22.9.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 229/1

Regioonide Komitee Arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele “Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia”” ja teemal “Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmedirektiivi ettepanek”

(2006/C 229/01)

REGIOONIDE KOMITEE

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele “Ressursside säästev kasutamine: jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia” (KOM(2005) 666 lõplik) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmedirektiivi ettepanekut (KOM(2005) 667 lõplik — 2005/0281 (COD));

võttes arvesse Euroopa Komisjoni 15 jaanuari 2006. aasta otsust konsulteerida kõnealuses küsimuses Regioonide Komiteega vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 175 ja artikli 265 lõikele 1;

võttes arvesse Regioonide Komitee juhatuse 12. aprilli 2005. aasta otsust teha asjaomase arvamuse koostamine ülesandeks säästva arengu komisjonile;

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust komisjoni teatise “Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia” (KOM(2003) 301 lõplik — CdR 239/2003) kohta (1);

võttes arvesse komitee perspektiivaruannet “Direktiiv prügilate kohta (1999/31/EÜ), selle rakendamine piirkondlikul ja kohalikul tasandil” (CdR 254/2005);

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamuse eelnõud (CdR 47/2006 rév 2), mille võttis 3. aprillil 2006vastu säästva arengu komisjon (raportöör: Laust Grove Vejlstrup, omvalitsuse liige (DK/EPP);

võttis täiskogu 65. istungjärgul 14.–15. juunil 2006 (14. juuni 2006 istungil) vastu järgmise arvamuse.

1. Regioonide Komitee seisukohad

Regioonide Komitee

Üldmärkused

1.1	tervitab komisjoni temaatilist strateegiat, kuna see kujutab endast terviklikku lähenemisviisi jäätmesektorile, mis soodustab jätkuvalt vajalikke ökoloogilisi parandusi kõnealuses sektoris;

1.2	rõhutab, et jäätmepoliitika on kogu keskkonnapoliitika seisukohalt olulise tähtsusega, mistõttu jäätmepoliitika ühised parandatud meetmed tulevad suurel määral kasuks keskkonnale;

1.3

toonitab, et enamikus liikmesriikides on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused olulisel määral vastutavad Euroopa Liidu keskkonnapoliitika elluviimise eest, mille üheks oluliseks osaks on ka jäätmepoliitika; märgib samuti, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel peaks olema võtmeroll jäätmevaldkonna uute meetmete ettepanekute esitamisel ja lähenemisviiside väljatöötamisel;

1.4

juhib tähelepanu tõsiasjale, et vajalikud on olulised jõupingutused ning kohaliku tasandi dialoog, jõudmaks tavapärasest jäätmete kõrvaldamisest säästva poliitikani, mille keskmes on jäätmete vähendamine, korduvkasutamine, ringlussevõtt ja taaskasutamine, ning et kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused vajavad kõnealuse ülesande täitmiseks täiendavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid;

1.5

juhib tähelepanu jäätmete hierarhiale, mis peaks olema jäätmepoliitika keskne ja valitsev põhimõte; kuid märgib, et hierarhia on avatud uutele süsteemidele, nagu näiteks olelustsüklil põhineva lähenemisviisi proportsionaalne kasutamine, milles arvestatakse toodete kogu olelustsüklit, juhul kui nende tõhusust ja praktilist rakendatavust on piisavalt tõendatud;

1.6	hoiatab siiski, et temaatilise strateegia rakendamisel erinevates valdkondades, nt küsimuse puhul, millal ei ole jäätmed enam käsitletavad jäätmetena, või ohtlike jäätmete segamisel, on ettenähtud tarbetud ja ebaotstarbekad järeleandmised, millel võib olla kahjulik mõju keskkonnale;

1.7	juhib tähelepanu sellele, et vajadus selgete õigusaktide järele püsib, nt ringlussevõtu ja taaskasutuse määratluse osas;

Strateegia eesmärk

1.8	nõustub temaatilise strateegia eesmärgi ja hinnanguga, et Euroopa Liidu jäätmepoliitikal on potentsiaali, vähendamaks ressursside kasutamisega kaasnevat negatiivset üldmõju keskkonnale, ning et Euroopa Liidust peab saama jäätmeid taaskasutav ühiskond;

1.9	leiab, et temaatilise strateegia eesmärkide kirjelduse keskmes peab olema jäätmete hierarhia;

Strateegias kirjeldatud meetmed

Olemasolevate õigusaktide rakendamine, lihtsustamine ja kaasajastamine

1.10	peab temaatilise strateegia keskendamist kehtivate õigusaktide rakendamisele ja nende kohandamisega seotud probleemidele mõttekaks, kohandumaks teaduse ja tehnoloogia arenguga.

1.11	nõustub temaatilise strateegia raames seatud prioriteetidega: olemasolevate õigusaktide lihtsustamine ja kaasajastamine, eeldusel et seeläbi lihtsustatakse keskkonnakaitsemeetmete rakendamist.

Uus jäätmete raamdirektiiv

Artikkel 1

1.12	võtab rahuloluga teadmiseks viite jäätmete hierarhiale, mida käsitletakse olulise lähtepunktina jäätmesektori nendele meetmetele, millele tugineb mõistlik ja edukas jäätmepoliitika;

1.13	avaldab kahetsust, et hierarhia on kahandatud kolmetasandiliseks. Korduvkasutamise, ringlussevõtu ja taaskasutamise võrdsustamine on vastuolus erinevate õigusaktidega;

1.14	kahtleb, kas artikli tõlgendamisruumi arvestades võtavad liikmesriigid vajalikke meetmeid ning rakendavad artikli eesmärgi saavutamiseks sobivaimaid vahendeid;

Artikkel 2

1.15	avaldab kahetsust selle üle, et tühistati õiguslik alus spetsiaalselt jäätmevooge käsitlevate õigusaktide vastuvõtmiseks;

Artikkel 3

1.16

rõhutab, et siinse “tekitaja” määratluse kohaselt on jäätmetekitaja igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, hoolimata sellest, kas ta sooritab toiminguid, mille tulemusena muutub jäätmete olemus või koostis. See on vastuolus komisjoni enda loodud kontseptsiooniga, mille kohaselt ei käsitleta jäätmeid teatud hetkest alates enam jäätmetena (“end-of-waste”);

Artikkel 5

1.17	kiidab heaks põletamise teel taastootmise selgituse, ent märgib samas, et teiste taastootmisvõimaluste määratlus on jätkuvalt ebaselge;

Artikkel 8

1.18	avaldab kahetsust selle üle, et jäeti välja viide “saastaja maksab” põhimõttele, mis on alus tootja vastutuse rakendamisele;

Artikkel 11

1.19

tõdeb kahetsusega, et “end-of-waste” kontseptsiooni sisseviimisel ja määratlemisel võivad olla ulatuslikud ja kahjulikud tagajärjed, milleks on muuhulgas:

—	toodetele, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei ole võimalik esitada käitlemisnõudeid,

—	tooteid, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei ole võimalik jälgida,

—	toodete suhtes, mida ei käsitleta enam jäätmetena, ei kehti korralduste tegemise õigus ja käitlemiskohustus;

1.20	tõdeb, et kontseptsiooni jäätmete mittekäsitlemise kohta jäätmetena rakendatakse vaid jäätmevoogude suhtes, mille puhul see toob reaalset kasu keskkonnale, märgib aga, et kontseptsiooni rakendusala piiritlus on äärmiselt ebaselge, kuna lähemalt ei selgitata mõiste “tõeline keskkonnatulu” tähendust;

Artikkel 12

1.21	tervitab tõsiasja, et ohtlike jäätmete direktiiv ja raamdirektiiv ühendatakse üheks raamdirektiiviks;

Artikkel 16

1.22

väljendab kahetsust, et ohtlike jäätmete lahuskogumise sätetes ei kehtestata selgelt, et jäätmete segamine on keelatud kõikidele käitistele (sealhulgas ohtlike jäätmete tootjatele, kogujatele ja vedajatele) välja arvatud need, mis on saanud vastava loa kooskõlas artikliga 19 (võrdle artikli 16 lõike 1 alapunkte a) ja d));

Artikkel 21

1.23	kiidab heaks komisjoni eesmärgi sätestada miinimumnõuded jäätmetöötlemise lubadele, mis tagaks tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme; samas on vastu sellele, et komisjonil lubataks miinimumnõuded sätestada mittedemokraatliku komiteemenetluse kaudu;

Artikkel 25

1.24	tervitab sätteid nende osalejate registreerimise kohta, kes tegelevad jäätmetega nende viimases etapis;

Artikkel 26

1.25	pooldab kõrgendatud nõudmisi jäätmekavadele, kuna need on kasulikud ja paindlikud vahendid, mis võivad samuti aidata kaasa heade tavade levitamisele kõnealuses valdkonnas;

1.26

tervitab üleskutset majanduslike vahendite (materjali- ja käitlemistasud) rakendamiseks jäätmepoliitikas ja jäätmetekke vältimisel ning juhib tähelepanu sellele, et mõnedel riikidel on selles osas juba positiivseid kogemusi; rõhutab siiski, et majanduslike vahendite diferentseeritud kasutamine moonutab konkurentsi ning peab seega oluliseks vajadust säilitada siseturu tõrgeteta toimimine;

Artikkel 30

1.27	väljendab kahetsust, et komisjon teeb saavutatud tulemuste mõõtmise näitajate väljaarendamise liikmesriikide ülesandeks; kutsub seega Euroopa Komisjoni üles ühenduse tasandil kindlaks määrama nimetatud kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed miinimumeesmärgid ja indikaatorid

Artikkel 32

1.28	tervitab uusi sätteid jäätmekogujate ja -transportijate järelevalve kohta;

V LISA

1.29	näeb korrelatsioonitabelites kasulikku vahendit direktiivi täieliku rakendamise tagamiseks;

Olelustsüklil põhineva mõtteviisi rakendamine

1.30

näeb olelustsüklil põhineva mõtteviisi rakendamises temaatilise strateegia raames kasulikku algatust, sest see arvestab toodete keskkonnamõjuga kogu nende olelustsükli vältel; väljendab siiski kriitikat selles osas, et temaatiline strateegia käsitleb tsükli varast etappi vaid väga piiratud ulatuses, milleks on tootjad ja nende vastutus keskkonnasõbralike toodete väljatöötamisel; arvab, et direktiiv peaks olema konkreetselt seotud REACH direktiiviga, et vältida ohtlike jäätmete tekitamist ja vähendada nende kahjulikkust

1.31	peab kõnealuste analüüside koostamist küsitavaks. Oluline on seada selged sihid selles osas, kes vastutavad kõnealuste analüüside hindamise eest. Vastasel juhul vähendab see analüüside tähtsust ning analüüsid ei õigusta oma eesmärki.

Alusteadmiste parandamine

1.32

toetab komisjoni soovi edendada teabe levitamist ning teadus- ja arendustegevust jäätmevaldkonnas, kuna paremad teadmised ja põhjalikum teave on tootjate ja omavalitsuste jäätmekäitluse parandamise ning tarbijate jäätmetekke vältimise seisukohalt keskse tähtsusega; märgib siiski, et vastutuse jagamise tõttu enamikes liikmesriikides tuleks tugineda juba kohalikul ja piirkondlikul tasandil olemasolevale teabele; arvab, et jäätmestrateegia annab killustatud pildi ühenduse tasandil olemasolevatest teabeallikatest: Euroopa Keskkonnaagentuur, Eurostat, Teadusuuringute Ühiskeskus, Euroopa Büroo Sevillas ja komisjoni uus internetiteenus Keskkonnapoliitikaalane teadus: keskkonna peadirektoraadi uudisteteenus (“Science for Environment Policy, DG Environment News Alert Service”). Kohalike ja piirkondlike osapoolte jaoks on oluline, et komisjon püüaks täpsemalt määratleda iga teaduskeskuse ülesanded, et nende analüüsid oleksid kooskõlastatud ja struktureeritud ning et olemasolev teadmistebaas tehtaks kättesaadavaks kergesti ligipääsetavas vormis;

Jäätmetekke vältimine

1.33	nõustub, et liikmesriikides on vajalik ambitsioonikam jäätmetekke vältimise poliitika, ning peab mõttekaks nõuet jäätmetekke vältimise programmide arendamiseks;

Jäätmeid taaskasutava Euroopa ühiskonna poole

1.34	rõhutab, et sarnaste lähtetingimuste loomine liikmesriikides on ökoloogiliselt ebaotstarbekate meetmete (nt standarddumping) vältimisel keskse tähtsusega, ning toetab seega komisjoni algatust antud valdkonnas;

1.35

rõhutab sotsiaalsete elementide keskkonnapoliitikasse kaasamise tähtsust; samuti on komiteel hea meel tõdeda, et komisjon tunnistab jäätmekäitlus- ja ringlussevõtusektori kiiret kasvu ja tööjõumahukust; kutsub siiski üles arutlema selle üle, kas strateegia rakendamine loob töökohti üle kogu Euroopa;

1.36	märgib, et strateegia nimetatud eesmärgi täitmiseks tuleb õigusaktidega luua teatav kindluse tase, mis vastab ringlussevõttu arendavate ettevõtete planeerimise ja investeerimise eesmärkidega.

Järelevalve ja hindamine

1.37

märgib, et kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel on oluline roll temaatilise strateegia rakendamisel ning seega ka oluline ülesanne selle järelevalve ja hindamise tagamisel; seega kutsub komitee üles omistama nimetatud asutustele aktiivsema rolli kesksete osalejatena jäätmekäitluspoliitika rakendamisel erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides.

2. Regioonide Komitee soovitused

Regioonide Komitee

2.1

väljendab kahetsust jäätmete segamise keelu märkimisväärse piiramise üle, mis tähendab, et keeld asendatakse segamislube puudutavate tingimustega, ning segamise määratluse kitsendamise üle. Tegu on märkimisväärse järeleandmisega, mis toob kaasa suured keskkonnariskid; ning soovitab seega säilitada ohtlike jäätmete segamise täieliku keelu;

2.2	kutsub üles 2010. aasta hindamisel ning tulevastel hindamistel tehnoloogilise arengu taustal kaaluma, kas uute käitiste puhul peaks energiatootmist suurendama üle pakutud 65 % ning kas ringlussevõtuga tegelevatele ettevõtetele tuleks esitada erinevaid nõudeid.

Regioonide Komitee soovitused direktiivi kohta

1. soovitus

Põhjendus 17(a)

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Põhjendus 17 a

Käitlusvõimsuse piisavaks planeerimiseks võivad liikmesriigid käivitada ja kohaldada energia taaskasutamisega põletatavate jäätmete osas läheduse ja sõltumatuse põhimõtteid, tagamaks, et oma territooriumil toodetud põlevjäätmeid oleks võimalik töödelda riiklikes jäätmepõletusettevõtetes.

Motivatsioon

Energia taaskasutamisega teostatava jäätmepõletamise ettenähtud klassifikatsioon taastustoiminguna võib mitmetes liikmesriikides põhjustada ebavõrdsust kasutatava põletamisvõimsuse ja käideldavate koguste vahel, ehkki rakendatav võimsus vastab riigi vajadustele. Asjaomastel ametivõimudel peaks sellistes olukordades olema võimalus piirata põletatavate jäätmete importi, et tagada nende endi jurisdiktsiooni all olevas piirkonnas toodetud jäätmete käitlemine.

2. soovitus

Artikkel 1

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga vähendada jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonnamõju, mis on seotud ressursside kasutamisega.

Samal eesmärgil nähakse sellega ette sätted, mille kohaselt liikmesriigid peavad esmajärjekorras võtma meetmeid jäätmetekke ja selle kahjulikkuse vältimiseks või vähendamiseks ning teises järjekorras jäätmete taaskasutamiseks korduskasutamise, ringlussevõtu ja muude taaskasutamistoimingute abil.

a)	Käesolevas direktiivis sätestatakse meetmed eesmärgiga vähendada jäätmetekke ja -käitluse üldist keskkonnamõju.

—	jäätmetekke ja selle kahjulikkuse vältimiseks või vähendamiseks,

—	korduskasutamiseks,

—	ringlussevõtuks,

—	teisteks taaskasutamistoiminguteks,

—	jäätmete kõrvaldamiseks.

(a)	ELi tasandil kinnitatud keskkonnaalaste näitajate põhjal võivad liikmesriigid võtta meetmeid, mis erinevad lõikes 1 esitatud prioriteetidest.

(b)	Kuni ajani, mil need näitajad välja töötatakse ja kinnitatakse, ja kui mõjuhinnangud näitavad selgelt, et alternatiivsel käitlemisel on konkreetse jäätmevoo puhul paremad tulemused, võivad liikmesriigid samamoodi lõikes 1 sätestatud prioriteetidest kõrvale kalduda.

3. Lõike 2 punktis b nimetatud hindamiste tulemuste valideerimise eest vastutavad pädevad riiklikud asutused. Valideeritud tulemused edastatakse komisjonile ja need vaadatakse läbi vastavalt artikli 36 lõikes 2 sätestatud menetlusele.

Motivatsioon

Komitee kiidab heaks olelustsüklil põhineva lähenemisviisi kui ühe juhtpõhimõtte. Ometi ei ole olelustsüklil põhinevad vahendid hetkel kasutuskõlblikuks alternatiiviks jäätmehierarhiale. Võtab palju aastaid, enne kui nende vahendite ühine kasutusmetoodika kinnitatakse ELi tasandil. Selle ajani on oluline selgitada, milline on seos olelustsüklil põhineva lähenemisviisi ja poliitiliselt kehtestatud jäätmehierarhia vahel, rõhutades taas, et viimane on element, mis paneb paika jäätmepoliitika struktuuri. Lõike 2 punktides a ja b esitatud võimalused, millega lubatakse teha hierarhiast erandeid, annavad vajaliku paindlikkuse ja samas edendavad olelustsüklil põhinevate vahendite edasist arengut. Arvestades kohalike ja piirkondlike omavalitsuste juba olemasolevat teadmistebaasi, peaks neil olema kõnealuste vahendite kohaldamisel põhiroll.

Kohalikel omavalitsustel ja jäätmekäitlejatel peaksid olema selged juhised. Neile olelustsüklil põhinevate vahendite tulemuste valideerimise eest vastutuse panemine parandab ettepanekut oluliselt. Lõikes 3 nimetatud järelevalveprotsess tagab, et hindamisi ei kasutata riiklike turgude kaitsmiseks ja et olelustsüklil põhineva lähenemisviisi sisseviimine ei kahjusta võrdseid tingimusi.

3. soovitus

Artikli 2 uus lõige 5

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

5. Üksikdirektiivides võib ette näha erijuhtusid käsitlevaid eeskirju või täiendada käesoleva direktiivi eeskirju teatava jäätmekategooria käitlemise osas.

Komisjon teostab jäätmevoogude regulaarset järelevalvet, et hinnata prioriteete uute ühtlustatud Euroopa nõuete sätestamiseks, mille eesmärk on suunata jäätmehooldus eelistatud käitlemisviiside suunas.

Motivatsioon

Muudatusettepaneku teksti esimene pool kordab praegu kehtiva jäätmete raamdirektiivi artikli 2 lõiget 2. Sellega sätestatakse õiguslik alus jäätmevoogude üksikdirektiivide vastuvõtmiseks, sest vajadust lisadirektiivide vastuvõtmiseks ei tohiks välistada. Käesoleva muudatusettepanekuga sätestatakse õiguslik alus ka direktiiviettepanekutele seoses 8. muudatusettepanekuga artikli 11 kohta. Muudatusettepanek lisab ka nõude jäätmekäitluse suunamise osas. See lähenemisviis, mille eesmärk on jäätmevoogude käitlemisviiside ühtlustamine, on lisa ringlussevõtu standardite kehtestamisele võrdsete konkurentsitingimuste tagamisel.

4. soovitus

Artikkel 3(b)

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	jäätmed — mis tahes ained või esemed, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama;

b)	tekitaja — igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või igaüks, kes äriettevõttena teeb jäätmete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete laad või koostis muutub;

c)	valdaja — jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;

d)	käitlus — jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;

e)	kogumine — jäätmete kokkukorjamine eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse;

f)	korduskasutamine — taaskasutamistoiming, millega kasutatakse jäätmestunud tooteid või komponente uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud;

g)	ringlussevõtt — jäätmete taaskasutamine toodete, materjalide või ainetena kas esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma energiakasutust;

h)	mineraalõlijäätmed — mineraalipõhine määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, mineraalne määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;

i)	töötlemine — taaskasutamine või kõrvaldamine.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	jäätmed — mis tahes ained või esemed, mille valdaja kasutuselt kõrvaldab, kavatseb kasutuselt kõrvaldada või on kohustatud kasutuselt kõrvaldama;

ohtlikud jäätmed :

—	jäätmed, millel on üks või rohkem lisas III loetletud omadustest ja mille kontsentratsioon ületab ohtlikke preparaate käsitleva direktiivi 88/379/EMÜ artiklis xx kehtestatud piirmäärad (vastavalt lisas IIIA toodud loetelule); või

—

jäätmed, millel on üks või rohkem lisas III loetletud omadustest ja mille kontsentratsioon ületab ohtlikke preparaate käsitleva direktiivi 88/379/EEÜ artiklis xx kehtestatud piirmäärad (vastavalt lisas IIIA toodud loetelule) ning mis on tähistatud tärniga vastavalt artiklile 4 koostatud jäätmete loetelus;

—	kodumajapidamises tekkinud ohtlikke jäätmeid ei käsitata kui ohtlikke jäätmeid enne, kui need on kogunud jäätmetöötlustoimingutega tegelev ettevõtja või eraettevõtjast või riiklik jäätmekoguja;

jäätmete segu — jäätmed, mis on saadud kahe või enama jäätmeliigi tahtlikul või tahtmata segamisel, kui sellise segu kohta puudub eraldi kanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmevedu käsitleva direktiivi lisades III, IIIB, IV ja IVA. Kahest või enamast jäätmetüübist koosnevate, üksteisest eraldatud jäätmete ühekordne vedu ei ole jäätmesegu;

(h) d)

mineraalõlijäätmed — mineraalipõhine määrdeaine või tööstuslik õli, mis ei sobi enam algselt ette nähtud kasutuseks, ning eelkõige sisepõlemismootorites kasutatud õli ja käigukastiõli, mineraalne määrdeõli, turbiiniõli ja hüdraulikaõli;

b) e)

tekitaja — igaüks, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed (algne tekitaja), või igaüks, kes teeb jäätmete eeltöötlust, segab jäätmeid või sooritab jäätmetega muid toiminguid, mille tulemusel nende jäätmete laad või koostis muutub (uus tekitaja);

valdaja — jäätmetekitaja või füüsiline või juriidiline isik, kelle valduses on jäätmed;

g)	turustaja – igaüks, kellel on esmane roll jäätmete ostja ja hiljem müüjana, kaasa arvatud need turustajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;

h)	vahendaja — igaüks, kes korraldab jäätmete taaskasutamist ja kõrvaldamist teiste nimel, kaasa arvatud need vahendajad, kes jäätmeid füüsiliselt oma valdusesse ei võta;

(d) i)

käitlus — jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas nende toimingute järelevalve ning jäätmehoidlate järelhooldus;

j)	keskkonnaohutu jäätmehooldus — kõikide rakendadavate meetmete võtmine, et tagada jäätmehooldus viisil, mis kaitseb inimtervist ja keskkonda kõnealuste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest;

(e) k)

kogumine — jäätmete kokkukorjamine eesmärgiga transportida need jäätmekäitlusettevõttesse, kaasa arvatud jäätmete kogumisele eelnev või nende transportimise ajal toimuv vahetus jäätmeveo ja vahepealse ladustamise vahel;

(i) l)

töötlemine — jäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine, kaasa arvatud vahepealsed toimingud, näiteks kõrvaldamisele või taaskasutamisele eelnev jäätmesegude koostamine, jäätmete segamine, ümberpakkimine, vahetamine ja vaheladustamine;

m)	ennetamine — igasugune tegevus, mis toimub enne toodete või ainete jäätmeteks muutumist ning mis on suunatud jäätmete tekitamise vähendamidele või kahjutuks muutmisele või ressursside kasutamise keskkondlikule mõjule üldiselt;

(f) n)

korduskasutamine — taaskasutamistoiming, millega kasutatakse jäätmestunud tooteid või komponente uuesti sel otstarbel, milleks nad on loodud ilma eelneva käitluseta (v.a puhastamine või parandamine);

(g) o)

ringlussevõtt — jäätmete taaskasutamine toodete, materjalide või ainetena kas esialgsel või muul eesmärgil. See ei hõlma energiakasutust;

taaskasutamine — igasugune käitlemine,

—	mille tulemusel jäätmed hakkavad teenima kasulikku eesmärki, asendades tootmises või laiemalt majanduses muid ressursse, mida oleks kasutatud vastava funktsiooni täitmiseks, või valmistatakse ette selliseks kasutamiseks,

—	mis vastavad tõhususe kriteeriumitele, mille põhjal nad teenivad kasulikku eesmärki,

—	mis tagab, et üldine mõju keskkonnale ei halvene, kui jäätmeid kasutatakse teiste ressursside asendamiseks,

—	mis tagab, et kõnealuse protsessi käigus ei satu lõpptootesse saasteaineid;

q)	kõrvaldamine — kõik käitlustoimingud, mis ei vasta taaskasutamise kriteeriumitele.

Motivatsioon

Kõnealune artikkel peaks sisaldama kõiki mõisteid, mis on seoses jäätmedirektiivi sätetega asjakohased. Samaaegselt peavad kõnealused mõisted ühtima olemasolevates jäätmeid käsitlevates õigusaktides, iseäranis jäätmeveo määruses kasutatavate mõistetega. Seega tehakse ettepanek:

—	koondada artiklisse 3 kõik komisjoni ettepanekus esinevad mõisted,

—	lisada mõned puuduvad mõisted (näiteks kasutatakse artiklis 25 mõisteid “kaupleja” ja “vahendaja” ilma neid lahti seletamata), korrates mõisteid, mis on kaasotsustusmenetlusega juba heaks kiidetud seoses uue jäätmeveo määruse vastuvõtmisega,

—	selgitada mõningaid väljapakutud mõisteid.

5. soovitus

Artikkel 4

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon kehtestab jäätmeloendi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.

Loend sisaldab jäätmeid, mida käsitatakse artiklite 12–15 kohaselt ohtlike jäätmetena, võttes arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.

Komisjon kehtestab jäätmeloendi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras kõige hiljemalt kaks aastat pärast artiklis 39 sätestatud tähtaega. Jäätmeloend põhineb olemasoleval loendil, mis kehtib uue loendi jõustumiseni. Uus jäätmeloend hõlmab ka andmeid materjaliomaduste (koostise ja koostisainete kontsentratsiooni) kohta.

Loend sisaldab ka jäätmeid, mida käsitatakse artiklite 12–15 kohaselt ohtlike jäätmetena, võttes arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.

Motivatsioon

Artiklit 4 puudutava muudatusettepaneku eesmärk on tagada jäätmeloendi õiguskindlus. Olemasolevat jäätmeloendit on pidevalt muudetud komiteemenetluse kaudu ning see on ajakohastatud. Hoolimata sellest, et jäätmeloendi kvaliteeti saab alati parandada, ei tohiks kõnealuse loendi väljatöötamisel tehtud jõupingutusi lihtsalt kõrvale jätta. Vastupidi, need peaks moodustama aluse edasisele tööle jäätmeloendi edasiarendamisel ning seega pakkuma pidevust ametiasutustele ja ettevõtjatele. Kuna direktiivid 75/442/EMÜ ja 91/689/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, on oluline tagada, et kehtiv loend jääb jõusse kuni ajani, mil uus vastu võetakse. Uue loendi väljatöötamiseks peaks määrama kindla tähtaja. Praktilised kogemused näitavad, et tuleks eelistada materjalipõhist jäätmeloendit (olulised kriteeriumid: koostis ja koostisainete kontsentratsioon), kuna see võimaldab keskkonna-, tervishoiu- ja turvalisuse aspektide paremat hindamist ja hõlbustab vastava taaskasutamistoimingu määramist. Komisjoni ettepanek uue loendi väljatöötamiseks ei ole piisavalt täpne. Tuleks selgitada, et loendisse kuuluvad nii tavajäätmed kui ohtlikud jäätmed.

6. soovitus

Artikkel 5

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et kõik jäätmed läbivad sellised toimingud, mille tulemusel need jäätmed hakkavad teenima kasulikku eesmärki, asendades tootmises või laiemalt majanduses muid ressursse, mida oleks kasutatud selle funktsiooni täitmiseks, või valmista-takse ette selliseks kasutamiseks (edaspidi “taaskasutamistoimingud”). Liikmesriigid peavad taaskasutamis-toiminguteks vähemalt neid toiminguid, mis on loetletud II lisas.

2. Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta rakendusmeetmed, et seada sisse tõhususkriteeriume, mille põhjal II lisas loetletud toimingute tulemust võidakse käsitada kui kasuliku eesmärgi teenimist, millele on osutatud lõikes 1.

2. Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta Eelmises lõigus nimetatud määruses sätestatakse rakendusmeetmed, et seada sisse tõhususkriteeriume, mille põhjal II lisas loetletud toimingute tulemust võidakse käsitada kui kasuliku eesmärgi teenimist, millele on osutatud lõikes 1.

Motivatsioon

Jäätmekäitlustoimingute klassifikatsioon mõjutab suurel määral võimalusi planeerida mahuvajadusi keskpikas ja pikas perspektiivis. Samuti määratakse sellega ära konkurentsitingimused konkreetsete jäätmekäitlusettevõtete jaoks. Käesolev muudatusettepanek kutsub üles kasutama poliitilist otsustusmenetlust, kuhu on kaasatud asjaomased osapooled. Jäätmekäitlustoimingute klassifikatsiooni käsitleva määruse vastuvõtmine võimaldab seda, et tõhususkriteeriumite valik ning vastavate lävitasemete seadmine oleksid poliitilise kontrolli all. Samas annab selle määruse vastuvõtmine võimaluse võtta vastu meetmeid, ilma et oleks vaja pidevalt jäätmedirektiivi muudatusi teha. Arvestades kohaliku tasandi teadmistebaasi ning vastutust ja pädevust jäätmevaldkonnas, tuleks kohalike ja piirkondlike omavalitsustega vähemalt konsulteerida, enne kui tehakse ettepanek rakendusmeetmete suhtes. 5. ja 6. muudatusettepaneku vastuvõtmise tulemusel viiakse jäätmedirektiivi I ja II lisa üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätmekäitlustoimingute klassifikatsiooni käsitleva määruse nr xxxx I ja II lisaks.

7. soovitus

Artikkel 6

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et kui taaskasutamine vastavalt artikli 5 lõikele 1 ei ole võimalik, läbivad kõik jäätmed kõrvaldamistoimingud.

Liikmesriigid keelavad jäätmete hülgamise, kaadamise või kontrollimata kõrvaldamise.

2. Liikmesriigid peavad kõrvaldamis-toiminguteks vähemalt I lisas loetletud toiminguid, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.

3. Kui toimingu tulemustest ilmneb, et ressursside asendumisest hoolimata on sellel artikli 1 tähenduses ainult väike potentsiaal, võib komisjon artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta rakendusmeetmeid, millega kõnealune toiming lisatakse I lisa loendisse.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui taaskasutamine vastavalt artikli 5 lõikele 1 ei ole võimalik, läbivad kõik jäätmed kõrvaldamistoimingud.

Liikmesriigid keelavad jäätmete hülgamise, kaadamise või kontrollimata kõrvaldamise.

2. Liikmesriigid peavad kõrvaldamis-toiminguteks vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu jäätme-käitlustoimingute klassifikatsiooni kä-sitleva määruse nr xxxx I lisas loetletud toiminguid, isegi kui toimingul on teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.

Motivatsioon

Samadel põhjustel, mis on toodud 5. muudatusettepaneku põhjenduses, peaks kõnealuses artiklis käsitletavat teemat arutama poliitilisel, mitte ainult tehnilisel tasandil. Jäätmekäitlustoimingute ja käesoleval juhul kõrvaldamistoimingute klassifikatsioon mõjutab suurel määral pädevate ametiasutuste ja eraettevõtjate võimalusi planeerida mahuvajadusi keskpikas ja pikas perspektiivis. Samuti määratakse sellega ära konkurentsitingimused konkreetsete jäätmekäitlusettevõtete jaoks.

Seega peaks rakendusmeetmete vastuvõtmisel kasutama poliitilist otsustusmenetlust, kuhu on kaasatud asjaomased osapooled. Arvestades kohaliku tasandi vastutust ja pädevust jäätmevaldkonnas, tuleks kohalike ja piirkondlike ametiasutustega vähemalt konsulteerida, enne kui tehakse ettepanek rakendusmeetmete suhtes, ning neile tuleks anda võimalus avaldada arvamust mõjuhinnangu kohta, mille komisjon peaks läbi viima enne ettepaneku tegemist.

8. soovitus

Artikkel 9

Komisjoni tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Liikmesriigid tagavad, et jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud jaotatakse asjakohaselt jäätmete valdaja, eelmiste valdajate ja tekitaja vahel.	Kooskõlas põhimõttega, et saastaja maksab, tagavad l L iikmesriigid tagavad , et jäätmete taaskasutamisest või kõrvaldamisest tulenevad kulud jaotatakse asjakohaselt jäätmete valdaja, eelmiste valdajate ja tekitaja vahel.

Motivatsioon

Ühenduse kuues keskkonnaalane tegevusprogramm, mille Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid vastu 22. juulil 2002, toetub peamiselt põhimõttele, et saastaja maksab. Seda põhimõtet kui keskkonnapoliitika põhiprintsiipi tuleks direktiivis korrata.

9. soovitus

Artikli 11 lõike 1 uus punkt c

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Selleks et määrata kindlaks, kas on asjakohane käsitada teatavaid jäätmeid pärast korduskasutamis-, ringlussevõtu- või taaskasutamistoimingu lõplikku teostamist kui selliseid, mis on lakanud olemast jäätmed, ning liigitada need jäätmed ümber sekundaartoodeteks, -materjalideks või -aineteks, hindab komisjon järgmiste tingimuste täitmist:

(a)	ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale;

(b)	sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas turg.

(a)	ümberliigitamine ei tooks kaasa üldist negatiivset mõju keskkonnale;

(b)	sellise sekundaartoote, -materjali või -aine jaoks on olemas turg. ;

(c)	sekundaartoodet, -materjali või -ainet on käideldud ning on valmis minema uuesti ringlusse toote või materjalina, mille omadused on sarnased täiesti uute materjalide või ainete omadustega.

Motivatsioon

Soovitatav on jäätmete jäätmetena mittekäsitlemise kriteeriume rakendada alles pärast jäätmete käitlemist. See tähendab, et jäätmeid ei ole võimalik jäätmevaldkonna õigusaktide reguleerimispiirkonnast välja jätta enne, kui need kuuluvad tõepoolest uude tootmistsüklisse ja neil on täiesti uue materjali või ainega sarnane kvaliteet.

10. soovitus

Artikli 11 lõige 2

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2. Komisjon võtab lõike 1 kohase hinnangu põhjal ja artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras rakendusmeetmed konkreetse toote, materjali või aine jäätmeliigi osas, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et neid jäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks.

2. Komisjon teeb jäätmete lakkamise direktiivi teel ettepaneku võtab lõike 1 kohase hinnangu põhjal ja artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras rakendusmeetmeteks d konkreetse toote, materjali või aine jäätmeliigi osas, määrates kindlaks keskkonna- ja kvaliteedikriteeriumid, mis peavad olema täidetud, et neid jäätmeid saaks käsitada jäätmetena, mis on muutunud sekundaartooteks, -materjaliks või -aineks. Komisjon viib läbi kavandatud meetmete mõju hindamise.

Motivatsioon

Artikkel 11 annab ülevaate kriteeriumidest, millal jäätmed lakkavad olemast jäätmed, ja seega jäätmevaldkonna õigusaktide edasisest reguleerimisalast. Keskkonnaalaste kriteeriumide valik ja see, millisel tasemel need sätestatakse, ei ole ainult tehniline, vaid ka poliitiline küsimus. Kuna jätkuvalt puuduvad rangete kriteeriumid selle mõiste kasutuse osas võib see viia segaduseni ja isegi erinevate huvirühmade vaheliste vaidlusteni. Seega peaks rakendusmeetmeid arutama poliitilisel tasandil. Ettepanekute esitamine jäätmete lakkamise direktiividena aitab vältida seda, et jäätmedirektiivi tuleks pidevalt muudatusi teha. Kuna sellistel ettepanekutel on keskkondlikud, majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed, peaks nendega kaasas käima mõjuhinnangud, mis hõlmaks laiaulatuslikku konsultatsiooni asjaomaste sidusrühmadega.

11. soovitus

Artikkel 13

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon kehtestab ohtlike jäätmete loendi (edaspidi “loend”) artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.

Loendis võetakse arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.

Komisjon kehtestab ohtlike jäätmete loendi (edaspidi “loend”) artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras.

Loendis võetakse arvesse jäätmete päritolu ja koostist ning vajaduse korral ohtlike jäätmete kontsentratsiooni piirväärtusi.

Motivatsioon

Kõnealune artikkel on üleliigne, sest jäätmeloendi kehtestamist puudutavad nõuded on juba esitatud artiklis 4.

12. soovitus

Artikkel 15

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid.

2. Komisjon vaatab saadud teadetest lähtudes kõnealuse loendi läbi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras, et otsustada selle loendi kohandamise üle.

1. Kui liikmesriigil on tõendid selle kohta, et teatavatel kõnealusesse loendisse kuuluvatel jäätmetel ei ole ühtegi III lisas loetletud omadust, võib see liikmesriik käsitada neid jäätmeid kui mitteohtlikke jäätmeid. teatab L liikmesriik teatab igast sellisest juhtumist komisjonile aruandes, mis on ette nähtud artikli 34 lõikega 1, ja esitab komisjonile kõik vajalikud tõendid.

2. Komisjon vaatab saadud teadetest lähtudes kõnealuse loendi läbi artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras, et otsustada selle loendi kohandamise üle.

3. Liikmesriik võib jäätmeid käsitada mitteohtlikena pärast kohandatud nimekirja vastuvõtmist.

Motivatsioon

Ühesugune jäätmete ohtlikena või mitteohtlikena klassifitseerimine on oluline eeltingimus nõukogu määruse (EMÜ) nr 259/93 rakendamisele, mis käsiteleb jäätmesaadetiste järelevalvet ja kontrolli. Seesugune klassifitseerimine on praegu arutlusel tehnika arengule kohandamise komitees. Muutusi ei saa jätta liikmesriikide pädevusse, kuid need peaksid jõustuma alles pärast liikmesriikide esindajate ja komisjoni vahelisi arutelusid.

13. soovitus

Artikkel 16

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Artikkel 16

Jäätmete eraldamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike jäätmete segamisel kas muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, täidetakse järgmised tingimused:

a)	jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 19;

b)	täidetakse artiklis 7 sätestatud tingimused;

c)	jäätmekäitluse keskkonnamõju ei muutu halvemaks;

d)	selline tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale.

2. Kui ohtlikke jäätmeid on vastuolus lõikega 1 segatud muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga, tuleb jäätmed kooskõlas liikmesriikide määratud tehniliste ja majanduslike teostatavuskriteeriumidega eraldada, kui seda on vaja artikli 7 täitmiseks.

Artikkel 16

Jäätmete eraldamine

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et täidetakse järgmised tingimused:

a)	jäätmete tekitajatel, kogujatel ja transportijatel on keelatud segada ohtlikke jäätmeid kas teiste erinevate omadustega ohtlike jäätmetega või muude jäätmete, ainete või materjalidega;

ohtlike jäätmete segamisel tuleb tagada järgmine kas muude ohtlike jäätmetega, millel on teistsugused omadused, või muude jäätmete, ainete või materjaliga:

(a) i)

jäätmed segab asutus või ettevõtja, kes on saanud loa vastavalt artiklile 19;

(b) ii)

täidetakse artiklis 7 sätestatud tingimused;

jäätmekäitluse keskkonnamõju ei muutu halvemaks;

(d) iv)

selline tegevus vastab parimale võimalikule tehnikale;

v)	segamise tulemusena saadud segu käideldakse vastavalt ohtlikke jäätmeid käsitlevatele eeskirjadele, olenemata kõnealuse segu lõplikust koostisest.

Motivatsioon

Jäätmete segamist võivad teostada ainult vastava loa saanud käitised. Siiski tuleb märkida, et artikli 16 punkti 2 sätetes nõutakse ainult illegaalsete jäätmesegude lahuskogumist juhul, kui seda nõutakse “liikmesriikide määratletavates tehnilistes ja majanduslikes teostatavuskriteeriumites”. Direktiivi tekstis tuleb selgelt välja tuua, et jäätmetekitajatel, -kogujatel ja transportijatel on keelatud jäätmeid segada. Lisaks tuleb täpsustada, et jäätmete segu tuleb käidelda vastavalt ohtlikke jäätmeid käsitlevatele eeskirjadele, vältimaks jäätmete segamist üksnes saasteainete lahjendamiseks.

14. soovitus

Artikli 19 lõige 1

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegelda kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingutega, peab hankima selleks loa riigi pädevatelt asutustelt.

Sellistes lubades määratakse:

(a)	töödeldavate jäätmete liik ja kogus;

(b)	vastava tegevuskoha puhul kehtivad tehnilised nõuded iga lubatava toiminguliigi suhtes;

(c)	ohutusabinõud, mida tuleb rakendada;

(d)	iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod.

Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi.

1. Liikmesriigid kehtestavad nõude, et iga asutus või ettevõtja, kes kavatseb tegelda kõrvaldamis- või taaskasutamistoimingutega, peab hankima selleks loa riigi pädevatelt asutustelt.

Sellistes lubades määratakse:

(a)	töödeldavate jäätmete liik ja kogus;

(b)	vastava tegevuskoha puhul kehtivad tehnilised nõuded iga lubatava toiminguliigi suhtes;

(c)	ohutusabinõud, mida tuleb rakendada;

(d)	iga toiminguliigi puhul kasutatav meetod.

Lubades võidakse määrata lisatingimusi ja -kohustusi, näiteks nõudeid käitlemise kvaliteedi osas.

Motivatsioon

Direktiivi artikliga 19 seotud keskkonnamõju arvestades peaks artikkel sätestama, et käitlemise kvaliteedi kohta on võimalik sätestada nõudeid.

15. soovitus

Artikkel 21

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu võtta lubade miinimumstandardeid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse keskkonnaohutult.

Komisjon võib artikli 36 lõikes 2 sätestatud poliitilise menetluse korras, kuhu on kaasatud asjaomased osapooled, ning pärast kavandatavate meetmete mõjuhinnangu läbiviimist vastu võtta lubade miinimumstandardeid eesmärgiga tagada, et jäätmeid töödeldakse keskkonnaohutult.

Liikmesriigid võivad sätestada lubadele kõrgemad standardid vajaduste ja proportsionaalsuse osas läbi viidud riiklike hinnangute põhjal ning kooskõlas EÜ asutamislepingutega.

Motivatsioon

Nagu 5., 6. ja 9. muudatusettepaneku puhul, kutsub käesolev muudatusettepanek komisjoni üles poliitiliseks ja mitte ainult tehniliseks aruteluks. Miinimumstandardid lubade jaoks, mille eesmärk on tagada jäätmete käitlemine keskkonnale ohutul viisil, tuleks kehtestada poliitilise otsustusmenetluse korras, kuhu on kaasatud asjaomased osapooled. Arvestades kohaliku tasandi vastutust ja pädevust jäätmevaldkonnas, tuleks kohalike ja piirkondlike ametiasutustega vähemalt konsulteerida, enne kui tehakse ettepanek rakendusmeetmete suhtes, ning neile tuleks anda võimalus avaldada arvamust mõjuhinnangu kohta, mille komisjon peaks läbi viima enne ettepaneku tegemist.

16. soovitus

Artikli 26 lõige 1

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kehtestavad vastavalt artiklile 1 ühe või mitu jäätmekava, mis vaadatakse läbi vähemalt iga viie aasta järel.

Need kavad peavad eraldi või kombineerituna hõlmama kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevad asutused kehtestavad vastavalt artiklile 1 ühe või mitu jäätmekava, mis vaadatakse läbi vähemalt iga viie nelja aasta järel.

Need kavad peavad eraldi või kombineerituna hõlmama kogu asjaomase liikmesriigi geograafilise territooriumi.

Motivatsioon

Jäätmekavade läbivaatamise sagedus peaks olema kooskõlas artiklis 29 sätestatud jäätmetekke vältimise programmide läbivaatamise sagedusega. Jäätmetekke vältimise programmide läbivaatamine on sätestatud artiklis 31 ning see on seotud aruandluskohustustega, mis on määratletud artiklis 34. Vastavalt artiklike 34 tuleb aruanne esitada kord kolme aasta jooksul. Nii jäätmekavade kui jäätmetekke vältimise programmide samaaegne läbivaatamine ja aruannete esitamine sektori tasandil aitab asjaomastel asutustel seda teha regulaarselt, mis omakorda aitab neil täita direktiivi aruandluskohustusi.

Seoses nende kriteeriumidega on tähtis mainida, et pädevatele ametiasutustele tuleks eraldada piisavalt ressursse.

17. soovitus

Artikkel 29 lõige 1

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt [kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest].

Need programmid kas integreeritakse artikliga 26 ette nähtud jäätmekavadesse või toimivad nad eraldi programmidena. Need koostatakse sellisel geograafilisel tasandil, mis on kõige sobivam nende tõhusaks kohaldamiseks.

1. Liikmesriigid käivitavad vastavalt artiklile 1 jäätmetekke vältimise programmid hiljemalt [kolme aasta möödudes käesoleva direktiivi jõustumisest]. Programmid tuleb läbi vaadata vähemalt kord nelja aasta jooksul.

Kõnealuste programmide ja nende meetmete eesmärk peaks olema vähemalt jäätmetekke stabiliseerimine aastaks 2010 ning jäätmetekke edasine oluline vähendamine aastaks 2020.

Motivatsioon

Nagu öeldud 14. muudatusettepanekus, tuleb jäätmetekke vältimise programmide läbivaatamise sagedus ajaliselt ühtlustada jäätmekäitluskavade läbivaatamise sagedusega. Jäätmetekke vältimise programmide läbivaatamine on sätestatud artiklis 31 ning see on seotud aruandluskohustustega, mis on määratletud artiklis 34. Vastavalt artiklike 34 tuleb aruanne esitada kord kolme aasta jooksul. Aruandlusnõuete ühtlustamise ettepaneku põhjused on samad kui 14. muudatusettepanekus.

Kuna jäätmetekke vältimise programmide eesmärk on toime tulla jäätmepoliitika ühe olulisima väljakutsega, milleks on jäätmetekke vähendamine, peab kohandatud raamdirektiiv looma võrdluspunktid, mille suhtes saab edusamme hinnata. Selgete vähendamiseesmärkide seadmine on ka kooskõlas eesmärkide ja prioriteetsete valdkondadega, mis on määratletud ühenduse kuuendas, jäätmeid puudutavas keskkonnaalases tegevusprogrammis.

Artiklis 29 nõutakse, et jäätmetekke vältimise programmid koostataks sellisel geograafilisel tasandil, mis on kõige sobivam nende tõhusaks kohaldamiseks. Seega on oluline, et kõnealusele tasandile eraldataks piisavalt ressursse.

18. soovitus

Artikkel 30 lõige 2

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

2. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid ning indikaatorid iga meetme või meetmete kombinatsiooni suhtes, mis võetakse vastu üksikmeetmete edenemise jälgimiseks ja hindamiseks.

2. Liikmesriigid määravad kindlaks konkreetsed kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed eesmärgid. Komisjon võtab vastavalt artikli 36 lõikes 2 sätestatud menetlusele vastu kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed miinimumeesmärgid ning üldised ning indikaatorid iga meetme või meetmete kombinatsiooni suhtes, mis võetakse vastu, mida liikmesriigid kasutavad üksikmeetmete edenemise jälgimiseks ja hindamiseks.

Motivatsioon

Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete eesmärkide seadmisega riiklikul tasandil võivad ilmneda erinevused liikmesriikide olukorras. Edenemise jälgimine ja hindamine kokkulepitud meetoditega võimaldab täiendavalt välja töötada jäätmetekke vältimise poliitikat ühenduse tasandil.

19. soovitus

Artikkel 34 lõige 1

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

1. Iga kolme aasta järel teavitavad liikmesriigid komisjoni sektoriaruande vormis käesoleva direktiivi rakendamisest.

Kõnealuse aruande koostamisel võetakse aluseks küsimustik või lühikirjeldus, mille on kehtestanud komisjon direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 sätestatud korras. Aruanne esitatakse komisjonile üheksa kuu jooksul pärast selles hõlmatava kolmeaastase ajavahemiku lõppu.

Liikmesriigid lisavad neisse aruannetesse teabe oma edusammude kohta jäätmetekke vältimise programmide rakendamisel.

Aruandluskohustuste kontekstis kogu-takse andmeid toidujäätmete kohta, mis võimaldab kehtestada eeskirjad nende ohutuks kasutamiseks, taaskasutamiseks, ringlussevõtmiseks ja kõrvaldamiseks.

1. Iga kolme nelja aasta järel teavitavad liikmesriigid komisjoni sektoriaruande vormis käesoleva direktiivi rakendamisest.

Liikmesriigid lisavad neisse aruannetesse teabe oma edusammude kohta jäätmetekke vältimise programmide rakendamisel.

Aruandluskohustuste kontekstis kogu-takse andmeid toidujäätmete kohta, mis võimaldab kehtestada eeskirjad nende ohutuks kasutamiseks, taaskasutamiseks, ringlussevõtmiseks ja kõrvaldamiseks.

Motivatsioon

Sektoriaruannete koostamise sagedus peaks olema ühtlustatud nii jäätmetekke vältimise programmidele kui jäätmekäitluskavadele esitatavate nõuetega, ja seda samadel põhjustel kui 14. ja 15. muudatusettepanekus.

20. soovitus

Artikkel 35

Komisjoni tekst	Regioonide Komitee muudatusettepanek
Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud korras vastu muudatused, mida on vaja käesoleva direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.	Komisjon võtab artikli 36 lõikes 2 sätestatud poliitilise menetluse korras, millesse on kaasatud asjaomased osapooled, ning pärast kavandatavate meetmete mõjuhinnangu läbiviimist vastu muudatused, mida on vaja direktiivi lisade kohandamiseks teaduse ja tehnika arenguga.

Motivatsioon

Kõnealuse direktiivis lisadel on oluline roll jäätmevaldkonna õigusaktide edasise reguleerimisala määratlemisel. Nagu öeldud 5. ja 6. muudatusettepanekus, tehakse ettepanek, et I ja II lisa, mis kujutavad tulevast jäätmekäitlustoimingute klassifikatsiooni, viiakse üle eraldi määruse lisadeks. Siiski on üldiselt oluline tunnistada, et kõnealuse direktiivi lisade kohandamine teaduse ja tehnika arenguga vajab lisaks tehnilisele arutelule ka poliitilist arutelu. Asjaomaseid osapooli tuleks kaasata kõnealusesse poliitilisse otsustusmenetlusse ning kohalike ja piirkondlike omavalitsustega tuleks konsulteerida vähemalt enne pakutud meetmete rakendamist, võttes arvesse nende vastutust ja volitusi jäätmealal. Nagu 5. muudatusettepanekus öeldud, tuleb asjaomastele osapooltele anda võimalus avaldada arvamust mõjuhinnangu kohta, mille komisjon peaks läbi viima enne ettepanekut sellekohaste muudatuste tegemiseks õigusaktides.

21. soovitus

I LISA

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

D1 Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse jne)

D2 Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)

D3 Süvainjektsioon (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)

D4 Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine šahtidesse, tiikidesse või laguunidesse jne)

D5 Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)

D6 Heitmine veekogudesse, v.a merre/ookeani

D7 Heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja

D8 Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D1–D12

D 9 Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D1–D12 (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine jne)

D10 Põletamine maismaal

D11 Põletamine merel

D12 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)

D13 Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne mis tahes toimingut D1–D12

D14 Ümberpakkimine enne mis tahes toimingut D1–D13

D15 Vaheladustamine mis tahes toiminguks D1–D14 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas)

Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilasse jne)

Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)

Süvainjektsioon (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)

Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine šahtidesse, tiikidesse või laguunidesse jne)

Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)

Heitmine veekogudesse, v.a merre/ookeani

Heitmine merre/ookeani, sh ladestamine merepõhja

Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D1–D12

D 9

Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid või segud, mis kõrvaldatakse kasutuselt mis tahes toiminguga D1–D12 (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine jne)

D10

Põletamine maismaal

D11

Põletamine merel

D12

Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)

D13

Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne mis tahes toimingut D1–D12

D14

Ümberpakkimine enne mis tahes toimingut D1–D13

D15

Vaheladustamine mis tahes toiminguks D1–D14 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas)

Motivatsioon

Jäätmedirektiivi I lisa tuleks viia määruse nr xxxx I lisaks ning käesolevast muudatusettepanekust tuleks see vastavalt 5. muudatusettepaneku motivatsioonile välja jätta.

22. soovitus

II lisa

Komisjoni tekst

Regioonide Komitee muudatusettepanek

R1 Kasutamine põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana.

See hõlmab tahkeid olmejäätmeid töötlevaid põletusrajatisi üksnes siis, kui nende energiatõhusus on võrdne või suurem kui:

0,60 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009;

0,65 rajatiste puhul, mis on saanud loa enne 31. detsembrit 2008;

vastavalt järgmisele valemile:

Energiatõhusus = (Ep -(Ef + Ei))/(0,97 x (Ew + Ef)),

kus:

Ep on aastane soojuse või elektri kujul toodetav energia. Selle arvutamiseks korrutatakse elektri kujul saadud energia kordajaga 2,6 ning kaubanduslikul eesmärgil toodetud soojus kordajaga 1,1 (GJ aastas).

Ef on süsteemi aastane energiakulu kütustest, millega aidatakse kaasa auru tootmisele (GJ aastas).

Ew on töödeldud jäätmetes sisalduv aastane energia, mille väljaarvutamiseks kasutatakse jäätmete väiksemat puhaskütteväärtust (GJ aastas).

Ei on aastas imporditav energia, millest arvatakse välja Ew ja Ef (GJ aastas).

0,97 on tegur, millega arvestatakse koldetuhast ja kiirgusest tingitud energiakadu.

R2 Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine

R3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sh kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid)

R4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine

R5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine

R6 Hapete ja aluste regenereerimine

R7 Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine

R8 Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine

R9 Õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil

R10 Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks

R11 Punktides R1–R10 nimetatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine

R12 Jäätmete vahetamine punktides R1–R11 nimetatud toiminguteks

R13 Jäätmete vaheladustamine mis tahes toiminguks R1–R12 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas)

R1 Kasutamine põhimõtteliselt kütusena või muu energiaallikana.

See hõlmab tahkeid olmejäätmeid töötlevaid põletusrajatisi üksnes siis, kui nende energiatõhusus on võrdne või suurem kui:

0,60 rajatiste puhul, mis tegutsevad ja on saanud loa vastavalt ühenduse õigusaktidele enne 1. jaanuari 2009;

0,65 rajatiste puhul, mis on saanud loa enne 31. detsembrit 2008;

vastavalt järgmisele valemile:

Energiatõhusus = (Ep -(Ef + Ei))/(0,97 x (Ew + Ef)),

kus:

Ef on süsteemi aastane energiakulu kütustest, millega aidatakse kaasa auru tootmisele (GJ aastas).

Ew on töödeldud jäätmetes sisalduv aastane energia, mille väljaarvutamiseks kasutatakse jäätmete väiksemat puhaskütteväärtust (GJ aastas).

Ei on aastas imporditav energia, millest arvatakse välja Ew ja Ef (GJ aastas).

0,97 on tegur, millega arvestatakse koldetuhast ja kiirgusest tingitud energiakadu.

Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine

Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine (sh kompostimine ja muud bioloogilised muundamisprotsessid)

Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine

Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine

Hapete ja aluste regenereerimine

Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine

Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine

Õlide taasrafineerimine või korduskasutamine muul viisil

R10

Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks

R11

Punktides R1–R10 nimetatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine

R12

Jäätmete vahetamine punktides R1–R11 nimetatud toiminguteks

R13

Jäätmete vaheladustamine mis tahes toiminguks R1–R12 hulgast (välja arvatud jäätmete ajutine kogumiseelne hoidmine nende tekkekohas)

Motivatsioon

Jäätmedirektiivi II lisa tuleks vastavalt 5. muudatusettepaneku motivatsioonile viia eraldi määruse lisaks ning vastavalt eelnevatele muudatusettepanekutele välja jätta.

Brüssel, 14. juuni 2006

Regioonide Komitee

president

Michel DELEBARRE

(1) EÜT C 73, 23.3.2004, lk 63.