[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 24.7.2006

KOM(2006) 416 lõplik

KOMISJONI 23. AASTAARUANNE

ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMISE JÄRELEVALVE (2005)

{SEC(2006) 999}{SEC(2006) 1005}

KOMISJONI 23. AASTAARUANNE

ÜHENDUSE ÕIGUSE KOHALDAMISE JÄRELEVALVE (2005)

Komisjon koostab igal aastal Euroopa Parlamendi (9. veebruari 1983. aasta resolutsioon) ja liikmesriikide (7. veebruari 1992. aasta Maastrichti lepingu deklaratsiooni nr 19 punkt 2) taotluse alusel aruande ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve kohta. Aruanne koostatakse ka Euroopa Ülemkogu ja Euroopa Liidu Nõukogu eri tegevusvaldkondadega seotud taotluste alusel.

1.1. Sissejuhatus

Et komisjonil on põhilepingute täitmise järelevalve osas ainupädevus, on tema ülesanne tagada ühenduse õiguse ühtne kohaldamine liikmesriikides ja teostada selle järelevalvet vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 211. Kui liikmesriik on vastu võtnud õigusnorme, millega eiratakse ühenduse õiguse aluspõhimõtteid, või kui liikmesriik on jätkanud selliste normide järgimist, võib komisjon EÜ asutamislepingu artikli 226 alusel liikmesriigi kohtusse anda.

Komisjoni 2001. aasta valges raamatus Euroopa avaliku halduse kohta[1] rõhutatakse, et ühenduse õiguse kohaldamise eest vastutavad eelkõige liikmesriikide haldus- ja õigusasutused. Rikkumismenetluste põhieesmärk on innustada liikmesriike kohaldama ühenduse õigust vabatahtlikult ja võimalikult kiiresti. Komisjon on probleemide lahendamiseks võtnud kasutusele lisa- ja alternatiivseid meetodeid ning selle kaudu tihendanud koostööd liikmesriikidega.

Ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve on õiguspõhimõtetest kinnipidamiseks väga oluline ning muudab Euroopa kodanike ja ettevõtjate jaoks arusaama ühendusest kui õigusel põhinevast organisatsioonist tajutavamaks. Liikmesriikide kodanike kaebused on üks peamisi vahendeid ühenduse õiguse rikkumiste tuvastamiseks.

23. aastaaruanne koos lisadega, milleks on talituste töödokumendid – komisjoni talituste dokumendid (SEC(2006) 1005) ja statistikalisad (SEC(2006) 999) –, kujutab endast komisjoni kokkuvõtet ühenduse õiguse kohaldamise järelevalvest 2005. aastal.

1.2. Liidu laienemine ja direktiivide ülevõtmise meetmetest teatamine

2005. aastal toimusid ettevalmistused liidu laienemiseks kahe liikmesriigi – Bulgaaria ja Rumeenia – võrra. Kohandati ühtset elektroonilist süsteemi direktiivide ülevõtmise riiklikest meetmetest teatamiseks 25 liikmesriigi poolt, et võimaldada ka Bulgaarial ja Rumeenial täita oma kohustust esitada eelteateid acquis communautaire’ i kuuluvate direktiivide osas. Nimetatud riigid teatasid esimestest meetmetest 2005. aasta lõpus.

2005. aastal liitusid elektroonilise teatamissüsteemiga Madalmaad ja Rootsi. Viimane süsteemiga veel mitte liitunud riik Prantsusmaa on liitumise ettevalmistamise lõppjärgus.

Ülevõtmise meetmete teatamise keskmine määr oli 25 liikmesriigis 2005. aasta jaanuaris 97,69%. Märtsis oli see 98,12%, mais 98,69%, juulis 98,78%, septembris 98,88% ja novembris 98,92%[2].

3.3. Rikkumismenetlused

Komisjoni algatatud rikkumismenetluste üldarv vähenes 2993 menetluselt 2004. aastal 2653 menetlusele 2005. aastal. 2005. aasta 31. detsembri seisuga oli 2653 registreeritud juhtumist menetluses 1697. Komisjoni registreeritud kaebuste arv suurenes 2004. aasta 1146 kaebusega võrreldes veidi – 1154-le. 2005. aastal tuvastati ligikaudu 43,5% rikkumist kaebuste alusel. Komisjoni enda algatatud menetluste hulk suurenes 328 menetluselt 2004. aastal 433 menetluseni 2005. aastal 25 liikmesriigi kohta.

25 liikmesriigi peale kokku on ülevõtmise meetmetest teatamata jätmise tõttu algatatud menetluste hulk vähenenud 29% – 1519 menetluselt 1079 menetlusele. Vähenemine on seotud asjaoluga, et 2004. aasta andmed ei hõlmanud mitte üksnes 15 liikmesriigi poolt ettenähtud tähtaja lõppemisel ülevõtmata direktiivide tavapärast järelevalvet, vaid lisaks kümne uue liikmesriigi kogu „liitumiseelse acquis communautaire’ iga” seotud teatamatajätmisi.

Rikkumisjuhtumite menetlemise aeg kõikide menetluste puhul 1999. aastast 2002. aastani, mida arvestatakse alates rikkumise registreerimisest nimetatud ajavahemikus kuni hetkeni, mil EÜ asutamislepingu artikli 226 kohaselt saadetakse välja kiri pöördumisega Euroopa Kohtu poole, on keskmiselt 24 kuud. Kui võtta arvesse ainult neid rikkumisi, mille aluseks on põhjendatud kaebus, ja neid, mille uurimise on algatanud komisjoni enda talitused, on vastav keskmine menetlemise aeg 35 kuud. Samas on see ajavahemik 15 kuud nende rikkumiste puhul, mille aluseks on riiklikest direktiivide ülevõtmise meetmetest teatamata jätmine.

1.4. Komisjoni teatise KOM(2002)725 (ühenduse õigusaktide rakendamise parema järelevalve kohta) rakendamine

Komisjoni talitused on teatise rakendamise muutnud konkreetsemaks, kiirendades rikkumistega seotud andmete analüüsi ja andmetöötlust ning järgides suhtluses kaebuse esitajatega rangelt heade haldustavade eeskirja. Võimalike kohaldamisprobleemide ennetamiseks järgiti liikmesriikide võrdse kohtlemise põhimõtet, ühendades selle mitmete mitteõiguslike meetmetega. Selles raamistikus on kohane märkida ära ennetusmeetmete rakendamist, et lihtsustada „problemaatiliste” direktiivide ülevõtmist, uute eeskirjade eelnõudest teatamise süsteemi, osalemist foorumitel ülevõtmise suuniste tutvustamiseks, tihedaid mitmekülgseid kontakte, näiteks ülevõtmise küsimusi käsitlevaid koosolekuid, konverentse, seminare ja nõupidamisi, „kohaldamisvõrgustike” loomist ja kahepoolseid nõuandemehhanisme „struktureeritud dialoogi” tekitamiseks ning avalikkuse teavitamise tõhustamist eeskätt Europa veebilehe vahendusel. Probleemide ja kaebuste lahendamise osas on SOLVITi kasutamine märkimisväärselt suurenenud. Kontrollimine täidab jätkuvalt tähtsat rolli toiduohutuse, õhu- ja mereliikluse turvalisuse, tuumaainete ohutuse ning keskkonna radiatsioonitaseme alase järelevalve valdkonnas.

1.5. Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonidega seotud rikkumised

Euroopa Parlamendile esitatud petitsioonid on ühenduse õiguse rikkumiste puhul väärtuslik teabeallikas. Statistikast nähtub, et kolmandik kuni pool petitsioonidest annab alust algatada rikkumismenetluse. Mõne valdkonna, näiteks sõidukite registreerimise või Hispaania linnapiirkondade ehituseeskirjade puhul on esitatud mitmeid petitsioone, sama kehtib kaebuste kohta. Sageli esitatakse koos petitsiooniga ka kaebus komisjonile. Petitsioonide hulk erineb valdkonniti märkimisväärselt, ulatudes 10 petitsioonist ettevõtlus- ja tööstusvaldkonnas 179 petitsioonini keskkonnakaitse valdkonnas. Petitsioone esitati eelkõige keskkonnakaitse ja siseturu valdkondades.

Keskkonnakaitse valdkonnas puudutas suur osa rikkumismenetlustega seotud petitsioonidest keskkonnamõju hindamise lõpuleviimise küsimust. Keskkonnamõju hindamine oli mõnel juhul seotud maanteede, kõrgepingeliinide ja lennujaamade rajamisega ning mõnel juhul erilooduskaitsealadega. Looduskaitse valdkonnas olid muud petitsioonid seotud metslindude kaitsega küttimise eest mõnes uues liikmesriigis, aga ka huntide ja kilpkonnade kaitsega. Petitsioonides käsitleti ka suurt hulka veekvaliteedinorme puudutavaid küsimusi ning sageli selgitati kohalikest tingimustest tulenevaid konkreetseid küsimusi.

Samuti tõstatati petitsioonides märkimisväärsel hulgal ja laias ulatuses siseturu peamiste valdkondadega seotud küsimusi. Nagu juba tavaks saanud, moodustavad suure osa petitsioonidest kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega seotud individuaalsed küsimused, mis tulenevad enamasti direktiivide ülevõtmisega viivitamisest. Märkimisväärne hulk petitsioone puudutab ka finantsteenuste valdkonnaga seotud küsimusi, enamasti aktsionäride õigusi, pangandust ja kindlustust. Ehkki suure osa petitsioonide puhul ei ole tegemist ühenduse õiguse kohaldamisalasse kuuluvate küsimustega, võimaldab menetlus anda asjaomastele isikutele selgitusi. Käsitletud on ka üksikuid tähelepanuväärseid juhtumeid, nagu Lloyds ja Equitable Life Assurance Society, ning eurodes tehtavate piiriüleste maksetega seotud probleeme. Veel üks ulatuslik petitsioonides käsitletav valdkond on teenused üldiselt, sealhulgas paraboolantennide paigaldamisega seotud korduvad küsimused. Samuti on mitmesuguseid küsimusi tõstatatud Hispaanias Valencias kohaldatavaid linnapiirkondade arendamise eeskirju käsitlevates petitsioonides, sealhulgas mõningaid riigihangetega seotud küsimusi, mida käsitleti Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni 13. detsembri 2005. aasta raportis.

Eeltoodud teave kinnitab tõstatatud küsimuste mahtu, mitmekesisust ja olulisust, aga ka komisjoni ülesannete hulka kuuluva töö üksikasjalikkust, arvestades nii kohustust uurida, selgitada ja käsitleda eri küsimusi komisjoni poolt rikkumismenetluste algatamise pädevuse piires kui ka vajadust hoida petitsioonide esitajaid ja petitsioonikomiteed asjade käiguga kursis.

1.6. Olulisemad suundumused komisjoni tegevusvaldkondade lõikes

Järgnevalt kirjeldatakse põhitegevust valdkondade kaupa.

Põllumajandusvaldkonnas keskendutakse ühenduse õiguse kohaldamise järelevalve tegevuses põllumajandustoodete vaba liikumise takistuste kõrvaldamisele ning põllumajandust reguleerivate õigusaktide tõhusa ja korrektse kohaldamise tagamisele.

Põllumajandustoodete vaba liikumist takistavate tavapäraste tegurite hulk on ettearvatult märkimisväärselt vähenenud.

Ühise põllumajanduspoliitika erieeskirjade kohaldamisel järelevalvetegevuse raames jälgis komisjon eeskätt seda, et teatavate põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika raames ühenduse tasandil kehtestatud geograafilisi nimetusi ei kahjustataks ühenduse õigusele mittevastavate käsitluste või tõlgendustega, nagu tuvastati näiteks Saksamaal seoses „Parmigiano Reggianoga”.

Samuti oli komisjoni tegevuse eesmärk meenutada liikmesriikidele nende kohustust esitada aastaaruanded kõikide põllumajandusvaldkonnas antavate riigitoetuste kohta.

Põllumajandusvaldkonna direktiivide ülevõtmise osas võimaldas riiklikest ülevõtmismeetmetest teatamise järelevalvetegevus saada komisjonil asjaomaste direktiivide ülevõtmist sätestavate siseriiklike õigusaktide tekstid.

Haridus- ja kultuurivaldkonnas on komisjon teadlik probleemidest, mis endiselt esinevad diplomite tunnustamisel. Akadeemilise tunnustamise valdkonnas on igasugune ühtlustamine õigusloome teel välistatud. Pigem tuleks soodustada poliitilist koostööd ja süsteemide lähendamist. Riiklikud ametiasutused peavad samas hoiduma igasugusest otsesest või kaudsest diskrimineerimisest rahvuse alusel.

Komisjon on teostanud järelevalvet juhtumite üle, mis on seotud akadeemilise tunnustamise menetluse kulude ja kestusega . Liialt kõrge tasu võtmine teistes liikmesriikides väljastatud haridustunnistuste tunnustamise eest võib muutuda takistuseks üliõpilaste rahvusvahelisele liikumisele ja nende juurdepääsule haridusele. Haridusele juurdepääsu tingimuste osas tagavad ühenduse õigusaktid ühenduse üliõpilastele võrdse kohtlemise riigi üliõpilastega (EÜ asutamislepingu artiklid 12, 149, 150). Komisjon alustas rikkumismenetlust Austria vastu seoses ühenduse üliõpilaste juurdepääsu tingimustega Austria kõrgharidussüsteemile, 2004. aastal alustati selles küsimuses kohtulikku menetlust. Austria võttis teatavad meetmed, et saavutada vastavus kohtu otsusega, komisjoni analüüs nende meetmete kohta ei ole veel lõpule viidud.

Komisjon on pärast Bidari kohtuotsust (C209/03) jätkuvalt saanud palju kodanike kirju seoses üliõpilaste õigustega saada stipendiume, samuti seoses õppelaenude ja muude küsimustega.

Tööhõive valdkonnas on tööjõu vaba liikumise osas komisjoni järelevalvetegevus ühenduse õigusaktide kohaldamise üle seotud eeskätt kodanikelt laekunud kaebuste põhjal teatavaks saanud tööjõu vaba liikumist käsitlevate EÜ asutamislepingu sätete ja määruste väära kohaldamise probleemidega, teistes valdkondades (töötingimused, töötervishoid ja -ohutus ning meeste ja naiste võrdne kohtlemine) on rikkumismenetluste aluseks pigem direktiivide ülevõtmise riiklike meetmete mittevastavus ja nendest meetmetest mitteteatamine.

Mittediskrimineerimise valdkonnas, mis on seotud EÜ asutamislepingu endise artikliga 13, on Euroopa Kohus teinud esimesed otsused, millega tunnistati asjaomased liikmesriigid süüdi direktiivide 2000/43 ja/või 2000/78 ülevõtmise meetmetest teatamata jätmises, ülevõtmise tähtaeg oli 2003. aastal. Edaspidi toimuvad kõnealused menetlused EÜ asutamislepingu artikli 228 alusel. Lisaks alustati pärast direktiivi 2000/43 ülevõtmise meetmete põhjalikku analüüsi menetlust mittevastavuse tõttu mitme riigi suhtes 15 vanast liikmesriigist.

Teine oluline prioriteet oli acquis communautaire’ i kohaldamise järelevalve uutes liikmesriikides. Pärast 2004. aasta 1. maid on korrapärast ja süstemaatilist järelevalvet jätkatud.

Lisaks on tehtud põhjalik uuring 15-liikmelise ELi liikmesriikide poolt 2003. aasta ühinemisakti lisas esitatud üleminekusätete kohaldamiseks võetud riiklike meetmete kohta. Vajaduse korral on algatatud rikkumismenetlus.

Tööstus- ja ettevõtlusvaldkonnas (toodete siseturg) kohaldatakse EÜ asutamislepingu artiklit 28 ja 31. detsembri 2005. aasta seisuga on välja antud 504 direktiivi. Selle õigusloome raames algatati 2005. aastal 333 rikkumismenetlust (194 direktiivide ja 141 EÜ asutamislepingu artikli 28 kohta), mis moodustavad 9,4% komisjoni poolt 2005. aastal alustatud rikkumismenetlustest. Seega on ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraadi poolt käsitletavate rikkumismenetluste hulk 2004. ja 2003. aastaga võrreldes kasvanud (vastavalt 249 ja 218 pooleliolevat menetlust).

Direktiivide puhul on sarnaselt eelmiste aastatega enamiku pooleliolevate menetluste aluseks rikkumised, mis on seotud riiklikest ülevõtmise menetlustest teatamata jätmisega (129 menetlust, neist 101 algatatud 2005. aastal). Kõige rohkem menetlusi on algatatud farmaatsiatööstuse ja autotööstuse valdkonnas. 2005. aastal alustati 15 uut menetlust seoses mittevastavusega ja 10 uut menetlust seoses ebaõige kohaldamisega (võrdluseks 2003. ja 2004. aastal vastavalt 53 ja 6 mittevastavuse tõttu ning 10 ja 3 ebaõige kohaldamise tõttu).

Sarnaselt eelmiste aastatega täitis direktiiv 98/34/EÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) olulist rolli siseturu toimimise takistuste kõrvaldamisel ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse võimaldamisel. Teatiste arv suurenes 2005. aastal üle 30% – eeskätt oli see tingitud liidu laienemisest, kuivõrd uutelt liikmesriikidelt laekus üle kolmandiku saadud teatistest.

Keskkonnavaldkonnas oli ELi õiguse õigeaegne ja täpne rakendamine 2005. aastal endiselt üks komisjoni olulistest prioriteetidest. Komisjon on jätkuvalt keskendunud menetluses olevate rikkumisjuhtumite tõhusa käsitlemise edendamisele. Sellegipoolest on selles valdkonnas endiselt kõige rohkem komisjonis menetluses olevaid juhtumeid. 2005. aastal moodustasid sellised juhtumid ligikaudu ühe neljandiku menetluses olevatest juhtumitest, mis puudutavad ühenduse õiguse rikkumist[3].

Menetluses olevate juhtumite arvu vähenemine on tulenenud peamiselt kaebuste ja rikkumiste ratsionaalsemast käsitlemisest. Komisjon pöörab enim tähelepanu liikmesriikide strukturaalsete probleemide lahendamisele, koondades sama teemat puudutavad juhtumid ja käivitades horisontaalsed menetlused, mis puudutavad mittenõuetekohase rakendamisega seotud süstemaatilisi probleeme. Lisaks on märkimisväärne hulk menetluses olnud juhtumeid lahendatud tänu ennetavale kontrollile, mis seisneb nn pakettkohtumistes ja kahepoolsetes kontaktides liikmesriikidega. Juhtumite arvu vähenemine võimaldab komisjoni talitustel keskenduda direktiivide mittenõuetekohasele ülevõtmisele, ühenduse keskkonnaalastest õigusaktidest tulenevate peamiste teiseste kohustuste rikkumistele ja mittenõuetekohase rakendamisega seotud süstemaatilistele probleemidele.

Et edendada kaebuste ja rikkumiste käsitlemist, moodustati keskkonna peadirektoraadis 2005. aastal rakendusalased töörühmad. Nende töörühmade ülesanded määrati kindlaks looduse-, õhu-, jäätme-, veealaste ja mõju hindamist käsitlevate õigusaktide rakendamise edendamiseks kavandatud ulatuslike ennetusmeetmete määratlemise tulemusel. Nimetatud valdkondades on kõige enam menetluses olevaid juhtumeid, mis moodustavad ligikaudu 90% kõikidest keskkonnavaldkonnas algatatud kaebustest ja rikkumisjuhtumitest.

Konkurentsipoliitika valdkonnas oli 2005. aasta prioriteet endiselt elektronside õigusraamistikku kuuluva konkurentsidirektiivi ja läbipaistvusdirektiivi (mõlemad põhinevad EÜ asutamislepingu artiklil 86) ülevõtmine. Üksikjuhtumitest menetles komisjon mitmeid kaebusi tulenevalt EÜ asutamislepingu artiklist 86 (koostoimes artikliga 82).

Infoühiskonna valdkonnas on ELi 2002. aasta elektronside õigusraamistikus kehtestatud kolm Lissaboni strateegiat järgivat põhieesmärki – luua stabiilne ja etteaimatav õiguskeskkond, julgustada uuendustegevust ning ergutada investeerima elektronsidevõrkudesse ja -teenustesse. Et kõik peale ühe liikmesriigi (Kreeka) on õigusaktide ülevõtmise lõpule viinud, keskenduti korrektsele rakendamisele. Komisjon keskendus eelkõige 2004. aasta rakendamisaruande lisas esile toodud peamistele probleemidele[4]. Rikkumismenetlused olid seotud peamiselt üleminekurežiimiga, riiklike reguleerivate asutuste sõltumatuse ja volituste täielikkusega, asjaomaste turgude kontrollimise viivitamisega, universaalteenuse pakkuja määratlemisega ning tarbijatega seotud küsimustega, nagu numbriliikuvus, numbriinfoteenused, Euroopa ühtne hädaabinumber (112) ja kaitse rämpsposti vastu.

Piirideta televisiooni direktiivi peamine eesmärk on luua vajalikud tingimused televisiooniprogrammide vabaks leviks Euroopa Liidus. Et teha kindlaks, kas liikmesriigid kohaldavad ülalmainitud direktiivi nõudeid telereklaami osas nõuetekohaselt, kasutab komisjon järelevalveks sõltumatu ja avaliku pakkumise korras väljavalitud konsultandi abi.

Avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamist käsitleval direktiivil on kolm peamist eesmärki: esiteks kogu ühendust hõlmavate teenuste arengut soodustavate tingimuste loomine avaliku sektori valduses oleva teabe baasil, teiseks lisaväärtusega teenuste väljatöötamiseks avaliku sektori valduses oleva teabe tõhusa piiriülese taaskasutuse edendamine ja kolmandaks konkurentsimoonutuste piiramine ühenduse turul. Rikkumismenetlus algatati ennekõike nende liikmesriikide suhtes, kes ei teatanud riiklikest ülevõtmise meetmetest õigel ajal.

Õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonnas saabusid 2005. aastal kahe olulise kolmandate riikide kodanikele märkimisväärseid õigusi andva direktiivi[5] liikmesriikide õigusaktidesse ülevõtmise tähtajad. Veel kahe sama olulise direktiivi ülevõtmise tähtaeg saabub 2006. aastal (direktiivid 2003/109[6] ja 2004/83[7]). Seetõttu oli 2005. aastal sisserände ja varjupaigataotlejate valdkonnas prioriteediks liikmesriikide abistamine nimetatud õigusaktide ülevõtmise ja kohaldamise protsessis. Veel üks oluline küsimus, mis tuleneb ka Haagi programmist, oli nimetatud õigusaktide liikmesriikides kohaldamise tõhus järelevalve. Lisaks algatati välisuuring liikmesriikide poolt direktiivi 2003/9/EÜ kohaldamise ja ülevõtmise järelevalve kohta.

Siseturu valdkonnas püüdis komisjon 2005. aasta jooksul tugevdada ühenduse õiguse kohaldamisega seotud toimingute poliitilist mõju.

Häid ülevõtmistavasid käsitleva 12. juuli 2004. aasta soovituse[8] järelevalve raames ja pärast volinik McGreevy poolt kõikidele liikmesriikidele saadetud 3. mai 2005. aasta kirja osutus siseturu peadirektoraadil võimalikuks koguda teavet selle kohta, kuidas nimetatud soovitust riiklikul tasandil on kasutatud. Uurimusest ilmnes, et mitmed komisjoni soovitused on reaalsete tegevuste kaudu juba ellu viidud.

Ülevõtmise järelevalve osas vaatles siseturu peadirektoraat 2005. aastal enamikku uute liikmesriikide poolt teatatud ligikaudu 1300 riiklikku meedet, mis on seotud 1. mail 2004. aastal kehtinud acquis communautaire’ iga. Selle mahuka töö tulemusel alustati 259 rikkumismenetlust, millest 85 on siiani menetluses.

Siseturu peadirektoraat alustas 2005. aastal arutelu selle üle, kuidas suurendada tema haldusalas alustatud rikkumismenetluste õiguslikku ja majanduslikku mõju. Mõttevahetus põhineb esimestel sisemeetmetel, mis on alates 2003. aastast 2002. aasta teatise kohaldamise raames võetud.

Tervishoiu ja tarbijakaitse valdkonnas jälgib komisjon ühenduse õigusaktide kohaldamist mitmete meetmete abil, mille puhul võetakse arvesse valdkondade eripärasid.

Ühtse käsitlusviisi eesmärk toiduohutuse valdkonnas on tagada toiduohutuse, tervisekaitse, loomade heaolu ja taimekaitse kõrge tase Euroopa Liidus, kasutades selleks kogu farmist toidulauale ulatuvat ahelat hõlmavaid meetmeid ning teostades tõhusat järelevalvet, tagades seejuures siseturu tõhusa toimimise.

Toidu- ja Veterinaarametil (FVO) on määrav roll nende sätete nõuetekohase kohaldamise järelevalve valdkonnas. Toidu- ja Veterinaaramet korraldab kontrollkäike liikmesriikides ja Euroopa Liitu eksportivates kolmandates riikides. Igal aastal töötab Toidu- ja Veterinaaramet välja kava, milles määratakse kindlaks prioriteetsed valdkonnad ja kontrollitavad riigid. Kava vaadatakse kehtivusaja keskel uuesti üle, et tagada selle vastavus tegelikule olukorrale ning tõhusus. Kontrollkäikude kokkuvõtted vormistatakse soovitusi sisaldavate kontrolliaruannetena.

Üks ühenduse tasandi tegevusala on tarbijakaitse, selle eesmärk on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti. Ühenduse poliitika väljatöötamine selles valdkonnas hõlmab eeskätt ühenduse õiguse väljatöötamist alal, mis on seotud tarbijate huvide, tervisekaitse ja ohutusega ühise turu tingimustes. Ühenduse tasandi tegevuse siht on ka töötada välja vaidlustamissüsteemid, mis võimaldavad ühenduse tarbijatel rakendada oma õigusi kohtumenetlust kasutamata.

Komisjon peab tervishoidu peamiseks prioriteediks ja püüab seetõttu parandada tervishoiu taset Euroopa Liidus, ennetada haigusi ja inimestele levivaid nakkusi ning teisi inimeste tervist kahjustavaid asjaolusid. Enamiku selle valdkonna direktiivide ülevõtmise aeg lõppes 2005. aastal. Komisjon keskendus oma tegevuses eeskätt ülevõtmise meetmete vastuvõtmise järelevalvele.

Energeetika- ja transpordivaldkonnas käsitleti 622 rikkumist, millest 247 seisnes direktiivide ülevõtmise meetmetest teatamata jätmises ning 375 direktiivide ebakorrektses ülevõtmises või vääras kohaldamises. Võib täheldada rikkumiste hulga kasvu (algatati 314 uut rikkumismenetlust). 12 juhtumi puhul on Euroopa Kohus teinud otsuse. Energeetikavaldkonnas on direktiivide ülevõtmine suurenenud 97,6 protsendile, transpordivaldkonnas väheneb direktiivide ülevõtmisega hilinemine aeglasemalt – transpordivaldkonna direktiivide ülevõtmise tase on vaid 96%.

Tuleb märkida, et teatamata jätmisega seotud rikkumisjuhtumite ja muude rikkumisjuhtumite (mittevastavus, ebaõige kohaldamine) vahekord on muutunud varasemaga võrreldes vastupidiseks. Teatamata jätmisega seotud juhtumite osa oli 2005. aasta detsembris vaid 29%. Seda muutust kinnitab mittevastavustoimikutega seotud meeldetuletuskirjade ja põhjenduste arv, mis on enam kui kahekordistunud.

Energeetikavaldkonnas otsustas komisjon pöörduda Euroopa Kohtu poole seoses sellega, et kuus liikmesriiki ei võtnud riiklikku õigussüsteemi üle üht või mõlemat kahest 2003. aasta direktiivist elektri ja gaasi siseturu kohta. Need kaks direktiivi on peamised õigusaktid, mis võimaldavad tagada elektri- ja gaasituru Euroopas.

Lisaks tõhustasid teenistused tegevust Euratomi asutamislepingu rikkumisega seotud juhtumite osas. Need tegevused ei hõlma mitte üksnes kiirguskaitsealaseid ühenduse õigusakte, vaid ka teisi tuumaainete ohutusega seotud kohustusi, välissuhteid ja Euratomi Tarneagentuuri ülesandeid.

Transpordivaldkonnas viis komisjon läbi uuringu esimese raudteepaketi ülevõtmise osas ja eurovinjeti direktiivi nõuetekohase kohaldamise osas sõidutariifide valdkonnas.

Lennundusvaldkonnas alustas komisjon Euroopa Kohtus menetlust viie liikmesriigi vastu, kes ei teatanud meetmetest 2002. aasta direktiivi (millega kõrvaldatakse ELi lennuväljadelt järk-järgult suurima müratasemega lennukid) ülevõtmisel. Samuti otsustas komisjon alustada Euroopa Kohtus menetlust nelja liikmesriigi vastu, kes ei ole siiani kehtestanud lennukompaniide jaoks rikkumistega seoses tõhusat, proportsionaalset ja veenvat karistussüsteemi ega ole jälginud karistuste kohaldamist vastavalt eeskirjale, pakkudes seejuures lennureisijatele tõhusat kaitset pardaleminekust loobumise, lennu tühistamise või olulise hilinemise korral.

Meresõiduohutuse valdkonnas jätkas komisjon menetlusi liikmesriikide vastu, kes ei järgi ühenduse õigusakte sadamate riikliku järelevalve kohta ning laevade ekspluateerimise käigus tekkivate jäätmete ja konteinerijääkide kogumiseks ettenähtud sadamarajatiste parema juurdepääsetavuse ja kasutamise kohta.

Kalandusvaldkonnas vastab mere elusressursside jätkusuutlik haldamine pikaajalistele sotsiaalsetele ja majanduslikele huvidele.

Kalavarude säilitamisega seotud eeskirjade kohaldamise raames pööratakse erilist tähelepanu varude säilitamisele suunatud tehniliste meetmete (isendite miinimummõõtmed liikide kaupa) järelevalvega seotud eeskirjade järgimisele, püügikoguste piirangute ületamisele, teatavate väljapüüki ja püügikavasid puudutavate andmete edastamisele ja triivvõrkude kasutamisele.

Komisjon on moodustanud Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuri[9], mille ülesanne on tõhustada õigusaktide kohaldamist kalandustegevuse kontrollimiseks võetud ühenduse tasandi ja riiklike järelevalvemeetmete kooskõlastamise teel.

Maksunduse ja tollipoliitika valdkonnas registreeriti ja analüüsiti 2005. aastal arvukalt kodanike ja kodanikeühiskonna uusi nõudmisi. Mõningad uued rikkumisjuhtumid tehti kindlaks ka komisjoni talituste omapoolsete uurimiste käigus.

Üldiselt võib öelda, et on toimunud olulised muutused ühenduse maksustamisalase õiguse kohaldamise kontrollimisel, mis seisnesid rohkem ennetava sekkumispoliitika rakendamisel ennekõike uute liikmesriikide puhul. Vaatamata ühenduse olemasolevate teiseste õigusaktide ülevõtmisele, esineb riiklikes õigusaktides endiselt märkimisväärsel hulgal potentsiaalseid rikkumisi.

Ka kiiresti arenevas Euroopa Kohtu pretsedendiõiguses on otsemaksustamise valdkonnas seatud prioriteediks kohtuotsuste järjepidev järgimine ja rakendamine eri liikmesriikides. Muu hulgas on peetud vajalikuks kontrollida, kas liikmesriikide õigusaktid on dividendimaksete osas kooskõlas EÜ asutamislepinguga.

Uute liikmesriikide õigusaktide sõelumisel 2005. aastal tuvastati märkimisväärsel hulgal rikkumisjuhtumeid, mis olid seotud riiklikest rakendusaktidest teatamata jätmisega või kaudset maksustamist (käibemaks ja sõidukite maksustamine) käsitlevate ühenduse õigusaktide mittenõuetekohase kohaldamisega. Samuti viidi läbi hiljutiste direktiivide riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise sõelumine.

Eelarve valdkonnas peab komisjon üldiselt tegelema kõikide juhtumitega, kus EÜ õigusaktide rikkumise tulemuseks on olnud omavahendite ja muude laekumiste ebaõiged või hilinenud maksed.

Ühenduse statistika valdkonnas on ühenduse statistika alaste õigusaktide kohaldamise järelevalve prioriteetne tegevus kogu aasta jooksul. Et tagada statistikaalaste õigusaktide nõuetekohane kohaldamine, on komisjon püüdnud välja töötada tõhusad teabevahetuse ja koostöö meetodid liikmesriikidega. Enamik menetlusi on lõpule viidud – 2004. aastal veel toimunud 13 menetlusest suudeti 10 lõpetada.

Kreeka vastu seoses määruste (EÜ) nr 3605/93[10] ja 2223/96[11] kohaselt ülemäärase eelarvepuudujäägi statistiliste andmete teatamise kohustuse täitmatajätmisega ning EÜ asutamislepingu ja ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt alustatud rikkumismenetlus on siiani pooleli. Ühendus jälgib, et Kreeka ametiasutused võtaksid vajalikke meetmeid, et vältida rikkumise kordumist. Samuti on siiani pooleli Kreeka vastu algatatud menetlus kiirstatistikat käsitleva määruse (EÜ) nr 1165/98 ebaõige kohaldamise tõttu. Suurem osa rikkumise aluseks olnud puuduvaid andmeid on nüüdseks edastatud. Komisjon on seega seisukohal, et Kreeka saavutab vastavuse kõnealuse määrusega.

Et puuduvad statistilised andmed esitati, siis lõpetati sotsiaalstatistika osas Belgia vastu algatatud rikkumismenetlus, mis käsitleb asjaolu, et Belgia ei edastanud määruse (EÜ) nr 530/1999[12] kohaselt andmeid tööjõukulu suuruse ja struktuuri kohta.

Põllumajandusstatistika osas lõpetati Kreeka vastu alustatud rikkumismenetlus pärast direktiivi 2001/107/EÜ[13] ülevõtmist Kreeka valitsuse kinnitatud presidendi dekreediga.

Pärast laienemist lõpetati ka viie uue liikmesriigi vastu seoses riiklikest ülevõtmise meetmetest teatamata jätmisega alustatud kaheksa rikkumismenetlust. Kaupade maanteetranspordi valdkonnas tunnistas Euroopa Kohus 21. juulil 2005. aastal tehtud otsusega[14] Kreeka sooritatud rikkumist seoses nõukogu määruse (EÜ) nr 1172/98[15] ebaõige kohaldamisega .

Kaubanduse peadirektoraadi peamine prioriteet ühenduse õigusaktide kohaldamise järelevalve valdkonnas on jälgida, et liikmesriigid arvestaksid ühenduse pädevusaladega kaubanduse alal. Ühenduse ainupädevus on kindlalt sätestatud teatavates ühise kaubanduspoliitika valdkondades, eeskätt kaubavahetuse alal, kuid ühise kaubanduspoliitika areng ja jätkuv laienemine uutesse sektoritesse tekitavad mõnikord konkreetseid probleeme liikmesriikidega. Seejuures võimaldab pidev dialoog ja tihe koostöö nõukogu asutuste ja komisjoni talituste vahel vältida liikmesriikide tegutsemist aladel, millel ühendusel on ainupädevus, toetades samas kõikide sektorite ühiste valdkondade arengut.

Regionaalpoliitika eesmärk on koos teiste struktuuriliste poliitikavaldkondadega toetada majanduslikku ja sotsiaalset siduspoliitikat, vähendades piirkondlikke erinevusi. Selle poliitika elluviimine toimub Euroopa Regionaalarengu Fondi või Ühtekuuluvusfondi kaudu rahastatavate üksikprojektide abil ning see hõlmab mitmesuguseid tegevusi traditsiooniliste infrastruktuuride rahastamisest kuni digitaalsete infrastruktuurideni, hõlmates seejuures ka ettevõtete toetuste kaasrahastamist, uuenduslikke algatusi ja keskkonnakaitsega seotud töid.

Sekkumine toimub partnerluspõhimõttel, st komisjoni tihedas koostöös riiklike ametiasutustega, ning selle puhul võetakse arvesse partnerite pädevusalasid ning toimingute vastastikuse täiendamise põhimõtet.

Seejuures on esmatähtis eesmärk saavutada, et struktuurifondide haldamine riiklike ametiasutuste poolt vastaks ühenduse õigusaktidele ja headele finantshaldustavadele.

Laienemise valdkonnas on rikkumismenetluste arv 2005. aastal järsult vähenenud pärast kümne uue liikmesriigi liitumist möödunud aastal. Komisjon jätkas ühe juhtumi menetlemist, mis on seotud Türgiga sõlmitud assotsiatsioonilepingu ebaõige kohaldamisega ühe liikmesriigi poolt, mille tulemuseks oli elamisluba pikendada soovivate Türgist pärit töötajate diskrimineerimine.

Lisateave eri valdkondade kohta on lisas nimetatud komisjoni talituste töödokumentides. Ühenduse õigusaktide kohaldamise järelevalve väljavaadete analüüsi kinnitamine on ette nähtud aasta teisel poolel.

[1] Valge raamat – Euroopa avalik haldus (KOM(2001)428).

[2] Vt üksikasjalikke andmeid liikmesriikide kohta peasekretariaadi koduleheküljel EUROPA veebilehel: http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/sgb/droit_com/index_fr.htm#transpositions

[3] 2005. aasta lõpus oli komisjonis menetluses olevate juhtumite üldarv 3562. Keskkonnavaldkonna juhtumite osa on langenud 27%-lt 2004. aastal 22,4%-le 2005. aastal.

[4] SEK(2004) 1535, 2.12.2004.

[5] Direktiivid 2003/9 ja 2003/86, vt eespool.

[6] Nõukogu 25. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/109/EÜ pikaajalistest elanikest kolmandate riikide kodanike staatuse kohta (ELT L 16, 23.1.2004, lk 44).

[7] Nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/83/EÜ miinimumnõuete kohta, mida kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad täitma, et saada pagulase või muul põhjusel rahvusvahelist kaitset vajava isiku staatus, ja antava kaitse sisu kohta (ELT L 304, 30.9.2004, lk 12).

[8] SEK(2004) 918 (lõplik), 12.7.2004.

[9] Nõukogu 26. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 768/2005 (ELT L 128, 21.5.2005, lk 1).

[10] Nõukogu 22. novembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 3605/93 Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust käsitleva protokolli kohaldamise kohta.

[11] Nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 ühenduses kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta.

[12] Nõukogu 9. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 530/1999 töötasude ja tööjõukulude struktuurilise statistika kohta.

[13] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/107/EÜ , millega muudetakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta .

[14] 21. juuli 2004. aasta kohtuotsus C-130/04, komisjon v. Kreeka.

[15] Nõukogu 25. mai 1998. aasta määrus (EÜ) nr 1172/98 kaupade autovedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta (EÜT L 163, 6.6.1998, lk 1).