24.8.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 197/16

—

lähtub sellest, et Lääne-Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus, ning tunnustab edusamme, mida võimalikud kandidaatriigid on teinud oma Euroopa perspektiivi konkreetsemaks muutmise kava elluviimisel;

—

on siiski arvamusel, et hoolimata olemasolevatest eeldustest ja kõigist juba saavutatud edusammudest, on endiselt alles tõsised probleemid kesksetes poliitika- ja majandusvaldkondades ning kodanikuühiskonnaga seonduvas. Nimetatud probleemide lahendamiseks on tarvis kõigi osapoolte olulisi jõupingutusi;

—

sooviks rõhutada ka seda, et ELiga ühinemise tempo sõltub esmajoones reformide tulemustest nimetatud riikides. Samal ajal tuleb arvestada ka ühenduse integreerimisvõimet;

—

toonitab kõnealuses kontekstis samuti, et tegemist ei ole vaid nn tehnilise küsimusega. Integreerimisvõime ei tähenda mitte ainult ELi institutsioonilist toimimisvõimet, vaid alati ka liikmesriikide elanikkonna toetust otsustele;

—

juhib tähelepanu sellele, et kui selliste reformide osas nagu kaubanduse liberaliseerimine, erastamine, õigusloomereform ja välismaiste investeeringute toetamine toimub juba koostöö Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel, puudub seni siiski selgelt piiritletud koostööraamistik kohalikul ja piirkondlikul tasandil. 2006. aasta veebruaris Regioonide Komitee poolt moodustatud Lääne-Balkani töörühm on ellukutsutud asjaomase raamistiku loomiseks. Eesmärk on omistada Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas suuremat tähtsust kõnealuse piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

—

tuletab meelde, et laienemisprotsessi jälgimine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kujutab endast olulist väljakutset, arvestades protsessi olulisust Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt ning vajadust olukorra stabiliseerimiseks Lääne-Balkani riikides. Seetõttu oli Regioonide Komiteele oluline luua poliitiline foorum, et edendada kõnealuse protsessi arengut, mis hõlmab dialoogi kõigi asjaomaste osapooltega komitee poliitiliste seisukohtade määratlemiseks.

1.

lähtub sellest, et Lääne-Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus, ning tunnustab edusamme, mida võimalikud kandidaatriigid on teinud oma Euroopa perspektiivi konkreetsemaks muutmise kava elluviimisel;

2.

on siiski arvamusel, et hoolimata olemasolevatest eeldustest ja kõigist juba saavutatud edusammudest, on endiselt alles tõsised probleemid kesksetes poliitika- ja majandusvaldkondades ning kodanikuühiskonnaga seonduvas. Nimetatud probleemide lahendamiseks on tarvis kõigi osapoolte olulisi jõupingutusi;

3.

toetab täielikult kogu kõnealuse piirkonna stabiliseerimiseks vajalike reformide jätkamist. Komitee on seejuures teadlik sundseisust, mis kaasneb pikemaajalise ühinemisperspektiiviga võimalikele kandidaatriikidele: mida kaugemal on ühinemise eesmärk, seda suurem on oht, et reformid kaotavad oma jõulisuse. See ei tohi aga viia ühinemiskriteeriumide leevendamise või tingimuste range järgimise põhimõttest taganemiseni; komitee märgib, et tuleks luua piisavalt stiimuleid ja pakkuda abi, aitamaks kaasa reformide jätkamisele kõigil tasanditel;

4.

tervitab ELi kõiki vastavaid meetmeid, mille eesmärk on kõnealuste riikide arengu tasakaalustamine, eelkõige võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning abi tõhusate haldusstruktuuride ülesehitamisel, mis peab hõlmama ka piirkondlikku ja kohalikku tasandit; tervitab antud kontekstis ka kõiki sobivaid algatusi, mis on suunatud poliitilise ja majandusliku koostöö iseseisva rajamise toetamisele nimetatud piirkonnas;

5.

sooviks rõhutada ka seda, et ELiga ühinemise tempo sõltub esmajoones reformide tulemustest nimetatud riikides. Samal ajal tuleb arvestada ka ühenduse integreerimisvõimet;

6.

toonitab kõnealuses kontekstis samuti, et tegemist ei ole vaid nn tehnilise küsimusega. Integreerimisvõime ei tähenda mitte ainult ELi institutsioonilist toimimisvõimet, vaid alati ka liikmesriikide elanikkonna toetust otsustele; tuletab ELi juhtidele meelde, kui oluline on üldsuse arvamuse kuulamine, aga samuti, kui oluline on juhtimine, et tagada üldsuse toetus edasisele laienemisele, kui üldine hinnang laienemisele on positiivne;

7.

teeb ettepaneku, et ühenduse institutsioonid edendaksid meetmeid selleks, et kodanikel ja kodanikeühendustel oleks võimalik avalikult laienemisprotsessi teemal arvamusi väljendada ja vahetada;

8.

tunnustab samas iga Lääne-Balkani riigi ja rahva poolt kogu Euroopa Liidule antavat tähendust, rikkust ja väärtust;

9.

toetab selle taustal kõiki jõupingutusi liitumiseelsete ja ühinemisprotsesside läbiviimiseks, pidades rangelt kinni seatud kriteeriumitest, ning nende protsesside võimalikult läbipaistvat korraldamist — seda ka seoses võimalike järelmõjudega ühisele poliitikale —, et võimaldada ulatuslikku poliitilist arutelu tulevaste laienemiste üle. Vaid nii on võimalik saavutada avalikkuse vajalik toetus. Komiteel ja selle liikmetel on kavas kõnealuses arutelus aktiivselt osaleda, teadmises, et just Lääne-Balkani riikide tulevik kujutab endast olulist proovikivi ühisele Euroopa ideele;

10.

kutsub piirkonna kõiki osapooli üles aktiivselt ja konstruktiivselt osalema nende vaidlusaluste probleemide lahendamisel, mis on endiselt takistavad liikumist ühise perspektiivi suunas. Siinkohal on vaieldamatu tähtsusega Kosovo küsimus, kuna see mõjutab kogu piirkonda;

11.

toetab ELiga ühinemise eelsel perioodil tungivalt sobivate meetmete võtmist, säilitades samaaegselt ühinemisvõimaluse. Meetmete eesmärk on ühelt poolt jätkusuutlikult edendada kõnealuste Lääne-Balkani riikide konstruktiivse arengu võimalusi. Teiselt poolt peaksid need parandama ELiga liitumise eelset protsessi praktiliste sammude abil;

12.

tunnistab antud kontekstis tõsiasja, et Lääne-Balkani elanikkond omistab suurt tähtsust viisasüsteemi lihtsustamisele (visa free movement) ja toetab tungivalt soovi otsekontaktide (people-to-people contacts) edendamiseks ka rohkemate stipendiumite eraldamisega kõnealusest piirkonnast pärit tudengitele ja noortele töötajatele;

13.

toetab sobivaid meetmeid piiriülese ja piirkondadevahelise koostöö arendamiseks Euroopa Liidu liikmesriikide piirkondlike ja kohalike omavalitsustega, samuti riikidevahelise koostöö algatusi Lääne-Balkanil, mis hõlmaks võimalikult paljusid poliitikavaldkondi;

14.

juhib tähelepanu sellele, et kui selliste reformide osas nagu kaubanduse liberaliseerimine, erastamine, õigusloomereform ja välismaiste investeeringute toetamine toimub juba koostöö Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide vahel, puudub seni siiski selgelt piiritletud koostööraamistik kohalikul ja piirkondlikul tasandil. 2006. aasta veebruaris Regioonide Komitee poolt moodustatud Lääne-Balkani töörühm on ellukutsutud asjaomase raamistiku loomiseks. Eesmärk on omistada Euroopa Liidu poliitilises tegevuskavas suuremat tähtsust kõnealuse piirkonna sotsiaalsele ja majanduslikule arengule;

15.

tuletab meelde, et laienemisprotsessi jälgimine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kujutab endast olulist väljakutset, arvestades protsessi olulisust Euroopa Liidu tuleviku seisukohalt ning vajadust olukorra stabiliseerimiseks Lääne-Balkani riikides. Seetõttu oli Regioonide Komiteele oluline luua poliitiline foorum, et edendada kõnealuse protsessi arengut, mis hõlmab dialoogi kõigi asjaomaste osapooltega komitee poliitiliste seisukohtade määratlemiseks;

16.

toonitab, et Regioonide Komitee soovib nimetatud töörühma kaudu edendada alalist dialoogi Lääne-Balkani riikide kohalike ja piirkondlike poliitiliste esindajatega. Samuti innustab ja toetab komitee teabe- ja teabevahetuskampaaniate korraldamist laienemisprotsessi kohta Euroopa Liidu ja Lääne-Balkani riikide kohalikes omavalitsustes ja piirkondades;

17.

juhib tähelepanu sellele, et endiselt on tarvis olulisi jõupingutusi, et tugevdada detsentraliseeritud struktuure ja seeläbi tingimusi kohaliku demokraatia arenguks. Halduse ümberkorraldamise ja kaasajastamisega peaks kaasnema piirkondliku ja kohaliku haldussuutlikkuse suurenemine, mitte selle vähenemine;

18.

tervitab saavutatud edusamme vähemuste kaitse valdkonnas ning väljendab samas muret inimkaubandusevastaseks võitluseks kasutatavate ressursside ebapiisavuse pärast. Eelkõige ühiskonna nõrgimate, nt romi laste olukorra parandamiseks tuleb teha kiireid edusamme; viitab asjaomaste osapoolte olulisele rollile kohalikul ja piirkondlikul tasandil seoses õiguslike raamtingimuste elluviimisega kõnealuses valdkonnas;

19.

pidades silmas praegust seaduse eelnõu kohalike omavalitsuste rahastamise kohta, tervitab kõiki meetmeid, mis aitavad kaasa kohaliku ja piirkondliku tasandi rahalise olukorra parandamisele ning nende tegevusulatuse suurendamisele kohaliku ja piirkondliku tasandi investeeringute edendamisel;

20.

tervitab edusamme avalikus halduses, eriti riigihangete valdkonnas (ka kõnealuses valdkonnas on olemas uus seaduse eelnõu, mis on praegu arutusel parlamendis), mis ei ole senini olnud eriti läbipaistev, ning teeb ettepaneku kohaliku ja piirkondliku tasandi aktiivsemaks kaasamiseks õigusaktide edasisse väljatöötamisse;

21.

tervitab majandusliku olukorra nähtavat paranemist ja ootab täiendavaid jõupingutusi 2006. aastal allkirjastatud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingust tulenevate kohustuste täitmisel;

22.

võttes arvesse 18. veebruaril 2007 toimunud kohalike valimiste tulemusi, võtab teadmiseks OSCE vaatlusmissiooni järeldused ja soovitab tulevikus rohkem keskenduda selle tagamisele, et valimised oleksid kooskõlas rahvusvaheliste standarditega;

23.

tervitab korruptsioonivastases võitluses ja inimõiguste kaitse valdkonnas tehtud eduamme ja ootab täiendavaid jõupingutusi olukorra edasiseks parandamiseks kõnealustes valdkondades;

24.

juhib tähelepanu põhiseaduse reformide vajadusele ning Euroopa Liiduga sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingust tulenevate kohustuste täitmisele;

25.

toetab kõiki meetmeid, mis võiksid kaasa aidata Bosnia ja Hertsegoviina stabiliseerumisele, seejuures on komitee arvates eriline tähendus kohaliku demokraatia tugevdamisel mõlemas haldusüksuses. Sellega kaasnevad edusammud kohaliku tasandi poliitilistes suhetes võivad oluliselt kaasa aidata üldise olukorra stabiliseerimisele;

26.

tervitab edusamme võitluses korruptsiooniga ning kutsub üles veelgi suurendama jõupingutusi, mida on siiani tehtud inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas. Jõuline kohalik demokraatia ja kodanikuühiskonna tugevdamine võivad anda selleks olulise panuse;

27.

toetab selgelt intensiivset koostööd Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga;

28.

toetab kõiki meetmeid, mis võivad kaasa aidata tõelise ühtse turu loomisele riigis, seejuures leiab komitee, et kohaliku tasandi tegevused võivad anda selleks olulise panuse;

29.

soovitab seetõttu kohaliku tasandi institutsioonilist ja rahalist tugevdamist, mis peab kaasnema tõhusa halduse ülesehitamisega;

30.

kutsub mõlemat haldusüksust üles siirastele jõupingutustele konstruktiivsema koostöö nimel ja tervitab valitsusväliste organite ja mittetulundusühingute tööd, mis on seotud kohaliku omavalitsuste uue arengustrateegiaga;

31.

tunnustab pärast riigi iseseisvumist tehtud jõupingutusi riiklike struktuuride ülesehitamisel ning tervitab edusamme, mis on kõnealuses valdkonnas juba saavutatud;

32.

tervitab eelkõige kohalikke omavalitsusi käsitleva reformi elluviimist, mis algas arvukate seadusandlike ettepanekutega, eesmärgiga tugevdada kohalikke haldusüksusi vastavalt tõhusama omavalitsuse tööprogrammile;

33.

tervitab samuti valitsuse kavatsust luua detsentraliseerimise jälgimise koordineerimiskeskus, mille ülesannete hulka kuuluks ka pädevuste täpsem väljaselgitamine ja nendega kaasnev rahaline toetus;

34.

tervitab riigiametnike uut eetikakoodeksit, mis kehtib ka kohalike omavalitsusüksuste töötajatele. Eetikakoodeks aitab kaasa sellele, et avaliku halduse reformi raames tegeletakse jätkuvalt ikka veel eksisteerivate puudujääkidega (nt korruptsioonivastase võitluse valdkonnas);

35.

tunnustab edusamme korruptsioonivastases võitluses ja tervitab koostööd Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga;

36.

kutsub üles võtma senisest tõhusamaid meetmeid vähemuste õiguste kaitsmiseks. Erilist tähelepanu tuleb pöörata romide ja pagulaste olukorrale;

37.

viitab oma 2006. aasta oktoobris Lääne-Balkani riikide kohta koostatud arvamusele, milles väljendatakse seisukohta, et kõik kõnealused riigid on Euroopa Liidus endiselt teretulnud, ja kinnitab, et soovib ka edaspidi jätkata dialoogi Serbia kohalike ja piirkondlike omavalitsustega;

38.

väljendab kahetsust seoses Serbia parlamendi otsusega lükata tagasi ÜRO vahendaja Martti Ahtisaari ettepanek Kosovo tulevase staatuse kohta ning loodab, et edaspidiste kõneluste käigus jõutakse konstruktiivse lahenduseni, mis on vastuvõetav kõigile osapooltele; kutsub Belgradi üles aktiivselt ja konstruktiivselt osalema konsultatsioonides Kosovo küsimuse lahendamisel;

39.

tervitab saavutatud edusamme avaliku halduse ülesehitamisel ja tõhustamisel, kuid kutsub samas üles tegema vastavaid jõupingutusi subsidiaarsuse põhimõttest lähtuvalt ka detsentraliseeritud ja kohalike haldusstruktuuride ülesehitamisel;

40.

soovitab komisjonil haldusstruktuuride ülesehitamise toetamisel eriti kohalikku haldussuutlikkust silmas pidada, eelkõige selleks, et toetada õiguse rakendamist ja parandada teabevahetust ja koostööd riigi valitsuse ja kohalike omavalitsuste vahel;

41.

loodab, et Serbia ratifitseerib võimalikult kiiresti Euroopa kohalike omavalitsuste harta;

42.

tervitab edusamme korruptsioonivastases võitluses ja pooldab edasisi jõupingutusi antud valdkonnas;

43.

kutsub üles piiramatule koostööle Haagis asuva Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga;

44.

tervitab selgeid edusamme läbirääkimistel viisasüsteemi lihtsustamise ja tagasivõtu elluviimise üle;

45.

tervitab ÜRO erisaadiku Martti Ahtisaari jõupingutusi Kosovo tulevase staatuse määratlemisel ja rõhutab, et lähitulevikus tuleb Kosovo staatuse küsimusele leida sobiv lahendus, mis tagaks õigused kõigile Kosovo elanikele;

46.

kutsub Prištinat üles aktiivselt ja konstruktiivselt osalema konsultatsioonides Kosovo küsimuse lahendamisel;

47.

tervitab edusamme võitluses korruptsiooniga, tunnustab jõupingutusi, mida on siiani tehtud inimõiguste ja vähemuste kaitse valdkonnas, ning kutsub üles edasistele jõupingutustele antud valdkonnas.

48.

tervitab seda, et Kosovo institutsioonid on välja töötanud raamprogrammi kohaliku omavalitsuse reformi jaoks, eesmärgiga parandada turvalisust ja elutingimusi omavalitsusüksustes;

49.

toonitab, et kohaliku tasandi haldussuutlikkus ei ole kõigist edusammudest hoolimata ikka veel piisav. See kehtib nii administratiivse tegevuse kui ka strateegilise planeerimise kohta.