[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 15.2.2006

KOM(2006) 59 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

seoses „Intelligentse auto“ algatusega „Teadlikkuse tõstmine: info- ja sidetehnoloogia targemate, turvalisemate ja keskkonnasõbralikumate sõidukite tarbeks“

1. TEATISE EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

Käesolev teatis on vastus kodanike, tööstusharu ja liikmesriikide vajadusele lahendada transpordiga seotud sotsiaalseid probleeme ning edendada info- ja sidetehnoloogiat. Teatises esitletakse „Intelligentse auto“ algatust kui raampoliitikat kõnealuses valdkonnas tegutsemiseks . „Intelligentse auto“ algatus koosneb kolmest sambast: eSafety-foorum, info- ja sidetehnoloogia uurimisprogramm ning teadlikkuse tõstmise meetmed.

2. SISSEJUHATUS

1. juunil 2005. aastal võttis komisjon vastu algatuse „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest“[1] kui kõigi ELi poliitikavahendite ajakohastamise ja kasutamise üldstrateegia, mille abil soodustada digitaalmajanduse arengut. i2010 koosneb kolmest sambast: 1) ühtne Euroopa inforuum, 2) innovatsioon ja investeeringud ning 3) kõiki hõlmav Euroopa infoühiskond. „Intelligentne auto“ on üks kolmanda samba kolmest tähtsamast algatusest, mille eesmärk on tuua endisest paremini esile info- ja sidetehnoloogia määravat tähtsust elukvaliteedile . Targa, turvalise ja keskkonnasõbraliku liiklusega seotud „Intelligentse auto“ algatuses on keskendutud maanteesõidukitele ning käsitletakse maanteede suuremast kasutamisest põhjustatud turvalisus- ja keskkonnaprobleeme.

3. PÕHIMÕTE: MIKS ON EUROOPA „INTELLIGENTSE AUTO“ ALGATUST VAJA?

Euroopa Liidu liikmesriikides on hinnanguliselt umbkaudu 300 miljonit sõidukijuhti, kes kõik soovivad, et sõit oleks vähem vaevarikas, aega kuluks vähem ning vigastuste saamise oht oleks väiksem. Kõigist igapäevastest tegevustest on sõiduki juhtimine väga oluline, kuna liiklusõnnetuse tõttu võib kogu meie elu hetkega muutuda või isegi lõppeda. Kavandatav tegevus vastab vajadusele saavutada uus olukord, kus autoõnnetusi enam ei toimuks ning liiklusummikud oleksid praegusest väiksemad. Keskkonna saastumine, liiklusohutus ja ummikud on tõsised üleeuroopalised probleemid, mis mõjutavad kõiki 25 liikmesriiki, ning seetõttu tuleb neile leida ka üleeuroopalised lahendused.

3.1. Probleemi kirjeldus

Kaasaegne ühiskond sõltub suures osas mobiilsusest, kuid liiklus tekitab tõsiseid probleeme, näiteks ummikud maanteedel ja linnapiirkondades, kahjulik mõju keskkonnale ja rahvatervisele, energia raiskamine ning eelkõige liiklusõnnetused, mis lõpevad surmajuhtumite, vigastuste ja materiaalse kahjuga.

Euroopa Liidus lähevad ummikud maksma kuni 50 miljardit eurot aastas ehk 0,5% ühenduse SKT-st; aastaks 2010 võivad need kulud kasvada 1%-ni ELi SKT-st. Autode arv tuhande inimese kohta on kasvanud 232-lt 1975. aastal 460-le 2002. aastal. Maanteesõidukite läbitud üldine kilometraaž on viimase 30 aasta jooksul kolmekordistunud ning viimase kümne aastaga on maanteevedude maht kasvanud 35% võrra, mis on tekitanud olukorra, kus 7500 kilomeetril ehk 10%-l teedevõrgust on liiklusummikud iga päev. [2]

Kui rääkida energiatõhususest ja heidetest , siis kasutas transpordisektor 2002. aastal 338 miljonit tonni naftaekvivalenti, mis vastab 31%-le ELi energia kogutarbimisest. Maanteetransport kasutas 281 miljonit tonni naftaekvivalenti ehk 83% kogu transpordisektori tarbitud energiast. Maanteetranspordi süsinikdioksiidiheited on 835 miljonit tonni aastas, mis moodustab 85% kogu transpordi heidetest[3]. Uuringud näitavad, et kuni 50% kütusest kulub liiklusummikutes ja väära sõidustiili kasutamisel .

Kõigist transpordiprobleemidest on kõige suurem mõju inimeste igapäevaelule liiklusohutusel . See mõjutab oluliselt ka enamikku sotsiaal-majanduslikke näitajaid. 2001. aasta septembris avaldatud „Valges raamatus“[4] seadis Euroopa komisjon eesmärgiks vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu 2010. aastaks poole võrra. Kuigi olukord on tänu maanteeohutuse meetmeprogrammidele[5] paranenud, sureb 25 liikmesriigi maanteedel igal aastal ikka veel üle 40 000 inimese ning toimub 1,4 miljonit liiklusõnnetust, mille kahjud ulatuvad ligikaudu 200 miljardi euroni aastas, mis moodustab 2% Euroopa Liidu SKT-st.[6] Viimased uurimused[7] õnnetuste põhjuste väljaselgitamiseks näitavad, et ligikaudu 93%-l õnnetustest on põhjuseks sõidukijuhi tehtud viga ning et peaaegu kahel kolmandikul juhtudest on juhi viga õnnetuse ainus põhjus. Näiteks on ühe hiljutise uurimuse[8] põhjal järeldatud, et kui sõiduki kiirus enne õnnetusjuhtumi toimumist oleks 50 km/h ning juht pidurdaks pool sekundit varem, väheneks kokkupõrke jõud 50% võrra. Saksamaal toimunud õnnetuste analüüs näitab siiski, et 39% sõiduautode ja 26% veoautode juhtidest ei ole enne kokkupõrget pidurdanud ning veel 40% juhtidest ei ole pidurdanud tõhusalt. See viitab meie piiratusele autoroolis .

3.2. Intelligentsete autode pakutavad võimalused

Intelligentsete autode ehitamist võimaldav info- ja sidetehnoloogia pakub uusi arukaid lahendusi, mis aitavad toime tulla eespool kirjeldatud tõsiste ühiskondlike probleemidega, suurendades maanteeohutust ja transpordisüsteemide üldist tõhusust ning võimaldades kütust otstarbekamalt kasutada. Need intelligentsed süsteemid võivad aidata juhti juhtimistoimingutel, ennetades või vältides õnnetusi; need võivad varustada juhti reaalajas andmetega teedevõrgu olukorra kohta ummikute vältimiseks; need võivad optimeerida marsruuti või mootori tööd, suurendades üldist energiakasutuse tõhusust. Need intelligentsed süsteemid kasutavad juhi, sõiduki ja maanteekeskkonna vastastikuste mõjude reguleerimisel integreeritud lähenemisviisi, mille puhul autonoomseid pardasüsteeme täiendatakse sõidukitevahelist ning sõiduki ja maantee infrastruktuuride vahelist koostööd toetavate tehnoloogiatega ja liiklusvõrgu parema juhtimisega.

Milliseid võimalusi need intelligentsed süsteemid pakuvad?

Miks peaks EL tõstma teadlikkust neist süsteemidest?

- SeiSS-uuringus[9] leiti, et kui kõik sõidukid oleksid varustatud eCall -tehnikaga (seadmed õnnetusse sattunud sõiduki automaatsete hädaabikõnede tegemiseks), oleks Euroopa Liidus 2010. aastaks võimalik vähendada surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite arvu 5–15% võrra, säästes sellega kuni 22 miljardit eurot. Lisaks võiks eCall -tehnika abil vähendada ummikutes raisatud aega 10–20% võrra, mis säästaks veel 2–4 miljardit eurot.

- Samas uurimuses esitati ka arvamus, et pikivahet hoidva ACC-seadme ( Adaptive Cruise Control ) abil oleks 2010. aastaks võimalik ära hoida kuni 4000 õnnetust, isegi kui ainult 3% sõidukitest oleksid varustatud selle seadmega.

- Külgsuunalist liikumist kontrolliva seadme (mis hoiatab sõidureast kõrvalekaldumisel ja abistab reavahetusel) kasutamisega oleks 2010. aastaks võimalik ära hoida 1500 õnnetust, kui seade oleks paigaldatud kõigest 0,6%-le sõidukitest. Kui seade oleks 2020. aastaks paigaldatud 7%-le sõidukitest, saaks ära hoida 14 000 õnnetust.

- AWAKE-projektis, mille käigus töötati välja juhi erksust kontrolliv seade , leiti, et juhti uniseks jäämise korral hoiatades saaks ära hoida 30% surmaga lõppevatest õnnetustest kiirteedel ja 9% kõigist surmaga lõppevatest õnnetustest üldse.

- Projekt SMART NETS on näidanud, et sõidukite tarkvara ja linnade liiklusjuhtimiskeskuste reaalajas liiklusteabe parandamine võiks parandada liikluskorraldust ning vähendada 40% võrra liiklusummikuid, mis omakorda säästaks arvestataval määral energiat.

- Muud süsteemid, näiteks kiirusehoiatus, alkoholilukk ja teemaksud, võivad teatavatel asjaoludel samuti muuta liiklust keskkonnasõbralikumaks, ohutumaks ja tõhusamaks.

3.3. Vajadus tegutseda Euroopa tasandil

Eespool kirjeldatud probleeme silmas pidades näib, et intelligentsed autosüsteemid võivad mõne praeguse liiklusprobleemi lahendamisele oluliselt kaasa aidata. Kahjuks ei ole enamikku intelligentsetest süsteemidest veel turule toodud, hoolimata nende pakutavatest võimalustest, ning telemaatikaseadmete või uue põlvkonna aktiivsete turvaseadmetega varustatud sõidukid on peamiselt luksusautod, mis esindavad üksnes väikest turuosa. Mitme aktiivse turvasüsteemi laiaulatuslik kasutuselevõtt takerdus näiteks arvukatesse probleemidesse ning võttis väga kaua aega. Nõnda juhtus ABS-iga (20 aastat), ESP-ga (10 aastat kulus 40% turuosa saavutamiseks) ja ACC-ga (väljatöötamise algusest on möödunud üle 25 aasta, kuid kasutatakse ikka veel väga vähe).[10] Peamised põhjused on õiguslikud takistused, mootorsõidukisektori äärmiselt tugev konkurents koos madalate marginaalide ja madala investeeringutasuvusega, intelligentsete süsteemide kõrge hind ja sellest tulenev klientide vähene nõudlus, üldine puudulik teave nende süsteemide pakutavate võimaluste kohta ning selge ärimudeli puudumine.

EUROTESTi uuringust,[11] mis hõlmas esindavalt umbes 2800 juhti, selgus, et ainult pooled küsitletud juhtidest tundsid praegusi aktiivset ja passiivset turvalisust tagavaid sisseehitatud põhitehnoloogiaid (näiteks ainult 50% neist teadis, mida teeb pidurite blokeerumist vältiv ABS-süsteem). Samas uurimuses jõuti ka järeldusele, et „tuleb rohkem teha nii Euroopa kui ka riikide tasandil, et tõsta juhtide teadlikkust turvalisematest, keskkonnasõbralikumatest ja ökonoomsematest sõiduviisidest “. Kodanikelt ja poliitiliste otsuste tegijailt ei saa oodata, et nad uude tehnoloogiasse investeeriksid või seda edendaksid, enne kui on selgunud selle hüved ja kasutuskõlblikkus. Seetõttu on intelligentsete autosüsteemide kliendinõudluse soodustamiseks oluline luua järjepidev teadlikkuse tõstmise kava, milles hoolikalt välditakse konkurentsimoonutusi järelturgudel või põhjendamatuid lootusi süsteemide võimaluste suhtes.

Lisaks selle tuleb Euroopa transpordiprobleemidele leida ühtsed lahendused Euroopa tasandil. Tuleb kõrvaldada turuleviimise kitsaskohad, stimuleerida tootenõudlust ning saavutada konsensus tähtsamate osaliste vahel. eSafety-foorumis rõhutatakse, et intelligentsete autosüsteemide laialdane kasutuselevõtt ei sõltu üksnes eraettevõtjatest. See vajab riikliku sektori täielikku toetust, eriti väljakujunenud tehnoloogiate turuhõlvamise algusfaasis, kui need tehnoloogiad aitavad kaasa Euroopa ühiskondlike probleemide lahendamisele ja esindavad kõrgetasemelisi uuendusi. Cars21-algatuses,[12] milles keskendutakse 21. sajandi konkurentsivõimelisele mootorsõidukite reguleerimissüsteemile, tunnistatakse eSafety oluliseks algatuseks, mille abil saavutada eesmärk vähendada surmaga lõppevate liiklusõnnetuste arvu Euroopa teedel. Intelligentne auto on seotud Cars21-ga ning täiendab seda teavitustegevuse ja teadusuuringute kaudu. Käesolevas teatises kavandatud meetmed aitavad samuti märgatavalt kaasa heitkoguste üldisele vähendamisele ning võivad aidata tööstusel täita kohustust vähendada aastaks 2008 uute autode keskmist süsinikdioksiidi heidet 140 grammini kilomeetri kohta.

Et tagada tehniliste lahenduste koostalitlusvõime ja ühtlustamine kogu ühenduses, on vaja terviklikku Euroopa lähenemisviisi. Lisaks standardimisele ja kooskõlas koostöösüsteemide alal jätkuva tööga on riigiasutustel täita tähtis osa asjaomaste infrastruktuuride, sealhulgas intelligentsete seadmete rakendamisel ning sihtmeetmete võtmisel, mis võimaldavad intelligentse liikluskorralduse laiemat levikut.

Uurimistöö ja arengu vallas tuleb võtta lisameetmeid. Viimastel aastakümnetel on Euroopas muu hulgas tänu Euroopa teadusuuringute raamprogrammidele tehtud mahukaid investeeringuid intelligentsete sõidukiseadmete info- ja sidetehnoloogiasse. Nende programmide raames on arendatud ja testitud mitmeid tehnoloogiaid, mis aitavad tõsta teede ja sõidukite ohutust, vähendada ummikuid ning muuta mõistlikumaks energiakasutust. On vaja täiendavaid jõupingutusi, et jätkata teadustöö asjaomaste prioriteetide arendamist, keskendudes hindamiskavadele ning tehnoloogiate ja süsteemide viimistlemisele, et muuta need targemaks, odavamaks ja usaldusväärsemaks. Samuti on oluline säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõime võrreldes Jaapani ja USA-ga, kus tegeldakse samalaadsete uurimisprogrammidega.

4. EESMÄRGID

Eespool nimetatud kolmest vajadusest tegutseda intelligentsete autode valdkonnas Euroopa tasandil tulenevad „Intelligentse auto“ algatuse järgmised eesmärgid.

1) Koordineerida ja toetada asjaomaste sidusrühmade, kodanike, liikmesriikide ja tööstusharu tegevust.

2) Toetada teadusuuringuid ja arengut targemate, keskkonnasõbralikumate ja turvalisemate sõidukite alal ning soodustada uurimistulemuste kasutuselevõttu.

3) Tõsta teadlikkust info- ja sidetehnoloogial põhinevatest lahendustest, et suurendada kasutajate nõudlust nende süsteemide järele ning saavutada sotsiaal-majanduslik heakskiit.

5. KAVANDATAVAD MEETMED

5.1. Toetada ja koordineerida liikmesriikide ning muude asjaomaste sidusrühmade tegevust

„Intelligentse auto“ algatuse esimest eesmärki taotletakse eSafety-foorumi toetusel. eSafety-foorumi tegevust on kirjeldatud kahes komisjoni teatises eSafety kohta.[13] Foorumi eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad, mis takistavad intelligentsete sõidukisüsteemide turuletoomist; selleks tuleb saavutada konsensus sidusrühmade vahel ning anda soovitusi liikmesriikidele ja EL-ile. Foorum loodi 2003. aastal ning sinna kuulub praegu üle 150 liikme, kes esindavad kõiki maanteeohutuse sidusrühmi. Praeguseks on foorumil asutatud üksteist tootmisharu juhitavat töörühma, mis käsitlevad prioriteetseid teemasid. Foorum on koostanud märkimisväärsel hulgal kasulikke aruandeid, mis annavad olulise panuse tööstusharu algatustesse ja poliitilisse tegevusse. Foorum tagab ühenduse paralleelsete ja üksteist täiendavate tegevustega intelligentsete transpordisüsteemide valdkonnas. Need on näiteks Cars21, Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm ja eriti Euroopa liiklusohutuse harta,[14] ühenduse Lissaboni programmis teatavaks tehtud algatus „Logistika ja ühitamise intelligentsed transpordisüsteemid“ ning keskkonnakaitse valdkonnas Euroopa kliimamuutuste programmi kergesõidukite töörühm[15]. „Intelligentse auto“ algatuse edasiarendamisel kaalub komisjon eSafety-foorumi tegevuse laiendamist, et lisaks ohutumale liiklusele kasutada info- ja sidetehnoloogiat ka keskkonnasõbralikuma liikluse saavutamiseks.

Foorumist saab „Intelligentse auto“ algatuse üks tugisammas ning oluline ühenduslüli otsustajatega.

„Intelligentse auto“ algatuse esimese eesmärgi raames jätkab eSafety-foorum komisjoni toetamist oma töörühmade kaudu. Lisaks tehakse ettepanek võtta järgmised erimeetmed.

1) Võtta teises teatises eSafety kohta „Kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine“ kavandatud erimeetmetega seotud järelmeetmed ja esitada nende kohta aruanded, eelkõige järgmistes küsimustes: eCall-algatuse vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine liikmesriikide poolt; ühtse hädaabinumbri 112/E112 kasutuselevõtmise olukord; selliste toimingute edenemine, millega parandatakse häirekeskuste valmisolekut käsitleda asukohateabega varustatud E112-kõnesid ja sõidukitest tulevaid automaatseid hädaabikõnesid ning pakkuda asukohta tuvastada võimaldava teabega täiendatud asjatundlikku ja mitmekeelset hädaabiteenust.

2) Koostada komisjoni soovitus intelligentsete sõidukisüsteemide inimese ja sõiduki kasutajaliideste kavandamiseks ja ohutuks kasutamiseks. Soovitusega ajakohastatakse komisjoni 21. detsembri 1999. aasta soovitust sõidukite ohutute ja tõhusate side- ja infosüsteemide kohta, võttes arvesse ka tehnoloogia arengut viimase 5 aasta jooksul.

3) Uurida võimalust kasutada asjakohaseid soodustusi riigi tasandil, et toetada kõrgetasemeliste ohutusseadmetega varustatud sõidukite ja hiljem paigaldatavate ohutusseadmete hankimist. Siseturu killustamise vältimiseks peaksid liikmesriigid võtma maksusoodustuskavad kasutusele kooskõlastatult kõikjal Euroopa Liidus. Peamiselt tuleks see läbi viia diferentseeritud maksude kujul, mille eesmärk on mõjutada tarbija käitumist teatava täpselt määratletud sõidukikategooria suhtes, mis on varustatud eelistatud kõrgetasemeliste ohutusseadmetega või millele hiljem paigaldatakse lisaseadmed. Kõik sooduskavad, mis sisaldavad riiklikku toetust intelligentse auto tehnoloogiatele, kavandatakse täpses vastavuses riigiabi käsitlevate eeskirjadega.

4) Käsitleda sõidukitevaheliseks sidepidamiseks vajalike spektrite probleeme ning korraldada seminar „Intelligentse auto“ algatuse raadiospektriaspekti [16] arutamiseks. Spektri vajadused nõuavad koordineerimist asjaomaste asutustega juba tehnilise arendamise algstaadiumis, et tagada vajaliku sagedusriba kättesaadavus.

5) Võtta järelmeetmed seoses soovitusega, milles käsitletakse Euroopa tegevusjuhise kehtestamist kõrgetasemeliste sõidukijuhi abisüsteemide arendamiseks ja katsetamiseks.[17]

5.2. Targemate, keskkonnasõbralikumate ja turvalisemate sõidukitega seotud uurimis- ja arendustöö

„Intelligentse auto“ algatusega seotud tegevus põhineb ELi teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse raamprogrammide saavutustel ja tulemustel.[18]

„Intelligentse auto“ algatuse pikaajalisi eesmärke on võimalik saavutada üksnes ühiste uurimisprojektidega ning need ongi võetud seitsmendasse raamprogrammi info- ja sidetehnoloogia prioriteetide ühe osana ( Ühiskondlikele väljakutsetele vastav info- ja sidetehnoloogia) , mis aitab arendada info- ja sidetehnoloogial põhinevaid transpordisüsteeme ja -teenuseid, mille abil inimesed ja kaubad võivad liikuda ohutumalt, keskkonnasõbralikumalt, mugavamalt ja tõhusamalt. „Intelligentse auto“ teadusuuringute prioriteedid toetavad igakülgselt ERTRACi ( European Road Transport Research Advisory Council )[19] strateegiliste teadusuuringute programmi. Seoses „Intelligentse auto“ teise eesmärgiga tehakse ettepanek võtta järgmised meetmed.

6) Euroopa ühised uurimisprojektid on võimaldanud süsteemide tarnijatel ja autotootjatel välja arendada aktiivsed ohutussüsteemid õnnetuste vältimiseks või nende tagajärgede leevendamiseks. Selle valdkonna tulevased uuringud peaksid jätkama seni tehtud tööd ning pöörama tähelepanu vajadusele sõidukijuhi abisüsteemide järgmise põlvkonna järgi, mis on töökindlamad, usaldusväärsemad, turvalisemad ja kütusesäästlikumad, nende kasutamisel on vähem elektromagnetilisest kokkusobimatusest põhjustatud häireid ning need koosnevad odavamatest, targematest ja kiirematest osadest.On käivitatud kuuenda raamprogrammi esimene projektirühm, milles uuritakse sõidukite omavahelise ning sõiduki ja infrastruktuuri vahelise sidepidamise võimalusi. Uurimistööd koostöösüsteemide valdkonnas on vaja jätkata, et arendada teoreetilised põhimudelid integreeritud süsteemideks, mille abil on võimalik läbi viia funktsionaalset kontrolli ja valideerimist. Reisi- ja liiklusteave on omandanud keskse rolli transporditeenuste kättesaadavuse parandamisel. Praegu on arendamisel avatud teabeplatvormid, mis võimaldavad sujuvalt teavet saada. Turu hõlvamine toimub aeglaselt ning nõuab jätkuvaid teadusuuringuid ja tehnoloogia arendamist, et lahendada ärimudelite ja kasutajate heakskiiduga seotud probleeme.Info- ja sidetehnoloogia uuringud peaksid aitama arendada ka eri transpordiliike ühendavaid veoteenuseid , seda eriti kaubaveo puhul, kus veovõimsuse paremal haldamisel on otsene mõju kütusekulule. Üldist teabevoogu parandades aitaks info- ja sidetehnoloogia ületada ka ühendvedude majanduslikke barjääre.Eespool nimetatud uurimistööd on vaja täiendada meetmetega, mis demonstreerivad intelligentsete sõidukisüsteemide kasulikkust ja kasutuskõlblikkust.

7) Seitsmenda raamprogrammi kaudu tuleb luua terviklik tehniline ja sotsiaal-majanduslik kasutuslikel välikatsetel (FOT) põhinev hindamisprogramm, mille abil saaks tegelikus keskkonnas hinnata info- ja sidetehnoloogial põhinevate intelligentsete autosüsteemide mõju sõidukijuhi käitumisele ja juhtimise dünaamikale. Kasutuslikud välikatsed on aluseks ka arenenud intelligentsete süsteemide kulude ja tulude analüüsile ning üldisele hinnangule nende mõju kohta liiklusohutusele ja transpordisüsteemi tõhususele.Nende süsteemide kasutuselevõtt nõuab nii autotööstusepoolseid kohustusi kui ka investeeringuid riigiasutuste vastutusel olevasse infrastruktuuri. Riigiasutuste võimalik osalus põhineb mõjude hindamisel, milles on oluline osa kulude ja tulude analüüsil. Välikatsed pakuvad sellise analüüsi läbiviimiseks tegelikul kasutamisel saadud andmeid. Programmis tuleks keskenduda peaaegu turuvalmis süsteemidele, mida oleks võimalik kiiresti paigaldada piisavalt suurele hulgale sõidukitele. Hindamisprogrammi tulemused olenevad suuresti liikmesriikide pühendumusest, kaasatusest ja osalemisest katsete kindlaksmääramisel, läbiviimisel ja jälgimisel. Sama kehtib ka koostöösüsteeme käsitleva uurimistöö kohta, milles nii linnade teedevõrgu kui ka linnadevaheliste maanteede haldajatel on loodetava kasu saavutamises keskne osa.

8) Euroopa Liidus tuleks toetada ja edasi arendada nõuetelevastavuse kontrollimise ja töövõime hindamise sõltumatut programmi , kasutades selleks Euroopa tähtsamate uurimiskeskuste vahendeid ja võimsusi. Passiivse ohutuse ja heidete osas on kindlad katsemeetodid kavandatud töökindluse (nt vastupidavus kokkupõrkel) kontrollimiseks juba olemas, kuid info- ja sidetehnoloogial põhinevate süsteemide töökindluse ühtseid katsemeetodeid veel mitte. Seetõttu on vaja hakata kohe mõtlema nende seadmete töökindluse hindamiskriteeriumide ja -meetoditele. Mitmel Euroopa uurimiskeskusel on rohkesti kogemusi info- ja sidetehnoloogial põhinevate liiklusohutust ja tõhusust tõstvate süsteemide töökindluse katsetamisel ning on võimalik käivitada terviklik algatus tihedas koostöös autotööstuse, selle tarnijate, Euroopa standardiorganisatsioonide, liikmesriikide ja EuroNCAPiga[20]. Algatus hõlmab teostatavusuuringute alustamist, millega püütakse leida kõige sobivamad katsemeetodid ja programmi parim organisatsiooniline struktuur. Teise etapina võiks algatada seitsmenda raamprogrammi käigus projekti, mis käsitleks meetodite nõuetekohast kohaldamist, esialgseid töökindluse katseid ning ühendust standardimisorganitega.

5.3. Tõsta teadlikkust info- ja sidetehnoloogial põhinevatest lahendustest intelligentsete autode tarbeks

„Intelligentse auto“ algatuse teadvustamissambaga antakse laiale avalikkusele aktiivselt teavet, et suurendada sõidukijuhtide ja poliitikakujundajate teadmisi intelligentsete sõidukisüsteemide võimalustest, edendada kasutajate nõudlust ja tekitada sotsiaal-majanduslikku heakskiitu. Seoses „Intelligentse auto“ kolmanda eesmärgiga tehakse ettepanek võtta järgmised erimeetmed.

9) Korraldada regulaarselt „Intelligentse auto“ algatusega seotud üritusi . Nende ürituste eesmärk on suurendada meedia tähelepanu tulemusele suunatud tegevuse kaudu, nt esitluspäevad, ühisprojektide tutvustamine, näitused ja seminarid.

10) Toetada ja algatada sihttegevust, millega tõsta teadlikkust intelligentsetest autosüsteemidest; muu hulgas võiks toota lühikesi, täpselt eesmärgistatud TV-seriaale või dokumentaalfilme teatavatest info- ja sidetehnoloogial põhinevatest süsteemidest ning käivitada ulatuslik võrdleva hindamise uuring praeguse tegevuse kohta, mille abil liikmesriigid ja tööstusharu püüavad edendada intelligentsete sõidukisüsteemide kasutuselevõttu.

11) Edendada eSafety teabeplatvormi ( eSafety Communication Platform ) loomist, mille eesmärk on parandada, koordineerida ja ühtlustada suhtlemist eri sidusrühmadesse kuuluvate lõpptarbijatega. Selle ettepaneku tegi eSafety-foorumi töörühm, mis tegeleb kasutajate teavitamisega ( User Outreach Working Group ). Nimetatud töörühmas tõdes mitu tööstusharu esindavat partnerit, et kasutajate teadlikkuse tõstmine ELi tasandil eeldab ametliku organisatsiooni loomist. Selle meetme raames kasutatakse hea tava töövahendeid ja kasutajatele suunatud proovikampaaniaid, mida katsetatakse mitmes liikmesriigis.

12) Toetada ja edendada i2010-algatuse ja muude sihtmeetmete kaudu sidusrühmade omaalgatusi , mis toetavad „Intelligentse auto“ algatust.

5.4. „Intelligentse auto“ algatuse seire

„Intelligentse auto“ algatuse edenemise jälgimiseks käivitatakse Euroopa, riikide ja tööstusharu tasandil seireprogramm , mille abil teatavate näitajate põhjal regulaarselt hinnatakse kavandatud meetmete arengut.

6. JÄRELDUSED

Käesolevas teatises on keskendutud i2010-algatuse kolmandale sambale, mille eesmärk on rajada kõigile avatud Euroopa infoühiskond, mis suudaks pakkuda kõrgemat elukvaliteeti ja paremaid avalikke teenuseid. Teatises tehakse ettepanek „Intelligentse auto“ algatuse kohta, millel on kolm peamist eesmärki: 1) koordineerida sidusrühmade tööd eSafety-foorumi kaudu, 2) toetada uurimis- ja arendustööd ning 3) tõsta kasutajate teadlikkust intelligentsetest sõidukisüsteemidest ja nende pakutavast kasust ning kiirendada nende süsteemide turulepääsu.

Teatises rõhutatakse info- ja sidetehnoloogiate strateegilist tähtsust, sest need võimaldavad ehitada targemaid, ohutumaid ja keskkonnasõbralikumaid sõidukeid, mis omakorda aitab lahendada maanteetranspordiga seotud ühiskondlikke probleeme. Teatises esitletakse „Intelligentse auto“ algatust kui raampoliitikat, mis hakkab suunama sidusrühmade jõupingutusi selles valdkonnas eemärgiga kiirendada intelligentsete sõidukisüsteemide kasutuselevõttu Euroopa ja muudel turgudel selgelt määratletud meetmete kaudu, mis hõlmavad poliitika-, uurimis- ja sidevahendite kasutamist.

Liikmesriigid on „Intelligentse auto“ algatuse peamine sidusrühm. Komisjon kutsub liikmesriike üles toetama käesolevas teatises esitatud eesmärke ning rõhutab vajadust Euroopa tasandil ühiselt tegutseda. Sel eesmärgil kutsutakse liikmesriike üles koos komisjoni, tööstusharu ja teiste sidusrühmadega aktiivselt osa võtma kavandatud meetmete elluviimisest.

[1] KOM(2005) 229 lõplik: „i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest “

[2] Allikas: transpordi ja energeetika peadirektoraat.

[3] Allikas: EUROSTAT.

[4] KOM(2001) 370 lõplik „VALGE RAAMAT: Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada“.

[5] KOM(2003) 311 lõplik: Euroopa liiklusohutuse tegevusprogramm – Euroopa Liidu liiklusõnnetusohvrite arvu vähendamine poole võrra aastaks 2010: ühine vastutus; KOM(2003) 542 lõplik: Ohutute ja intelligentsete sõidukite info- ja sidetehnoloogia.

[6] Allikas: EUROSTAT.

[7] GIDAS-andmebaas.

[8] Allikas: HELLA esitlus AMAA 2004.

[9] Tuleviku-uuring maanteesõidukites intelligentsete turvasüsteemide kasutuselevõtu võimaliku sotsiaal-majandusliku mõju kohta (“Exploratory Study on the potential socio-economic impact of the introduction of Intelligent Safety Systems in Road Vehicles“): SeiSS-uuringu lõpparuanne.

[10] ABS – Antilock Braking System (pidurite blokeerumist vältiv seade); ESP – Electronic Stability Programme (ühtlast sõidukiirust hoidev elektrooniline seade); ACC – Adaptive Cruise Control (seade, mis kontrollib pikivahet ees ja taga oleva sõiduki suhtes).

[11] http://www.eurotestmobility.net/eurotest.php?itemno=86&lang=EN

[12] Lisateavet Cars21-algatuse kohta on võimalik saada ja lõpparuanne alla laadida aadressil http://europa.eu.int/comm/enterprise/automotive/pagesbackground/competitiveness/cars21.htm

[13] KOM(2003) 542 lõplik: Ohutute ja intelligentsete sõidukite info- ja sidetehnoloogia ning KOM(2005) 431 lõplik: Teine teatis eSafety kohta – Kodanikele hädaabikõnede lähemale toomine.

[14] http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/ssc/outcome_en.html.

[15] http://forum.europa.eu.int/Public/irc/env/eccp_2/library

[16] Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusele 676/2002/EÜ Euroopa Ühenduse raadiospektripoliitika reguleeriva raamistiku kohta (raadiospektrit käsitlev otsus).

[17] Integreeritud projekti PREVENT osa RESPONSE 3 tulemused, vt http://www.prevent-ip.org/

[18] http://www.cordis.lu/ist/so/esafety-road/home.html

[19] http://www.ertrac.org/

[20] Euroopa uute autode hindamisprogramm ( European New Car Assessment Programme ): www.euroncap.com