Komisjoni teatis Euroopa parlamendile, Nõukogule ja Kontrollikojale - Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda euroopa arengufondi 2005. aasta majandusaasta aruanne /* KOM/2006/0429 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.7.2006

KOM(2006) 429 lõplik

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

KUUENDA, SEITSMENDA, KAHEKSANDA JA ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

SISUKORD

1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 3

1.1. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED JA HINDAMISEESKIRJAD 4

1.2. KONSOLIDEERIMINE 6

1.3. VALUUTA JA ÜMBERARVESTAMISE ALUSED 6

1.4. BILANSS 6

1.5. MAJANDUSTULEMUSTE ARUANNE 7

1.6. TEHINGUTE KIRJENDAMINE 8

1.7. PROGNOOSIDE KASUTAMINE 8

1.8. TEKKEPÕHISELE RAAMATUPIDAMISARVESTUSELE ÜLEMINEKU MÕJU 9

1.9. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 10

1.10. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 27

1.11. BILANSIVÄLISED KIRJED 42

2. RAKENDAMISE ARUANNE 43

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2005 SEISUGA 48

2.2 KONSOLIDEERITUD ARUANNE 59

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES 67

2.4. MUU HALDUSTEAVE 71

3. FINANTSTEAVE EUROOPA INVESTEERIMISPANGA KOHTA 80

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE 81

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS 82

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE 83

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 84

3.5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD 85

4. LIIDE: OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES 97

1. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

1.1. RAAMATUPIDAMISPÕHIMÕTTED JA HINDAMISEESKIRJAD

1.1.1. Finantsmäärused

Bilanss ning tulude ja kulude aruanne koostati kooskõlas kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi (EAFi) suhtes kohaldatavate finantsmäärustega[1].

Asjakohased dokumendid peab esitama kontrollikojale vastavalt kuuenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 66–68, seitsmenda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 69–71, kaheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 66–68 ning üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklitele 102 ja 103. Üheksanda Euroopa Arengufondi artiklis 102 on kehtestatud, et alates 2005. aasta majandusaasta aruandest saadab komisjon kontrollikojale esialgse aruande järgmise aasta 31. märtsiks. Kontrollikoda esitab omakorda oma tähelepanekud raamatupidamise aastaaruande kohta komisjonile 15. juuniks (artikkel 103). Kõnealuste tähelepanekute põhjal kinnitab komisjon lõpliku raamatupidamise aastaaruande 31. juuliks ja saadab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja kontrollikojale. Seejärel avaldatakse raamatupidamise aastaaruanne Euroopa Liidu Teatajas 31. oktoobriks koos kontrollikoja antud kinnitava avaldusega selle osa kohta Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab komisjon.

1.1.2. Tekkepõhine raamatupidamisarvestus

Üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artikli 99 ja artikli 135 lõike 3 kohaselt koostatakse täielik tekkepõhine raamatupidamise aastaaruanne esimest korda 2005. majandusaasta kohta.

Teabe võrreldavuse tagamiseks on Euroopa Arengufondi peaarvepidaja 2005. majandusaasta raamatupidamisaruanded majandusaasta alguse seisuga täielikult tekkepõhistel alustel ümber arvutanud. Praeguse elektroonilise raamatupidamisarvestuse süsteemi (OLAS) esitatavat raamatupidamisteavet on vajadusel korrigeeritud, et esitatavad andmed vastaksid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtetele. Täiendavat teavet tulu- ja kulukirjete kohta on andnud ka eelarvevahendite käsutaja.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Euroopa Arengufondi uute raamatupidamiseeskirjade ja -meetodite kohaselt, mis töötati välja rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite (IPSAS/IAS) ja üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel. Uute eeskirjade ja -meetodite juures kohaldati eksperdihinnangut, mille andis raamatupidamisstandardite komitee, milles vaatlejana on esindatud ka kontrollikoda.

Euroopa Arengufondi peaarvepidaja vastuvõetud hindamiseeskirju ja raamatupidamismeetodeid on kohaldatud selle osa suhtes Euroopa Arengufondi vahenditest, mille finantsjuhtimise eest vastutab Euroopa Komisjon.

2005. aasta majandusaasta aruanne koosneb järgmistest osadest:

- raamatupidamise aastaaruanne;

- rakendamise aruanne;

- Euroopa Investeerimispanga (EIP) esitatud raamatupidamisaruanne ja teave.

1.1.3. Raamatupidamispõhimõtted

Raamatupidamise aastaaruannete eesmärgiks on anda finantsseisundi, tegevustulemuste ja rahavoogude kohta teavet, millest on abi laiale kasutajaskonnale. Avaliku sektori üksuste puhul on konkreetsem eesmärk anda teavet, millest on abi otsuste tegemisel, ja näidata, et üksus kasutab talle usaldatud vahendeid vastutustundlikult.

Tõese ja erapooletu ülevaate andmiseks peavad raamatupidamisaruanded mitte ainult andma asjakohast üksuse tegevuse iseloomu ja ulatust kirjeldavat teavet, selgitama, kuidas seda rahastatakse, ja andma põhjalikku teavet selle tegevuse kohta, vaid ühtlasi tegema seda kõike selgel ja arusaadaval viisil, mis võimaldab eelarveaastaid omavahel võrrelda. Käesoleva dokumendi koostamisel on silmas peetud just neid eesmärke.

Euroopa Arengufondi raamatupidamissüsteem koosneb üldisest raamatupidamisarvestusest ja finantsraamatupidamisarvestusest. Mõlemat raamatupidamisarvestust peetakse eurodes ja kalendriaasta põhjal. Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse üldise raamatupidamisarvestuse põhjal, sest selles on näidatud kõik eelarveaasta kulud ja tulud ning selle eesmärk on finantsseisundi kajastamine 31. detsembri seisuga bilansi vormis. Finantsraamatupidamisarvestus annab üksikasjaliku ülevaate Euroopa Arengufondi vahendite kasutamisest. See rajaneb kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõttele.

Üheksanda EAFi finantsmääruse artiklis 98 on sätestatud järgmised raamatupidamise aastaaruannete koostamisel kohaldatavad raamatupidamispõhimõtted:

- tegevuse jätkuvuse põhimõte;

- konservatiivsuse põhimõte;

- raamatupidamismeetodite järjepidevuse põhimõte;

- teabe võrreldavuse põhimõte;

- olulisuse põhimõte;

- brutopõhimõte;

- sisu ülimuslikkuse põhimõte;

- tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõte.

Vastavalt üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklile 99 ja artikli 135 lõikele 5 on 2005. aasta raamatupidamise aastaaruanne koostatud 2004. aasta omast erinevatel alustel, st mitte enam kassapõhise, vaid tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt. Seetõttu korrigeeriti 31. detsembri 2004. aasta seisuga bilanssi (näiteks lisati eelfinantseeringute summad), et 1. jaanuari 2005. aasta seisuga oleks võimalik koostada tekkepõhine algbilanss.

1.2. KONSOLIDEERIMINE

Iga Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatakse selle enda finantsmäärust, millega on ette nähtud iga Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruande koostamine. Seda silmas pidades on Euroopa Komisjoni hallatava osa puhul koostatud raamatupidamise aastaaruanded iga Euroopa Arengufondi jaoks eraldi. Kõnealused raamatupidamise aastaaruanded on esitatud ka konsolideeritud kujul, mis annab üldise ülevaate nende vahendite majanduslikust olukorrast, mille eest vastutab Euroopa Komisjon.

Arvestades üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse artiklis 1 sätestatud selget ülesannete jaotust, ei ole komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga (üksused, kellele on usaldatud Euroopa Arengufondi vahendite haldamine) raamatupidamise aastaaruandeid konsolideeritud.

1.3. VALUUTA JA ÜMBERARVESTAMISE ALUSED

Arveldus- ja aruandlusvaluuta

Raamatupidamise aastaaruanded on koostatud miljonites eurodes, mis on Euroopa ühenduste arveldus- ja aruandlusvaluuta.

Tehingud ja saldod

Välisvaluutatehingud arvestatakse eurodesse ümber aluseks oleva tehingu päeval kehtinud vahetuskursi alusel.

Välisvaluutas nomineeritud rahaliste vahendite ja kohustuse eelarveaasta lõppsaldod arvestatakse eurodesse ümber 31. detsembril 2005. aastal kehtinud vahetuskursside alusel.

Euro vahetuskurss 31. detsembri 2005. aasta seisuga |

GBP 0,6853 |

1.4. BILANSS

1.4.1. Eelfinantseeringu summad

Eelfinantseering on makse, mille eesmärk on pakkuda abisaajale sularaha ettemakset, st käibevahendeid. See võib olla jagatud mitmeks makseks, mis tehakse asjaomases eelfinantseeringu lepingus kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul. Käibevahendeid või ettemakseid kasutatakse sel eesmärgil, milleks see anti, lepingus määratletud perioodi jooksul või makstakse tagasi. Kui abisaaja ei kanna piisavalt abikõlblikke kulusid, on tal kohustus eelfinantseering kas täielikult või osaliselt Euroopa Arengufondile tagastada. Eelfinantseeringu summat vähendatakse (kas täielikult või osaliselt) abikõlblike kulude ja tagastatud summade kinnitamisega.

Eelarveaasta lõpus leitakse veel tasaarvestamata eelfinantseeringu summade väärtus, lahutades abisaajale makstud esialgse(te)st summa(de)st mis tahes tagastatud summad, tasaarvestatud abikõlblikud summad ja aasta lõpu seisuga veel tasaarvestamata prognoositavad abikõlblikud summad.

Eelfinantseeringu summade tagamiseks hoitavaid tagatisi käsitletakse "tingimusliku varana" ja seetõttu ei ole neid raamatupidamise aastaaruandes arvesse võetud. Andmed on aga teavitamise eesmärgil esitatud punktis 1.11.

1.4.2. Nõuded

Laekumata summad on kajastatud esialgsete nõuetena, millest on lahutatud mis tahes lootusetute võlgade katteks eraldatud vahendid. Lootusetute võlgnevuste katteks eraldatakse vahendid, kui on objektiivseid tõendeid, et Euroopa Arengufondil ei ole võimalik kolmandatelt isikutelt talle võlgnetavaid summasid täies ulatuses sisse nõuda.

1.4.3. Võlausaldajad

Kohustused kirjendatakse abikõlbliku summana, kui maksenõue vastab eelnevalt kindlaks määratud kriteeriumidele.

Euroopa Arengufondi lühiajalisteks kohustuste hulka kuuluvad summad, mis juba kuuluvad abisaajale tasumisele, kuid mille eest ei ole aruandepäevaks veel arveid laekunud. Kajastamiskriteeriumidega on ette nähtud, et Euroopa Arengufond kajastab kuluna perioodi eest võlgnetavat prognoositavat makset, see tähendab kantud abikõlblike kulude seda osa, mis ta aruandepäeva seisuga abisaajatele võlgneb. Olulisi summasid kajastatakse eelarvevahendite käsutaja esitatud prognooside (nt lepingute täitmise määr) alusel kumuleerunud kuludena.

Tasumisele kuuluvad maksed tuleb kirjendada eelnevalt kulutaotluste või kuluaruannete laekumisel, mitte maksete tegemisel. Neil juhtudel kirjendatakse tasumisele kuuluvad maksed esialgses väärtuses vastavalt asjaomases kulutaotluses või kuluaruandes märgitule.

1.4.4. Raha ja raha ekvivalendid

Raha ja raha ekvivalendid on bilansis kajastatud soetusmaksumuses. Need hõlmavad Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikide ning ülemeremaade ja -territooriumite finantsasutustes ning liikmesriikide finantsasutustes hoitavaid arveid.

1.5. MAJANDUSTULEMUSTE ARUANNE

1.5.1. Tulud

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaldamisel on fondide ainsaks tuluallikaks intressid, mis kuuluvad tasumisele kommertspankades hoitavatelt erinevatelt sularahasaldodelt (vt punkt 1.10).

1.5.2. Kulud

Kulusid tuleks Euroopa Arengufondi raamatupidamise aastaaruandes kajastada selle perioodi kuluna, mil makse aluseks olevad asjaolud aset leidsid, kui täidetud on järgmised tingimused:

- sõlmitud on leping, mille alusel makse tehakse;

- abikõlblikkuse kriteeriumide olemasolul on abisaaja need täitnud;

- tasumisele kuuluva summa kohta saab teha mõistliku prognoosi (näiteks abisaaja saadetud arvete, lepingute täitmise määra vms alusel).

Kulud hõlmavad kõiki maksekorraldusi, mille pangad täitsid kuni 31. detsembrini 2005.

Komisjoni delegatsioonide kulud kirjendatakse lõplikult EAFi raamatupidamisarvestusse alles pärast seda, kui nii eelarvevahendite käsutaja kui ka peaarvepidaja on need kinnitatud. Kulud, mis ei vastanud majandusaasta lõpu seisuga neile kahele kriteeriumile, on näidatud rubriigi "lõpetamata tehingud" all.

1.6. TEHINGUTE KIRJENDAMINE

Üheksanda EAFi vahendite sidumise tähtajaks on vastavalt nõukogu 30. mai 2005. aasta otsusega 2005/446/EÜ [2] vastuvõetud aegumisklauslile ette nähtud 31. detsember 2007.

Raamatupidamisarvestuses tuleb kirjendada liikmesriikide võlgnetavad summad (peamiselt veel sissenõudmata osamaksud ja sissenõutud vahenditelt tasumisele kuuluvad viivised). Need read on esitatud mitme EAFi bilansis.

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt esitatakse raamatupidamise aastaaruandes majandusaasta kulud ja tulud maksmise või laekumise kuupäevast olenemata.

1.7. PROGNOOSIDE KASUTAMINE

Vastavalt üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtetele peavad raamatupidamise aastaaruandes olema tingimata kajastatud summad, mis põhinevad juhtkonna prognoosidel ja hinnangutel. Oluliste prognooside hulka kuuluvad muu hulgas tulevasteks kuludeks eraldatud vahendid, nõuetega seonduv finantsrisk, viitlaekumised ja kumuleerunud kulud. Tegelikud tulemused võivad kõnealustest prognoosidest erineda. Muutusi prognoosides kajastatakse selles perioodis, mil need teatavaks on saanud.

1.8. TEKKEPÕHISELE RAAMATUPIDAMISARVESTUSELE ÜLEMINEKU MÕJU

AKTIVA | 1/01/2005 | 31/12/2004 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 42,38 | 42,38 |

Nõuded | 121,04 | 21,56 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | - 0,02 | - 0,02 |

Eelfinantseering (neto) | 1.885,06 | - 13,94 |

Muu käibevara | 6,89 | 6,89 |

Ettemakstud kulud | 537,00 | 537,00 |

Tasaarvelduskontod | - | - |

Sularaha tagatiskontod | 537,00 | 537,00 |

STABEX | 430,17 | 430,17 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 106,83 | 106,83 |

Raha ja raha ekvivalendid | 261,89 | 261,89 |

Käibevara kokku | 3.391,24 | 1.392,75 |

- | - |

Aktiva kokku | 3.391,24 | 1.392,75 |

PASSIVA |

Vahendid ja reservid |

Ettenähtud vahendid (a) | 42.250,15 | 42.250,15 |

Sissenõudmata vahendid (b) | - 17.210,15 | - 17.210,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 25.040,00 | 25.040,00 |

Kumulatiivsed reservid | - 24.261,09 | - 25.398,49 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

Reservid | 1.033,84 | 1.033,84 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | 848,74 | 848,74 |

Stabexi vahendite ülekandmine | 185,10 | 185,10 |

Vahendid ja reservid kokku | 1.812,75 | 675,35 |

Lühiajalised kohustused |

Võlausaldajad | 1.578,49 | 717,40 |

Tasaarvelduskontod | - | - |

Lühiajalised kohustused kokku | 1.578,49 | 717,40 |

- | - |

Passiva kokku | 3.391,24 | 1.392,75 |

1.9. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EAFi KONSOLIDEERITUD BILANSS (miljonites eurodes) |

AKTIVA | Lisad | 31/12/2005 | 1/01/2005 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 1 | 13,72 | 42,38 |

Nõuded | 2 | 145,14 | 121,04 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | 3 | - 6,37 | - 0,02 |

Eelfinantseering (neto) | 4 | 2.304,20 | 1.885,06 |

Muu käibevara | 5 | 3,31 | 6,89 |

Ettemakstud kulud | 6 | 393,19 | 537,00 |

Tasaarvelduskontod | 7 | - |

Sularaha tagatiskontod | 8 | 391,55 | 537,00 |

STABEX | 371,88 | 430,17 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 19,67 | 106,83 |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | 270,55 | 261,89 |

Käibevara kokku | 3.515,29 | 3.391,24 |

- |

Aktiva kokku | 3.515,29 | 3.391,24 |

PASSIVA |

Vahendid ja reservid |

Ettenähtud vahendid (a) | 10 | 42.877,15 | 42.250,15 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 11 | - 15.487,15 | - 17.210,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 12 | 27.390,00 | 25.040,00 |

Kumulatiivsed reservid | 13 | - 26.787,49 | - 24.261,09 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | - 24.261,09 | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | - 2.526,40 | Andmed puuduvad |

Reservid | 14 | 1.033,84 | 1.033,84 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | 848,74 | 848,74 |

Stabexi vahendite ülekandmine | 185,10 | 185,10 |

Vahendid ja reservid kokku | 1.636,35 | 1.812,75 |

Lühiajalised kohustused |

Võlausaldajad | 15 | 1.878,94 | 1.578,49 |

Tasaarvelduskontod | 7 | - |

Lühiajalised kohustused kokku | 1.878,94 | 1.578,49 |

- |

Passiva kokku | 3.515,29 | 3.391,24 |

KUUENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA BILANSS (miljonites eurodes) |

AKTIVA | Lisad | 31.12.2005 | 1.1.2005 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 1 | - | - |

Nõuded | 2 | 12,62 | 8,12 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | 3 | - 3,49 | - 0,01 |

Eelfinantseering (neto) | 4 | 37,01 | 47,75 |

Muu käibevara | 5 | 2,85 | 6,84 |

Ettemakstud kulud | 6 | - | - |

Tasaarvelduskontod | 7 | 2.355,51 | 2.395,42 |

Sularaha tagatiskontod | 8 | - |

STABEX | - | - |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | - | - |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | - | - |

Käibevara kokku | 2.404,50 | 2.458,13 |

- | - |

Aktiva kokku | 2.404,50 | 2.458,13 |

PASSIVA |

Vahendid ja reservid |

Ettenähtud vahendid (a) | 10 | 7.560,00 | 7.560,00 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 11 | - | - |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 12 | 7.560,00 | 7.560,00 |

Kumulatiivsed reservid | 13 | - 7.290,58 | - 7.243,09 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | - 7.243,09 | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | - 47,49 | Andmed puuduvad |

Reservid | 14 | - 182,99 | - 158,43 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | - 368,10 | - 343,53 |

Stabexi vahendite ülekandmine | 185,10 | 185,10 |

Vahendid ja reservid kokku | 86,43 | 158,48 |

Lühiajalised kohustused |

Võlausaldajad | 15 | 38,77 | 20,34 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 2.279,31 | 2.279,31 |

Lühiajalised kohustused kokku | 2.318,07 | 2.299,65 |

Passiva kokku | 2.404,50 | 2.458,13 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA BILANSS (miljonites eurodes) |

AKTIVA | Lisad | 31.12.2005 | 1.1.2005 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 1 | - | - |

Nõuded | 2 | 20,15 | 22,12 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | 3 | - 2,69 | - 0,01 |

Eelfinantseering (neto) | 4 | 287,54 | 260,81 |

Muu käibevara | 5 | - | - |

Ettemakstud kulud | 6 | 62,46 | 112,86 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 2.279,31 | 2.279,31 |

Sularaha tagatiskontod | 8 | - |

STABEX | - | - |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | - | - |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | - | - |

Käibevara kokku | 2.646,76 | 2.675,09 |

- | - |

Aktiva kokku | 2.646,76 | 2.675,09 |

PASSIVA |

Vahendid ja reservid |

Ettenähtud vahendid (a) | 10 | 10.940,00 | 10.940,00 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 11 | - | - |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 12 | 10.940,00 | 10.940,00 |

Kumulatiivsed reservid | 13 | - 9.527,36 | - 9.233,99 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | - 9.233,99 | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | - 293,37 | Andmed puuduvad |

Reservid | 14 | - 559,14 | - 473,06 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | - 559,14 | - 473,06 |

Stabexi vahendite ülekandmine | - | - |

Vahendid ja reservid kokku | 853,50 | 1.232,96 |

Lühiajalised kohustused |

Võlausaldajad | 15 | 210,67 | 180,93 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 1.582,59 | 1.261,20 |

Lühiajalised kohustused kokku | 1.793,26 | 1.442,13 |

Passiva kokku | 2.646,76 | 2.675,09 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA BILANSS (miljonites eurodes) |

AKTIVA | Lisad | 31.12.2005 | 1.1.2005 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 1 | 13,72 | 42,38 |

Nõuded | 2 | 55,97 | 59,12 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | 3 | - 0,19 | - |

Eelfinantseering (neto) | 4 | 1.007,78 | 1.057,31 |

Muu käibevara | 5 | - | - |

Ettemakstud kulud | 6 | 310,14 | 317,31 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 928,96 | - |

Sularaha tagatiskontod | 8 | - | - |

STABEX | - | - |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | - | - |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | - | - |

Käibevara kokku | 2.316,39 | 1.476,12 |

Aktiva kokku | 2.316,39 | 1.476,12 |

PASSIVA |

Vahendid ja reservid |

Ettenähtud vahendid (a) | 10 | 12.840,00 | 12.840,00 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 11 | - 4.055,00 | - 6.405,00 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 12 | 8.785,00 | 6.435,00 |

Kumulatiivsed reservid | 13 | - 7.851,95 | - 6.963,08 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | - 6.963,08 | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | - 888,87 | Andmed puuduvad |

Reservid | 14 | - 1.603,43 | - 1.319,54 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | - 1.603,43 | - 1.319,54 |

Stabexi vahendite ülekandmine | - | - |

Vahendid ja reservid kokku | - 670,38 | - 1.847,63 |

- | - |

Lühiajalised kohustused | - |

Võlausaldajad | 15 | 921,32 | 937,75 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 2.065,45 | 2.385,99 |

Lühiajalised kohustused kokku | 2.986,77 | 3.323,75 |

Passiva kokku | 2.316,39 | 1.476,12 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA BILANSS (miljonites eurodes) |

AKTIVA | Lisad | 31.12.2005 | 1.1.2005 |

Käibevara |

Saadaolevad osamaksud (neto) | 1 | - | - |

Nõuded | 2 | 56,41 | 31,68 |

- Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid | 3 | - | - |

Eelfinantseering (neto) | 4 | 971,88 | 519,19 |

Muu käibevara | 5 | 0,46 | 0,05 |

Ettemakstud kulud | 6 | 20,58 | 106,83 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 1.582,59 | 1.581,74 |

Sularaha tagatiskontod | 8 | 391,55 | 537,00 |

STABEX | 371,88 | 430,17 |

Kongo Demokraatliku Vabariigi erifond | 19,67 | 106,83 |

Raha ja raha ekvivalendid | 9 | 270,55 | 261,89 |

Käibevara kokku | 3.294,02 | 3.038,37 |

- | - |

Aktiva kokku | 3.294,02 | 3.038,37 |

- |

PASSIVA | - |

- |

Vahendid ja reservid | - |

Ettenähtud vahendid (a) | 10 | 11.537,15 | 10.910,15 |

Sissenõudmata vahendid (b) | 11 | - 11.432,15 | - 10.805,15 |

Sissenõutud vahendid (a)-(b) | 12 | 105,00 | 105,00 |

Kumulatiivsed reservid | 13 | - 2.117,60 | - 820,93 |

Kumulatiivsed reservid 31.12.N-1 seisuga | - 820,93 | Andmed puuduvad |

Eelarveaasta majandustulemus | - 1.296,67 | Andmed puuduvad |

Reservid | 14 | 3.379,41 | 2.984,87 |

Fondidevahelised ümberpaigutused | 3.379,41 | 2.984,87 |

Stabexi vahendite ülekandmine | - | - |

Vahendid ja reservid kokku | 1.366,81 | 2.268,94 |

Lühiajalised kohustused |

Võlausaldajad | 15 | 708,19 | 439,46 |

Tasaarvelduskontod | 7 | 1.219,01 | 329,96 |

Lühiajalised kohustused kokku | 1.927,21 | 769,43 |

Passiva kokku | 3.294,02 | 3.038,37 |

Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta KONSOLIDEERITUD TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevusest saadud intressid | 20 | 0,35 | 0,35 | 0,35 |

Muu põhitegevustulu | - | - | - |

PÕHITEGEVUSTULU (1) | 0,35 | 0,35 | 0,35 |

- |

Programmikohane abi | 1029,88 | 844,61 | - 38,65 | 65,87 | 949,13 |

Makromajanduslik toetus | 380,18 | 383,01 | - | - | 383,01 |

Piirkondlikud programmid | 12,12 | 23,06 | 10,82 | 21,08 | 33,32 |

Intressitoetused | 9,62 | 0,27 | - | - | 0,27 |

Hädaabi | 120,80 | 125,02 | 56,01 | 65,92 | 134,92 |

Pagulastele ettenähtud abi | 26,55 | 8,15 | - 10,60 | - 5,76 | 12,99 |

AIDSi fond | - | - | 0,00 | - | - 0,00 |

Riskikapital | 143,28 | 60,80 | - | - | 60,80 |

Stabex | 7,29 | 66,40 | - | - | 66,40 |

Sysmin | 27,22 | 14,79 | 6,11 | 5,32 | 13,99 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 10,42 | 4,68 | - 7,81 | 3,13 | 15,61 |

Struktuuriline kohandus | 89,68 | 15,89 | - | - | 15,89 |

Võlakergendus | 100,00 | 7,60 | - | 13,99 | 21,59 |

Maksed Maailmapangale | - | - | - | 1,60 | 1,60 |

Valdkondlik poliitika | 277,77 | 594,38 | 264,31 | 162,09 | 492,16 |

Eksporditulude kompensatsioon | 20,67 | 26,33 | 40,04 | 10,39 | - 3,32 |

Ettevõtluse arenduskeskus | 14,64 | 20,07 | 20,07 | 16,51 | 16,51 |

Põllumajanduse arenduskeskus | 12,46 | 12,03 | 15,15 | 14,21 | 11,09 |

Peaassamblee | 0,63 | 1,15 | - | - 0,08 | 1,07 |

Erimeetmed | - | - | - | - | - |

Tehniline abi | - | 0,00 | - 0,08 | - 0,04 | 0,04 |

AKV riikide sisesed projektid | 58,96 | 131,42 | 64,19 | 131,68 | 198,91 |

Kongo fond | 0,09 | 89,23 | - | 0,57 | 89,80 |

Põhitegevuskulu | 2342,25 | 2428,88 | 419,58 | 966,63 | 2515,78 |

Haldus- ja finantskulud | 16 | 71,68 | 55,86 | 24,83 | - 2,47 | 28,56 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 17 | 2413,93 | 2484,73 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | Andmed puuduvad | 59,42 | - 0,19 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 19 | Andmed puuduvad | 2544,15 | 863,99 | 1470,65 | 2544,15 |

PÕHITEGEVUSE NETOKULU (2–1) | Andmed puuduvad | 2543,81 | 2543,81 |

- |

Finantstulu | 20 | 12,24 | 23,95 | 23,95 |

Finantskulud | 21 | - 0,37 | - 0,19 | - 0,19 |

Reservid | 22 | - 0,01 | - 6,36 | - 6,36 |

Kasum (kahjum) finantstegevusest (3) | 11,87 | 17,41 | 17,41 |

FONDI TULEM (NETO) (1–2+3) | Andmed puuduvad | - 2526,40 | - 2526,40 |

KUUENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevusest saadud intressid | 20 | - | - | - |

Muu põhitegevustulu | - | - | - |

PÕHITEGEVUSTULU (1) | - | - | - |

Programmikohane abi | 27,20 | 20,02 | - 3,80 | 16,01 | 39,83 |

Makromajanduslik toetus | - | - | - | - | - |

Piirkondlikud programmid | - | - | - | - | - |

Intressitoetused | - | - 0,02 | - | - | - 0,02 |

Hädaabi | - | - | - | - | - |

Pagulastele ettenähtud abi | - | - 0,05 | - 0,05 | 0,13 | 0,13 |

AIDSi fond | - | - | 0,00 | - | - 0,00 |

Riskikapital | 2,28 | 1,22 | - | - | 1,22 |

STABEX | - | - | - | - | - |

Sysmin | 0,04 | - 0,05 | - | 0,09 | 0,04 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 0,33 | 0,38 | - 0,12 | 0,28 | 0,78 |

Struktuuriline kohandus | - | - | - | - | - |

Võlakergendus | - | - | - | - | - |

Maksed Maailmapangale | - | - | - | - | - |

Valdkondlik poliitika | - | - | - | - | - |

Eksporditulude kompensatsioon | - | - | - | - | - |

Ettevõtluse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Põllumajanduse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Peaassamblee | - | - | - | - | - |

Erimeetmed | - | - | - | - | - |

Tehniline abi | - | - | - | - | - |

AKV riikide sisesed projektid | - | - | - | 1,91 | 1,91 |

Kongo fond | - | - | - | - | - |

Põhitegevuskulu | 29,84 | 21,50 | - 3,97 | 18,42 | 43,89 |

Haldus- ja finantskulud | 16 | 0,16 | 0,11 | - | - | 0,11 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 17 | 30,00 | 21,62 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | Andmed puuduvad | 22,30 | - 0,09 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 19 | Andmed puuduvad | 43,92 | - 3,97 | 18,42 | 43,92 |

PÕHITEGEVUSE NETOKULU (2–1) | Andmed puuduvad | 43,92 | 43,92 |

Finantstulu | 20 | - | - | - |

Finantskulud | 21 | - 0,09 | - 0,09 | - 0,09 |

Reservid | 22 | - | - 3,48 | - 3,48 |

Kasum (kahjum) finantstegevusest (3) | - 0,09 | - 3,57 | - 3,57 |

FONDI TULEM (NETO) (1–2+3) | Andmed puuduvad | - 47,49 | - 47,49 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevusest saadud intressid | 20 | - | - | - |

Muu põhitegevustulu | - | - |

PÕHITEGEVUSTULU (1) | - | - | - |

Programmikohane abi | 203,06 | 159,10 | 26,94 | 62,62 | 194,78 |

Makromajanduslik toetus | - | - | - | - | - |

Piirkondlikud programmid | - | - | - | - | - |

Intressitoetused | 0,67 | 0,02 | - | - | 0,02 |

Hädaabi | - 0,42 | - 0,00 | - | 0,01 | 0,01 |

Pagulastele ettenähtud abi | 0,04 | - 0,46 | - 0,64 | 0,31 | 0,49 |

AIDSi fond | - | - | - | - | - |

Riskikapital | 10,07 | 12,23 | - | - | 12,23 |

STABEX | 0,50 | 50,40 | - | - | 50,40 |

Sysmin | 20,33 | 9,69 | 6,13 | 4,73 | 8,28 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | 10,09 | 4,30 | - 7,69 | 2,85 | 14,83 |

Struktuuriline kohandus | 0,12 | 0,03 | - | - | 0,03 |

Võlakergendus | - | - | - | 0,07 | 0,07 |

Maksed Maailmapangale | - | - | - | - | - |

Valdkondlik poliitika | - | - | - | - | - |

Eksporditulude kompensatsioon | - | - | - | - | - |

Ettevõtluse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Põllumajanduse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Peaassamblee | - | - | - | - | - |

Erimeetmed | - | - | - | - | - |

Tehniline abi | - | - | - | - | - |

AKV riikide sisesed projektid | - | - | - | 9,55 | 9,55 |

Kongo fond | - | - | - | - | - |

Põhitegevuskulu | 244,47 | 235,31 | 24,75 | 80,13 | 290,69 |

Haldus- ja finantskulud | 16 | - | - | - | - | - |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 17 | 244,47 | 235,31 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | Andmed puuduvad | 55,38 | - |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 19 | Andmed puuduvad | 290,69 | 24,75 | 80,13 | 290,69 |

PÕHITEGEVUSE NETOKULU (2–1) | Andmed puuduvad | 290,69 | 290,69 |

Finantstulu | 20 | - | - | - |

Finantskulud | 21 | - | - | - |

Reservid | 22 | - 0,01 | - 2,68 | - 2,68 |

Kasum (kahjum) finantstegevusest (3) | - 0,01 | - 2,68 | - 2,68 |

FONDI TULEM (NETO) (1–2+3) | Andmed puuduvad | - 293,37 | - 293,37 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevusest saadud intressid | 20 | - | - |

Muu põhitegevustulu | - | - |

PÕHITEGEVUSTULU (1) | - | - |

Programmikohane abi | 799,62 | 665,49 | - 61,79 | - 12,76 | 714,52 |

Makromajanduslik toetus | 103,81 | 77,34 | - | - | 77,34 |

Piirkondlikud programmid | - | - | - | - | - |

Intressitoetused | 8,94 | 0,27 | - | - | 0,27 |

Hädaabi | 2,45 | 1,43 | - 3,70 | - 4,09 | 1,04 |

Pagulastele ettenähtud abi | 26,51 | 8,66 | - 9,91 | - 6,20 | 12,37 |

AIDSi fond | - | - | - | - | - |

Riskikapital | 130,93 | 47,35 | - | - | 47,35 |

Stabex | 6,79 | 16,00 | - | - | 16,00 |

Sysmin | 6,84 | 5,15 | - 0,02 | 0,50 | 5,67 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | - | - | - | - | - |

Struktuuriline kohandus | 89,57 | 15,86 | - | - | 15,86 |

Võlakergendus | - | - | - | 13,92 | 13,92 |

Maksed Maailmapangale | - | - | - | 1,60 | 1,60 |

Valdkondlik poliitika | - | 14,70 | 6,05 | - 0,23 | 8,41 |

Eksporditulude kompensatsioon | - | - | 16,93 | - 1,65 | - 18,57 |

Ettevõtluse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Põllumajanduse arenduskeskus | - | - | - | - | - |

Peaassamblee | - | - | - | - | - |

Erimeetmed | - | - | - | - | - |

Tehniline abi | - | - | - | - |

AKV riikide sisesed projektid | - | - | - | - | - |

Kongo fond | - | - | - | - | - |

Põhitegevuskulu | 1175,46 | 852,24 | - 52,45 | 451,24 | 895,78 |

- | - |

Haldus- ja finantskulud | 16 | 16,44 | 1,87 | - 0,24 | - 0,37 | 1,74 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 17 | 1191,91 | 854,11 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | Andmed puuduvad | 43,41 | - |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 19 | Andmed puuduvad | 897,51 | - 52,68 | 450,87 | 897,51 |

PÕHITEGEVUSE NETOKULU (2–1) | Andmed puuduvad | 897,51 | 897,51 |

Finantstulu | 20 | 9,63 | 8,84 | 8,84 |

Finantskulud | 21 | - | - | - |

Reservid | 22 | - | - 0,19 | - 0,19 |

Kasum (kahjum) finantstegevusest (3) | 9,63 | 8,65 | 8,65 |

FONDI TULEM (NETO) (1–2+3) | Andmed puuduvad | - 888,87 | - 888,87 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA TULUDE JA KULUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Põhitegevusest saadud intressid | 20 | 0,35 | 0,35 | 0,35 |

Muu põhitegevustulu |

PÕHITEGEVUSTULU (1) | 0,35 | 0,35 | 0,35 |

Programmikohane abi | - | - | - | - | - |

Makromajanduslik toetus | 276,37 | 305,66 | - | - | 305,66 |

Piirkondlikud programmid | 12,12 | 23,06 | 10,82 | 21,08 | 33,32 |

Intressitoetused | - | - | - | - | - |

Hädaabi | 118,77 | 123,58 | 59,72 | 70,01 | 133,87 |

Pagulastele ettenähtud abi | - | - | - | - | - |

AIDSi fond | - | - | - | - | - |

Riskikapital | - | - | - | - | - |

Stabex | - | - | - | - | - |

Sysmin | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | - | - | - | - | - |

Struktuuriline kohandus | - | - | - | - | - |

Võlakergendus | 100,00 | 7,60 | - | - | 7,60 |

Maksed Maailmapangale | - | - | - | - | - |

Valdkondlik poliitika | 277,77 | 579,68 | 258,25 | 162,32 | 483,75 |

Eksporditulude kompensatsioon | 20,67 | 26,33 | 23,12 | 12,04 | 15,25 |

Ettevõtluse arenduskeskus | 14,64 | 20,07 | 20,07 | 16,51 | 16,51 |

Põllumajanduse arenduskeskus | 12,46 | 12,03 | 15,15 | 14,21 | 11,09 |

Peaassamblee | 0,63 | 1,15 | - | - 0,08 | 1,07 |

Erimeetmed | - | - | - | - | - |

Tehniline abi | - | 0,00 | - 0,08 | - 0,04 | 0,04 |

AKV riikide sisesed projektid | 58,96 | 131,42 | 64,19 | 120,23 | 187,45 |

Kongo fond | 0,09 | 89,23 | - | 0,57 | 89,80 |

Põhitegevuskulu | 892,48 | 1.319,83 | 451,24 | 416,84 | 1285,42 |

Haldus- ja finantskulud | 16 | 55,08 | 53,88 | 25,07 | - 2,10 | 26,71 |

Kulud kokku (kassapõhiselt) | 17 | 947,56 | 1.373,70 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | Andmed puuduvad | - 61,67 | - 0,10 |

KULUD KOKKU (tekkepõhiselt) (2) | 19 | Andmed puuduvad | 1312,03 | 476,31 | 414,74 | 1312,03 |

PÕHITEGEVUSE NETOKULU (2–1) | Andmed puuduvad | 1311,69 | 1311,69 |

Finantstulu | 20 | 2,61 | 15,12 | 15,12 |

Finantskulud | 21 | - 0,27 | - 0,10 | - 0,10 |

Reservid | 22 | - | - | - |

Kasum (kahjum) finantstegevusest (3) | 2,34 | 15,02 | 15,02 |

FONDI TULEM (NETO) (1–2+3) | Andmed puuduvad | - 1296,67 | - 1296,67 |

Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA KONSOLIDEERITUD RAHAVOOGUDE ARUANNE (miljonites eurodes) |

Fondide tulem (neto) | - 2.526,40 |

Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendite suurenemine | 6,36 |

Finantstulu korrigeerimine | - 1,40 |

Põhitegevustulu korrigeerimine | 0,30 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 59,42 |

Finantskulud | 0,19 |

Panga teenustasudeks eraldatud vahendid | - 0,02 |

Lõpetamata tehingute vähenemine | 5,85 |

Rahavood põhitegevusest | - 2.455,70 |

Liikmesriikide osamaksud | 2.199,70 |

Rahavood finantseerimistegevusest | 2.199,70 |

Raha ja raha ekvivalentide suurenemine/vähenemine (neto) | - 256,00 |

Hoiukontode saldo perioodi alguse seisuga | 261,89 |

Stabexi tagatiskontod perioodi alguse seisuga | 430,17 |

Kongo konto | 106,83 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguse seisuga | 798,88 |

Hoiukontode saldo perioodi lõpu seisuga | 270,55 |

Stabexi tagatiskontod perioodi lõpu seisuga | 371,88 |

Kongo konto | 19,67 |

SWIFT konto | - 119,23 |

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpu seisuga | 542,87 |

Kuuenda, seitsmenda, kaheksanda ja üheksanda Euroopa Arengufondi 2005. aasta KONSOLIDEERITUD OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

(a) | (b) | (c) | (d) | (e) | (h)=(e)+(d)+(c) |

2003. aasta lõppsaldo | 41.895,15 | - 19.275,15 | 22.620,00 | 1.033,84 | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

Osamaksud | - | - | 2.315,00 | - | - | 2.315,00 |

Kapitali suurenemine | 355,00 | - 250,00 | 105,00 | - | - | 105,00 |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | - | - | - | - | - | - |

Fondide tulem (neto) | - | - | - | - | - | - |

Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju | - | - | - | - | - 24.261,09 | - 24.261,09 |

2004. aasta lõppsaldo | 42.250,15 | - 17.210,15 | 25.040,00 | 1.033,84 | - 24.261,09 | 1.812,75 |

Osamaksud | - | - | 2.350,00 | - | - | 2.350,00 |

Kapitali suurenemine | 627,00 | - 627,00 | - | - | - | - |

Ümberpaigutused varasematest EAFidest | - | - | - | - | - | - |

Fondide tulem (neto) | - | - | - | - | - 2.526,40 | - 2.526,40 |

Muud muutused | - | - | - | - | - | - |

2005. aasta lõppsaldo | 42.877,15 | - 15.487,15 | 27.390,00 | 1.033,84 | - 26.787,49 | 1.636,35 |

KUUENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

(a) | (b) | (c) | (d) | (e) | (h)=(e)+(d)+(c) |

- |

2003. aasta lõppsaldo | 7.560,00 | - | 7.560,00 | - 126,19 | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

Osamaksud | - | - | - | - | - | - |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 32,24 | - | - 32,24 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - | - |

Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju | - | - | - | - | - 7.243,09 | - 7.243,09 |

2004. aasta lõppsaldo | 7.560,00 | - | 7.560,00 | - 158,43 | - 7.243,09 | 158,48 |

Osamaksud | - | - | - | - | - | - |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 24,56 | - | - 24,56 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - 47,49 | - 47,49 |

Muud muutused | - | - | - | - | - | - |

2005. aasta lõppsaldo | 7.560,00 | - | 7.560,00 | - 182,99 | - 7.290,58 | 86,43 |

SEITSMENDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

(a) | (b) | (c) | (d) | (e) | (h)=(e)+(d)+(c) |

- |

2003. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | - | 10 940,00 | - 420,58 | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

- |

Osamaksud | - | - | - | - | - | - |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 52,48 | - | - 52,48 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - | - |

Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju | - | - | - | - | - 9233,99 | - 9233,99 |

- | - |

2004. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | - | 10 940,00 | - 473,06 | - 9233,99 | 1232,96 |

- | - |

Osamaksud | - | - | - | - | - | - |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 86,09 | - | - 86,09 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - 293,37 | - 293,37 |

Muud muutused | - | - | - | - | - | - |

- |

2005. aasta lõppsaldo | 10 940,00 | - | 10 940,00 | - 559,14 | - 9527,36 | 853,50 |

KAHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

(a) | (b) | (c) | (d) | (e) | (h)=(e)+(d)+(c) |

- |

2003. aasta lõppsaldo | 12.840,00 | - 8.720,00 | 4.120,00 | - 1.112,55 | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

- |

Osamaksud | 2.315,00 | - | - | 2.315,00 |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 207,00 | - | - 207,00 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - | - |

Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju | - | - | - | - | - 6.963,08 | - 6.963,08 |

2004. aasta lõppsaldo | 12.840,00 | - 6.405,00 | 6.435,00 | - 1.319,54 | - 6.963,08 | - 1.847,63 |

Osamaksud | - | - | 2.350,00 | - | - | 2.350,00 |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused üheksandasse EAFi | - | - | - | - 283,89 | - | - 283,89 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - 888,87 | - 888,87 |

Muud muutused | - | - | - | - | - | - |

2005. aasta lõppsaldo | 12.840,00 | - 4.055,00 | 8.785,00 | - 1.603,43 | - 7.851,95 | - 670,38 |

ÜHEKSANDA EUROOPA ARENGUFONDI 2005. AASTA OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE (miljonites eurodes) |

(a) | (b) | (c) | (d) | (e) | (h)=(e)+(d)+(c) |

2003. aasta lõppsaldo | 10.555,15 | - 10.555,15 | - | 2.693,15 | Andmed puuduvad | Andmed puuduvad |

Osamaksud |

Kapitali suurenemine | 355,00 | - 250,00 | 105,00 | - | - | 105,00 |

Ümberpaigutused teistest EAFidest | - | - | - | 291,72 | - | 291,72 |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | - | - | - |

Raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju | - | - | - | - | - 820,93 | - 820,93 |

2004. aasta lõppsaldo | 10.910,15 | - 10.805,15 | 105,00 | 2.984,87 | - 820,93 | 2.268,94 |

Osamaksud |

Kapitali suurenemine | - | - | - | - | - | - |

Ümberpaigutused teistest EAFidest | 627,00 | - 627,00 | - | - | - | - |

Fondi tulem (neto) | - | - | - | 394,54 | - | 394,54 |

Muud muutused | - | - | - | - | - 1.296,67 | - 1.296,67 |

- | - | - | - | - | - |

2005. aasta lõppsaldo | 11.537,15 | - 11.432,15 | 105,00 | 3.379,41 | - 2.117,60 | 1.366,81 |

1.10. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

1. Liikmesriikide (EL 15) osamaksud

Täpsemad andmed 2005. aastal sissenõutud ja laekunud osamaksude kohta on esitatud tabelis 1. EIP osamaks koosneb Kongo eritoetusest (vt lisa 10) ja lisas 12 nimetatud 120 miljoni euro suurusest ülekandest.

31. detsembril 2004 ja 2005 lõppenud majandusaastatel sissenõutud ja laekunud osamaksud kaheksandasse ja üheksandasse EAFi |

Tabel 1 | (miljonites eurodes) |

Austria | 2,65 | 58,70 | 58,70 | - | 61,75 | 61,75 | - | 181,92 |

Belgia | 3,92 | 86,83 | 86,83 | - | 91,34 | 91,34 | - | 269,11 |

Taani | 2,14 | 47,40 | 47,40 | - | 49,86 | 49,86 | - | 146,91 |

Soome | 1,48 | 32,78 | 32,78 | - | 34,48 | 34,48 | - | 101,60 |

Prantsusmaa | 24,30 | 538,25 | 576,78 | 42,38 | 566,19 | 594,85 | 13,72 | 1668,20 |

Saksamaa | 23,36 | 517,42 | 517,42 | - | 544,29 | 544,29 | - | 1603,66 |

Kreeka | 1,25 | 27,69 | 27,69 | - | 29,13 | 29,13 | - | 85,81 |

Iirimaa | 0,62 | 13,73 | 13,89 | - | 14,45 | 14,45 | - | 42,56 |

Itaalia | 12,54 | 277,76 | 277,76 | - | 292,18 | 292,18 | - | 860,87 |

Luksemburg | 0,29 | 6,42 | 6,42 | - | 6,76 | 6,76 | - | 19,91 |

Madalmaad | 5,22 | 115,62 | 115,62 | - | 121,63 | 121,63 | - | 358,35 |

Portugal | 0,97 | 21,49 | 25,56 | - | 22,60 | 22,60 | - | 66,59 |

Hispaania | 5,84 | 129,36 | 129,36 | - | 136,07 | 136,07 | - | 400,92 |

Rootsi | 2,73 | 60,47 | 71,25 | - | 63,61 | 63,61 | - | 187,41 |

Ühendkuningriik | 12,69 | 281,08 | 461,28 | - | 295,68 | 295,68 | - | 871,17 |

EIP osamaks kaheksandasse EAFi | 100,00 | 100,00 | - | 20,00 | 20,00 | - | 120,00 |

STABEX | 1800,00 |

Kaheksas EAF KOKKU | 2315,00 | 2.548,75 | 42,38 | 2350,00 | 2378,66 | 13,72 | 8785,00 |

EIP osamaks üheksandasse EAFi | 105,00 | 105,00 | - | - | - | - | 105,00 |

Üheksas EAF KOKKU | 105,00 | 105,00 | - | - | - | - | 105,00 |

100 | 2420,00 | 2653,75 | 42,38 | 2350,00 | 2378,66 | 13,72 | 8890,00 |

2. Nõuded

Nõuete kohta on täpsemad andmed esitatud tabelis 2.

Tabel 2 | (miljonites eurodes) |

Viivised hilinenud osamaksudelt | 2.1 | - | - | - | 2,13 | 2,13 | 2,43 |

Viivised hilinenud osamaksudelt (Stabex) | 2.2 | - | - | - | 0,79 | 0,79 | 0,79 |

Saadaolevad intressid (Euroopa pangad) | 2.3 | - | - | - | 0,84 | 0,84 | 0,16 |

Saadaolevad intressid (Stabexi tagatiskonto) | 2.4 | - | - | 0,72 | 0,72 | - |

Väljastatavad võlateatised/ sissenõudekorraldused | 2.5 | 2,38 | 15,38 | 53,19 | 51,19 | 122,15 | 99,92 |

Avatud sissenõudekorraldused | 2.6 | 10,24 | 4,76 | 2,78 | 0,74 | 18,52 | 17,74 |

KOKKU | 12,62 | 20,15 | 55,97 | 56,41 | 145,14 | 121,04 |

Vastavalt Cotonou lepingule on intressitulu kajastatud üheksanda EAFi bilansis. Ainsaks erandiks on STABEXi tagatiskontodelt saadud intressid, mis on kajastatud kaheksanda EAFi all, sest üheksandas EAFis seda abimeedet ei esine.

2.1 Viivised hilinenud osamaksudelt

Üheksanda EAFi finantsmääruse artikli 40 lõike 4 kohaselt peavad liikmesriigid sissenõutud osamaksude hilinenud maksetelt tasuma viivist. Täpsemad andmed liikmesriikidelt nõutud viiviste ja nende tasumise kohta on esitatud tabelis 2.1.

Tabel 2.1 | (miljonites eurodes) |

Hilinenud EAFi osamaksude viivised 31.12.2005 lõppenud majandusaastal |

Saldo 1.1.2005 | 2005. aastal tasumisele kuulunud viivised | 2005. aastal makstud viivised | Saldo 31.12.2005 |

Austria | 0,01 | - 0,01 | - | - |

Belgia | 0,01 | 0,01 | 0,01 | 0,01 |

Taani | - | - | - | - |

Soome | - | 0,05 | 0,05 | - |

Prantsusmaa | 1,18 | 0,06 | 0,20 | 1,04 |

Saksamaa | 0,10 | 0,27 | 0,37 | - |

Kreeka | - | - | - | - |

Iirimaa | 0,00 | - 0,00 | - | - |

Itaalia | - | - | - | - |

Luksemburg | 0,01 | 0,01 | 0,02 | - |

Madalmaad | - | - | - | - |

Portugal | 0,03 | - 0,03 | - | - |

Hispaania | 0,06 | - | - | 0,06 |

Rootsi | - | - | - | - |

Ühendkuningriik | 1,02 | - | - | 1,02 |

KOKKU | 2,43 | 0,35 | 0,64 | 2,13 |

2.2 Viivised hilinenud osamaksudelt (STABEX)

Kõik STABEXi osamaksud laekusid enne 2005. majandusaasta algust. Võlgnetava viivise summa kujutab endast eelmisest aastast ülekantud võlgnevuse saldot ja vastab Prantsusmaa poolt võlgnetavale viivisele.

2.3 Euroopa pankadest ja Stabexi põhikontolt saadaolevad intressid

See summa kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt 2005. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis maksti pangakontole alles 2006. aastal. Kõnealused intressid kuuluvad asjaomastele abisaajariikidele.

2.4 Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt

See summa kujutab endast STABEXi tagatiskontodelt 2005. majandusaasta jooksul kogunenud intresse, mis maksti pangakontole alles 2006. aastal.

2.5 Väljastatavad võlateatised/ sissenõudekorraldused

Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaldamiseks on eelarvevahendite käsutaja arvutanud nende sissenõutavate ettemaksete summa, mille kohta sissenõudekorraldused on veel väljastamata.

Täpsemad andmed on esitatud tabelis 2.2.

Tabel 2.2 | (miljonites eurodes) |

Kokku 31.12.2005 | 2,38 | 15,38 | 53,19 | 51,19 | 122,15 |

Kokku 1.1.2005 | 2,58 | 14,15 | 55,82 | 27,37 | 99,92 |

Suurenemine | -0,20 | 1,24 | - 2,63 | 23,82 | 22,22 |

2.6 Sissenõudekorraldused

Majandusaastal toimunud sissenõudekorralduste muutumine on näidatud tabelis 2.3:

Tabel 2.3 | (miljonites eurodes) |

Avatud sissenõudekorraldused 31.12.2004 | 5,54 | 8,00 | 3,71 | 0,93 | 18,18 |

Algbilansi korrigeerimine | - | - 0,03 | - 0,42 | - | - 0,44 |

Avatud sissenõudekorraldused 1.1.2005 | 5,54 | 7,98 | 3,30 | 0,93 | 17,74 |

2005. aastal väljastatud uued sissenõudekorraldused | 13,49 | 13,17 | 26,44 | 8,24 | 61,34 |

2005. aastal suletud sissenõudekorraldused | 8,79 | 16,38 | 26,96 | 8,43 | 60,56 |

tasutud | 6,19 | 8,91 | 24,98 | 8,42 | 48,50 |

tühistatud (finantsmääruse art 73) | 1,97 | 1,20 | 0,32 | 0,00 | 3,49 |

tasaarveldatud | 0,63 | 6,27 | 1,66 | 0,01 | 8,57 |

Avatud sissenõudekorraldused 31.12.2005 | 10,24 | 4,76 | 2,78 | 0,74 | 18,52 |

Sissenõudekorralduste lõppsaldo (18,52 miljonit eurot) kujutab endast väljastatud, kuid tasumata sissenõudekorralduste väärtust aasta lõpu seisuga. 2005. aasta jooksul suleti sissenõudekorralduste toimikuid kokku 60,56 miljoni euro väärtuses. Sellest summast kandis eelarvevahendite käsutaja 3,49 miljoni euro suuruse summa majandusaasta jooksul maha ja 8,57 miljoni euro suuruse summa nõudis peaarvepidaja sisse tasaarvelduse teel üheksanda EAFi finantsmääruse artikli 46 kohaselt.

3. Ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks eraldatud vahendid

IPSAS 19 kohaselt on peaarvepidaja eraldanud vahendid ebatõenäoliselt laekuvate võlgade katteks kahe muutuja alusel:

- võlgnevuse vanus, eraldades võlgnevuse katteks igal selle tasumata jätmise aastal vahendid, mille summa vastab 20%-le võlgnevuse eurodes väljendatud väärtusest;

- mitte sissenõutavuse riski hindamine (koostöös eelarvevahendite käsutajaga).

Võimalikku kahjumit vahetuskursi muutustest (mis tuleneb sissenõudekorraldustest, mis ei ole väljastatud eurodes) ei võeta kõnealuses arvutuses arvesse, sest seda ei peeta märkimisväärseks.

Kõnealuste vahendite kohta on täpsemad andmed esitatud tabelis 3.

Tabel 3 | (miljonites eurodes) |

Saldo 31.12.2005 | 3,49 | 2,69 | 0,19 | - | 6,37 |

Saldo 1.1.2005 | 0,01 | 0,01 | - | - | 0,02 |

Suurenemine | 3,48 | 2,68 | 0,19 | - | 6,36 |

4. Eelfinantseering (neto)

Kuni 2004. majandusaastani käsitleti osa- ja ettemakseid EAFi raamatupidamise aastaaruandes projektikuludena (välja arvatud õppestipendiumide ettemaksed ja ettemaksed sellistele organisatsioonidele nagu GTZ, AGRER ja AEC). Tekkepõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtete kohaselt on ettemaksed nüüd liigitatud varadeks. Antud eelfinantseeringu andmed on esitanud eelarvevahendite käsutaja (vt tabel 4.1) ja neid on vähendatud ettemaksetega seonduvate avatud sissenõudekorralduste ja veel väljastamata arvete jaoks arvutatud summade võrra (vt tabel 4).

Tabel 4 | (miljonites eurodes) |

Õppestipendiumid | 1,49 | - | - | - | 1,49 | 2,41 |

AEC | 0,44 | - | - | - | 0,44 | 0,56 |

GTZ | - 0,00 | - | - | - | - 0,00 | 1,24 |

Korrigeerimised | 0,03 | - | - | - | 0,03 | 0,03 |

Eelfinantseering | 4.1 | 47,67 | 307,68 | 1.063,75 | 1.023,80 | 2.442,90 | 1.998,49 |

-avatud sissenõudekorraldused | 2.3 | 10,24 | 4,76 | 2,78 | 0,74 | 18,52 | 17,74 |

-väljastamata sissenõudekorraldused | 2.5 | 2,38 | 15,38 | 53,19 | 51,19 | 122,15 | 99,92 |

KOKKU | 37,01 | 287,54 | 1.007,78 | 971,88 | 2.304,20 | 1.885,06 |

4.1 Eelfinantseering

Paljudes lepingutes on ette nähtud ettemaksete tegemine enne tööde alustamist, tarnet või teenuste osutamist. Mõnel juhul on lepingute maksegraafikutes ette nähtud osamaksete tegemine arenguaruannete põhjal. Ettemaksete üle, mida üldjuhul makstakse selle riigi või territooriumi vääringus, kus projekt ellu viiakse, peetakse eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses eraldi arvestust, et võimaldada nende tasaarveldamist.

Järgnevas tabelis on esitatud kokkuvõte tasutud ettemaksetest (välja arvatud struktuurilise kohandamise programmid ja otsese eelarvetoetuse programmid) aasta lõpu seisuga. Summad on eurodesse ümber arvestatud 31. detsembril 2005. aastal kehtinud ametliku vahetuskursi alusel.

Tabel 4.1 | (miljonites eurodes) |

Kokku 31.12.2005 | 47,67 | 307,68 | 1.063,75 | 1.023,80 | 2.442,90 |

Kokku 1.1.2005 | 51,64 | 282,93 | 1.116,43 | 547,49 | 1.998,49 |

Suurenemine | - 3,97 | 24,75 | - 52,68 | 476,31 | 444,41 |

5. Muu käibevara

See summa hõlmab kõiki makseid / saadud summasid, mis ootavad lõplikku paigutamist asjakohastesse projektidesse vastavalt tabelis 5 näidatule.

Tabel 5 | (miljonites eurodes) |

Tulevaste perioodide kulud | 2,85 | 0,00 | 2,85 | 6,93 |

Devalveerimine | 0,00 | 0,00 | 0,00 | -0,09 |

Ümberarvutamisele kuuluvad tulud | 0,00 | -0,06 | -0,06 | -0,49 |

Osalised sissenõudmised | 0,00 | 0,51 | 0,51 | 0,53 |

KOKKU | 2,85 | 0,46 | 3,31 | 6,89 |

6. Ettemakstud kulud

Selles rubriigis on toodud asjaomase AKV riigi jaoks kättesaadavate vahendite kogusumma. Seitsmenda ja kaheksanda EAFi puhul näidatud summa on seotud STABEXi ettemakstud kuludega, üheksanda EAFi puhul näidatud summa aga Kongo erifondi kättesaadavate vahenditega. Asjaomastele riikidele võlgnetav kogusumma (sealhulgas 2005. aasta eest kogunenud intressid – vt lisa 2 ja tabel 2) on esitatud tabelis 6.

Tabel 6 | (miljonites eurodes) |

BENIN | 0,05 | 0,05 | 0,00 | 0,05 |

BURKINA FASO | 0,75 | 0,75 | 0,02 | 0,76 |

BURUNDI | 26,29 | 26,29 | 0,56 | 0,40 | 26,45 |

KAMERUN | 5,27 | 5,27 | 0,11 | 5,38 |

KOMOORID | 0,05 | 0,05 | 0,00 | 0,05 |

DOMINICA | 5,18 | 5,18 | 0,11 | 5,29 |

ETIOOPIA | 0,88 | 0,88 | 0,02 | 0,90 |

GAMBIA | 0,98 | 0,98 | 0,02 | 1,01 |

GRENADA | 0,32 | 0,32 | 0,01 | 0,33 |

GUINEA-BISSAU | 0,32 | 0,32 | 0,01 | 0,33 |

CŌTE D'IVOIRE | 42,01 | 42,01 | 0,90 | 42,91 |

JAMAICA | 0,57 | 0,57 | 0,01 | 0,59 |

MADAGASKAR | 13,55 | 13,55 | 0,29 | 13,84 |

MALAWI | 0,89 | 0,89 | 0,02 | 0,91 |

MAURITAANIA | 17,39 | 17,39 | 0,37 | 17,76 |

PAAPUA UUS-GUINEA | 0,64 | 0,64 | 0,01 | 0,66 |

RWANDA | 5,62 | 5,62 | 0,12 | 5,74 |

SENEGAL | 9,86 | 9,86 | 0,21 | 10,07 |

SIERRA LEONE | 2,99 | 2,99 | 0,06 | 3,05 |

SAINT LUCIA | 13,41 | 13,41 | 0,29 | 13,69 |

SAALOMONI SAARED | 29,50 | 29,50 | 0,56 | 16,00 | 14,06 |

SUDAAN | 196,92 | 196,92 | 3,93 | 50,00 | 150,85 |

SAINT VINCENT JA GRENADIINID | 3,87 | 3,87 | 0,08 | 3,95 |

TANSAANIA | 30,27 | 30,27 | 0,65 | 30,92 |

TONGA | 0,08 | 0,08 | 0,00 | 0,09 |

UGANDA | 19,73 | 19,73 | 0,42 | 20,15 |

ZIMBABWE | 2,77 | 2,77 | 0,06 | 2,83 |

Stabex KOKKU | 430,17 | 430,17 | 8,84 | 66,40 | 372,60 |

KONGO DEM. VABARIIK | 106,83 | 106,83 | 1,07 | 89,23 | 20,58 |

Stabex ja Kongo KOKKU | 537,00 | 537,00 | 11,82 | 155,63 | 393,19 |

STABEXi ettemakstud kulud kujutavad endast kõiki STABEXi kättesaadavaid vahendeid, mis kantakse tulevikus üle asjaomasele abi saavale AKV riigile. Kõnealune summa on seotud kaheksanda EAFiga, välja arvatud Burundile eraldatud 8,63 miljonit eurot ja Sudaanile eraldatud 53,83 miljonit eurot, mis jäävad seitsmendasse EAFi.

Lisaks eespool näidatud vahenditele hoitakse STABEXi vahendeid veel abi saavates AKV riikides. Kui komisjon ja abi saav (AKV) riik on jõudnud STABEXi vahendite kasutamise suhtes kokkuleppele, sõlmitakse poolte vahel ülekande kokkulepe. Vastavalt (läbi vaadatud) Lomé 4. lepingu artiklile 211 kantakse vahendid AKV riigi nimele avatud intressi koguvale, kahte (komisjoni ametniku ja abisaajariigi) allkirja nõudvale kontole. Komisjoni ametnik jääb konto suhtes allkirjaõiguslikuks, et väljamaksete tegemine toimuks kavakohaselt. Vahendid kuuluvad AKV riigile ja EAFi majandusaasta aruandes neid seetõttu varadena ei kajastata. Täpsemad andmed kõnealuste kontode kohta on esitatud EAFi iga-aastases finantsjuhtimise aruandes.

7. Tasaarvelduskontod

Tõhususe huvides on kõigi rakendatavate EAFide jaoks ühine hoiukonto; sellest tulenevalt toimuvad tehingud erinevate EAFide vahel, mis tasakaalustatakse erinevate bilansside vahel tasaarvelduskontodel.

Tasaarvelduskontode saldod 31.12.2005 seisuga on esitatud tabelis 7.

Tabel 7 | (miljonites eurodes) |

Kuuenda EAFi tulu/kulu | - | 2279,31 | - 2065,45 | - 290,05 | - 76,20 | - 116,11 |

Seitsmenda EAFi tulu/kulu | - 2279,31 | - | - | 1582,59 | - 696,71 | - 1018,11 |

Kaheksanda EAFi tulu/kulu | 2065,45 | - | - 928,96 | 1136,49 | 2385,99 |

Üheksanda EAFi tulu/kulu | 290,05 | - 1582,59 | 928,96 | - | - 363,58 | - 1251,77 |

76,20 | 696,71 | - 1136,49 | 363,58 | - | - |

8. Sularaha tagatiskontod

Selles rubriigis on näidatud erinevate abisaajariikide nimele avatud STABEXi tagatiskontodele ja Kongo Demokraatliku Vabariigi erifondi kontole jäänud sularaha saldo. (vt lisa 6).

9. Raha ja raha ekvivalendid

Vastavalt üheksanda EAFi finantsmääruse artiklile 129 on hoiukontod kajastatud üheksanda EAFi bilansis. Tabelis 8 on esitatud kogu pangakontodel hoitava raha jaotumine.

Tabel 8 | (miljonites eurodes) |

Raha ja raha ekvivalendid | LISAD | Saldo 31.12.2005 | Saldo 01.1.2005 |

Hoiukontod | 9.1 | 1,53 | 82,33 |

AKV makseasutused | 9.2 | 47,86 | 42,73 |

Euroopa Liidu makseasutused | 9.3 | 207,99 | 17,04 |

Stabexi jooksevkonto | 9.4 | 12,17 | 19,59 |

"Teelolevad" vahendid | 9.5 | 1,00 | 100,20 |

KOKKU | 270,55 | 261,89 |

9.1 Hoiukontod

Liikmesriikide keskpankades hoitavad kontod, millele makstakse EAFi osamaksud. Peaarvepidaja teeb neilt kontodelt ülekandeid Euroopa Liidu makseasutustele.

9.2 AKV makseasutused

Summad, mida hoitakse AKV riikides pangakontodel abisaajariigis kohalikus vääringus maksete tegemiseks Kontodel hoitakse vahendeid tavaliselt eurodes, kuid neid võib hoida ka mõne Euroopa Ühenduse liikmesriigi vääringus.

9.3 Euroopa Liidu makseasutused

Neid kontosid hoitakse liikmesriikides (EL 15) paiknevates kommertspankades ja EIPs. Kontodel hoitakse vahendeid eurodes ja neid kasutatakse maksete tegemiseks Euroopa Liidus ja mujal asuvatele abisaajatele. Makseid tehakse tavaliselt eurodes, kuid neid võib teha ka muudes vääringutes. Neid vahendeid kantakse ka AKV makseasutuste kontodele ja üldeelarve tasaarvelduskontole.

9.4 STABEXi jooksevkonto

See summa kujutab endast STABEXi põhikontole jäänud sularaha saldot. Eelarvevahendite käsutajalt sellekohaste juhiste saamise järel tehakse tagatiskontole tehtava ülekande teel Togole kättesaadavaks 12 165 852 euro suurune summa.

Kõnealuselt kontolt kogunenud intressid kantakse regulaarselt üle EAFi põhikontole, et neid saaks kasutada vastavalt sisekokkuleppe artikli 1 lõikele 3 ning artiklile 9.

9.5 "Teelolevad" vahendid

Saaja pank registreeris mõnede aasta lõpus kantud vahendite saabumise alles 2006. aastal.

10. Ettenähtud vahendid (a)

See kujutab endast kogusummat, mille liikmesriigid maksavad vastavalt igale liikmesriikide ning abi saavate Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) riikide ja ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) vahelisele sisekokkuleppele asjakohasesse EAFi.

(Praeguse) üheksanda EAFi algset assigneeringut, mille summaks oli kokku 10 555,15 miljonit eurot, on hiljem (2004. aastal) suurendatud 105 miljoni euro võrra, mille Euroopa Investeerimispank (EIP) vabastas nõukogu otsuse 2003/583/EÜ kohaselt. See täiendav assigneering suunatakse Kongo Demokraatlikus Vabariigis võetavatesse meetmetesse.

Üheksanda EAFi sisekokkuleppe artikli 2 lõike 2 kohaselt moodustati 1 miljardi euro suurune reserv. 250 miljonit eurot vabastati 2004. aastal nõukogu otsuse 2004/289/EÜ vastuvõtmise järel veemajanduse rahastu loomiseks. Täiendavad 627 miljonit eurot vabastati 2005. aastal AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsuste nr 6/2005[3] ja 7/2005[4] järel.

11. Sissenõudmata vahendid (b)

Liikmesriikidelt (EL 15) veel sissenõudmata algne assigneering.

12. Sissenõutud vahendid (c)

Need kujutavad endast seda osa algsest assigneeringust, mille kohta liikmesriikidele on saadetud maksenõue ülekande tegemiseks hoiukontodele vastavalt finantsmääruse artiklis 8 kirjeldatud menetlusele, mille kohaselt komisjon peab igal aastal koostama aruande järgmisel aastal tasumisele kuuluvate summade kohta ja maksenõuete saatmise ajakava ning edastama need nõukogule. Komisjon peab põhjendama nõutavat summat oma võimega anda ettepaneku kohases ulatuses vahendeid edasi abisaajatele.

Osamaksu sissenõudmist ei ole veel lõpetatud kaheksanda EAFi puhul ning üheksanda EAFi puhul on nõutud sisse üksnes 105 miljonit eurot Kongo Demokraatliku Vabariigi kasuks.

AKV riikide nõukogu töögrupi erakorralisel koosolekul 26. oktoobril 2004 otsustasid liikmesriigid ühehäälselt, et EIP peaks kandma oma EAFi hoiukontodelt 100 miljonit eurot üle komisjoni EAFi hoiukontodele, millega kaasneks liikmesriikide osamaksude kogusumma vähenemine. Sama põhimõtet järgides otsustasid liikmesriigid 2005. aastal teha teise, 20 miljoni suuruse ülekande EIP hoiukontodelt komisjonile.

Täpsemad andmed 2005. aastal sissenõutud ja laekunud summade kohta on esitatud tabelis 1 (vt lisa 1).

13. Kumulatiivsed reservid (d)

Kuni 2004. majandusaastani oli iga fondi tulem kajastatud bilansis. Käesolevas punktis on esitatud raamatupidamispõhimõtete muutmise mõju.

2004. aasta kumulatiivsed reservid hõlmavad kulusid ja intresse (vt tabel 9.1) kuni 31.12.2004 vastavalt tabelis 9 esitatule.

Tabel 9 | (miljonites eurodes) |

Kumulatiivsed intressid 31.12.2004 seisuga | 13 | 37,78 | 400,74 | 72,04 | 9,02 | 519,58 |

- Kumulatiivsed maksed 31.12.2003 seisuga | 7.282,16 | 9.605,10 | 6.339,20 | 277,66 | 23.504,12 |

- Maksed 2004. aastal | 30,00 | 244,47 | 1.191,91 | 947,56 | 2.413,93 |

Tekkepõhisele raamatupidamisarvestusele üleminekuga seotud korrigeerimised | 18 | 31,39 | 214,86 | 495,98 | 395,54 | 1.137,77 |

- Reservid | 3 | 0,01 | 0,01 | - | - | 0,02 |

Finantskulud | 21 | 0,09 | - | - | 0,27 | 0,37 |

KOKKU | - 7.243,09 | - 9.233,99 | - 6.963,08 | - 820,93 | - 24.261,09 |

Tabel 9.1 | (miljonites eurodes) |

Kapitaliseeritud intressid | 13.1 | 13,70 | 49,00 | 35,45 | 1,80 | 99,95 |

Stabexi intressid | 13.1 | 24,08 | 319,89 | - | - | 343,97 |

EIP intressid | 13.1 | - | 3,41 | - | 0,12 | 3,53 |

Euroopa pankade intressid | 13.1 | - | 22,47 | - | 4,45 | 26,92 |

Viivised hilinenud osamaksudelt | 13.2 | - | 5,96 | 1,86 | 0,73 | 8,56 |

Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt | 13.3 | - | - | 34,73 | - | 34,73 |

Intressitulu Kongo eritoetuselt | 13.3 | - | - | - | 1,92 | 1,92 |

KOKKU | 37,78 | 400,74 | 72,04 | 9,02 | 519,58 |

13.1 Kapitaliseeritud intressid, STABEXi intressid, EIP intressid, Euroopa pankade intressid

Euroopa makseasutuste kontodelt (sh STABEXi põhikontolt) teenitud intresse saab kasutada projektide rahastamiseks sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ja artikli 9 kohaselt.

Selles rubriigis on esitatud hoiustatud vahenditelt teenitud intressi summa, mida saab investeerida selliste projektide rahastamisse. Nimetatud viivised suurendavad fondi assigneeringute kogusummat.

13.2 Viivised hilinenud maksetelt

Need on liikmesriikide hilinenud osamaksudelt ja sissenõudekorralduste hilinenud täitmiselt kogunenud viivised. Selliseid vahendeid saab kasutada projektide finantseerimiseks. Nimetatud viivised suurendavad fondi assigneeringute kogusummat.

13.3 Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt ja Kongo Demokraatlikus Vabariigi erikontolt

Need kujutavad endast STABEXi tagatiskontode ja Kongo Demokraatlikus Vabariigi erikonto akumuleeritud tulu. Kuigi selline tulu näib suurendavat fondi kogumahtu, peaks silmas pidama, et kogu neist kontodest lähtuv tulu on sihtotstarbeline ja ette nähtud kindla abisaajariigi jaoks.

14. Muud reservid (e)

See rubriik hõlmab STABEXi vahendite ülekandmist kuuenda EAFi raames ja teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendeid.

STABEXi vahendite ülekandmine (185,10 miljonit eurot) hõlmab AKV riikide tasutud otseseid osamaksusid (vahendite kandmisi) ja summasid, mille võrra AKV riikide taotlusel on õigusi ülekannetele vähendatud. Stabexi vahendite ülekandmise kohustus kaotati AKV-EAF nõukogu 19. novembri 1991. aasta otsusega.

Alates Cotonou lepingu jõustumisest paigutatakse kõik varasemate EAFide kasutamata vahendid pärast kulukohustuste tühistamist ümber üheksandasse EAFi. Teistest EAFidest ümberpaigutatud vahendid suurendavad saaja fondi assigneeringuid ja vähendavad selle fondi omi, kust ümberpaigutus tehti. Lõppsaldo on näidatud tabelis 10.

Tabel 10 | (miljonites eurodes) |

Neljandast EAFist/ neljandasse EAFi | 144,32 | - | - | - | - | 144,32 |

Viiendast EAFist/ viiendasse EAFi | 177,63 | 526,78 | - | - | - | 704,41 |

Kuuendast EAFist / kuuendasse EAFi | - | 181,76 | 94,00 | 414,30 | 690,05 | 690,05 |

Seitsmendast EAFist/ seistmendasse EAFi | - 181,76 | - | 532,82 | 734,86 | 1.085,92 | 1.085,92 |

Kaheksandast EAFist/ kaheksandasse EAFi | - 94,00 | - 532,82 | - | 2.230,25 | 1.603,43 | 1.603,43 |

Üheksandast EAFist/ üheksandasse EAFi | - 414,30 | - 734,86 | - 2.230,25 | - | - 3.379,41 | - 3.379,41 |

KOKKU | - 368,10 | - 559,14 | - 1.603,43 | 3.379,41 | - | 848,74 |

15. Võlausaldajad

Täpsemad andmed võlausaldajate lõppsaldo kohta on esitatud tabelis 11.

Tabel 11 | (miljonites eurodes) |

Osamaksude ettemaksed | 15.1 | - | - | 1,40 | 1,40 | 180,36 |

Üldeelarve tasaarvelduskonto | 15.2 | - | - | - | 119,23 | 119,23 | - |

Panga teenustasudeks eraldatud vahendid | 15.3 | - | - | - | 0,02 | 0,02 | 0,05 |

Tasumata Stabexi maksed | 15.4 | - | 62,46 | 310,14 | - | 372,60 | 430,17 |

Kongo erifondi tasumata maksed | 15.5 | - | - | - | 20,58 | 20,58 | 106,83 |

Viitvõlad |

Lõpetamata maksed | 15.6 | 1,17 | 2,67 | 13,42 | 5,54 | 22,81 | 58,68 |

Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 15.7 | 1,14 | 11,62 | 50,14 | 53,43 | 116,32 | 178,98 |

Kumuleerunud kulud | 15.8 | 36,45 | 133,92 | 547,61 | 507,99 | 1.225,97 | 623,42 |

KOKKU | 38,77 | 210,67 | 921,32 | 708,19 | 1.878,94 | 1.578,49 |

(15.1) Osamaksude ettemaksed

Liikmesriigid tegid mõnede osamaksude puhul ettemakseid vastavalt tabelis 11.1 näidatule.

Tabel 11.1 | (miljonites eurodes) |

Saldo 31.12.2005 | Saldo 01.1.2005 |

Iirimaa | 1,40 | 0,16 |

Ühendkuningriik | - | 180,20 |

KOKKU | 1,40 | 180,36 |

(15.2) Üldeelarve tasaarvelduskonto

Alates 2005. majandusaasta algusest teostatakse Euroopa Liidus paiknevatele abisaajatele eurodes või muus vääringus tehtavaid makseid Euroopa Komisjoni üldeelarvest SWIFTi kaudu. Sel eesmärgil on avatud arvelduskonto.

(15.3) Panga teenustasudeks eraldatud vahendid

See summa koosneb 31. detsembril 2005 lõppenud majandusaasta panga teenustasudega seotud ülekannetest, mis arvati asjakohastelt pangakontodelt maha pärast majandusaasta lõppu.

(15.4) Tasumata STABEXi maksed

See saldo kujutab endast abisaavatele AKV riikidele STABEXi abimeetmest võlgnetavaid summasid. Kogusumma koosneb STABEXi tagatiskontodel hoitavate summade saldodest.

(15.5) Kongo Demokraatliku Vabariigi erifondi tasumata maksed

See saldo kujutab endast Kongo jaoks saadaolevaid summasid vastavalt nõukogu otsusele 2003/583/EÜ.

(15.6) Lõpetamata maksed

Enne 31. detsembrit 2005 heakskiidetud maksed, mille pank teostas 2006. aastal. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 11.2.

Tabel 11.2 | (miljonites eurodes) |

Kokku 31.12.2005 | 1,17 | 2,67 | 13,42 | 5,54 | 22,81 |

Kokku 1.1.2005 | 0,13 | 0,98 | 10,21 | 47,36 | 58,68 |

Suurenemine | 1,05 | 1,69 | 3,21 | - 41,82 | - 35,87 |

(15.7) Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist

Enne 2005. majandusaasta lõppu saabunud arved, mida ei olnud 31. detsembri 2005. aasta seisuga veel analüüsitud. Eelarvevahendite käsutaja raamatupidamisarvestuses registreeritud summad on näidatud tabelis 11.3.

Tabel 11.3 | (miljonites eurodes) |

Kokku 31.12.2005 | 1,14 | 11,62 | 50,14 | 53,43 | 116,32 |

Kokku 1.1.2005 | 0,86 | 106,34 | 52,46 | 19,32 | 178,98 |

Suurenemine | 0,27 | - 94,72 | - 2,32 | 34,11 | - 62,66 |

(15.8) Kumuleerunud kulud

Need summad kajastavad kantud kulusid, mille kohta ei ole veel arveid esitatud (nt investeerimisprojektidega seotud pooleliolev töö). Eelarvevahendite käsutaja arvutatud summad on näidatud tabelis 11.4.

Tabel 11.4 | (miljonites eurodes) |

Kokku 31.12.2005 | 36,45 | 133,92 | 547,61 | 507,99 | 1.225,97 |

Kokku 1.1.2005 | 19,35 | - 39,25 | 557,78 | 85,54 | 623,42 |

Suurenemine | 17,10 | 173,17 | - 10,17 | 422,45 | 602,55 |

16. Halduskulud

See rubriik hõlmab pangaintressidest finantseeritud haldus- ja finantskulusid. Kaheksanda ja üheksanda EAFi puhul hõlmab see sisekokkuleppe artikli 1 lõike 3 ning artiklite 4 ja 9 kohaseid detsentraliseerimisprotsessiga seotud kulusid. Nende kulude jaotumine on esitatud tabelis 12.

- Eelfinantseering | 4 | 51,64 | 282,93 | 1.116,43 | 547,49 | 1.998,49 |

- Finantskulud | 21 | - 0,09 | - | - | - 0,27 | - 0,37 |

+ Lõpetamata maksed | 15.1 | 0,13 | 0,98 | 10,21 | 47,36 | 58,68 |

+ Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 15.2 | 0,86 | 106,34 | 52,46 | 19,32 | 178,98 |

+ Kumuleerunud kulud | 15.3 | 19,35 | - 39,25 | 557,78 | 85,54 | 623,42 |

Viitvõlad kokku | - 31,39 | - 214,86 | - 495,98 | - 395,54 | - 1.137,77 |

Tabel 13.2 | (miljonites eurodes) |

- Eelfinantseering | 4 | 47,67 | 307,68 | 1.063,75 | 1.023,80 | 2.442,90 | 444,41 |

- Finantskulud | 21 | - 0,18 | - | - | - 0,37 | - 0,55 | - 0,19 |

+ Lõpetamata maksed | 15.1 | 1,17 | 2,67 | 13,42 | 5,54 | 22,81 | - 35,87 |

+ Võlad, mille abikõlblikkus vajab kontrollimist | 15.2 | 1,14 | 11,62 | 50,14 | 53,43 | 116,32 | - 62,66 |

+ Kumuleerunud kulud | 15.3 | 36,45 | 133,92 | 547,61 | 507,99 | 1.225,97 | 602,55 |

Viitvõlad kokku | - 9,08 | - 159,47 | - 452,58 | - 457,21 | - 1.078,35 | 59,42 |

19. Kogukulud tekkepõhise raamatupidamispõhimõtte kohaselt

Fondi 2005. aasta projektikulud on asjakohaste rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kohaselt ümber arvutatud. Iga poliitikavaldkonna kulud kajastatakse tekkepõhiselt alates 2008. majandusaastast, kui raamatupidamisarvestus on üle viidud uuele tekkepõhisele IT-süsteemile.

20. Finantstulu

Intressitulu on kajastatud üheksanda EAFi bilansis. Erandiks on vaid STABEXi tagatiskonto intressid, mis on kajastatud kaheksandas EAFis, sest üheksandas EAFis see abimeede puudub.

Majandusaasta finantstulu on näidatud tabelis 14.

Tabel 14 | (miljonites eurodes) |

EIP intressid | 13.1 | - | 0,23 | 0,23 |

Euroopa pankade intressid | 13.1 | 13,70 | 13,70 |

Sisenõudekorralduste viivised | 13.2 | - | 0,12 | 0,12 |

Viivised hilinenud osamaksudelt | 13.2 | 0,35 | 0,35 |

Intressitulu STABEXi tagatiskontodelt | 13.3 | 8,84 | - | 8,84 |

Intressitulu Kongo Demokraatliku Vabariigi eritoetuselt | 13.3 | - | 1,07 | 1,07 |

Põhitegevustulu kokku | - | 0,35 | 0,35 |

Finantstulu kokku | 8,84 | 15,12 | 23,95 |

INTRESSID KOKKU | 8,84 | 15,46 | 24,30 |

21. Finantskulud

Kuni 2004. majandusaastani kajastati seda kulu liiki halduskulude all. Selguse huvides on need kulud nüüd kajastatud eraldi rubriigis. Täpsemad andmed on esitatud tabelis 12.

1.11. BILANSIVÄLISED KIRJED

Eelfinantseeringute tagamiseks hoitakse tagatisi, mis vabastatakse projekti raames esitatud finantsnõude tasumisel. Konservatiivsuse põhimõtte kohaselt ja vastavalt IPSAS 19-le ei ole tingimuslikke varasid raamatupidamise aastaaruandes kajastatud. Selguse huvides on need avaldatud siin lisas.

Tabelites 15 ja 16 on näidatud kogusumma, mille eelarvevahendite käsutaja on sellesse rubriiki kirjendanud.

Tabel 15 | (miljonites eurodes) |

Kuues EAF | 2,52 | 0,05 | 0,40 | 2,97 |

Seitsmes EAF | 61,62 | 15,45 | 25,80 | 102,87 |

Kaheksas EAF | 738,35 | 39,06 | 102,46 | 879,88 |

Üheksas EAF | 21,38 | 0,71 | 7,57 | 29,66 |

KOKKU | 823,87 | 55,27 | 136,24 | 1015,38 |

Tabel 16 | (miljonites eurodes) |

Kuues EAF | 4,63 | 0,05 | 1,34 | 6,01 |

Seitsmes EAF | 66,34 | 24,47 | 39,49 | 130,30 |

Kaheksas EAF | 789,17 | 49,36 | 100,36 | 938,89 |

Üheksas EAF | 117,00 | 31,19 | 31,74 | 179,93 |

KOKKU | 977,14 | 105,07 | 172,93 | 1255,13 |

2. RAKENDAMISE ARUANNE

Sissejuhatav märkus

Varasemad EAFid

AKV-EÜ nõukogu 27. juuli 2000. aasta otsuses nr 1/2000 üleminekumeetmete kohta on sätestatud, et osa varasemate EAFide mittesihtotstarbelistest vahenditest tuleks kasutada vastavalt Cotonou lepingu sellekohastele sätetele, mida üleminekumeetmete kohaselt kohaldatakse ennetavalt.

Komisjoni otsuses K(2001)717, mille eesmärk on määrata kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu alusel AKV riikide näidisprogrammidele eraldatavad assigneeringud, on ette nähtud, et varasemate EAFide mittesihtotstarbelisi vahendeid kasutatakse üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavate EAFide eeskirjade ja korra kohaselt maksimaalselt 1 200 miljoni ulatuses rakenduseesmärkidel.

Komisjoni otsusega K(2001)1578 on määratud kindlaks AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli raames piirkondlikele programmidele ja AKV riikide vahelisele koostööle eraldatavad assigneeringud.

Komisjoni otsusega K(2002)2567 on ühelt poolt suurendatud kuuenda ja seitsmenda EAFi üldreservist AKV riikide vaheliseks koostööks mõeldud vahendeid 60 miljoni võrra ja teisalt sätestatud, et neid lisavahendeid tuleb kasutada üheksanda EAFi finantsprotokolli jõustumisele eelneval ajavahemikul vastavalt neile EAFidele kehtivatele eeskirjadele ja korrale, kust need pärinevad.

Samuti on AKV-EÜ nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsusega nr 3/2002 muudetud sihtotstarbeliseks kaheksanda EAFi mittesihtotstarbelistest vahenditest (üldreserv) 25 miljoni suurune summa, et suunata see AKV-EÜ partnerluslepingu raames tehtavale piirkondlikule koostööle.

2005. aasta kohta esitatud raamatupidamisaruannete selguse tagamiseks on allpool esitatud erinevates tabelites iga EAFi (kuuenda, seitsmenda ja kaheksanda EAFi) raames selgelt eristatud Lomé lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa ja Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa, nagu seda tehti ka eelmisel aastal. Cotonou lepingus ettenähtud programmitöö alusel kasutatud osa puhul esitati asjaomaseid riike käsitlevad kirjed ja raamatupidamisaruanded vastavalt AKV-EÜ partnerluslepingu IV lisa artikli 3 lõikele 2. Kõnealuses artiklis on AKV riikidele ette nähtud A-assigneeringud, millest rahastatakse makromajanduslikku ning programmidele ja projektidele mõeldud toetust, ning B-assigneeringud, millest rahastatakse selliseid ettenägematuid kulusid nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused[5]. Piirkondi käsitlevad raamatupidamisaruanded esitati AKV-EÜ partnerluslepingu 2. peatükis osutatud piirkondliku programmitöö alusel (piirkondlikud näidisprogrammid ja AKV riikide vaheline koostöö).

Üheksas EAF

AKV-EÜ partnerlusleping, mille Euroopa Ühenduse liikmesriigid ning Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid (AKV riigid) allkirjastasid 23. juunil 2000 Cotonous, jõustus 1. aprillil 2003.

27. novembril 2001. aastal vastu võetud Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega (2001/822/EÜ) jõustus 2. detsembril 2001.

Cotonou leping on sõlmitud kahekümneks aastaks ning sisaldab klauslit selle läbivaatamise kohta iga viie aasta järel ja eraldi finantsprotokolli iga viieaastase perioodi kohta. Euroopa Liidu Nõukogu otsus ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega kehtib kümme aastat.

Esimesel viiel aastal toimub rahastamine seega üheksandast EAFist . Selle kogusummaks on kinnitatud 13 800 miljonit eurot, millest 13 500 miljonit eurot eraldatakse Cotonou lepingus sisalduva esimese finantsprotokolli kohaselt AKV riikidele, 175 miljonit ülemeremaadele ja -territooriumidele (sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta) ja 125 miljonit eurot jäetakse Euroopa Komisjonile üheksanda EAFi vahendite rakendamisega seotud kulude katteks (sätestatud üheksanda EAFi sisekokkuleppes). Esimese finantsprotokolli üldsumma, mida täiendatakse eelmiste EAFide jääkidest, hõlmab ajavahemikku 2000-2007 (Cotonou lepingu I lisa artikkel 5).

Üheksandast EAFist AKV riikidele mõeldud kogusummast vabastati 2004.–2005. aastal 1000 miljonit eurot pärast seda, kui Euroopa Komisjoni vastav ettepanek oli Euroopa Liidu Nõukogus läbi vaadatud.

- ühisnõukogu otsuse (01/2004, 7. mai 2004) alusel vabastati 250 miljonit eurot , mis eraldati AKV riikide sisesteks vahenditeks (loodusvarad), et rahastada veemajanduse rahastuga seotud meetmeid;

- nõukogu otsuse (10752/05, 19. juuli 2005) alusel vabastati 18 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arengu assigneeringuteks, et rahastada 2006.–2007. aastal Ida-Timori näidisprogrammi;

- ministrite nõukogu otsuse (6/2005, 22. november 2005) alusel vabastati 482 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arengu assigneeringuteks (352 miljonit eurot), koostööks ja piirkondlikuks integratsiooniks (48 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (82 miljonit eurot), et rahastada Euroopa Liidu algatust energeetika valdkonnas (220 miljonit eurot), panust toorainetega soetud riskide ohjamiseks ettenähtud rahvusvahelisse rahastamisvahendisse (25 miljonit eurot), kohanemist ühenduse uute sanitaar- ja fütosanitaareeskirjadega looma- ja inimtoidu valdkonnas (30 miljonit eurot), Aafrika Liidu tugevdamist (50 miljonit eurot), panust kiiralgatusse "Haridus kõigile" (63 miljonit eurot), võitlust AIDSi, malaaria ja tuberkuloosiga (62 miljonit eurot) ning CDE/CTA tegevuskulusid (32 miljonit eurot);

- ministrite nõukogu otsuse (7/2005, 22. november 2005) alusel vabastati 250 miljonit eurot , mis eraldati pikaajalise arengu assigneeringuteks (185 miljonit eurot), koostööks ja piirkondlikuks integratsiooniks (24 miljonit eurot) ning investeerimisrahastule (41 miljonit eurot), et rahastada samuti veemajanduse rahastuga seotud meetmeid.

Võttes arvesse tingimusliku ühe miljardi euro vabastamist ja otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, võib üheksanda EAFi assigneeringud AKV riikidele seega võtta kokku järgmiselt:

eurodes

Üheksanda EAFi assigneeringud | Vähendamine / tingimuslik miljard eurot | Kasutuselevõtmata assigneeringud (EIP hallatavad) | Ümberpaigutatud assigneeringud / tingimuslik miljard eurot | Kasutuselevõetud assigneeringud OLAS (EÜ hallatav) |

Pikaajalise arengu assigneeringud | 10 000 000 000 | (186 850 000) (intressitoetus) | -690 000 000 | 9 123 150 000 |

Piirkondlikud assigneeringud | 1 300 000 000 | 731 000 000 | 2 031 000 000 |

Investeerimisrahastu | 2 200 000 000 | (122 000 000)[6] | (2 037 000 000) | -41 000 000 |

Kokku | 13 500 000 000 | (122 000 000) | (2 222 850 000) | 0 | 11 154 150 000 |

AKV riikidele pikaajaliseks arenguks eraldatavad assigneeringud jaotuvad kaheks:

A-assigneeringud , mis on nähtud ette makromajanduslikuks toetuseks, valdkondlikuks poliitikaks ning ühenduse abi projektideks, vastavad riiklike näidisprogrammide ja varasemate EAFide struktuuriliste kohanduste assigneeringule.

B-assigneeringud , mis on nähtud ette selliste ettenägematute kulude katmiseks nagu hädaabi, võlakergendusalgatused ja ebakindla eksporditulu kahjuliku mõju vähendamiseks mõeldud toetused, vastavad üldjoontes varasemate EAFide puhul Stabexi, Sysmini ja hädaabi assigneeringutele.

Võttes arvesse otseselt Euroopa Investeerimispanga (EIP) halduses olevaid assigneeringuid, kasutati üheksandast EAFist ülemeremaadele ja -territooriumidele (ÜMT) mõeldud assigneeringuid järgmisel viisil:

‘EUR | Üheksanda EAFi assigneeringud | Kasutuselevõtmata assigneeringud (EIP hallatavad) | Kasutuselevõetud assigneeringud OLAS) |

Pikaajalise arengu assigneeringud | 127 100 000 | 127 100 000 |

C-reserv | 17 900 000 | (1 000 000) (intressitoetus) | 16 900 000 |

Piirkondlikud assigneeringud | 8 000 000 | 8 000 000 |

Õppestipendiumide ja tehnilise abi assigneeringud | 2 000 000 | 2 000 000 |

Investeerimisrahastu | 20 000 000 | (20 000 000) | 0 |

KOKKU | 175 000 000 | (21 000 000) | 154 000 000 |

ÜMTde mittesihtotstarbeline C-reserv on loodud humanitaar- ja hädaabi, põgenikele ettenähtud abi ning eksporditulude kõikumisest tingitud kahjuliku mõju katmiseks ja vastab AKV riikide B-assigneeringutele.

Kõik Cotonou lepingu jõustumisele eelnevate EAFide jäägid ning juba rakendatavate projektidega seotud summad, mille puhul kulukohustused on tühistatud pärast nimetatud kuupäeva, kuid võetud varasemate fondide raames, on kantud vastavalt komisjoni otsusele K(2003)1904 üle üheksandasse EAFi . Kõik sel viisil üheksandasse EAFi kantud vahendid, mis olid eelnevalt eraldatud mõne AKV riigi või piirkonna näidisprogrammi jaoks, jäävad sellele riigile või piirkonnale. Seevastu mittesihtotstarbelised assigneeringud on kantud üle reservi, mille jaoks üheksanda EAFi raames töötatakse välja uued programmid.

Kõik rakendamise aruandes esitatud arvud on kassapõhised.

Lisatud tabelites otsuste, lepingute ja väljamaksete kohta on tegu netosummadega . Üksnes tabelis 2.7 on võetud kohustuste ja vabanenud vahendite summad ning makstud ja saadud summad esitatud muul viisil.

Praeguse raamatupidamissüsteemi tehniliste piirangute tõttu kirjendab eelarvevahendite käsutaja summad tagasimakstuna, isegi kui need on osaliselt veel tagastamata. Nii on tulude ja kulude aruandes 0,46 miljoni euro (0,09 miljonit 2005. aastal) suurune summa, mida loetakse tagasimakstuks. Tegelikult tagasi makstud summa on esitatud raamatupidamisarvestuses, mis asub käesoleva dokumendi esimeses osas. See erinevus peaks kaduma 2007. aastal, mil käivitub uus raamatupidamissüsteem ABAC.

2.1. ASSIGNEERINGUD 31.12.2005 SEISUGA

[pic]

2.2 KONSOLIDEERITUD ARUANNE

[pic]

2.3. OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

2.3.1. Kuues EAF

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

22. Tabelites 3.1.1–3.1.8 näitab arv "0,0", et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele.

Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.

Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

23. Rubriik "Kõik AKV riigid" osutab kõigis tabelites projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

24. Rubriik "Finants- ja halduskulud" hõlmab kõigis tabelites projekte, mida rahastatakse finantsmeetmesse (toetused, struktuurilise kohanduse vahendid) ümberpaigutatud EAFi intressidest, välja arvatud üks 1 miljoni euro suurune summa, mida rahastatakse toetuste assigneeringust ja kasutatakse panga teenustasude ja vahetuskursi muutuste kirjendamiseks.

25. Tabelite 3.1.1 ja 3.1.2 esimeses veerus vastab assigneering "Piirkondlik koostöö" (871,64 miljonit eurot) ainult komisjoni piirkondliku koostöö eesmärgile AKV riikide puhul (912,23 miljonit eurot), millest on maha arvatud aastatel 2000, 2001 ja 2002 üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summad (st vastavalt 1 miljon eurot, 1,36 miljonit eurot ja 0,16 miljonit eurot) ning Cotonou lepingu jõustumise järel 2003. aastal üheksandasse EAFi ümber paigutatud 28,9 miljonit eurot, 2004. aastal ümber paigutatud 6,9 miljonit eurot ja 2005 aastal ümber paigutatud 2,18 miljonit eurot.

26. Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.2. Seitsmes EAF

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

- Tabelites 3.2.1–3.2.8 näitab arv "0,0", et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele.Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

- Rubriik "Kõik AKV riigid" osutab kõigis tabelites projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

- Rubriik "Finants- ja halduskulud" hõlmab kõigis tabelites projekte, mida rahastatakse finantsmeetmesse (toetused, struktuurilise kohanduse vahendid) ümberpaigutatud EAFi intressidest.

- Tabelite 3.2.1 ja 3.2.2 esimeses veerus koosneb assigneering "Piirkondlik koostöö" (1128,16 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1125,00 |

Eesmärgi ületamine | 67,90 |

Ümberpaigutused mittesihtotstarbelistest vahenditest AKV riikide WTOsse integreerumist toetava programmi rahastamiseks | 10,00 |

2000. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (8,50) |

2001. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (2,20) |

2002. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (0,70) |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (49,10) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (5,92) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (8,26) |

Kokku 31.12.2005 seisuga | 1128,16 |

a) Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

2.3.3. Kaheksas EAF

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

27. Tabelites 3.3.1–3.3.8 näitab arv "0,0", et vastav summa jääb -4999 euro ja 4999 euro vahele.Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

28. Rubriik "Kõik AKV riigid" osutab kõigis tabelites projektidele, milles osalevad mitmed riigid, kuid mida ei rahastata piirkondliku koostöö raames.

29. Rubriik "Finants- ja halduskulud" hõlmab kõigis tabelites projekte, mida rahastatakse finantsmeetmesse (toetused, struktuurilise kohanduse vahendid) ümberpaigutatud EAFi intressidest.

30. Tabelite 1 ja 2 kolmandas veerus koosneb assigneering "Piirkondlik koostöö" (1418,94 miljonit eurot) järgnevast:

Komisjoni piirkondliku koostöö eesmärk (ainult AKV riigid) | 1300,00 |

Nõukogu otsus 3/2000 mitmete üheksanda EAFi jõustumist ootavate meetmete jätkumise tagamiseks | 306,00 |

Nõukogu 20. detsembri 2001. aasta otsus 10/2001 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 180,70 |

2000. aastal üleminekumeetmete kohaselt üldreservi ümberpaigutatud summa | (68,00) |

Nõukogu 23. detsembri 2002. aasta otsus 3/2002 kaheksanda EAFi mittesihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta | 54,20 |

2003. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (317,33) |

2004. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (5,01) |

2005. aastal Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümberpaigutatud summa | (31,62) |

Kokku 31.12.2005 seisuga | 1418,94 |

31. Kõik assigneeringute summad vastavad otsustes märgitud summadele, sest summad, mida ei ole seotud kulukohustustega, on Cotonou lepingu jõustumise järel üheksandasse EAFi ümber paigutatud (komisjoni 16. aprilli 2003. aasta otsus).

32. Teatavate Stabexi meetmega tehtud tehingute ümberliigitamiseks on OLASis 2005. aastal lõpetatud 4,36 miljoni euro suuruses summas makseid. Raamatupidamise aastaaruandes on need summad kajastatud asjakohase väärtuspäeva seisuga (2002. aastal 4,30 miljonit eurot ja 2003. aastal 0,06 miljonit eurot).

2.3.4. Üheksas EAF

Märkused tulude ja kulude analüütilise arvestuse kohta:

(a) Tabelites 3.4.1-3.4.8 näitab arv "0,0", et vastav summa jääb vahemikku –4999 kuni 4999 eurot.

Kui arvu ei ole antud, võrdub summa nulliga.

Riigid, mille saldo on kõigis veergudes null, ei ole tabelites loetletud.

(b) Andmete esitamisel on kõigis tabelites võetud arvesse kasutatud rahalisi vahendeid (A-assigneeringud, B-assigneeringud ja rakenduskulud) ja projekti iseloomu (makromajanduslik toetus, valdkondlik poliitika, hädaabi jne).

2.3.5. Kõik EAFid

Asjakohased tabelid on esitatud liites.

2.4. MUU HALDUSTEAVE

[pic]

TABEL 4.1.2

Selliste seisvate projektide kulukohustuste (“TRO”) jaotumine, mille puhul täitmata kulukohustused ületavad miljon eurot

33. Stabexi projektid (miljonites eurodes)

Kaheksas EAF | RIIK | PROJEKTID | TÄITMATA KULUKOHUSTUSTE SUMMA |

Burundi | Stabex 99 – Toor- või röstitud kohv | 8,7 |

Madagaskar | Stabex 99 – Toor- või röstitud kohv | 11,2 |

Mauritaania | Stabex 98 – Kalmaarid, kaheksajalad ja harilik seepia | 14,8 |

Ruanda | Stabex 99 – Toor- või röstitud kohv | 3.5 |

Ruanda | Stabex 99 – Toornahad | 1,1 |

Senegal | Artiklil 195a põhinev vabastus – Õli | 2,5 |

Sierra Leone | Stabex 99 – Toor- või röstitud kohv | 2,0 |

Sudaan | Stabex 98 – Puuvill | 4,8 |

Sudaan | Stabex 99 – Puuvill | 44,9 |

Tansaania | Stabex 99 – Toor- või röstitud kohv | 26,2 |

Tansaania | Artiklil 195a põhinev vabastus – Toorkohv | 1,0 |

Togo | Stabex 99 – Õlikoogid | 1,4 |

Kokku | 122,1 |

34. Aeglaselt käivitunud projektid (miljonites eurodes)

Põhiliselt on tegu projektidega, mille puhul ei ole seni õnnestunud sõlmida hankelepinguid. Eelkõige peetakse silmas juhtumeid, kus pakkumismenetlus on tulnud tühistada, et pidada kinni usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetest (tingimustele mittevastavad pakkumised, menetluste rikkumine abi saavates ametiasutustes), või projekti käivitumine on hilinenud (nt rahastuslepinguid on tulnud muuta). Eelarvetoetuse/struktuurilise kohanduse puhul on tegu projektidega, mille eelnevate osamaksete kohta toimuvad ja/või osamaksete väljamaksmisele eelnevad auditid ei ole veel lõpule viidud.

Riik Projektid Täitmata kulukohustuste summa

Seitsmes EAF | Etioopia | Lalibela kirikute kaitse | 4,0 |

Kaheksas EAF | Kongo-Brazzaville | Toetus õigusriigile | 14,3 |

Etioopia | Lalibela kirikute kaitse | 5,1 |

Sambia | Demokraatia ja hea avalik haldus | 1,1 |

Tansaania | Veevarustusprogramm | 26,9 |

Mauritaania | Maagisadama uuendamine | 45,0 |

Kõik riigid | Mitut riiki hõlmav koolitusprojekt | 3,0 |

Üheksas EAF | Guinea | Pagulaste rehabiliteerimine | 1,2 |

Surinam | Taastustööd | 29,8 |

Kokku | 130,4 |

35. EIP projektid, mille rahastamiskorras ei ole vaadeldaval perioodil ette nähtud ühtegi makset või mille puhul ei ole veel allkirjastatud ühtegi lepingut (miljonites eurodes)

Riik Projektid Täitmata kulukohustuste summa

Kuues EAF | Mosambiik | Erasektori toetamine | 3,1 |

Seitsmes EAF | Kamerun | Banaanid | 4,0 |

Jamaica | Veevarustus | 15,0 |

Kaheksas EAF | Belize | Tsitrusviljasektor | 2,2 |

Botswana | Veevarustus | 2,1 |

Dominikaani Vabariik | Finantssektor | 4,5 |

Guajaana | Energeetikaprojekt | 20,0 |

Malawi | Blantyre’i hotellid | 2,0 |

Malawi | Teesektori rahastamisvahend | 10,0 |

Mauritius | Lennujaamasektor | 10,5 |

Mosambiik | Motraco ii | 1,9 |

Namiibia | Nampower | 1,3 |

Svaasimaa | Seb iii Maguga | 7,0 |

Svaasimaa | Usuthu jõe alamjooks | 5,7 |

Svaasimaa | Motraco | 1,8 |

Saint Lucia | Saint Lucia keskpank | 3,0 |

Trinidad | Kariibi piirkonna väikerahastamine | 4,0 |

Kokku | 98,1 |

[pic]

Tabel 4.2.3

Itaalia kaasrahastamine

Euroopa Komisjon sõlmis 1985. aastal Itaalia valitsusega lepingu, milles nähakse ette komisjoni hallatavate arenguprojektide kaasrahastamine.

Lepingut pikendati kuni 31. detsembrini 2004 korduvalt Itaalia valitsuse ja arenguvoliniku vahelise kirjavahetuse teel.

Seejärel võttis komisjon kirjaliku menetluse E/1588/2004 teel vastu otsuse kaasrahastamise raamlepingu rakendamise kohta. Kõnealuse otsuse eesmärk on määrata kindlaks lepingu alusel võetud kulukohustuste reguleeriv eelarveraamistik. Seetõttu on komisjoni otsuses sätestatud, et komisjon viib kõnealuse kaasrahastamise läbi vastavalt EAFi finantsmääruses kehtestatud eeskirjadele ning et need samad eelarvevahendite käsutajad, keda on EAFi raames volitatud või edasivolitatud, on otsuse tulemusena samuti volitatud haldama Itaalia osamaksu. Volitatud eelarvevahendite käsutajal on lisaks õigus määrata vastavalt kehtivatele eeskirjadele kindlaks rakendamiseks sobiv lõpptähtaeg.

Itaalia vahendite olukord, mida komisjon haldab AKV riikidele mõeldud projektide puhul, oli 2005. aastal järgmine (eurodes):

31.12.2004 | 31.12.2005 |

ITA COF | 1 | BURUNDI | REG. - Ruzizi II | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 2 | CABO VERDE | Lennujaam | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 3 | AKV | AKV - Fiere | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 4 | AKV | AKV - Fiere | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 5 | TOGO | CIMAO | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 6 | GUINEA-BISSAU | M’Packi maantee | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 7 | AKV | AKV - Fiere | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 8 | ZAIRE | A.T. Ofida | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 9 | SAMBIA | Sismin II | 438 254,02 | 0,00 | 0,00 | 438 254,02 |

ITA COF | 10 | TANSAANIA | Musoma maantee | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 11 | ZAIRE | Virunga rahvuspark | 155 561,80 | 0,00 | 0,00 | 155 561,80 |

ITA COF | 12 | GUINEA-BISSAU | Farimi sild | 3034,20 | 0,00 | 0,00 | 3034,20 |

ITA COF | 13 | SUDAAN | Suhkur | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 14 | SUDAAN | Terasetarned | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 15 | ZAIRE | A.T. Kivu | 202 332,84 | 0,00 | 0,00 | 202 332,84 |

ITA COF | 16 | ZAIRE | Joogivesi | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 17 | TANSAANIA | Raudteetransport | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 18 | DOMINICA | Kuivati | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 19 | AKV | AKV - Fiere | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 20 | BURKINA FASO | DIAPER II | 35 326,10 | 0,00 | 0,00 | 35 326,10 |

ITA COF | 21 | MAURITIUS | Jalatsid | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 22 | BOTSWANA | K. lennujaam | 160 586,01 | 0,00 | 0,00 | 160 586,01 |

ITA COF | 23 | SOMAALIA | Somaalia - veiseliha | 1 694 318,41 | 0,00 | 0,00 | 1 694 318,41 |

ITA COF | 24 | GUINEA-BISSAU | Nafta import | 194 860,96 | 0,00 | 0,00 | 194 860,96 |

ITA COF | 25 | MALI | Nioro | 169 812,57 | 0,00 | 0,00 | 169 812,57 |

ITA COF | 26 | ANGOLA | Boavida haigla | 161 422,54 | 0,00 | 0,00 | 161 422,54 |

ITA COF | 27 | TANSAANIA | P. haigla | 9592,49 | 0,00 | 0,00 | 9592,49 |

ITA COF | 28 | DJIBOUTI | IGADDi toiduprojekt | 3031,61 | 0,00 | 0,00 | 3031,61 |

ITA COF | 29 | SEIŠELLID | Tehniline abi | 51 073,21 | 0,00 | 0,00 | 51 073,21 |

ITA COF | 30 | AKV | AKV - Fiere | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 31 | BURUNDI | Rutana Kankuzo | 154 846,04 | 0,00 | 0,00 | 154 846,04 |

ITA COF | 32 | KONGO | Kinkala B. maantee | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 33 | GUINEA | Fouta Djalon | 305 162,33 | 0,00 | 0,00 | 305 162,33 |

ITA COF | 34 | SENEGAL | Riiklik maantee nr 2 | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 35 | ZAIRE | Film Kivu | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 36 | BURKINA FASO | Tehniline abi | 89 763,43 | 0,00 | 0,00 | 89 763,43 |

ITA COF | 37 | Kaasrahastamise intress | 13 327 958,54 | 543 184,29 | 0,00 | 13 871 142,83 |

ITA COF | 38 | TANSAANIA | Pemba sadamad | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 39 | ANGOLA | Lubango maantee | 200 500,00 | 0,00 | 0,00 | 200 500,00 |

ITA COF | 40 | Halduskulud | 417 701,55 | 6 533 87 | 15 815,78 | 408 419,64 |

ITA COF | 41 | MOSAMBIIK | Tehniline abi | 78 963,69 | 0,00 | 0,00 | 78 963,69 |

ITA COF | 42 | MOSAMBIIK | Maputo | 14 387,00 | 0,00 | 0,00 | 14 387,00 |

ITA COF | 43 | MOSAMBIIK | Pagulased | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 44 | MADAGASKAR | Manambery sild | 65 250,91 | 0,00 | 0,00 | 65 250,91 |

ITA COF | 45 | MOSAMBIIK | Lasteabi | 11 295,81 | 0,00 | 0,00 | 11 295,81 |

ITA COF | 46 | ANGOLA | MINARSi abi | 497,94 | 0,00 | 0,00 | 497,94 |

ITA COF | 47 | AKV | Lomé IV järgne AKV konverents | 2 708,00 | 0,00 | 0,00 | 2 708,00 |

ITA COF | 48 | ANGOLA | VKEd | 27 750,00 | 0,00 | 0,00 | 27 750,00 |

ITA COF | 49 | SADC | VKEde seminar | 0,00 | 0,00 | 0,00 | 0,00 |

ITA COF | 50 | SOMAALIA | Taastustööd | 15 629 054,15 | 0;00 | 909 982;03 | 14 719 072,12 |

ITA COF | 51 | TANSAANIA | Bogamoyo maantee | 1 636 461,46 | 0,00 | 0,00 | 1 636 461,46 |

ITA COF | 52 | SOMAALIA | PACE | 550 646,00 | 0,00 | 72 110,25 | 478 535,75 |

KOKKU | 35 792 153,61 | 549 721,16 | 997 908,06 | 35 343 963,71 |

Kokku on Itaalia alates eelmainitud lepingu allkirjastamisest kaasrahastanud 52 AKV riikides läbiviidud projekti, millest kaks ei olnud 2005. aastal veel lõppenud.

2005. aastal sõlmiti üks uus leping ning 8 lisalepingut, millega pikendati lepingute kehtivust ja tehti eelarve jaotuses muudatusi, mis ei nõu täiendavaid rahalisi vahendeid.

3. FINANTSTEAVE EUROOPA INVESTEERIMISPANGA KOHTA

3.1. INVESTEERIMISRAHASTU KASUMIARUANNE

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

Viited osutavad raamatupidamise aastaaruande lisadele.

3.2. INVESTEERIMISRAHASTU BILANSS

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

Viited osutavad raamatupidamise aastaaruande lisadele.

3.3. INVESTEERIMISRAHASTU RAHAVOOGUDE ARUANNE

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

3.4. INVESTEERIMISRAHASTU OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

3.5. RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

3.5.1. Üldine teave

Investeerimisrahastu (edaspidi "rahastu") on loodud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide (edaspidi "AKV riigid") ja Euroopa Liidu ja tema liikmesriikide vahelist koostööd ja arenguabi käsitleva Cotonou lepingu (edaspidi "leping") raames, mis lepiti kokku 23. juunil 2000 ja vaadati läbi 25. juunil 2005.

Rahastut haldab Euroopa Investeerimispank (edaspidi "EIP" või "pank"). Lepingu kohaselt võib rahastu rahastamiseks (vastavalt nõukogu 27. novembri 2001. aasta otsuses ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Ühendusega kokkulepitule) eraldada kuni 2200 miljonit eurot AKV riikide jaoks ja 20 miljonit eurot ÜMT jaoks. Lepingu raames haldab EIP ka enda vahenditest antud laene. Kõiki teisi lepingu kohaseid finantsvahendeid ja meetmeid haldab Euroopa Komisjon.

3.5.2. Tähtsamad arvestuspõhimõtted

2005. aastal võttis rahastu oma raamatupidamisaruannete koostamisel kasutusele rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS). Ülemineku kuupäevaks valiti 1. jaanuar 2004, nagu on ette nähtud standardis IFRS 1 – rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite esmakordne kasutuselevõtmine.

Raamatupidamispõhimõtted, mida rahastu kasutab, on kooskõlas IFRSidega ja üldiste põhimõtetega, mis on sätestatud Euroopa Ühenduste Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivis 86/635/EMÜ pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta, mida on muudetud 27. septembri 2001. aasta direktiiviga 2001/65/EÜ ja 18. juuni 2003. aasta direktiiviga 2003/51/EÜ teatud tüüpi äriühingute, pankade ning teiste finantsasutuste ja kindlustusseltside raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aastaaruannete kohta (edaspidi „direktiivid“).

Et koostatud raamatupidamise aastaaruanded oleksid kooskõlas IFRSidega, peavad need sisaldama teatavaid olulisi raamatupidamislikke hinnanguid. Samal ajal peab juhtkond rahastu raamatupidamispõhimõtete kohaldamisel lähtuma oma äranägemisest. Kui omal äranägemisel tehtavad otsused on mõnes valdkonnas ulatuslikumad või keerulisemad või kui nendega seotud eeldustel ja hinnangutel on raamatupidamise aastaaruandele oluline mõju, siis tuleb need avalikustada.

Bilansiaruandes on varad ja kohustused esitatud likviidsus järgi kahanevas järjekorras ning käibe- ja põhivaral ei tehta vahet.

Välisvaluuta ümberarvestamine

Rahastu raamatupidamisaruanded esitatakse eurodes, mis on ühtlasi tema arvestusvaluuta.

Need varad ja kohustused, mis on raamatupidamisaruandes nomineeritud muudes vääringutes kui eurodes, arvestatakse eurodesse ümber bilansipäeval kehtinud kassakursi alusel.

Kasumiaruanded arvestatakse igakuiselt ümber eurodesse kuu lõpus kehtinud vahetuskursi alusel.

Ümberarvestamisest tekkivad vahetuskursi erinevused kajastatakse kasumiaruandes kasumi või kahjumina vahetuskursi muutustest.

Raha ja raha ekvivalendid

Rahastu loeb raha ekvivalentideks arvelduskontosid või lühikese tähtajaga hoiuseid, mille esialgne tähtaeg on kuni kolm kuud.

Finantsvarad (välja arvatud tuletisinstrumendid)

Finantsvarade üle arvestuse pidamisel kasutatakse alusena arvelduspäeva.

- Laenud

Rahastust antud laenud kirjendatakse soetusmaksumuses (väljamakse netosummana), mis põhineb laenu õiglasel väärtusel ja sisaldab tehingukulusid ning mida seejärel mõõdetakse amortiseeritud soetusmaksumuses, mille arvutamiseks kasutatakse tegelikku intressimäära ja millest on maha arvatud laenu tagasimaksmise tõenäosuse vähenemisest või kadumisest tingitud allahindlused.

- Omakapitaliinvesteeringud

Siia kuuluvad rahastu otsesed ja kaudsed omakapitaliinvesteeringud. Selliseid varasid kajastatakse nende õiglases väärtuses ja need liigitatakse likviidseteks.

36. Riskikapitalifondid

Iga riskikapitalifondi õiglane väärtus põhineb tema aruandes esitatud puhasväärtusel, kui see on arvutatud vastavalt rahvusvahelistele hindamisstandarditele, mis on tunnistatud IFRSidega kooskõlas olevaks. Kui esineb asjaolusid, mis võivad antud hinnangut mõjutada, võib rahastu siiski teha otsuse korrigeerida fondi aruandes esitatud puhasväärtust.

Juhul kui õiglase väärtuse hindamiseks ei kasutata rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid, lähtutakse hindamisel alusportfellist.

37. Otsesed omakapitaliinvesteeringud

Investeeringu õiglane väärtus määratakse viimase kasutada oleva raamatupidamise aastaaruande alusel, kasutades võimaluse korral sama mudelit kui osaluse omandamisel.

Noteerimata väärtpaberite õiglase väärtuse määramiseks kasutatakse tunnustatud hindamismeetodeid. Kuni sellise väärtpaberi müügi, laekumise või võõrandamiseni või selle väärtuse languse kindakstegemiseni kajastatakse realiseerimata kasumit või kahjumit omakapitali all. Pärast seda lisatakse varem reservides kajastatud kumulatiivne kasum või kahjum kasumiaruandesse. Kui nende investeeringute õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, kajastatakse neid soetusmaksumuses.

- Tagatised

Rahastu annab finantstagatisi, mida kajastatakse bilansiväliselt, kui ei vajata reserve tõenäolise kahjumi korvamiseks, mis on määratletud kooskõlas standardiga IAS 37. Tagatistega seotud hinnalisa kajastatakse erandina bilansis.

Finantsvara väärtuse langus

Tagasimaksmata laenude väärtuse langust kajastatakse majandusaasta lõpus, kui on objektiivselt tõendatud, et esialgsetele lepingutingimustele vastavat laenusummat või samaväärset summat võib olla võimatu osaliselt või tervikuna sisse nõuda. Sel juhul luuakse väärtuse languse korvamiseks spetsiaalne reserv, mida kajastatakse kasumiaruandes. Väärtuse languse all mõistetakse laenu bilansilise jääkväärtuse ja tulevikus eeldatavate rahavoogude nüüdispuhasväärtuse vahet, mis määratakse vajadusel kindlaks instrumendi algse tegeliku intressimäära alusel. Kuna pank koostab iga laenu puhul eraldi riskihinnangu, ei ole väärtuse languse korvamiseks vaja luua ühist reservi.

Likviidsete omakapitaliinvesteeringute väärtuse langus tekib rahastu seisukohast siis, kui nende õiglane väärtus on langenud oluliselt või pikaajaliselt alla soetusmaksumuse. See, kas teatavat langust peetakse oluliseks või pikaajaliseks, sõltub rahastu hinnangust. Kui omakapitaliinvesteeringu väärtuse languse korvamiseks on loodud spetsiaalne reserv, siis tuleb neid õiglase väärtuse muutusi, mida on varem kajastatud reservis, kajastada ka kasumiaruandes.

Euroopa Investeerimispanga riskianalüüsi osakond kontrollib vähemalt kord aastas, kas finantsvara väärtus on langenud. Sellest tulenevad korrektsioonid hõlmavad diskonto tühistamist vara kasuliku kasutusea jooksul ja mis tahes korrektsioone, mis tulenevad algse väärtuse languse ümberhindamisest.

Tuletisinstrumendid

Rahastu võib oma tavapärase tegevuse raames sõlmida vahetuslepinguid eesmärgiga maandada riske, mis seonduvad konkreetsete laenutehingutega, mis on nomineeritud muudes laialdaselt kasutatavates vääringutes kui eurodes, et tasakaalustada vahetuskursi muutustest põhjustatud mis tahes tulu või kulu.

Vastavalt IFRSide eeskirjadele ei olnud rahastu 2004. ja 2005. aasta 31. detsembri seisuga siiski teinud riskimaandamiseks ühtegi raamatupidamiskannet. Seepärast mõõdetakse kõiki tuletisinstrumente nende õiglases väärtuses kasumiaruande kaudu. Õiglane väärtus leitakse põhiliselt diskonteeritud rahavoogude mudelite, optsioonihinnamudelite ning kolmandate isikute noteeringute kaudu. Tuletisinstrumente kajastatakse varana, kui nende õiglane väärtus on positiivne, ja kohustustena, kui nende õiglane väärtus on negatiivne.

Osamaksud

Liikmesriikide osamaksusid kajastatakse bilansis nõuetena selle kuupäeva seisuga, mil nõukogu otsusega kehtestatakse osamaksud, mis liikmesriigid peavad rahastule tasuma.

Intressitoetused

Oma tegevuse raames haldab rahastu liikmesriikide nimel ka intressitoetusi.

Intressitoetuste maksmiseks mõeldud osa liikmesriikide osamaksust ei kajastata rahastu omakapitalina, vaid liigitatakse võlgadeks kolmandatele isikutele.

Intressitulu hoiukontodelt

Rahastu tingimuste alusel ja üheksanda Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatava finantsmääruse kohaselt kirjendatakse vahendid, mille EIP on rahastu nimel saanud, komisjoni nimel avatud kontole. Neilt hoiustelt saadavaid intresse, mille rahastu paigutab EIPsse, rahastus ei kirjendata, sest need tasutakse otse Euroopa Komisjonile.

Tagasimakseid (laenu põhiosa tagasimaksed, intressid või finantstehingutega seotud vahendustasud) ja tagasimaksetelt arvestatud intressi kirjendatakse rahastus.

Intressid, teenus- ja vahendustasud, dividendid

Intressi kajastatakse tekkepõhiselt, tegeliku intressimäära meetodi alusel.

Osutatud teenuste eest saadud tasu kajastatakse selle perioodi tuluna, mille jooksul teenuseid osutatakse. Teenustasude puhul on tegu ettemakstud tuluga, mida kajastatakse tegeliku intressimäära meetodi alusel, arvutatuna perioodi kohta, mis kestab vastava laenu väljamaksmisest kuni selle tagastamiseni.

Omakapitaliinvesteeringutega seotud dividende kajastatakse nende laekumise ajal.

Maksustamine

29. oktoobri 2004. aasta Euroopa põhiseaduse lepingule lisatud Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokollis on ette nähtud, et Euroopa Liidu institutsioonide varad, tulud ja muud vara on vabastatud kõigist otsestest maksudest.

Raamatupidamispõhimõtete muutumise mõju

Varasemad raamatupidamise aastaaruanded koostati Euroopa Ühenduste Nõukogu 8. detsembri 1986. aasta direktiivi 86/635/EMÜ (pankade ja muude rahaasutuste raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud aruannete kohta (edaspidi "direktiiv") (muudetud 27. septembri 2001. aasta direktiiviga 2001/65/EÜ)) üldpõhimõtete kohaselt.

Vajadusel on varasemate aastate näitajad ümber liigitatud, et need vastaksid käesoleva aasta liigitusele ja oleksid võrreldavad. IFRSide kasutuselevõtmine ei ole mõjutanud 2004. aasta netotulu ega omakapitali.

3.5.3. Riskijuhtimine

Krediidirisk

Käesolevas osas esitatud finantsteave käsitleb rahastust tehtud investeeringuid.

31. detsembri 2005. aasta seisuga tulenes rahastu krediidirisk üksnes eraisikutest. Alljärgnevas tabelis on esitatud rahastu riski jaotumine eri liiki investeeringute lõikes.

[pic]

Alljärgnevas tabelis on esitatud rahastu riski jaotumine eri valdkondade lõikes.

[pic]

Intressimäära risk

Alljärgnevas tabelis on võetud kokku rahastu investeeringutest tulenev intressimäära risk.

[pic]

Likviidsusrisk

Alljärgnevas tabelis on esitatud rahastu varade ja kohustuste jaotus, mis põhineb nende lepingulise lõpptähtajani jäänud ajal.

[pic]

Vahetuskursirisk

Alljärgnevas tabelis on esitatud rahastu varad ja kohustused asjakohastes vääringutes.

[pic]

Vastavalt Cotonou lepingule võib rahastu sooritada finantstehinguid ka muudes vääringutes kui eurodes ja kanda vahetuskursiriski. Juhul kui on olemas sobiv valuutavahetusturg, võib rahastu aga sõlmida vahetuslepinguid, et kaitsta ennast vahetuskursimuutuste vastu.

3.5.4. Segmendiinformatsioon

Vastavalt standardile IAS 14 on rahastu esmane segment ärisegment ja lisanduv segment geograafiline segment.

Rahastu esmane tegevus hõlmab pangandust ja hoiukontosid.

Pangandustegevust teostatakse projektidesse tehtavate investeeringute kaudu, mille eesmärk on toetada eraettevõtteid ja äriõiguse alusel tegutsevaid riigi osalusega äriühinguid. Peamised investeerimistooted on seejuures laenud, omakapitaliinstrumendid ja tagatised.

Hoiukontodega seotud tegevus hõlmab ülejäävate likviidsete vahendite investeerimist ja rahastu vahetuskursiriski maandamist.

Rahastu tegevus on halduseesmärgil jagatud viie piirkonna vahel.

Segmendiaruandluse põhiformaat – ärisegment (tuhandetes eurodes):

[pic]

Segmendiaruandluse lisaformaat – geograafiline segment (tuhandetes eurodes):

[pic]

(*) Tulude all peetakse silmas rahastu põhitegevusest saadud netokasumit (s.t intressitulu ja vahendustasu tulu, millest on lahutatud väärtuse langusest tingitud hinnaalandus ning millele on liidetud omakapitaliinvesteeringutest tulenev kasum või millest on lahutatud vastav kahjum).

(**) Geograafilise segmendi real „Muud“ kajastatakse liikmesriikidele või Euroopa Investeerimispangale võlgnetavaid või nendelt saada olevaid summasid ning rahastu sularaha ja sularahaekvivalente.

3.5.5. Tulu teenus- ja vahendustasudest (neto)

(Tuhandetes eurodes)

Teenus- ja vahendustasudest laekuv netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

[pic]

3.5.6. Tulu finantstehingutest (neto)

(Tuhandetes eurodes)

Kauplemisest ja vahetuskursimuutustest saadud netotulu koosneb põhiliselt järgmisest:

[pic]

3.5.7. Üldhalduskulud

(Tuhandetes eurodes)

Üldhalduskulud on kulud, mida Euroopa Investeerimispank (edaspidi „pank“) rahastu haldamise käigus tegelikult kannab ja millest on arvatud maha tulud, mida pank saab otse rahastu klientidelt võetavatest kindlasummalisest hindamistasudest.

[pic]

Nõukogu 8. aprilli 2003. aasta otsuse kohaselt leppisid liikmesriigid kokku katta üheksanda Euroopa Arengufondi esimese viie tegevusaasta jooksul täielikult kõik kulud, mille pank on rahastu haldamisel kandnud.

Üldhalduskuludeks oli panga raamatupidamise aastaaruandes 31. detsembri 2004. aasta seisuga eraldatud 18 miljonit eurot (neto). Seda summat korrigeeriti 2005. aastal 2,17 miljoni euro võrra, võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kantud tegelikke kulusid. Selle paranduse arvessevõtmiseks korrigeeriti ka rahastu 2004. aasta kasumiaruannet.

3.5.8. Raha ja raha ekvivalendid

(Tuhandetes eurodes)

Rahavoogude aruandes hõlmavad raha ja raha ekvivalendid saldosid tähtajaga alla kolme kuu omandamiskuupäevast alates. 2004. ja 2005. aasta 31. detsembri seisuga olid rahastul Euroopa Investeerimispangas ainult arvelduskontod.

Raha ja raha ekvivalendid saab jagada liikmesriikidelt saadud, kuid veel väljamaksmata vahenditeks ning rahastu põhi- ja finantstegevusest saadud vahenditeks.

[pic]

3.5.9. Laenud ja omakapitaliinvesteeringud

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

31. detsembri 2005. aasta seisuga ei peetud ühegi laenu väärtust langenuks.

Üks 1,9 miljoni euro suurune omakapitaliinvesteering kaotas nimetatud aasta jooksul kogu oma väärtuse.

Börsil noteeritud ettevõtetesse tehtud investeeringud moodustavad omakapitaliinvesteeringutest kokku 10,1 miljonit eurot.

7,8 miljonit eurot krediidiasutustele antud laene ja ettemakseid liigitati 31. detsembri 2004. aasta seisuga ümber omakapitaliinvesteeringuteks, et need oleksid oma olemuselt kooskõlas IFRSide eeskirjadega.

3.5.10. Nõuded rahastajate vastu

(Tuhandetes eurodes)

Põhilised nõuded rahastajate vastu on järgmised:

[pic]

3.5.11. Muu vara

Muu vara koosneb laenudelt saada olevatest intressidest.

3.5.12. Tuletisinstrumendid

(Tuhandetes eurodes)

[pic]

3.5.13. Võlad kolmandatele isikutele

(Tuhandetes eurodes)

Põhilised võlad kolmandatele isikutele on järgmised:

[pic]

3.5.14. Rahastu liikmesriikide osamaksud

(Tuhandetes eurodes)

Rahastu on nõudnud liikmesriikidelt osamaksuna sisse 455 miljonit eurot, millest 395 miljonit eurot on juba tasutud. 370 miljonit eurot osamaksust on eraldatud rahastu tegevuse ja 85 miljonit eurot intressitoetuste rahastamiseks.

2005. aastal tühistati üheksandas Euroopa Arengufondis osalevate liikmesriikide nõudmisel tagasiulatuvalt varem sissenõutud 20 miljoni euro suurune osamaks.

Rahastu liikmesriikide osamaksude aruanne 31. detsembri 2005. aasta seisuga on järgmine:

[pic]

(*) 22. detsembril 2005 määras nõukogu kindlaks, kui suure osamaksu iga liikmesriik peab 20. jaanuariks 2006 tasuma.

3.5.15. Kohustused

(Tuhandetes eurodes)

Rahastu kohustused on järgmised:

[pic]

3.5.16. Bilansipäevajärgsed sündmused

Pärast bilansipäeva ei ole toimunud ühtegi olulist sündmust, mis tuleks avalikustada või nõuaks 31. detsembri 2005. aasta raamatupidamisaruande korrigeerimist.

Korralduskomitee ettepanekul vaatas direktorite nõukogu käesoleva raamatupidamise aastaaruande 7. märtsil 2006 läbi ja otsustas esitada selle juhatajate nõukogule, et viimane aruande 6. juuni 2006. aasta istungil heaks kiidaks.

4. LIIDE: OLUKORD RIIKIDE JA VAHENDITE LÕIKES

(Kõik rakendamise aruandes kajastatud andmed on esitatud kassapõhise raamatupidamisarvestuse põhimõtte kohaselt)

[pic]

[1] ELT L 83, 1.4.2003 lk 1-31.

[2] ELT L 156, 18.6.2005 lk 19–20.

[3] ELT L 48, 18.2.2006 lk 19–20.

[4] ELT L 48, 18.2.2006 lk 21.

[5] Varasemate EAFide mittesihtotstarbeliste vahendite hulka kuulub Sysmini vahendite saldo, mille suuruseks on AKV-EÜ suursaadikute komitee otsusega 3/2000 kinnitati 410,926 miljonit. Nõukogu otsusega E410/2001 on need vahendid lülitatud AKV-EÜ partnerluslepingu finantsprotokolli alusel kavandatavate siseriiklike näidisprogrammide assigneeringute (B-assigneeringud) hulka.

[6] Tingimusliku miljardi euro vabastamise raames eraldati 2006. aasta veebruaris 123 miljoni euro suurune jääk piirkondliku arengu assigneeringuteks, lähtudes AKV-EÜ ministrite nõukogu 22. novembri 2005. aasta otsuste nr 6 ja 7 parandusest nr 1 (1. veebruar 2006). Selline 123 miljoni euro suurune parandus tehakse ka 2006. aastal, et saada 122 miljoni euro suurune summa, mis vastaks pärast tingimusliku miljardi euro esialgset eraldamist investeerimisrahastu raames veel kasutada olevale summale. Seega on komisjoni (OLAS) hallatavate piirkondlike assigneeringute lõplik summa 2 153 000 000 eurot.

52006DC0429