6.3.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 51/16

1.1.1

leiab, et Lääne-Balkani riikide edasine areng kujutab endast Euroopa ühist rahuprojekti, mis vastab täielikult ühenduse loomise ideele, ning rõhutab, et Lääne-Balkani riikidest peab omal vastutusel ja Euroopa Liidu toetusel kujunema rahu, vabaduse, turvalisuse ja heaolu piirkond — Euroopa pere lahutamatu osa;

1.1.2

leiab, et minevikuga toimetulek on eelduseks riikide, rahvaste ja etniliste rühmade leppimisele Lääne-Balkani riikides; rõhutab kõnealuses kontekstis asjaomaste riikide piiramatu koostöö kohustust endise Jugoslaavia asjade Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga (ICTY);

1.1.3

kinnitab, et Euroopa Liidu liikmeks olemine ei hõlma ainult siseturgu või isikute vaba liikumist, vaid samal määral Euroopa Liidu rahvaste ja riikide ühiseid väärtusi nagu inimväärikus, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriiklus ja inimõiguste, sh vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste kaitsmine;

1.1.4

tervitab poliitiliste ja majandusreformide edusamme, mis tulenevad Thessalonikis 2003. aastal avatud ning 11. märtsil 2006. aastal Salzburgis veelkord kinnitatud Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivist, ning tunnistab Euroopa riikide suurt vastutust nimetatud riikide ees;

1.1.5

tervitab asjaolu, et Lääne-Balkani riikide küsimusi käsitletakse nii kõigi valdkondade ministrite nõukogudes kui ka üldasjade nõukogus ja et tulemustest tehakse kokkuvõte 2006. aasta juunis;

1.1.6

tervitab läbirääkimiste alustamist stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu üle Bosnia ja Hertsegoviinaga;

1.1.7

väljendab lootust, et läbirääkimisi stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu üle Serbiaga jätkatakse peatselt, niipea kui Serbia poolt luuakse taas selleks vajalikud tingimused;

1.1.8

tervitab läbirääkimiste alustamist stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingu üle Montenegroga 26. septembril 2006;

1.1.9

juhib tähelepanu sellele, et Lääne-Balkani riikidel on väga erinevad poliitilised ja haldusstruktuurid ja traditsioonid, osaliselt ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning suured erinevused arengutasemes, millega tuleb piisavalt arvestada siirde-, stabiliseerumis- ja demokratiseerimisprotsessis;

1.1.10

tunnustab Horvaatia kui Kagu-Euroopa koostööprotsessi eesistujariigi (ajavahemikus 2006. aasta maist kuni 2007. aasta maini) tööprogrammi, mille edukus sõltub Lõuna-Euroopa riikide konstruktiivsest koostööst ja mis on suur samm edasi kõnealuse piirkonna Euroopa perspektiivi elluviimisel;

1.2.1

rõhutab Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi, mille lõppeesmärk on ELiga liitumine; käimasolev arutelu laienemise põhimõtteliste perspektiivide üle ei puuduta seega Lääne-Balkani riike. Laienemise tempo peab arvestama Euroopa Liidu vastuvõtuvõimet;

1.2.2

tunnustab iga Lääne-Balkani riigi ja rahva poolt kogu Euroopa Liidule antavat tähtsust, rikkust ja väärtust;

1.2.3

kinnitab Regioonide Komitee käsitlust, mille kohaselt tuleb läbi viia arutelu üldiste eesmärkide ja Euroopa Liidu piiride üle, kaasa arvatud võimalikud koostöövormid naaberriikidega (näiteks naaberriikide poliitika või privilegeeritud partnerlused). See tähendab, et nendele riikidele, kellele hetkel ei pakuta ELiga liitumise võimalust, tehakse julgustava strateegiana ettepanekud selgelt piiritletud Euroopa majanduslikeks, poliitilisteks ja strateegilisteks suheteks, mis sisaldavad ulatuslikku integreerimist Euroopa poliitilisse ja majanduslikku võrgustikku;

1.2.4

toetab Euroopa Parlamendi komisjonile suunatud soovi esitada 31. detsembriks 2006 raport vastuvõtu mahtude kontseptsiooni kohta koos Euroopa Liidu iseloomu ja geograafiliste piiridega ning deklareerib valmisolekut anda panus Euroopa Parlamendi poolt kavandatavasse omaalgatuslikku raportisse kõnealusel teemal;

1.2.5

rõhutab elanikkonna toetuse tähtsust laienemisprotsessile nii ühinevates riikides kui ka liikmesriikides, aga toonitab, et see ei tohi saada liitumise lisakriteeriumiks;

2.1.1

rõhutab, et kestva stabiilsuse võtmeks on demokraatlikult legitimeeritud ja vajalikke rahalisi vahendeid omavate poliitiliste institutsioonide ja töövõimeliste haldusasutuste loomine kohalikul ja piirkondlikul tasandil; need tagavad subsidiaarsuse, kodanikuläheduse ja partnerluse ning inimõiguste ja põhivabaduste põhimõtete rakendamise kodanike elus;

2.1.2

rõhutab, et stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingud tulevase ELi astumise ettevalmistamiseks on kestvalt edukad ainult piirkondlike ja kohalike omavalitsusorganite tugeva osalemise korral;

2.1.3

soovitab Lääne-Balkani riikidel allkirjastada või ratifitseerida (3) piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon, regionaalsete keelte ja vähemuskeelte Euroopa harta ja Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ning tagada nende vastav kohaldamine; viimane kehtib ka rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni kohta;

2.1.4

kutsub Lääne-Balkani riike tungivalt üles täitma kohustusi, mis võeti kohaliku ja piirkondliku tasandi demokraatlikku juhtimist käsitleval Kagu-Euroopa piirkonna ministrite konverentsil (Zagreb, 24.–25. oktoober 2004), ning valmistuma Skopje (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik) konverentsiks, mis toimub 8.–9. novembril 2006 Kagu-Euroopa stabiilsuse pakti ja Euroopa Nõukogu egiidi all;

2.1.5

kutsub Lääne-Balkani riike üles tugevdama vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele piirkondlikku valitsemistasandit, looma selleks vajaliku õigusliku raamistiku ning eraldama piirkondadele ja kohalikele omavalitsustele (laiendatud) pädevuste täitmiseks vajalikud vahendid;

2.1.6

kutsub Lääne-Balkani riikide valitsusi ning piirkondlike ja kohalike omavalitsuste liite üles koostööd tegema ja arendama suutlikkust suurendavaid algatusi ning programme, mis on vajalikud piirkondade ja kohalike omavalitsuste töö tõhustamiseks; tunnustab Euroopa Nõukogu algatust luua kohaliku omavalitsuse reformi ekspertkeskus ning kutsub komisjoni üles kaaluma partnerlussuhete loomist nimetatud keskusega, et selle abiprogramme tõhusalt ellu viia;

2.1.7

julgustab võimaldama ja toetama kõigi rahvus- ja elanikkonnagruppide, eelkõige ka vähemuste osalemist avalikus elus, kõigis poliitilistes komisjonides ja haldusstruktuurides, samuti riiklikes ettevõtetes, ning samuti tugevdama dialoogi ja koostööd kogukondade vahel, eelkõige erineva elanikkonnaga piirkondades, ja töötama selleks välja ning viima ellu keskpika perspektiiviga strateegiakavad;

2.1.8

soovitab kasutada piirkondade kogemusi liikmesriikides nende poliitikatega inimõiguste järgmiseks ja vähemuste õiguste kaitsmiseks; pikas perspektiivis on kandvad ainult väiksel territooriumil tõhusad ja elanikkonna poolt aktsepteeritavad ja toetatavad õiguslikud alused ning poliitikad;

2.1.9

näeb ELiga liitumise protsessis suurt stiimulit eri rahvusrühmade kooselu aktsepteerimiseks; juhib tähelepanu sellele, et keeruka õigusliku olukorra ning erineva asustusstruktuuri tõttu nõuab rahvusrühmade küsimus igal juhul erikäsitlust;

2.1.10

peab Euroopa Liidu poolt rakendatud vahendite jätkusuutliku kasutamise seisukohalt vältimatuks kaasata piirkonnad, kohalikud omavalitsused ja nende katusorganisatsioonid Lääne-Balkani riikides kõikide ühenduse programmide kavandamisse ja rakendamisse ning anda neile (kaas)vastutus vastavalt nende haldussuutlikkusele; juhib tähelepanu Euroopa Liidu poolt eraldatud vahenditele poliitiliste ja majandusreformide läbiviimise toetamiseks (5,4 miljardit eurot ajavahemikuks 2000–2006); rõhutab, et partnerluse tugevdamiseks ja jätkamiseks on oluline jätkata rahalist toetamist, kasutades suutlikkust tõstvaid meetmeid eelkõige ühinemiseelse abi raames, ning loodab, et selleks eraldatakse Lääne-Balkani riikidele vahendeid ka järgmisel rahastamisperioodil 2007–2013;

2.1.11

toetab dialoogi edendamist regiooni piirkondlike ja kohalike omavalitsusorganite esindajate ning Regioonide Komitee vahel; kinnitab oma valmidust anda konkreetne panus institutsioonide ülesehitamisse ning piirkondade ja kohalike omavalitsusorganite riiklike liitude haldusvõimsuse tugevdamisse liikmeks astumise perspektiiviga riikides näiteks ühiste nõuandekomiteede raames; on seisukohal, et Lääne-Balkani riikide piirkondade ja kohalike omavalitsusorganite soovile saada teavet haldustavade, poliitilise nõustamise ja tehnilise abi kohta liikmesriikidest tuleb vastu tulla;

2.1.12

julgustab Regioonide Komitee, liikmesriikide piirkondade ja vastava kogemusega haridusasutuste (4) ning Euroopa piirkondlike organisatsioonide, nagu nt Euroopa Piirialade Ühenduse kaasamist piirkondliku kõrgema haldusreformikooli rajamisse (KOM(2006) 27, lk 13); soovitab võtta õppekavadesse muu hulgas sellised teemad nagu detsentraliseerimine ja piirkondadesse jaotamine, piirkondlike ja kohalike haldusasutuste rajamine ja juhtimine, piiriülene ja piirkondadevaheline koostöö ning diversity-management;

2.1.13

tervitab30. mail 2006 Belgradis toimunud stabiilsuspakti ümarlaua tulemusi, mis hõlmavad ka osavõtjate kokkulepet võtta uus, piirkonna enda poolt juhitav koostööraamistik enda “omandusse”. väljendab valmisolekut osaleda alates 2008. aastast stabiilsuspakti järel loodavas piirkondlikus koostöönõukogus (RCC) ja edastada nimetatud nõukogus piirkondlikul ja kohalikul tasandil omandatud kogemusi;

2.2.1

leiab, et Lääne-Balkani riikide piirkondade ja kohalike omavalitsuste poliitiline, kultuuri-, sotsiaal- ja majandusalane piiriülene koostöö ei kujuta endast mitte ainult panust kohaliku ja üleriigilise majanduse stimuleerimiseks, vaid ka konkreetset teed, et toetada vastastikust mõistmist ja usaldust piirkonnas ning aidata kaasa etniliste konfliktide vältimisele;

2.2.2

kutsub Euroopa Liidu piirkondade ja kohalike omavalitsuste haldusasutusi üles vahendama Lääne-Balkani riikide piirkondlikele ja kohalikele poliitikutele ning haldusasutustele mestimisprojektide (5), vahetusprogrammide ja seminaride raames tõhusamalt konkreetseid kogemusi; eriti kasulikud on siinkohal ka 2004. aastal ELi liikmeks saanud piirkondade ja kohalike omavalitsusorganite kogemused; kutsub komisjoni üles riiklike kontaktbüroode kaudu tõhusamalt teavitama liikmesriikide piirkondi ja kohalikke omavalitsusi olemasolevatest Euroopa Liidu mestimisprojektidest;

2.2.3

julgustab kohtumisel Euroopa piirkondlike ja kohalike omavalitsuste liitude esindajate, kohalike ja piirkondlike valitud esindajate, haldusekspertide ning teadlaste vahel Euroopa Liidust ja Lääne-Balkani riikidest kasutama kogemuste vahetamise tulemusi konkreetseks suutlikkuse tugevdamiseks (capacity building) ning juhib tähelepanu Euroopa Nõukogu (6) poolt 2005. aasta septembris avaldatud kohaliku demokraatia käsiraamatule (Toolkit of Local Government Capacity-Building Programmes) ja samuti piiriülese koostöö käsiraamatule, mille on välja töötanud Euroopa Piirialade Ühendus ja mille Euroopa Komisjon on üheksas keeles avaldanud;

2.2.4

kutsub tehnilise abi infobürood (TAIEX), mis alustas oma tegevust kõnealuses piirkonnas 2004. aastal, üles piirduma oma pakkumistes mitte ainult tsentraliseeritud riiklike haldusasutuste ja ettevõtete liitudega, vaid laiendama neid aktiivsemalt piirkondadele, kohalikele omavalitsustele ja nende katusorganisatsioonidele;

2.2.5

rõhutab Lääne-Balkani riikide piirkondade ja kohalike omavalitsuste vastutust pagulaste tagasipöördumisel ning nende majutamisel, hariduse saamisel, tööhõives ja integreerimisel; peab sellega seoses vajalikuks tugevdada interregionaalset koostööd ning kasutada teiste riikide, piirkondade ja kohalike omavalitsuste kogemusi;

2.2.6

peab liikmesriikide maismaapiiridel toimuva piiriliikluse eelseisvat uut reguleerimist edu tõotavaks (KOM(2005) 56, 23. veebruar 2005) ning soovitab vastavaid korraldusi Balkani riikide vahel (7), kaasates Euroopa Nõukogu (8);

2.2.7

teeb komisjonile ettepaneku kasutada piirkondade, kohalike omavalitsuste ja linnade partnerluse toetamiseks Regioonide Komitee liikmete ning piirkondade ja kohalike omavalitsuste riiklike ja üle-euroopaliste ühenduste kogemusi;

2.2.8

näeb piiriüleses koostöös kaasaegset vahendit vähemuste kaitsmiseks ja viitab rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni artiklile 17.

2.3.1

peab õigeks, et Euroopa institutsioonid pööravad majandusreformide läbiviimisel erilist tähelepanu tööpuuduse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu võitlemisele ning sotsiaalse dialoogi toetamisele, sest samaaegselt poliitiliste reformidega tuleb lahendada ka majandus- ja sotsiaalpoliitilised küsimused (nõrgad rahvamajandused; suur tööpuudus; ebapiisav sotsiaalne ühtekuuluvus);

2.3.2

peab sellega seoses vältimatuks töötada Lääne-Balkani riikides piirkondade ja kohalike omavalitsuste osalusel välja ning rakendada ellu piirkondlikud majandus- ja tööhõivekontseptsioonid, mille eesmärk on jätkusuutlik majanduse elavdamine koos töökohtade loomisega kohapeal ja samuti piiriüleste sidemete tugevdamine;

2.3.3

soovitab — vastavalt piirkondlike ja kohalike omavalitsuste pädevustele ja lähtudes kõnealuses valdkonnas juba elluviidud positiivsetest algatustest — abikeskuste edasiarendamist või loomist (kui neid veel olemas ei ole) põhiteadmiste vahendamiseks ettevõtete ja ettevõtluse kohta ning ettevõtluse soodustamiseks eelkõige noorte hulgas (SEK(2006) 283), et ehitada välja kandvaid väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete struktuure, mis annavad olulise panuse tööhõivesse;

2.3.4

julgustab toetama kohalikke ja piirkondlikke ametkondi elektroonilise suhtluse ja elektroonilise juurdepääsu parandamisel majanduse jaoks olulisele teabele (nõustamine, taotluste esitamine, õigus- ja maksualane teave), et anda sellisel viisil panus kohaliku ja piirkondliku majandusstruktuuri ülesehitamisse;

2.3.5

teeb ettepaneku teabe- ja ettevõtete toetussüsteemide edasiarendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil; soovitab teadus- ja arendustegevuse ning hariduse ja koolituse piirkondlike platvormide abil luua tulevikuperspektiive “ajude äravoolu” probleemi lahendamiseks;

2.4.1

avaldab toetust sellele, et edasi arendada programmi TEMPUS kogemusi, millega nähti ajavahemikuks 2001–2005 ette meetmete eelarve Lääne-Balkanil 83 miljoni euro ulatuses ning pakuti igal aastal kuni 250 üliõpilasele ja enam kui 1000 õppejõule võimalust õppida või võtta osa täiendõppest teistes riikides, samuti tugevdada ka maapiirkondades osalemisvõimalust programmis NOORED;

2.4.2

soovitab komisjonil lisada programmi Erasmus Mundus spetsiaalne “aken”, mis võimaldaks piirkonna üliõpilastel osaleda kraadiõppes Euroopa magistrikursuste raames, seejuures eelkõige niisugustel kursustel, mis sisaldavad rahvusvahelist õpet ja praktikat. Komitee arvamuse kohaselt edendab niisugune lähenemine kultuuridevahelist üksteisemõistmist ning majandussidemete arengut;

2.4.3

leiab, et oluline on kahesuunaline õppimisprotsess. Läänepoolsete Balkaniriikide kodanikud ei peaks olema ainsad, kes saavad kasu õppimisvõimalustest ELi riikides, ka Euroopa Liidu kodanikke tuleks innustada kasutama õppimisvõimalusi kõnealustes riikides;

2.4.4

peab vajalikuks viia ellu kavandatud lihtsustused, mis muudaksid õppijatele ja õpetajatele viibimise liikmesriikides hõlpsamaks, et võimaldada noorele põlvkonnale Euroopa perspektiivi; viitab kavas olevatele eelkõige noortele mõeldud soodustustele viisa saamisel;

2.4.5

kutsub komisjoni üles kaasama ehitusmälestiste ja kultuuripärandi objektide restaureerimisel ja taastamisel piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi kontseptsiooni väljatöötamisse ning tööde kavandamisse ja elluviimisse;

2.4.6

viitab kõnealuse piirkonna kultuuriturismi potentsiaalile kui majandusarengu instrumendile ning toetab seega praeguseid jõupingutusi pärandi säilitamiseks;

2.4.7

rõhutab kunsti- ja kultuurialase koostöö olulist rolli Lääne-Balkani riikide pikaajalisel stabiliseerimisel ja nende kaasamisel Euroopa Liidu kunsti- ja kultuurialastesse koostööprojektidesse;

2.4.8

soovitab kaaluda elektroonilise Balkani-portaali loomist, et pakkuda täiendavat dialoogi- ja koostöövõimalust eelkõige Lääne-Balkani riikide noortele. Kõnealune portaal võiks peale hariduse ja koolituse edendada ka otseseid sotsiaalseid ja kultuurilisi kontakte;

2.5.1

tuletab kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele meelde nende vastutust heakskiidu andmisel peamiste turismipiirkondade suhtes, mille juures tuleb silmas pidada ka kõrgetasemelise ökoturismi tulevast jätkusuutlikku arengut;

2.5.2

kutsub komisjoni üles arvestama ühinemiseelse abi (IPA) rakendamisel, mis asendab olemasolevaid ühinemiseelseid ja CARDSi määruseid (9), CARDS-programmile antud hinnangut, milles nõutakse selgelt kõnealuse programmi kavandamise ja juhtimise tugevamat detsentraliseerimist. CARDSi piirkondlik mõõde on küllaltki nõrk, selles puudub strateegiline juhtimine ning kohalikud partnerid peavad seda ligipääsmatuks. Kirjeldatud kriitikaga tuleb arvestada Lääne-Balkani riikide edasiarendamisel;

2.5.3

kutsub Lääne-Balkani riike üles arvestama oma reformides 23.–24. märtsil 2006 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumise raames ajakohastatud Lissaboni eesmärkidega ning kaasama kontseptsiooni ja ellurakendamisse piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi ning julgustab ulatuslike strateegiliste piirkondliku arengu kavade väljatöötamist;

2.5.4

teeb ettepaneku kaasata keskkonnaküsimustes pädevad riikliku tasandi ametiasutused (sageli piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused) Euroopa Keskkonnaagentuuri olulisematesse tegevustesse, mis toetab alates 2006. aastast nende riikide tööprogramme PHARE ja CARDS 2005 programmide raames valitud ühenduse vahendite kaudu;

2.6.1

juhib tähelepanu vajadusele arvestada ELi vastuvõtuvõimega kogu läbirääkimiste protsessi kestel — rõhutades seejuures, et tegemist ei ole uue vastuvõtukriteeriumiga — ja hinnata edusamme läbipaistvate kriteeriumide järgi, mitte poliitiliste hinnangute alusel, ning nõuab, et elanikkonna ootusi ELi liikmesriikides ja Euroopa partnerriikides koheldaks ausalt;

2.6.2

kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles teavitama kodanikke läbirääkimistest intensiivsema laienemisprotsessi puudutava teabevahetuse teel, kui seda oli Rumeenias ja Bulgaarias (kattus põhiseaduse diskussiooniga konvendis), ning piirkondi ja kohalikke omavalitsusi (Regioonide Komitee kaudu) osalema teabekontseptsioonide ja -meetmete koostamisel ja elluviimisel, sest neil on suurim kodanikulähedus ja kontaktid kohaliku ja piirkondliku meediaga;

2.6.3

juhib tähelepanu vajadusele, et ühenduse institutsioonid ja Lääne-Balkani riigid peavad integratsiooniprotsessi raames kodanikke aktiivsemalt teavitama eesmärkidest, sisust ja mõlemale poolele esitatavatest nõuetest, et ennetada olukorda, kus integratsiooniprotsessi võetakse kui midagi “väljastpoolt” või “kõrgemalt” pealesurutut, ning juhib veelkord tähelepanu piirkondade ja kohalike omavalitsuste olulisele rollile kõikides kommunikatsioonimeetmetes;

2.6.4

avaldab toetust kodanikuühiskonnale omase dialoogi laienemisele Lääne-Balkani riikidele, mida tuleb pidada ka vaba, sõltumatu ja professionaalse meedia kaudu; teeb ettepaneku lasta Lääne-Balkani riikidel nii kiiresti kui võimalik osa võtta ühenduse tegevusprogrammist aktiivse kodakondsuse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide toetamiseks (kodanike osalemine);

2.7.1

toetab komisjoni ettepanekut mitte piirduda korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise Albaania tegevuskava puhul ainult riiklike haldusasutustega, vaid laiendada seda piirkondlikule ja kohalikule tasandile (KOM(2005) 1421, lk 18);

2.7.2

teeb ettepaneku tugevdada piirkondadevahelist ja piiriülest koostööd eelkõige ELi riikide naaberriikidega;

2.7.3

toetab Euroopa Parlamendi nõuet tugevdada korruptsioonivastast võitlust, garanteeritud ajakirjandusvabadust ja Euroopa standardile vastavat valimisõigust;

2.8.1

võtab rahuloluga teadmiseks, et Bosnias ja Hertsegoviinas on piirkondlikul tasandil erilised vastutusalad, mis mängib olulist rolli etniliste probleemide lahendamisel; viitab sellele, et väga tugevate piirkondlike erisustega riigis on seoses puuduvate poliitiliste traditsioonide või detsentraliseerimiskultuuriga vaja parandada ka struktuuride finantsalast suutlikkust ja tõhusust;

2.8.2

peab vajalikuks põhiseaduse reformi eesmärgiga parandada riiklike institutsioonide tõhusust ja ootab, et luuakse eeldused 2006. aasta oktoobriks kavandatud valimiste nõuetekohaseks läbiviimiseks;

2.8.3

juhib tähelepanu föderaalsetest riikidest (näiteks Belgia) pärit piirkondlike esindajate kogemustele ja teadmistele seoses õiguslike aluste ning kogu riigi ja erinevate haldusjaotuste (nt kantonid) vaheliste protsesside parandamisega ning on veendunud, et on tarvis uuenduslikke lahendusi;

2.8.4

tervitab regulaarsete majanduspoliitiliste dialoogide laiendamist Bosniale ja Hertsegoviinale;

2.8.5

nõuab põgenike ja väljasaadetute integreerimise toetamist linnades ja kohalikes omavalitsustes, vt 31. jaanuari 2005. aasta tagasivõtmislepingut Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina ning Serbia ja Montenegro vahel;

2.9.1

väljendab kahetsust, et ei kasutatud võimalust uue Serbia põhiseaduse koostamise käigus detsentraliseerimisprotsessi tugevdada, ning on arvamusel, et autonoomia edasine tugevdamine tugevdab ka kogu riigi ühtekuuluvust;

2.9.2

rõhutab autonoomse piirkonna Vojvodina multietnilise iseloomu tähendust ja tervitab selles väljenduvat vastastikuse usalduse ja sallivuse vaimu ning suundumust erinevate rahvusrühmade kaasamisele poliitiliste otsuste tegemisse;

2.9.3

tervitab Vojvodina autonoomse piirkonna arvukaid üritusi, mille eesmärgiks on teha piiriülest piirkondlikku ja piirkondadevahelist koostööd Euroopa integratsiooniprotsessi vaimus ja toetab piirkondlike ja kohalike võimukandjate suuremat kaasamist stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingute läbirääkimistesse;

2.9.4

soovitab tungivalt kohalike omavalitsuste reformi abil tugevdada kohalikke poliitilisi institutsioone ja haldusasutusi ja varustada neid vajalike vahenditega, kuna see ja piirkondliku tasandi tugevdamine vastab subsidiaarsuse, kodanikuläheduse ja partnerluse põhimõtetele ja vähendab riikliku tasandi ülesandeid;

2.9.5

ootab, et Serbia allkirjastaks võimalikult pea piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsiooni ja ratifitseeriks Euroopa kohalike omavalitsuste harta;

2.9.6

julgustab Serbia ametkondi looma eeldusi stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonilepingute läbirääkimiste jätkamiseks (muu hulgas koostöö Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtuga endise Jugoslaavia küsimustes);

2.10.1

näeb Kosovo staatuse küsimuse lahendamist kui Euroopa tuleviku jaoks olulist edusammu ning leiab, et kestev lahendus erinevatest rahvustest kodanike õiguste osas on leppimise eeldus; ootab ÜRO egiidi all Viinis toimuvatele otseläbirääkimistele (10) lahendust 2006. aasta lõpuks;

2.10.2

ootab põhiseaduslike sätete tõhusa ellurakendamise tagamist kohalikul tasandil tõhusa detsentraliseerimismudeli abil, mis kaitseb jätkusuutlikult vähemuste ja rahvusgruppide õigusi, samuti äärmiselt puuduliku õigusriikluse ja õiguskindluse parandamist, vähemuste paremat poliitilist esindatust ja paremat vähemuste kaitset (vähemuste keeled);

2.10.3

soovitab tungivalt suhete parandamist Kosovo serblaste ja Kosovo albaanlaste vahel, kõikide gruppide kaasamist demokraatlikku ja administratiivsesse ellu ning vähemuste kaitse tagamist;

2.10.4

peab vältimatuks tugevdada haldussuutlikkust kohalike omavalitsuste tasandil eelkõige seoses majandusarengu ja organiseeritud kuritegevuse ning finantskuritegevuse vastase võitluse strateegiate kontseptsiooniga (KOM(2005) 561, lk 33);

2.10.5

peab eriti oluliseks avalike teenuste pakkumise parandamist kõikide kohalike omavalitsuste puhul, takistamaks “paralleelsete struktuuride” tekkimist või juurdumist;

2.11.1

ootab, et 21. mai 2006. aasta referendumi tulemusi tunnustaksid ja rakendaksid kõik osapooled; kutsub kõiki osapooli üles pidama konstruktiivset dialoogi kooseksisteerimise üle;

2.11.2

tervitab asjaolu, et 21. mail 2006 viidi Montenegro sõltumatust puudutav referendum läbi rahvusvaheliste ja Euroopa standardite kohaselt demokraatlikul, läbipaistval ja korrektsel viisil, mida täielikult kinnitasid esmakordselt referendumi vaatlejatena kohal viibinud Regioonide Komitee esindajad;

2.11.3

tervitab asjaolu, et Montenegro elanikkond näitas üles erakordselt suurt valimisaktiivsust (osales 86,5 %), tõestades oma demokraatlikku vastutustunnet ja küpsust ning tagades tulemuse kõrge õiguspärasuse;

2.11.4

näeb tulemuses 55,5 % (sõltumatuse pooldajate kasuks) nii sõltumatuse pooldajate kui vastaste ees seisvat ülesannet teha tihedat koostööd sõltumatuse ellurakendamisel nii omavahel kui ka Montenegro ja Serbia vahel;

2.11.5

soovitab kõigile osalejatele loobuda sõltumatuse ülesehitamise protsessis omapead tegutsemisest ja astuda kõik vajalikud sammud omavahelisel kokkuleppel;

2.11.6

soovitab uuel riigil Montenegrol nii kiiresti kui võimalik allkirjastada ja ratifitseerida piiriülese koostöö Euroopa raamkonventsioon, regionaalsete keelte ja vähemuskeelte Euroopa harta, Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ning rahvusvähemuste kaitse raamkonventsioon;

2.11.7

soovitab Montenegro asutustel koos Serbiaga viivitamatult välja töötada mudelid piiriüleseks piirkondlikuks koostööks ühisel piiril (Sandschak) ja teha sama ka teiste piirnevate riikidega (Bosnia ja Hertsegoviina, Albaania ja Kosovo autonoomse piirkonnaga);

2.11.8

kutsub ELi institutsioone üles toetama uut riiki tema teel rahumeelse eraldumise ja sõltumatuse poole;

2.12.1

kiidab heaks kandidaadistaatuse omistamise endisele Jugoslaavia Makedoonia Vabariigile, mida võib tõlgendada kui edusammude tunnustamist Ohridi lepingu elluviimisel; nõuab aga Ohridi raamlepingu täielikku rakendamist rahvusvahelise üldsuse toetusel, et panna alus stabiilsuse parandamisele;

2.12.2

ootab hiljutiste parlamendivalimistega kaasnenud vägivallatsemiste taustal kõigilt poliitilistelt jõududelt selliste eeltingimuste loomist, mis tagaksid tulevikus rahumeelsete demokraatlike valimiste toimumise vastavalt Euroopas kehtivatele tavadele;

2.12.3

toetab kohalike omavalitsuste ja nende rahastamise edasist tugevdamist, sest see on kaasa aidanud usalduse tugevnemisele etniliste rühmade vahel;

2.12.4

leiab, et kohaliku haldussuutlikkuse tugevdamine on tingimata vajalik, sest see on maksude kogumise (kohalike omavalitsuste finantsressursid) detsentraliseerimise eelduseks; jagab komisjoni kahtlusi, et kohalike omavalitsuste käsutuses olnud finantsallikatest ei piisa struktuurifondide ja ühtekuuluvusfondi raames tulevikus läbiviidavate programmide ja projektide kaasfinantseerimiseks või nende ülesannete täitmiseks keskkonnakaitse valdkonnas (SEK(2005) 1425, lk 140) ning julgustab kaasama keskkonnakaitset kui läbivat teemat tugevamalt ka teistesse kohalike omavalitsuste pädevuses olevatesse poliitikavaldkondadesse, nagu näiteks ruumiline planeerimine;

2.12.5

toetab komisjoni ettepanekut muuta lepitusmenetlus kohalike omavalitsuste ja riigi vahel selgemaks (SEK(2005) 1425, lk 21) ning peab vältimatuks regulaarset ja struktureeritud koostööd riikliku ning kohaliku tasandi vahel (SEK(2005) 1425, lk 120);

2.12.6

peab vajalikuks luua toimiv finantskontroll koos siserevisjonidega kui nõuetekohase halduse eeldus, suurendada riigirahade kuritarvitamise vältimiseks suutlikkust; samuti rakendada järjekindlalt meetmeid korruptsiooni summutamiseks kohalikul tasandil;

2.12.7

soovitab rakendada meetmeid maaelu, majanduse ja põllumajanduse arenguks (nt pangafiliaalide loomine maapiirkondadesse; riigi omandis olevate põllumajanduslike rajatiste rentimine ja müük põllumajandustootjatele), et kasutada omavarustatuseks olemasolevat potentsiaali;

2.12.8

loodab, et nimeküsimus leiab ÜRO egiidi all peetavate läbirääkimiste käigus peagi kõiki osapooli rahuldava lõpliku lahenduse.