[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 12.10.2006

KOM(2006) 563 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Aruanne Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 177/2005 artikli 5 alusel

{SEK(2006) 1226}

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Ülevaade IFI tegevusest 5

2.1. IFI üldine kirjeldus 5

2.1.1. Eesmärgid ja prioriteedid 5

2.1.2. Korraldamine ja toimimine 5

2.1.3. Eelarve 5

2.1.4. Tegevus 6

2.2. ELi osalus IFI-s 6

3. IFI tegevuste auditeerimine 6

4. IFI tegevused ja EÜ struktuurifondid 7

4.1. Kokkulangevad eesmärgid 7

4.2. Kooskõlastamise korraldamine IFI ja EÜ programmide vahel 8

4.3. „Sharing this Space“ („Selle ruumi jagamine“) – strateegia IFI tegevuse viimaseks viieks aastaks 9

5. Avalikustamine ja teavitamine 9

6. Järeldused ja ettepanekud 10

1. SISSEJUHATUS

Käesolev Rahvusvahelise Iirimaa Fondi (IFI) aruanne on ette nähtud nõukogu määrusega (EÜ) nr 177/2005 (Lisa I – „IFI määrus“)[1], millega tagati IFI jätkuv finantseerimine aastatel 2005–2006. Aruande peamine eesmärk on vaadelda IFI tegevust sel perioodil. Aruanne sisaldab IFI ja tema tegevuste kirjeldust, tema rahastamisallikaid, eelnevaid hinnanguid tema tegevuse, teavitamise ja täiendavuse kohta seoses muude EÜ programmidega. Lisaks vaadeldakse selles aruandes ka tulevase viie aasta strateegiat kuni IFI eeldatava tegevuse lõpetamiseni 2010. aastal, fondi loomise 21. aastapäeval, ning tehakse ettepanek ELi osaluseks IFI töö lõppjärgus.

Alates 1960.-ndatest on Põhja-Iirimaal valitsenud poliitilised erimeelsused ja kogukondadevaheline vägivald, mis on avaldanud mõju ka Iiri Vabariigile.

1985. aastal, 13 aastat enne Belfasti/suure reede kokkulepet (1998. aasta aprillis), sätestati Inglise-Iiri lepinguga, et „valitsused teevad koostööd edendamaks majanduslikku ja sotsiaalset arengut Iirimaa mõlema osa neis piirkondades, mis on viimaste aastate ebastabiilsuse tõttu kõige rängemalt kannatada saanud, ning kaaluvad sellele tegevusele rahvusvahelise toetuse hankimist” .

Selle tulemusena loodi 1986. aastal Rahvusvaheline Iirimaa Fond, mis on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon, millel on oma halduskogu.

Euroopa Ühendus on toetanud fondi alates 1989. aastast. 2006. aasta lõpuks moodustab Euroopa Liidu toetus fondile umbes 57% selleaastasest toetussummast ning 39% fondi kogutoetustest selleks ajaks.

IFI määrusega sätestatakse kehtiv õiguslik alus ühenduse toetuse maksmiseks fondile aastatel 2005–2006. Määruse artiklis 5 sätestatakse, et komisjon esitab EÜ eelarvepädevatele institutsioonidele (Euroopa Parlamendile ja Euroopa Liidu Nõukogule) aruande, milles hinnatakse toetuse vajadust pärast 2006. aastat.

Käesolev aruanne ja selle lisad toetuvad Rahvusvahelise Iirimaa Fondi 2004. aasta aruandele[2] ja täidavad eespool nimetatud hindamise nõuded. Detsentraliseerimine on Põhja-Iirimaal pärast viimast aruannet peatunud ning võttes arvesse rahuprotsessi jätkuvat haprust, on käesolevas aruandes antud hinnang toetuse jätkamise vajadusele pärast 2006. aastat.

2. ÜLEVAADE IFI TEGEVUSEST

2.1. IFI üldine kirjeldus

2.1.1. Eesmärgid ja prioriteedid

IFI loodi Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsuste vahelise kokkuleppega 1986. aastal (II lisa) ja fond hakkas tegutsema sama aasta detsembris. Kokkuleppes sätestati IFI peamised eesmärgid:

- edendada majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning

- soodustada natsionalistide ja unionistide vahelisi kontakte, dialoogi ja leppimist kogu Iirimaal.

Umbes 75% IFI ressurssidest jaotatakse Põhja-Iirimaal.

2.1.2. Korraldamine ja toimimine

Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsused määravad koos esimehe ja 6-liikmelise halduskogu , kes jälgivad IFI suunda ja tegevust. Halduskogus on esindatud Iirimaa mõlemad osad ning halduskogu tuleb kokku keskmiselt neli korda aastas. ELi ja doonorriikide[3] esindajad osalevad halduskogu koosolekutel vaatlejatena. III – V lisas on IFI korraldust üksikasjalikumalt käsitletud.

Pärast viimast aruannet on IFI andnud veel 103 miljonit eurot 580 projektile. Pärast 2004. aasta aruannet toetust saanud projektide nimekiri on esitatud VI lisas. IFI on eraldanud üle 830 miljoni euro ligi 6 000 projektile mitmete abiprogrammide raames.

IFI halduskogu kontrollib korrapäraselt IFI tegevust ja tutvustab sobivuse korral ja sobival ajal määratletud vajadustele vastavaid uusi algatusi. Praegu tegutseb IFI erinevate programmide ja kavade kaudu, mida võib jaotada kolmeks rühmaks: mahajäänud piirkondade taaselustamine, ühiskonna suutlikkuse tõstmine ja majanduslik areng.

IFI on aastate jooksul pidevalt kohanenud muutuva keskkonnaga. Kui algusaastatel toetas IFI eelkõige suuremaid kapitalimahutusi, siis nüüd koondab ta kasvava osa oma ressurssidest (umbes 30%) inimestele suunatud projektidele. Haridusalased sekkumised on muutunud järjest tavapärasemaks ning IFI loodab, et kahe suurema kogukonna vahelist integreeritud koolisektorit hõlmava algatuse üle tehakse halduskogus otsus.

2.1.3. Eelarve

IFI õiguslik olukord on sarnane usaldusfondi või sihtasutusega.

Oma algusest saadik on IFI saanud umbes 743 miljonit eurot (kehtivates hindades). IFI tegevuse jooksul on Ühendriigid olnud kõige suurem toetaja (59,9%), ELi panus on umbes 39% kogu ressurssidest ning ülejäänud vahendid tulevad Kanadast, Austraaliast ja Uus-Meremaalt (VII lisa).

2006. aastal on Ühendriikide panus kuni 42% (13,8 miljonit US dollarit), ELi panus on 57% (15 miljonit eurot) ja Kanada panus on 0,6% (0,5 miljonit Kanada dollarit). Uus-Meremaa ja Austraalia aastased toetused 2006. aastaks ei ole kindlad.

Üldised halduskulud, korralduskulud ja eraldised sekretariaadi jaoks kannavad Ühendkuningriigi ja Iirimaa valitsused.

2.1.4. Tegevus

Alates viimasest aruandest on IFI eraldanud 103 miljonit eurot 580 projektile erinevate programmide ja kavade raames (VIII lisa), mida võib jaotada kolmeks rühmaks: mahajäänud piirkondade taaselustamine, ühiskonna suutlikkuse tõstmine ja majanduslik areng. Neist projektidest 424 olid Põhja-Iirimaal (kulud 70,8 miljonit eurot) ning 156 olid Iirimaal või olid ühisprojektid, mille toetussumma oli 32,9 miljoni eurot.

2.2. ELi osalus IFI-s

IFI erineb tavapärastest abistamise vormidest, mida kasutavad EÜ struktuurifondid (nagu programm PEACE), selle poolest, et ta on sõltumatu rahvusvaheline organisatsioon. Euroopa Komisjonil (regionaalpoliitika peadirektoril) on IFI halduskogus vaatleja staatus koos muude doonorriikidega.

Alates ELi otsusest IFI-t toetada on tema toetussumma olnud 1989.–1994. aastal 15 miljonit eurot aastas, 1995.–1999. aastal 17 miljonit eurot aastas ja alates 2000. aastast 15 miljonit eurot aastas. Igale maksele eelneb aastaaruande analüüs ja rahaliste vajaduste analüüs. IFI rahalise olukorra täiendavad kontrollimised teeb komisjoni vaatleja igaks halduskogu koosolekuks ette valmistudes.

3. IFI TEGEVUSTE AUDITEERIMINE

Euroopa Ühenduse talitused (Euroopa Kontrollikoda ja regionaalpoliitika peadirektoraat) on teinud IFI auditeid ja kohapealseid kontrollimisi, nagu on märgitud 1999., 2001. ja 2002. aasta aruannetes EÜ eelarvepädevatele institutsioonidele.

Viimases auditis, mis tehti 2003. aasta novembris, märgiti ära IFI võetud meetmeid eelmistel audititel tõstatatud probleemide lahendamiseks, nagu IFI hinnang toimingutele sekretariaadi ja esindajate tasandil, ning eelseisev arvutipõhise infosüsteemi rakendamine, millega asendatakse käsitsikirjutatud raamatupidamisraamatud.

Muud probleemid nõuavad siiski jätkuvalt halduskogu tähelepanu:

- IFI programmide haldamise ühtsete suuniste ja fondi tööjuhendi puudumine.

- Et vältida topeltfinantseerimist, peaksid IFI ja struktuurifonde haldavad asutused korrapäraselt teavet vahetama.

- Kohustustest vabastamine peaks toimuma sagedamini ning see peaks olema eriti põhjalik enne aastaruande lõpetamist. Kohustustest vabastamise menetlusi tuleks rangemaks muuta.

IFI vastuses oli märgitud, et ühesuguste suuniste loomine kõikide programmide jaoks ei oleks rakendatav ja tasuv ning et praegu kohaldatavates kohustustest vabastamise menetlustes ei ole puudusi. IFI nõustus siiski vajadusega uurida võimalusi koostöö parandamiseks IFI ja teiste fondide vahel.

Pärast eelmise aruande esitamist eelarvepädevatele institutsioonidele on komisjon jätkanud nende küsimuste jälgimist, eelkõige selliste olukordade avastamiseks, kus kasutamata summade puhul tuleks nõuda kulukohustustest vabastamist. IFI esitab nüüd oma halduskogule korrapäraselt aruandeid võimalike kulukohustustest vabastamiste kohta ning püüab kindlaks teha, kas projektidele taotletakse kogu IFI pakutavat summat või mitte.

Lisaks auditeerivad IFI-t tema enda raamatupidajad (Price Waterhouse Coopers) ning mõlema riigi valitsused. Tulemused on esitatud halduskogu poolt kinnitatavas aastaaruandes.

4. IFI TEGEVUSED JA EÜ STRUKTUURIFONDID

4.1. Kokkulangevad eesmärgid

IFI-l ja EÜ programmil PEACE on teineteist täiendavad prioriteedid ja eesmärgid.[4] Programmi PEACE strateegiline siht – tugevdada edenemist rahumeelse ja stabiilse ühiskonna suunas ning edendada leppimist – on üks IFI peamisi eesmärke, kusjuures mõlemal algatusel on mitmeid teineteist täiendavaid tegevusalasid, millele nad keskenduvad:

IFI määruses on nõue, et EÜ eraldiste puhul tuleb toetamisel eelistada piiriüleseid või kogukondadevahelisi projekte, mis täiendavad programmi PEACE II tegevusi või selle kaudu rahastatavaid projekte. Ent kui kõigi PEACE programmist abi taotlevate projektide puhul tuleb näidata, kuidas nende projektidega kavatsetakse arendada kogukondadevahelist leppimist ja vastastikust mõistmist, siis IFI nõuab kogukondadevahelist mõõdet ainult mõne programmi puhul.

IFI on alati pööranud erilist rõhku kõige mahajäänumate piirkondade abistamisele Põhja-Iirimaal ja piirist lõunapool asuvates Iirimaa krahvkondades. Seda tehakse mitmete programmide kaudu, mille koondnimetus on „Mahajäänud piirkondade taaselustamine“ ning millega eelistatakse projekte fondi kõige olulisemate toetusprogrammide raames ja erialgatusi. Alates 2003. aastast on fond andnud 85% toetustest selle valdkonna projektidele. Programm PEACE aga rakendab Põhja-Iirimaa puhul „ebasoodsatel piirkondadel“[5] põhinevaid mõjunäitajaid ja piirialade puhul „vaesuse vastu võitlemise“ indeksit.

Mis puudutab abisaajaid, siis abistab IFI põhiliselt samasid rahvastikukategooriaid kui programm PEACE II.[6] Kui projekte on võimalik rahastada nii IFI kui EÜ programmide raames, on IFI-l tavaks pakkuda toetust esimesena, kuigi tema toetus võib olla väiksem.[7] Võrreldes EÜ programmidega töötleb IFI avaldusi kiiresti, kasutades sujuvat valikumenetlust. Ka reageerib IFI paindlikumalt uutele vajadustele ja võimalustele, kuna tema eelarve üle otsustatakse igal aastal.

4.2. Kooskõlastamise korraldamine IFI ja EÜ programmide vahel

IFI määruses on sätestatud, et EÜ toetust tuleb kasutada sellisel viisil, „et täiendada struktuurifondidest, eelkõige aga Põhja-Iiri ja Iirimaa piiriäärsete krahvkondade rahu ja leppimise eriprogrammist rahastatavaid tegevusi.“ Nende kahe algatuse vaheline kooskõlastamine on oluline selleks, et jagada parimaid tavasid ning hoiduda ületamast EÜ abi 75%-list ülemmäära projektidele, mida rahastatakse nii IFI kui ka EÜ programmi kaudu.[8]

Kehtivate kooskõlastamise meetmete alla kuuluvad Euroopa Komisjoni osalemine kõigil IFI halduskogu koosolekutel ning IFI nõuandva komitee koosolekute protokollide saatmine komisjonile,[9] IFI esindajate osalemine vaatlejatena ühenduse Põhja-Iirimaale antava abi raamprogrammi järelevalvekomiteedes; programm PEACE II; jätkusuutliku arengu tööprogrammi loomine; ning ühenduse algatus INTERREG III-A Põhja-Iirimaa ja Iirimaa kogukonna heaks.

EÜ programmide erikolleegiumi[10] on üles kutsutud nimetama ametnikke, kes osaleksid IFI programmirühmades, et tagada suurem ühtlustatus projektide valikul ja teabe jagamisel.

Töö tasandil kasutavad IFI ja EÜ programmide erikolleegium mitmetel juhtumitel samu esindajaid. Võimaluse korral jagavad need kaks organisatsiooni majanduslikke hinnanguid. Kaasfinantseeritavate projektide puhul kohaldatakse 75%-eeskirja.

Lisaks tegelevad IFI ja EÜ programmide erikolleegium lepitamise kaardistamise projektidega, mille eesmärgiks on teha kindlaks lüngad lepitamissektori toetamises Põhja-Iirimaal ja kuues piiriäärses krahvkonnas.

Komisjon arvab, et mõlemad organisatsioonid peaksid põhjalikumalt jagama projektide valiku menetlusi ja teavet. See on oluline neil juhtudel, kui ühe ja sama projekti sponsorid taotlevad rahastamist nii IFI-lt kui ka EÜ programmilt. Andmete vahetamine (nt äriplaanide või tasuvusanalüüside jagamine) kiirendaks valikumenetlust ja looks kooskõlastatud vastuse, et taotlejatel ei tuleks kokku puutuda kattuvate valikukriteeriumite ja nõuetega.

Käimasolevate EÜ programmide jaoks on loodud ulatuslikud füüsilise ja finantsjärelevalve ning aruandluse süsteemid ning IFI saaks kasu korrapärasest juurdepääsust rahastatud projektide andmetele. Sellega käsitletaks programmi mõju kahekordse arvestuse ohtu, mis õõnestab katseid teha põhjalikke ja täpseid hindamisuuringuid.

4.3. „Sharing this Space“ („Selle ruumi jagamine“) – strateegia IFI tegevuse viimaseks viieks aastaks

2003. aastal algatas IFI oma programmide põhjaliku strateegilise läbivaatamise, mille selgeks eesmärgiks oli liikuda üha enam ühenduse algatatud tegevuste suunas. Selle läbivaatamise tulemusena käivitati 2006. aasta algul viie aasta strateegia nimega „Sharing this Space“, mille eesmärgiks on edendada leppimist Iirimaal IFI tegevuse lõppjärgus. Olemasolevaid IFI ühiskondlikke programme on laiendatud eesmärgiga luua leppimise jaoks jätkusuutlik infrastruktuur, mis toimiks ka pärast IFI tegevuse lõppu. Seetõttu on paljud IFI traditsioonilised majandusalased tegevused lõppenud ja nende asemel pööratakse tähelepanu ühiskonna arendamisele rohujuure tasandil.

IFI eesmärgid viimaseks viieks aastaks on järgmised:

- Luua ja teostada nägemust jagatud tulevikust Põhja-Iirimaal ja saare mõlemas osas;

- Edendada erinevate kogukondade vahelist teineteisemõistmist;

- Aidata kaasa kogukondadevahelisele integratsioonile;

- Luua liite teiste organisatsioonidega, et selle kaudu tagada IFI töö jätkumine ka pärast 2010. aastat ning jagada kogemusi rahuloojatega teistes piirkondades.

IFI toetatavad programmid jaotatakse tulevikus neljaks teemaks: aluste rajamine, sildade ehitamine, integreerumine ja pärandi mahajätmine. Need teemad toetavad eespool püstitatud eesmärke.

Võttes arvesse, et IFI lõpetab tegevuse aastal 2010 või varsti pärast seda, tuleb tulevaste EÜ toetusi käsitlevate määruste puhul tagada, et võetaks sobivad meetmed IFI tegevuse lõpetamiseks, ning arvestada seejuures usaldusväärse ja tõhusa finantsjuhtimise põhimõtetega. Oleks kõige parem, kui mis tahes asjaomane määrus hõlmaks nelja aastat 2007–2010, et tagada kindel vahendite eraldamine IFI-le.

5. AVALIKUSTAMINE JA TEAVITAMINE

IFI tunnustab kõigi oma doonorite toetust (olenemata toetuse suurusest või korrapärasusest), avaldades nende nimed pressiteadete tüüpviidetes, kirjanduses (aastaaruanded, teabebrošüürid ja avaldatud aruanded) ning oma veebisaidil. Annetajad märgitakse ära ka halduskogu eesistuja või liikmete kõnedes ning IFI projektide külastajaile korraldatud infotundides. Komisjoni esindustel Belfastis ja Dublinis on IFI-ga korrapärased kontaktid ja neid kutsutakse kõigi IFI projektide avaüritustele.

Kuna IFI sai alguse Ühendriikides 1980.-ndate keskpaigas, on nii põhja kui lõuna kogukond ikka veel arvamusel, et fondi toetatakse Ühendriikidest, kuigi EÜ on alates 1989. aastast fondi rikkalikult rahastanud ja fond rõhutab pidevalt, et kõik projektid tunnustaksid ja annaksid teada ühenduse toetusest. Komisjon suurendab märkimisväärselt EÜ osaluse nähtavust IFI tegevustes, eelkõige EÜ ja IFI kaasfinantseeritavate projektide puhul.

6. JÄRELDUSED JA ETTEPANEKUD

Euroopa Liit on pikaajaliselt toetanud Põhja-Iirimaa rahuprotsessi, mille parimaks näiteks on ELi toetus IFI-le alates 1989. aastast ja programmile PEACE alates 1995. aastast. Pikaajalise toetamisega tunnistab EL rahuprotsessi eesmärkide pikaajalisust. Nende eesmärkide saavutamist on aastate jooksul ulatuslikult toetanud nii Euroopa Parlament, nõukogu kui ka komisjon.

Piirkonna habras poliitiline ja sotsiaalne olukord ning jätkuv vägivald ja erimeelsused kutsuvad ELi üles jätkuvalt pingutama rahu ja leppimise edendamisel selles Euroopa Liidu osas. Euroopa Ülemkogu võttis oma 2005. aasta 15.–16. detsembri kohtumisel vastu järgmised eesistujariigi järeldused seoses Rahvusvahelise Iirimaa Fondiga:[11]

Euroopa Ülemkogu pani tähele Rahvusvahelise Iirimaa Fondi tehtud olulist tööd rahu ja leppimise edendamisel. Ülemkogu kutsus komisjoni üles astuma vajalikke samme ELi jätkuva toetuse andmiseks fondile kuni 2010. aastani selle tegevuse otsustavas lõppjärgus.

Lisaks tagati finantsperspektiivides[12] programmi PEACE jätkumine Põhja-Iirimaal ja Iirimaa piiriäärsetes krahvkondades.

Tunnustades Põhja-Iirimaa rahuprotsessis tehtavaid jõupingutusi, eraldatakse programmile PEACE 200 miljonit eurot ajavahemikuks 2007–2013. Selle programmi rakendamisel võetakse täielikult arvesse struktuurifondide sekkumise täiendavust.

Euroopa Komisjoni aruannetes tunnustatakse ühehäälselt IFI tegevuse väga positiivset panust Põhja-Iirimaa ja Iirimaa piirialade rahusse ja leppimisse. Sellega täidab fond oma eesmärgid, milleks on majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine ning natsionalistide ja unionistide vaheliste kontaktide, dialoogi ja leppimise soodustamine kogu Iirimaal.

Jõus olevad EÜ struktuurifondide programmid (eelkõige programm PEACE II), mis on peamised majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamise vahendid selles piirkonnas, pakuvad IFI-le uusi võimalusi. IFI ja EÜ programmide prioriteedid täiendavad üksteist ning seda sünergiat tuleks rakendada ka edaspidi. Programmi PEACE jätkumine ning IFI uus strateegia – „Sharing this Space“ –võimaldavad neil sünergiatel edasi realiseeruda.

Komisjon tervitab strateegiat „Sharing this Space“. See on realistlik strateegia, mis tagab arengu ühise tuleviku suunas, edendab integratsiooni ja mõistmist ning tagab, et IFI töö kestab edasi ka pärast tema tegevuse lõpetamist.

***

Võttes arvesse, et ELi üks põhieesmärke on liikmesriikide ja nende rahvaste vahelise solidaarsuse tugevdamine, on oluline, et EL jätkuvalt pühenduks neile eesmärkidele koos teiste rahvusvaheliste annetajatega ning uuendaks oma toetust IFI-le.

Sellega seoses usub komisjon, et pärast 2006. aastat tuleb raha eraldada käesolevas aruandes tehtud tähelepanekute põhjal, mida võib kajastada kas tulevases nõukogu määruses EÜ toetuse kohta IFI-le või teiste kohaste koostööviiside abil komisjoni ja IFI vahel.

[1] ELT L30, 3.2.2005, lk 1.

[2] Komisjoni teatis: Aruanne Rahvusvahelise Iirimaa Fondi kohta nõukogu määruse (EÜ) nr 214/2000 artikli 5 alusel – KOM(2001) 548 ja SEK(2001) 1579, 1. oktoober 2001.

[3] Ühendriigid, Kanada, Uus Meremaa ja Austraalia.

[4] Programmi PEACE II liigitatakse ajavahemikul 2000–2006 esimese eesmärgi tööprogrammiks ning selle kogusumma on 609 miljonit eurot. Programmiperioodiks 2007–2013 tehakse uus programm PEACE, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist 200 miljoni euro ulatuses. See programm on hõlmatud uue õigusliku raamistiku territoriaalse koostöö eesmärgiga.

[5] Need on segarahvastikuga piirkonnad, vägivallast mõjutatud piirkonnad ja mahajäänud piirkonnad.

[6] Programm PEACE II on suunatud „konfliktist enim mõjutatud“ piirkondadele, sektoritele, rühmadele või kogukondadele, mis ei pea tingimata vastama neile piirkondadele, sektoritele, rühmadele või kogukondadele, mis on majanduslikult või sotsiaalselt kõige enam maha jäänud.

[7] Sekkumise ülemmäärad on märgitud VIII lisas.

[8] Määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikkel 29.

[9] Kirjavahetus IFI ja komisjoni vahel: Kiri C. Trojanile, 28. juuni 1994.

[10] EÜ programmide erikolleegium – programmi PEACE II haldav asutus.

[11] Dokument 15914/05.

[12] Dokument 15915/05.