G3 / Kaubaveologistika [pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 28.6.2006 KOM(2006) 336 lõplik KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE Kaubaveologistika Euroopas – jätkusuutliku liikuvuse võti { SEK(2006) 818 }{ SEK(2006) 820 } 1. Sissejuhatus Nagu on välja toodud 2001. aasta valge raamatu vahekokkuvõttes,[1] mängib logistika jätkusuutliku liikuvuse tagamisel põhirolli ja aitab kaasa ka muude eesmärkide, nagu puhtam keskkond, energiavarustuse kindlus jne, saavutamisele. Euroopa transpordipoliitikat on aastaid iseloomustanud liberaliseerimine ja ühtlustamine. See on aegamisi kujundanud Euroopa transpordisüsteemi selliseks, nagu see täna on. Globaliseerumine ja idee laiemast Euroopast seavad aga uued väljakutsed. Kaubatranspordi kiire kasv, mida põhjustavad suurel määral majandusotsused, aitab kaasa majanduskasvule ja tööhõive suurendamisele, kuid põhjustab ka liiklusummikuid, õnnetusi, müra, saastet, suuremat sõltuvust imporditud fossiilkütustest ja energiakadu.. Infrastruktuuride ressursid on piiratud ja mis tahes katkestus tarneahelas (s.t energia) avaldab ELi majandusele kindlasti negatiivset mõju. Asjakohaste meetmeteta halveneb olukord jätkuvalt ning õõnestab Euroopa konkurentsivõimet, inimeste elusid ja keskkonda, milles me kõik elame. Kõnealuste probleemide lahendamiseks tuleb Euroopa transpordisüsteemi optimeerida kõrgetasemeliste logistiliste lahenduste abil. Logistika võimaldab tõsta erinevate transpordiliikide ja nende kombinatsioonide tõhusust. Selle tulemusena peaks vähem transpordiüksusi, nagu autod, vagunid ja laevad, suutma transportida rohkem kaupa. Keskkonnamõjud vähenevad vastavalt. Raudtee ja siseveeteed tuleks moderniseerida. Õhuveod peaksid olema paremini süsteemi integreeritud. Lähisõitude arengut merel tuleks kiirendada. Kaugsõidukaubavedu ja selle ühendusi sisemaaga oleks vaja edendada. Vajadusel tuleks minna üle keskkonnasõbralikemale transpordiliikidele, seda eelkõige pikkade vahemaade, linnapiirkondade ja ülekoormatud liikluskoridoride puhul. Samal ajal tuleks kõiki transpordiliike optimeerida. Kõik transpordiliigid peaksid muutuma keskkonnasõbralikumaks, turvalisemaks ja energiatõhusamaks. Koosmodaalsus, s.t erinevate transpordiliikide tõhus kasutamine eraldi ja ühenduses teiste transpordiliikidega, viib ressursside optimaalse ja säästva kasutamiseni. Logistikameetmed on vältimatud Euroopa konkurentsivõime ja jõukuse säilitamiseks ja suurendamiseks vastavalt uuendatud Lissaboni tegevuskavale majanduskasvu ja tööhõive kohta.[2] Euroopa peab tegutsema vastavalt transpordialastele väljakutsetele, tuues transpordipoliitikasse logistilise mõtlemise. Lähenemine peaks olema orienteeritud turule, arvestama sotsiaalseid ja keskkondlikke mõõtmeid ja looma kõikide osaliste jaoks kasuliku olukorra. Selleks et neid eesmärke saavutada, uuritakse käesolevas teatises, kas ja kus võiks Euroopa Liit pakkuda lisandväärtust kaubaveologistika arengu edendamisel nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Kõnealune töö võiks viia kaubaveologistika raamstrateegia kujundamiseni. Pärast käesoleva teatisega seotud arutelusid plaanib komisjon 2007. aastal esitada kaubaveologistika tegevuskava. 2. KOHALDAMISALA MÄÄRATLEMINE Transport on logistika tarneahela lahutamatu osa. Komisjoni lähenemine keskendub kaubaveologistikale ja hõlmab kõiki transpordiliike. Kõnealune lähenemine hõlmab väga erinevaid valdkondi, nagu näiteks logistika ühe transpordiliigi raames ja mitmeliigiline vedu, ning rõhutab vajadust transpordiliikide optimaalse vastastikuse täiendavuse järele tõhusas ja sujuvas Euroopa transpordisüsteemis, mis suudaks pakkuda transpordikasutajaile parimaid võimalikke teenuseid. Kaubaveologistika arendamine seondub peamiselt äritegevusega ning on tööstussektori ülesanne. Sellegipoolest on ka ametivõimudel täita väga selge roll vastavate raamtingimuste loomisel ning logistika poliitilises päevakorras olulisel kohal hoidmisel. See raamkäsitlus keskendub Euroopa pakutavate logistikavaldkonna uuendamiseelduste parendamisele ning jätab ettevõttesisese logistika toimimise ettevõtete endi hoolde. | Käesoleva teatises kasutatakse järgmisi mõisteid: - kaubaveologistika – hõlmab kaubaveo toimingute planeerimist, korraldamist, juhtimist, kontrolli ja teostust tarneahelas; - Koosmodaalsus – transpordiliikide tõhus kasutus Euroopa transpordisüsteemis ühe- või mitmeliigilises veos, et saavutada ressursside optimaalne ja säästev kasutus; - mitmeliigiline transport – kaubavedu kahe või enama transpordiliigiga ühe transpordiahela raames, olenemata kaubaliigist. - kolmandate isikute logistika – ettevõte kasutab väliseid logistikateenuste pakkujaid, kes tegelevad ettevõtte kõigi või suurema osa logistikaalaste küsimustega. 3. EUROOPA LOGISTIKATURG Üleilmne logistikatööstus ulatub hinnanguliselt umbes 5,4 triljoni euroni ehk 13,8%ni maailma SKTst. Sellest tulenevalt on iga-aastased kulutused logistikale Euroopas ja Põhja-Ameerikas vastavalt umbes 1 triljoni euro väärtuses.[3] Konkurents Euroopa logistikasektoris on tihe. Seda ilmestab asjaolu, et kolmandate isikute osakaal Euroopa logistikaturul on madal ning et 20 suurima ettevõtte turuosa ulatub vaid 33%ni.[4] Keskmiselt moodustavad logistikakulud umbes 10–15% valmistoote lõppmaksumusest. See sisaldab muu hulgas transpordi- ja ladustamiskulusid. Tootmise globaliseerumine ja vastavad tarneahelad suurendavad vajadust transpordi järele. Logistika muutub üha olulisemaks mitte üksnes Euroopa piires, vaid ka Euroopa rahvusvaheliste ärisidemete jaoks. Konkurents eelkõige Euroopa, USA ja Kaug-Ida vahel on kujunemas oluliseks teguriks ning võib avaldada mõju sõlmpunktidele (eriti sadamatele ja lennujaamadele) ning infrastruktuuri jõudlusele. Turu ja äritegevuse integreerumine tuleb tagada Euroopa koostöö kaudu teiste suurte logistikakeskustega üle maailma (nt USA, Venemaa, Jaapani, Hiina, India, Brasiilia). Juurdepääsu transporditurule käsitletakse juba kahe- ja mitmepoolsetel läbirääkimistel. Euroopa logistikaturust on keeruline kujundada usaldusväärset pilti, kuna asjakohane statistiline teave on praegu ebapiisav. Võib täheldada mitmeid arengusuundi, millest mõned on vastandlikud. Ühelt poolt toimub Euroopa ja regionaalsetes jaotuskeskustes logistikakorralduse tsentraliseerumine ning teiselt poolt on märke Euroopa teede küllastumisest tulenevast detsentraliseerumisest, mis võimaldab kohalikel laohoonetel või vaheladudel klientide nõudmisi kiirelt täita. Märgatav suundumus on ka logistikateenuste allhangete tegemine, kus kaubavedajad ostavad erinevaid logistikateenuseid välistelt teenusepakkujatelt (näiteks kolmandate isikute logistikateenuste pakkujad). Viimastel aastatel on säärane koostöö kaubavedajate ja teenusepakkujate vahel muutunud pikemaajaliseks, hõlmates ka suurt integreeritust organisatsioonistruktuuride ja informaatika valdkonnas. Lisaks avastavad ELi ettevõtted oma tarneahelate optimeerimisel üha enam, et on olemas ka konkurentsivõimelised alternatiivid autokaubaveole. Näiteks pakuvad suured veoettevõtted terviklikke teenuseid, ühildades erinevaid transpordiliike, kuna see annab neile kulude osas konkurentsieelise . Logistikaga seotud valikuid mõjutavad ka muud tegurid. Näidetena võib tuua keskkonnakaalutlused (näiteks energia tarbimine ja kasvuhoonegaaside heited), energiavarustuse kindluse ja ettevõtte asukoha. Kõik need tegurid avaldavad olulist mõju ka väljaspool transpordivaldkonda, näiteks investeeringutele, tööhõivele ja maakasutusele. 4. Kaubaveologistika raamistiku kujundamine 4.1. Logistika ja transpordipoliitika tihedam lõimimine Teatises „Hoia Euroopa liikumas“ kirjeldatakse selles mitmeid kaubaveologistikat mõjutavaid algatusi, mida komisjon on juba käivitanud, sealhulgas liberaliseerimise, kooskõlastamise, infrastruktuuri, standardiseerimise, edendamise ja uurimise valdkonnas. Üks viimaseid algatusi on komisjoni ettepanek turvalisuse suurendamiseks tarneahelas[5]. Ettepanek käsitleb tasakaalu, mis tuleb säilitada kõige kõrgematele nõuetele vastavate turvameetmete ja kauba vaba liikumise vahel. Edasine transpordilogistikat käsitlev töö peaks tooma transpordipoliitikasse logistika vaatepunkti. Logistilised kaalutlused peaksid olema põhiteguriks otsuste langetamisel. Näiteks kaalutakse praeguses maanteekabotaaži[6] analüüsis, kuidas veelgi vähendada tühje sõite. Transpordiliikide vastastikune täiendavus ja kõrgtasemel logistikalahendused võimaldavad nii ühe- kui ka mitmeliigilise transpordi efektiivset planeerimist, juhtimist, kontrolli ja teostust. Kõrge logistiline kvaliteet võiks samuti toimida katalüsaatorina, et hoida teadmisi, oskusi ja töökohti Euroopas. Logistikavalikud võivad säästa Euroopat transpordi kahjulikest välismõjudest (saaste, õnnetused ja liiklusummikud). Kõnealused valikud peavad käima käsikäes kasvavate pingutustega iga transpordiliigi tõhususe tõstmiseks. Keskkonna- ja turvalisusküsimusi käsitledes tuleb üha rohkem arvesse võtta kogu transpordiahelat. 4.2. Tegevusvaldkonnad 2006. aasta veebruaris avaldas komisjon aruteludokumendi ühendvedude logistika kohta[7] ning sai üle 100 vastuse liikmesriikidelt ja sidusrühmadelt. 2006. aasta aprillis korraldas komisjon ligikaudu 70 osalejaga aruteluseminari. Nende arutelude tulemused näitasid suurt toetust Euroopa kaubaveologistika raamistiku loomisele. 4.2.1. Kitsaskohtade tuvastamine ja nende lahendamine Tööstuse roll kaubaveologistika arendamisel ja ametivõimude roll vastava raamistiku loomisel logistika optimeerimiseks eeldavad jätkuvat osalistevahelist koostööd ja dialoogi. Praegu puudub täielik pilt konkreetsetest probleemidest ehk kitsaskohtadest, mis takistavad kaubaveologistika kiiremat arengut Euroopas. Nii nagu lähisõitude puhul viidi läbi kordaläinud kitsaskohtade tuvastamise harjutus, tuleks nüüdki luua rühm teabekeskusi, et jätkuvalt tuvastada ja lahendada konkreetseid kaubaveologistika kitsaskohti. Teabekeskused esindaksid liikmesriike ja tööstust (logistikateenuste pakkujaid ja kliente). Peale kitsaskohtade lahendamise saaksid need jagada ka teadmisi ja kogemusi ning panustada poliitika edendamisse. Osalemine kutseorganisatsioonides ja ametiühingutes aitab kaasa transpordi- ja logistikavaldkonna edukale muutmisele. 4.2. 2. Info- ja sidetehnoloogia Veose seire ja jälgimine on kõikide transpordiliikide puhul logistika tõhusa toimimise eeldus. Satelliitnavigatsioonisüsteemi GALILEO kasutuselevõtt avaldab sellele arengule suurt positiivset mõju ning samuti mõjub hästi ka kaugtuvastus- ja jälgimissüsteem (LRIT), jõgede infosüsteem (RIS) ja automaatne identifitseerimissüsteem (AIS). Euroopa mereohutuse teabevahetussüsteem SafeSeaNet peaks samuti andma panuse merelogistika tõhustamisse. Raudteetranspordis peaksid telemaatiline rakendus kauba jaoks (TAF) ja Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS) pakkuma võimalusi integreeritud raudteelogistika rakendamiseks. Kasutusele tuleb võtta intelligentne tehnoloogia, et vältida viivitusi tarneahelas turvalisuse ja muudel põhjustel.[8] Üks selline tehnoloogia on raadiosagedustuvastus (RFID), mille turg kasvab, kuid mis vajab lisauuringuid seoses raadiospektri haldamise, koostalitlusvõime ja standardiseerimisega.[9] Muud komponendid on ühised teabeedastusstandardid (nt EDI/EDIFACT) ja uued sideplatvormid (nt XML). Riiklikud transpordiasutused otsivad üha enam alternatiive oma transpordisüsteemide paremaks haldamiseks. Üks selline eduka rakenduse poole arenev süsteem on teedevõrgu haldamine intelligentsete transpordisüsteemide (ITS) abil. Ühtse turu terviklikkuse tagamiseks on oluline, et riigisisesed lahendused ei kujuneks takistuseks, vaid areneksid üksteist täiendavalt üle kogu Euroopa, põhinedes koostalitusvõimelistel standarditel.. Ettevõtetel peaks olema info- ja sidetehnoloogialahendustele kerge ligipääs. Suletud süsteemidega kaasnevad käivitamiskulud nii tehnoloogia kui ka tarkvara osas, mis raskendab väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel täiel määral turul osalemist. Töötlejate ja ettevõtjate poolt laialdaselt heakskiidetud ühised standardid ning eri süsteemide vaheline koostoime on põhitegurid logistika tõhustamisel. Kogu arendustöö tuleb suunata koostalitlusvõimele ning ühtsele osavõtjate vahelisele teabevahetusele avatud arhitektuuris. Info- ja sidetehnoloogia kasutusvalmidus tuleb lisada varustuse või infrastruktuuri algupärasesse lahendusse, et vältida hilisemaid kulukaid lisandprogramme. Tähelepanu tuleb pöörata ka transpordiliikide vahelisele teabevahetusele. Äriettevõtete ja ametivõimude vahelises teabevahetuses võiks koostalitlusvõimel olla konkreetne roll, ehkki samas on äärmiselt oluline ka ettevõttelt-ettevõttele ja ettevõttelt-tarbijale logistika ühitatavus. Kaubaveologistika peab jääma 7. raamprogrammis uurimisprioriteediks, kuna kaasaegsed tehnoloogilised uuendused võivad sektori jaoks avada uusi võimalusi. 4.2. 3. Logistikakoolitus Kaubavedajad, transpordikasutajad ja ettevõtjad pööravad erilist tähelepanu transpordi ja sellega seotud logistilisi otsuseid langetava personali oskustele, teadmistele ja pädevusele. Ülikoolide ja muude Euroopa institutsioonide pakutav transpordi- ja logistikaalane haridus ning koolitus aga väga erinev. Tänane koolitus valmistab meid ette tuleviku liikuvuseks. Komisjon kaalub vastastikku tunnustatava koolituse edendamist kaubaveologistikutele vabatahtlikkuse alusel. Ühtlustatud sertifikaadid ja koolitusasutuste võrgustiku arendamine võimaldab suurendada koolituse ühilduvust ja kvaliteeti Euroopas. Sertifikaadi omanikel oleks eelis oma inimressursside turustamisel. Lisaks oleks see kvalifitseeritud isikud palganud firmadele tagatiseks nende teadmiste kohta. Logistikavaldkonna sertifitseerimis- ja kvalifitseerimisalast tegevust on juba alustatud Leonardo da Vinci programmi raames. Lisaks võiks võrdluspunktina kasutada tulevast Euroopa kvalifikatsiooniraamistikku elukestvaks õppeks. Koolitus ei tohiks mingil juhul olla piiritletud juhtimistasandiga. Selle asemel peaks elukestev õpe ja koolitus hõlmama kõiki logistikatasandeid, et suurendada üldist tulemuslikkust. 4.2.4. Statistilised andmed Euroopa transpordituru logistikatoiminguid tuleb jälgida ja teostada võrdlusuuringuid nii Euroopa-siseselt kui ka teiste mandrite suhtes. Tuleb välja selgitada statistilised ja muud olulised näitajad, et saada adekvaatne ülevaade olukorrast ja selle arengust. Komisjon kavatseb välja töötada selleks sobivad meetodid ja näitajad. 4.2.5 Infrastruktuuri rakendamine Infrastruktuuri kvaliteet on kaubaveologistika põhielement. Infrastruktuuri planeerimine üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) ja struktuurifondide raames parendab ulatuslikku infrastruktuurivõrku, mida Euroopa vajab, et toimida sisepiirideta alal ja astuda vastu globaliseerumisega seotud väljakutsetele. Uue infrastruktuuri ehitamine ei ole eraldi eesmärk. Olemasoleva infrastruktuuri kasutamist saab optimeerida, kasutades tõhusaid ja jätkusuutlikke logistilisi lahendusi. Kõnealused lahendused hõlmavad sõidukipargi, raudtee ja siseveeteede infrastruktuuri haldamist, äripartnerite ja infrastruktuuri haldajate vahelist tihedamat koostööd, kandevõime täielikku kasutust, tühisõitude vältimist ja ressursside ühendamist, juhindudes samal ajal Euroopa konkurentsiseadustest. Kui sobiva infrastruktuuri puudumine tekitab nähtavalt kitsaskoha, tuleks see kõrvaldada. EL on määranud 30 prioriteetset projekti, mis peaksid olema ellu viidud aastaks 2020[10] ning mis aitaksid ühtlasi kaasa logistika arengule. Logistika toimimise seisukohast on tähtis ümberlaadimisrajatiste, sealhulgas sadamate ja lennujaamade tõhusus. Kõnealused rajatised peaksid kasutama kaasaegseid tehnilisi lahendusi, näiteks kõrgemat informaatikat, ning evima kvaliteetseid infrastruktuuriühendusi koosmodaalsuse transpordilahenduste võimaldamiseks. Erainvesteeringute kaasamine ja kindlustamine on olulise tähtsusega ning Euroopa õigusnormid peavad pakkuma selleks asjakohase õigusliku raamistiku. Tegevuse kvaliteeti tuleb pidevalt tõsta, kasutades selleks sobivaid vahendeid, nagu näiteks koostöö, sotsiaalne dialoog ja õigusaktid. 4. 2.6. Teenuste tulemuslikkus 4.2.6.1. Kvaliteedi tunnustamine Tööstus kasutab mitmeid tulemuslikkuse näitajaid ehk võrdluskriteeriume, et hinnata ja kontrollida oma teenuste kvaliteeti. Täpselt määratletud näitajate abil võib kontrollida suurt hulka teenuseid ja tootmisfaase. Komisjon on juba uurinud transpordiliikide võrdlusuuringu teostamist[11]. Töö peaks jätkuma eesmärgiga võtta kasutusele võrdluskriteeriumid kaubaveologistika ja seonduvate teenuste jaoks kogu Euroopas. Võrdluskriteeriumide kehtestamine Euroopa piires ühtsustaks logistika tulemuslikkuse hindamist. Õhutranspordis on sellised võrdluskriteeriumid juba laialdaselt kasutusel. Ettevõtted võiksid neid näitajaid edasi arendada ka oma sisemiseks otstarbeks. Võrdlusuuringuid ja logistilise pädevuse märgistamist võiks kasutada mereteede ja lähisõitude puhul. Selle harjutuse raames saadava kogemuse põhjal võiks sellist kvaliteedimärki laiendada ka muid transpordiliike kasutavatele logistikaahelatele. Lisaks logistikaahelatele või individuaalteenustele omistatavale tunnustusele võiks selle töö tulemusel tekkida ka laiem ettevõtte kvaliteedimärk, mis hõlmaks ettevõtte üldist transpordisuutlikkust. Kõnealuse märgiga kaasneks minimaalselt haldusprotseduure ning see ühilduks teiste olemasolevate sertifikaatidega. Sellest saaks tiheda konkurentsiga keskkonnas tugev turustusvahend. Kõnealune märk võiks hõlmata keskkondlikke ja parimat tava käsitlevaid kaalutlusi. 4.2.6.2. Raudtee-kaubaveoteenuste võrgustik Raudtee-kaubavedu kannatab usaldusväärsuse ja tõhususe puuduse all, mille põhjustajaks on muu hulgas ebapiisav tehniline ja halduslik koostalitlusvõime ning reisijateveo eelistamine segaliiklusega raudteedel. Koostalitlusvõime edendamiseks ja segaliikluse tekitatud viivituste vähendamiseks tuleb võtta meetmeid. Komisjon plaanib esitada tegevuskava, et edendada raudtee-kaubaveo võrgustiku teket, mis võimaldaks kaubaveole keskendunud koridoride loomist. Kõnealused koridorid peaksid aitama saavutada rahvusvaheliste raudtee-kaubaveoteenuste suuremat usaldusväärsust, tõhusamat toimimist ja paremat konkurentsivõimet. 4.2.7. Mitmeliigilise transpordi ahelate edendamine ja lihtsustamine 4.2.7.1. Ühtne kontrollpunkt ja ühtne Euroopa merepiirkond Logistikavoogusid, eriti mitmeliigilise transpordi voogusid saab hõlbustada ühtse kontrollpunkti või liidese abil, kus kõik tolli- ja ka muud formaalsused täidetakse kooskõlastatud viisil nii, et kliendil on ametiasutustega suheldes ainult üks ühenduspunkt ning ta esitab vajalikud dokumendid ainult üks kord. Ka füüsilised ülevaatused peaksid olema kooskõlastatud ja toimuma samal ajal samas kohas. Komisjoni ettepanekuga luua tollis ja kaubanduses[12] paberivaba keskkond nähakse ette raamistik, mis suudab need eesmärgid saavutada ja lihtsustada formaalsusi. Kõnealune ettepanek tuleb vastu võtta ja rakendada niipea kui võimalik. See on eriti oluline lähisõitude puhul, kus kahe liikmesriigi vahet sõitev laev väljub ELi tolliterritooriumilt iga kord sadamast lahkudes, et siseneda sihtsadamas samale territooriumile. Hiljutises Euroopa Liidu tulevast merenduspoliitikat käsitlevas rohelises raamatus[13] algatas komisjon laialdasema arutelu ühtse Euroopa merepiirkonna teemal, kus nii laeva teekonda kui kaupu saaks usaldusväärselt ja ohutult jälgida kogu tee jooksul, vähendades nii üksikkontrollide tarvidust ühendusesisese kaubanduse puhul. 4.2.7.2. Mitmeliigilise transpordi edendamine Eri transpordiliikide kasutamine ühes transpordiahelas on uus kontseptsioon. See nõuab eelkõige mõtteviisi muutmist. Hiljutine uuring[14] ühendvedude edendamise kohta lähtus peamiselt lähisõitude edendamiskeskustest[15] ning nende tegevusest. Komisjon on seda lähenemist arvesse võtnud ning hakanud uurima võimalusi, kuidas 21 olemasoleva lähisõitude edendamiskeskuse võrgustik võiks hõlmata ka mitmeliigilisel transpordil põhinevate logistikalahenduste edendamist sisemaistes transpordiahelates. 4.2.7.3. Mitmeliigilise transpordiga seotud vastutus Rahvusvahelise transpordiga seotud vastutus ja kohustused tulenevad rahvusvahelistest konventsioonidest. Sageli nähakse nendega ette eri reegleid eri transpordiliikide puhul. See loob keeruka ja mitmekesise süsteemi, millega kaasnevad siirdekulud mitmeliigilise transpordi ahelais. Kaubavedajad ei pea vastutust väga suureks probleemiks, eriti kui nad kasutavad allhanke korras leitud logistikateenuste pakkujaid, kes vastutust haldavad. Kindlustuse võib saada tavaliselt ka veotoimingule, mis hõlmab rohkem kui ühte transpordiliiki. Praegu käivad ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjonis ettevalmistused mitmeliigilise transpordiga seotud vastutust käsitleva õigusakti väljatöötamiseks, mis põhineb üldiselt olemasolevatel kaubaveosüsteemidel. EL peaks osalema mitmeliigilist transporti ülemaailmselt reguleeriva struktuuri loomisel. Lisaks tuleks samal ajal uurida Euroopa vajadustele kõige paremini sobiva ja kogu Euroopat hõlmava, vastutuse küsimust käsitleva lahenduse lisandväärtust. Ühtlasi saab vastutuse killustatust vähendada ühtse transpordidokumendi abil, mis kataks ja lihtsustaks kogu uksest-ukseni veo (nt mitmeliigilise veo saatekiri või konossement). Lisaks vastutuse küsimust puudutava igakülgse lahenduse otsimisele Euroopas võib komisjon samuti uurida transpordidokumendi standardiseerimise lisandväärtust mitmeliigiliste veotoimingute jaoks. 4. 2.8. Laadimisstandardid Komisjon on algatanud ühtsete Euroopa-siseste ühendvedude laadimisvahendite standardite loomise.[16] Selle algatuse põhjuseks on praeguste laadimisvahendite eri konfiguratsioonide rohkus, mis põhjustab siirdekulusid ja viivitusi eri transpordiliikide vahelisel käitlemisel. Lisaks pole vahetatavad osad üldiselt virnastatavad ning tihtipeale ei kasuta standardsed konteinerid Euroopa teetranspordis lubatud mõõtmeid optimaalselt ära. Euroopa tööstus vajab paremat Euroopa-sisese transpordi laadimisvahendite süsteemi, et vähendada kulusid ning tõsta konkurentsivõimet. Komisjon kaalub sobivaid mooduseid vastavate Euroopa standardite arendamiseks. Samuti oleks asjakohane uurida õhuveo ja muude transpordiliikide ühilduvust. Sõidukite mõõtmeid ja laadimisvahendeid käsitlevad eeskirjad peaksid vastama nüüdisaegse logistika ja jätkusuutliku liikuvuse vajadustele. 5. EDASINE ARENG Euroopa vajab kõrgetasemelisi kvaliteedilahendusi, et säilitada ja parandada oma logistilist positsiooni maailmaturul. Asjakohaste meetmete ja stiimulitega logistilise kompetentsi keskusena saaks Euroopas suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonna jätkusuutlikkust ning vähendada negatiivseid suundumusi, nagu äritegevuse ja töö ümberpaigutamine Euroopast väljapoole. Koosmodaalsus ja tõhus transpordisüsteem on Euroopale samuti äärmiselt olulised, et tulla toime kasvavate kaubavoogudega, mida meie infrastruktuurides ja veeteedel iga päev veetakse. Käesolevas teatises esitatakse ideid, mida võiks edasi arendada strateegiliseks raamistikuks, võttes arvesse Euroopa institutsioonide, sidusrühmade ning teiste huvitatud isikute arvamusi seoses ulatusliku ELi kaubaveologistika strateegia loomisega ning eespool nimetatud või ka muude tegevusvaldkondade kaasamisega strateegiasse. Käesoleva teatise ja sellele järgnevate arutelude tulemusel töötatakse 2007. aastal välja kaubaveologistika tegevuskava. Tegevuskava seab eesmärgiks kõrgekvaliteedilise kaubaveologistika arendamise Euroopas ning seda võib täiendada asjakohaste ettepanekutega. [1] Hoia Euroopa liikumas – meie mandri jätkusuutlik liikuvus, KOM(2006) 314 (lõplik). [2] Vrd pärast Hampton Courti tippkohtumist loodud sõltumatu teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise ekspertrühma avaldatud aruandega “Creating an Innovative Europe”, jaanuar 2006. [3] “Estimation of Global and National Logistics Expenditures: 2002 Data Update”; A. Rodrigues, D. Bowersox ja R. Calantone ( Journal of Business Logistics , 26, nr 2, 2005). Tulemused põhinevad ökonomeetrilisel arvutusmudelil, mis analüüsib 29 muutujat, mis sisaldavad teavet geograafilise piirkonna, sissetuleku taseme, riigi suuruse, majandustaseme ja transpordi (maantee-, raudtee- ja õhuvedude ning konteinersadamate liikluse) kohta. [4] “Logistics Value Chain”; L. Ojala, D. Andersson ja T. Naula (avaldatakse ÜRO Tööstusarengu Organisatsiooni sarjas Olga Memedovic Global Production Networks). [5] COM(2006) 79 (lõplik). [6] Vrd määrusega (EMÜ) nr 881/92 ja www.ec.europa.eu/transport/road/consultations/road_market_en.htm. [7] www.ec.europa.eu/comm/transport/logistics/consultations/index_en.htm . [8] Vrd infoühiskonna tehnoloogiatega seotud uurimistegevusega. [9] Vt avalik arutelu aadressil www.rfidconsultation.eu/ . [10] Otsus nr 884/2004/EÜ. [11] ISL, Bremen, jaanuar 2006. [12] KOM(2005) 609 (lõplik). [13] KOM(2006) 275 (lõplik). [14] “Integrated Services in the Intermodal Chain (ISIC)”, ECORYS, november 2005. [15] Vt www.shortsea.info . [16]9A_`ã / 0 A € ? &ABN\ KOM(2003) 155 (lõplik), muudetud dokumendiga KOM(2004) 361 (lõplik).