilise päevasissetulekuga inimeste arv Hiinas vähenenud 170 miljoni võrra. Samal ajal on tekkinud suur kasvava ostujõuga keskklass. |

Uus kaubanduspartner | Järkjärguline integreerumine rahvusvahelisse kaubandussüsteemi – mida hoogustas Hiina WTOsse astumine 2001. aastal – on andnud Hiinale turvalised, avatud ja prognoositavad eksporditurud. Hiinast on saanud suuruselt kolmas eksportija maailmas. Kogu Hiina väliskaubandus on praegu rohkem kui kolm korda suurem kui India ja Brasiilia kaubandus kokku. Eksport moodustab Hiina majandusest rohkem kui ühe kolmandiku. Suurema osa Hiina ekspordist moodustavad siiski piiratud lisandväärtusega töödeldud tooted. |

Välisinvesteeringute peamine saaja | Hiina on üks maailma suuremaid välismaiste otseinvesteeringute saajaid ja välisinvesteeringuteks tehakse soodustusi. 2005. aastal andsid välisosalusega ettevõtted rohkem kui poole kogu Hiina ekspordist. |

Stabiilne ja arenev Hiina on Euroopa huvides | Euroopa on äärmiselt huvitatud, et Hiina läheks üle stabiilsele, jõukale ja avatud majandusele. Euroopa nõustub, et ELi turu avatus Hiina ekspordile on Hiina edasise arengu peamine tegur. Kuid ka Euroopa tahab saada kasu kõrgtasemel tehnoloogia, vääriskaupade ja mitmekesiste teenuste kasvavast turust Hiinas. Euroopa tarbijad saavad jätkuvalt kasu madalama hinnaga Hiina impordist. Tugevast Hiina ekspordist tingitud makromajanduslik kasu on oluline Euroopa konkurentsivõimele ja kasvule. See kasu kaalub üles teatavate valdkondade kahju. Euroopa ainus jätkusuutlik lähenemisviis on tunnustada Hiina kasvu ja püüda sellest kasu saada avatud kaubavahetuse kaudu. Et luua ja säilitada poliitilist toetust Euroopas sellisele tegutsemisviisile ja selleks vajalikule kohanemisele, tuleb avatuse ja muutuse eeliseid täielikult ära kasutada. See tähendab, et Hiina peab näitama, et ta aitab kaasa globaliseerumisele, mis toimib mõlemas suunas. Hiina peaks kasutama oma kasvavat mõjuvõimu avatud turgude ja ausa konkurentsi eest võitlemiseks. |

Jätkusuutliku kasu ülesanded | Vaatamata majanduslikule edule on Hiina ees tõsised ülesanded. Ekspordi konkurentsivõimest hoolimata seisab Hiina silmitsi struktuuriliste probleemidega. Kiire kasvuga on kaasnenud keskkonnakulud, sotsiaalne ebavõrdsus ja inimeste tervisega seotud probleemid. Kasvu jätkumiseks on Hiinal vaja säilitada siseriiklike reformide hoogne tempo ja tasakaalustada kasvu struktuuri nii, et see keskendus vähem ekspordisektorile ja rohkem sisenõudlusele. Hiinal tuleks jätkuvalt teha jõupingutusi, et välja töötada jätkusuutlikum lähenemisviis loodusvarade kasutamisele. Nimetatud valdkondades tuleks Euroopal tunnustada probleemide tõsidust ja toetada reforme Hiinas, et tasakaalustada õigustatud nõudeid, mida esitatakse Hiinale selle kohta, kuidas ta suhtleb oma kaubanduspartnerite ja rahvusvaheliste kaubandussüsteemidega. |

2. ELI JA HIINA KAUBANDUS- JA MAJANDUSSUHTED

2.1. Avatusest saadav kasu

Vastastikune kasu | Hiina integreerumine ülemaailmsesse kaubandus- ja investeeringute süsteemi on olnud kasulik nii Euroopale kui ka Hiinale. Kaubavahetus ELiga moodustab rohkem kui 19% Hiina väliskaubandusest. Hiinas kauplevad Euroopa äriühingud on toonud sisse kapitalikaubad, teadmised ja tehnoloogia, mis on aidanud Hiinal arendada tootmisvõimsust. Kauplemine Hiinaga aitab suurendada majanduskasvu ja luua töökohti Euroopas, tagades ekspordi kasvu jätkuva spetsialiseerumise vääristoodetele ja teenustele ning ELi äriühingute ülemaailmse konkurentsivõime tugevnemise. |

ELi eksport | 2000. ja 2005. aasta vahelisel ajal on ELi eksport Hiinasse suurenenud rohkem kui 100%, so palju kiiremini kui eksport ülejäänud maailma riikidesse. Teenindussektoris on ELi eksport Hiinasse kasvanud kuus korda ajavahemikul 1994–2004, tuginedes eelkõige oma tugevatele sektoritele, nagu rahandus-, ehitus-, turustus- ja haridusteenuste sektorid. |

ELi investeeringud Hiinasse | Investeeringud Hiinasse on võimaldanud ELi ettevõtetel säilitada oma konkurentsivõimet, saades kasu juurdepääsust odavamatele sisenditele. Euroopa äriühingud on loonud suurema osa Hiinas valmistatud toodete lisandväärtusest. Investeeringud on samuti aidanud Euroopa ettevõtlusel säilitada töökohti ja selliseid elujõulisi majandustegevusi ELis nagu teadusuuringud, projekteerimine, turustamine, üldhaldus ja keerukas tootmine. Mõned investeeringud Hiinasse on võimaldanud ELi äriühingutel võita turuosa Hiina turul ja toetanud ELi eksporti. |

Hiina investeeringud Euroopasse | Hiina otseinvesteeringud välisriikidesse jäävad tagasihoidlikuks, kuid kasvavad kiiresti. 2004. aastal oli Hiina välisinvesteeringute koguväärtuseks 3 miljardit eurot tugeva rõhuasetusega juurdepääsu kindlustamisele loodusvaradele. Euroopa saab sellest ainult ühe murdosa (2%). Kuna nimetatud investeeringud suurenevad seoses Hiina kaubandusliku tegevuse laienemisega väljaspoole siseturgu, saavad Euroopa äriühingud siiski kasu turustus-, müügi-ja logistikavõrgustike alaste kogemuste ja teadmiste müügist. |

Mõju hindadele | Madala hinnaga Hiina impordi tulemuseks on madalamad sisendite hinnad ELi ettevõtete jaoks ja toodete madalamad hinnad Euroopas, mis on kokkuvõttes väljendub madalamates tarbijahindades. Ajavahemikuks 2001–2005 prognoosis Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) 0,2%-list mõju inflatsioonile eurotsoonis. See omakorda on aidanud hoida ülemaailmseid intressimäärasid madalal. Säästusid, mis tekkisid odavamate kaupade ja sisendite tõttu, on investeeritud Euroopa majanduse teistesse harudesse. |

RAAM 1: Konkureerimisvõimalused ELi ettevõtjatele Hiinas |

ELi ja Hiina vahelise kaubavahetuse areng on kooskõlas näitab ELi kaubanduse üldise arenguga kauplemisel areneva majandusega riikidega. Sellal kui areneva majandusega riikidel ja eriti Hiinal on olulisi saavutusi kõrgtehnoloogiatoodete mõnes segmendis (nagu sülearvutid, mobiiltelefonid ja DVD-mängijad), siis tugevdab EL spetsialiseerumist kõrgekvaliteedilistele toodetele madala- ja keskmise kvaliteediga kaupade asemel. |

Komisjoni uurimused näitavad, et Hiina turu laienemine toob jätkuvalt olulist kasu ELi ettevõtjatele. Kuigi Hiina äriühingud muutuvad konkurentsivõimelisemaks järjest enamates turusegmentides (näiteks põhikemikaalid või mõned mootorsõidukite liigid), laienevad ka teised segmendid kiiresti (näiteks erikemikaalid, nõudlus kapitalimahukate autoosade järele), pakkudes ELi ettevõtjatele uusi võimalusi. |

EL on eriti tugev masinate ja mootorsõidukite ekspordi alal, mis moodustab kaks kolmandikku ELi kaupade kogu ekspordist ja ühe kolmandiku Hiina masinate kogu impordist kokku. ELi kemikaalide eksport Hiinasse on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud, mistõttu on Hiinast saanud ELi tähtsuselt teine eksporditurg. 2005. aastal oli ELi turuosa Hiinas 16%, mis on sama, mis Jaapanis ja ASEANi riikides, kuid madalam kui turuosa USAs (20%), India(21%) või Brasiilias (31%). ELi turuosal on kasvupotentsiaali seoses ELi tegevusega teistel turgudel. Hiina arenedes kasvab tema nõudlus Euroopa kvaliteetkaupade järele. |

Edu saavutamiseks on Euroopa ettevõtjatel vaja omandada põhjalikumaid teadmisi Hiina turust ja ära kasutada oma konkurentsieeliseid. Euroopa peamised eelised kaubandussuhetes Hiinaga on uuenduslikkus, spetsialiseerumine, kvaliteet, seotud teenused ja tootemargi identiteet. Kõrged ühiku tööjõukulud ei ole tingimata ekspordile takistuseks: mõnel kõige edukamal eksportijal Hiinasse on kõige suurem tööjõukulu Euroopas. |

2.2. Konkurentsi mõju

Kohanemine Euroopas | Madala hinnaga Hiina import on sundinud Euroopa majandust kohanema uute ülemaailmse konkurentsi allikatega, eriti traditsioonilises madala lisandväärtusega tootmisharudes. Hiina tooted konkureerivad ELi toodetega mitte ainult oma siseturul, vaid ka Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika arenevatel turgudel. Nimetatud konkurents on Euroopa konkurentsivõime vältimatu ja oluline tõukejõud. Euroopal on eelkõige vaja arendada ja kindlustada konkurentsieeliseid kõrge väärtusega ja kõrgtehnoloogilise projekteerimise ja tootmise valdkonnas, edendada uuendustegevust ja aidata töötajatel kohaneda ja ümber kvalifitseerida. Seetõttu on veelgi hädavajalikum kiirendada Lissaboni reformikava elluviimist ja jätkata ausa konkurentsi ja kohanemispoliitika järgimist ELis. |

Tootmise üleviimine mujale. | Tootmise üleviimine Hiinasse on avaldanud negatiivset mõju teatavatele sektoritele ja piirkondadele. Siiski jääb see vähese ulatusega ilminguks. ELi praegused investeeringud Hiinasse moodustavad ühe murdosa kogu ELi välisinvesteeringutest (ainult 1% ELi kapitali väljavoolust, välja arvatud kaudsed investeeringud). ELi Hiina otseinvesteeringute kogusumma moodustab 5,5% kogu välisinvesteeringutest Hiinasse. |

Tehnoloogilised ülesanded | Hiina teadusuuringud arenevad kiiresti ja Hiinal on potentsiaali liikuda väärtusahelas ülespoole traditsioonilistesse ELi ekspertiisivaldkondadesse. Hiinal on siiski veel välja arendamata ühtse uuendustegevuse poliitika ja tema jõupingutusi takistab intellektuaalomandi ebapiisav kaitse. Sellal kui Hiinast on saanud suuruselt maailma esimene infotehnoloogia toodete eksportija, tuleb suur osa kõnealusest ekspordist Hiinas asutatud välisettevõtetelt, kes impordivad teadusmahukaid kõrge lisandväärtusega osi. Euroopa ei saa siiski sellega rahul olla. |

Kaubandusdefitsiit | Euroopal on Hiinaga ülisuur kaubavahetusbilansi puudujääk: 2005. aastal oli ELi suunatud Hiina ekspordi koguväärtuseks 158 miljardi eurot ja Hiinasse suunatud ekspordi koguväärtuseks 52 miljardit eurot, mille tulemuseks oli kaubavahetusbilansi puudujääk koguväärtuses 106 miljardit eurot. Siiski on eksitav käsitleda ELi ja Hiina kaubavahetusbilansi puudujääki eraldi võetuna. Aasia osa ELi impordis on jäänud suhteliselt stabiilse 20–25% tasemele viimase aastakümne jooksul. Kõnealune kaubavahetusbilansi puudujääk varjab mõningal määral asjaolu, et osaliselt on eksport Hiinast asendunud ekspordiga teistest Aasia riikidest. |

Kuigi Hiina konkurentsisurve kasvu tuleb kindlasti käsitleda aspekte arvesse võttes, on see vaieldamatult reaalne ja sellel on märkimisväärsed tagajärjed äriühingutele ja kõigile töötajatele Euroopas. Seetõttu ongi äärmiselt oluline kindlustada vaba ja õiglane turulepääs Hiinas. Seejuures on hädavajalik pöörata tähelepanu turulepääsu tervele reale takistustele ja konkurentsimoonutustele. |

2.3. Turulepääsu takistused

Samas kui Hiina tariifid on oluliselt langenud Hiina WTOga ühinemise tõttu, on Euroopa ekspordile seatud rida tariifseid ja mittetariifseid tõkkeid ja Euroopa investeeringutele piiranguid tootmise ja teenuste valdkonnas. Üha enam jõutakse veendumusele, et WTO kohutuste puudulik täitmine ja turulepääsu tõkked takistavad tegelikke vastastikuseid kaubandussuhteid Euroopa ja Hiina vahel. |

Tariifid | WTOga ühinemise käigus alandati Hiina tariife mittepõllumajanduslike toodete osas keskmiselt 8,8%ni. Hiina on säilitanud siiski kõrged tariifid ELi jaoks sellistes erilise tähtsusega tööstusharudes nagu tekstiili- ja rõiva-, naha- ja karusnaha-, jalatsi-, keraamika-, terase ja sõidukitööstuses. |

Mittetariifsed tõkked | Euroopa eksportijatel ja investoritel on üha enam probleeme põhjendamatute mittetariifsete tõketega toote sertifikaadi, märgistamisnormide, impordi heakskiitmise nõuete ja pikkade tollivormistusjärjekordade näol. Seaduste kohaldamine ei ole alati ühtne ja piirkondlikel tolliprotseduuride erinevustel on negatiivne mõju kaubandusele. Põhjendamatud sanitaar- ja tervishoiunõuded loovad tõkkeid, mis takistavad eksporti Hiinasse, eelkõige põllumajandustoodete osas. Hiina riiklikud standardid erinevad oluliselt rahvusvahelistest standarditest. Nõuetele vastamisse viimisest tulenevad kulud suurenevad ja ettevõtete tarneajad pikenevad, mis mõjutab nende müügivõimet Hiina turul, mõjutades eriti ELi väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. |

Riigihanked | Hiina on tõsiselt asunud avama riigihangete turgu ja ühinema riigihankeid käsitleva kokkuleppega võimalikult kiiresti pärast WTOga ühinemist. Praegu on Hiina otsustanud alustada ühinemisläbirääkimisi 2008. aastal. Siiski jäävad paljud riigihanketurud Euroopa ettevõtjatele suletuks. Mõnes sektoris on tehnosiire välisettevõtetele rahvusvahelistest pakkumistest osavõtu tingimuseks. |

Uus välisettevõtjaid diskrimineeriv poliitika | Sellistes peamistes sektorites, nagu auto-, terase-, pooljuhtide või laevaehitustööstus tekivad uued tegevuspõhimõtted, mille aluseks on „Hiinat eelistav lähenemisviis“, mis on vastuolus WTO mittediskrimineerimise põhimõtetega. Paljudes tööstusharudes on Hiina kehtestanud omaalgatuslikke nõudeid kas otseselt õigusaktide või investeeringulubade näol, piirates seega ELi eksporti ja abistades ebaõiglaselt kohalikku tööstust. Kasvab oht, et konkurentsipoliitikat kasutatakse välismaiste ettevõtjate vastu ja paljude seadusandjate sõltumatuse ja läbipaistvuse puudumise tulemuseks on otsused, mis soosivad Hiina ettevõtjaid. |

Investeeringute piirangud | Tootmis- ja teenindussektoris takistatakse Euroopa investoritel ikka veel 100%lise välisosalusega ettevõtete asutamist ja neilt nõutakse Hiina osalusega ühisettevõtete asutamist. Suurte kapitalinõuete ja keerukate heakskiitmismenetluste tõttu ei ole ELi ettevõtted olnud võimelised oluliselt laienema telekommunikatsiooni- ja finantsteenuste sektoris. Tootmissektoris säilitab Hiina jätkuvalt piiranguid investeeringutele mõnes Euroopa jaoks peamises tööstusharus nagu näiteks auto-, naftakeemiasaaduste või terasetööstus. |

2.4. Konkurentsitingimused

ELi äriühingutel tuleb sageli Hiinas konkureerida ebaõiglastel tingimustel. Õiglaste konkurentsitingimuste puudumine turul ja ebapiisav õiguskaitse tekitavad tõsiseid probleeme. Hiina tegevuspõhimõtted keskkonna, sotsiaalsete standardite, vääringu väärtuse määramise ja loodusvarade valdkonnas võivad moonutada kaubandust. |

Intellektuaalomand ja õigushüve ning sunniviisiline tehnosiire | Euroopa jaoks on selliste intellektuaalomandi õiguste, nagu patendid, autoriõigused ja kaubamärgid, piisav kaitse kesksel kohal. See võimaldaks saada kasu oma konkurentsieelistest uuendustegevuse, projekteerimise ja vääristoodangu alal. Intellektuaalomandi ebapiisav kaitse Hiinas on ELi ettevõtjate jaoks kiirest lahendamist vajav probleem. Hiina on ELi piires konfiskeeritud võltsitud ja piraattoodete kõige suurem allikas. Kuigi Hiina on saavutanud tunnustatud edu intellektuaalomandi õigussüsteemi loomisel, ei ole see veel terviklik ning seaduste tõhus rakendamine ja nende täitmise kontrollimine jääb ebaühtlaseks või puudub. Samuti takistab ELi äriühinguid läbipaistmatu ja koormav õigus- ja kohtusüsteemi, mis ei taga piisavalt ELi äriühingute õiguste kaitset. |

Toetused | Hiina on toetanud märkimisväärselt eelisarendatavaid siseriiklikke tööstusharusid, eelkõige ettevõtteid, millest peavad saama liidrid riiklikul või piirkondlikul tasemel. Need äriühingud on saanud kasu ka sellisest sooduskohtlemise poliitikast, nagu eelisjuurdepääs pangandussektorile. Mõnel juhul, nagu mootorsõiduki- ja terasesektori puhul, saab kogu sektor toetust ühtsest tööstuspoliitikast, mille tegelik eesmärk on toetada kodumaist toodangut ja suurendada eksporti. Samuti on Hiina loonud maksusüsteemi, millega antakse maksusoodustusi, mis sõltuvad omamaisest osalusest või ekspordijõudlusest. |

Paindlik vahetuskurss | Hiina eksport ELi on saanud kasu ka Hiina omavääringu renminbi sidumisest dollariga, mis on andnud neile tähtsa konkurentsieelise. Praegu liigub Hiina paindlikuma valuutarežiimi poole, mis peaks aitama tõsta siseriikliku tarbimise osatähtsust. |

Ülemäärane säästmine nõrgendab impordinõudlust | Nõudlust ELi toodetele Hiinas pärsib ka madal sisenõudlus, mis tuleneb suurtest säästudest, mille põhjuseks on piiratud avalikud tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenused. Ettevõtete säästud on samuti väga suured ja moodustavad umbes poole Hiina säästudest. Mõlemad pärsivad sisenõudlust, sealhulgas ELi kaupadele ja teenustele, ning kindlustavad, et küllaltki suur osa sisemajanduse toodangust eksporditakse. |

Keskkond, sotsiaalsed ja ohutustingimused | Hiina keskkonnakaitset reguleeriv kord jääb puudulikuks ja selle rakendamine ebapiisavaks või diskrimineerivaks ning soosib kohalikke tootjaid. See põhjustab Hiina keskkonnatingimuste kiiret halvenemist. Hiina on säilitanud ka piirangud investeeringutele või teatavate keskkonnasõbralike toodete ja teenuste impordile. Hiinal tuleb veel ratifitseerida, üle võtta siseriiklikesse õigusaktidesse ja rakendada neli kaheksast peamisest Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonist, mis on seotud ühinemisvabaduse, kollektiivläbirääkimiste ja sunniviisilise tööga, ning ka muid tähtsaid konventsioone tööinspektsiooni, töötervishoiu ja tööohutuse ning sotsiaalkaitse kohta. Samuti ei vasta Hiina äriühingute tooted mõistlikul määral ohutusstandarditele; pooled ohuhoiatused Euroopas ohtlike toiduks mittekasutatavate toodete kohta puudutavad Hiinas valmistatud tooteid. Hiinas kohaldatavad madalamad keskkonna-, sotsiaalsed ja ohutusstandardid annavad konkurentsieelise Hiina toodangule. |

Loodusvarade ülemaailmsete kaubandusturgude moonutamine | Hiina võidujooks loodusvarade järgi välisriikides on muutunud märkimisväärseks nähtuseks. Hiina on praegu suuruselt teine kütuse importija maailmas: see on selge märk, et ülemaailmne konkurents ressursside omandamiseks kasvab. Ka Hiina ekspordijõudlus tugineb ressursside impordile paljudest arengumaadest. Mõnel juhul toetab Hiina toorainete importi, mis annab eelise Hiina tööstusele. Samas piirab Hiina selliste teatavate kodumaiste rikkalike loodusvarade eksporti, nagu süsi, koks, haruldased muldmetallid, loomanahk ja siid, mis moonutab toorainete kättesaadavust ja hinda maailmaturgudel. |

3. ELI TEGEVUSE PRIORITEEDID

3.1. Avatuse rõhutamine

Euroopa peaks jätkama Hiinaga õiglast ja kindlat kaubanduspoliitikat. Euroopa peaks rõhutama, et avatusest saab kasu nii Euroopa kui ka Hiina ja et Euroopa on huvitatud majanduslikult tugevast Hiinast. EL ei saa nõuda Hiinalt avatust, olles ise barjääride taga. |

Hiina WTO kohustuste täitmise tagamine | EL jätkab Hiina WTOga liitumisest tulenevate kohustuste täitmise hoolikat järelevalvet. Põhimine töö on Hiina teha. See jääb ELi keskseks prioriteediks lähematel aastatel. WTO riigihankeid käsitleva kokkuleppega mitteühinemise tõttu jäävad tähtsad Hiina turud suletuks ning Hiina peaks täitma oma kohustust alustada ühinemisläbirääkimisi 2008. aastal ja saavutama nimetatud lepingu kiire sõlmimise. 2007. aastal plaanib komisjon algatada Hiina turu avatuse ja Hiina WTO lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tervikliku läbivaatamise. Sellega tugevdatakse sidemeid ELi ettevõtlusega, et aidata kindlaks määrata peamised murettekitavad valdkonnad. |

Liberaliseerimine väljaspool WTO kohustusi | EL nõuab Hiinalt jätkuvalt ELi äriühingute turulepääsu parandamist väljaspool tema WTO kohustusi. ELi turg on üks maailma avatumaid turge ja EL püüab avada Hiina turgu ka edaspidi, et luua vastastikku võrdseid võimalusi ELi ja Hiina ettevõtjatele. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks teeb EL koostööd Hiina asutustega kõikidel tasemetel. 2007. aastal muudab EL ka üldist turulepääsu strateegiat. EL suurendab koostööd liikmesriikidega, et arendada ELi eksporti Hiinasse. |

3.2. Võrdsed võimalused kõigile

EL nõuab Hiinalt jätkuvalt ELi äriühingute õiguste kaitse parandamist läbipaistva õigus- ja kohtusüsteemi kaudu, kus seadusandjatel on täielik sõltumatus. |

Võitlus sunniviisilise tehnosiirde, piraatluse ja võltsimisega | Käesoleva aasta ülemaailmse küsitluse põhjal on Hiina praegu ELi tähtsaim prioriteet ülemaailmse intellektuaalomandi järelevalve osas. Hiina peaks täitma WTO kohustusi nii seadusandluses kui ka oma tegevuses kohapeal ning kehtestama tõhusad hoiatusmeetmed võltsimise ja piraatluse vastu. EL võtab kasutusele konkreetsed võrdlusnäitajad, mille põhjal saaks mõõta Hiina edusamme. EL teeb koostööd Hiinaga, et luua riskihindamise erisüsteem tollikontrolli jaoks, et tõhusamalt võidelda võltsimisega ning luua kontaktid ELi ja Hiina sadamate ning lennuväljade vahel. EL käsitleb prioriteedina selliseid tehnosiirdele esitatavaid nõudeid, mis ei tugine ettevõtete vabatahtlikele otsustele ja autoritasude maksmatajätmisele ELi õigusevaldajatele. EL algatab olulise programmi Hiinas, et parandada intellektuaalomandi õiguste rakendamist, piirata võltsitud ja piraatkaupade tootmist ja müüki Hiinas ning nende eksporti Euroopasse. EL teeb nimetatud valdkonnas tihedat koostööd ühiste ettevõtmiste korraldamiseks peamiste rahvusvaheliste partneritega. |

Toetused, pangandusreform ning tooraine ja energiatoodete kaubanduspiirangud | Komisjon nõuab Hiinalt tungivalt toetuste andmise suuremat läbipaistvust ja keelatud toetuste andmise lõpetamist vastavalt Hiina WTO kohustustele. Tuleks reformida Hiina pangandussüsteemi ja viia see kommertsalustele ning lõpetada sooduslaenude ja muude majanduslikult mittetasuvate laenude andmine. Komisjon nõuab tungivalt, et Hiina võimaldaks turujõudude toimimist selliste toorainete ja energiatoodetega kauplemisel nagu süsi, koks ja muldmetallid. |

3.3. Euroopa äriühingute toetamine

Komisjon võtab meetmeid, et toetada ELi äriühinguid, eriti väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid. Seda tehes peaks komisjon pigem täiendama kui dubleerima liikmesriikide või eraettevõtjate algatusi. |

Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsmine | EL tegutseb selliste olemasolevate struktuuride kaudu, nagu intellektuaalomandi õiguste konsultatsioonipunkt ja Euroopa teabekeskuste võrgustik, seeläbi laiendades ja tugevdades olemasoleva intellektuaalomandi õiguste konsultatsioonipunkti tegevust koolituse korraldamisel ja nõustamisel seoses Euroopa intellektuaalomandi õiguste kaitsega Hiinas. EL arendab ka avaliku ja erasektori partnerlust ELi tööstusliitudega ja teistega, et parandada intellektuaalomandi õiguste kaitset Hiinas. |

ELi ettevõtete toetamine Hiinas | Komisjon otsib partnereid Euroopa Keskuse loomiseks Pekingis, et toetada äriühinguid, kes soovivad alustada eksportimist või investeerimist Hiinasse. 2006. aastal peaks algama ettevalmistustöö, et analüüsida sellise toetuse andmise teostatavust ja võimalikke struktuure. |

Keeleõpe | 2006. aasta juulis algatas komisjon ELi ja Hiina tegevjuhtide vahetus- ja väljaõppeprogrammi, millega võimaldatakse 200 Euroopa tegevjuhil õppida hiina keelt järgneva viie aasta jooksul. Komisjon nõuab tungivalt nimetatud programmi pikendamist kuni 2010. aastani. |

Komisjoni tegevuse tugevdamine kohapeal | Komisjon keskendub veelgi enam komisjoni delegatsiooni kaubandusalasele äritegevusele Pekingis. Komisjon püüab veelgi tugevdada oma tegevust Shanghais ja Guangzhous, et olla lähemal Hiina asutustele ja ELi ettevõtetele peamistes kaubanduskeskustes. |

3.4. ELi huvide kaitsmine: esmalt dialoog

WTO vaidluste lahendamine | Kui Hiina ja ELi vahelises kaubanduses tekivad erimeelsused, siis püüab EL lahendada neid alati dialoogi ja läbirääkimiste abil. Kui see siiski ei õnnestu, kasutab komisjon WTO vaidluste lahendamise süsteemi, et lahendada kaubandusprobleemid Hiinaga ja tagada mitmepoolselt kokkulepitud eeskirjade ja kohustuste täitmist. See ei tähenda koostöö asendamist vastuseisuga, vaid usaldusväärse suhte loomist, mis põhineb mitmepoolsete kokkulepitud eeskirjade õiglasel rakendamisel. |

Dumpinguvastaste ja subsiidiumivastaste vahendite kasutamine | Kaubanduse kaitsemeetmed jäävad vahendiks, millega tagatakse õiglased konkurentsitingimused Hiina ja ELi vahelises kaubavahetuses ning ka kaubavahetuses teiste riikidega. EL kasutab nimetatud vahendeid ettevaatlikult, kuid rangelt, kui need on põhjendatud. Praegu ei täida Hiina neid tingimusi, mis lubaks anda Hiinale turumajanduslikku staatust dumpinguvastaseks uurimiseks. EL teeb aktiivset koostööd Hiinaga, et luua tingimusi, mis võimaldaks turumajandusliku staatuse varasemat andmist. Viimase ajal on saavutatud edu mõnede tingimuste osas. Komisjon jätkab koostööd Hiina asutustega meie poolt loodud mehhanismide kaudu ja me oleme valmis kiiresti tegutsema, kui kõik tingimused on täidetud. Paranevad kahepoolsed kaubandussuhted peaksid looma selleks vajaliku keskkonna. Hiina reformipoliitika on vahend, mille abil täidetakse turumajandusliku staatuse andmiseks vajalikud tehnilised kriteeriumid. |

RAAM 2: Dialoogi osatähtsus |

Viimastel aastatel on Euroopa Komisjon algatanud kaubandust silmas pidavaid tähtsaid majanduslikke arutelusid Hiinaga. Komisjon, Euroopa Parlament ning majandus- ja sotsiaalkomitee on olnud nimetatud tegevuses eesliinil. |

Need arutelud hõlmavad selliseid teemasid nagu intellektuaalomand, turulepääs, makromajanduse ja rahandussektori probleemid, põllumajandus, konkurents, õigus- ja tööstuspoliitika ning üldine toote- ja toiduohutus. Samuti on EL sõlminud Hiinaga selliseid sektoreid käsitlevaid lepinguid, nagu tollikoostöö leping, millega tugevdatakse ELi ja Hiina koostööd intellektuaalomandi õiguste valdkonna kontrollimisel ja tarneahela turvalisuse alal. |

Nimetatud arutelud aitavad edendada õigusloomet käsitlevat koostööd ja vastastikust lähenemist ning need on olulised üha keerukamate suhete haldamisel. Samuti on neil oluline osa raskuste ennetamisel, enne kui need muutuvad kaubandusvaidluste objektiks. Komisjon keskendub jätkuvalt kaubandus- ja majandusprobleemidele. Mõned valdkonnad, kus täiendav dialoog on oluline: inimväärne töö, jätkusuutlik kaubandus, Hiina tooraine- ja energiapoliitika, ebaseaduslik metsaraie, Hiina vajadus täiustada keskkonnkaitset ja statistikat. |

Kui see on kasulik ja asjakohane, tuleks kaasata ELi ja Hiina ettevõtlust, ametiühinguid, valitsusväliseid organisatsioone ja muud sidusrühmi tehnilistesse ja kõrgetasemelistesse läbirääkimistesse. Euroopa äriühingud oma tegevusega Hiinas peaksid etendama aktiivset osa inimväärse töö tegevuskava rakendamisel ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite täiustamisel, võttes vastu Euroopa norme, keskkonnatehnoloogiaid ja ettevõtete sotsiaalse vastutuse norme. |

Tuleks jätkata selliseid koostööprogramme, mis toetavad nimetatud arutelusid. ELi ja Hiina kaubandusprogrammi, millega toetatakse Hiina kaubanduspoliitilise suutlikkuse tõstmist 15 miljoni euroga ajavahemikul 2004–2009, tuleks pärast 2009. aastat uuendada. Selle reguleerimisala tuleks laiendada väljaspoole keskvalitsust, kaasates kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi. |

3.5. Tugevamate ülemaailmsete sidemete loomine

ELi partnerlust Hiinaga tuleks ära kasutada kahe majanduse vastastikuseks lähendamiseks ja Hiina kaasamiseks ülemaailmsete probleemide lahendamisse. |

Uue EL-Hiina kahepoolse kokkuleppe sõlmimine | Nimetatud partnerluse tuumaks on uus partnerlus- ja koostööleping Hiinaga. Nimetatud kokkuleppes keskendutakse konkreetsetele kaubandus- ja investeerimisküsimustele. Tuginedes Hiina WTO kohustustele on ppartnerlus- ja koostöölepingu peamine eesmärk kõrvaldada piirangud investeeringutelt ja välisomanduselt Hiinas, saavutada parem intellektuaalomandi kaitse ja pidada läbirääkimisi geograafiliste tähiste vastastikuse tunnustamise üle. Samuti püüab EL üha jõulisemalt käsitleda jätkusuutlikkuse ja keskkonnaaspekte ELi ja Hiina majanduslike ja kaubandussidemete mõju. Samuti käsitletakse koostöö tõhustamist tööohutuse ja töötervishoiu normide alal. |

Hiina suurem kaasamine mitmepoolsesse süsteemi | Hiina on juba peamine abisaaja rahvusvahelistest kaubandussüsteemidest ja saab veel rohkem kasu läbirääkimiste edukast lõpetamisest WTO Doha Arengukava raames, eelkõige tööstuskaupadega kauplemise valdkonnas. Kuid läbirääkimiste edukuse tagamiseks on vaja Hiina suuremat initsiatiivi. EL kutsub Hiinat üles võtma enda peale vastutust, mis on vastavuses selle kasuga, mida ta saab mitmepoolsetest kaubandussüsteemidest ja aitama oluliselt kaasa WTO Doha vooru taasalustamisele ja lõpetamisele. Hiina peaks olema eeskujuks ja pakkuma paremat juurdepääsu oma turgudele, sealhulgas peamisele arengumaade impordile, nagu tekstiilitooted ja tootmissisendid. EL ja Hiina peaksid tugevdama koostööd WTO raames ja teistes mitmepoolseid eeskirju kehtestatavates organisatsioonides. |

Makromajanduse probleemide lahendamine | Maailmamajanduse stabiilsusega seonduv peamine probleem on tagada peamiste majanduspiirkondade jooksevkonto suure puudujäägi korrapärane korrigeerimine. 2005. aastal tõusis USA jooksevkonto puudujääk enneolematule tasemele, s.o 6,4% SKTst, sellal kui järjest suurem jooksevkonto ülejääk ilmneb naftat eksportivates Lähis-Ida riikides ja Aasias. 2005. aastal tõusis Hiina jooksevkonto ülejääk 7,2 %ni SKTst. Lähtudes oma kogemustest jätkab EL Hiina ergutamist vastavasisulistel foorumitel, et Hiina rakendaks maksu-, rahandus- ja struktuuripoliitikat, mis tasakaalustaks kasvu struktuuri ja tagaks selle pikaajalise jätkusuutlikkuse. |

Kokkuvõte

Hiina uus tõus mõjutab jätkuvalt maailmamajanduse iga osa. Seda on tunda inimeste igapäevaelus alates kütusehinnast kuni hinnani, mida me maksame riiete eest. Sellega kaasnevad olulised globaalse jätkusuutliku arenguga seotud ülesanded. Järgnevatel aastakümnetel on ELi kaubanduspoliitika keskseks poliitiliseks ja majanduslikuks ülesandeks kohaneda konkurentsisurvega ja teha õiglasi äritehinguid Hiinaga. Euroopa ja Hiina kui vastutustundlikud maailmakaubanduse ja majanduse liidrid on üha enam sunnitud tegema koostööd ülemaailmsetes küsimustes.

Hiina ühinemine WTOga 2001. aastal on andnud talle ulatusliku ja stabiilse juurdepääs välisturgudele, eriti Euroopas. Saades kasu Hiina majanduskasvust, on Euroopa äriühingutel turulepääs Hiinas siiski jätkuvalt tõkestatud. Suureneb oht, et ELi ja Hiina kaubandussuhteid ei saa pidada õiglaselt vastastikusteks. Poliitiline vastuseis Euroopas turgude edasisele avamisele Hiina konkurentsile tõenäoliselt suureneb, kui neid probleeme ei käsitleta. Seda on juba näha USAs.

Euroopa – Hiina suunalises kaubanduspoliitikas püütakse edendada avatust ja koostööd vastastikuse kasu eesmärgil, arvestades Hiina märkimisväärseid siseriiklikke raskusi. Euroopa otsib võimalusi, et EL ja Hiina oleksid vastastikustes kaubandussuhetes võrdsed partnerid Sellega peaksid kaasnema tõhusad poliitilised otsused, et toetada neid, kellele langeb majandusliku kohanemise koorem Euroopas. Euroopal tuleb kaasa minna ägeda konkurentsiga. Hiina peaks tagama, et see on aus konkurents.