30.6.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 146/53

—

tervitab komisjoni läbipaistvuse edendamise algatust. ELi institutsioonide usaldusväärsuse ja demokraatlikkuse, tõhususe ja üldsuse vajadustega arvestamise säilitamiseks on suurem läbipaistvus eluliselt vajalik. Komitee tuletab sellega seoses meelde, et kui EL tõesti tahab suurendada oma demokraatlikku õiguspärasust, siis on vaja aktiivsemalt kaasata kohalikke ja piirkondlikke osalejaid ELi seadusandlikku ja otsustusprotsessi;

—

kahetseb aga, et algatuses ei ole mainitud kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, ning kutsub komisjoni üles seda mõõdet rohkem kaasama;

—

rõhutab, et Euroopa Liit kujutab endast mitmetasandilist partnerlust, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kaasatud Euroopa poliitika kujutamisse riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil;

—

leiab, et tuleb veel kord rõhutada vajadust eristada Euroopa Liidu institutsioonide konsulteerimist ühelt poolt valijaid esindavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende liitudega ning teiselt poolt erihuve esindavate lobiorganisatsioonidega;

—

tervitab seda, et Euroopa Komisjon on algatanud pideva ja süstemaatilise dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende Euroopa ja riiklike liitudega valdkondades, kus viimased vastutavad õigusaktide ülevõtmise või rakendamise eest; leiab siiski, et dialoogi korraldamise viise saab parandada;

—

tervitab suuremat läbipaistvust, mida looks lobiorganisatsioonide registreerimine;

—

ei arva siiski, et vabatahtlikul registreerimisel põhinev kord pakuks sobiva raamistiku piisava läbipaistvuse tagamiseks;

—

on veendunud, et registreerimise puhul on tähtis tagada tõhus ja lihtne kord. Registri haldajaks peaks olema Euroopa Komisjon;

—

toetab komisjoni eemärki suurendada läbipaistvust Euroopa Liidu vahendite kasutamise osas ning julgustab liikmesriike haldama ühenduse rahalisi vahendeid ühise halduse raames. Läbipaistvus ELi rahaliste vahendite osas on kõigi abi saajate huvides.

1)

läbipaistvus on demokraatias mitmetasandilise valitsemise üks põhielemente;

2)

oluline on pöörata suuremat tähelepanu subsidiaarsuse, proportsionaalsuse ja kodanikuläheduse põhimõtetele, et töötada välja lihtsad ja selged Euroopa õigusaktid, mida Euroopa kodanikel on lihtne mõista;

3)

piirkondlikud ja kohalikud osalejad tuleb Regioonide Komitee kaudu muuhulgas täielikult kaasata Euroopa tegevuskava põhiküsimustesse;

4)

kui piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kaasatakse sobivalt õigusaktide koostamisse, võivad nad oma piirkonnas etendada väga olulist rolli õigusaktide ülevõtmisel ja rakendamisel;

1.1

tervitab komisjoni läbipaistvuse edendamise algatust. Euroopa läbipaistvuse algatus on oluline komisjonipoolne samm Euroopa Liidu institutsioonide läbipaistva toimimise edendamiseks. ELi institutsioonide usaldusväärsuse ja demokraatlikkuse, tõhususe ja üldsuse vajadustega arvestamise säilitamiseks on suurem läbipaistvus eluliselt vajalik. Komitee tuletab sellega seoses meelde, et kui EL tõesti tahab suurendada oma demokraatlikku õiguspärasust, siis on vaja aktiivsemalt kaasata kohalikke ja piirkondlikke osalejaid ELi seadusandlikku ja otsustusprotsessi;

1.2

leiab, et läbipaistvuse algatusega on Euroopa Komisjon käivitanud vajaliku arutelu, ning usub, et seda arutelu tuleks pidada praegu, mil käimas on järelemõtlemisperiood ja Euroopa tuleviku teemaline debatt, sest otsusetegijad peavad tagama ja näitama, et EL toimib demokraatlikult ja tõhusalt. Läbipaistvuse tagamine on tähtis vahend Euroopa lähendamisel oma kodanikele;

1.3

kahetseb aga, et algatuses ei ole mainitud kohalikku ja piirkondlikku mõõdet, ning kutsub komisjoni üles seda mõõdet rohkem kaasama; tuletab meelde komisjoni kinnitust Euroopa halduse valges raamatus (2001), et komisjon tagab kohalike ja piirkondlike kogemuste ja tingimuste arvessevõtmise poliitiliste ettepanekute koostamisel;

1.4

tervitab Soome eesistumisperioodil, 2006. aasta teisel poolel langetatud otsust püüelda nõukogu töös suurema läbipaistvuse poole. On väga positiivne, et nõukogu on samuti nõustunud lubama avatumat otsustusprotsessi ja juurdepääsu nõukogu dokumentidele; leiab siiski, et see on alles esimene samm õiges suunas ning kutsub nõukogu üles muutma oma menetlused üldsusele avalikumaks. See on oluline viis, kuidas kodanikud saavad otsustusprotsessi jälgida ja kontrollida;

1.5

leiab, et mõiste „sobimatu lobitöö” tuleks määratleda võimalikult täpselt, et oleks võimalik kontrollida lobistide tegevust ning kohaldada eksimuste korral sanktsioone;

1.6

on seisukohal, et läbipaistvuse eesmärgiks peaks olema Euroopa Liidu lähendamine tema kodanikele, et edendada läbipaistvust ja vähendada seeläbi distantsi Euroopa Liidu institutsioonide ja kodanike vahel; komitee peab ülioluliseks algatada meetmeid, mis nagu demokraatia, dialoogi ja diskussiooni D-kava meetmedki sobivad selleks, et tutvustada Euroopa Liidu tegevusi ja pädevusi eurooplastele, eelkõige noortele, nagu see toimub noortefoorumi kaudu;

2.1

rõhutab, et Euroopa Liit kujutab endast mitmetasandilist partnerlust, kus kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused on kaasatud Euroopa poliitika kujutamisse riiklikul ja Euroopa Liidu tasandil. Parim viis tagada, et ELi uued õigusaktid oleksid asjakohased ja praktilised, on konsulteerida vastavates küsimustes kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, tugevdades osalemise ja otsustamise dialooge ja foorumeid. Omavalitsused vastutavad ELi poliitika rakendamise ja ülevõtmise eest ning seega on neil oluline roll läbipaistvuse tagamisel;

2.2

tunnistab siiski, et läbipaistvuse tagamise kohustus ei lasu mitte ainult Euroopa Liidul. Liikmesriigid, aga ka Regioonide Komitee ning kõik komitee esindatavad valitsemistasandid peaksid olema eeskujuks oma tõhusa, teenistusvalmi ja demokraatliku avaliku haldusega. Seega peaksid liikmesriikide kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olema samuti valmis tagama läbipaistvust oma organites;

3.1

leiab, et tuleb veel kord rõhutada vajadust eristada Euroopa Liidu institutsioonide konsulteerimist ühelt poolt valijaid esindavate kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning nende liitudega ning teiselt poolt erihuve esindavate lobiorganisatsioonidega; rõhutab, et komitee kuulub koos kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, keda ta esindab, Euroopa valitsemissüsteemi ning peaks olema otseselt seotud iga Euroopa Komisjoni algatusega parandada ELi otsustusprotsessi läbipaistvat toimimist;

3.2

kutsub Euroopa Komisjoni üles lisama igale seadusandlikule või muule ettepanekule konkreetse ettepaneku koostamise käigus peetud koosolekute ning laekunud arvamusavalduste loetelu;

3.3

rõhutab, et komisjoni ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitude struktureeritud dialoog, mis on välja töötatud Euroopa avalikku haldust käsitleva valge raamatu alusel, on tähtis samm kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tõelise kaasamise suunas; tervitab seda sammu ning rõhutab selle keskset osa kõnealuses kontekstis;

3.4

tervitab seda, et Euroopa Komisjon on algatanud pideva ja süstemaatilise dialoogi kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja nende Euroopa ja riiklike liitudega valdkondades, kus viimased vastutavad õigusaktide ülevõtmise või rakendamise eest. Kõnealust dialoogi on oluline pidevalt edasi arendada, et mõlemad pooled saaksid sellest täiskasu. Siinkohal on äärmiselt vajalik tugevdada kõnealust dialoogi kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi puudutavate õigusaktide ettepanekute koostamisel.

3.5

leiab siiski, et dialoogi korraldamise viise saab parandada ja teeb sellega seoses järgmised ettepanekud:

3.6

kutsub komisjoni üles parandama olemasolevaid vahendeid, millega antakse tagasisidet arvamuste kohta, kus esitatakse konkreetsed vastused komisjoni konsulteerimistaotlusele ning konkreetsed ettepanekud, milles arvestatakse kohalike ja piirkondlike huvidega. Lisaks peaks komisjon vähemalt põhjendama või selgitama põhjuseid, miks ta ei võta komitee ettepanekuid arvesse;

3.7

on arvamusel, et konsulteerimise miinimumnõuete kehtestamine 2003. aastal avas uued võimalused, et sidusrühmadega laiemalt konsulteerida ning enne õigusakti ettepanekuid viia läbi põhjalikke mõjuhinnanguid. Miinimumnõuetes pööratakse eritähelepanu kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele, nagu on kinnitatud Regioonide Komitee ja komisjoni koostöökokkuleppes. Seejuures on oluline, et konsulteerimine toimuks õigeaegselt ning annaks sidusrühmadele tõelise võimaluse reageerida õigusaktide ettepanekutele

3.8

soovib, et lisaks struktureeritud dialoogile kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liitudega arendataks komitee kaasabil välja ka teisi piirkondade ja linnadega otsese konsulteerimise viise enne õigusaktide koostamist, et mainitud omavalitsused saaksid õigusaktide ettevalmistamisel oma seisukohti regulaarselt avaldada; märgib eelöelduga seoses, et kõnealuste konsultatsioonide korraldamine kuulus komisjoni 2002. aasta konsulteerimise miinimumnõudeid käsitlevasse algatusse ja sellega seoses kutsuti komiteed üles mängima aktiivset rolli, korraldades ja komisjoni nimel konsultatsioone (4);

3.9

avaldab kahetsust, et Euroopa läbipaistvuse algatuse rohelises raamatus ei pöörata piisavalt tähelepanu kohalikule ja piirkondlikule mõõtmele, nagu uues mõju-uuringute strateegias; kutsub seega komisjoni üles süvalaiendama konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsustega mitmetasandilise valitsemise kõigis töödes ja laiendama ühtekuuluvuspoliitikas juba edukalt rakendatud konsulteerimismeetodit ka teistes kohaliku ja piirkondliku mõjuga poliitikates;

3.10

leiab, et mõjuhinnangutel peab olema märkimisväärne roll ELi õigusaktide halduskoormuse vähendamisel kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, nagu on kirjas arvamuses parema õigusloome kohta (CdR 121/2005);

3.11

kordab oma seisukohta, et esialgsed hinnangud peavad peale õigusakti ettepaneku poliitilise eesmärgi ja sobivaimate poliitikavahendite analüüsi hõlmama ka õigusakti mõjuhinnangut lähtuvalt rahalisest aspektist kohalikul ja piirkondlikul tasandil;

4.1

tervitab suuremat läbipaistvust, mida looks lobiorganisatsioonide registreerimine. Euroopa Liidu valitsemissüsteemi osana on lobitöö suunatud Regioonide Komiteele ja komitee liikmetele endile ning seega leiab ka komitee, et registreerimise/akrediteerimise süsteem võiks suurendada ELi poliitilise toimimise läbipaistvust;

4.2

rõhutab, et tulenevalt oma demokraatlikust õiguspärasusest on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja nende liidud selgelt erinevad ärihuve esindavatest lobistidest või erihuvidega rühmadest. Kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused moodustavad osa Euroopa haldusstruktuurist. Nimetatud erinevust tuleb registreerimisel arvestada. Seetõttu ei tohiks kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi registreerimisel arvata lobistide hulka mitte ühelgi viisil, mis võiks ohustada nende ja teiste loetletud organisatsioonide rolli selget eristamist.

4.3

ei arva siiski, et vabatahtlikul registreerimisel põhinev kord pakuks sobiva raamistiku piisava läbipaistvuse tagamiseks. Vabatahtlik registreerimissüsteem ei arvesta avalikkuse spekulatsioonide ja usaldamatusega institutsioonide konsultatsioonide suhtes erasektori osapooltega. Registreerimine peaks olema kohustuslik, et lobiorganisatsioonid saaksid juurdepääsu ELi institutsioonidele, nagu toimub juba Euroopa Parlamendis;

4.4

on veendunud, et lobistide registreerimise puhul on tähtis tagada tõhus ja lihtne kord. Registri haldajaks peaks olema Euroopa Komisjon. Tarvis oleks ainult ühte registreerimispunkti, et registreerida kõigi ELi institutsioonide juures, ning registreerimine peaks kehtima kogu organisatsioonile, mitte isikutele. Arvestades, et komiteel on juba olemas teave kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ning neid esindavate liitude kohta, ei ole vaja, et iga kohalik ja piirkondlik omavalitsus või nende liit registreeriks end eraldi. Seetõttu võib Regioonide Komitee edastada teabe komisjonile registri asjaomasesse alajaotusse lisamiseks;

4.5

leiab, et tuleb täpsustada, kui tihti ja milliseid andmeid tuleb lobistidel esitada ning millises ulatuses teabe esitamist loetakse piisavaks;

5.1

toetab komisjoni eemärki suurendada läbipaistvust Euroopa Liidu vahendite kasutamise osas ning julgustab liikmesriike haldama ühenduse rahalisi vahendeid ühise halduse raames. Selle all mõistetakse struktuurifondi projekte, millega tahetakse edendada parimate tavade vahetamist. Läbipaistvus ELi rahaliste vahendite osas on kõigi abi saajate huvides;

5.2

tervitab komisjoni algatust luua veebileht, kus on ligipääs olemasolevale teabele projektide ja programmide kaudu abi saajate kohta. Samuti oleks Euroopa kodanike huvides kirjeldused saadud kogemuste ja inimnäoliste algatuste kohta. Et luua juurdepääsu teabele, mis on kõigi ELi liikmesriikide kodanike jaoks võrreldav ja seega läbipaistev, peaks komisjon vastavad andmed tsentraalselt avaldama;

5.3

tervitab rohelises raamatus esitatud ettepanekut luua ühised, kogu ELile kehtivad eeskirjad, reguleerimaks üldsuse teavitamist ELi rahaliste vahendite kasutamisest;

6.1

on rahul, et 2001. aastal avas komisjon juurdepääsu Euroopa Liidu institutsioonide ja organite avaldamata dokumentidele dokumendiregistri vahendusel või isiklike taotluste kaudu, ning toob esile, et 2002. aastal järgnes sellele hea haldustava eeskiri, milles määratletakse reeglid üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele. Mõlemad algatused kujutavad endast olulist sammu Euroopa Komisjoni läbipaistvuse tagamise suunas;

6.2

ootab määruse nr 1049 kavandatud läbivaatamist ning kavatseb anda kõnealusesse protsessi oma panuse.