52006DC0079

Komisjoni teatis Nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta /* KOM/2006/0079 lõplik */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 27.2.2006

KOM(2006)79 lõplik

2006/0025(COD)

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta {SEC(2006)251}

(komisjoni esitatud)

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE JA REGIOONIDE KOMITEELE

tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta

1. Transpordi turvalisuse vajadus

1.1 Terrorism on suureks ohuks demokraatiale ja vabadusele. Kaubavedudele suunatud terrorirünnakute oht on jätkuvalt suur. Nendest tulenev võimalik kahju inimelude ja majandustegevuse mõttes on mõõtmatu ja ettearvamatu.

1.2. Transpordi turvalisus on muutunud tähtsaks ülemaailmseks probleemiks. See puudutab Euroopa Liitu, kelle roll kaubanduspartnerina tugineb kõikide transpordiliikide tõhusal ja turvalisel toimimisel kõikidel tasanditel. EL kaubanduspartnerid on hakanud kaubaveo turvalisuse küsimustega tegelema. Ameerika Ühendriigid on juba juurutanud mõningaid Euroopa tarneahelaid mõjutavaid impordi turvameetmeid.

1.3. Euroopas on viimasel ajal tehtud transpordi turvalisuse alal märkimisväärseid edusamme: lennundus ja lennujaamade turvalisus on saanud Euroopa raamistiku[1], kindlustatud on meretranspordi ja sadamaterminalide turvalisust[2] ja pärast hiljutist seadusandliku protsessi lõpuleviimist meresadamate turvameetmete[3] alal on loota kõikide sadamapiirkondade turvalisuse tunduvat paranemist.

1.4. Komisjon osutas juba 2003. aastal kauba maismaavedude turvalisuse tugevdamise vajadusele.[4] Euroopa maismaavedude tarneahela kohta tervikuna praegu eeskirjad puuduvad. Tarneahel hõlmab määratluse kohaselt kogu transpordi ja transpordiga seotud toimingud ja protsessid tootmiskohast kuni veose sihtkohani.

1.5. Terrorirünnakute oht on tõstnud päevakorda tarneahela haavatavad kohad ja vajaduse tegutseda: kodanikud eeldavad tarneahela turvalisuse meetmete võtmist, sest sellest sõltub nende igapäevane elu, samuti ei saa äriühingud turvalisust enam kauem tähelepanuta jätta, et kaitsta oma töötajaid, ettevõtteid, kliente ja avalikkust terrorirünnakute eest.

1.6. EL riigipead kutsusid terrorismi vastu võitlemiseks “kindlustama kõiki transpordisüsteemi liike, muu hulgas tugevdama nende õiguslikku raamistikku ja täiustama ennetusmehhanisme”.[5]

1.7. Tegutsemata jätta ei ole võimalik. Sellepärast teeb komisjon ettepaneku tugevdada maismaavedude tarneahela turvalisust ühenduse meetmega, mis täiendab olemasolevaid ühenduse turvaeeskirju transpordi alal. Kõnesolev ettepanek ei hõlma reisijateveo turvalisust, eeskätt ühistranspordisüsteemides, mida saab vajaduse korral käsitleda hilisemas etapis.

2. Teel tarneahela turvalisuse parandamisele

2.1. Komisjon esitab käesoleva teatise ja õigusakti ettepaneku tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta, pidades silmas kiire tegutsemise vajadust ja Euroopa Ülemkogu otsuseid.

2.2. Teatises käsitletakse kaubaveo turvalisuse olulisemaid asjaolusid, mida tuleb selles valdkonnas mis tahes algatuste puhul arvestada. Selles arutatakse mõningate võimaluste eeliseid ja puudujääke ning samuti põhjuseid, mille poolest ettepandud õigusakt on Euroopa kaubavedude turvalisuse tugevdamiseks kõige realistlikum ja sobivam lähenemisviis.

2.3 Ettepaneku eesmärk on tugevdada tarneahela turvalisust kõigi Euroopa kaubavedude paremaks kaitsmiseks võimalike terrorirünnakute eest.

2.4. Komisjoni ettepaneku eesmärgid on:

- suurendada kogu tarneahela turvalisustaset, takistamata vaba kaubavahetust;

- luua ühist transporditurgu ja olemasolevaid turvameetmeid kahjustamata ühine raamistik süsteemsele Euroopa Liidu lähenemisviisile;

- vältida tarbetuid haldusmenetlusi ja -koormust Euroopa Liidu ja liikmesriikide tasandil.

2.5. Komisjoni ettepandud meetmega :

- kehtestatakse kohustuslik süsteem, mis nõuab liikmesriikidelt turvakvaliteedimärgi (turvaline ettevõtja) loomist, mille saaks anda minimaalsetele Euroopa turvanõuetele vastavatele tarneahela ettevõtjatele, võimaldades siseturul selle märgi vastastikust tunnustamist;

- nähakse liikmesriikidele kohustuslike sätete raames ette vabatahtlik kava, mille alusel tarneahela ettevõtjad suurendavad soodustuste saamiseks oma turvalisustaset;

- tehakse tarneahela ettevõtjad oma Euroopa kaubavedude turvalisuse eest vastutavaks;

- võimaldatakse turvalistel ettevõtjatel kasutada turvakontrollisoodustusi ning eristuda turvalisuse valdkonnas positiivselt teistest konkurentidest, saades seega kaubandus- ja konkurentsieelise;

- võimaldatakse komiteemenetlust kohaldades turvanõuete, sealhulgas tunnustatud rahvusvaheliste nõuete ja standardite pidevat uuendamist ja ajakohastamist.

3. Olulised küsimused ja komisjoni vastused

Missugune turvalisustase on vajalik?

3.1 Paljude tarneahelate kaks tähtsat vahelüli, st õhutransport koos lennujaamadega ja meretransport koos sadamatega, on eeskirjade ja meetmete näol rajanud tugeva turvasüsteemi üksikasjalike õiguslikult siduvate nõuete ja kontrollimistega. Samasugune lähenemisviis tarneahela ülejäänud osadele tugevdaks kahtlemata kogu tarneahela turvalisust.

3.2. Tarneahelas tervikuna on siiski mere- ja õhutranspordiga võrreldes olulisi erinevusi. Meretranspordi- ja lennutransporditurgude eripära on piiratud arv ettevõtjaid, kes tegutsevad geograafiliselt piiratud ja kindlates piirkondades, mida saab kontrolli all hoida. Nendes ollakse turvameetmetega harjunud.

3.3. Maismaatranspordi tarneahel tervikuna on täiesti teistsuguste mõõtmetega. Ainult transpordi ja selle kõrvalteenustega tegeleb rohkem kui pool miljonit[6] ettevõtet suurtest rahvusvahelistest äriühingutest kuni paljudest erinevatest kultuuridest ja ärikeskkondadest võrsunud pisikeste teenindusettevõteteni välja. Need paiknevad üle kogu ühenduse territooriumi. Suurel osal neist julgeolekukorraldus praegu puudub ja turvalisustase alles hakkab arenema.

3.4. Tuleks tõsta kõikide EÜ sisese tarneahelaga seotud ettevõtjate turvateadlikkust. Vajaliku turvalisustaseme saab kindlaks määrata, arvestades transporditavaid kaupu, ettevõtja kohta tarneahelas ja infrastruktuuri haavatavust. Kõikide ettevõtjate suhtes kohaldatavad liiga normatiivsed uued turvameetmed viiksid tarneahela kokkuvarisemiseni. Samas kehtestab järjest suurem arv ettevõtteid endale ise julgeolekukorralduse standardid, mitte ainult oma tegevuse ja kaubamärgi kaitseks, vaid ka vahendina tarneahela partnerite valimiseks.

3.5. Eespool öelduga arvestades on seega praktikas võimatu ainsa kõikehõlmava menetlusega kehtestada maismaatranspordi tarneahela jaoks õhu- ja meretranspordiga võrreldavaid turvaeeskirju ja -meetmeid. Selle asemel on töökeskkonna rahuldavate turvalisustasemete kindlustamiseks realistlikum kehtestada minimaalsete turvanõuete raamistik, mis areneb järk-järgult edasi vastavalt tehnoloogia arengule ja riskisuundumustele.

Turvaeeskirjad ainult konteinerveoste jaoks?

3.6. On tõdetud, et nii riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil kui ka teatavate ettevõtete tasandil keskenduvad praegused algatused ja arutelud peamiselt konteiner-ühendvedudele. See on mõistetav, arvestades kartusi, et terroristid võivad kasutada konteinereid ära relvade vedamiseks ja isegi keemilise, bioloogilise, radioloogilise või tuumarelva kohaletoimetamiseks.

3.7. Konteinerid ei ole siiski ainsad võimalikud sihtmärgid. Euroopa-siseses kaubanduses kasutatakse mitmesuguseid laadimisüksuseid, mis kõik on terroristide sekkumise suhtes võrdselt tundlikud. Sama kartus kehtib tegelikult kõikide kaubaveoliikide kohta, mida ühel või teisel viisil ähvardab kuritarvitamise oht.

Turvaeeskirjad teatavate piirkondade või kogu tarneahela kohta?

3.8. Keskendada jõupingutused tarneahela turvalisustasemete parandamiseks piiratud arvule täpselt määratletud põhivaldkondadest on ahvatlev – töötatakse välja seadmeid lukkude rikkumiskindlamaks muutmiseks; suurem osa logistikakeskusi on karmistanud sissepääsueeskirju ja paljud ettevõtjad on oma töötajate jaoks kehtestanud taustakontrolli ja läbipääsukaardid. Riskiteadlikkus kasvab.

3.9. Kõik need suundumused on tervitatavad. Kuid nende rakendusala on piiratud ja nad ei paku tarneahela turvalisusele süstemaatilist lähenemisviisi, mis on vajalik potentsiaalsetele terrorismiohtudele või terrorirünnakutele võimalikult kiiresti ja efektiivselt reageerimiseks.

3.10. Tarneahel koosneb paljudest toimingutest, mis algavad tootmiskohas ja lõpevad veose üleandmise kohas, ja nendega kaasnevatest protsessidest. Need toimingud ja neid teostavad ettevõtjad on üksteisest vastastikku sõltuvad. Kõik üksikelemendid, sealhulgas teabevood, peavad kogu tarneahela ulatuses kõrge turvalisustaseme kindlustamiseks kokku sobima.

3.11. Turvalisuse parandamisel täpselt määratletud põhivaldkondades on eraldatult siiski oht mõju kaotada. Kindlate lukkude panemisest on näiteks vähe abi, kui seda ei tehta samaaegselt asjakohaste muutustega nt töötajate suhtumises turvalisusesse. Täiesti turvaline osa paljude ettevõtjatega tarneahelas, milles üks teatud turvaelement on ülisuure tähtsusega, võib kaotada oma turvalisuse eelised, kui teisel, teistsuguste turvaelementidega tarneahela osal lastakse jääda ebaturvaliseks. Rahvusvahelisel tasandil leiavad tunnustust ainult terviklikult turvalised tarneahelad. Ettevõtjate ja tarneahelate eripära tõttu vajab suur hulk täpseid turvaelemente eriotstarbelist lähenemisviisi.

3.12. Arvestades eespool öelduga loetakse ebaühtlase lähenemisviisi asemel kohasemaks keskenduda ühenduse tarneahela turvalisuse raamistiku väljaarendamisele. See valik ei välista mingil juhul kogu ühendust hõlmavaid üksikasjalikke miinimumnõudeid või isegi üksikasjalikke eeskirju teatud aladel. Nagu hiljem selgitatakse, peaks raamistik sisaldama niisuguseid miinimumnõudeid tarneahela kõikidele üksikutele osadele ja täpseid tehnilisi eeskirju seal, kus see on õigustatud. Kõigil juhtudel peaks raamistik siiski võimaldama korrapäraseid ja lihtsalt teostatavaid uuendamisi.

3.13. Raamistik annaks juhiseid ettevõtjatele, kes teevad tihti märkimisväärseid investeeringuid oma turvalisuse ajakohastamiseks.

Kes peaks vastutama turvalisuse eest?

3.14. Tuleb kindlaks määrata, kas üks asjaosalistest ettevõtjatest peab vastutama kogu tarneahela turvalisuse eest või peab iga ettevõtja vastutama turvalisuse eest oma tarneahelalõigus. See punkt on oluline, kuna tarneahel koosneb märkimisväärsest hulgast ettevõtjatest.

3.15. Tavaliselt algab tarneahel saadetise ettevalmistamisega tootmiskohas. Kaubad võib laadida konteineritesse või pakkida muul viisil. Need võib viia tootmiskohast lõpp-sihtkohta ainult ühte transpordiliiki kasutades. Kaubad võib viia hoidlatesse, laopiirkondadesse või sisemaa terminalidesse, kus transpordiliik võib vahetuda. Toiming võib kaasata ekspediitoreid, esindajaid ja vahendajaid. Tarneahela iga osa hõlmab sageli keerukaid teabemenetlusi.

3.16. Ahvatlev oleks panna vastutama kogu tarneahela turvalisuse eest üks ettevõtja. See oleks lihtne. Kuid see ei peegeldaks turu tegelikkust. Võimalik, et spetsialiseeritud tootjad teostavad või vähemalt kontrollivad oma suuruse ja toimingute laadi tõttu täielikult veotoiminguid. Nad võib hästi teha vastutavaks kogu tarneahela turvalisuse eest.

3.17. Tavalistes kaubandustingimustes ei teosta kaupade tootja siiski kõiki veotoiminguid. Seda teevad spetsialiseeritud äriühingud, mille üheks näiteks on raudtee-ettevõtted. Sageli tootjad ei tea ega peagi teadma, missugune ettevõtja ja mis vahendite abil nende kaupu transpordib. Samad kaalutlused kehtivad tarneahela muude ettevõtjate kohta. Nad võivad kontrollida rohkem kui üht tarneahela osa või harvematel juhtudel isegi kogu tarneahelat peale esimese astme, tootmispaiga. Nad võivad seega olla vastutavad rohkem kui ühe astme eest.

3.18. Kõnesolev tegelik turuolukord viib ainult ühele praktilisele järeldusele: tarneahela mis tahes osa iga ettevõtja vastutab iseenda – ja ainult enda – tegevuse turvalisuse eest. Üksikud turvameetmed liituvad tarneahela kui terviku turvalisuseks.

3.19. Tarneahela analüüsil eristub neli tegevusrühma, millel on vastavad turvalisusega seotud iseloomulikud jooned:

- kaupade saatmiseks ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine;

- kaupade vedu;

- kaupade ekspedeerimine;

- hoiustamine, ladustamine ja toimingud maismaaterminalis.

Kuidas saab tarneahela turvalisuse suurendamiseks kasutada olemasolevaid EL põhimõtteid?

3.20. Ühenduse tollieeskirjades[7] kasutatakse mõistet volitatud ettevõtja. Kindlatele usaldusväärsuse kriteeriumidele vastavatele ettevõtjatele saab anda volitatud ettevõtja staatuse, mis võimaldab neil kasutada soodustusi ohutuse ja turvalisusega seotud tollikontrollide osas ja/või tollieeskirjades ettenähtud lihtmenetlusi. Viimane on ettevõtjatele eriti suure majandusliku tähtsusega, kuna neil on siis võimalik oma materjaliringlust vastavalt oma vajadustele juhtida.

3.21. Vastavalt ühenduse määrusele[8] lennujaamade julgestuse kohta võib kokkuleppeline esindaja või lennuettevõtja tunnustada kaubasaatjat tuntud saatjana, kui viimane täidab kindlaid turvalisusega seotud tingimusi. Tuntud saatjalt saadud veoste suhtes ei ole seetõttu vaja rakendada teatud turvakontrollimeetmeid.

3.22. Mõlemad mõisted tuginevad põhimõttele, et ettevõtjad, kes täidavad vabatahtlikult teatavaid nõudeid ja keda ametiasutused on hoolikalt kontrollinud, saavad kasutada teatud soodustusi. Neid kontrollitakse korrapäraselt. Sedasama põhimõtet saab asjakohaselt muudetuna kasutada tarneahela turvalisuse puhul, kehtestades turvalise ettevõtja staatuse.

3.23. Tuleks sätestada täpsed miinimumnõuded nelja tegevusrühmaga seotud ettevõtjatele:

- kaupade saatmiseks ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine;

- kaupade vedu;

- kaupade ekspedeerimine;

- hoiustamine, ladustamine ja toimingud maismaaterminalis.

3.24. Liikmesriikides kehtestatud turvalise ettevõtja kava võimaldab tarneahela ettevõtjatel tõestada oma vastavust minimaalsetele turvanõuetele. Turvalise ettevõtja staatus antakse ettevõtjatele, kes neile nõudmistele vastavad. Liikmesriigid võivad sellel eesmärgil kasutada olemasolevaid süsteeme ja menetlusi või luua spetsiaalselt tarneahela turvalisuse jaoks määratud süsteemi. Kava rakendamine nõuab kontrollimist, usaldus saab tugineda üksnes kontrollimisele.

3.25. Kuna olulisel hulgal tarneahela ettevõtjatest on võimatu teatud miinimumnõudeid rakendada ja liikmesriigid ei saa tagada nende rakendamise pädevat kontrolli, toimub see vabatahtlikkuse alusel. Ühtegi ettevõtjat ei sunnita turvalise ettevõtja kavaga liituma.

3.26. Ühise turu terviklikkuse säilitamise huvides tuleb igal liikmesriigil mis tahes teise liikmesriigi poolt antud turvalise ettevõtja staatust tunnustada, kui selle turvalise ettevõtja äritegevus toimub tema territooriumil.

3.27. Liikmesriigid võivad võtta vastu otsuse piirata turvalistel ettevõtjatel juurdepääsu hoonetele ja infrastruktuurile, kui see on õigustatud.

Missuguseid eeliseid pakub turvalise ettevõtja kava?

3.28. Turvalise ettevõtja kava edukas rakendamine sõltub käegakatsutavatest praktilistest eelistest ametiasutustele ja neile ettevõtjatele, kes otsustavad finantsinvesteeringuid teha:

3.28.1. Riiklike vahendite kasutamine . Turvalisuse eest vastutavad ametiasutused saavad keskendada oma käsutuses olevad kontrollivahendid kavas mitteosalevatele ettevõtjatele, kaotamata siiski õigust kontrollida turvalisi ettevõtjaid, kui see on õigustatud. Samasugune lähenemisviis osutus edukaks, kui tollivõimud rakendasid seda volitatud ettevõtjate puhul. On põhjust arvata, et julgeolekuasutused saavad seeläbi võimaluse oma tööle paremini keskenduda.

3.28.2. Üleeuroopaline kooskõlastatud turvakampaania . Ametiasutused saavad esimest korda käsitleda tarneahela turvalisuse üleeuroopalisi algatusi ühise teadlikkuse, ühiste eesmärkide ja ühiste tingimuste alusel.

3.28.3. Seotus turvalise mere- ja lennutranspordiga . Lennujaamad ja sadamad, sealhulgas sadamarajatised, mis alluvad rangetele ühenduse turvanõuetele, võivad olla kindlad, et nende territooriumile tarneahela turvalise ettevõtja kaudu saabunud veost on kogu tarneahela ulatuses pädevalt turvatud. Niisuguseid ettevõtjaid tuleks kohelda eelistatult, nt peaks neil olema õigus kasutada kiirmenetlust.

3.28.4. Üleeuroopaline tunnustus . Riigi ametiasutuse poolt antud turvalise ettevõtja staatuse üleeuroopalisel tunnustamisel on eelised nii ettevõtjate kui ka liikmesriikide jaoks: ettevõtjale on kasulik tunnustus üle kogu EL. Liikmesriigid saavad tugineda teiste liikmesriikide otsustele, teades, et staatus on antud kokkulepitud minimaalseid Euroopa turvanõudeid kohaldavate ühtsete Euroopa eeskirjade alusel.

3.28.5. Integreerimine ülemaailmse tarneahela turvalisusega . Tänu võrreldavatele turvasätetele tunnustab välispiiridel nii ekspordi kui ka impordi turvakontrolli eest vastutav tolliasutus tarneahela julgeolekuasutuse poolt antud turvalise ettevõtja staatust volitatud ettevõtja staatusena. Tarneahela julgeolekuasutus teeb volitatud ettevõtja puhul samuti. Tolli praegune töö ja käesolevale teatisele lisatud ettepaneku tingimuste rakendamine viivad vastavuse ja vastastikuse tunnustamiseni. Turvalise ettevõtja kava võimaldaks Euroopa eksportijatel saada kasu USA praegustest impordi soodustamise kavadest, kuid see ennetaks ka rahvusvahelisi suundumusi. Euroopa kava võiks tegelikult saada mudeliks Maailma Tolliorganisatsiooni poolt väljatöötatud ülemaailmse tarneahela turvasoovituste kiirele rakendamisele kogu maailmas.

3.28.6. Äritegevuse turvatase . Turvaline ettevõtja saab oma klientidele ja tarneahela partneritele näidata oma suutlikkust tarneahela kaitsmisel turvanõuete rikkumiste eest. Kergem on tuvastada vastutustundlikke, turvateadlikke äripartnereid nende kahjuks, kes ei ole turvateadlikud.

3.28.7. Äritegevuse tõhusus ja paindlikkus . Külgnevate valdkondade kogemus viib järelduseni, et ettevõtjad saavad turvalise ettevõtja kavas osalemisest kasu. Kuigi CSI kava (USA konteinerite ohutuse algatus) rakendamine meretranspordis ei ole spetsiaalselt kavandatud ettevõtjatele kasusaamiseks, on sellel mitmeid üldiselt tunnistatud positiivseid kaubanduslikke kõrvaltoimeid, muu hulgas paremad juhtimissüsteemid ja transpordi ning muude toimingute parem kontroll ja prognoositavus, aga ka usaldusväärsemad töötlemisajad ja väiksemad kaod varguste tõttu. Suundumused hiljuti avaldatud uurimustes[9] näitavad, et nii transpordi tarneahela kui ka sellega seotud äritegevuste mõned kulutegurid saavad paranenud turvameetmetest mitmetes valdkondades lisaeeliseid.

Kas ühenduse raamistik on vajalik?

3.29. Liikmesriikide ametiasutused tahavad kindlust, et kõikides liikmesriikides kehtivad samasugused minimaalsed turvanõuded ja neid rakendatakse tõhusalt. Kui ühisturg saab tarneahela ettevõtjate jaoks tegelikkuseks, on kõik riiklikud ametiasutused vastamisi ettevõtjatega, kellele on teises liikmesriigis antud turvalise ettevõtja staatus ja kes loodavad kasutada riigi enda ettevõtjatele antavaid soodustusi. Riiklikud ametiasutused peavad toetuma eeskirjade ühtsele rakendamisele kogu Euroopas.

3.30. Kuigi suur protsent veotoiminguid toimub alati Euroopa Liidu geograafilistes piirides, on oluline osa siiski seotud teiste Euroopa riikidega ja riikidega väljaspool Euroopat. EL-välistes riikides astutakse juba samme eesmärgiga tõsta tarneahela turvalisust. Kuigi välismõõde tähendab tingimata mõlema kaubanduspartneri tolliasutuste kaasamist, kontrollitakse vältimatult ka riigisiseseid turvasüsteeme. Võimalikult pea rakendataval ühtsel Euroopa süsteemil on tõenäoliselt arvestatav tähtsus arengutele EL-välistes riikides ja kindlasti on see suurem kui riiklike eeskirjade ebaühtlasel kogumil.

3.31. Tarneahela turvalisuse ülemaailmsed aspektid muudavad ühenduse raamistiku vajalikuks.

4. Järeldus

Komisjon leiab, et vaja on teha esimene samm kogu tarneahela turvalisuse parandamise suunas. Kõige sobivam tegevussuund on turu suurust ja keerukust arvesse võttes vabatahtlik, aga kontrollitav maismaavedude tarneahela turvalisuse raamistik.

Raamistik stimuleerib eri transpordiliikide ja ettevõtjate seoseid, tõstes sellega tarneahela kui terviku turvalisust. Kiirmenetlus suudab ergutada riiklikke ametiasutusi edendama mitmesuguste haldusüksuste ja majandusharude vahelist koostööd, vähendades nii halduskoormust.

Raamistik tuleb luua ja seda saab aja jooksul edasi arendada kooskõlas turvariskide hindamise ja kaubandusettevõtjate poolse tunnustamise astmega. See julgustab tarneahela ettevõtjaid juurutama kooskõlas konkreetsete miinimumnõuetega uusi julgeoleku korraldamise vahendeid ja täiustama olemasolevaid.

Vabatahtlikku elementi toetavad turvakontrolli praktilised eelised, sealhulgas ka need, mida pakub toll. See soodustab uudsete meetmete võtmist ja võimaldab osalejatel tõsta oma konkurentsivõimet.

Ettepanek ei välista rangemaid meetmeid, kui selgub, et turg ei võta ettepandud lähenemisviisi omaks.

Käesolevale teatisele lisatakse ettepanek määruse kohta.

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Ülemkogu on tunnistanud transpordi terrorismivastase võitluse peamiseks valdkonnaks. Sellepärast kutsus ta „kindlustama kõiki transpordisüsteemi liike, muu hulgas tugevdama nende õiguslikku raamistikku ja täiustama ennetusmehhanisme”.[10] Käesolev ettepanek on koostatud vastuseks kindlaksmääratud vajadustele ja nõukogu soovile.

- Üldine taust

Hiljuti on Euroopas märkimisväärselt parandatud transpordi turvalisust: lennunduse ja lennujaamade turvalisuse jaoks on loodud Euroopa õigusnormid,[11] tugevdatud on meretranspordi[12] ja sadamate[13] turvalisust.

Praegu puuduvad eeskirjad ühenduse maismaavedude turustusahela kohta tervikuna, mis määratluse kohaselt hõlmab kogu transporti ja transpordiga seotud toiminguid ja protsesse tootmiskohast kuni veose sihtkohani.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Ettepanekus käsitletavas valdkonnas praegu kehtivad õigusnormid puuduvad.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Ettepanek seondub olemasolevate õigusaktidega transpordi turvalisuse kohta. Transpordi turvalisuse suurendamise huvides välispiiridel on see täielikult kooskõlas tollimeetmetega ja toetab Lissaboni tegevuskava eesmärke.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2003. aasta detsembris konsulteeriti nõuandva dokumendi alusel liikmesriikide, transpordiassotsiatsioonide, ametiühingute ning muude transpordist ja turvalisusest eriti huvitatud ühendustega, nt kutseühingutega. Vastajad esindavad läbilõiget majandusharudest, mida transpordi turvalisus nii otseselt kui ka kaudselt puudutab.

23. detsembrist 2003 kuni 27. veebruarini 2004 toimus Interneti vahendusel avalik arutelu. Komisjon sai 65 vastust. Tulemused on kättesaadavad aadressil http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/security/intermodal/consultation_en.htm

Interneti vahendusel toimunud avalikule arutelule järgnesid 2004. aasta jooksul ja 2005. aasta esimesel poolel konsultatsioonid liikmesriikide ja majandusharuga.

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Konsultatsiooniprotsessi põhijäreldused saab kokku võtta järgmiselt:

1) tarneahela turvalisus on muutunud tõsiseks probleemiks, millega tuleb tegelda;

2) EL võimalikud turvameetmed peaksid keskenduma pigem terrorismile kui üldisele kuritegevusele;

3) riski hindamine on tähtis ja seda tuleks rohkem uurida;

4) keskmise tähtajaga ei ole võimalik saavutada täieliku turvalisuse garantiid;

5) meetmed peavad turu tegelikkust arvesse võtma;

6) kõiki meetmeid tuleks kohaldada kogu ELs, et vältida moonutusi turgude vahel, ja nii palju, kui see on võimalik, kõikide transpordiliikide suhtes;

7) toetati vabatahtlikku süsteemi, nagu kontrollitud esindaja ja tuntud kaubasaatja.

Need põhijäreldused, mis on kooskõlas komisjoni lähenemisviisiga võitluses terrorismi vastu[14], on komisjoni ettepaneku aluseks.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon sai ekspertarvamusi paljudest allikatest: ettevõtjatelt, ettevõtete esindajatelt, julgeoleku- ja transpordispetsialistidelt ning liikmesriikide ametiasutustelt.

- Mõju hindamine

Uuriti alternatiivseid võimalusi. Laiaulatuslikus välisuurimuses Euroopa võimalike õigusaktide mõju kohta transpordi turvalisuse parandamisele on ettepaneku põhimõtteid kirjeldatud kui majanduslikult kõige soodsamaid. Uurimus on kättesaadav aadressil http://europa.eu.int/comm/dgs/energy_transport/security/intermodal/doc/2005_finalreport_impact_assessment_transport_security.pdf#pagemode=bookmarks

Liikmesriigid

Kõnesoleva ettepanekuga tehakse liikmesriikidele kohustuslikuks kehtestada riiklik süsteem turvalise ettevõtja staatuse andmiseks seda taotlevatele ettevõtjatele, kes vastavad minimaalsetele nõudmistele. Liikmesriigid võivad sisse seada uue ohutus- ja julgeolekusüsteemi või kasutada juba olemasolevat süsteemi. Kuigi uue riikliku kava loomine vajab rahalisi vahendeid, peaks olema võimalik koostoime olemasolevate turvameetmetega. Ettepanek võimaldab riigiasutustel kavad lisakuludeta ellu viia.

Majandusharud

Tarneahela ettevõtjate jaoks ei sisalda ettepanek kohustuslikke meetmeid. Väljapakutud turvalise ettevõtja kava on vabatahtlik; selle rakendajad saavad kasu soodustustest ja lihtsustustest tollikontrolli osas, näidates end ühtlasi kõrge turvastandardiga ettevõtjatena tarneahela partneritele, kes niisuguseid standardeid nõuavad. Muud ettevõtjad, kes on veendunud, et nende tegevus ei nõua kõrgeid turvastandardeid, ei pea kõnesolevas uues kavas osalema.

Komisjon

Peale põhilepingute täitmise järele valvamise kohustuse mõju puudub.

3. Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Komisjon teeb ettepaneku, et Euroopa Parlamendil ja nõukogul tuleks kõnesolev määrus tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta võimalikult kiiresti vastu võtta. Ettepanek täiendab juba toimivaid muid transpordialaseid turvameetmeid.

Maismaatranspordi tarneahela turvalisuse tugevdamiseks vajalikud meetmed peaksid järgima järgmisi põhimõtteid:

- tarneahela turvalisus eeldab liikmesriikide ametiasutuste ja majandusharude vahelist aktiivset julgeolekualast partnerlust;

- tarneahela turvalisus täiendab transpordialaseid turvameetmeid, mis juba toimivad lennunduses ja meretranspordis, sealhulgas lennuväljadel ja meresadamates;

- liikmesriikidel on kohustus luua üksteisega kokkusobivad riiklikud tarneahela turvalisuse suurendamise kavad;

- vabatahtlik raamprogramm, millega kehtestatakse ettevõtjatele miinimumnõuded, mida tuleb turvalise ettevõtja staatuse saamiseks tarneahela neljas kindlaksmääratud tegevuskategoorias täita;

- turvalised ettevõtjad peaksid tänu turvameetmete ja tollikontrolli lihtsustustele, mida võimaldab turvakontrolli kiirmenetlus, saama eelise võrreldes äripartneritega;

- liikmesriigid peavad määrama tarneahela turvalisuse alal pädeva asutuse, mille ülesanne on turvalise ettevõtja staatuse andmine. Selleks võivad nad määrata tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioone, kui need vastavad kindlaksmääratud tingimustele;

- liikmesriigid peavad määrama riikliku tarneahela turvalisuse teabekeskuse, mis korraldab vajalikku suhtlemist nii teiste liikmesriikide kui ka komisjoniga;

- ühe liikmesriigi ametiasutuste poolt antud turvalise ettevõtja staatust peavad tunnustama teiste liikmesriikide ametiasutused;

- kehtestatakse nõuete tehniliste muudatustega kohandamise kord.

- Õiguslik alus

Asutamislepingu artikkel 71 ja artikli 80 lõige 2.

- Subsidiaarsuspõhimõte

Subsidiaarsuspõhimõtet kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Liikmesriigid ei saa täiel määral saavutada ettepaneku eesmärke järgmistel põhjustel.

- Efektiivseks võitluseks rahvusvahelise terrorismiohu vastu on vaja ühiseid reegleid, kaasa arvatud ühist raamistikku.

- Selleks et täiustada ühist transporditurgu, kus on tagatud asutamislepingu neli vabadust, on vaja Euroopa Liidu ühtset lähenemisviisi tarneahela turvalisusele. Suur hulk erinevaid riiklikke tarneahela turvalisuse kavasid tooks kaasa sisepiiride taastekkimise ohu.

- Ühe või mitme liikmesriigi eri algatusi, mis tingimata viiksid turvalisustasemete lahknemiseni liikmesriikide vahel, tõlgendaksid Euroopa kaubanduspartnerid paratamatult soovimatusena turvalisusküsimusi käsitleda või kasutataks neid ühe liikmesriigi teise vastu välja mängimiseks.

Ühenduse meetmega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini. Kõikidest liikmesriikidest pärit ettevõtjatele identsete miinimumnõuetega kogu Euroopa Liitu hõlmav raamistik säilitaks ühise lähenemisviisi tarneahela turvalisusele ja väldiks selle taas riigikeskseks muutumist.

Kõnesolev ettepanek piirdub kogu ühendust hõlmava raamistiku vajadustega:

- ühtne lähenemisviis, mis on liikmesriikidele kohustuslik ühise ühenduse raamistiku loomiseks, et tagada transpordituru jätkuv toimimine, ja ettevõtjatele vabatahtlik, aga rõhutaks selgelt kõikide tarneahela ettevõtjate julgeoleku täiustamise vajalikkust;

- maismaatranspordi tarneahelas töötavatele ettevõtjate gruppidele ühised minimaalsed turvanõuded; turvalise ettevõtja staatuse vastastikune tunnustamine, mis võimaldab kõigil turvalistel ettevõtjatel kasutada riigisiseselt soodustusi ja lihtsustusi ning aitab vältida diskrimineerimist;

- süsteem, mis täiendab olemasolevaid ühenduse tollieeskirju ja võimaldab ajakohastamist, arvestades rahvusvahelisi arenguid nt standardimises.

Seepärast vastab ettepanek subsidiaarsuspõhimõttele.

- Proportsionaalsuspõhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuspõhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.

- Ettepanek on koostatud tarneahela tegelikku olukorda arvestades. Selles välditakse ulatuslikke liiga normatiivseid meetmeid, mida liikmesriikidel oleks väga keeruline või koguni võimatu rakendada ja kontrollida. Selle asemel kutsutakse ettevõtjaid investeerima tarneahela turvalisusesse, kui nende investeering on kooskõlas ühtsete üleeuroopaliste nõudmistega, ja pakutakse vabatahtlikele turvakontrollialaseid soodustusi ja lihtsustusi võimalike menetluslike takistuste puhul.

- Liikmesriigid on tunnustanud nõukogu vahendusel vajadust parandada tarneahela turvalisust.

- Liikmesriigid saavad hoida kulud minimaalsel tasemel. Liikmesriikidel tuleks luua turvalise ettevõtja staatuse andmise kava, mille puhul on võimalik siiski tugineda maismaatranspordi ja tolli valdkonna juba olemasolevatele eeskujudele. Nad võivad saada praktilist abi turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonidelt. Liikmesriigid võivad otsustada, et staatuse andmise menetlusega ei kaasne ametiasutustele lisakulu. Kui liikmesriik ei otsusta teisiti, ei kaasata piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi.

Ühenduse kulud on väga väikesed: komisjon peab täitma oma kohustusi asutamislepingute täitmise järelevalvajana. Turvameetmetesse investeerida soovivad ettevõtjad teavad nüüd, et nende investeeringud on kooskõlas kogu ühendust hõlmavate nõuetega. Hiljuti avaldatud uurimusest selgub, et turvameetmete parandamisel oleks soodne mõju mitmele transpordi ja sellega seotud äritegevuse kulutegurile.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt: määrus. Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel.

Kaaluti, kas komisjonil tuleks teha ettepanek määruse või direktiivi kohta. Määruse valimine on täielikult kooskõlas julgeolekualaste õigusaktidega meretranspordi, lennunduse ja lennujaamade kohta. See on kooskõlas ka tolli käsitlevate õigusaktidega, mida määrus võib täiendada tarneahela ja tollinõuete kokkupuutepunktides.

Rahvusvaheline terrorismioht nõuab liikmesriikidelt ühtset, paralleelset ja kattuvat lähenemisviisi, et luua terrorismiohu vastu efektiivselt toimiv kava. Selleks on kõige efektiivsem vahend määrus.

Eraldi võttes on ettepanek väga lihtne; puudub vajadus üldiste eesmärkide ja põhimõtete järele, mida liikmesriigid saaksid konkreetsete õigusaktidena vormistada. Selle põhielemente saab puuduliku julgeolekusituatsiooni parandamiseks vahetult rakendada ning kui aluseks võetakse määrus, pole vaja riiklikke rakendusakte.

Määrus on sellepärast kõige asjakohasem valik.

4. Mõju eelarvele

Puudub.

5. Lisateave

- Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatav õigusakt on EMPs kohaldatav ja peaks seetõttu laienema kogu Euroopa Majanduspiirkonnale.

- Ettepaneku üksikasjalik selgitus

Komisjon teeb ettepaneku tugineda määruse koostamisel Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 71, ilma et see piiraks liikmesriikide turvalisusalaste õigusaktide kohaldamist ja võimalike meetmete võtmist Euroopa Liidu lepingu VI jaotise põhjal.

ERIKAALUTLUSED

Artikkel 1:

selles artiklis sätestatakse määruse eesmärk.

Artikkel 2:

selles artiklis määratletakse tarneahela mõiste.

Artikkel 3:

selles artiklis sätestatakse määruse reguleerimisala.

Artikkel 4:

selle artikliga kohustatakse liikmesriike määrama tarneahela turvalisuse alal pädev asutus.

Artikkel 5:

selle artikliga kohustatakse liikmesriike looma riiklik kava tarneahela ettevõtjatele turvalise ettevõtja staatuse tagamiseks.

Artikkel 6:

selles artiklis sätestatakse turvalise ettevõtja staatuse hüved (kiirmenetlus) ja võimalus keelduda nende hüvede kohaldamisest turvalise ettevõtja suhtes.

Artikkel 7:

selle artikliga kehtestatakse liikmesriikidevaheline vastastikuse tunnustamise kohustus.

Artikkel 8:

selles artiklis sätestatakse tingimused, mille alusel on võimalik anda turvalise ettevõtja staatus.

Artikkel 9:

selle artikliga nähakse ette võimalus turvalise ettevõtja staatus ära võtta või peatada.

Artikkel 10:

selle artikliga kohustatakse liikmesriike looma menetlused staatuse andmiseks kas vahetult ametiasutuse poolt või tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonide kaudu, ja muutma turvaliste ettevõtjate nimestiku kättesaadavaks riigiasutustele, teabekeskustele ja komisjonile.

Artikkel 11:

selles artiklis nähakse ette tarneahela turvalisuse teabekeskuse määramine liikmesriikide ja komisjoni kontaktpunktiks.

Artikkel 12:

selle artikliga kohustatakse liikmesriike tagama riiklike turvalise ettevõtja staatuse andmise kavade üle piisav ja korrapärane järelevalve.

Artikkel 13:

selles artiklis sätestatakse, et kõnesoleva määruse lisades sisalduvaid tehnilisi nõudmisi võib parandada või lisada määruses 1999/468/EÜ sätestatud menetluse kohaselt.

Artikkel 14:

selles artiklis sätestatakse, et komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee.

Artikkel 15:

selles artiklis käsitletakse turvalisusega seotud teabe konfidentsiaalsust.

Artikkel 16:

see artikkel sisaldab üksikasju jõustumise kohta.

1.–4. lisa:

sisaldavad üksikasjalikke nõudmisi kaubasaatjale, transpordiettevõttele, ekspedeerimisettevõttele ning laole, hoidlale ja sisemaaterminalile turvalise ettevõtja staatuse saamiseks.

5. lisa:

sisaldab üksikasjalikke nõudmisi ettevõtjatele riski hindamise läbiviimiseks.

6. lisa:

sisaldab üksikasjalikke tingimusi, mida peab täitma tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioon.

2006/0025(COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[15]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[16]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[17]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[18]

ning arvestades järgmist:

(1) Turvalisust ohustavad vahejuhtumid ja terrorism on suureks ohuks demokraatia ja vabaduse ideaalidele ning rahuväärtustele, mis on Euroopa Liidu aluseks.

(2) Tarneahelat tuleks kaitsta turvalisust ohustavate vahejuhtumite eest. Niisugune kaitse oleks kasulik transpordi kasutajatele, töötajatele, majandusele ja ühiskonnale tervikuna.

(3) Euroopa Ülemkogu on kutsunud üles „kindlustama kõiki transpordisüsteemi liike, muu hulgas tugevdama nende õiguslikku raamistikku ja täiustama ennetusmehhanisme”.[19]

(4) Viimasel ajal on märkimisväärselt parandatud Euroopa õhutranspordi[20] ja meretranspordi julgeolekut[21]. Pärast hiljutist turvameetmete kehtestamist sadamate jaoks[22] võib oodata edasist muutust paremuse poole.

(5) Väljaspool nimetatud valdkondi jäävad tarneahela turvatasemed ilma ühenduse eeskirjadeta ebarahuldavaks.

(6) Euroopa maismaatranspordi tarneahela turvataset on vaja parandada. See tuleks saavutada asjakohaste meetmete vastuvõtmisega, ilma et see piiraks riikliku julgeoleku valdkonda käsitlevaid liikmesriikide eeskirju ja võimalike meetmete võtmist Euroopa Liidu lepingu VI jaotise põhjal.

(7) Iga meetme puhul peab arvestama, et tarneahelaturud hõlmavad paljusid ettevõtjaid ja ettevõtlusvorme, mis muudavad meetmed, mis on võrreldavad õhu- ja meretranspordi puhul kasutatavate meetmetega, lühikeses perspektiivis ebasobivateks.

(8) Mis tahes meede peaks tagama vaba kaubavahetuse, võimaldades siiski minimaalsete turvanõuete tugevdamist.

(9) Liikmesriigid peaksid võtma tarvitusele kava, mille kohaselt antakse ühenduses asuvatele tarneahela ettevõtjatele turvalise ettevõtja staatus eeldusel, et kõnesolevad ettevõtjad vastavad kindlatele minimaalsetele turvanõuetele. Niisugune kava peaks sobima kokku tarneahela turvalisuse programmidega, mis on välja töötatud ülemaailmsete tarneahelate jaoks.

(10) Tarneahela ettevõtjad kuuluvad järgmistesse gruppidesse: kaupade ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine; kaupade vedu; kaupade ekspedeerimine; hoiustamine, ladustamine ja toimingud maismaaterminalis.

(11) Minimaalsed turvanõuded peaksid iga tarneahela ettevõtjate grupi jaoks olema täpselt määratletud. Liikmesriigid võivad kehtestada oma territooriumil asuvatele ettevõtjatele rangemad nõuded.

(12) Turvalise ettevõtja kava annab eeliseid ametiasutustele ja äriettevõtjatele.

(13) Turvalise ettevõtja kava võimaldab turvalisuse eest vastutavatel ametiasutustel keskendada kontrollivahendid ettevõtjatele, kes ei täida veel minimaalseid turvanõudeid, ja teha seda ühise üleeuroopalise turvakampaania raames.

(14) Turvalise ettevõtja staatust tunnustatakse kogu Euroopa Liidus.

(15) Liikmesriigid peaksid andma turvalistele ettevõtjatele soodustusi ohutusjärelvalve osas ja lihtsustama turvakontrolli välispiiridel, kasutades muuhulgas võimaluse korral kiirmenetlust, kuid kaotamata õigust kontrollida turvalisi ettevõtjaid.

(16) Lisaks sellele saavad turvalised ettevõtjad näidata turule oma suutlikkust kaitsta tarneahelat turvarikkumiste eest, eristudes sellega positiivselt muudest ettevõtjatest ja pannes aluse positiivsele suunale äritegevuse turvalisuses.

(17) Liikmesriigid peaksid tagama turvaliste ettevõtjate nimekirja kättesaadavuse teiste liikmesriikide ametiasutustele ja komisjonile.

(18) Turvalise ettevõtja staatus peaks leidma tunnustust kogu Euroopa Liidus, kuid selle andnud liikmesriigil peab olema õigus see ära võtta juhul, kui ettevõtja rikub tõsiselt nõudeid, mille alusel see staatus anti. Kõnesoleva staatuse kehtivusaeg peaks olema piiratud, aga pikendatav. Liikmesriik võib soodustuste andmisest ja lihtmenetlusest keelduda, kui ta leiab, et teiselt liikmesriigilt selle staatuse saanud turvaline ettevõtja rikub minimaalseid turvanõudeid.

(19) Liikmesriigid võiksid määrata tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonid, kelle ülesanne on hinnata turvalise ettevõtja staatuse taotleja nõuetelevastavust.

(20) Liikmesriigid peaksid määrama tarneahela turvalisuse alal pädeva asutuse.

(21) Liikmesriigid peaksid tagama, et teabekeskus toimib komisjoni ja liikmesriikide kontaktpunktina.

(22) Liikmesriigid peaksid jälgima rakendamist tarneahela ettevõtjate hulgas.

(23) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[23]. Tuleks kindlaks määrata käesoleva määruse kohandamise kord, mis võimaldaks määruse reguleerimisala muutmata võtta arvesse muudatusi rahvusvahelistes õigusaktides ja kogemustest lähtudes kohandada või täiendada käesoleva määruse lisade üksikasjalikke sätteid.

(24) Kavandatud meetme eesmärgid, nimelt ühine lähenemine tarneahela turvalisusele, ühine turvalise ettevõtja kava ja liikmesriigi turvalise ettevõtja staatuse tunnustamine kogu ühise transpordituru ulatuses, on käesoleva määruse üleeuroopalise ulatuse tõttu paremini saavutatavad ühenduse tasandil. Seetõttu võib ühendus võtta meetmeid asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtte kohaselt. Vastavalt samas artiklis sätestatud proportsionaalsuspõhimõttele piirdutakse käesolevas määruses tarneahela turvalisuse eesmärkide saavutamiseks vajalike minimaalsete turvalisusnõuetega ega minda kaugemale nende saavutamiseks vajalikust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse maismaatranspordi tarneahela turvalisuse tugevdamise ühised reeglid, pidades silmas turvalisust ohustavate vahejuhtumite ohtu.

2. Lõikes 1 esitatud eesmärk saavutatakse järgmiste meetmete abil:

a) luuakse kava, mis võimaldab liikmesriikidel tarneahela ettevõtjatele turvalise ettevõtja staatuse andmist;

b) kehtestatakse minimaalsed turvanõuded, millele ettevõtjad peavad turvalise ettevõtja staatuse saamiseks vastama;

c) luuakse asjakohased järelevalvesüsteemid.

Artikkel 2

Mõiste

Käesolevas määruses tähendab tarneahel kõiki tööprotsesse ja ettevõtjaid, mis on Euroopa Ühenduse territooriumil seotud kaupade transpordiks ettevalmistamisega ja maismaavedudega tootmiskohast sihtkohta.

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat määrust kohaldatakse tarneahela turvalisuse suhtes ja selles käsitletakse veose, transpordi ja võimaluse korral tarneahelaga seotud infrastruktuuri turvalisust Euroopa Ühenduse territooriumil.

2. Käesolevas määruses sätestatud meetmeid kohaldatakse mis tahes ettevõtja suhtes, kes on seotud ühega järgmistest tegevusaladest:

a) kaupade saatmiseks ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine;

b) kaupade vedu;

c) kaupade ekspedeerimine;

d) ladustamine, hoiustamine või toimingud maismaaterminalis.

3. Määruse kohaldamine ei piira järgmiste ühenduse ja rahvusvaheliste eeskirjade kohaldamist:

a) ühenduse tsiviillennundusjulgestuse eeskirjad;[24]

b) ühenduse laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise eeskirjad;[25]

c) ühenduse sadamate turvalisuse eeskirjad;[26]

d) rahvusvahelised ja ühenduse ohtlike kaupade[27] ja tuumamaterjalide[28] transpordi eeskirjad;

e) ühenduse tollieeskirjad[29].

Artikkel 4

Tarneahela turvalisuse alal pädev asutus

Liikmesriigid määravad tarneahela turvalisuse alal pädeva asutuse, kes korraldab, koordineerib ja kontrollib käesolevas määruses sätestatud tarneahela turvameetmete kohaldamist.

Artikkel 5

Turvaline ettevõtja

1. Liikmesriigid kehtestavad tarneahela ettevõtjatele turvalise ettevõtja staatuse andmise kava 18 kuu jooksul alates käesoleva määruse vastuvõtmisest.

2. Ettevõtja võib taotleda turvalise ettevõtja staatust tingimusel, et ta on seotud ühega järgmistest tarneahela tegevusaladest:

a) kaupade saatmiseks ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine;

b) kaupade vedu;

c) kaupade ekspedeerimine;

d) ladustamine, hoiustamine või toimingud maismaaterminalis.

3. Taotlus saadetakse taotleja asukohariigi tarneahela turvalisuse alal pädevale asutusele.

4. Turvalise ettevõtja staatus näitab selle saanud ettevõtja suutlikkust kaitsta tema vastutusel olevat tarneahela osa turvalisuse rikkumiste eest.

5. Liikmesriigid teavitavad Euroopa Komisjoni, kui turvalise ettevõtja staatuse andmise kava on kehtestatud.

Artikkel 6

Turvalise ettevõtja hüved

1. Liikmesriigid võimaldavad turvalistele ettevõtjatele turvakontrollimeetmetega seotud soodustusi ja lihtsustusi (kiirmenetlust).

2. Soodustuste ja lihtsustuste hulka kuulub turvalistele ettevõtjatele antav luba teisaldada veoseid, järgides menetlusi, mis eristavad neid mitteturvalistest ettevõtjatest. Need menetlused hõlmavad lihtsustatud turvakontrolli.

3. Liikmesriigid võivad kontrollida turvalise ettevõtja staatuse kehtivust pädeva teabekeskuse abil.

4. Liikmesriik võib keelduda artikli 6 lõike 1 ja artikli 6 lõike 2 kohaldamisest teise liikmesriigi turvalise ettevõtja suhtes, kui kõnesolev ettevõtja on turvanõudeid tõsiselt rikkunud. Ta teatab sellest viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile ning annab küsimuse arutamiseks artikli 14 kohaselt loodud komiteele. Kohaldatakse artikleid 9 ja 12.

Artikkel 7

Vastastikune tunnustamine

Ühe liikmesriigi poolt antud turvalise ettevõtja staatust tunnustavad kõikide liikmesriikide ametiasutused.

Artikkel 8

Staatuse andmine

1. Ettevõtjale antakse turvalise ettevõtja staatus, kui:

a) ta on loonud, rakendanud ja dokumenteerinud julgeolekusüsteemi;

b) ta tagab, et tema vastutusalas olevas tarneahela osas on olemas vajalikud vahendid võimalike turvariskide vastu;

c) tema julgeolekusüsteem võimaldab pidevat täiustamist;

d) ta vastab käesoleva määruse lisades esitatud erinõuetele;

e) ta vastab vajaduse korral artikli 3 lõikes 3 nimetatud eeskirjade nõuetele.

2. Turvalise ettevõtja staatus antakse kolmeks aastaks. Staatust võib uuendada, kui turvaline ettevõtja vastab jätkuvalt käesoleva määrusega sätestatud minimaalsetele nõuetele.

3. Kui ettevõtjale on vastavalt EÜ määruse nr 648/2005[30] artikli 5 punktile a antud volitatud ettevõtja staatus, loeb tarneahela turvalisuse alal pädev asutus lõikes 1 kirjeldatud tingimused täidetuks juhul, kui volitatud ettevõtja staatuse andmise kriteeriumid on samad või võrreldavad.

Artikkel 9

Staatuse äravõtmine või peatamine

1. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mille kohaselt võib turvalise ettevõtja staatuse ära võtta, kui ettevõtja on rikkunud tõsiselt või korduvalt tingimusi, mille alusel kõnealune staatus talle oli antud.

2. Turvalise ettevõtja staatuse võib ära võtta ka vastavalt artiklile 12 läbiviidud rakendus- ja vastavuskontrollimise tulemusena.

3. Kui turvalise ettevõtja staatus on ära võetud, võib ettevõtja uue taotluse esitada alles kahe aasta pärast.

4. Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad, mille kohaselt võib turvalise ettevõtja staatuse peatada, kui ettevõtja on rikkunud muul kombel tingimusi, mille alusel kõnesolev staatus oli antud.

5. Peatamine lõpetatakse, kui tarneahela turvalisuse alal pädev asutus on veendunud, et rikkumised on heastatud.

Artikkel 10

Staatuse andmise menetlus

1. Turvalise ettevõtja staatuse andmise eest vastutab tarneahela turvalisuse alal pädev asutus. Liikmesriigid seavad sisse registri kõikide turvaliste ettevõtjate kohta. Nimetatud register on kättesaadav liikmesriikide tarneahela turvalisuse alal pädevatele asutustele ning teabekeskustele ja komisjonile.

2. Kõik turvalised ettevõtjad saavad identifitseerimisnumbri, mis algab liikmesriigi riigitähisega.

3. Liikmesriigid võivad lõikes 1 nimetatud eesmärgi täimiseks määrata tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonid. Tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonid peavad vastama 6. lisas sätestatud tingimustele.

Artikkel 11

Tarneahela turvalisuse teabekeskus

1. Liikmesriigid määravad tarneahela turvalisuse teabekeskuse.

2. Teabekeskus toimib komisjoni ja teiste liikmesriikide kontaktpunktina, hõlbustab ja jälgib tarneahela turvameetmete kohaldamist ja annab selle kohta teavet.

Artikkel 12

Rakendus- ja vastavuskontroll

Liikmesriigid tagavad turvalise ettevõtja kava üle piisava järelevalve, kaasa arvatud tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioonide kontrollimise.

Artikkel 13

Kohandamine

Käesoleva määruse reguleerimisala muutmata võib artiklis 14 ettenähtud korras lisade sätteid muuta või täiendada üksikasjaliste tehniliste nõudmistega.

Artikkel 14

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab liikmesriikide esindajatest koosnev komitee, mille eesistujaks on komisjoni esindaja.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ[31] artikleid 5 ja 7, võttes arvesse kõnealuse otsuse artikli 8 sätteid.

3. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 15

Konfidentsiaalsus ja teabe kättesaadavaks tegemine

1. Käesoleva määruse kohaldamisel võtab komisjon vastavalt komisjoni otsusele 2001/844/EÜ, ESTÜ, Euratom[32] vajalikud meetmed, et kaitsta teavet, millele tal on juurdepääs või mida talle edastavad liikmesriigid ning mille suhtes kehtivad konfidentsiaalsusnõuded.

2. Liikmesriigid võtavad vastavalt asjakohastele riiklikele õigusaktidele samaväärseid meetmeid.

Artikkel 16

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, [...]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

1. LISA

Kaubasaatja

(kaupade saatmiseks ettevalmistamine ja tootmiskohast teelesaatmine)

Turvalise ettevõtja staatuse saamiseks peab kaubasaatja julgeolekusüsteem põhinema riski hindamisel ja hõlmama järgmist:

Füüsiline kaitse: kõik hooned ja valdused peavad olema kaitstud loata sisenemise ja sissetungimise eest. Füüsiline kaitse peab hõlmama:

- välis- ja siseuste, akende, väravate ja tarade lukustusseadmeid;

- valgustust nii rajatise sees kui ka väljas, kaasa arvatud parklates;

- veose saatmis-, laadimis- ja ladustamispiirkonnast eraldi asuvat erasõidukite parklat;

- sisse- ja väljahelistamisega sidesüsteemi, mis võimaldab ühendust nii ettevõtte turvatöötajatega kui ka kohalike õiguskaitseorganitega.

Juurdepääsukontroll: tuleb keelata loata juurdepääs kauba saatmis-, laadimis- ja ladustamispiirkonnale. Kontroll peab hõlmama:

- kõikide töötajate, külastajate ja äripartnerite süstemaatilist eksimiskindlat identifitseerimist;

- loata/tuvastamata isikute peatamise korda.

Turvamenetlused: saabuvate ja väljasaadetavate veoste käsitlemise meetmed peavad sisaldama kaitsemeetmeid materjalide ebaseadusliku sissetoomise, vahetamise ja kadumise vastu. Turvamenetlused peavad hõlmama:

- turvaametniku määramist veose sissetoomise/väljaviimise kontrollimiseks;

- nõuetekohaselt märgistatud, kaalutud, loetud ja dokumenteeritud veost;

- sissetoodava veose plommide või muude turvavahendite puutumatuse kontrollimist;

- väljaminevale veosele plommide või muude turvavahendite panemist;

- üle- ja puudujääkide avastamist ja nendest teatamist;

- sissetoodavate ja väljaviidavate veoste liikumise jälgimist;

- loata juurdepääsu ärahoidmiseks tühjade ja täis laadimisvahendite korralikku ladustamist;

- ettevõtte poolt avastatud või kahtlustatavate kõrvalekallete või avastatud või kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse käsitlemise korda.

Personali usaldatavus: ettevõtetel tuleb luua täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega asutusesisene töölevõetavate isikute julgeolekukontrolli ja taotluste kontrolli menetlus. Niisugune asutusesisene menetlus peaks sisaldama taustauuringuid ja konkreetse töötaja ametiülesannetest sõltuvaid teste.

Dokumenteerimismenetlused: ettevõtetel tuleb tagada, et dokumentatsioon on täielik, loetav, korrektne ja õigel ajal esitatud.

Andmeturve: kõik tarneahela toimimisega seotud teabeprotsessid peavad olema turvalised.

Koolitus ja teadlikkuse tõstmine: töötajatele peab olema ette nähtud turvateadlikkuse programm, mis sisaldab võimalike turvariskide äratundmist, toote puutumatuse säilitamist ning loata juurdepääsu kindlakstegemist ja käsitlemist. Niisugused programmid peaksid julgustama töötajate aktiivset osavõttu julgestuskontrollimeetmetest.

2. LISA

Transpordiettevõte

Turvalise ettevõtja staatuse saamiseks peab transpordiettevõtte julgeolekusüsteem põhinema riski hindamisel ja hõlmama järgmist:

Füüsiline kaitse: kõik hooned, valdused ja transpordivahendid peavad olema kaitstud loata sisenemise ja väljastpoolt sissetungimise eest. Füüsiline kaitse peab hõlmama:

- välis- ja siseuste, akende, väravate ja tarade lukustusseadmeid;

- ümbritsevat tara, piisavat valgustust nii rajatise sees kui ka väljas, kaasa arvatud parklates;

- veoste saatmis-, laadimis- ja ladustamispiirkonnast eraldi asuvat erasõidukite parklat;

- sisse- ja väljahelistamisega sidesüsteemi, mis võimaldab ühendust nii ettevõtte turvatöötajatega kui ka kohalike õiguskaitseorganitega.

Juurdepääsukontroll: tuleb keelata loata juurdepääs rajatistele ja transpordivahenditele. Kontroll peab hõlmama:

- kõikide töötajate, külastajate ja äripartnerite süstemaatilist eksimiskindlat identifitseerimist;

- loata/tuvastamata isikute peatamise korda.

Turvamenetlused: tuleb luua menetlused dokumenteerimata materjali transpordivahenditesse ja veostesse paneku ning loata isikute juurdepääsu takistamiseks. Turvamenetlused peavad hõlmama:

- veoste ja nende käsitlemise seadmete nõuetekohast märgistamist, lugemist ja dokumenteerimist;

- veose transpordiks vastuvõtmisel veose plommide ja muude turvavahendite puutumatuse kontrollimist;

- veose üleandmisel plommide ja muude turvavahendite puutumatuse tagamist;

- puudujääkide avastamise ja nendest teatamise süsteemi;

- sissetoodavate ja väljaviidavate veoste ja transpordivahendite liikumise jälgimist;

- ettevõtte poolt avastatud või kahtlustatavate kõrvalekallete või avastatud või kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse käsitlemise korda.

Dokumenteerimata materjalide või rikkumistunnuste leidmisel tuleb teha transpordivahendi juurdepääsetavate osade ja selle kergesti ligipääsetava lähiümbruse füüsiline ülevaatus. Tuleb luua niisugustest juhtumitest teatamise menetlused.

Personali usaldatavus: ettevõtetel tuleb luua kooskõlas võrdse kohtlemise ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega asutusesisene töölevõetavate isikute julgeolekukontrolli ja taotluste kontrolli menetlus. Niisugune asutusesisene menetlus peaks sisaldama taustauuringuid ja konkreetse töötaja ametiülesannetest sõltuvaid teste.

Dokumenteerimismenetlused: ettevõtetel tuleb tagada, et dokumentatsioon on täielik, loetav, korrektne ja õigel ajal esitatud.

Andmeturve: kõik tarneahela toimimisega seotud teabeprotsessid peavad olema turvalised.

Turvalise kaubavoo menetlused: kui veose sisu kontrollimise tulemus seda võimaldab, võivad ettevõtjad nimetada mitteturvaliste ettevõtjate pakutava veose turvaliseks. Kui veost sel viisil ei kontrollita või kui kontrollimise põhjal ei saa tunnistada veost turvalise tarneahela osaks, võib kiirmenetlusest keelduda.

Koolitus ja teadlikkuse tõstmine: töötajatele peab olema ette nähtud turvateadlikkuse programm, mis sisaldab võimalike turvariskide äratundmist, toote puutumatuse säilitamist ja loata juurdepääsu kindlakstegemist ja käsitlemist. Niisugused programmid peavad julgustama töötajate aktiivset osavõttu julgestuskontrollimeetmetest.

3. LISA

Ekspedeerimisettevõte

Turvalise ettevõtja staatuse saamiseks peab ekspedeerimisettevõtte julgeolekusüsteem põhinema riski hindamisel ja hõlmama järgmist:

Juurdepääsukontroll: tuleb keelata loata juurdepääs rajatistele. Kontroll peab hõlmama nii kõikide töötajate, külastajate ja äripartnerite identifitseerimist kui ka loata ja tuvastamata isikute peatamise korda.

Turvamenetlused: tuleb kehtestada ettevõtte poolt avastatud või kahtlustatavate kõrvalekallete ja avastatud või kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse käsitlemise kord.

Dokumentide käsitlemine: ekspedeerimisettevõtted peavad parimal viisil tagama, et kõik veose vormistamisel esitatavad ja kasutatavad dokumendid on loetavad ja kaitstud vahetussemineku, kadumise ja eksliku teabe sisestamise eest. Dokumentide käsitlemise menetlus peab hõlmama:

- kaubasaatja ja kaubasaaja nime ja aadressi, esimese ja teise kontaktisiku, veose kirjelduse, kaalu, koguse ja mõõtühiku (st kast, karp jne) ning muu saadud teabe täpsuse säilitamist;

- veose puudu- ja ülejääkide registreerimist, nendest teatamist ja nende uurimist;

- sissetoodavate ja väljaviidavate veoste liikumise jälgimist;

- arvutitele juurdepääsu turvamist ja andmekaitset.

Personali usaldatavus: ettevõtetel tuleb luua kooskõlas võrdse kohtlemise ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega asutusesisene töölevõetavate isikute julgeolekukontrolli ja taotluste kontrolli menetlus. Niisugune asutusesisene menetlus peaks sisaldama taustauuringuid ja konkreetse töötaja ametiülesannetest sõltuvaid teste.

Dokumenteerimismenetlused: ettevõtetel tuleb tagada, et saatelehed, deklaratsioonid ja/või muud veostega seotud dokumendid oleksid täielikud, loetavad, korrektsed ja õigel ajal esitatud.

Andmeturve: kõik tarneahela toimimisega seotud teabeprotsessid peavad olema turvalised.

Turvalise kaubavoo menetlused: kui veose sisu kontrollimise tulemus seda võimaldab, võivad ettevõtjad nimetada mitteturvaliste ettevõtjate pakutava veose turvaliseks. Kui veost sel viisil ei kontrollita või kui kontrollimise põhjal ei saa tunnistada veost turvalise tarneahela osaks, võib kiirmenetlusest keelduda.

Koolitus ja teadlikkuse tõstmine: töötajatele peab olema ette nähtud turvateadlikkuse programm, mis sisaldab võimalike turvariskide äratundmist, toote puutumatuse säilitamist ja loata juurdepääsu kindlakstegemist ja käsitlemist. Niisugused programmid peaks julgustama töötajate aktiivset osavõttu julgestuskontrollimeetmetest ja võimaldama:

- töötajate tunnustamist aktiivse julgestuskontrollimeetmetest osavõtu eest;

- võltsitud dokumentide tuvastamise ja infotehnoloogia turvakontrolli alast koolitamist.

4. LISA

Lao, hoidla või maismaaterminaliga (kaasa arvatud siseveesadamaga*) seotud toimingud

Turvalise ettevõtja staatuse saamiseks peab ladu, hoidlat, maismaaterminali või siseveesadamat käitava ettevõtte julgeolekusüsteem põhinema riski hindamisel ja hõlmama järgmist:

Füüsiline kaitse: kõik hooned tuleb ehitada materjalidest, mis takistavad loata sisenemist ja kaitsevad sissetungimise eest. Füüsiline kaitse peab hõlmama:

- välis- ja siseuste, akende, väravate ja tarade lukustusseadmeid;

- valgustust nii rajatise sees kui ka väljas, kaasa arvatud parklates;

- veoste saatmis-, laadimis- ja ladustamispiirkonnast eraldi asuvat erasõidukite parklat;

- sisse- ja väljahelistamisega sidesüsteemi, mis võimaldab ühendust nii sisemiste turvatöötajate kui ka kohalike õiguskaitseorganitega.

Juurdepääsukontroll: tuleb keelata loata juurdepääs rajatistele. Kontroll peab hõlmama:

- kõikide töötajate, külastajate ja äripartnerite süstemaatilist eksimiskindlat identifitseerimist;

- loata/tuvastamata isikute peatamise korda.

Turvamenetlused: tuleb luua menetlused dokumenteerimata materjali lattu, hoidlasse või maismaaterminali (k.a siseveesadamasse) toimetamise takistamiseks. Turvamenetlused peavad hõlmama:

- turvaametniku määramist kaubasaadetiste sissetoomise/väljaviimise kontrollimiseks;

- nõuetekohaselt märgistatud, loetud ja dokumenteeritud veoseid ja seadmeid, mille vastavus lastimanifestile on kontrollitud;

- sissetoodava veose plommide ja muude turvavahendite puutumatuse kontrollimist;

- väljaminevale veosele plommide ja muude turvavahendite panemist;

- üle- ja puudujääkide avastamise ja nendest teatamise menetlusi;

- ettevõtte poolt avastatud või kahtlustatavate kõrvalekallete või avastatud või kahtlustatava ebaseadusliku tegevuse käsitlemise korda;

- loata juurdepääsu ärahoidmiseks tühjade ja täis laadimisvahendite korralikku ladustamist;

- veostele ja tühjale taarale juurdepääsu tõkestamist.

Personali usaldatavus: ettevõtetel tuleb luua kooskõlas võrdse kohtlemise ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusaktidega asutusesisene töölevõetavate isikute julgeolekukontrolli ja taotluste kontrolli menetlus. Niisugune asutusesisene menetlus peaks sisaldama taustauuringuid ja konkreetse töötaja ametiülesannetest sõltuvaid teste.

Andmeturve: kõik tarneahela toimimisega seotud teabeprotsessid peavad olema turvalised.

Turvalise kaubavoo menetlused: kui veose sisu kontrollimise tulemus seda võimaldab, võivad ettevõtjad nimetada mitteturvaliste ettevõtjate pakutava veose turvaliseks. Kui veost sel viisil ei kontrollita või kui kontrollimise põhjal ei saa tunnistada veost turvalise tarneahela osaks, võib kiirmenetlusest keelduda.

Koolitus ja teadlikkuse tõstmine: töötajatele peab olema ette nähtud turvateadlikkuse programm, mis sisaldab võimalike turvariskide äratundmist, veose puutumatuse säilitamist ja loata juurdepääsu kindlakstegemist ja käsitlemist. Niisugused programmid peaksid julgustama töötajate aktiivset osavõttu julgestuskontrollimeetmetest.

* Eeldusel, et määrust (EÜ) 725/2004 ei kohaldata.

5. LISA

Riski hindamine

Ettevõtja riski hindamise alusel luuakse julgeolekusüsteem. Riski hindamine peab põhinema ettevõtte üldisel olukorral, mitte konkreetsel veooperatsioonil, ja hõlmama vähemalt järgmisi etappe.

Esimene etapp – määratakse kindlaks ohu liigid, arvestades järgmist:

- riigisisest ja rahvusvahelist olukorda ning terroriakte käsitlevate uudiste ajakohane ülevaade;

- julgeolekuasutuste nõuanded rajatisi või tegevusi ähvardava terroriohu kohta;

- asutuse hoone, tegevuse ja töötajate atraktiivsus terrorirünnaku jaoks;

- läheduses toimuva rünnaku võimalikud tagajärjed, kui ettevõtja asub kõrge riskiteguriga ümbruskonnas.

Teine etapp – määratakse kindlaks kaitstavad objektid ja nende haavatavus terrorirünnaku korral.

Kolmas etapp – määratakse kindlaks toimingud, mis on vajalikud riski vastuvõetava tasemeni vähendamiseks.

6. LISA

Tingimused, mida peab täitma tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioon

Tarneahela turvalisuse alal tunnustatud organisatsioon peab olema võimeline näitama:

- andmeid korruptsiooni ja pettuste puudumise kohta nii organisatsiooni kui ka selle töötajate puhul;

- asjatundlikkust asjakohastes tarneahela turvalisuse küsimustes;

- asjakohaseid teadmisi tarneahela tööoperatsioonide kohta, sealhulgas teadmisi talitlusnõuete kohta;

- muude turvalisusega seotud ja tarneahela turvalisust mõjutada võivate toimingute asjakohast tundmist;

- suutlikkust hinnata tarneahela tõenäolisi turvariske;

- suutlikkust säilitada ja parandada oma töötajate asjatundlikkust tarneahela turvalisuse alal;

- suutlikkust pidevalt kontrollida oma töötajate usaldusväärsust;

- suutlikkust rakendada jätkuvalt asjakohaseid meetmeid turvalisuse seisukohast oluliste materjalide loata avalikustamise või nendele loata juurdepääsu ärahoidmiseks;

- teadmisi asjakohaste riiklike ja rahvusvaheliste õigusaktide ja turvanõuete kohta;

- teadmisi olemasolevate turvaohtude ja tüüpolukordade kohta;

- teadmisi relvade, ohtlike ainete ja seadmete äratundmise ja avastamise kohta;

- teadmisi tarneahela turvalisust tõenäoliselt ohustavate isikute omaduste ja käitumismallide mittediskrimineerival viisil äratundmise kohta;

- teadmisi turvameetmetest kõrvalehoidmiseks kasutatavate meetodite kohta;

- teadmisi turva- ja valveseadmete ja -süsteemide ning nende kasutuspiirangute kohta.

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus tarneahela turvalisuse tugevdamise kohta.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seotud meetmed:

Poliitikavaldkond: maismaa-, õhu- ja meretranspordipoliitika

Meetmed: tarneahela turvalisuse meetmete rakendamine ja järelevalve.

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seotud tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read)), sealhulgas järgmised rubriigid:

06 02 03 02 transpordi turvalisus

06 02 11 03 komiteed

3.2. Meetme kestus ja finantsmõju:

piiramatu, algus 2008. aastal.

3.3. Eelarve tunnusjooned (lisada vajadusel ridu):

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA riikide osamakse | Kandidaatriikide osamaksed | Finantsperspektiivi rubriik |

Mitte-kohustuslik | Liigendamata assigneeringud | EI | EI | EI | Nr |

Mitte-kohustuslik | Liigendamata assigneeringud | EI | EI | EI | Nr |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1. Rahalised vahendid

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 või hilisem | Kokku |

Tegevuskulud[33] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 0 | 0 | 0. | 0,5 | 0 | 0,5 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 0 | 0 | 0. | 0,5 | 0 | 0,5 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[34] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 | 0 | 0. | 0,5 | 0 | 0,5 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 | 0 | 0. | 0,5 | 0 | 0,5 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[35] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0 | 0,056 | 0,037 | 0,037 | 0,037 | 0,168 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0 | 0 | 0,056 | 0,037 | 0,537 | 0,037 | 0,668 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0 | 0 | 0,056 | 0,037 | 0,537 | 0,037 | 0,668 |

Kaasfinantseerimise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (täpsustada, milliste) poolset kaasfinantseerimist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasfinantseerimise hinnanguline tase (kui kaasfinantseerimist on planeeritud saada erinevatest asutustest, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 või hilisem | Kokku |

…………………… | f |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

4.1.2. Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[36] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3. Finantsmõju tuludele.

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele.

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleb esitada järgmine konkreetne lisateave:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

25. märtsi 2004. aasta deklaratsioonis terrorismivastase võitluse kohta kutsub Euroopa[38] Ülemkogu “kindlustama kõiki transpordisüsteemi liike, muu hulgas tugevdama nende õiguslikku raamistikku ja täiustama ennetusmehhanisme”. Käesolev ettepanek on koostatud vastuseks kindlaksmääratud vajadustele ja nõukogu soovile.

Euroopa Liit on viimastel aastatel saavutanud transporditoimingute terrorismiohu eest kaitsmisel arvestatavat edu. Kättesaadavad on Euroopa julgeolekualased õigusaktid lennunduse, muu hulgas lennujaamade ja meretranspordi kohta. Õigusaktid sadamate julgeoleku tagamise kohta on jõudnud seadusandliku protsessi lõppjärku. Väljaspool nimetatud valdkondi tarneahelat kaitsvad Euroopa õigusaktid puuduvad. Käesolevas ettepanekus käsitletakse erinevate transpordiliikide turvalisuses seni esinevaid lünki.

5.2. Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Riiklike tarneahela turvalisuse eeskirjade tõttu veonduse siseturgude taastekke vältimiseks on vaja sarnaselt meretranspordi, meresadamate, lennunduse ja lennujaamadega ühenduse lähenemisviisi.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames.

Puuduvad, välja arvatud asutamislepingute täitmise järelevalvaja ülesanne.

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkida allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[39].

ٱ Haldamine tsentraliseeritult

ٱ otse, haldajaks on komisjon

ٱ kaudselt, delegeerides haldamise:

ٱ täitevasutustele

ٱ ühenduse asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

ٱ riiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

ٱ Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

ٱ liikmesriikidega

ٱ kolmandate riikidega

ٱ Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (täpsustada)

Asjakohased märkused:

puuduvad.

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

Asutamislepingute täitmise järelevalvajana tuleb komisjonil teha tavapärast järelevalvetööd.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Euroopa Ülemkogu 25. märtsi 2004. aasta terrorismivastase võitluse deklaratsioon[40] muutis komisjoni kõnesoleva algatuse poliitilises kontekstis hädavajalikuks.

2004. aastal algas konsultatsiooniprotsess. Selle protsessi käigus täpsustati ja kinnitati liikmesriikide ja sidusrühmadega seisukoht EL võimalike meetmete kohta maismaatranspordi tarneahela turvalisuse tugevdamiseks.

Konsultatsiooniprotsess ja mõju hindamine[41] näitavad, et EL meetmete puhul tuleks arvestada järgmist.

- Tarneahela turvalisus on raskesti käsitletav valdkond. Turvariskid on seotud veostega, transpordiliikidega ja infrastruktuuriga. Ametiasutused ei saa kunagi tagada täielikku turvalisust.

- Paljud ettevõtted rakendavad järjest enam omaenda turvastandardeid. Ettevõtete tarneahela partneritel tuleb nende protseduuridega kohaneda. Veoteenuse osutajad ja muud varustajad, kes töötavad paljude klientide heaks, peavad alluma mitmekordsetele hindamistele, mis on tarbetu, häiriv ja kulukas.

- Eesmärk on kaubandust ohustamata saavutada tarneahela suurim võimalik turvalisus, hoides haldusnõuded minimaalsena.

- Ametiasutustel ja majandusharul tuleb tarneahela turvalisuse tõstmiseks teha koostööd. Juhtpõhimõtteks on, et need ettevõtjad, kes täidavad vabatahtlikult kindlaid nõudmisi ja keda ametiasutused on hoolikalt kontrollinud, saavad kasutada teatud soodustusi ja lihtsustusi.

- Ühtse tarneahela raamistik vähendab turvalisusega seotud konkurentsi EL piires. Ettevõtete sertifitseerimine võib olla üks võimalus.

6.2.2. Vahe- või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Komisjonil on kavas tellida uurimus võetud meetmete mõju ja tõhususe hindamiseks. Nimetatud uurimus tuleks teha 2010. aastal ja seejärel igal kolmandal aastal. Niisugune regulaarne hindamine on vajalik selleks, et komisjon saaks esitatud süsteemis teha komiteemenetluse kaudu vajalikke täpsustusi. Ühe uurimuse maksumus on hinnanguliselt 500 000 eurot.

6.2.3. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus

Vt 6.2.2.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Tarneahela turvalisuse alal tunnustatud turvaorganisatsioonil tuleb ettepandud määruse 6. lisa alusel näidata laitmatuid andmeid korruptsiooni ja pettuste puudumise kohta nii organisatsiooni kui ka selle töötajate puhul.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |

Ametnikud või ajutised töötajad[43] (XX 01 01) | A*/AD |

B*, C*/AST |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatud personal[44] |

Artikli XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[45] |

KOKKU |

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ei kohaldata.

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkida ametikohtade arv iga allika puhul)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud.

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud.

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus.

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisemised ümberpaigutused).

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud.

8.2.4. Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 – halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja rubriik) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

-sisene |

-väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | 2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 |

Ametnikud ja ajutised töötajad (XX 01 01) |

Artikli XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustada eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku |

Arvutamismeetod – viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma) |

2006 | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid |

01 02 11 03 – Kohustuslikud komiteed (27C730) | 0,056 | 0,0375 | 0,0375 | 0,0375 | 0,168 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid |

2 Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada, lisades viite eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,056 | 0,0375 | 0,0375 | 0,0375 | 0,168 |

Arvutamismeetod – esimesel aastal 3 tarneahela turvalisuse komitee koosolekut. – Järgmistel aastatel 2 koosolekut. Riikide ekspertide reisikulude hüvitamine, hinnanguliselt 25 korda aastas, 750 eurot/ekspert.

[1] Määrus (EÜ) nr 2320/2002, EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

[2] Määrus (EÜ) nr 725/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[3] Direktiiv (EÜ) 65/2005, ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

[4] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele ja regioonide komiteele meretranspordi turvalisuse stugevdamise kohta, KOM/2003/0229 lõplik, 16.05.2003, lk 18.

[5] 25. märtsi 2004. aasta EL deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 7906/2004, 29. märtsi 2004.

[6] Hinnang vastavalt väljaandele EU Energy and Transport in Figures, Statistical Pocketbook 2004, peatükk 3.1.12. Kõnesolev arv (EÜ-25 kohta) ei sisalda tarneahela alguses olevaid kaubatootjaid. Nende lisamine annaks kogusummaks ligikaudu 4,7 miljonit tarneahela ettevõtet.

[7] Määrus (EÜ) nr 648/2005, ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

[8] Määrus (EÜ) nr 2320/2002, EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

[9] St James B. Rice, Jr. ja Philip W. Spayd “Investing in Supply Chain Security: Collateral Benefits” (Investeerimine tarneahela turvalisusesse: kaasnevad hüved), mai 2005 (Massachusettsi Tehnoloogiainstituut), ja Hau L. Lee ja Seungjin Whang “Higher supply chain security with lower cost: Lessons from total quality management” (Kõrgem tarneahela turvalisus madalama hinnaga: täieliku kvaliteedijuhtimise õppetunnid), International Journal of Production Economics, 2004.

[10] 25. märtsi 2004. aasta EL deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 7906/2004, 29. märtsi 2004.

[11] Määrus (EÜ) nr 2320/2002, EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

[12] Määrus (EÜ) nr 725/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[13] Direktiiv (EÜ) nr 65/2005, ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

[14] Vt joonealuseid märkusi 7,9,10,11 ja 12.

[15] ELT C, , lk .

[16] ELT C, , lk .

[17] ELT C, , lk .

[18] ELT C, , lk .

[19] 25. märtsi 2004. aasta EL deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 7906/2004, 29. märtsi 2004.

[20] Määrus (EÜ) nr 2320/2002, EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

[21] Määrus (EÜ) nr 725/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[22] Direktiiv (EÜ) nr 65/2004, ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

[23] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[24] Määrus (EÜ) nr 2320/2002, EÜT L 355, 30.12.2002, lk 1.

[25] Määrus (EÜ) nr 725/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[26] Direktiiv (EÜ) 65/2005, ELT L 310, 25.11.2005, lk 28.

[27] Nõukogu 21. novembri 1994. aasta direktiiv 94/55/EÜ ohtlike kaupade autovedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, muudetud kujul, EÜT L 319, 12.12.1994, lk 7.Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25.Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/36/EÜ transporditavate surveseadmete kohta, EÜT L 138, 1.6.1999, lk 20.

[28] EÜ nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta, ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.

[29] Määrus (EÜ) nr 648/2005, ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

[30] ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

[31] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[32] EÜT L 317, 3.12.2001, lk 1

[33] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki alla.

[34] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[35] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[36] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[37] Vajadusel tuleb veerge lisada, nt kui meetme kestus ületab 6 aastat.

[38] 25. märtsi 2004. aasta EL deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 7906/2004, 29. märtsi 2004.

[39] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitada täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas "Asjakohased märkused".

[40] 25. märtsi 2004. aasta EL deklaratsioon terrorismivastase võitluse kohta, 7906/2004, 29. märtsi 2004.

[41] DNV Consulting, “Study on the impacts of possible legislation to improve transport security” (Uurimus õigusaktide võimalikest mõjudest transpordiohutuse parandamisele). Kulud 2004. aasta eelarves.

[42] Vastavalt punktis 5.3. kirjeldatule.

[43] Mille kulud jäävad võrdlussummast VÄLJA.

[44]*FGUVWuvwxê m { | ‘ ,/q

|

[

\

?

ž

ó

ô

œ

?

N\‹Œ?!' Mille kulud jäävad võrdlussummast VÄLJA.

[45] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[46] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.