[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel, 25.9.2006

KOM(2006) 551 lõplik

KOMISJONI TEATIS

Aastaaruanne nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) 866/2004 rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta

Aastaaruanne nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) 866/2004 rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta

Sissejuhatus

Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) 866/2004 ühinemisakti protokolli 10 artiklis 2 sätestatud korra kohta[1] (edaspidi „eraldusjoone määrus") artikli 11 lõike 1 kohaselt „esitab komisjon alates hiljemalt üks aasta pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva nõukogule kord aastas aruande määruse rakendamise ja selle kohaldamisest tuleneva olukorra kohta, lisades nimetatud aruandele vajaduse korral sobivad muudatusettepanekud.“

Eraldusjoone määrus jõustus 1. mail 2004. aastal. Selles määratletakse tingimused, mille alusel kohaldatakse ELi õiguse sätteid kaupade ja isikute liikumise suhtes üle eraldusjoone, mis eraldab Küprose Vabariigi alasid, mis kuuluvad Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli alla, ja alasid, mis selle kontrolli alla ei kuulu.

Käesolev aruanne hõlmab ajavahemikku 1. maist 2005 kuni 30. aprillini 2006.

Rakendusmeetmed

3. augustil 2005. aastal võttis komisjon vastu määruse 1283/2005, millega muudetakse eraldusjoone määruse I lisa. Selle alusel on piiriületuspunktide loetellu lisatud kolm piiriületuspunkti: Kato Pyrgos – Karavostasi, Kato Pyrgos – Kokkina ja Kokkina – Pachyammos[2].

4. oktoobril 2005. aastal võttis komisjon vastu määruse (EÜ) 1624/2005, millega lubatakse tsitrusviljadel piiri ületada ilma et need kuuluksid maksustamisele tollimaksu või muude samaväärse toimega maksudega.[3]

27. veebruaril 2006 võttis nõukogu vastu määruse (EÜ) nr 389/2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks.[4] See määrus on taimetervishoiu asjatundjate töö rahastamise ja muudest üle eraldusjoone toimuva kaubanduse soodustamise meetmetest tulenevate kulude katmise õiguslik alus.

Praegu töötab komisjon välja otsust mee ja kalaga üle eraldusjoone kauplemise tingimuste kohta, millega tühistatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 866/2004 raames teatavate loomsete saadustega kauplemisele kehtivad keelud ja nendega kauplemise tingimused.

Isikute üleminek eraldusjoonest

Eraldusjoone määruse artikli 2 kohaselt Küprose Vabariik „kontrollib kõiki eraldusjoont ületavaid isikuid eesmärgiga võidelda ebaseadusliku sisserände vastu ning avastada ja ennetada ohte avalikule julgeolekule ja avalikule korrale“. Artiklis 3 on sätestatud, et „Küprose Vabariik teostab tõhusat järelevalvet kogu eraldusjoone ulatuses viisil, mis piirab inimeste kõrvalehoidmist kontrollidest […] piiriületuspunktides“.

Määrusega on kehtestatud stabiilne õigusraamistik piiriületuspunktide kaudu iga päev eraldusjoont ületavate küproslaste ja teiste ELi kodanike vabaks liikumiseks. Olemasolevate andmete kohaselt registreeriti aruandeperioodil kokku 3 375 409 küprose kreeklaste ja Küprose türklaste poolt eraldusjoone ületamist (1 195 594 küprose kreeklast ja 2 179 815 küprose türklast). Piiripunktides eraldusjoone igapäevase ületamisega seotud vahejuhtumitest ei ole teatatud.

Tõsist muret põhjustab üha suurenev eraldusjoont ebaseaduslikult ületavate kolmandate riikide kodanike (kellest paljudel on Türgi viisa) arv. Vastavalt Küprose Vabariigi ametiasutuste esitatud andmetele suurenes pärast eraldusjoone ületamist kinnipeetud ebaseaduslike sisserändajate arv 2002. aasta 725 sisserändajalt 3796 sisserändajani 2003. aastal, 5287 sisserändajani 2004. aastal ja 4748 sisserändajani 2005. aasta esimese üheksa kuu jooksul. Sama allika kohaselt taotleb suurem osa ebaseaduslikke sisserändajaid hiljem varjupaika. (Varjupaigataotlejate arv on suurenenud 2002. aasta 950 taotlejalt 4410 taotlejani 2003. aastal ja 9860 taotlejani 2004. aastal). Komisjon on seisukohal, et Küprose Vabariik peab veelgi tugevdama määruse artikli 3 kohast eraldusjoone valvamist. Komisjon jätkab ebaseadusliku sisserände sellise trendi põhjuste erinevate tahkude uurimist.

Probleemi lahendamiseks on komisjoni talitused alustanud töist dialoogi Küprose Vabariigi pädevate asutustega. Selle raames korraldati 2005. aasta detsembris Brüsselis üle eraldusjoone toimuva ebaseadusliku rände teemaline seminar, mis andis võimaluse vahetada teavet ja arutleda meetmete üle, mida tuleks lähemas tulevikus võtta. Nagu osutasid Küprose Vabariigi esindajad, võib nende meetmete hulka kuuluda rändevoogudega tegelevate töötajate (s.h politseinike) arvu suurendamine, ebaseaduslikele sisserändajatele uute kinnipidamiskohtade rajamine, täiendavate seadmete ostmine eraldusjoone seireks, viisade väljastamist ja varjupaigataotlejate õigusi käsitlevate eeskirjade karmistamine ning teavituskampaania korraldamine, et vähendada võimalike ebaseaduslike sisserändajate ja varjupaigataotlejate soovi tulla Küprose Vabariigi valitsuse tegeliku kontrolli all olevatele aladele. Töötajate ja kinnipidamiskohtade arvu suurendamise otsus oli selleks ajaks juba tehtud, kuid ülejäänud küsimustes oli kokkulepe kohtumise toimumise ajal veel saavutamata ja neid oli vaja valitsuse tasandil täiendavalt arutada. Pidades silmas ka seda, et Küpros osaleb tulevikus Schengeni alas, soovitas komisjon Küprose Vabariigi ametiasutustel võtta konkreetsed meetmed talle eraldusjoone määrusega pandud kohustuste täitmiseks. Kuigi eraldusjoon ei ole välispiir, peaks Küprose Vabariik täitma selle valvamise kohustust tõhusalt, kuid takistamata kahe kogukonna vaheliste sidemete loomist.

Kaupade üleminek eraldusjoonest

Kaubanduse väärtus

Vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 1480/2004[5] artiklile 8 on Küprose türgi kaubanduskoda kord kuus esitanud aruande selliste kaupade tüübi, koguse ja väärtuse kohta, mille kohta ta on väljastanud saatedokumendid.

Sellele vastavalt on Küprose Vabariigi ametiasutused edastanud andmed kaupade liigi, mahu ja väärtuse kohta kord kuus komisjonile esitatud aruannetes. Nimetatud aruanded hõlmavad kaupu, mis on toodud valitsuse tegeliku kontrolli all olevale alale suveräänses idapoolses baasipiirkonnas asuvate Pergamose ja Strovilia piiriületuspunktide kaudu.

Vastavalt Küprose türgi kaubanduskojalt saadud andmetele oli nende kaupade koguväärtus, millele on aruandeperioodi jooksul väljastatud saatedokumendid, 2 237 869 eurot, kuid tegelikult kaubeldi kaupadega koguväärtuses 1 933 067 eurot.[6] Komisjonile teatati, et kuna osa tellimusi tühistati, siis kõigi Küprose türgi kaubanduskojale esitatud taotluste alusel hiljem saatedokumente ei väljastatud. Kuna mõnel juhul väljastati dokumendid kaupade hinnangulise, mitte täpse koguse kohta (näiteks köögiviljade puhul), oli lõpuks üle eraldusjoone viidud kaupade tegelik kogus ja seetõttu ka nende väärtus väiksem kui oli märgitud saatedokumentides. (Teine põhjus oli võimaliku ostja loobumine).

Ka Küprose türgi kaubanduskoja ja Küprose Vabariigi teatatud üle eraldusjoone viidud kaupade väärtus on erinev.[7] Esimene teatas, et nende väärtus oli 1 933 067 eurot, kuid teine teatas, et väärtus oli 1 734 770 eurot.[8] Komisjonile teatati, et kaupade viimisel üle eraldusjoone saatedokumente alati ei esitatud või ei kontrollitud.

Võrreldes eelmise aruandeperioodiga ilmneb andmetest, et üle eraldusjoone viidud kaupade koguväärtus on suurenenud. Vastavalt Küprose türgi kaubanduskoja esitatud aruannetele oli tegelikult üle eraldusjoone viidud kaupade kaubanduslik koguväärtus umbes 1 933 067 eurot, võrreldes 1 000 617 euroga eelmisel aruandeperioodil (kuigi tuleb märkida, et eelmine aruandeperiood oli lühem, sest eraldusjoon hakkas täielikult toimima alles 2004. aasta augustis). Oluliselt (99 000 eurolt 161 089 euroni) on suurenenud müüdud kaupade kuu keskmine väärtus.

Kaubaliigid

Müüdud kaupade liike käsitlevate andmete põhjal võib järeldada, et üle eraldusjoone on viidud vaid mõned uued tooted (näiteks elektroonika- ja köögiseadmed), kuid nende lisandumise tulemusel suurenes kuu kaubanduse väärtus mõnel juhul oluliselt, kuigi ajutiselt.[9]

Nagu eelmisel, nii olid ka sellel aruandeperioodil peamised kaubeldavad kaubarühmad puidutooted, mööbel, köögivili, elektroonikaseadmed, plast- ja pabertooted.[10]

Vastavalt eraldusjoone määruse artikli 4 lõikele 2 kohaldasid Küprose Vabariigi ametiasutused tollimaksu põllumajandustoodetele, mis olid kõlblikud eksporditoetuse saamiseks või sekkumismeetmete võtmiseks.

Üle eraldusjoone toimuv kaubandus oli saaresisene, väljaarvatud üksainus erandjuhtum, mil eraldusjoone ületasid kaubad, mille lõppsihtkoht oli Küprose Vabariigist väljaspool. 30. detsembril 2005 toimetati Limassoli sadama kaudu Ühendkuningriiki maiustuste „Cyprus Delights“ 1112 kilone partii väärtusega 1112 Küprose naela.

Teated rikkumiste kohta

Alates 2005. aasta novembrist on teatatud seitsmest rikkumisest, mille puhul kaupu ei lubatud üle eraldusjoone. Neist neljal korral, mis olid seotud mööbli, köögimööbli, kütteseadme ja loomatoiduga, ei esitatud saatedokumenti. Ülejäänud juhtude hulgas on üks pudelite plastkorkidega seotud juhtum, mille puhul ei esitatud nõutavaid sertifikaate, ühel juhul ei vastanud toote tähistus nõuetele ja ühe juhul oli tegemist loomse tootega, millega eraldusjoone määruse artikli 4 lõike 9 kohaselt ei ole lubatud üle eraldusjoone kaubelda.

Kaupade liikumisel esinevad takistused ja raskused

Üle eraldusjoone toimuval kaubandusel on endiselt palju takistusi. Küprose türgi tarbesõidukid nagu bussid, veoautod, taksod, väikebussid ja üüritud autod ei saa tervel saarel vabalt liikuda. Küprose Vabariik ei tunnusta Küprose türgi ametiasutuste väljastatud tõendeid tarbesõidukite tehnoseisundi kohta ega kutseliste autojuhtide juhilube.

Küprose Vabariik hakkas ette valmistama õigusakte, et lihtsustada kaupade transportimist üle eraldusjoone Küprose türgi veokitega, kuid aruandeperioodil ei tehtud selles küsimuses ühtegi otsust. Küprose kreeka veokijuhid korraldasid mitu protestiaktsiooni katsete vastu lihtsustada Küprose türgi veokite kasutamist kauplemiseks üle eraldusjoone.

Teise näitena takistustest, mis võivad piirata kaubandust üle eraldusjoone, teatati raskustest, mida Küprose türgi kaupmehed kohtavad reklaami avaldamisel teatavates Küprose Vabariigi ajakirjandusväljaannetes.

Komisjon sai Küprose türgi kaupmeestelt mõned kaebused viivituste kohta, mis tekivad tollikontrollis kaupade eraldusjoonest üleviimisel, sealhulgas nende ajutisel üleviimisel väljapanekuks valitsuse kontrolli all oleval alal toimuvatel laatadel. Vastavalt Küprose Vabariigi ametiasutuste selgitustele on need viivitused põhjustatud toiduohutusnõuetest või vajadusest hinnata, kas kaupades ei ole koostisaineid, mis vastavalt eraldusjoone määrusele on kõlblikud eksporditoetuse saamiseks (näiteks suhkur) või sekkumismeetmete võtmiseks.

Ühel juhul teatas Küprose Vabariik komisjonile kahtlustest, et üle eraldusjoone kaubeldud tomatid pärinevad Türgist. Komisjon uuris küsimust ja jõudis järeldusele, et kahtlustel ei olnud alust.

31. märtsil 2006. aastal pidi üle eraldusjoone viidama ning Limassoli sadama (mis asub valitsuse kontrolli all oleval alal) kaudu ühte ELi liikmesriiki saadetama 22 tonnine tsitrusviljade partii. Kuid 29. märtsil katkestas tarnija tehingu protestiaktsiooni tõttu, mille sadamatöölised ja veokijuhid korraldasid Famagusta sadamas ning piiripunktis, kus pidi läbi viidama partii tollimenetlus. Kaupmees esitas kaebuse mitut liiki surve kohta, mida Küprose türgi kogukond talle tehingu ärajätmiseks avaldas.

Ühendkuningriigi esindajad teavitasid komisjoni suveräänses idapoolses baasipiirkonnas esinevastest tulenevatest praktilistest raskustest fütosanitaarsertifikaati vajavate kaupadega seotud teenuste saamisel tehniliste võimaluste puudumise tõttu.

Tuleb märkida, et vastavalt Küprose kaubandus-tööstuskoja andmetele oli valitsuse kontrolli all olevatelt aladelt Küprose põhjaossa suunduva kaubanduse väärtus aruandeperioodil 422 408 eurot, mis moodustab vähem kui neljandiku vastassuunalise kaubanduse väärtusest.

Kaupade ajutine üleminek eraldusjoonest

Kaupade ajutisel üleviimisel eraldusjoonest esines raskusi. Need seondusid peamiselt kolme kaubakategooriaga:

- teenuse osutamiseks vajalike kaupade ajutine viimine üle eraldusjoone (näiteks valitsuse kontrolli all oleval alal kontserdi andnud Küprose türgi rokkansambli muusikariistad) ja valitsuse kontrolli all oleval alal teenust osutanud Küprose türgi tõlkebüroo tõlkeseadmed;

- Küprose türklaste kaupade ajutine viimine üle eraldusjoone väljapanemiseks laadal, mis toimub valitsuse kontrolli all oleval alal;

- Küprose türklaste tehniliste seadmete ajutine viimine üle eraldusjoone nende parandamiseks valitsuse kontrolli all oleval alal.

Eraldusjoone määrus ei paku kirjeldatud probleemile selget lahendust. Küprose Vabariik kohaldab üksikjuhtumi puhul eraldi tehtavate otsuste süsteemi, mis ilmselt ei ole piisavalt läbipaistev. Kõnealune küsimus tuleks lahendada de lege ferenda – eraldusjoone määruse muutmisega tulevikus.

Kaubanduse lihtsustamine

Teatavate toodetega kauplemise lihtsustamiseks on võetud järgmised meetmed:

Tsitrusviljad

Nagu eespool mainitud, võttis komisjon 4. oktoobril 2005 vastu määruse (EÜ) nr 1624/2005, millega lubatakse tsitrusviljadel piiri ületada ilma et need kuuluksid maksustamisele tollimaksu või muude samaväärse toimega maksudega.[11]

Komisjoni nimetatud sõltumatud liikmesriikide eksperdid viisid 2005. aasta sügisel läbi saagikoristamisele eelneva kontrolli. Nad kinnitasid eelmiste, 2003. ja 2004. aasta kontrollide tulemusi, et Küprose põhjaosas ei ole kahjulikke organisme. Lisaks puuviljaaedade inspekteerimisele ja neisse tehtavatele kontrollkäikudele ning üle eraldusjoone kauplemiseks ettenähtud tsitrusviljade partiide kontrollimisele kavatseb komisjon jätkata järelevalve kõrvaltegevusena ka seiretööd.

Kartul

Sõltumatud taimetervishoiu eksperdid võtsid kahe kasvuperioodi jooksul proove ja teostasid ülevaatusi, et kontrollida, kas ELi nõudeid ja standardeid on järgitud. Muu hulgas tehti laborianalüüse. Pärast menetluse lõppemist andis komisjoni pädev talitus 2006. aasta algul kartuliga kauplemiseks loa.

Võimalusest kaubelda kartuliga üle eraldusjoone teavitati kõiki huvitatud isikuid.

Kauplemisvõimaluste tagamiseks jätkab komisjon oma seiretegevust. Kartuli suhtes ei kohaldata tariife. Aruandeperioodi jooksul kartulitega ei kaubeldud.[12]

Mesi ja kala

Praegu töötab komisjon välja otsust, millega tühistatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 866/2004 raames kehtivad teatavate loomsete saadustega kauplemisele kehtivad keelud ja sätestatakse nendega kauplemise tingimused, mis võimaldab üle eraldusjoone kaubelda mee ja kalaga.

Käibemaksuprobleem

Küprose Vabariik esitas komisjonile uue taotluse, et komisjon teeks ettepaneku muuta eraldusjoone määrust ja/või kuuendat käibemaksudirektiivi, et lihtsustada teatavaid käibemaksu käsitlevaid sätteid, mis reguleerivad üle eraldusjoone toimuvat kaubandust. Ettepanekute seas oli taotlus kohaldada tagasipööratud maksustamise korda tarnete suhtes, mida territooriumil[13] asuvad maksukohustuslastele tarnivad valitsuse kontrolli all olevatel aladel asuvatele maksukohustuslastele, taotlus kohaldada lihtsustatud maksustamismenetlust kaupade suhtes, mida territooriumil asuvad maksukohustuslased tarnivad valitsuse kontrolli all oleval alal asuvatele mittemaksukohustuslastele, taotlus võimaldada käsitleda tarneid territooriumile eksporditehingutena (muutes eraldusjoone määruse artiklit 5) ja taotlus võimaldada lihtsustatud menetluse kohaselt viia üle eraldusjoone kaupu, mis on ette nähtud edasiviimiseks teistesse liikmesriikidesse. Komisjon on need ettepanekud tõsiselt läbi vaadanud ja edastanud Küprose Vabariigile oma seisukoha selles küsimuses – enamus ettepanekuid kalduvad acquis ’st liiga palju kõrvale, mistõttu komisjon ei saa neid esitada, kuigi mõni ettepanek on menetluse lihtsustamise mõttes ahvatlev.

Illustreerimiseks võib tuua järgmise näite: Küprose Vabariik taotles territooriumile tehtavate tarnete käsitlemist eksporditehinguna (eraldusjoone määruse artikli 5 muutmine). Ettepandud meede ei sobi kokku eraldusjoone määruse sätete ja mõttega, mille kohaselt (vastavalt Küprose Vabariigi taotlusele) kaupade sissetoomist territooriumilt ei käsitleta impordina. Järelikult ei saa vastupidist tehingut käsitleda ekspordina. Teiste sõnadega, valitsuse kontrolli all olevatelt aladelt territooriumidele tehtud tarnete suhtes oleks nullmäära kohaldamine õigustatud vaid juhul, kui neid tarneid käsitletaks ekspordina. See on nii olenemata sellest, kas kõnealuseid tarneid nimetatakse ekspordiks või mitte. Kui territooriumile saadetavaid kaupu käsitletakse ekspordina, tuleb territooriumilt toodavaid kaupu käsitleda võrdsetel alustel, st impordina. Ettepandud muudatus oleks vastuvõetav vaid neil tingimustel.

JÄRELDUSED

Määrus pakub endiselt stabiilset õigusraamistikki küproslaste ja teiste ELi kodanike igapäevaseks vabaks liikumiseks üle eraldusjoone piiriületuspunktide kaudu. Kuid tõsist muret põhjustab ebaseadusliku rände suurenemine üle eraldusjoone.

Arvestades kindlakstehtud trendi, mille kohaselt eraldusjoont ebaseaduslikult ületavate isikute arv suureneb pidevalt, on komisjon seisukohal, et Küprose Vabariik peab veelgi parandama määruse artikli 3 kohast eraldusjoone valvamist.

Esitatud andmetest ilmneb, et võrreldes esimese aruandeperioodiga on üle eraldusjoone viidud kaupade koguväärtus suurenenud. Kuid üle eraldusjoone toimuva kaubanduse kogumaht (umbes 2 miljoni eurot aastas) on endiselt väga väike. Aruandeperioodil kaubeldi üle eraldusjoone mõne uue tootega, mille tulemusel suurenes kuu kaubanduse koguväärtus oluliselt, kuigi ajutiselt. Vaid ühel korral ületasid eraldusjoone kaubad, mille sihtpunkt ei asunud saarel.

Mitu teatatud juhtumit annavad tunnistust, et üle eraldusjoone toimuva kaubanduse edasisel arengul on endiselt palju takistusi. Küprose Vabariik ei tunnista seni Küprose türgi ametiasutuste väljastatud tõendeid tarbesõidukite tehnoseisundi koha ega kutseliste autojuhtide juhilube. Kuid praeguse olukorra parandamisele võivad kaasa aidata vabariigi parlamendi menetluses olevad eelnõud.

Mõlemal pool eraldusjoont leidub surverühmi, kes mitmesugustel põhjustel takistavad üle eraldusjoone toimuva kaubanduse arengut. Uus negatiivne tegur on Küprose türgi kogukonnas kauplejatele otsese surve avaldamine.

Küsimust kaupade ajutisest viimisest üle piiri tuleks käsitleda de lege ferenda .

Üldine järeldus on see, et eraldusjoone määrus on endiselt kasutatav alus, mis võimaldab kaupade ja inimeste liikumist Küprose Vabariigi valitsuse kontrolli all olevatele aladele ja neilt välja, kuigi kaubavoog on väike. Komisjon jätkab kõnealuse määruse rakendamise jälgimist.

I LISA. Ülevaatetabel, milles on esitatud kokkuvõte kuuaruannetest, mille Küprose türgi kaubanduskoda on esitanud komisjoni määruse 1480/2004 artikli 8 kohaselt (eurot)

Juuni | 128 795 eurot |

Juuli | 128 014 eurot |

August | 135 837 eurot |

September | 121 712 eurot |

Oktoober | 163 555 eurot |

November | 146 785 eurot |

Detsember | 120 685 eurot |

Jaanuar | 129 137 eurot |

Veebruar | 203 019 eurot |

Märts | 226 283 eurot |

Aprill | 148 630 eurot |

Kokku | 1 734 770 eurot |

1 euro = 0,58 Küprose naela

III LISA. Üle eraldusjoone viidud kaupade väärtus ja nende kaupade väärtus, millele Küprose türgi kaubanduskoda andis saatedokumendid

[pic]

IV lisa. Küprose Vabariigi ametiasutustelt ja Küprose türgi kaubanduskojalt üle eraldusjoone viidud kaupade väärtuse kohta saadud andmete võrdlus

[pic]

Küprose Vabariigi teatatud koguväärtus | 1 734 770 eurot |

Küprose türgi kaubanduskoja teatatud koguväärtus | 1 933 067 eurot |

V lisa. Enimkaubeldud kaubad

[pic]

Puidutooted ja mööbel | 347 975 eurot |

Köögivili | 325 628 eurot |

Elektroonikaseadmed | 244 447 eurot |

Plasttooted | 227 507 eurot |

Paberitooted | 190 661 eurot |

Muud | 596 849 eurot |

Kokku | 1 933 072 eurot |

VI LISA. Enimkaubeldud kaupadega kauplemise areng

[pic][pic]

[1] ELT L 161, 30.4.2004, lk 128, muudetud nõukogu 17. veebruari 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 293/2005 (ELT L 50, 23.2.2005, lk 1).

[2] Komisjoni 3. augusti 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1283/2005 (ELT L 203, 4.8.2005, lk 8).

[3] Komisjoni 4. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1624/2005, (ELT L 259, 5.10.2005, lk 17).

[4] Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 389/2006 (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

[5] Komisjoni 10. augusti 2004. aasta määrus (EÜ) nr 1480/2004 (ELT L 272, 20.8.2004, lk 3).

[6] Vt III lisa.

[7] Vt IV lisa.

[8] Vt II lisa.

[9] VI lisa (vt 2006. aasta veebruari ja märtsi andmeid).

[10] V lisa.

[11] Komisjoni 4. oktoobri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1624/2005 (ELT L 259, 5.10.2005, lk 17).

[12] 2006. aasta juulis tühistati viimasel hetkel kahe suure kartulipartii saatmine Limassoli sadama kaudu ELi liikmesriikidesse, kuna Küprose türgi kaupmeestele avaldati poliitilistel põhjustel survet. Kuid 2006. aasta augustis ületas olulisi takistusi kohtamata eraldusjoone mitu veokitäit saarel tarbimiseks ettenähtud kartulit.

[13] Aruande käesolevas osas kasutatakse mõistet „territoorium“ nende Küprose Vabariigi piirkondade kohta, mille üle Küprose Vabariigi valitsusel puudub tegelik kontroll.