20061223

P6_TC1-COD(2005)0246

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 12. detsembril 2006 eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr …/2007, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (Ajakohastatud tolliseadustik)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 26, 95, 133 ja 135,

võttes arvesse Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokolli nr 2 Kanaari saarte, Ceuta ja Melilla kohta, eriti selle artikli 9 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, [1]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras [2]

ning arvestades järgmist:

(1) Ühendus rajaneb tolliliidul. Nii ettevõtjate kui ka ühenduse tolliasutuste huvides on asjakohane koondada praegused tollialased õigusaktid ühenduse tolliseadustikku (edaspidi "tolliseadustik"). Lähtudes siseturu kontseptsioonist, peaks tolliseadustik sisaldama üldeeskirju ja -protseduure, mis tagavad ühenduse tasandil kehtestatud tariifi- ja muude ühise poliitika meetmete rakendamise seoses kaubavahetusega ühenduse ning väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel, arvestades asjaomase ühise poliitikavaldkonna nõudeid. See ei tohiks piirata muudes valdkondades kehtestatud erisätete kohaldamist, mis võivad olemas olla või mida võidakse kehtestada, muu hulgas põllumajanduse, keskkonna, ühise kaubanduspoliitika, statistika või omavahenditega seotud õigusaktide raames. Tollialased õigusaktid peaksid olema paremini vastavuses impordimaksude kogumist käsitlevate sätetega, ilma seejuures kehtivate maksusätete kohaldamisala muutmata.

(2) Vastavalt komisjoni teatisele "Ühenduse finantshuvide kaitsmine — Pettustevastane võitlus — Tegevusplaan 2004–2005" [3] tuleks kohandada õiguslikku raamistikku ühenduse finantshuvide kaitseks.

(3) Nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, [4] põhines 1980. aastatel erinevates liikmesriikides kohaldatud tolliprotseduuride integreerimisel. Asjaomast määrust on pärast selle kehtestamist muudetud korduvalt ning suures ulatuses, selleks et kõrvaldada konkreetseid kitsaskohti nagu heausksuse kaitse probleem või turvalisuse nõuete arvestamine. Edaspidiste muudatuste tegemise vajaduse tolliseadustikus tingivad viimastel aastatel nii ühenduse kui ka rahvusvahelisel tasandil tehtud tähtsad õiguslikud muudatused, nende hulgas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepingu kehtetuks muutumine, ühinemisakti jõustumine 1. mail 2004. aastal, samuti tolliprotseduuride lihtsustamise ja kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi "Kyoto konventsioon"), millega Euroopa Ühenduse ühinemine kiideti heaks nõukogu otsusega 2003/231/EÜ [5], muutmine. Nüüd on tulnud aeg tolliprotseduurid sujuvamaks muuta ja võtta arvesse asjaolu, et elektroonilised deklaratsioonid ja elektrooniline andmetöötlus on igapäevapraktika ning deklaratsioonid paberkandjal ja nende töötlemine on erandlik. Need kõik on põhjusteks, miks olemasoleva tolliseadustiku edasisest muutmisest ei piisa; vaja on selle põhjalikku uuendamist.

(4) Seadusliku kaubanduse lihtsustamine ja pettusevastane võitlus nõuavad lihtsaid, kiireid ja standardseid tolliprotseduure ja -menetlusi. Seetõttu on asjakohane, nagu on märgitud komisjoni teatises tolli ja kaubanduse lihtsa ja paberiteta töökeskkonna kohta [6], lihtsustada tolli õigusakte, et saaks kasutada tänapäevaseid vahendeid ja tehnoloogiat ning soodustada edasist tollialaste õigusaktide ühtset kohaldamist; aidates seeläbi kaasa tõhusa ja lihtsalt mõistetava menetluse tagamisele. Tolliprotseduure on vaja koondada ja viia üksteisega vastavusse ning protseduuride arvu vähendada, jättes alles ainult need, mis on majanduslikult põhjendatud, pidades silmas ettevõtluse konkurentsivõime tugevdamist.

(5) Siseturu väljakujundamine, rahvusvahelise kaubanduse ja investeeringute takistuste vähendamine ja suurenenud vajadus tagada turvalisus ja ohutus ühenduse välispiiril — kõik see on muutnud tolli ülesannet: tollist on saanud globaliseerumisprotsessi, rahvusvahelise kaubanduse järelevalve ja korraldamise keskpunkt, riikide ja ettevõtete konkurentsivõime katalüsaator. Tollialased õigusaktid peavad seetõttu arvestama uut majanduslikku olukorda ning tolli uut ülesannet ja missiooni.

(6) Teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi "IT") kasutamine on võtmeks kaubanduse lihtsustamise tagamisel ja ka tollikontrollide tõhustamisel, mille kaudu vähendatakse ettevõtluse kulusid ja ühiskonnale avalduvaid riske. Seega on vaja luua õiguslik põhimõte, et kõiki tolli- ja kaubandustehinguid tuleb teha elektrooniliselt ja et tollitoimingute IT-süsteemid kõikides liikmesriikides pakuvad ettevõtjatele samu soodustusi.

(7) Samaaegselt teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamisega tuleb ühtlustada tollikontrollid, mis peaksid olema tõhusad kogu ühenduse territooriumil tervikuna ja ei tohiks viia konkurentsivastase käitumiseni territooriumi erinevates sisenemis- ja väljumispunktides.

(8) Ettevõtluse hõlbustamise huvides ning samal ajal ühenduse tolliterritooriumile toodava või sealt välja viidava kauba kontrolli vajaliku taseme tagamiseks, on asjakohane andmekaitsesätteid arvestades jagada ettevõtjate esitatud teavet tolliasutuste ja teiste asjaomase kontrolliga seotud ametite, nagu politsei, piirivalve, veterinaar- ja keskkonnaameti vahel nii, et ettevõtjad peaksid esitama oma teavet ainult ühe korra ("kõik ühes kohas"-põhimõte) ja et kõnealused ametid kontrolliksid kaupu samal ajal ja samas kohas ("ainukontrolli põhimõte").

(9) Ettevõtluse hõlbustamise huvides peaks mõnedel ettevõtjatel olema jätkuvalt õigus määrata tolliasutusega suhtlemiseks oma esindaja. Siiski ei tohiks nimetatud esindamisõigus jääda enam ainult liikmesriikide mis tahes õigusaktide määrata. Lisaks peab tolliesindaja suutma saada volitatud ettevõtja staatuse.

(10) Lihtsustamisviiside laiaulatuslikust kasutamisest peaksid maksimaalset kasu saama seaduskuulekad ja usaldusväärsed ettevõtjad ("volitatud ettevõtjad") ning, arvestades turvalisuse ja ohutuse tagamise nõuet, on kõnealustel ettevõtjatel kasu ka vähendatud tollikontrollist. Neil võib seega olla kas tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus või mõlemad staatused üheaegselt.

(11) Kõiki otsuseid, st tolli poolt tollialaste õigusaktide alusel tehtud ametlikke toiminguid, millel on õiguslik tagajärg ühe või mitme isiku suhtes, samuti tolli poolt väljastatud siduvat teavet tuleb käsitleda samade eeskirjade alusel. Kõik kõnealused otsused peavad kehtima kogu ühenduse piires ja neid peab olema võimalik tühistada, muuta — kui ei ole sätestatud teisiti — või kehtetuks tunnistada, kui nad ei ole vastavuses tollialaste õigusaktide või nende tõlgendustega.

(12) Vastavalt põhiõiguste hartale peab igal isikul lisaks iga tolli otsuse edasikaebamise õigusele olema õigus saada ära kuulatud, enne kui teda kahjustada võiv otsus vastu võetakse. Asjaomaseid sätteid tolliseadustikus kohaldatakse ka tollivormistusjärgse sissenõudmise juhtudel ja otsuste puhul, mis käsitlevad tagasimaksmise ja vähendamise kaebusi.

(13) Tolliprotseduuride sujuvamaks muutmine elektroonilises keskkonnas nõuab vastutuse jaotamist liikmesriikide tolliasutuste vahel. On vaja tagada tõhusate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste vajalik tase siseturu piires, et ära hoida tollieeskirjade tõsisem rikkumine ning vähendada pettuseohtu, ohutuse ja turvalisuse ohtuseadmist ja tagada ühenduse finantshuvide kaitse. Seda saab saavutada üksnes ühenduse ühise raamistiku kaudu, mille alla kuulub karistuste määramise pädevus ja nende karistuste piiritlemine täielikus kooskõlas põhiõiguste hartaga.

(14) Selleks, et oleksid tasakaalus ühelt poolt tolliasutuste vajadus tagada tollialaste õigusaktide korrektne kohaldamine ning teiselt poolt ettevõtjate õigus õiglasele kohtlemisele, tuleb tollile anda muuhulgas ulatuslikud kontrollivolitused ja ettevõtjatele kaebuse esitamise õigus.

(15) Selleks, et vähendada ühendusele, tema kodanikele ja kaubanduspartneritele suunatud ohu tekkimise võimalusi, peab tollikontrolli ühtlustatud kohandamine põhinema ühtsel riskijuhtimise raamistikul ja selle rakendamiseks kasutatavatel elektroonilistel süsteemidel. Kõiki liikmesriike hõlmava ühise riskijuhtimise raamistiku loomine ei tohiks takistada liikmesriike kaupa pisteliselt kontrollimast.

(16) On vaja kehtestada tegurid, mille põhjal kohaldatakse ekspordi- ja imporditollimakse ja muid kaubavahetusega seonduvaid meetmeid. Samuti on asjakohane sätestada kindlad sätted päritolutõendite suhtes ühenduses, kui see on kaubanduslikel põhjustel vajalik.

(17) Ühendusesiseste otsustamisprotsesside kiirendamiseks oleks asjakohane sellise kauba puhul, mis kuulub ühenduse tolliterritooriumil ja Ceutal ja Melillal kehtivate sooduspäritolumeetmete alla, delegeerida sooduspäritolureeglite vastuvõtmise volitused komisjonile.

(18) On asjakohane koondada ühte rühma kõik impordil tekkivad tollivõla juhud, mis ei kuulu vabasse ringlusse lubamise või osalise tollimaksust vabastamise ajutise lubamise tollideklaratsioonide alla, selleks et vältida tollivõla tekkimise õigusliku aluse kindlakstegemisega seonduvaid keerukusi. Sama tuleks teha ka ekspordil tekkiva tollivõla puhul.

(19) Kuna tolli uus ülesanne toob kaasa vastutuse jagamise ja koostöö vajaduse riigisiseste ja piiril asuvate tolliasutuste vahel, tuleks enamikul juhtudel tollivõlga määrata kohas, kus on võlgniku asutatud tegevuskoht, nii et asjaomase koha pädev tolliasutus saaks kõige paremini jälgida asjaomase isikuga seonduvaid meetmeid.

(20) Lisaks tuleks Kyoto konventsiooni kohaselt vähendada selliste juhtude hulka, kus on vaja liikmesriikide vahelist halduskoostööd tollivõla tekkimise koha määramisel ja tollimaksu tagasinõudmisel.

(21) Samad eeskirjad eriprotseduuride osas lubaksid kasutada ühte tagatist kõigi eriprotseduuride kategooriate puhul, kusjuures kõnealuse üldtagatisega hõlmataks mitmeid tehinguid.

(22) Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide paremaks kaitsmiseks peab tagatis katma ka deklareerimata või valesti deklareeritud kauba, mis sisaldub kaubasaadetises või deklaratsioonis, mille kohta tagatis on esitatud. Samal põhjusel peab ka käendaja võetud kohustus katma tollimaksud summas, mis tuleb tasuda pärast vabastusjärgset kontrolli.

(23) Ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitsmiseks ja pettuste tõkestamiseks on asjakohane kehtestada kord, mis sisaldab järkjärgulisi meetmeid üldtagatise kohaldamiseks. Kui tegemist on suurenenud pettuseohuga, peab olema võimalik ettevõtja konkreetset olukorda silmas pidades üldtagatise kohaldamisest ajutiselt keelduda.

(24) On asjakohane arvestada asjaomase isiku heausksust juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud tollialaste õigusaktide täitmatajätmise tõttu, ning vähendada võlgniku hooletu käitumise tagajärgi võimalikult suures ulatuses.

(25) On vaja sätestada põhimõte, kuidas määrata kindlaks ühenduse kauba staatus ja kõnealuse staatuse kaotamise asjaolud, ning määrata kindlaks juhud, mil kõnealune staatus jääb kauba ühenduse territooriumilt ajutiselt välja viimise korral muutmata.

(26) Neil juhtudel, kui ettevõtja on eelnevalt esitanud kauba kõlblikkuse riskipõhiseks kontrollimiseks vajamineva teabe, on reeglina asjakohane tagada kauba kiirendatud vabasse ringlusse lubamine. Maksu- ja kaubanduspõhimõtete kontrollimisi peaksid eelkõige läbi viima tolliasutused, kes on vastutavad piirkonnas, kus asuvad ettevõtja valdused.

(27) Tollideklaratsioonide esitamise eeskirju tuleb ajakohastada ja sujuvamaks muuta, nõudes eelkõige tollideklaratsioonide esitamist üldjuhul elektrooniliselt ning vaid ühes lihtsustatud deklaratsiooni vormis.

(28) Kuna Kyoto konventsioon eelistab tollideklaratsioonide esitamist, registreerimist ja kontrollimist enne kauba saabumist ja sellest lähtuvalt on tollideklaratsiooni esitamise koht erinev kohast, kus kaup füüsiliselt asub, on asjakohane pakkuda keskse tollivormistuse võimalust kohas, kus on asjaomase ettevõtja asutatud tegevuskoht. Keskne tollivormistus peaks hõlmama lihtsustatud deklaratsioonide kasutamise, täieliku deklaratsiooni ja nõutud dokumentide esitamise kuupäeva edasilükkamise, perioodiliste deklaratsioonide esitamise ja tasumise edasilükkamise võimalusi.

(29) Et aidata kaasa neutraalsete konkurentsitingimuste tagamisele ühenduse piires, on asjakohane sätestada ühenduse tasemel eeskirjad, mis hõlmavad kauba hävitamist või siis kõrvaldamist tolliasutuste poolt, mida varem nõuti siseriiklike õigusaktide alusel.

(30) On asjakohane esitada ühtsed ja lihtsad eeskirjad eriprotseduuride jaoks (transiit, ladustamine, eriotstarbeline kasutamine või töötlemine) ja lisada neile lühike kokkuvõte iga eriprotseduuri kategooria eeskirjade kohta, nii et asjaomasel ettevõtjal või pädeval tollitöötajal oleks lihtne valida õige protseduur, vältida vigu ja vähendada vabasse ringlusse lubamise järgseid sissenõudmisi ja tagasimaksmisi.

(31) Volituste andmist mitmetele eriprotseduuridele ühe tagatise alusel ja ühe järelvalvet teostava tolliasutuse poolt tuleks lihtsustada; tuleks kehtestada lihtsad eeskirjad tollivõla tekkimise kohta kõnealustel juhtudel. Võiks kehtida põhimõte, et eriprotseduuri alla kuuluva kauba või kõnealusest kaubast valmistatud toodete tolliväärtuse määramine toimub tollivõla tekkimise ajal. Siiski peaks olema ka võimalik, kui see on majanduslikult põhjendatud, määrata kauba tolliväärtust ajal, mil kaup suunatakse eriprotseduurile. Samu põhimõtteid tuleks rakendada tavapärase käitlemise korral.

(32) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 648/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, [7] tolliseadustikku sisse viidud turvalisust käsitlevate meetmete hulga suurenemist arvestades peaks kauba paigutamine vabatsooni olema tolliprotseduur ning kaup peaks läbima tollikontrolli vabatsooni sisenemisel ja vastavalt arvestuskandele.

(33) Erikasutusse suunatud kauba jaoks tuleks kehtestada üldine õiguslik raamistik, pidades silmas aktsiisimaksu peatamist vastavalt nõukogu 25. veebruari 1992. aasta direktiivile 92/12/EMÜ (aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta) [8], impordil kohaldatavat käibemaksu vastavalt nõukogu 17. mai 1977. aasta kuuendale direktiivile 77/388/EMÜ (kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta — ühine käibemaksusüsteem: ühtne maksubaas) [9] ja kaubanduspoliitilisi meetmeid arvestades.

(34) Arvestades, et re-eksport ei ole enam vajalik, tuleks seestöötlemise peatamisprotseduur ühendada tollikontrolli all töötlemisega ja seestöötlemise tagasimakseprotseduur kaotada. Kõnealune seestöötlemise protseduur peaks hõlmama ka kauba hävitamist, välja arvatud juhul, kui kauba hävitamise viib läbi toll või see toimub tolli järelevalve all.

(35) Turvalisusega seonduvaid meetmeid, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud kauba suhtes, tuleb samamoodi rakendada ühendusevälise kauba re-ekspordi suhtes. Samu üldeeskirju tuleb rakendada igat tüüpi kauba suhtes, arvestades võimalust teha vajaduse korral erandeid kaubale, mis läbivad ühenduse tolliterritooriumi ainult transiidina.

(36) Tõhusa otsustamisprotsessi ja ühtsuse tagamiseks on asjakohane luua sujuvad mehhanismid rakendusmeetmete, selgitavate märkuste, suuniste ja komisjoni selliste otsuste vastuvõtmiseks, milles nõutakse tolliasutuse poolt tehtud otsuse tühistamist, ning ka komiteede, töörühmade ja vaekogude ühisseisukohtade ettevalmistamiseks kooskõlas tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepetega. Rakendusmeetmeid on asjakohane vastu võtta korralduskomitee menetluse alusel ning suuniseid ja selgitavaid märkusi nõuandekomitee menetluse alusel.

(37) Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise kord. [10]

(38) On asjakohane määrata volitused rakendussätete vastuvõtmiseks, eriti juhul, kui ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist.

(39) Tollialaste õigusaktide lihtsustamiseks ja ratsionaliseerimiseks tuleb praegu mitmed eraldiseisvates ühenduse õigusaktides sisalduvad sätted läbipaistvuse saavutamiseks inkorporeerida käesolevasse tolliseadustikku. Seetõttu tuleb koos määrusega (EMÜ) nr 2913/92 kehtetuks tunnistada järgmised määrused:

- nõukogu 19. detsembri 1991. aasta määrus (EMÜ) nr 3925/91 ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi ning ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes kohaldatavate kontrollide ja formaalsuste lõpetamise kohta, [11]

- nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 82/2001, mis käsitleb mõiste "päritolustaatusega tooted" määratlust ja halduskoostöö meetodeid ühenduse tolliterritooriumi ning Ceuta ja Melilla vahelises kaubavahetuses, [12]

- nõukogu 11. juuni 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1207/2001, millega nähakse ette Euroopa Ühenduse ja teatavate riikide vahelist kaubavahetuse enamsoodustusrežiimi reguleerivate sätete kohaste liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise, kaubaarve deklaratsioonide ja vormide EUR.2 koostamise ning teatavate heakskiidetud eksportija tunnistuste väljastamise lihtsustamise kord. [13]

(40) Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on vajalik ja asjakohane tolliliidu kui siseturu keskse samba efektiivse toimimise huvides sätestada eeskirjad ja protseduurid, mida kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumile toodavate või kõnealuselt territooriumilt välja viidavate kaupade suhtes. Käesolevas määruses piirdutakse vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule sellega, mis on vajalik eesmärkide saavutamiseks,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I JAOTIS

ÜLDSÄTTED

1. PEATÜKK

TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDE REGULEERIMISALA, TOLLI MISSIOON JA MÕISTED

Artikkel 1

Sisu ja reguleerimisala

Käesoleva määrusega sätestatakse ühenduse tolliseadustik (edaspidi "tolliseadustik"), millega kehtestatakse ühenduse tolliterritooriumile toodavate ja sealt välja viidavate kaupade suhtes kohaldatavad üldeeskirjad ja protseduurid.

Käesolevat tolliseadustikku kohaldatakse ühtselt kogu ühenduse tolliterritooriumil, ilma et see piiraks muude kõnealust kaubandust käsitlevate õigusaktide kohaldamist.

Artikkel 2

Tolli missioon

Toll vastutab ühenduse rahvusvahelise kaubanduse järelevalve eest ja aitab seeläbi kaasa avatud kaubanduse arendamisele, siseturu välisaspektidega seotud kaubanduse rakendamisele, ühisele kaubanduspoliitikale ning muu ühenduse ühtse poliitika kindlustamisele kaubanduse valdkonnas ja ka üldisele turustusahela turvalisusele. Tolli ülesanded on järgmised:

a) ühenduse ja liikmesriikide finantshuvide kaitse;

b) ühenduse kaitse ebaausa ja illegaalse kaubanduse vastu, samal ajal seadusliku ettevõtluse toetamine;

c) vajaduse korral tihedas koostöös teiste pädevate asutustega kodanike ning keskkonna turvalisuse ja ohutuse tagamine;

d) sobiva tasakaalu säilitamine tollikontrollide vahel ja õigusjärgse kaubanduse hõlbustamine.

Artikkel 3

Tolliterritoorium

1. Ühenduse tolliterritooriumi alla kuuluvad järgmised territooriumid koos territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga:

- Belgia Kuningriigi territoorium;

- Tšehhi Vabariigi territoorium;

- Taani Kuningriigi territoorium, välja arvatud Fääri saared ja Gröönimaa;

- Saksamaa Liitvabariigi territoorium, välja arvatud Helgolandi saar ja Büsingeni territoorium (Saksamaa Liitvabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline 23. novembri 1964. aasta leping);

- Eesti Vabariigi territoorium;

- Kreeka Vabariigi territoorium;

- Hispaania Kuningriigi territoorium, välja arvatud Ceuta ja Melilla;

- Prantsuse Vabariigi territoorium, välja arvatud Uus-Kaledoonia, Mayotte, Saint-Pierre ja Miquelon, Wallis ja Futuna ja Prantsuse Polüneesia;

- Iirimaa territoorium;

- Itaalia Vabariigi territoorium, välja arvatud Livigno ja Campione d'Italia haldusüksused ning Itaaliale kuuluv osa Lugano järvest, mis jääb Ponte Tresa ja Porto Ceresio vahelisel alal rannajoone ja riigipiiri vahele;

- Küprose territoorium vastavalt ühinemisakti sätetele;

- Läti Vabariigi territoorium;

- Leedu Vabariigi territoorium;

- Luksemburgi Suurhertsogiriigi territoorium;

- Ungari Vabariigi territoorium;

- Malta Vabariigi territoorium;

- Hollandi Kuningriigi territoorium Euroopas;

- Austria Vabariigi territoorium;

- Poola Vabariigi territoorium;

- Portugali Vabariigi territoorium;

- Sloveenia Vabariigi territoorium;

- Slovaki Vabariigi territoorium;

- Soome Vabariigi territoorium;

- Rootsi Kuningriigi territoorium;

- Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi ning Kanalisaarte ja Mani saare territoorium.

2. Järgmisi väljaspool liikmesriikide territooriumi asuvaid territooriume koos nende territoriaalvete, sisevete ja õhuruumiga käsitatakse ühenduse tolliterritooriumi osana, võttes arvesse nende suhtes kohaldatavaid konventsioone ja lepinguid:

a) PRANTSUSMAA

Monaco territoorium, nagu on määratletud 18. mail 1963 Pariisis allakirjutatud tollikonventsioonis ( 27. septembri 1963. aasta Journal officiel de la République Francaise, lk 8679);

b) KÜPROS

Suurbritannia suveräänsete baasipiirkondade territooriumid Akrotiris ja Dhekelias, nagu on määratletud 16. augustil 1960 Nicosias allakirjutatud Küprose Vabariigi asutamislepingus (United Kingdom Treaty Series No 4 (1961) Cmnd 1252).

3. Teatavaid tollialaste õigusaktide sätteid võib konkreetseid valdkondi reguleerivate õigusaktide või rahvusvaheliste konventsioonide raames kohaldada ka väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

Artikkel 4

Mõisted

Käesolevas tolliseadustikus kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) "toll"või"tolliasutused" — liikmesriigi pädevad ametiasutused, mis vastutavad tollialaste õigusaktide kohaldamise eest, ning muud asutused, mis on siseriikliku õiguse alusel volitatud kohaldama teatavaid tollialaseid õigusakte;

2) "tollialased õigusaktid" — järgmiste õigusaktide kogu:

a) käesolev tolliseadustik ning ühenduse tasandil ja vajaduse korral riigi tasandil vastu võetud sätted selle rakendamiseks;

b) ühine tollitariifistik;

c) rahvusvahelistes kokkulepetes sisalduvad tollialased sätted niivõrd, kuivõrd need on ühenduses kohaldatavad;

3) "isik" — füüsiline isik, juriidiline isik ja igasugune isikute ühendus, mis ei ole juriidiline isik, kuid mis võib ühenduse või siseriikliku õiguse kohaselt sooritada õigustoiminguid;

4) "ettevõtja" — isik, kelle elukutsest tulenevaid tööülesandeid reguleerivad tollialased õigusaktid;

5) "tolliesindaja" — isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht ja kes osutab kolmandatele osapooltele tolliteenuseid;

6) "risk" — võimalus, et ühenduse tolliterritooriumi ja väljaspool ühenduse territooriumi asuvate riikide ja territooriumide vahel liikuva kauba sisenemisel, väljumisel, transiidil, ülekandel või lõppkasutusel ning sellise kauba olemasolu korral, millel ei ole ühenduse staatust, tekib olukord, millel võivad olla järgmised tagajärjed:

a) olukord takistaks ühenduse või siseriiklike meetmete korrektset kohaldamist;

b) olukord kahjustaks ühenduse ja tema liikmesriikide finantshuve;

c) olukord seaks ohtu ühenduse ja tema kodanike turvalisuse ja ohutuse, kahjustades inimeste, loomade või taimede tervist, keskkonda või tarbijaid;

7) "tollikontroll" — tolli poolt vastavalt artiklitele 27–30 läbiviidav konkreetne tegevus;

8) "ülddeklaratsioon" — deklaratsioon, mis tuleb esitada enne kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile või enne kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist;

9) "tollideklaratsioon" — dokument, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile ning esitab vajaduse korral avalduse erikorra kohaldamiseks;

10) "deklarant" — isik, kes esitab enda nimel ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni või isik, kelle nimel tollideklaratsioon esitatakse;

11) "tolliprotseduur" — mõni järgmistest tegevustest, millele võib kaupa käesoleva tolliseadustiku raames suunata:

a) vabasse ringlusse lubamine;

b) eriprotseduurid;

c) eksport;

12) "imporditollimaks" — ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaks, mis tuleb tasuda kauba importimisel;

13) "eksporditollimaks" — ühises tollitariifistikus sätestatud tollimaks, mis tuleb tasuda kauba eksportimisel;

14) "ühenduseväline kaup" — punktis 20 nimetamata kaup või kaup, mis on minetanud ühenduse kauba staatuse;

15) "riskijuhtimine" — riski süstemaatiline kindlaksmääramine ja kõikide ohutegurite vähendamiseks vajalike meetmete rakendamine;

16) "kauba vabastamine" — toiming, millega toll teeb kauba kättesaadavaks eesmärkide jaoks, mis tulenevad tolliprotseduurist, millele kaup on suunatud;

17) "tollijärelevalve" — tolli poolt tollialaste õigusaktide ja vajaduse korral muude tollijärelevalve all oleva kauba suhtes kohaldatavate normide järgimiseks rakendatavad meetmed üldiselt;

18) "tagastamine" — vabasse ringlusse lubatavalt kaubalt makstava imporditollimaksu tagasimaksmine või vähendamine, juhul kui kõnealune kaup eksporditakse ühenduse tolliterritooriumilt muutmata kujul või töödeldud toodetena;

19) "töödeldud tooted" — kaup, mis on suunatud töötlemisse ning läbinud töötlemistoiminguid;

20) "isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht":

a) füüsilise isiku puhul isik, kelle alaline elukoht on ühenduse tolliterritooriumil;

b) juriidilise isiku või isikute ühenduse puhul isik, kelle registrijärgne asukoht, peakontor või püsiv tegevuskoht asub ühenduse tolliterritooriumil;

21) "tollistaatus" — kauba staatus ühenduse kaubana või ühendusevälise kaubana;

22) "ühenduse kaup" — kaup, mis kuulub mõne järgmise kategooria alla:

a) täielikult ühenduse tolliterritooriumil saadud kaup, millele ei ole lisatud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest või territooriumidelt imporditud kaupa;

b) väljapoolt ühenduse tolliterritooriumi asuvatest riikidest ja territooriumidelt imporditud ja vabasse ringlusse lubatud kaup;

c) ainult punktis b kirjeldatud kaubast või punktides a ja b kirjeldatud kaubast ühenduse tolliterritooriumil saadud või toodetud kaup;

23) "kauba esitamine tollile" — ettenähtud korras tollile teatamine kauba saabumisest tolliasutusse või muusse kohta, mille toll on selleks määranud või heaks kiitnud, ning kõnealuse kauba kättesaadavus tollikontrolli läbiviimiseks;

24) "kauba valdaja" — isik, kes on kauba omanik või kellel on samaväärne õigus kauba kõrvaldamiseks, või isik, kes kaupa tegelikult käsutab;

25) "tolliprotseduuri pidaja" — isik, kes esitab tollideklaratsiooni või kelle eest tollideklaratsioon on esitatud, või isik, kellele on antud üle eespool mainitud isiku õigused ja kohustused seoses tolliprotseduuriga;

26) "kaubanduspoliitika meetmed" — ühise kaubanduspoliitika osaks olevad mittetariifsed meetmed kauba importi ja eksporti käsitlevate ühenduse sätetena;

27) "töötlemistoimingud":

a) toimingud kaubaga, sealhulgas selle paigaldamine, kokkupanemine või sobitamine muu kaubaga;

b) kauba töötlemine;

c) kauba hävitamine;

d) kauba parandamine, sealhulgas selle ennistamine ja korrastamine;

e) sellise kauba kasutamine, mida ei leidu töödeldavates toodetes, aga mis võimaldab või hõlbustab kõnealuste toodete tootmist, isegi kui asjaomane kaup täielikult või osaliselt töötlemise käigus ära kasutatakse (tootmise abivahend);

28) "tulemi määr" — töödeldud toodete kogus või osakaal, mis on saadud teatava koguse töötlemisele suunatud kauba töötlemisest.

2. PEATÜKK

ISIKUTE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED SEOSES TOLLIALASTE ÕIGUSAKTIDEGA

1. jagu

Teabe esitamine

Artikkel 5

Teabevahetus, andmekaitse

1. Kogu nõutav teabe, saatedokumentide, otsuste ja teatiste vahetus tolliasutuste vahel ning tolli ja ettevõtjate vahel peab toimuma elektroonilisi andmetöötlusvahendeid kasutades.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:

a) tolliasutuste vahel vahetatava tollialaste õigusaktide kohaldamiseks vajamineva teabe vorm ja teabevahetust käsitlevad eeskirjad,

b) tollialaste õigusaktide alusel vahetatavate teabevormide ühine andmekogum ja kuju.

Esimese lõigu punktis b nimetatud teave peab sisaldama riskianalüüsi läbiviimiseks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid, asjakohane on kasutada rahvusvahelisi norme ja kaubandustava.

Lõikele 1 vastav tolliasutuste vaheliseks elektrooniliseks teabevahetuseks vajalik süsteem peab olema valmis hiljemalt 30. juuniks 2009.

Artikkel 6

Andmekaitse

1. Kogu teabe kohta, mida tolliasutused oma kohuseid täites saavad ning mis on oma olemuselt konfidentsiaalne või konfidentsiaalsena edastatud, kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus. Pädevad asutused ei või kõnealust teavet ilma seda esitanud isiku või asutuse nõusolekuta avaldada, välja arvatud artikli 28 lõike 2 kohase tollikontrolli läbiviimiseks.

Kõnealuse teabe avaldamine on asjaomase isiku nõusolekuta siiski lubatud, kui pädev asutus on kohustatud või volitatud seda tegema vastavalt kehtivatele õigusaktidele, eriti seoses andmekaitse või kohtumenetlusega.

2. Konfidentsiaalse teabe edastamine väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide tollile ja muudele asutustele on lubatud üksnes rahvusvahelise kokkuleppe raames, kui on tagatud samal tasemel andmekaitse tingimused.

Teabe avaldamine ja edastamine peab toimuma täielikus kooskõlas kehtivate andmekaitse eeskirjadega.

Artikkel 7

Lisateabe vahetamine tolli ja ettevõtjate vahel

1. Toll ja ettevõtjad võivad vastastikuse koostöö eesmärgil seoses riski kindlaksmääramise ja selle vastu võitlemisega vahetada teavet, mis ei ole nõutav tollialaste õigusaktide alusel. Kõnealune teabevahetus võib toimuda kirjaliku kokkuleppe alusel ning võimaldada tolli juurdepääsu ettevõtjate arvutisüsteemidele.

2. Lõikes 1 kirjeldatud koostöö raames ühe osapoole poolt teisele osapoolele esitatud teave on konfidentsiaalne, kui mõlemad osapooled ei ole teisiti kokku leppinud.

Artikkel 8

Tollipoolne teabe esitamine

1. Iga isik võib taotleda tollilt teavet tollialaste õigusaktide kohaldamise kohta. Sellise taotluse võib tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga.

2. Toll peab olema pidevalt kontaktis ettevõtjatega ja teiste rahvusvahelise kaubavahetusega seotud asutustega. Ta peab arendama läbipaistvust, tehes ettevõtjatele tasuta ja võimaluse korral Interneti teel kättesaadavaks rahvusvahelist kaubandust käsitlevad õigusaktid, halduseeskirjad ja taotlusvormid.

Artikkel 9

Teabe esitamine tollile

1. Tolliformaalsustega otseselt või kaudselt seotud isik esitab tollile viimase taotluse korral ja ettenähtud tähtaja jooksul, sõltumata esitamise viisist, kõik vajalikud dokumendid ja kogu vajaliku teabe ning osutab tollile vajalikku abi.

2. Ilma et see piiraks võimalikku karistuste kohaldamist, on asjaomane isik ülddeklaratsiooni või tollideklaratsiooni, sealhulgas lihtsustatud deklaratsiooni või teatist esitades või volituse või mõne muu otsuse suhtes taotlust esitades vastutav järgmise eest:

a) deklaratsioonis, teatises, taotluses või muus asjakohases vormis esitatud teabe õigsus,

b) esitatud või kättesaadavaks tehtud dokumendi autentsus,

c) vajaduse korral vaatlusaluse kauba teatavale protseduurile suunamisega seotud kohustuste täitmine või volitatud toimingute tegemine.

Esimest lõiku kohaldatakse ka tolli poolt nõutava teabe andmise suhtes.

Kui deklaratsioon või teatis, taotlus või nõutav teave esitatakse asjaomase isiku esindaja poolt, on esimeses lõigus esitatud kohustused siduvad ka esindaja suhtes.

Artikkel 10

Ühtne andmebaas

Liikmesriigid peavad ühtse säilikute registreerimise ja säilitamise elektroonilise süsteemi väljaarendamisel, töös hoidmisel ja tööle rakendamisel tegema koostööd komisjoniga. Kõnealune süsteem hõlmab järgmist:

a) kõiki otseselt või kaudselt tolliformaalsuste sooritamisega seotud isikuid,

b) kõiki volitusi seoses tolliprotseduuridega või volitatud ettevõtja staatust.

Kõnealused andmed peavad olema kättesaadavad liikmesriikide tollile tema kohustuste täitmisel ja ettevõtjatele vastavalt kolmandas lõigus osutatud eeskirjadele.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, täiendades seda eeskirjadega, millega sätestatakse registreeritavate andmete standardvorm ja sisu ning eeskirjad kõnealustele andmetele juurdepääsuks.

2. jagu

Esindamine tolliprotseduurides

Artikkel 11

Tolliesindaja

1. Iga isik võib määrata tolliga suhtlemiseks oma esindaja, kes teeb tollieeskirjades ettenähtud toiminguid ja täidab tollieeskirjades ettenähtud formaalsusi (edaspidi "tolliesindaja").

Kõnealune tolliesindaja võib olla kas otsene (sel juhul tegutseb tolliesindaja teise isiku nimel ja volitusel) või kaudne (sel juhul tegutseb tolliesindaja oma nimel, kuid teise isiku volitusel).

2. Tolliesindajal peab olema ühenduse territooriumil asutatud tegevuskoht.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

3. Tolliesindaja staatusele kehtivad järgmised kriteeriumid:

- avatud kõikidele taotlejatele;

- allub liikmesriigi valitsustasutusele;

- on tunnustatud kõikides liikmesriikides registreerimise korral liikmesriigis, kus esitati taotlus;

- tolliesindaja suhtes kehtivad praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega.

Tolliesindajate arv ei ole ühenduses piiritletud.

Isikule, kes on samaaegselt tolliesindaja ja volitatud ettevõtja, laienevad kõik lihtsustamised.

4. Piiramata lõiget 3, on kõikidel kaubandustegevusega tegelevatel isikutel õigus tolliasutustega suhtlemiseks, ilma et neid peaks esindama tolliesindaja.

Artikkel 12

Volitamine

1. Tolliesindaja on kohustatud tolliga suheldes kinnitama, et ta tegutseb end volitanud isiku esindajana, ja täpsustama, kas ta on otsene või kaudne esindaja.

Isikut, kes ei teata, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, või kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või eest, ilma et ta oleks volitatud seda tegema, loetakse enda nimel ja enda eest tegutsevaks.

2. Toll võib nõuda igalt isikult, kes teatab, et ta tegutseb teise isiku nimel või volitusel, et ta oma volitusi tolliesindajana tegutsemisel tõendaks, välja arvatud juhul kui isik kuulub nende isikute kategooriasse, kellel on õigus tegutseda teise isiku volitusel.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud isikute kategooria määramiseks.

Artikkel 13

Esindamine tolliprotseduurides ja volitatud ettevõtja staatus

1. Kui isik tegutseb tolliesindajana tavapärasel ja kaubanduslikul alusel, võib talle artikli 14 kohaselt anda volitatud ettevõtja staatuse.

2. Tolliesindaja võib kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel tegutseda maksuesindajana.

3. jagu

Volitatud ettevõtja

Artikkel 14

Taotlemine ja lubamine

1. Isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht ja kes vastab artiklites 15 ja 16 sätestatud tingimustele, võib nõuda volitatud ettevõtja staatust.

Toll annab volitatud ettevõtja staatuse, konsulteerides vajaduse korral teiste pädevate asutustega; kõnealune staatus vaadatakse teatud ajavahemike järel läbi.

2. Volitatud ettevõtja staatus jaguneb kaheks: tollilihtsustuse õigusega volitatud ettevõtja staatus või turvalisuse ja ohutuse valdkonna volitatud ettevõtja staatus.

Esimene volitus võimaldab kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi. Teine volitus võimaldab hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle.

Mõlemad volitused on kumulatiivse iseloomuga.

3. Kui artiklitest 15 ja 16 ei tulene teisiti, tunnustab toll volitatud ettevõtja staatust kõikides liikmesriikides, ilma et see piiraks tollikontrollide läbiviimist.

4. Volitatud ettevõtja staatuse tunnustamise alusel ja tingimusel, et ühenduse tollialastes õigusaktides sätestatud konkreetset tüüpi lihtsustusega seotud nõuded on täidetud, lubab toll ettevõtjal saada lihtsustusi.

5. Volitatud ettevõtja staatust võib vastavalt artikli 16 punktis h sätestatud tingimustele peatada või tühistada.

6. Volitatud ettevõtja teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast staatuse andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

Artikkel 15

Staatuse andmine

Volitatud ettevõtja staatuse saamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:

a) esitatud asjakohased andmed tolli- ja maksunõuetest kinnipidamise kohta;

b) äri- ja vajaduse korral transpordidokumentide haldamise nõuetekohase süsteemi olemasolu, mis võimaldab vajaduse korral tollikontrollide läbiviimist;

c) vajaduse korral rahalise maksevõime tõestus;

d) kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada käesoleva tolliseadustiku või selle rakendussätetega kehtestatud lihtsustusi: praktilised pädevusstandardid või tööalane kvalifikatsioon, mis on otseselt seotud läbiviidava tegevusega;

e) kooskõlas artikli 14 lõikega 2, kui volitatud ettevõtja soovib kasutada hõlbustatud turvalisuse ja ohutusega seonduvaid tollikontrolle: vajaduse korral asjakohased turvalisus- ja ohutusnormid.

Artikkel 16

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega kaetakse järgmised valdkonnad:

a) volitatud ettevõtja staatuse andmine;

b) volitatud ettevõtja staatuse läbivaatamise sagedus;

c) lihtsustuste kasutamise loa andmine;

d) tolliasutuse määramine, kelle pädevusse kuulub kõnealuse staatuse ning kõnealuste lubade andmine;

e) lihtsustuste tüüp ja ulatus, mida võimaldatakse turvalisuse ja ohutusega seonduvate tollikontrollide läbiviimisel;

f) konsulteerimine ja teabe esitamine teistele tolliasutustele;

g) tingimused, mille kohaselt taotleja võib esitada taotluse loa saamiseks ainult ühe või mitme kindlaksmääratud liikmesriigi kohta;

h) tingimused, mille kohaselt volitatud ettevõtja staatus peatatakse või tühistatakse;

i) tingimused, mille kohaselt võib teatud volitatud ettevõtjate kategooriate puhul loobuda nõudest, et isikul peab olema ühenduse territooriumil asutatud tegevuskoht, võttes eriti arvesse rahvusvahelisi kokkuleppeid.

4. jagu

Tollialaste õigusaktide rakendamisega seonduvad otsused

Artikkel 17

Üldsätted

1. Isik, kes taotleb, et toll teeks mingi otsuse, peab tollile esitama sellise otsuse tegemiseks kogu vajaliku tolli poolt nõutava teabe.

Otsuse tegemist võivad taotleda ka mitu isikut ning otsust võib teha ka mitme isiku kohta.

2. Lõike 1 kohane otsus tehakse ja taotlejale teatatakse kõnealusest otsusest hiljemalt kahe kuu jooksul kuupäevast, mil toll taotluse sai, kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.

Kui toll ei ole kõnealuse ajavahemiku jooksul suuteline otsustama, teatab ta taotlejale sellest enne kõnealuse ajavahemiku möödumist, esitades põhjused ja määrates järgmise tähtaja, mida toll peab vajalikuks, et teha oma otsus taotluse kohta.

3. Kui otsuses või tollialases õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, jõustub otsus kuupäeval, mil taotleja otsuse kätte saab või mil see loetakse kätte saaduks. Toll peab suutma vastuvõetud otsuseid jõustada asjaomasest kuupäevast alates, välja arvatud artikli 25 lõikes 2 sätestatud juhtudel.

4. Enne sellise otsuse vastuvõtmist, mis võib kahjustada isikut või isikuid, kellele otsus on suunatud, peab toll viimaseid oma vastuväidetest informeerima, esitades kõnealuste vastuväidete aluseks olevad põhjendused. Asjaomasele isikule tuleb anda võimalus oma seisukoha väljendamiseks alates kuupäevast, mil vastuväited on saadetud.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva lõike esimese lõigus kirjeldatud ajavahemik.

Kõnealuse ajavahemiku lõpul tehakse otsus, milles on sätestatud selle aluseks olevad põhjused, kehtestatud korras asjaomasele isikule teatavaks.

Nõuet teha kahjustava otsuse aluseks olevad vastuväited isikule, kellel otsus on suunatud, enne otsuse tegemist teatavaks, kohaldab toll ka otsuste suhtes, mis tehakse ilma asjaomase isiku eelneva taotluseta, ja eriti artikli 72 lõike 3 kohaste tollivõlga käsitlevate teatiste suhtes.

Otsustes tuleb viidata artiklis 24 sätestatud kaebuse esitamise õigusele.

5. Piiramata muude valdkondade eeskirjade kohaldamist, millega sätestatakse juhud ja tingimused, mille korral otsused on tühised või neid saab kehtetuks tunnistada, võib tolliasutus, kes otsuse tegi, selle tühistada, seda muuta või selle kehtetuks tunnistada, kui see ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega või neid tõlgendavate suuniste või selgitavate märkustega.

Artikkel 18

Otsuste kehtivus kogu ühenduse piires

Kui ei ole taotletud või sätestatud teisiti, kehtivad tolli poolt tehtud otsused kogu ühenduse tolliterritooriumil.

Artikkel 19

Soodsate otsuste tühistamine

1. Toll tühistab soodsa otsuse isiku suhtes, kellele kõnealune otsus on suunatud, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

a) otsus on tehtud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel,

b) taotleja teadis või oleks pidanud teadma, et teave oli ebaõige või mittetäielik,

c) õige ning täieliku teabe korral oleks otsus olnud erinev.

2. Isikutele, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle tühistamisest.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, loetakse otsus tühiseks esialgse otsuse jõustumise kuupäevast.

4. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks, eriti mitme isiku suhtes tehtud otsuste kohta.

Artikkel 20

Soodsate otsuste kehtetuks tunnistamine ja muutmine

1. Soodne otsus tunnistatakse kehtetuks või seda muudetakse, kui üks või mitu sellise otsuse tegemiseks ettenähtud tingimustest olid täitmata või ei ole enam täidetud, välja arvatud artiklis 19 nimetatud juhtudel.

2. Kui tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, võib mitmele isikule suunatud soodsa otsuse kehtetuks tunnistada ka ainult selle isiku suhtes, kes ei täida asjaomase otsuse raames kehtestatud kohustusi.

3. Isikule, kellele otsus oli suunatud, teatatakse selle kehtetuks tunnistamisest või muutmisest.

4. Otsuse kehtetuks tunnistamine või muutmine jõustub kuupäevast, mil isik, kellele kõnealune otsus oli suunatud, kehtetuks tunnistamise või muutmise teatise kätte saab või mil see loetakse olevat isiku poolt kätte saadud.

Kui selle isiku õigustatud huvi, kellele otsus on suunatud, seda nõuab, võib toll erandjuhtudel kehtetuks tunnistamise otsuse või tehtud muudatuse jõustumise kuupäeva edasi lükata.

5. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1 kuni 4 rakendamiseks, eriti mitme isiku suhtes tehtud otsuste kohta.

Artikkel 21

Erimeetmeid käsitlevad otsused

1. Taotluse korral teeb toll otsuseid siduva tariifiinformatsiooni või siduva päritoluinformatsiooni kohta.

Sellise taotluse võib tagasi lükata, kui see ei ole seotud tegelikult kavandatud impordi- või eksporditoiminguga.

2. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused on siduvad ainult kaupade tariifse klassifitseerimise või päritolu määramise suhtes.

Kõnealused otsused on tollile siduvad isiku suhtes, kellele otsus oli suunatud, ainult nende kaupadega seonduvalt, mille suhtes tolliformaalsused viiakse lõpule pärast otsuse tegemise kuupäeva.

Kõnealused otsused on siduvad isikule, kellele need on suunatud, tolli suhtes üksnes alates kuupäevast, millal isik saab teatise otsuse kohta või mil see teatis loetakse isiku poolt kätte saaduks.

3. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused kehtivad kolm aastat alates kuupäevast, mis on otsuses määratud.

4. Taotledes kindla tolliprotseduuri raames siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsust, peab isik, kellele otsus on suunatud, tõendama järgmist:

a) siduva tariifiinformatsiooni otsuse puhul: deklareeritud kaubad vastavad täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaupadele;

b) siduva päritoluinformatsiooni otsuse puhul: asjaomased tooted ning nende päritolustaatuse omandamise aluseks olevad tingimused vastavad täies ulatuses otsuses kirjeldatud kaupadele ja tingimustele.

5. Erandina artikli 17 lõikest 5 ja artiklist 19 tühistatakse siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused, kui need põhinevad taotlejalt saadud ebaõigel või mittetäielikul teabel.

6. Siduva tariifi- või päritoluinformatsiooni otsused tunnistatakse kehtetuks vastavalt artikli 17 lõikele 5 ja artiklile 20.

Kõnealuseid otsuseid ei tohi muuta.

7. Olenemata artiklist 20 võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:

a) siduva tariifi- ja päritoluinformatsiooni otsuste kehtivuse lõppemise tingimused ja aeg,

b) tingimused, mille korral punktis a kirjeldatud otsust võib veel kasutada kõnealusel otsusel põhinevate siduvate lepingute suhtes, mis on sõlmitud enne kõnealuse otsuse kehtivuse lõppemist, ning ajavahemik, mil neid otsuseid võib veel nõnda kasutada.

8. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse muude erimeetmeid käsitlevate otsuste tegemise tingimused.

5. jagu

Tollisanktsioonid

Artikkel 22

Tollisanktsioonid

1. Iga liikmesriik sätestab sanktsioonid ühenduse tollialaste õigusaktide täitmatajätmise eest. Kõnealused karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Halduskaristus määratakse ühes või mõlemas järgmistest vormidest:

a) tolli poolt määratud rahatrahv, sealhulgas kriminaalkaristuse asemel kohaldatav trahv;

b) igasuguste asjaomasele isikule antud lubade tühistamine, peatamine või muutmine.

Kui halduskaristusi kombineeritakse samade faktide alusel kriminaalkaristustega, peab asjaomane kogukaristus olema proportsionaalne.

6. jagu

Kaebused

Artikkel 23

Kriminaalõigus

Artiklid 24, 25 ja 26 ei kehti kaebuste kohta, mille esitamise eesmärk on kohtuotsuse tühistamine, kehtetuks tunnistamine või muutmine.

Artikkel 24

Kaebuse esitamise õigus

1. Igal isikul on õigus esitada kaebusi kõigi tolli otsuste suhtes, mis puudutavad kõnealust isikut otseselt ja isiklikult.

Õigus esitada kaebus on ka igal isikul, kes on taotlenud, et toll teeks otsuse, ja ei ole oma taotluse alusel artikli 17 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul otsust saanud.

2. Kaebuse esitamise õigust võib täide viia vähemalt kahes järgus:

a) algul tollile või muule asutusele, mis võib olla liikmesriigi poolt selleks määratud kohus või samaväärne eriorgan;

b) seejärel kõrgemalseisvale sõltumatule asutusele, milleks vastavalt liikmesriikides kehtivatele õigusaktidele võib olla kohus või samaväärne eriorgan.

3. Kaebus tuleb esitada elektrooniliselt või kirja teel selles liikmesriigis, kus otsus on tehtud või selle tegemist taotletud.

Artikkel 25

Täitmise peatamine

1. Kaebuse esitamine ei peata vaidlusaluse otsuse täitmist.

2. Erandina lõikest 1 ning juhul kui kaebuse esitanud isikule võidaks põhjustada korvamatut kahju, peatab toll vaidlusaluse otsuse täitmise osaliselt või täielikult.

Toll võib peatada vaidlusaluse otsuse täitmise täielikult või osaliselt, kui tal on piisavalt alust arvata, et asjaomane otsus ei ole vastavuses tollialaste õigusaktidega.

3. Kui vaidlusalune otsus toob kaasa kohustuse tasuda imporditollimaks või eksporditollimaks, on kõnealuse otsuse peatamise eelduseks tagatise esitamine, välja arvatud juhul, kui tagatise andmine põhjustaks võlgnikule tõsiseid majanduslikke raskusi või sotsiaalseid probleeme.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva lõike esimese lõigu rakendamiseks.

Artikkel 26

Otsus kaebuse asjas

Tolli poolt kaebuste asjas tehtud otsuste suhtes kohaldatakse artiklit 17.

Liikmesriigid peavad tagama, et kaebuste menetlemine võimaldab tolli otsuste kiiret korrigeerimist.

7. jagu

Kauba kontrollimine

Artikkel 27

Tollikontrollid

1. Toll võib läbi viia kõiki kontrolle, mida ta peab vajalikuks, selleks et tagada tollialaste õigusaktide ja muude ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuva kauba sisenemist, väljumist, transiiti, üleminekut ja lõppkasutust ja ühendusevälise kauba olemasolu käsitlevate õigusaktide nõuetekohane rakendamine.

Kõnealune kontroll (edaspidi "tollikontroll") võib seisneda kauba läbivaatamises, deklaratsioonis esitatud andmete õigsuse tõendamises ja elektrooniliselt või kirjalikult esitatud dokumentide olemasolu ja autentsuse tõendamises, ettevõtete raamatupidamise ja muude dokumentide läbivaatamises, transpordivahendite kontrollis, pagasi või muu isikute poolt või isikute käes või seljas veetava kauba läbivaatamises.

Kui see on sätestatud rahvusvahelise kokkuleppega, võib tollikontrolli läbi viia väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

2. Tollikontroll, sealhulgas juhukontroll, peab põhinema elektrooniliste andmetöötlustehnikate abil läbi viidud riskianalüüsidel, mille eesmärk on määrata kindlaks ja hinnata ohtusid ning välja arendada siseriiklikul, ühenduse ja võimaluse korral rahvusvahelisel tasandil väljatöötatud kriteeriumide põhjal vajalikud riski vastu võitlemise meetmed.

Koostöös komisjoniga arendavad liikmesriigid välja ja peavad ülal riskijuhtimise rakendamise elektroonilist süsteemi, mis tuleb kasutusele võtta hiljemalt 30. juunil 2009.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:

a) ühtse riskijuhtimise raamistiku eeskirjad,

b) ühiskriteeriumide ja kontrolli prioriteetvaldkondade määramise eeskirjad,

c) tolliasutuste vahel riskiteabe ja riskianalüüside vahetamist käsitlevad eeskirjad.

Artikkel 28

Koostöö teiste asutustega

1. Kui pädevad asutused (mitte toll) viivad samade kaupade suhtes läbi kontrolli (mitte tollikontrolli), tuleb kõnealust kontrolli teostada tihedas koostöös tolliga ning, kui võimalik, samal ajal ja samas kohas ("kõik ühes kohas"-põhimõte).

2. Käesolevas jaos kirjeldatud kontrolli raames võivad toll ja muud pädevad asutused vajaduse korral ja riskide vähendamiseks vahetada omavahel, teiste liikmesriikide tolliga ja komisjoniga saadud andmeid ühenduse tolliterritooriumi ja muude territooriumide vahel liikuva kauba sisenemise, väljumise, transiidi, ülemineku ja lõppkasutuse kohta ning ühendusevälise kauba olemasolu kohta.

Artikkel 29

Vabastusjärgne kontroll

Et teha kindlaks üld- või tollideklaratsioonis esitatud andmete õigsust, võib toll pärast kauba vabastamist kontrollida äridokumente ja asjaomase kaubaga tehtavate toimingute või selle kaubaga seotud edasiste äritoimingute andmeid.

Kõnealune kontroll võib toimuda deklarandi või tema esindaja valdustes, mõne muu asjaomaste toimingutega äritegevuse tõttu otseselt või kaudselt seotud isiku valdustes või muu isiku valdustes, kelle valduses on seoses äritegevusega asjaomane dokument või vajalikud andmed. Kõnealused asutused võivad samuti asjaomast kaupa läbi vaadata, kui kaupa on veel võimalik neile esitada.

Artikkel 30

Erandid

1. Tollikontrolli või tolliformaalsusi ei viida läbi:

a) ühendusesiseseid lende tegevate isikute salongi- ja registreeritud pagasi suhtes,

b) ühendusesiseseid merereise tegevate isikute pagasi suhtes.

2. Lõige 1 ei piira järgmiste kontrollide teostamist:

a) liikmesriikide ametiasutuste, sadama või lennujaama pädevate asutuste või veoettevõtjate poolt teostatav pagasi turvakontroll,

b) kontrollid, mis tulenevad liikmesriikide sätestatud keeldudest ja piirangutest, eeldusel, et kõnealused keelud ja piirangud on vastavuses asutamislepinguga.

8. jagu

Dokumentide ja muu teabe säilitamine; tasud ja lõivud

Artikkel 31

Dokumentide ja muu teabe säilitamine

1. Tollikontrolli otstarbeks säilitab asjaomane isik artikli 9 lõikes 1 nimetatud dokumente kehtivates õigusaktides ettenähtud aja jooksul, kuid vähemalt kolm kalendriaastat, olenemata sellest, millisel andmekandjal need esitati.

Muudel kui kolmandas lõigus nimetatud asjaoludel vabasse ringlusse lubatud kauba või ekspordiks deklareeritud kauba puhul peab kõnealune ajavahemik algama selle aasta lõpust, mil vabasse ringlusse lubamise või ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.

Kauba puhul, mis selle lõppkasutuse tõttu lubatakse vabasse ringlusse maksuvabalt või vähendatud imporditollimaksumääraga, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil tollijärelevalve asjaomase kauba üle lõpetatakse.

Kauba puhul, mis on suunatud mis tahes muule tolliprotseduurile, algab kõnealune ajavahemik selle aasta lõpust, mil kõnealune tolliprotseduur lõppeb.

2. Piiramata artikli 73 lõike 4 kohaldamist, tuleb juhul, kui tolli poolt seoses tollivõlaga läbi viidud tollikontrolli käigus selgub, et asjaomane kanne raamatupidamises tuleb ära parandada, ning asjaomast isikut on paranduse sisseviimisest teavitatud, säilitada asjaomaseid dokumente lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud ajavahemikule veel kolm aastat.

Kaebuse esitamise korral tuleb dokumente säilitada asjaomase menetluse lõpetamiseni.

Artikkel 32

Tasud ja lõivud

1. Toll ei nõua tasu tollikontrolli eest.

Siiski võib toll nõuda tasu eriteenuste eest või nõuda tagasi nendega seonduvaid kulusid või nõuda tasu tollialaste õigusaktide kohaldamisega seonduvate muude toimingute eest.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed lõike 1 teise lõigu rakendamiseks, täpsemalt järgmistes valdkondades:

a) tolli personali kohalolu väljaspool tolliasutuse tööruume, kui selleks on esitatud taotlus,

b) ekspertaruanded ja -analüüsid kaupade kohta ning postimaksud kauba tagastamise eest taotlejale, eriti seoses artikli 21 kohaselt vastu võetud otsustega või artikli 8 lõike 1 kohaselt esitatud teabega,

c) kauba läbivaatamine või kaubaproovide võtmine tõendamise eesmärgil või kauba hävitamine, kui selleks on vajalikud muud kui tollipersonali kasutuses olevad kulud,

d) erakorralised kontrollimeetmed, kui need on vajalikud kauba iseloomu või võimaliku ohu tõttu.

3. PEATÜKK

VALUUTA KONVERTEERIMINE, TÄHTAJAD JA LIHTSUSTAMINE

Artikkel 33

Valuuta konventeerimine

1. Kui valuuta konverteerimine on vajalik ühel järgmistest põhjustest, peab rakendatav vahetuskurss olema sama, mis on pädeva asutuse poolt avaldatud või Internetis üles pandud:

a) kauba tolliväärtuse määramiseks kasutatavad tegurid on avaldatud muus vääringus kui selle liikmesriigi vääring, kus tolliväärtus määratakse;

b) kauba tariifse klassifikatsiooni, väärtusläve ja impordi- ja eksporditollimaksu suuruse määramiseks nõutakse euro väärtust siseriiklikus vääringus.

Kõnealune vahetuskurss peab võimalikult täpselt peegeldama konverteeritava vääringu väärtust kõnealusel ajahetkel liikmesriigi vääringu suhtes.

2. Kui valuuta konverteerimine on vajalik muudel kui lõikes 1 kirjeldatud põhjustel, rakendatakse tollialaste õigusaktide raames kord aastas kinnitatud euro väärtust siseriikliku valuuta suhtes.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.

Artikkel 34

Tähtajad

1. Kui tollialastes õigusaktides on ette nähtud ajavahemik, kuupäev või tähtaeg, võib asjaomast ajavahemikku pikendada või asjaomast kuupäeva või tähtaega edasi lükata ainult juhul, kui see on otseselt lubatud kõnealuste sätetega.

2. Tollialastes õigusaktides ettenähtud tähtaegade suhtes tuleb kohaldada ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis on sätestatud nõukogu 3. juuni 1971 aasta määruses (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, [14] kui ei ole ette nähtud muid erisätteid.

Artikkel 35

Lihtsustamine

1. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ning mille alusel käesoleva tolliseadustiku rakendamist lihtsustada.

2. Direktiivi 77/388/EMÜ artikli 3 lõikes 3 sätestatud siseriiklike territooriumide ja muu ühenduse tolliterritooriumi osa vahel transporditavale ühenduse kaubale kohaldatakse lihtsustatud menetlusi, mis sõnastatakse kooskõlas artikli 194 lõikes 3 sätestatud menetlusega.

3. Komisjoni heakskiidu korral (vastavalt artikli 194 lõikes 3 sätestatud menetlusele) tohib liikmesriik kohaldada lihtsustatud menetlusi lõikes 2 toodud ühenduse kaubale, mis on transporditud ainult liikmesriigi territooriumile ning samuti võivad kaks või enam liikmesriiki vastastikku kokku leppida lihtsustatud menetluse nende vahel liikuva nimetatud kauba osas.

II JAOTIS

TEGURID, MILLE ALUSEL KOHALDATAKSE IMPORDI- JA EKSPORDITOLLIMAKSU JA MUID KAUBAVAHETUSE SUHTES ETTENÄHTUD MEETMEID

1. PEATÜKK

ÜHINE TOLLITARIIFISTIK JA KAUPADE TARIIFNE KLASSIFITSEERIMINE

Artikkel 36

Ühine tollitariifistik

1. Impordi- ja eksporditollimaks põhineb ühisel tollitariifistikul.

Muid ühenduse õigusaktidega ettenähtud meetmeid, mis reguleerivad konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi, kohaldatakse vajaduse korral vastavalt kõnealuste kaupade tariifsele klassifikatsioonile.

2. Ühise tollitariifistiku moodustavad järgmised õigusaktid:

a) nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrusega (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta [15] sätestatud kaupade kombineeritud nomenklatuur,

b) mis tahes muu nomenklatuur, mis täielikult või osaliselt põhineb kombineeritud nomenklatuuril või sätestab sellele lisaalajaotisi ja on kehtestatud konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega, selleks et kohaldada kaubavahetusega seotud tariifseid meetmeid,

c) kombineeritud nomenklatuuriga hõlmatud kauba suhtes tavapäraselt või normaalselt kehtiv ühepoolne imporditollimaks,

d) ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või riikide ja territooriumide rühmade vahel sõlmitud kokkulepetes sisalduvad tariifsed soodusmeetmed,

e) tariifsed soodusmeetmed, mille ühendus on teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ühepoolselt kehtestanud,

f) ühepoolsed meetmed, millega nähakse ette teatava kauba suhtes kehtestatud imporditollimaksude vähendamine või nendest vabastamine;

g) teatava kauba suhtes selle iseloomu või lõppkasutuse tõttu kehtestatud tariifne sooduskohtlemine punktides c–f ja h kirjeldatud meetmete raames,

h) muud tariifsed meetmed, mis on ette nähtud ühenduse põllumajandusalaste, kaubandusalaste või muude õigusaktidega.

3. Kui asjaomane kaup vastab lõike 2 punktides d–g sätestatud tingimustele, kohaldatakse deklarandi taotluse korral kõnealustes sätetes kirjeldatud meetmeid, selle asemel et kohaldada nimetatud lõike punktis c sätestatud meetmeid. Asjaomase taotluse võib esitada tagantjärele, eeldusel, et asjaomastes meetmetes või käesolevas tolliseadustikus sätestatud tähtajad ja tingimused on täidetud.

4. Kui lõike 2 punktides d–g kirjeldatud meetmete kohaldamine või kõnealuse lõike punktis h osutatud meetmetest vabastamine on piiratud teatava impordi- või ekspordimahuga, lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine või meetmetest vabastamine tariifikvootide olemasolu korral niipea, kui ettenähtud impordi- või ekspordimaht on saavutatud.

Tariifilagede saavutamisel lõpetatakse kõnealuste meetmete kohaldamine ühenduse õigusaktiga.

Artikkel 37

Kauba tariifne klassifikatsioon

Ühise tollitariifistiku kohaldamisel seisneb kauba "tariifne klassifitseerimine" kombineeritud nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

Mittetariifsete meetmete kohaldamisel seisneb kauba "tariifne klassifitseerimine" kombineeritud nomenklatuuri või mõne muu ühenduse õigusaktiga loodud ning täielikult või osaliselt kombineeritud nomenklatuuril põhineva või sellesse täiendavaid alajaotisi lisava nomenklatuuri alamrubriigi või madalama alajaotise kindlaksmääramises, mille alla kõnealune kaup klassifitseeritakse.

Esimese või teise lõigu kohaselt kindlaks määratud alamrubriiki või madalamat alajaotist kasutatakse asjaomase alamrubriigiga seotud meetmete kohaldamiseks.

2. PEATÜKK

KAUBA PÄRITOLU

1. jagu

Mittesooduspäritolu

Artikkel 38

Reguleerimisala

Artiklites 39, 40 ja 41 nähakse ette eeskirjad kauba mittesooduspäritolu määramiseks järgmiste meetmete kohaldamisel:

a) ühine tollitariifistik, välja arvatud artikli 36 lõike 2 punktides d ja e kirjeldatud meetmed;

b) meetmed, mis ei kuulu tariifsete meetmete hulka ning mis on kehtestatud konkreetseid kaubavahetusega seotud valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega;

c) muud kauba päritoluga seonduvad ühenduse meetmed.

Artikkel 39

Päritolu määramine

1. Kaup, mis on saadud ühes riigis või ühel territooriumil, loetakse kõnealusest riigist või kõnealuselt territooriumilt pärit kaubaks.

2. Kaup, mille tootmisega on seotud rohkem kui üks riik või territoorium, loetakse sellest riigist või sellelt territooriumilt pärit kaubaks, kus kaup läbis viimase olulise töötluse.

Artikkel 40

Päritolutõendid

1. Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele on tollideklaratsioonis ära märgitud päritolu, võib toll nõuda deklarandilt kauba päritolu tõendamist.

2. Kui vastavalt tollialastele õigusaktidele või muudele asjaomaseid valdkondi reguleerivatele ühenduse õigusaktidele esitatakse kauba päritolutõend, võib toll tõsise kahtluse korral nõuda lisatõendeid, tagamaks, et märgitud päritolu on kooskõlas asjaomastes ühenduse õigusaktides sätestatud eeskirjadega.

3. Päritolu tõendav dokument võib olla välja antud ühenduses, kui see on vajalik kaubanduse seisukohalt.

Artikkel 41

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed artiklite 39 ja 40 rakendamiseks.

2. jagu

Sooduspäritolu

Artikkel 42

Kauba sooduspäritolu

1. Et kauba suhtes saaks kohaldada artikli 36 lõike 2 punktis d või e kirjeldatud meetmeid või mittetariifseid soodusmeetmeid, peab kaup vastama käesoleva artikli lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud sooduspäritolureeglitele.

2. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid kokkulepete alusel, mida ühendus on sõlminud teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumidega või asjaomaste riikide või territooriumide rühmadega, sätestatakse sooduspäritolureeglid kõnealustes kokkulepetes.

3. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mida ühendus on vastu võtnud ühepoolselt teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide ja territooriumide või asjaomaste riikide või territooriumide rühmade suhtes ning mis ei kuulu lõikes 5 kirjeldatute alla, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sooduspäritolureeglid.

4. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse ühenduse tolliterritooriumi ja Ceuta ja Melilla vahelises kaubanduses kehtivaid soodusmeetmeid, mis sisalduvad Hispaania ja Portugali ühinemisakti protokollis nr 2, võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse sooduspäritolureeglid.

5. Kauba puhul, mille suhtes kohaldatakse soodusmeetmeid, mis sisalduvad ühendusega assotsieerunud ülemeremaade ja territooriumide kasuks sõlmitud sooduskokkulepetes, võetakse sooduspäritolureeglid vastu vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 187.

6. Ühenduse nimel läbirääkimiste pidamisel kokkulepete osas, mis puudutavad käesoleva artikli lõiget 2, või ettepaneku esitamisel, mille eesmärk on kooskõlas asutamislepingu artikliga 251 või artikliga 187 vastu võetud määrusega kehtestada käesoleva artikli lõikeid 3, 4 ja 5 puudutavad reeglid, võtab komisjon eelkõige arvesse:

a) rahvusvaheliste kokkulepete raames võetud kohustusi;

b) vajadust määratleda kriteeriumid, mis puudutavad iga toote omadustega kohandatud toodete pärit oluomadust ning tagavad, et soodusmeetmed on majanduslikult kasulikud just nendele maadele, territooriumidele või riikide rühmadele, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud;

c) nende riikide, territooriumide või riikide rühmade arengutaset ja industrialiseerumisastet, kelle suhtes soodusmeetmed on kehtestatud või kokku lepitud;

d) piirkondliku integratsiooni eesmärke, mis on aluseks teatud kõnealustele soodusrežiimidele, tehes seda sobivate kumuleerumist käsitlevate reeglite määratlemise abil;

e) vajadust määratleda lihtsalt mõistetavad ja kohaldatavad reeglid, mis võimaldavad soodusmeetmeid tõhusalt kasutada nende maade, territooriumide või riigi- või territooriumirühmade ettevõtjatel, kelle suhtes need meetmed on kehtestatud või kokku lepitud, ning mis vastavad kaubanduse lihtsustamise eesmärgile.

Komisjon näeb ette sobivad kontrollimeetmed, mis võimaldavad ennetada soodusmeetmete kuritarvitamist või väärkasutust või rakendada selle vastu sanktsioone.

7. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, mis on vajalikud käesoleva artikli lõigetes 2–5 kirjeldatud eeskirjade rakendamiseks.

3. PEATÜKK

KAUBA TOLLIVÄÄRTUS

Artikkel 43

Reguleerimisala

Kauba tolliväärtus ühise tollitariifistiku ja ühenduse õigusaktides sätestatud kaubavahetusega seonduvate erinevaid valdkondi reguleerivate õigusaktide mittetariifsete meetmete kohaldamisel määratakse vastavalt artiklitele 44–47.

Artikkel 44

Tehinguväärtus

1. Imporditud kauba tolliväärtus ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, mida on vajaduse korral korrigeeritud artikli 4 alusel vastu võetud meetmete kohaselt, edaspidi "tehinguväärtus".

Tegelikult makstud või makstav hind on kogu tasu, mida ostja on maksnud või maksab imporditud kauba eest müüjale või tema kasuks ja mis hõlmab kõiki tegelikult makstud või makstavaid tasusid, mida ostja on maksnud või maksab müüjale imporditud kauba müügi tingimusena või mida ostja on maksnud või maksab kolmandale isikule müüja kohustuse täitmiseks. Makse ei tarvitse olla tehtud rahaülekandena. Makse võib olla tehtud akreditiivi või vabalt kaubeldava maksevahendiga otseselt või kaudselt.

2. Tehinguväärtust kohaldatakse eeldusel, et on täidetud järgmised tingimused:

a) ostjal ei ole kauba kõrvaldamisel või kasutamisel muid piiranguid peale järgmiste:

i) ühenduse õigusaktidega või ühenduse ametiasutuste poolt kehtestatud või ette nähtud piirangud,

ii) kauba edasimüügi geograafilist piirkonda käsitlevad piirangud,

iii) piirangud, mis ei mõjuta oluliselt kauba väärtust;

b) kauba müük ega hind ei sõltu mingitest tingimusest ega kaalutlustest, mille väärtust kauba väärtuse määramisel ei ole võimalik määrata;

c) ostja poolt kauba hilisemast edasimüügist, kõrvaldamisest või kasutamisest saadud tulud ei laeku osaliseltki otseselt või kaudselt müüjale, välja arvatud juhul, kui hinda on võimalik vastavalt artikli 4 kohaselt vastu võetud meetmetele sellekohaselt korrigeerida;

d) ostja ja müüja ei ole teineteisega seotud või kui ostja ja müüja on seotud, on tehinguväärtus lõike 2 alusel tolliväärtusena aktsepteeritav.

3. Lõike 2 punkti d kohaldamisel ei ole asjaolu, et ostja ja müüja on teineteisega seotud, iseenesest piisav põhjus tehinguväärtuse aktsepteerimata jätmiseks. Vajaduse korral uuritakse müügiga seotud asjaolusid ja tehinguväärtus aktsepteeritakse, kui ostja ja müüja seotus ei ole mõjutanud hinda.

Kui tollil on deklarandi poolt antud või mõnel muul viisil saadud teabe põhjal alust arvata, et ostja ja müüja seotus on avaldanud mõju kauba hinnale, peab toll teavitama deklaranti kõnealustest väidetest ja andma deklarandile korrektse võimaluse vastuväidete esitamiseks.

4. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse elemendid, mis tolliväärtuse määramisel lisatakse tegelikult makstud või makstavale hinnale või mida tohib kõnealusest hinnast välja jätta.

Artikkel 45

Tolliväärtuse määramise teisejärgulised meetodid

1. Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 44 alusel, siis tuleb selle määramiseks kohaldada lõike 2 punktidest a, b, c ja d järjestuses esimest punkti, mille alusel saab tolliväärtust määrata.

Deklarandi taotluse korral muudetakse punktide c ja d kohaldamise järjekorda.

2. Lõikele 1 vastav tolliväärtus on:

a) identse kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;

b) sarnase kauba tehinguväärtus, mis on ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks müüdud ja eksporditud samal ajal või ligikaudu samal ajal kui see kaup, mille väärtust määratakse;

c) väärtus, mis põhineb ühikuhinnal, millega imporditud kaupa või identset või sarnast imporditud kaupa on müüdud ühenduse tolliterritooriumi piires kõige suuremas üldkoguses isikule, kes ei ole müüjaga seotud;

d) arvutatud väärtus, mis koosneb järgmistest elementidest:

i) imporditud kauba tootmisel kasutatud materjalide ning kauba valmistamise või muu töötlemise kulud või väärtus;

ii) kasum ja üldkulud summa ulatuses, mis tavaliselt kujuneb ekspordiriigi tootjate poolt ühenduse tolliterritooriumile eksportimiseks toodetud ning hinnatava kaubaga samasse klassi või liiki kuuluva kauba müügil;

iii) kulud või väärtus, mis on seotud imporditud kauba transportimisega ühenduse tolliterritooriumile sisenemise kohani, kõnealuse transpordiga seonduvate laadimis- ja käitlemismaksudega ning kaupade kindlustusega.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaldamise edasised tingimused ja rakenduseeskirjad.

Artikkel 46

Varumeetod

Kui imporditud kauba tolliväärtust ei ole võimalik määrata artikli 44 või 45 alusel, määratakse see ühenduse tolliterritooriumil kättesaadavate andmete alusel, kasutades kohaseid meetodeid, mis on kooskõlas järgmiste põhimõtete ja üldsätetega:

a) üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping;

b) üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikkel;

c) käesolev peatükk.

Tolliväärtuse määramiseks esimese lõigu alusel ei tohi kasutada järgmiseid variante:

a) ühenduse tolliterritooriumil toodetud kauba müügihind kõnealusel territooriumil;

b) süsteem, mis näeb ette kahest võimalikust väärtusest kõrgema valimise tolliväärtuseks;

c) kauba hind ekspordiriigi siseturul;

d) muud tootmiskulud peale arvutatud väärtuste, mis on määratud identse või sarnase kauba puhul kooskõlas artikli 45 lõike 2 punktiga d;

e) kauba hind selle eksportimisel riiki, mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa;

f) minimaalne tolliväärtus;

g) suvaline või fiktiivne väärtus.

Artikkel 47

Rakendusmeetmed

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse eeskirjad tolliväärtuse määramiseks erandjuhtudel ning seoses kaubaga, mille suhtes pärast eriprotseduuri kohaldamist on tekkinud tollivõlg.

III JAOTIS

TOLLIVÕLG JA TAGATISED

1. PEATÜKK

TOLLIVÕLA TEKKIMINE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 48

Tollivõlg

Teatavate kaupade impordil või ekspordil tuleb ühise tollitariifistiku alusel tasuda tollimaksu ja tasumisele kuuluv summa moodustab tollivõla.

2. jagu

Tollivõlg impordil

Artikkel 49

Vabasse ringlusse lubamine, ajutine import

1. Tollivõlg impordil tekib, kui ühenduseväline kaup suunatakse ühele järgmistest protseduuridest:

a) vabasse ringlusse lubamine;

b) ajutine import osalise vabastamisega imporditollimaksust.

2. Tollivõlg tekib asjaomase tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel.

3. Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Kui mõnda lõikes 1 nimetatud protseduuri puudutav tollideklaratsioon esitatakse sellise teabe põhjal, mille alusel kõiki imporditollimakse või osa nendest sisse ei nõuta, võib lugeda võlgnikeks ka isikuid, kes tollideklaratsiooni esitamiseks vajalikku teavet andsid ja kes teadsid või oleksid pidanud teadma, et teave oli vale.

Artikkel 50

Erisätted päritolustaatuseta kauba suhtes

1. Kui imporditollimaksu tagasimaksed või imporditollimaksust vabastamine on keelatud sellise päritolustaatuseta kauba puhul, mida kasutatakse selliste toodete valmistamisel, mille kohta ühenduse ja teatavate väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuvate riikide või territooriumide või kõnealuste riikide või territooriumide rühmade vahelise sooduskohtlemise raames koostatakse või antakse välja päritolutõend, tekib tollivõlg kõnealuste toodete puhul ühel järgmistest juhtudest:

a) kõnealuste toodete reekspordiga seonduva teatise aktsepteerimisel, kui tooted on saadud seestöötlemisel;

b) importkauba deklaratsioonide aktsepteerimisel juhul, kui kõnealused seestöötlemise alla kuuluvad tooted on eelnevalt eksporditud.

2. Kui tollivõlg on tekkinud lõike 1 punkti a kohaselt, määratakse imporditollimaksu summa samadel alustel kui tollivõla puhul, mis tekib samal päeval sellise päritolustaatuseta kauba vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni aktsepteerimisel, mida kasutatakse asjaomaste toodete valmistamisel seestöötlemisprotsessi lõpuleviimiseks.

3. Kohaldatakse artikli 49 lõikeid 2 ja 3. Artiklis 188 kirjeldatud ühendusevälise kauba puhul on võlgnik siiski isik, kes esitab asjaomase reeksporditeatise, ja kaudse esindamise korral isik, kelle nimel kõnealune teatis esitatakse.

Artikkel 51

Rikkumisest tulenev tollivõlg

1. Muudel kui artiklites 49 ja 50 kirjeldatud juhtudel tekib tollivõlg impordil järgmiste rikkumiste tõttu:

a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb ühendusevälise kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile või kaupade liikumist, töötlemist, ladustamist, kasutamist või kõrvaldamist kõnealusel territooriumil;

b) jäetakse täitmata mõni tingimus, mis on seotud ühendusevälise kauba suunamisega tolliprotseduurile või kaubale imporditollimaksu vähendatud või nullmäära kohaldamisega kauba lõppkasutuse tõttu.

2. Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:

a) hetk, mil kohustust, mille mittetäitmine tollivõla põhjustab, ei täideta või enam ei täideta;

b) hetk, mil kaup suunatakse tolliprotseduurile või deklareeritakse tolliprotseduurile suunamise eesmärgil, kui hiljem selgub, et tingimus, mille alusel kaubad asjaomasele protseduurile suunati või mille alusel asjaomastele kaupadele kehtestati maksuvabastus või vähendatud imporditollimaksumäär kauba lõppkasutamise tõttu, ei ole täidetud.

3. Lõike 1 punktis a esitatud juhtudel on võlgnik üks järgmistest isikutest:

a) isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;

b) isik, kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialase õigusakti kohane kohustus ei ole täidetud, ja kes tegutses isiku nimel, kes pidi asjaomase kohustuse täitma, või kes osales tegevusel, mille tulemuseks oli kohustuse mittetäitmine;

c) isik, kes omandas asjaomase kauba või kes seda valdas ja kes kauba omandamise või saamise ajal teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollialase õigusakti kohane kohustus ei ole täidetud.

Lõike 1 punktis b esitatud juhtudel on võlgnik isik, kes peab täitma kauba tolliprotseduurile suunamise või kõnealusele protseduurile suunatud asjaomase kauba deklareerimise või kauba lõppkasutuse tõttu antud maksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kehtestamise tingimused.

Kui mõne lõikes 1 kirjeldatud protseduuri suhtes on koostatud tollideklaratsioon või kui tollile on antud tollialaste õigusaktide alusel taotletavat teavet kauba tolliprotseduurile suunamist käsitlevate tingimuste kohta, mille tulemusena imporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik ka isik, kes esitas deklaratsiooni koostamiseks taotletud teabe ja kes teadis või ilmselt oleks pidanud teadma, et asjaomane teave oli vale.

Artikkel 52

Makstud tollimaksu vähendamine

1. Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 51 lõikele 1 lõppkasutuse tõttu vähendatud imporditollimaksuga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul, lahutatakse kauba vabasse ringlusse lubamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast.

Kõnealust punkti kohaldatakse mutatis mutandis, kui tollivõlg on tekkinud asjaomase kauba hävitamise tagajärjel tekkinud jääkide ja jäätmete suhtes.

2. Kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artikli 51 lõikele 1 osalise imporditollimaksust vabastamisega ajutisele impordile suunatud kauba puhul, lahutatakse osalisel vabastamisel tasutud maksusumma tollivõlast tulenevast maksusummast.

3. jagu

Tollivõlg ekspordil

Artikkel 53

Ekspordideklaratsioon

1. Ekspordil tekib tollivõlg eksporditollimaksuga maksustatud kauba suunamisel ekspordiprotseduurile.

2. Tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

3. Deklarant on võlgnik. Kaudse esindamise korral on isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse, samuti võlgnik.

Kui tollideklaratsioon on koostatud teabe põhjal, mille tulemusena asjaomast eksporditollimaksu osaliselt või täielikult sisse ei nõuta, on võlgnik isik, kes esitas deklaratsioonis nõutava teabe ning teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et asjaomane teave on vale.

Artikkel 54

Rikkumisest tulenev tollivõlg

1. Muudel kui artiklis 53 kirjeldatud juhtudel ja kui kauba eest tuleb eksporditollimaksu tasuda, tekib tollivõlg ekspordil järgmiste rikkumiste tõttu:

a) jäetakse täitmata mõni tollialastes õigusaktides sätestatud kohustus, mis käsitleb kauba väljaviimist, liikumist või kõrvaldamist;

b) jäetakse täitmata tingimused, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksust vabastamisega.

2. Tollivõla tekkimise aeg on üks järgmistest:

a) hetk, mil kaubad tegelikult ühenduse tolliterritooriumilt ilma tollideklaratsioonita välja viidi;

b) aeg, mil kaup saabub muusse sihtkohta kui see, kuhu sellel lubati täielikult või osaliselt eksporditollimaksust vabastatuna ühenduse tolliterritooriumilt lahkuda;

c) kui toll ei ole võimeline määrama punktis b kirjeldatud aega, siis kauba eksporditollimaksust vabastamise aluseks olevate tingimuste täitmist näitavate tõendite esitamiseks määratud tähtaja möödumine.

3. Kui kaup, millelt tuleb tasuda eksporditollimaksu, viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja ilma tollideklaratsioonita, on võlgnik üks järgmistest isikutest:

a) isik, kes pidi asjaomase kohustuse täitma;

b) isik, kes osales kohustuse mittetäitmiseni viinud tegevuses ja kes teadis või oleks ilmselt pidanud teadma, et tollideklaratsiooni ei esitatud, kuigi selle oleks pidanud esitama.

4. Kui tollivõlg tekib selliste tingimuste mittetäitmise tulemusena, mille kohaselt kaupa lubati ühenduse tolliterritooriumilt välja viia täieliku või osalise eksporditollimaksudest vabastamisega, on võlgnik üks järgmistest isikutest:

a) deklarant;

b) kaudse esindamise korral isik, kelle eest tollideklaratsioon esitatakse.

4. jagu

Ühised sätted impordil ja ekspordil tekkiva tollivõla kohta

Artikkel 55

Keelud ja piirangud

Tollivõlg impordil ja ekspordil tekib ka siis, kui tegemist on kaupadega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liiki impordi- või ekspordikeelde või -piiranguid.

Tollivõlga siiski ei teki, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse ebaseaduslikult sisse võltsitud raha või narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, välja arvatud juhul, kui nende käibesse andmine meditsiinilistel või teaduslikel eesmärkidel kasutamiseks on toimunud pädevate asutuste range kontrolli all.

Siiski loetakse tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavate karistuste puhul tollivõlg tekkinuks, kui liikmesriigi õiguse alusel on karistuste määramise aluseks tollimaks või tollivõla olemasolu.

Artikkel 56

Mitu võlgnikku

Kui ühest tollivõlast tuleneva maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, on igaüks neist vastutav kogu asjaomasest võlast tuleneva maksusumma ulatuses.

Esmajärjekorras peab tollivõla tasuma siiski registreeritud importija või eksportija.

Kui üks või mitu kõnealust isikut on tahtlikult rikkunud tollialaseid õigusakte, peavad tollivõla tasuma esmajärjekorras kõnealused isikud.

Artikkel 57

Üldeeskirjad maksusumma arvutamiseks

1. Impordi- ja eksporditollimaksu summa määratakse eeskirjade alusel, mida kohaldati asjaomase kauba tollimaksusumma arvutamisel ajal, kui asjaomase kauba suhtes tekkis tollivõlg.

2. Kui tollivõla tekkimise aega ei ole võimalik täpselt määrata, loetakse tollivõla tekkimise ajaks aeg, mil toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on võimalik otsustada, et tollivõlg on tekkinud enne, kui toll on teinud kõnealuse otsuse, loetakse tollivõla tekkimise ajaks kõige varasem aeg, mille kohta saab tuvastada tollivõla olemasolu.

3. Kui tollialastes õigusaktides sätestatakse kauba tariifne sooduskohtlemine või impordi- või eksporditollimaksust osaliselt või täielikult vabastamine vastavalt artikli 36 lõike 2 punktidele d–g ning artiklitele 136–140, 177 ja 180–183, tuleb asjaomast tariifset sooduskohtlemist kohaldada ka juhtudel, kui tollivõlg on tekkinud vastavalt artiklitele 51–54, tingimusel, et asjaomase isiku käitumise puhul ei ole tegemist pettusega.

Artikkel 58

Erieeskirjad maksusumma arvutamiseks

1. Kui ühenduse tolliterritooriumil on tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes tekkinud ladustamise või tavapärase käitluse kulud, ei võeta kõnealuseid kulusid või väärtuse kasvu imporditollimaksusumma arvutamisel arvesse, kui deklarant esitab kõnealuste kulude kohta piisavad tõendid.

Toimingutes kasutatud ühendusevälise kauba tolliväärtust, liiki ja päritolu võetakse imporditollimaksu arvutamisel arvesse.

2. Kui tolliprotseduurile suunatud kauba tariifiklassifikatsioon ühenduse tolliterritooriumil tavapärase käitlemise tulemusena muutub, kohaldatakse deklarandi taotluse korral tolliprotseduurile suunatud kauba suhtes esialgset tariifiklassifikatsiooni.

3. Kui tollivõlg on tekkinud seestöötlemise tulemusena saadud töödeldud toodetele, määratakse asjaomane tollimaksusumma deklarandi taotluse korral seestöötlemisele suunatud kauba suhtes asjaomase kauba kohta esitatud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal kehtinud tariifiklassifikatsiooni, tolliväärtuse, liigi ja päritolu alusel.

Artikkel 59

Rakendusmeetmed

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse:

a) kauba suhtes kohaldatava imporditollimaksu ja eksporditollimaksu arvutamine;

b) muud teatavate protseduuride erieeskirjad.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid artiklitest 57 ja 58.

Artikkel 60

Tollivõla tekkimise koht

1. Tollivõlg tekib kohas, kus artiklites 49 ja 53 osutatud tollideklaratsioon esitatakse, või kohas, kus see vastavalt artikli 128 lõikele 3 loetakse esitatuks.

Igal muul juhul on tollivõla tekkimise koht seal, kus tollivõla põhjustanud asjaolud ilmnevad.

Kui kõnealust kohta ei ole võimalik määrata, tekib tollivõlg kohas, kus toll otsustab, et kaup on olukorras, mis toob kaasa tollivõla tekkimise.

2. Kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis on lõpetamata, ja kohta ei saa määratud tähtaja jooksul lõike 1 teise või kolmanda lõigu kohaselt kindlaks määrata, tekib tollivõlg kohas, kus kaup asjaomasele protseduurile suunati või selle protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile toodi.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse käesoleva lõike esimeses lõigus kirjeldatud ajavahemik.

3. Kui tollile kättesaadava teabe põhjal on selgunud, et tollivõlg võib samaaegselt olla tekkinud mitmes kohas, loetakse tollivõla tekkimise kohaks seda kohta, kus tollivõlg esimesena tekkis.

4. Kui toll avastab, et tollivõlg on tekkinud artikli 51 lõike 1 punkti a kohaselt mõnes teises liikmesriigis ja võla suurus on väiksem kui 100000eurot, loetakse tollivõlg tekkinuks selles liikmesriigis, kus see avastati.

2. PEATÜKK

VÕIMALIKU VÕI OLEMASOLEVA TOLLIVÕLA TAGATIS

Artikkel 61

Üldsätted

1. Käesolevat peatükki kohaldatakse tekkinud või tekkida võivate tollivõlgade tagatiste suhtes, kui ei ole sätestatud teisiti.

2. Toll võib nõuda võlgnikult tagatise esitamist, et kindlustada tollivõla ja muude maksude, eriti kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel tasumisele kuuluva käibemaksu ja aktsiisimaksu tasumine.

3. Kui toll nõuab tagatise esitamist, nõutakse seda võlgnikult või isikult, kellel võib tekkida nimetatud võlakohustus.

4. Toll nõuab iga konkreetse kauba või deklaratsiooni kohta ainult ühe tagatise esitamist.

Teatava deklaratsiooni kohta esitatud tagatis kehtib kõikide deklaratsioonis nimetatud või selle alusel vabastatud kaupade tollivõla kohta, sõltumata sellest, kas tollideklaratsioon on õige või mitte.

5. Toll lubab, et selle isiku asemel, kellelt tagatise esitamist nõutakse, võib tagatise esitada kolmas isik.

6. Käesoleva artikli lõikes 3 või 5 nimetatud isiku taotluse korral võib toll vastavalt artikli 67 lõigetele 1 ja 2 lubada kahte või enamat toimingut, tollideklaratsiooni või protseduuri hõlmava tollivõla katmiseks üldtagatise esitamist.

7. Riikidelt, piirkondlikelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning teistelt avalik-õiguslikelt organisatsioonidelt ei nõuta tagatist tegevuste suhtes, millesse nad on hõivatud kui riigiasutused.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse muud juhtumid, mille puhul tagatist ei nõuta või nõutakse vähendatud tagatist.

8. Toll võib tagatise esitamise nõudest loobuda, kui tagatav summa ei ületa nõukogu 22. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1172/95 ühenduse ja selle liikmesriikide kaubavahetust kolmandate riikidega käsitleva statistika kohta [16] artiklis 12 sätestatud tollideklaratsioonidele esitatavat statistilist läve.

9. Tolli aktsepteeritud või lubatud tagatis kehtib eesmärgil, milleks see on esitatud, kogu ühenduse territooriumil.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

Artikkel 62

Kohustuslik tagatis

1. Kui tagatise esitamine on kohustuslik ning kui lõike 3 kohaselt vastu võetud eeskirjadest ei tulene teisiti, määrab toll tagatissumma tasemel, mis on võrdne kõnealusest tollivõlast tuleneva täpse summaga, kui seda summat on võimalik tagatise nõudmise ajal kindlalt määrata.

Kui tollivõla täpset summat ei ole võimalik määrata, määratakse tagatise summaks tolli hinnangul tekkinud või tekkida võiva tollivõla maksimaalne summa.

2. Kui üldtagatis esitatakse tollivõlgade kohta, millest tulenev maksusumma on ajas muutuv, määratakse sellise tagatise suurus tasemel, mis võimaldab kõnealuste tollivõlgade katmist igal ajal, ilma et see piiraks artikli 67 kohaldamist.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

Artikkel 63

Valikuline tagatis

Kui tagatise esitamine on valikuline, nõuab toll sellist tagatist igal juhul, kui toll leiab, et tollivõla tasumine ettenähtud ajal ei ole kindel. Toll määrab selle summa nii, et see ei ületa artiklis 62 osutatud taset.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse, millal on tagatis valikuline.

Artikkel 64

Tagatise esitamine

1. Tagatiseks võib olla:

a) sularahasissemakse või mistahes muu sissemaksega võrdne maksevahend, mida toll tunnustab, kas eurodes või selle liikmesriigi vääringus, kus tagatist nõutakse;

b) käendaja võetud kohustus;

c) muu tagatise vorm, mis samaväärselt tagab tollivõla tasumise, nagu deklaratsioon sektorisisesele kokkuleppele vastavuse kohta, notariaalne avaldus, ettevõtjate ja tolliasutuste erikokkulepe jne.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega määratakse kindlaks käesoleva lõike esimese lõigu punktis c osutatud tagatise vormid.

2. Sularahasissemakse või sellega võrdseks loetava makse vormis esitatud tagatise andmine toimub kooskõlas sätetega, mis kehtivad selles liikmesriigis, kus tagatist nõutakse.

Artikkel 65

Tagatise valik

Isik, kellelt nõutakse tagatise esitamist, võib valida artikli 64 lõikes 1 sätestatud tagatise liikide vahel.

Toll võib siiski keelduda aktsepteerimast teatud liiki tagatist, kui see on vastuolus kõnealuse tolliprotseduuri nõuetekohase käiguga.

Toll võib nõuda, et teatud aja jooksul jäädaks valitud tagatise liigi juurde.

Artikkel 66

Käendaja

1. Artikli 64 lõike 1 punktis b osutatud käendaja peab olema kolmas isik, kellel on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht. Käendajal peab olema tagatist nõudva tolli heakskiit, välja arvatud juhtudel, kui käendaja on pank või muu ühenduses akrediteeritud ametlikult tunnustatud finantsasutus.

2. Käendaja võtab endale kirjalikult kohustuse tasuda tagatisega tollivõla summa.

Samuti katab kohustus tagatud summa piires pärast vabastamisjärgset kontrolli tasumisele kuuluvad impordi- või eksporditollimaksud.

3. Toll võib keelduda käendaja või esitatud tagatiseliigi heakskiitmisest, kui see tema hinnangul ei taga tollivõla tasumist ettenähtud aja jooksul.

Artikkel 67

Üldtagatis

1. Artikli 61 lõikes 6 osutatud luba antakse ainult neile isikutele, kes vastavad järgmistele tingimustele:

a) neil on ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht;

b) nad ei ole toime pannud raskeid ega korduvaid tolli- või maksuseaduste rikkumisi;

c) nad läbivad regulaarselt tolliprotseduure või toll teab, et nad on suutelised täitma nimetatud protseduuridega seotud kohustusi.

2. Kui tagatis tuleb esitada tollivõlgade kohta, mis võivad tekkida, võib ettevõtja kasutada vähendatud summaga üldtagatist või saada tagatisest vabastuse vastavalt artikli 61 lõikele 7 tingimusel, et on täidetud vähemalt järgmised kriteeriumid:

a) ühenduse tolliprotseduuri nõuetekohane läbimine teataval ajavahemikul;

b) koostöö tolliga;

c) tagatisest vabastamise puhul usaldusväärne finantsolukord, mis on nimetatud isikul kohustuste täitmiseks piisav.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, mis hõlmavad käesoleva artikli lõike 1 ja 2 alusel lubade andmist.

Artikkel 68

Täiendavad sätted, mis on seotud tagatiste kasutamisega

1. Juhtudel, kui tollivõlg võib tekkida eriprotseduuride raames, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.

2. Kooskõlas artikli 67 lõikega 2 lubatud tagatisest vabastamist ei kohaldata kaupade suhtes, mida peetakse suuremate riskide tekitajateks.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

3. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega keelatakse erandlikes olukordades erandmeetmena artikli 67 lõikes 2 osutatud vähendatud summaga üldtagatise kasutamine.

4. Kaupade suhtes, mille kohta on kindlaks tehtud, et nendega on üldtagatise all toime pandud ulatuslik pettus, võib komisjonartikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega millega ajutiselt keelatakse üldtagatise kasutamine.

Artikkel 69

Täiendav või asendustagatis

Kui toll teeb kindlaks, et esitatud tagatis ei taga või ei taga enam kindlalt või piisavalt tollivõla tasumist ettenähtud aja jooksul, nõuab ta artikli 61 lõikes 3 nimetatud isikult, et see omal valikul esitaks täiendava tagatise või asendaks algse tagatise uuega.

Artikkel 70

Tagatise vabastamine

1. Toll vabastab tagatise, kui tollivõlg on lõppenud või seda ei saa enam tekkida.

2. Kui tollivõlg on lõppenud osaliselt või see võib tekkida ainult osa suhtes sellest tollimaksusummast, mille tasumine on tagatud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral vastava osa tagatisest, välja arvatud juhul, kui kõnealune summa sellist toimingut ei õigusta.

3. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõike 1 ja 2 rakendamiseks.

3. PEATÜKK

TOLLIMAKSU SISSENÕUDMINE JA TASUMINE NING TOLLIMAKSU TAGASIMAKSMINE JA VÄHENDAMINE

1. jagu

Tollimaksu summa määramine, võlgnikule teatamine ja selle kohta arvestuskande tegemine

Artikkel 71

Tollimaksu summa määramine

Tolliasutus, mis on vastutav territooriumi eest, kus tollivõlg tekib või loetakse tekkinuks kooskõlas artikliga 60, määrab tasumisele kuuluva tollimaksusumma niipea, kui on saanud vajaliku teabe.

Artikkel 72

Tollivõla teatamine

1. Otsus tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramise kohta tehakse võlgnikule teatavaks vormis, mis on ette nähtud selle territooriumi siseriikliku õigusega, kus tollivõlg tekkis.

Esimeses lõigus kirjeldatud teatist ei esitata järgmistes olukordades:

a) kui kuni tollimaksusumma lõpliku kindlaksmääramiseni on kehtestatud ajutine kaubanduspoliitiline meede tollimaksu näol;

b) kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa ületab artikli 21 kohaselt tehtud otsuse alusel määratud summa;

c) kui tollimaksusumma teatamata jätmise või tasumisele kuuluvast summast väiksema tollimaksusumma teatamise esialgne otsus tehti üldsätete alusel, mis on hiljem kohtuotsusega kehtetuks tunnistatud;

d) juhtudel, kui toll vabastatakse tollimaksusumma teatamisest.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike teise lõigu punkti d rakendamiseks.

2. Kui tasumisele kuuluv tollimaksusumma on võrdne tollideklaratsioonile kantud summaga, ei ole vaja võlgnikule lõikes 1 osutatud otsusest teatada.

Sellistel juhtudel on kauba vabastamine tolli poolt samaväärne otsusega, millega võlgnikule teatatakse tasumisele kuuluv tollimaksusumma.

3. Kui ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 2, teatatakse tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramise otsusest võlgnikule neljateistkümne päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik see otsus kooskõlas artikli 17 lõikega 4 vastu võtta.

Artikkel 73

Tollivõla teatamise tähtaeg

1. Võlgnikule ei või tollimaksusumma määramise otsusest teatada pärast seda, kui tollivõla tekkimise kuupäevast on möödunud kolm aastat.

2. Kui tollivõlg tekib sellise toimingu tagajärjel, mille alusel võis selle toimingu tegemise ajal algatada kriminaalasja, pikendatakse lõikes 1 sätestatud kolmeaastast tähtaega kümne aastani.

3. Kui artikli 24 alusel esitatakse kaebus, peatatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad kaebuse menetluse ajaks alates kaebuse esitamise kuupäevast.

4. Kui tollivõla tasumise kohustus vastavalt artikli 84 lõikele 3 taaskehtestatakse, loetakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtajad peatatuks alates artikli 90 alusel tagasimaksmise või vähendamise taotluse esitamise kuupäevast seniks, kuni tehakse otsus tagasimaksmise või vähendamise kohta.

Artikkel 74

Arvestuskande tegemine

1. Artiklis 71 osutatud tolliasutus kannab tasumisele kuuluva tollimaksu summa oma arvestusdokumentidesse.

Esimest lõiku ei kohaldata artikli 72 lõike 1 teises lõigus osutatud juhtudel.

Tollil ei ole vaja arvestusdokumentidesse märkida tollimaksusummat, millest vastavalt artiklile 73 ei saa enam võlgnikule teatada.

2. Liikmesriigid määravad tollimaksusumma arvestuskande tegemise üksikasjaliku praktilise korra. Nimetatud korras võib olla erinevusi vastavalt sellele, kas tollivõla tekkimise asjaolusid silmas pidades on toll sellest tuleneva maksusumma tasumises kindel või mitte.

Artikkel 75

Arvestuskande tegemise aeg

1. Kui tollivõlg tekib tollideklaratsiooni aktsepteerimise tagajärjel, millega kaup suunatakse mingile tolliprotseduurile, välja arvatud ajutise impordi protseduurile osalise imporditollimaksudest vabastamisega, või mõne muu samaväärse õigusliku mõjuga toimingu tagajärjel, märgib toll tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestusdokumentidesse 14 päeva jooksul pärast kauba vabastamist.

Tingimusel, et tasumine on garanteeritud, võib tollimaksu kogusumma kohta, mis on seotud tolli poolt määratud ajavahemikul, mis ei ületa 31 päeva, ühele ja samale isikule vabastatud kaubaga, teha ühekordne arvestuskanne nimetatud perioodi lõpus. Selline arvestuskanne tehakse viie päeva jooksul pärast nimetatud tähtaja möödumist.

2. Kui kaupa võib vabastada teatavate tingimuste alusel, mis reguleerivad kas tasumisele kuuluva tollimaksusumma määramist või selle sissenõudmist, tehakse arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tasumisele kuuluv tollimaksusumma määratakse või nimetatud tollimaksu tasumisele kuulumise kohustus kinnitatakse.

Kui tollivõlg on seotud ajutise kaubanduspoliitilise meetmega, tehakse arvestuskanne tasumisele kuuluva tollimaksusumma kohta kahe kuu jooksul alates lõpliku kaubanduspoliitilise meetme kehtestamise määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

3. Kui tollivõlg tekib lõikes 1 sätestamata juhtudel, tehakse tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestuskanne 14 päeva jooksul alates kuupäevast, mil tollil on võimalik arvutada kõnealuse tollimaksu summa ja määrata võlgnik.

4. Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksusumma suhtes, kui ei ole tehtud tasumisele kuuluva tollimaksusumma arvestuskannet vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 või kui tasumisele kuuluv tollimaks on määratud ja märgitud arvestuskannetesse väiksemas summas kui tasumisele kuuluv summa.

5. Lõigetes 1, 2 ja 3 ette nähtud arvestuskande tähtajad ei kehti ettenägematus olukorras või vääramatu jõu puhul.

Artikkel 76

Rakendusmeetmed

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse arvestuskande tegemise eeskirjad.

2. jagu

Tollimaksu tasumise tähtaeg ja kord

Artikkel 77

Tasumise üldised tähtajad; tasumise järelevalve

1. Võlgnik tasub kooskõlas artikliga 72 teatatud tollimaksusummad tolli poolt ette nähtud tähtaja jooksul.

Ilma et see piiraks artikli 25 lõike 2 kohaldamist, ei tohi nimetatud tähtaeg olla pikem kui 10 päeva alates tasumisele kuuluva tollimaksusumma teatamisest võlgnikule. Arvestuskannete summeerimise korral artikli 75 lõike 1 teises lõigus ette nähtud tingimustel määratakse tollimaksusumma tasumiseks selline tähtaeg, mille puhul võlgnikul ei jää tasumiseks pikem aeg kui tollimaksusumma tasumise edasilükkamise puhul kooskõlas artikliga 79.

Kui tehakse kindlaks, et asjaomane isik sai teate liiga hilja, et makset ettenähtud tähtaja jooksul tasuda, pikendatakse tähtaega automaatselt.

Toll võib võlgniku taotlusel nimetatud tähtaega pikendada, kui tasumisele kuuluv tollimaksusumma on määratud artiklis 29 osutatud vabastusjärgse kontrolli käigus. Ilma et see piiraks artikli 82 lõike 1 kohaldamist, ei pikendata tähtaega rohkem, kui võlgnikul on vaja selleks, et võtta oma kohustuse täitmiseks vajalikke meetmeid.

2. Kui võlgnikul on õigus mõnele artiklites 79–82 ette nähtud maksusoodustusele, tuleb tasumisele kuuluv tollimaksusumma tasuda enne nimetatud soodustusega ette nähtud tähtaja või tähtaegade lõppemist.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse tollivõla tasumise tähtaja peatamise tingimused järgmistel juhtudel:

a) kui esitatakse artikli 90 kohane tollimaksu vähendamise taotlus;

b) kui kaup tuleb konfiskeerida, hävitada või riigile loovutada;

c) kui tollivõlg on tekkinud artikli 51 kohaselt ja võlgnikke on rohkem kui üks.

Artikkel 78

Tasumine

1. Tasumine toimub sularahasissemaksena või mis tahes muu samaväärse toimega makseviisiga, sealhulgas varasema enammakse arvelt, kui see on tolliga kokku lepitud.

2. Võlgniku asemel võib tasuda kolmas isik.

Artikkel 79

Tasumise edasilükkamine

Ilma et see piiraks artikli 85 kohaldamist, lubab toll asjaomase isiku nõudmisel või tagatise esitamisel tasumisele kuuluva tollimaksusumma tasumise edasilükkamist järgmisel viisil:

a) eraldi iga tollimaksusumma suhtes, mille kohta on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 75 lõike 1 esimese lõiguga või artikli 75 lõikega 4;

b) ühiselt kõigi tollimaksusummade suhtes, mille kohta tolli poolt kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis ei ületa 31 päeva, on tehtud arvestuskanne kooskõlas artikli 75 lõike 1 esimeses lõiguga;

c) ühiselt kõigi tollimaksusummade suhtes, mis moodustavad ühekordse arvestuskande kooskõlas artikli 75 lõike 1 teise lõiguga.

Artikkel 80

Edasilükatud tasumise tähtajad

1. Tähtaeg, mille võrra tasumist võib artikli 79 alusel edasi lükata, on 30 päeva. Nimetatud tähtaeg arvutatakse vastavalt käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 sätetele.

2. Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga a, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb võlgnikule tasumisele kuuluva summa teatamise kuupäevale.

3. Kui tasumine lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga b, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb summeerimise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele summeerimise tähtaja päevade arvust.

4. Kui tasumist lükatakse edasi kooskõlas artikli 79 punktiga c, algab tähtaeg kuupäevast, mis järgneb kõnealuse kauba vabastamise tähtajale. Seda vähendatakse päevade arvu võrra, mis vastab poolele kõnealuse tähtaja päevade arvust.

5. Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtaegades on paaritu arv päevi, on vastavalt lõigetele 3 ja 4 30-päevasest tähtajast lahutatavate päevade arv võrdne poolega madalamast lähimast paarisarvust.

6. Kui lõigetes 3 ja 4 osutatud tähtajad on kalendrinädalad, võivad liikmesriigid sätestada, et tollimaksusumma, mille tasumist edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kalendrinädalale järgneva neljanda nädala reedel.

Kui need tähtajad on kalendrikuud, võivad liikmesriigid sätestada, et tollimaksusumma, mille tasumist edasi lükatakse, tuleb tasuda kõnealusele kalendrikuule järgneva kuu 16. päevaks.

Artikkel 81

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse tasumise edasilükkamise eeskirjad juhtudel, kui tollideklaratsiooni on lihtsustatud kooskõlas artiklitega 125 või 127.

Artikkel 82

Muud tollimaksu tasumise soodustused

1. Toll võib võlgnikule tollimaksu tasumisel anda mõne muu soodustuse kui tasumise edasilükkamine, tingimusel, et esitatakse tagatis.

Tagatist ei ole siiski vaja nõuda, kui tuvastatakse, et selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

Kui soodustused antakse vastavalt esimesele lõigule, arvutatakse tollimaksu summalt krediidiintress. Sellise intressi summa on võrdne summaga, mida oleks sellel eesmärgil nõutud euroturul või vajaduse korral selle vääringu siseriiklikul turul, milles summa tuleb maksta.

Toll võib loobuda krediidiintressi nõudest, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid lõike 1 teise lõigu rakendamiseks.

Artikkel 83

Sissenõudmine; viivised

1. Kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tasutud, kasutab toll summa tasumise tagamiseks kõiki liikmesriigi õigusaktide alusel tema käsutuses olevaid vahendeid.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, et tagada erimenetluse raames võla tasumine käendajate poolt.

2. Viivisemäär arvestatakse tollimaksu summalt alates ettenähtud tähtaja möödumise kuupäevast kuni tasumise kuupäevani. Viivisemäär on kuni ühe protsendipunkti võrra suurem krediidiintressi määrast euro- või kõnealuse siseriikliku vääringu turul. Viivisemäär ei või olla nimetatud krediidiintressimäärast madalam.

3. Kui tollivõla summast on vastavalt artikli 72 lõikele 3 teatatud, tuleb lisaks tollimaksu summale tasuda ka viivis alates tollivõla tekkimise kuupäevast kuni teatamise kuupäevani.

Viivisemäär sätestatakse kooskõlas lõikega 2.

4. Toll võib loobuda viivise sissenõudmisest, kui selle nõudmine tekitaks võlgniku olukorra tõttu tõenäoliselt tõsiseid majanduslikke või sotsiaalseid raskusi.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse milliste tähtaegade ja summade korral võib toll loobuda viivise sissenõudmisest.

3. jagu

Tollimaksu tagasimaksmine ja vähendamine

Artikkel 84

Üldsätted

1. Käesoleva jao kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) "tagasimaksmine" — tasutud impordi- või eksporditollimaksude tagasimaksmine;

b) "vähendamine" — tasumata impordi- või eksporditollimaksusumma tasumise kohustusest loobumine.

Kui käesolevas jaos osutatakse impordi- või eksporditollimaksudele, hõlmab see ka viivist.

2. Tagasimakstavalt summalt ei pea asjaomane toll intressi maksma.

Intressi tuleb siiski maksta, kui artikli 85 alusel tehtud tagasimaksmise otsust ei täideta kolme kuu jooksul pärast nimetatud otsuse tegemist.

Sellistel juhtudel makstakse intressi alates kolmekuulise tähtaja möödumisest kuni tagasimaksmise kuupäevani. Intressimäär on võrdne intressimääraga euroturul või asjaomase siseriikliku vääringu turul.

3. Kui toll on lubanud tagasimaksmist või vähendamist ekslikult, taaskehtestatakse tollimaksukohustus niivõrd, kui esialgse tollivõla tasumine artikli 73 alusel ei ole aegunud.

Sellistel juhtudel tuleb käesoleva artikli lõike 2 teise lõigu alusel makstud intress tagasi maksta.

Artikkel 85

Tagasimaksmine ja vähendamine

1. Kui käesolevas jaos sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, tuleb impordi- ja eksporditollimaksud, kui tagasimaksmisele või vähendamisele kuuluv summa ületab teatava summa, tagasi maksta või neid tuleb vähendada järgmistel põhjustel:

a) enammääratud tollimaksud;

b) defektsed kaubad;

c) tolli eksimus;

d) õigluse põhimõttel.

Lisaks sellele, kui tollimaksud on tasutud ja vastav tollideklaratsioon tunnistatakse kehtetuks, tuleb kooskõlas artikliga 117 nimetatud tollimaksud tagasi maksta.

2. Kui toll ise avastab artikli 90 lõikes 1 osutatud ajavahemike jooksul, et impordi- või eksporditollimaksud tuleb tagasi maksta või neid tuleb vähendada vastavalt artiklile 86, 88 või 89, teeb toll nimetatud tagasimaksed või vähendamised omal algatusel, kui otsustamispädevuse eeskirjadest ei tulene teisiti.

3. Tagasimaksmist või vähendamist ei lubata, kui tollimaksu summa määramise otsus tehti võlgniku pettusest tingitud olukorras.

Artikkel 86

Enammääratud tollimaksu tagasimaksmine ja selle vähendamine

Impordi- või eksporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse sedavõrd, kui esialgse tolliotsusega määratud summa ületab tasumisele kuuluva summa või kui selle määramine oli vastuolus artikli 72 lõike 1 punktidega c või d.

Artikkel 87

Defektne kaup

1. Imporditollimaks makstakse tagasi või seda vähendatakse, kui sellise tollimaksu summa määramise otsus on seotud vabasse ringlusse lastud kaubaga, mida importija ei ole vastu võtnud, sest vabastamise ajahetkel oli see kaup defektne või ei vastanud lepingu tingimustele, mille alusel see imporditi.

Defektseks kaubaks loetakse kaupa, mis on kahjustunud enne selle vabastamist.

2. Imporditollimaksu tagasimaksmist või selle vähendamist lubatakse tingimusel, kui kaupa ei ole kasutatud, välja arvatud juhul, kui selle esialgne kasutamine oli vajalik, tegemaks kindlaks, et see kaup on defektne või ei vasta lepingu tingimustele.

3. Toll tagab, et võlgnik reekspordib kauba ühenduse tolliterritooriumilt või suunab selle tema taotluse korral seestöötlemis- (sealhulgas hävitamine), välistransiidi- või tolliladustamisprotseduurile või vabatsooni.

Artikkel 88

Tagasimaksmine või vähendamine tolli eksimuse tõttu

Impordi- või eksporditollimaksu tagasimaksmise või selle vähendamise otsus tehakse, kui esialgne tollimaksu summa määramise otsus ei vasta tasumisele kuuluvale summale tolli eksimuse tõttu, eeldusel, et järgmised tingimused on täidetud:

a) võlgnikul ei oleks olnud võimalik nimetatud viga avastada;

b) võlgnik tegutses heausksena.

Kui sooduskohtlemine on kaubale määratud halduskoostöö süsteemi alusel, milles osalevad väljaspool ühenduse tolliterritooriumi oleva territooriumi või riigi asutused, loetakse nende asutuste väljaantud ebaõigeks osutunud sertifikaat eksimuseks, mida ei oleks olnud võimalik esimese lõigu punkti a tähenduses avastada.

Ebaõige sertifikaadi väljaandmist ei loeta veaks, kui sertifikaat põhineb eksportija esitatud ebaõigetel faktidel, välja arvatud juhul, kui on ilmne, et sertifikaadi välja andnud asutused olid või oleksid pidanud olema teadlikud, et kaup ei vasta sooduskohtlemise kohaldamise tingimustele.

Võlgnikku loetakse heauskseks, kui ta suudab näidata, et asjaomase kauplemise ajal pööras ta suurt tähelepanu selle tagamisele, et kõik sooduskohtlemise tingimused oleksid täidetud.

Võlgnik ei saa toetuda heausksuse ettekäändele, kui komisjon on Euroopa Liidu Teatajas avaldanud teatise, kus avaldatakse kahtlust, kas abisaav riik või territoorium kohaldab sooduskohtlemist nõuetekohaselt.

Artikkel 89

Õiglusega seonduv tagasimaksmine ja vähendamine

Muudes olukordades kui need, millele on osutatud artikli 85 lõike 1 teises lõigus ja artiklites 86, 87 ja 88, makstakse impordi- või eksporditollimaksud tagasi või neid vähendatakse õigluse huvides, kui tollivõlg tekib eriasjaoludel, mille puhul võlgnikku ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses.

Artikkel 90

Tagasimaksmise ja vähendamise kord

1. Võlgnik, kes arvab, et impordi- või eksporditollimaksud tuleb artikli 85 alusel tagasi maksta või neid vähendada, esitab taotluse asjakohasele tolliasutusele järgmistel tähtaegadel:

a) enammääratud tollimaksu, tolli eksimuse või õiglusega seonduvate juhtumite puhul kolme aasta jooksul alates summa teatamise kuupäevast;

b) defektse kauba puhul ühe aasta jooksul alates summa teatamise kuupäevast;

c) tollideklaratsiooni kehtetukstunnistamise puhul kehtetuks tunnistamise suhtes kohaldatavates eeskirjades määratud tähtaja jooksul.

Esimese lõigu punktides a ja b määratud tähtaega pikendatakse, kui taotleja tõendab, et taotluse esitamist ettenähtud tähtaja jooksul takistasid ettenägematud asjaolud või vääramatu jõud.

2. Lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis juhtudel, kui toll maksab tollimaksu tagasi või vähendab seda omal algatusel vastavalt artikli 85 lõikele 2.

3. Kui artikli 24 alusel on esitatud kaebus tollivõla teatamise kohta, peatatakse käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus määratud asjakohane tähtaeg alates kaebuse esitamise kuupäevast kuni kaebuse menetlemise lõpuni.

4. Pärast taotluse saamist kooskõlas lõikega 1 võtab toll vastu otsuse, kas (olenevalt olukorrast) tagasimaksmist või vähendamist lubada või mitte.

Tagasimaksmine või vähendamine võib olla täielik või osaline.

Artikkel 91

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva jao rakendamiseks. Asjaomaste meetmetega sätestatakse juhud, mil komisjon otsustab artikli 194 lõikes 4 osutatud korras, kas summa vähendamine või tagasimaksmine on põhjendatud.

4. PEATÜKK

TOLLIVÕLA LÕPPEMINE

Artikkel 92

Lõppemine

1. Ilma et see piiraks kehtivate tollivõla aegumist ja võla tasumata jätmist käsitlevate sätete kohaldamist, kui võlgniku maksevõimetus on seadusjärgselt tuvastatud, lõpeb tollivõlg, kui:

a) tollimaksu summa tasutakse;

b) tollimaksu summat vähendatakse vastavalt lõikele 4;

c) tollimaksude tasumist nõudvale tolliprotseduurile deklareeritud kaupa käsitlev tollideklaratsioon on kehtetuks tunnistatud;

d) kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, arestitakse või konfiskeeritakse;

e) kaup, millelt tuleb tasuda impordi- või eksporditollimaksud, hävitatakse tollijärelevalve all või loovutatakse riigile;

f) kauba kadumine või tollialastest õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmatajätmine tuleneb sellest, et nimetatud kaup on oma laadi tõttu või ettenägematutest asjaoludest või vääramatust jõust tingituna või tolli korralduse tagajärjel täielikust hävinud või pöördumatult kahjustatud;

g) tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51 või 54 ja kui järgmised tingimused on täidetud:

i) kohustuse täitmatajätmine, mille tõttu tekkis tollivõlg, ei mõjutanud oluliselt deklareeritud tolliprotseduuri läbiviimist ja ei kujutanud endast pettusekatset;

ii) kõik kauba olukorra normaliseerimiseks vajalikud formaalsused täidetakse tagantjärele;

h) kaup, mis on oma lõppkasutuse tõttu lastud vabasse ringlusse tollimaksuta või vähendatud määraga imporditollimaksuga, on eksporditud tolli loal;

i) tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 50 ja kui nimetatud artiklis osutatud tariifseks sooduskohtlemiseks vajalikud formaalsused tühistatakse või esitatakse piisav tõend, et tariifseks sooduskohtlemiseks luba ei antud;

j) kui käesoleva artikli lõikest 5 ei tulene teisiti, kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51 ja tollile esitatakse piisav tõend, et kaupa ei ole kasutatud või tarbitud ja kaup on ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud.

Esimese lõigu punkti f kohaselt loetakse kaup pöördumatult kahjustatuks, kui keegi ei saa seda enam kasutada.

2. Arestimise või konfiskeerimise korral, nagu on osutatud lõike 1 punktis d, ei loeta vastavalt tollieeskirjade rikkumise suhtes kohaldatavatele sätetele tollivõlga lõppenuks, kui liikmesriigi seaduse alusel määratakse tollimaksudest või tollivõlast lähtuvalt sanktsioone.

3. Kui tollivõlg loetakse lõppkasutuse tõttu imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga vabasse ringlusse lubatud kauba puhul lõppenuks, käsitatakse hävimise tagajärjel tekkinud jääke või jäätmeid ühendusevälise kaubana.

4. Kui mitu isikut vastutavad tollivõla tasumise eest ja vähendamine on lubatud, lõpeb tollimaksu summa tasumise kohustus ainult selle isiku või nende isikute suhtes, kellele on antud vähendamise luba.

5. Lõike 1 punktis j osutatud juhul ei lõpe tollimaksu tasumise kohustus isiku või isikute suhtes, kes üritasid petta.

6. Kui tollivõlg tekkis vastavalt artiklile 51, lõpeb tollimaksusumma tasumise kohustus isiku suhtes, kelle käitumises ei ilmnenud pettuse katset ja kes andis oma panuse võitluses pettuse vastu, eriti juhtudel, kus kurjategijate kindlakstegemise hõlbustamiseks kasutati kontrollitavat tarnet.

7. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli lõigete 1 kuni 6 rakendamiseks.

IV JAOTIS

KAUBA SAABUMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILE

1. PEATÜKK

TOLLITERRITOORIUMILE TOODUD KAUP

Artikkel 93

Impordi ülddeklaratsiooni esitamise kohustus

1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kauba kohta esitatakse impordi ülddeklaratsioon, välja arvatud selliste transpordivahenditega veetava kauba puhul, mis läbivad ainult ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma nimetatud territooriumil peatumata.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega luuakse ühine andmekogum ja sätestatakse impordi ülddeklaratsiooni vorm, mis sisaldab peamiselt turvalisuse ja ohutuse eesmärgil, riskianalüüsiks ja tollikontrolli nõuetekohaseks kohaldamiseks vajalikke andmeid, kasutades selleks vajaduse korral rahvusvahelisi standardeid ja kaubandustavasid.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse impordi ülddeklaratsioon või tehakse see kättesaadavaks pädevas tolliasutuses enne kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmise suhtes:

a) impordi ülddeklaratsiooni esitamise või selle kättesaadavaks tegemise tähtaeg enne kauba toomist ühenduse tolliterritooriumile;

b) vastava pädeva tolliasutuse määramine, kus impordi ülddeklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ja kus tuleb läbi viia riskianalüüs ja riskipõhine sisenemiskontroll.

4. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse:

a) tingimused, mille alusel võidakse impordi ülddeklaratsiooni nõudest loobuda või seda kohandada;

b) eeskirjad käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta.

5. Lõigetes 3 ja 4 nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:

a) eriasjaolud;

b) nimetatud meetmete kohaldamine teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes;

c) rahvusvahelised lepingud, millega sätestatakse julgeoleku erikord.

Artikkel 94

Impordi ülddeklaratsiooni esitamine ja selle eest vastutav isik

1. Impordi ülddeklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilise andmetöötluse seadmeid. Võib kasutada kaubanduse, sadama ja transpordi teavet, kui see sisaldab impordi ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.

Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud impordi ülddeklaratsioonide puhul ja et on võimalik täita teiste tolliasutustega peetava andmevahetuse nõudeid.

2. Impordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes toob kauba ühenduse territooriumile või kes vastutab kaubaveo eest.

3. Olenemata lõikes 2 osutatud isiku kohustustest, võib impordi ülddeklaratsiooni esitada üks järgmistest isikutest:

a) importija või kauba saaja või muu isik, kelle nimel või kelle eest lõikes 2 osutatud isik tegutseb;

b) iga isik, kes saab kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta.

4. Vajaduse korral informeerib toll isikut, kes esitas impordi ülddeklaratsiooni kaubasaadetiste kohta, millega võivad kaasneda erilised julgeoleku- või ohutusriskid.

5. Kui impordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumile tuuakse, peab nimetatud juht esitama pädevale tolliasutusele saabumissõnumi manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik impordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega nähakse ette teave, mis peab sisalduma saabumissõnumis.

Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

Artikkel 95

Ülddeklaratsiooni parandused

Isikul, kes on esitanud impordi ülddeklaratsiooni, lubatakse peale selle esitamist tema taotlusel ühte või mitut deklaratsiooni üksikasja parandada.

Parandusi ei ole võimalik teha pärast järgmisi asjaolusid:

a) toll on teatanud isikule, kes on esitanud ülddeklaratsiooni, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b) toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c) toll on lubanud kauba välja viia.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli teise lõike punkti c suhtes.

Artikkel 96

Ülddeklaratsiooni asendav tollideklaratsioon

Toll võib loobuda impordi ülddeklaratsioonist kauba suhtes, mille kohta on esitatud tollideklaratsioon enne artikli 93 lõike 3 punktis b osutatud tähtaja möödumist. Sellisel juhul sisaldab tollideklaratsioon vähemalt impordi ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid. Tollideklaratsioonil on kuni selle aktsepteerimiseni kooskõlas artikliga 114 impordi ülddeklaratsiooni staatus.

2. PEATÜKK

KAUBA SAABUMINE

1. jagu

Kauba toomine ühenduse tolliterritooriumile

Artikkel 97

Tollijärelevalve

1. Ühenduse tolliterritooriumile toodud kaup kuulub tollijärelevalve alla alates selle saabumisest ja toll võib seda kontrollida. Kauba suhtes kehtivad keelud ja piirangud, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohast või on seotud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise ning keskkonna kaitsega või kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmisega, kalavarude kaitse ja majandamise elluviimisega või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmisega, sealhulgas ühendusse saabuvate uimastite lähteainete, võltsitud kauba ja sularaha kontroll.

Kaup jääb tollijärelevalve alla niikauaks, kui on vajalik selle tollistaatuse määramiseks.

Kui kauba staatus ühenduse kaubana on kindlaks tehtud, ei kuulu see enam tollijärelevalve alla, ilma et see piiraks artikli 175 kohaldamist.

Ühenduseväline kaup jääb tollijärelevalve alla seniks, kuni selle tollistaatus muutub või see eksporditakse või hävitatakse.

2. Iga tollijärelevalve all olevast kaubast huvitatud isik võib tolli loal mis tahes ajal kauba tariifse klassifikatsiooni, tolliväärtuse või tollistaatuse määramiseks selle läbi vaadata ja sellest proove võtta.

3. Kaupa ei viida tollijärelevalve alt välja enne, kui toll on andnud kauba vabastamiseks loa.

Artikkel 98

Kauba toimetamine asjakohasesse kohta

1. Isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile toob, toimetab selle viivitamata tolli määratud trassi mööda ja kooskõlas tolli juhistega, kui need on olemas, tolli määratud tolliasutusse või mis tahes muusse tolli määratud või heakskiidetud kohta või vabatsooni.

Vabatsooni toodud kaup tuuakse otse sellesse vabatsooni kas meritsi või õhuteed pidi või maitsi ilma mõnd muud ühenduse tolliterritooriumi osa läbimata.

Kaup esitatakse tollile kohe pärast selle saabumist kooskõlas artikliga 101.

2. Isik, kes on võtnud vastutuse kauba veo eest pärast kauba ühenduse tolliterritooriumile toomist, vastutab lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmise eest.

3. Veel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevat kaupa, mis võib sellest hoolimata kuuluda liikmesriigi tollikontrolli alla väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva asjaomase riigi või territooriumiga sõlmitud lepingu tõttu, koheldakse samamoodi nagu ühenduse tolliterritooriumile toodud kaupa.

4. Lõige 1 ei välista reisijatega kaasas olevate kirjade, postkaartide ja trükiste või kaupade suhtes mis tahes erisätete kohaldamist tingimusel, et seeläbi ei takistata tollijärelevalvet ja võimalusi tollikontrolliks.

5. Lõiget 1 ei kohaldata kauba suhtes, mida veetakse transpordivahendiga, mis läbib ühenduse tolliterritooriumi territoriaalveed või õhuruumi ilma sellel territooriumil peatumata.

Artikkel 99

Ühendusesisesed lennu- ja laevaliinid

1. Artikli 98 lõikeid 1–4 ning artikleid 93–96 ja 100–103 ei kohaldata kauba suhtes, mis on kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel meritsi või õhuteed pidi transportimise käigus ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud, tingimusel, et kaupa veetakse regulaarlennu- või laevaliini otsetrassi mööda, ilma väljaspool ühenduse tolliterritooriumi peatumata.

2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse erisätted regulaarlennu- või laevaliinide kohta.

Artikkel 100

Kauba toimetamine eriasjaoludel

1. Kui ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel ei ole artikli 98 lõikes 1 ettenähtud kohustust võimalik täita, teatab kohustatud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile. Kui kaup ei ole ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel täielikult hävinud, teatatakse tollile ka selle täpne asukoht.

2. Kui artikli 98 lõikes 5 osutatud laev või õhusõiduk on ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tagajärjel sunnitud ajutiselt maabuma või maanduma ühenduse tolliterritooriumil ja artikli 98 lõikes 1 ettenähtud kohustuse täitmine ei ole võimalik, teatab selle laeva või õhusõiduki ühenduse tolliterritooriumile toonud isik või tema nimel tegutsev isik olukorrast viivitamata tollile.

3. Toll määrab, millised meetmed võetakse, et võimaldada tollijärelevalvet lõikes 1 osutatud kauba ja lõikes 2 nimetatud olukorras laeva või õhusõiduki pardal oleva kauba üle ning tagada vajaduse korral selle toimetamine edasi tolliasutusse või muusse tolli poolt määratud või heakskiidetud kohta.

2. jagu

Kauba esitamine, mahalaadimine ja läbivaatamine

Artikkel 101

Kauba esitamine tollile

1. Kauba, mis saabub ühenduse tolliterritooriumile, esitab tollile üks järgmisena nimetatud isikutest:

a) isik, kes kauba ühenduse tolliterritooriumile tõi;

b) isik, kelle nimel või kelle huvides kauba territooriumile toonud isik tegutseb;

c) isik, kes on võtnud vastutuse kauba ühenduse tolliterritooriumile toomisele järgneva veo eest.

2. Olenemata lõikes 1 osutatud isiku kohustustest, võib tema asemel kauba esitada üks järgmistest isikutest:

a) iga isik, kes viivitamata suunab kauba tolliprotseduurile;

b) isik, kellel on ladustamisrajatise pidamise luba või kes tegutseb vabatsoonis.

3. Kaupa tollile esitav isik osutab impordi ülddeklaratsioonile või kauba suhtes esitatud tollideklaratsioonile.

4. Lõikega 1 ei välistata erisätete rakendamist, mis on seotud järgmisega:

a) reisijatega kaasas olev kaup;

b) kaup, mis on suunatud tolliprotseduurile, mille puhul ei nõuta selle tollile esitamist;

c) kirjad, postkaardid ja trükised ning nende elektroonilised vasted muudel kandjatel.

Artikkel 102

Kauba mahalaadimine ja läbivaatamine

1. Kaup laaditakse transpordivahendilt maha või teisele transpordivahendile ainult tolli loal tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas.

Sellist luba ei nõuta siiski otsese ohu korral, mis nõuab kogu või osa kauba viivitamatut mahalaadimist. Sellisest olukorrast teatatakse viivitamata tollile.

2. Kauba kontrollimiseks, proovide võtmiseks või kaupa vedava transpordivahendi kontrollimiseks võib toll igal ajal nõuda kauba mahalaadimist või selle lahtipakkimist.

3. Tollile esitatud kaupa ei tohi kohast, kus see tollile esitati, ilma tolli loata ära viia.

3. jagu

Tolliformaalsused pärast kauba esitamist

Artikkel 103

Ühendusevälise kauba tolliprotseduurile suunamise kohustus

Ilma et see piiraks artiklite 131 ja 133 kohaldamist, suunatakse tollile esitatud ühenduseväline kaup tolliprotseduurile.

Kui ei ole teisiti ette nähtud, võib deklarant vabalt valida, millisele tolliprotseduurile ta kauba suunab, sõltumata kauba laadist või kogusest või päritolu-, lähte- või sihtkohariigist.

Artikkel 104

Ajutisele ladustamisele suunatud kaup

1. Välja arvatud juhtudel, kui kaup suunatakse viivitamata konkreetsele tolliprotseduurile, mille suhtes on tollideklaratsioon aktsepteeritud, või kaup on paigutatud vabatsooni, loetakse tollile esitatud ühenduseväline kaup vastavalt artiklile 159 ajutisele ladustamisele suunatuks.

2. Kui tuvastatakse, et tollile esitatud ühendusevälise kauba kohta ei ole impordi ülddeklaratsiooni, esitab kauba valdaja viivitamata sellise deklaratsiooni, ilma et see piiraks artikli 93 lõikes 2 sätestatud kohustuse ja artikli 93 lõike 3 alusel vastu võetud meetmetega kehtestatud erandite või loobumise kohaldamist.

4. jagu

Transiidiprotseduuri alusel veetav kaup

Artikkel 105

Transiidiprotseduuri alusel saabuva kauba suhtes kehtiv vabastus

Artiklit 98, välja arvatud selle lõike 1 esimest lõiku, ja artikleid 101–104 ei kohaldata, kui ühenduse tolliterritooriumile tuuakse kaup, mis on juba suunatud transiidiprotseduurile.

Artikkel 106

Ühendusevälise kauba suhtes pärast transiidiprotseduuri lõppemist kohaldatavad sätted

Järgmise kauba suhtes kohaldatakse artikleid 102, 103 ja 104, kui kõnealune kaup on ühenduse tolliterritooriumil asuvas sihttolliasutuses kooskõlas transiiti reguleerivate eeskirjadega juba tollile esitatud:

a) transiidiprotseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumile toodud ühenduseväline kaup;

b) ühenduseväline kaup, mida on veetud nimetatud territooriumil transiidiprotseduuri alusel.

V JAOTIS

TOLLISTAATUSE JA TOLLIPROTSEDUURI ÜLDEESKIRJAD

1. PEATÜKK

KAUBA TOLLISTAATUS

Artikkel 107

Ühenduse staatuse eeldamine

1. Eeldatakse, et ühenduse tolliterritooriumil olev kaup on ühenduse kaup, kui ei ole kindlaks tehtud, et sellel ei ole ühenduse tollistaatust.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks järgmise suhtes:

a) juhud, mil käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eeldust ei kohaldata;

b) vahendid, mille abil võib ühenduse kauba staatust kindlaks teha.

Artikkel 108

Ühenduse staatuse kaotamine

Ühenduse kaubast saab ühenduseväline kaup järgmistel juhtudel:

a) kui kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja, niivõrd kui sisetransiidi eeskirju või artiklit 109 ei kohaldata;

b) kui kaup on suunatud välistransiidile, ladustamisele või seestöötlemisprotseduurile, niivõrd kui tolliseadustik seda lubab;

c) kui kaup on suunatud lõppkasutusele ja sellele järgnevalt loovutatud riigile;

d) kui vabasse ringlusse lubamise deklaratsioon tunnistatakse kehtetuks pärast kauba vabastamist artikli 117 lõike 2 teise lõiguga kooskõlas võetud meetmete kohaselt.

Artikkel 109

Ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt väljaviidav kaup

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse tingimused, mille alusel võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest punktist teise ja ajutiselt sellelt territooriumilt välja viia, ilma et kauba suhtes kohaldataks tolliprotseduuri ja ilma et kauba tollistaatus muutuks.

2. PEATÜKK

TOLLIDEKLARATSIOON

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 110

Kauba deklareerimine; ühenduse kauba tollijärelevalve

1. Kõikide kaupade kohta, mida soovitakse tolliprotseduurile suunata, välja arvatud vabatsooni suunatav kaup, tuleb esitada kõnealusele tolliprotseduurile vastav tollideklaratsioon.

2. Tolliprotseduuriks deklareeritud ühenduse kaup kuulub tollijärelevalve alla alates lõikes 1 osutatud tollideklaratsiooni aktsepteerimisest kuni kauba väljaviimiseni ühenduse tolliterritooriumilt, selle loovutamiseni riigile või tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseni kooskõlas artikliga 117.

Artikkel 111

Pädevad tolliasutused

1. Välja arvatud juhtudel, kui ühenduse õigusaktides on sätestatud teisiti, määrab liikmesriik oma territooriumil asuvate tolliasutuste asukoha ja pädevuse ning tagab, et nimetatud tolliasutustele määratakse lahtiolekuajaks piisaval arvul päevi ja tunde.

Seda tehes võtavad liikmesriigid arvesse transpordi ja kauba liiki ning tolliprotseduuri, millele kaup on suunatud, et rahvusvahelisi vedusid mitte takistada ega kahjustada.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmiste pädevate tolliasutuste määramise suhtes:

a) tolliasutus, kus tollideklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha;

b) tolliasutus, kus tuleb läbi viia riskianalüüs või riskipõhine impordi- või ekspordikontroll.

Artikkel 112

Tollideklaratsiooni liigid

1. Tollideklaratsiooni esitamisel kasutatakse elektroonilisi andmetöötlusseadmeid.

Lisadokumendid, mida on vaja deklareeritud tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, võib samuti esitada või teha kättesaadavaks eespool nimetatud andmetöötlussüsteemi abil.

2. Lõikest 1 kõrvale kaldudes ja kui nii on sätestatud, võib tollideklaratsiooni esitada kirjalikult või suulise deklaratsiooni kujul või mis tahes muul viisil, mille alusel saab kauba suunata tolliprotseduurile.

3. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 rakendamiseks.

2. jagu

Standardtollideklaratsioonid

Artikkel 113

Tollideklaratsiooni sisu; lisadokumendid

1. Tollideklaratsioonid peavad sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud. Andmetöötlussüsteemi abil esitatavatel deklaratsioonidel on elektrooniline allkiri või muu autentsuse tõendus. Kirjalikud tollideklaratsioonid tuleb allkirjastada.

Komisjon sätestab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras spetsifikatsioonid, millele tollideklaratsioonid peavad vastama.

2. Elektroonilised või kirjalikud dokumendid, mida on vaja deklareeritud tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, peavad olema tollile kättesaadavad tollideklaratsiooni esitamise ajal.

Toll võib taotluse korral lubada, et nimetatud dokumendid tehakse kättesaadavaks peale kauba vabastamist.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike esimese ja teise lõigu rakendamiseks.

Artikkel 114

Tollideklaratsiooni aktsepteerimine

1. Toll aktsepteerib viivitamata tollideklaratsioonid, mis vastavad artiklis 113 sätestatud tingimustele, tingimusel, et kaup, mille kohta tollideklaratsioon on tehtud, tehakse tollile kontrollimiseks kättesaadavaks.

2. Kui kooskõlas artikli 111 lõike 2 alusel vastu võetud meetmetega esitatakse tollideklaratsioon muule tolliasutusele kui see, kus kaup on esitatud, võidakse deklaratsiooni aktsepteerida, kui tolliasutus, kus kaup on esitatud, kinnitab, et kaup on kontrolliks kättesaadav.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, siis lähtutakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamisel, millele kaup on deklareeritud, ja kõigi muude impordi ja ekspordiga seotud tolliformaalsuste puhul kuupäevast, mil toll tollideklaratsiooni aktsepteerib.

Artikkel 115

Deklarant

1. Tollideklaratsiooni võib esitada iga isik, kes saab esitada või teha kättesaadavaks kõik dokumendid, mida nõutakse deklareeritavat tolliprotseduuri reguleerivate eeskirjade kohaldamiseks. Nimetatud isik peab suutma kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele esitada või esitada lasta.

Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimisega kaasnevad teatava isiku jaoks erikohustused, peab tollideklaratsiooni esitama kõnealune isik või tuleb see esitada tema eest.

2. Deklarandil peab olema ühenduse tolliterritooriumil asutatud tegevuskoht.

Ühenduses asutatud tegevuskoha omamise tingimus ei ole nõutav isikutelt, kes

- esitavad transiidi- või ajutise impordi deklaratsiooni,

- deklareerivad kaupu juhuti, tingimusel et toll peab seda põhjendatuks.

Artikkel 116

Tollideklaratsiooni parandus

Taotluse korral on deklarandil lubatud tollideklaratsiooni kandeid muuta pärast seda, kui toll on tollideklaratsiooni aktsepteerinud. Muutmise tulemusena ei või tollideklaratsioon hõlmata muid kaupu peale nende, mille kohta see algselt tehti.

Muudatust ei lubata teha, kui seda taotletakse pärast seda, kui:

a) toll on teatanud deklarandile, et ta kavatseb kaupa kontrollida;

b) toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c) toll on kauba vabastanud.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erand.käesoleva artikli teise lõigu punkti c suhtes.

Artikkel 117

Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine

1. Toll tunnistab deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks järgmistel juhtudel:

a) kui toll on veendunud, et kaup suunatakse viivitamata muule tolliprotseduurile;

b) kui toll on veendunud, et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud.

Kui toll on deklarandile teatanud kauba kontrollimise kavatsusest, ei võeta tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotlust vastu enne kontrolli lõpetamist.

2. Tollideklaratsiooni ei tunnistata kehtetuks pärast seda, kui kaup on vabastatud.

Komisjon võibartikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

3. Tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamine ei piira haldus- või kriminaalsanktsioonide kohaldamist.

3. jagu

Õigsuse kontrollimine

Artikkel 118

Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimine

1. Toll võib tollideklaratsiooni andmete õigsuse kontrollimiseks:

a) vaadata läbi tollideklaratsiooni ja kõik kirjalikud või elektroonilised dokumendid, mida nõutakse selle tolliprotseduuri sätete kohaldamiseks, millele kaup on deklareeritud;

b) nõuda deklarandilt muude kui punktis a osutatud dokumentide esitamist;

c) vaadata läbi kauba;

d) võtta kauba analüüsiks või üksikasjalikuks läbivaatamiseks proove.

2. Tolli järeldustel on samasugune tõenduslik jõud kogu ühenduse tolliterritooriumil.

Artikkel 119

Kauba läbivaatamine ja näidiste võtmine

1. Deklarant toimetab kauba ise või korraldab selle toimetamise kohta, kus seda kontrollitakse ning sellest proove võetakse, ning korraldab vajalikud toimingud selliseks kontrollimiseks ning proovide võtmiseks. Kulud kannab deklarant.

2. Deklarandil on õigus viibida kauba kontrollimise ning proovide võtmise juures. Kui toll seda vajalikuks peab, nõuab ta deklarandi või tema esindaja juuresolekut kauba kontrollimisel või proovide võtmisel, et nimetatud isikud osutaksid tollile kontrollimise või proovide võtmise hõlbustamiseks vajalikku abi.

3. Kui proove võetakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, ei ole toll kohustatud seda hüvitama, kuid tasub proovide analüüsi ja kontrolli kulud.

Artikkel 120

Kauba osaline läbivaatamine ja proovide võtmine

1. Kui kontrollitakse ainult osa tollideklaratsioonis nimetatud kaupa või võetakse sellest proove, kehtivad osalise kontrolli või proovide analüüsi või kontrolli tulemused kogu kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud kauba suhtes.

Kui deklarant leiab, et osalise kontrolli või võetud proovide analüüsi või kontrolli tulemused deklareeritud kauba ülejäänud osa kohta ei kehti, võib ta taotleda kauba täiendavat kontrolli või uute proovide võtmist. Taotlus rahuldatakse tingimusel, et kaupa ei ole vabastatud või juhul, kui kaup on vabastatud, siis tingimusel, et deklarant tõendab, et kaupa ei ole mitte mingil viisil muudetud.

2. Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse lõike 1 kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

Artikkel 121

Õigsuse kontrollimise tulemused

1. Tollideklaratsiooni õigsuse kontrollimise tulemusi kasutatakse seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete kohaldamiseks, millele kaup on suunatud.

2. Kui tollideklaratsiooni õigsust ei kontrollita, kohaldatakse lõiget 1 tollideklaratsioonis esitatud andmetest lähtudes.

Artikkel 122

Identifitseerimismeetmed

1. Toll või vajaduse korral volitatud ettevõtja võtab vajalikud meetmed kauba identifitseerimiseks, kui identifitseerimine on vajalik, et tagada nende tingimuste täitmine, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele nimetatud kaup on deklareeritud.

Nimetatud identifitseerimismeetmetel on samasugune tõenduslik jõud kogu ühenduse tolliterritooriumil.

2. Kaubale või transpordivahendile kinnitatud identifitseerimisvahendeid võib eemaldada või hävitada ainult toll või ettevõtja, kui tal on selleks tolli luba, välja arvatud juhul, kui need on vaja eemaldada või hävitada ettenägematu olukorra või vääramatu jõu tõttu, et kaitsta kaupa või transpordivahendit.

4. jagu

Kauba vabastamine

Artikkel 123

Kauba vabastamine

1. Kui tingimused kauba kõnealusele protseduurile suunamiseks on täidetud ja tõendatud, et kauba suhtes ei kehti mingid keelud ega piirangud, vabastab toll kauba niipea, kui tollideklaratsiooni andmed on kontrollitud või ilma kontrollimata aktsepteeritud, ilma et eelöeldu piiraks artikli 124 kohaldamist.

Esimest lõiku kohaldatakse ka juhul, kui artiklis 118 osutatud õigsuse kontrolli ei ole mõistliku tähtaja jooksul võimalik lõpule viia ja kaup ei pea enam kontrolli otstarbel kohal olema.

2. Kõik ühes tollideklaratsioonis nimetatud kaubad vabastatakse ühel ajal.

Kui tollideklaratsioon hõlmab kahte või enamat kaubaartiklit, loetakse esimese lõigu kohaldamisel, et iga kaubaartikliga seotud andmed moodustavad eraldi tollideklaratsiooni.

3. Kui kaup esitatakse kooskõlas artikli 112 lõike 2 alusel vastuvõetud meetmetega muus tolliasutuses kui see, kus tollideklaratsioon on aktsepteeritud, vahetavad asjaomased tolliasutused omavahel kaupade vabastamiseks nõutavat teavet, ilma et see piiraks julgeoleku ja ohutuse kontrolli kohaldamist.

Artikkel 124

Kauba vabastamine tollivõla tasumisel või tagatise esitamisel

1. Kui tollideklaratsiooni aktsepteerimine tekitab tollivõla, sõltub kauba vabastamine tollivõla tasumisest või võlga katva tagatise esitamisest.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski ajutise impordi protseduuri suhtes osalise imporditollimaksudest vabastamisega, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.

2. Kui toll nõuab tagatise esitamist vastavalt sätetele, millega reguleeritakse tolliprotseduuri, millele kaup on deklareeritud, ei lubata nimetatud kaubale kõnealust tolliprotseduuri kohaldada enne tagatise esitamist.

3. PEATÜKK

TOLLIDEKLARATSIOONIDEGA SEOTUD LIHTSUSTAMINE

1. jagu

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

Artikkel 125

Lihtsustatud tollideklaratsioonid

Toll lubab ettevõtjal kauba vabastamist lihtsustatud tollideklaratsiooni alusel.

Lihtsustatud tollideklaratsioon võib esineda deklarandi arvestuskande vormis, tingimusel, et tollile on nimetatud andmed kättesaadavad deklarandi elektroonilise andmetöötlussüsteemi kaudu ja et tollil on võimalik täita tolliasutustevahelisele andmevahetusele esitatavaid nõudeid.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed järgmise suhtes:

a) tingimused, mille alusel käesoleva artikli esimeses lõigus osutatud luba antakse;

b) spetsifikatsioonid, millele käesoleva artikli esimeses ja teises lõigus osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon peab vastama.

Artikkel 126

Deklarandi vabastus kohustustest

Kui kaup vabastatakse kooskõlas artikliga 125, võib toll loobuda kauba tollile esitamise nõudest, ilma et see piiraks deklarandi õiguslikke kohustusi.

Artikkel 127

Episoodiline lihtsustatud tollideklaratsioon

Kui lihtsustatud tollideklaratsiooni kasutamist nõutakse episoodiliselt, võib tolliasutus, kus deklaratsioon on esitatud, selle aktsepteerida, ilma et luba selleks oleks antud.

Artikkel 128

Lisadeklaratsioon

1. Lihtsustatud tollideklaratsiooni korral vastavalt artiklitele 125 ja 127 esitab lihtsustatud tollideklaratsiooni esitamise loa saanud deklarant lisadeklaratsiooni, milles on asjaomasel tolliprotseduuril nõutava tollideklaratsiooni koostamiseks vajalikud andmed.

Artikli 125 alusel lubatud tollideklaratsiooni korral võib lisadeklaratsioon olla üldine, perioodiline või kokkuvõtlik.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

2. Lisadeklaratsioon ja artikli 125 lõikes 1 osutatud lihtsustatud tollideklaratsioon loetakse ühtseks jagamatuks dokumendiks, mille jõustumise kuupäev on kuupäev. mil lihtsustatud tollideklaratsioon vastavalt artiklile 114 aktsepteeritakse.

Kui lihtsustatud tollideklaratsioon asendatakse ettevõtja arvestuskande tegemisega ja tolli juurdepääsuga nimetatud andmetele, jõustub tollideklaratsioon kauba arvestuskande tegemise kuupäeval.

3. Kohta, kus lisadeklaratsioon vastavalt loale tuleb esitada, loetakse artikli 60 kohaldamisel kohaks, kus tollideklaratsioon on esitatud.

Artikkel 129

Standardtollideklaratsioonide eeskirjade rakendamine

Artikleid 113–122 kohaldatakse lihtsustatud ja lisadeklaratsioonide suhtes mutatis mutandis.

2. jagu

Muu lihtsustamine

Artikkel 130

Klassifikatsiooni hõlbustamine

Toll võib deklarandi taotluse korral nõustuda, et kogu saadetise suhtes kohaldatakse ühekordset või summeeritud tariifi alamrubriiki, tingimusel, et kaubad kuuluvad erinevate tariifi alamrubriikide alla ja iga kaubaartikli käitlemine vastavalt selle tariifsele klassifikatsioonile tekitab tollideklaratsiooni koostamisel ebaproportsionaalselt palju tööd ja kulutusi, võrreldes impordi- ja ekspordimeetmetega.

Kui tuleb tasuda ekspordi- ja imporditollimaksud, ei tohi sissenõutav summa siiski olla väiksem summast, mida oleks tulnud tasuda, kui kõiki kaubaartikleid oleks klassifitseeritud eraldi.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva artikli esimese ja teise lõigu rakendamiseks.

4. PEATÜKK

KAUBA KÕRVALDAMINE

Artikkel 131

Kauba hävitamine

Kui olukord seda nõuab, võib tolliasutus lasta tollile esitatud kauba hävitada ja teatab sellest kauba valdajale. Kauba hävitamise kulud kannab kauba valdaja.

Artikkel 132

Tolli võetavad meetmed

1. Toll võtab kauba suhtes vajalikud meetmed järgmistel juhtudel:

a) kui kaup on toodud ühenduse tolliterritooriumile ebaseaduslikult või seda on tollijärelevalve eest varjatud;

b) kui kaupa ei saa vabastada järgmistel põhjustel:

i) kauba kontrolli ei ole tolli poolt ettenähtud tähtaja jooksul saadud läbi viia või jätkata deklarandist johtuvatel põhjustel;

ii) dokumendid, mis tuleb esitada enne kauba nõutavale tolliprotseduurile suunamist või vabastamist, ei ole olnud tollile kättesaadavad;

iii) tasumisele kuuluvaid impordi- või eksporditollimakse ei ole ettenähtud tähtaja jooksul makstud ega nõutavat tagatist esitatud;

iv) kauba suhtes kehtivad keelud ja piirangud, sealhulgas need, mis on seotud julgeoleku ja ohutusega;

c) kui kaup ei ole mõistliku aja jooksul peale vabastamist välja viidud;

d) kui pärast kauba vabastamist leitakse, et kaup ei vastanud nimetatud vabastamise tingimustele;

e) kui kaup loovutatakse riigile.

2. Ühendusevälist kaupa, mis on loovutatud riigile, arestitud või konfiskeeritud, käsitletakse ajutisele ladustamisprotseduurile suunatud kaubana.

Artikkel 133

Kauba loovutamine

1. Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja võib ühendusevälise kauba ja lõppkasutusega kauba riigile loovutada.

2. Riigile loovutamine ei too kaasa riigipoolseid kulutusi. Tolliprotseduuri pidaja või vajaduse korral kauba valdaja kannab kauba hävitamise või kõrvaldamise kulud.

Artikkel 134

Rakendusmeetmed

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid käesoleva peatüki rakendamiseks.

VI JAOTIS

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE JA IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

1. PEATÜKK

VABASSE RINGLUSSE LUBAMINE

Artikkel 135

Reguleerimisala ja mõju

1. Ühenduseväline kaup, mis on mõeldud ühenduse turule viimiseks, suunatakse vabasse ringlusse.

2. Vabasse ringlusse lubamisega kaasneb:

a) kaubanduspoliitikameetmete rakendamine niivõrd, kui neid ei tule rakendada varasemal etapil;

b) imporditollimaksude sissenõudmine;

c) käibemaksu ja aktsiisimaksu sissenõudmine kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätete alusel;

d) muude kauba impordi suhtes ette nähtud tolliformaalsuste täitmine.

3. Vabasse ringlusse lubamine annab ühendusevälisele kaubale ühenduse kauba tollistaatuse.

2. PEATÜKK

IMPORDITOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

1. jagu

Tagasitoodud kaup

Artikkel 136

Reguleerimisala ja mõju

1. Ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud ühenduse kaup, mis on kolme aasta jooksul sinna tagasi toodud ja vabasse ringlusse lubamiseks deklareeritud, vabastatakse asjaomase isiku taotluse korral imporditollimaksudest.

2. Lõikes 1 osutatud kolmeaastast tähtaega võib pikendada, et võtta arvesse erandlikke asjaolusid.

3. Kui enne ühenduse tolliterritooriumilt eksportimist oli tagasitoodud kaup oma lõppkasutuse tõttu lubatud vabasse ringlusse imporditollimaksu vähendatud või nullmääraga, vabastatakse kaup lõike 1 alusel tollimaksust ainult siis, kui kaup deklareeritakse sama lõppkasutusega vabasse ringlusse lubamiseks.

Kui lõppkasutus, milleks kõnealune kaup vabasse ringlusse lubatakse, ei ole enam sama, vähendatakse sellelt imporditollimaksu summa võrra, mis tasuti kaubalt selle esmakordsel vabasse ringlusse lubamisel. Tagasimakset ei tehta, kui viimati nimetatud summa peaks ületama summat, millega tagasitoodud kaup maksustatakse vabasse ringlusse lubamisel.

4. Kui vastavalt artiklile 108 on ühendusesisene kaup kaotanud ühenduse kauba tollistaatuse ja lastakse seejärel vabasse ringlusse, kohaldatakse lõikeid 1, 2 ja 3 mutatis mutandis.

Artikkel 137

Juhud, mil imporditollimaksudest vabastamist ei lubata

Artiklis 136 ettenähtud imporditollimaksudest vabastamist ei lubata järgmistel juhtudel:

a) välistöötlemise protseduuri alusel ühenduse tolliterritooriumilt eksporditud kaup, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup jääb samasse seisundisse, milles see oli eksportimisel;

b) kaup, mis on saanud kasu põllumajanduspoliitika meetmetest, mis hõlmasid nimetatud kauba eksporti väljapoole ühenduse tolliterritooriumi.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.

Artikkel 138

Kauba seisund

Artiklis 136 sätestatud imporditollimaksudest vabastus antakse ainult siis, kui kaup reimporditakse samas seisundis, milles see oli eksportimisel.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.

Artikkel 139

Kaup, mis on eelnevalt suunatud seestöötlemise protseduurile

1. Artikleid 136 ja 138 kohaldatakse mutatis mutandis töödeldud toodete suhtes, mis on enne ühenduse tolliterritooriumilt reeksportimist suunatud seestöötlemise protseduurile.

2. Deklarandi taotlusel ja tingimusel, et ta esitab vajaliku teabe, määratakse käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kauba eest tasumisele kuuluv imporditollimaks kooskõlas artikli 58 lõikega 3. Reekspordi teatise aktsepteerimise kuupäev loetakse vabasse ringlusse lubamise kuupäevaks.

3. Artiklis 136 sätestatud imporditollimaksuvabastus antakse töödeldud kaubale, mis eksporditi kooskõlas artikli 149 lõike 2 punktiga b, üksnes juhtudel, kui on tagatud, et seestöötlemise protseduurile ei suunata importkaupa.

2. jagu

Merekalapüük ja muud meresaadused

Artikkel 140

Merekalapüük ja muud meresaadused

1. Ilma et see piiraks artikli 39 lõike 1 kohaldamist, vabastatakse järgmised saadused nende vabasse ringlusse lubamisel imporditollimaksudest:

a) merekalapüügi- ja muud meresaadused, mis on püütud väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva riigi või territooriumi territoriaalvetest mõnes liikmesriigis registreeritud või laevaregistrisse kantud ja selle liikmesriigi lippu kandvate laevade poolt;

b) punktis a nimetatud saadustest kalatöötlemislaevade pardal saadud tooted, mis vastavad nimetatud punktis ettenähtud tingimustele.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

VII JAOTIS

ERIPROTSEDUURID

1. PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 141

Reguleerimisala

Kaupa võib suunata järgmistele eriprotseduuridele:

a) transiit,

b) ladustamine,

c) erikasutus,

d) töötlemine.

Artikkel 142

Loa andmine

1. Kauba töötlemiseks, erikasutusprotseduuriks ning ajutiseks ladustamiseks hoidlates või tolliladudes on vaja tolli luba.

Loas sätestatakse ühe või enama eriprotseduuri kasutamise tingimused.

Loaga võivad olla seotud enama kui ühe liikmesriigi tolliasutused (ühtne luba) või seda võib anda enama kui ühe eriprotseduuri kasutamiseks (kompleksluba).

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse lubade andmiseks vajalikud tingimused ja kord.

2. Kui ei ole sätestatud teisiti, antakse lõikes 1 osutatud luba ainult järgmistele isikutele:

a) ühenduse tolliterritooriumil asuvad isikud, välja arvatud ajutise impordi puhul, mil asjaomased isikud peavad asuma väljaspool ühenduse tolliterritooriumi;

b) isikud, kes täielikult tagavad vajalike toimingute läbiviimise ning kes annavad kooskõlas artikliga 61 tagatise juhtudel, kui eriprotseduuril olevate kaubaga võib kaasneda tollivõlg või muud maksud;

c) ajutise impordi või seestöötlemise korral isik, kes vastavalt kas kasutab kaupa, korraldab selle kasutamist, töötleb nimetatud kaupa või korraldab selle töötlemist.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu punktid a, b ja c suhtes.

3. Kui ei ole sätestatud teisiti, võib lõikes 1 osutatud luba anda lisaks lõikele 2 ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:

a) kui toll saab protseduuri üle järelevalvet teostada ja seda kontrollida, ilma et oleks vaja rakendada asjassepuutuvatele majanduslikele vajadustele mittevastavaid haldusmeetmeid;

b) kui sees- või välistöötlemise või ajutise impordi luba ei kahjusta ühenduse tootjate olulisi huve.

Kui ei ole vastupidiseid tõendeid, ei loeta ühenduse tootjate huve käesoleva artikli esimese lõigu punktis b osutatud viisil kahjustatuks.

Kui on tõendeid ühenduse tootjate oluliste huvide tõenäolise kahjustamise kohta, kontrollitakse artikli 194 lõikes 4 osutatud korras majanduslikku olukorda.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed majandusliku olukorra kontrollimise kohta.

4. Loaomanik teatab tollile kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast loa andmist ja võivad mõjutada loa kehtivust või sisu.

Artikkel 143

Taotlemine

Loataotlus tuleb esitada selle asukoha pädevale tolliasutusele, kus toimub taotleja peamine tollialane raamatupidamine.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli esimese lõigu suhtes.

Artikkel 144

Arvestus

1. Välja arvatud transiidi puhul, peavad loaomanikud, tolliprotseduuri pidajad ja kõik kauba ladustamise, valmistamise ja töötlemisega või vabatsoonis kauba müügi ja ostmisega seotud isikud pidama tolli poolt ettenähtud vormis arvestust.

Nimetatud arvepidamine peab võimaldama tollil vaatlusalust protseduuri kontrollida, pidades eelkõige silmas kõnealusele protseduurile suunatud kauba identifitseerimist, selle tollistaatust ning liikumist.

2. Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli lõike 1 esimeses lõigus esitatud kohustuste suhtes.

Artikkel 145

Protseduuri lõpp või lõpetamine

1. Välja arvatud transiidi puhul ja ilma et see piiraks artikli 175 kohaldamist, lõpeb või lõpetatakse eriprotseduur, kui protseduurile suunatud või töödeldud kauba suhtes kohaldatakse järgmist tolliprotseduuri või kui kaup on ühenduse tolliterritooriumilt välja viidud või riigile loovutatud.

2. Transiidi korral lõpevad protseduur ja tolliprotseduuri pidaja kohustused, kui kaup, mille suhtes protseduuri kohaldati, ja nõutavad andmed esitatakse sihtkoha tolliasutusele kooskõlas vaatlusalust protseduuri reguleerivate sätetega.

Toll lõpetab protseduuri ja nimetatud kohustused, kui lähtetolliasutuse ja sihttolliasutuse käsutuses olevate andmete võrdlemise põhjal saab kinnitada, et protseduur on nõuetekohaselt lõppenud.

Artikkel 146

Õiguste ja kohustuste üleminek

Tolliprotseduuri pidaja õigused ja kohustused kauba puhul, mille suhtes kohaldati muid eriprotseduure peale transiidi, võivad tolli poolt sätestatud tingimustel üle minna muudele isikutele, kes täidavad vaatlusaluse protseduuri jaoks ettenähtud tingimusi.

Artikkel 147

Kauba liikumine

Kaup, mille suhtes kohaldatakse muid eriprotseduure peale transiidi, võib liikuda ühenduse tolliterritooriumi erinevate punktide vahel.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli esimese lõigu üksikasjalikud rakendamiseks.

Artikkel 148

Tavalised käitlemistoimingud

Tolliladustamisprotseduurile või töötlemisele suunatud või vabatsoonis oleva kaubaga võib teha tavalisi käitlemistoiminguid, mille eesmärgiks on kauba säilimine, selle esitlus- või müügikõlblikkuse parandamine või turustamiseks või edasimüügiks ettevalmistamine.

Artikkel 149

Ekvivalentkaup

1. Ekvivalentkaup on ühenduse kaup, mida ladustatakse, kasutatakse või töödeldakse eriprotseduurile suunatud kauba asemel.

Välistöötlemise puhul peab ekvivalentkaup olema ühenduseväline kaup, mida töödeldakse välistöötlemisse suunatud ühenduse kauba asemel.

Ekvivalentkaubal peab olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui kaubal, mida see asendab.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse käesoleva lõike kolmanda lõigu suhtes.

2. Tingimusel, et on tagatud protseduuri, eriti tollijärelevalve, nõuetekohane läbiviimine, lubavad tolliasutused järgmist:

a) ekvivalentkauba kasutamise muul eriprotseduuril kui transiit, ajutine import ja ajutine ladustamine;

b) seestöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote eksport enne selle kauba importi, mida see asendab;

c) välistöötlemise puhul ekvivalentkaubast valmistatud töödeldud toote import enne selle kauba eksporti, mida see asendab.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse juhud, mil tolliasutused võivad lubada ekvivalentkauba kasutamist seoses ajutise impordiga.

3. Ekvivalentkauba kasutamine ei ole lubatud seoses artiklis 148 määratletud tavaliste käitlemistoimingutega või kui see toob kaasa põhjendamatuid imporditollimaksusoodustusi.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega täpsustatakse muud juhud, mil ekvivalentkaupa kasutada ei või.

4. Kui käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud juhul tuleks töödeldud toodetelt tasuda eksporditollimaks, kui neid ei ekspordita seoses seestöötlemise protseduuriga, peab loa omanik juhuks, kui ühenduseväline kaup ei ole artikli 178 lõikes 3 ettenähtud tähtaja jooksul imporditud, esitama tollimaksude tasumise kindlustamiseks tagatise.

Artikkel 150

Rakendusmeetmed

Komisjon võtab vastavalt artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesolevas jaotises esitatud protseduuride kohaldamiseks.

2. PEATÜKK

TRANSIIT

1. jagu

Välis- ja sisetransiit

Artikkel 151

Välistransiit

1. Välistransiidiprotseduuri korral võib ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühest kohast teise toimetada, ilma et selle puhul kohaldataks järgmist:

a) imporditollimakse;

b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

c) kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse juhud ja tingimused, millal ühenduse kaup suunatakse välistransiiti.

3. Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:

a) artikli 153 lõikes 1 osutatud ühenduse välistransiidiprotseduuri alusel;

b) TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel, tingimusel, et liikumine:

i) algas või lõpeb väljaspool ühenduse tolliterritooriumi;

ii) toimub kahe ühenduse tolliterritooriumil asuva punkti vahel, läbides ühenduse tolliterritooriumist väljapoole jäävat riiki või territooriumi;

c) ATA-märkmiku (ATA-konventsioon/Istanbuli konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina;

d) Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e) vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepinguorganisatsiooni liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis;

f) kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides;

g) transiididokumendina kasutatava CIM-saatelehe või TR-saatelehe alusel.

4. Välistransiidi kohaldamine ei piira artikli 147 kohaldamist.

Artikkel 152

Sisetransiit

1. Sisetransiidiprotseduuri käigus ning lõigetes 2 ja 3 ettenähtud tingimustel võib ühenduse kaupa ühenduse tolliterritooriumil toimetada ühest punktist teise kolmanda riigi territooriumi kaudu, ilma et kauba tollistaatus muutuks.

2. Lõikes 1 nimetatud kauba liikumine toimub ühel järgmistest viisidest:

a) artikli 153 lõikes 2 osutatud ühenduse sisetransiidiprotseduuri alusel, kui selline võimalus on ette nähtud rahvusvahelise kokkuleppega;

b) TIR-märkmiku (TIR-konventsioon) alusel;

c) ATA-märkmiku (ATA-konventsioon/ Istanbuli konventsioon) alusel, mida kasutatakse transiididokumendina;

d) Reini manifesti alusel (Reini laevaliikluse muudetud konventsiooni artikkel 9);

e) vormi 302 alusel, mis on ette nähtud Põhja-Atlandi lepinguorganisatsiooni liikmesriikide vahelises relvajõudude staatuse kokkuleppes, mis on alla kirjutatud 19. juunil 1951 Londonis;

f) kasutades postisüsteemi kooskõlas Ülemaailmse Postiliidu õigusaktidega, kui kaupa toimetavad edasi nimetatud õigusaktide kohaste õiguste ja kohustuste valdajad või neid toimetatakse edasi nende huvides;

g) transiididokumendina kasutatava CIM-saatelehe või TR-saatelehe alusel.

3. Lõike 2 punktides b–f osutatud juhtudel säilitab kaup ühenduse kauba tollistaatuse ainult juhul, kui selle staatuse aluseks on teatud tingimused ja vorm.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse nimetatud tollistaatuse andmiseks vajalikud tingimused ja vorm.

2. jagu

Ühenduse transiit

Artikkel 153

Reguleerimisala

1. Ühenduse välistransiidiprotseduuri korral võib artikli 151 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaupa edasi toimetada vastavalt käesoleva artikli ning artiklite 154 ja 155 sätetele.

2. Ühenduse sisetransiidiprotseduuri korral võib artikli 152 lõikes 1 nimetatud kaupa edasi toimetada vastavalt käesoleva artikli ja artikli 154 sätetele.

Artikkel 154

Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja kohustused

1. Ühenduse transiidiprotseduuri pidaja vastutab järgmiste küsimuste eest:

a) kauba puutumatul kujul esitamine sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks;

b) protseduuriga seotud tollisätete järgimine;

c) tagatise andmine kaubaga seonduva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti.

2. Kauba vedaja või saaja, kes võtab kauba vastu, teades, et see liigub ühenduse transiidiprotseduuri alusel, vastutab samuti kauba puutumatul kujul esitamise eest sihtkohariigi tolliasutusele ettenähtud tähtaja jooksul kooskõlas meetmetega, mille toll on võtnud kauba identifitseeritavuse tagamiseks.

Artikkel 155

Kaup, mis läbib ühenduse välistransiidiprotseduuri käigus väljaspool ühenduse tolliterritooriumi asuva kolmanda riigi territooriumi

Ühenduse välistransiidiprotseduuri kohaldatakse kaubale, mis läbib väljaspool ühenduse tolliterritooriumil asuva kolmanda riigi territooriumi, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

a) see võimalus on ette nähtud rahvusvahelise lepinguga;

b) vedu nimetatud territooriumi kaudu toimub üheainsa veodokumendi alusel, mis on koostatud ühenduse tolliterritooriumil.

Esimese lõigu punktis b osutatud juhul peatatakse ühenduse välistransiidiprotseduur ajaks, kui kaup asub väljaspool ühenduse tolliterritooriumi.

3. PEATÜKK

LADUSTAMINE

1. jagu

Ühissätted

Artikkel 156

Reguleerimisala

1. Käesoleva peatüki tähenduses kuuluvad ladustamisprotseduuri mõiste alla ajutise ladustamise, tolliladustamise ja vabatsooni protseduurid.

2. Ladustamisprotseduuril võib ühendusevälist kaupa ladustada ühenduse tolliterritooriumil, ilma et kohaldataks:

a) imporditollimakse;

b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

c) kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel.

3. Ühenduse kaupa võib suunata tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile kooskõlas konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 2 osutatud korras võtta meetmeid, millega sätestatakse edasised juhud ja tingimused, millal ühenduse kaup suunatakse tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile.

Artikkel 157

Loaomaniku ja protseduuri pidaja kohustused

1. Loaomanik ja protseduuri pidaja vastutavad järgmiste küsimuste eest:

a) tagavad, et ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel olevat kaupa ei eemaldata tollijärelevalve alt;

b) täidavad ajutisel ladustamisel või tolliladustamisel oleva kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi;

c) peavad kinni tolliladustamisloas või tollilao pidamise loas sätestatud eritingimustest.

2. Erandina lõikest 1 võib avaliku tollilao puhul loas ette näha, et lõike 1 punktis a või b nimetatud juhtudel vastutab ainult protseduuri pidaja. Sellisel juhul võivad tolliasutused protseduuri pidajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

3. Protseduuri pidaja vastutab alati nende kohustuste täitmise eest, mis tulenevad kauba suunamisest ajutisele ladustamisele või tolliladustamisele.

Artikkel 158

Tolliprotseduuri lõpetamise tähtaeg

Tähtaeg, mille jooksul kauba suhtes võib kohaldada ladustamisprotseduuri, ei ole piiratud.

Erandjuhtudel võivad tolliasutused siiski sätestada tähtaja ladustamisprotseduuri lõpetamiseks.

2. jagu

Ajutine ladustamine

Artikkel 159

Ajutine ladustamine

1. Kui järgmisi ühenduseväliseid kaupu ei ole deklareeritud muule tolliprotseduurile, peab kauba valdaja need pärast tollile esitamist deklareerima ajutiseks ladustamiseks:

a) kaup, mis tuuakse ühenduse tolliterritooriumile, välja arvatud otse vabatsooni;

b) kaup, mis tuuakse vabatsoonist ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse;

c) kaup, mille puhul välistranspordiprotseduur on lõppenud.

Tollideklaratsioon loetakse esitatuks ja tolliasutuse poolt vastuvõetuks kauba tollile esitamise hetkest.

2. Ajutise ladustamise tollideklaratsiooniks on impordi ülddeklaratsioon.

3. Tolliasutused võivad kauba valdajalt nõuda tagatise andmist tekkida võiva tollivõla või muude maksude tasumise kohta vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

4. Kui kaupa ei saa mingil põhjusel ajutiselt ladustada, võtavad tolliasutused viivitamatult meetmeid olukorra lahendamiseks.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva lõike esimese lõigu rakendamiseks.

Artikkel 160

Ajutisel ladustamisel oleva kauba käitlemine

1. Ajutisel ladustamisel olevat kaupa ladustatakse ainult tolli poolt aktsepteeritud ajutise ladustamise hoiukohas.

2. Ajutiselt ladustatud kaubaga võib teha ainult selliseid toiminguid, mis on vajalikud kauba muutmata kujul säilitamiseks, muutmata selle välimust või tehnilisi omadusi, ilma et eelöeldu piiraks artikli 97 lõike 2 kohaldamist.

3. jagu

Tolliladustamine

Artikkel 161

Tollilattu ladustamine

1. Tolliladustamisprotseduurile suunatud ühendusvälist kaupa võib ladustada tolliasutustelt selleks otstarbeks loa saanud ja tolli järelevalve all olevates rajatistes (edaspidi "tollilaod").

2. Loa saanud rajatisi võivad kauba tolliladustamiseks kasutada kõik isikud (avalik tolliladu) või seal võib kaupa ladustada tollilao pidamise loa omanik (eratolliladu).

3. Kui olukord seda nõuab, võib tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ajutiselt tollilaost välja viia. Selliseks väljaviimiseks (välja arvatud vääramatu jõu puhul) peab tolliasutus eelnevalt loa andma.

Artikkel 162

Ühenduse kaup ja töötlemistoimingud

1. Majandusliku vajaduse korral ja tollijärelevalvet kahjustamata võib toll tollilao ruumides lubada järgmist:

a) ühenduse kauba ladustamist;

b) seestöötlemisele või lõppkasutusse suunatud kauba töötlemist vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel ei peeta kaupa tolliladustamisprotseduuril olevaks.

4. jagu

Vabatsoonid

Artikkel 163

Vabatsoonide loomine

1. Liikmesriigid võivad vabatsoone luua ühenduse tolliterritooriumi osades, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud.

Liikmesriik määrab kindlaks iga vabatsooni piirid ning sisse- ja väljapääsud.

2. Vabatsoonid ümbritsetakse piirdega.

Vabatsoonide piirid ning sisse- ja väljapääsud kuuluvad tollijärelevalve alla.

3. Toll võib kontrollida vabatsooni sisenevaid või sealt lahkuvaid isikuid ja transpordivahendeid.

Artikkel 164

Ehitised ja toimingud vabatsoonis

1. Ehitiste rajamiseks vabatsoonis peab olema tolli eelnev luba.

2. Kui tollialased õigusaktid ei sätesta teisiti, on vabatsoonis lubatud tööstuse, kaubanduse või teenustega seotud toimingud. Sellistest toimingutest tuleb tollile eelnevalt teatada.

3. Võttes arvesse asjaomase kauba laadi ning tollijärelevalve, turvalisus- või ohutusnõudeid, võib toll lõikes 2 nimetatud toimingute suhtes kehtestada keelde või piiranguid.

4. Isikutel, kes ei suuda tagada tollieeskirjade järgimist, võib toll vabatsoonis tegutsemise keelata.

Artikkel 165

Muud tolliprotseduurid vabatsoonis

1. Ühendusevälist kaupa võib selle vabatsoonis hoidmise ajal lubada vabasse ringlusse või suunata seestöötlemisele või erikasutusse vastavalt kõnealuse protseduuri tingimustele.

2. Lõikes 1 nimetatud juhtudel ei peeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.

Artikkel 166

Kauba esitamine ja tolliprotseduurile suunamine

1. Vabatsooni toimetatud kaup tuleb esitada tollile ning see peab läbima ettenähtud tolliformaalsused järgmistel juhtudel:

a) kui kaup on toodud vabatsooni otse väljastpoolt ühenduse tolliterritooriumi;

b) kui kaup on suunatud tolliprotseduurile, mis lõpeb või lõpetatakse kauba suunamisel vabatsooniprotseduurile;

c) kui kaup suunatakse vabatsooniprotseduurile, et selle suhtes kehtestataks imporditollimaksude tagasimaksmise või vähendamise otsus;

d) kui kauba suhtes võib kohaldada põllumajanduspoliitikameetmeid, mis hõlmavad sellise kauba eksporti.

2. Kaupa, mis paigutatakse vabatsooni muudel kui lõikes 1 nimetatud tingimustel, ei pea tollile esitama.

3. Kaup loetakse vabatsooniprotseduurile suunatuks selle vabatsooni sisenemise hetkest, kui seda ei ole juba suunatud muule tolliprotseduurile.

Artikkel 167

Vabatsoonis olev ühenduse kaup

1. Ühenduse kaupa võib vabatsooni tuua, seal ladustada, edasi toimetada, kasutada, töödelda ja tarbida. Sellistel juhtudel ei loeta kaupa vabatsooniprotseduurile suunatuks.

2. Asjaomase isiku taotlusel esitab toll sertifikaadi järgmiste kaupade ühenduse staatuse kohta:

a) vabatsooni toodav ühenduse kaup;

b) ühenduse kaup, mis on vabatsoonis läbinud töötlemistoimingu;

c) vabatsoonis vabasse ringlusse lubatud kaup.

Artikkel 168

Ühendusevälise kauba tarbimine või töötlemine

1. Ühendusevälist kaupa võib vabatsoonis tarbida, kasutada või töödelda ainult artiklis 165 sätestatud juhtudel.

2. Kui asjaomane protseduur seda ette näeb, ei välistata lõikega 1 sellise kauba kasutamist ega tarbimist, mis lubatakse vabasse ringlusse või imporditakse ajutiselt imporditollimaksudeta või ühise põllumajandus- või kaubanduspoliitika meetmeid rakendamata, ilma et see piiraks tarnete või pardavarude suhtes kehtivate sätete kohaldamist komisjoni 15. aprilli 1999. aasta määruse (EÜ) nr 800/1999, milles sätestatakse põllumajandustoodete eksporditoetuste süsteemi kohaldamise üksikasjalikud ühiseeskirjad, [17] tähenduses.

Sellise kasutuse või tarbimise juhul ei ole vabasse ringlusse lubamise ega ajutise impordi deklaratsioon nõutav.

Nimetatud tollideklaratsioon on siiski nõutav, kui kauba suhtes kohaldatakse tariifikvoote või tariifilage.

Artikkel 169

Kauba eksport, reeksport ja ühenduse tolliterritooriumi teise osasse viimine

Ilma et see piiraks konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaldamist, võib vabatsooni paigutatud kaupa ühenduse tolliterritooriumilt eksportida või reeksportida või viia ühenduse tolliterritooriumi teise osasse.

Ühenduse tolliterritooriumi muudesse osadesse viidud kauba suhtes kohaldatakse artikleid 97–104 mutatis mutandis.

Artikkel 170

Ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse tagasiviidava kauba tollistaatus

1. Kui kaup viiakse vabatsoonist tagasi ühenduse tolliterritooriumi muusse osasse, võib artikli 167 lõikes 2 nimetatud sertifikaati kasutada selle kauba ühenduse staatuse tõendamiseks.

2. Kui kauba ühenduse staatus ei ole lõike 1 kohaselt või muu aktsepteeritud dokumendi alusel tõendatud, loetakse kaup ühenduseväliseks kaubaks.

Eksporditollimaksude ja ekspordilitsentside või kaubandus- või põllumajanduspoliitika raames ettenähtud ekspordimeetmete kohaldamisel loetakse kaup siiski ühenduse kaubaks.

4. PEATÜKK

ERIKASUTUS

1. jagu

Ajutine import

Artikkel 171

Reguleerimisala

1. Ajutise impordi tolliprotseduuri korral võib ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil kasutada täieliku või osalise tollimaksuvabastusega ja täieliku või osalise aktsiisimaksuvabastusega kehtivate aktsiisimaksusätete alusel ilma nende suhtes kaubanduspoliitilisi meetmeid kohaldamata, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel.

Kui kauba suhtes kohaldatakse täielikku tollimaksuvabastust, peab see kehtivate õigusaktide alusel olema vabastatud ka muudest impordimaksudest.

2. Ajutise impordi tolliprotseduuri võib kohaldada ainult järgmiste tingimuste täitmise korral:

a) kaup kavatsetakse reeksportida;

b) kaup on mõeldud säilima muutmatul kujul, välja arvatud kasutamisest tingitud loomulik tarbimisväärtuse vähenemine.

c) on võimalik tagada tolliprotseduurile suunatud kauba identifitseeritavus, välja arvatud juhul, kui kauba või toimingute laadi silmas pidades on ilmne, et identifitseerimismeetmete puudumine ei too kaasa protseduuri kuritarvitamist või — artiklis 149 nimetatud juhul — kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3 osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva lõike esimese lõigu punkti a suhtes.

Artikkel 172

Ajavahemik, mille jooksul võib kauba suhtes kohaldada ajutise impordi tolliprotseduuri

1. Tolliasutused määravad ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes on kohaldatud ajutise impordi tolliprotseduuri, reeksportida või suunata järgmisele tolliprotseduurile. Nimetatud tähtaeg peab olema piisavalt pikk, et saavutada loas märgitud kasutamise eesmärki.

2. Kauba suhtes võib ajutise impordi protseduuri ühel ja samal otstarbel ja sama loaomaniku vastutusel kohaldada maksimaalselt 24 kuud, isegi kui protseduur lõpetati kauba järgmisele tolliprotseduurile suunamisega ning seejärel kohaldati uuesti ajutise impordi protseduuri.

3. Kui loas märgitud kasutamist ei ole erandkorras võimalik lõigetes 1 ja 2 nimetatud ajavahemiku jooksul saavutada, võib toll loaomaniku taotlusel nimetatud tähtaegu pikendada.

Artikkel 173

Ajutise impordi tolliprotseduuriga hõlmatud olukorrad

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse juhud ja tingimused ajutise impordi tolliprotseduuri kasutamiseks ning täielikuks või osaliseks imporditollimaksudest vabastamiseks.

Meetmeid kehtestades võetakse arvesse rahvusvahelisi lepinguid ning kauba laadi ja kasutust.

Artikkel 174

Imporditollimaksumäär osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi korral

1. Osalise imporditollimaksuvabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile suunatud kauba imporditollimaksumäär on 3 % sellest imporditollimaksust, mis oleks tulnud kaubalt maksta, kui see oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi tolliprotseduurile.

Nimetatud summa makstakse iga kuu või kuu osa eest, mille jooksul kauba suhtes kohaldatakse osalise tollimaksuvabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri.

2. Imporditollimaksumäär ei tohi ületada summat, mis oleks makstud, kui kõnealune kaup oleks lubatud vabasse ringlusse päeval, mil see suunati ajutise impordi tolliprotseduurile.

2. jagu

Lõppkasutus

Artikkel 175

Tollijärelvalve lõppkasutusprotseduuri korral

1. Lõppkasutusprotseduuri korral lubatakse kaup vabasse ringlusse tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumääraga kauba lõppkasutuse tõttu Kaup jääb tollijärelevalve alla.

2. Lõppkasutusprotseduuri korral lõpeb tollijärelevalve järgmistel juhtudel:

a) kui kaupa on kasutatud tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel;

b) kui kaup eksporditakse, hävitatakse või loovutatakse riigile;

c) kui kaupa on kasutatud muul kui tollimaksuvabastuse või vähendatud tollimaksumäära kohaldamise tingimuseks olnud otstarbel ja selle suhtes kohaldatud imporditollimaksud on tasutud.

5. PEATÜKK

TÖÖTLEMINE

1. jagu

Üldsätted

Artikkel 176

Tulemimäär

Kui tulemimäär ei ole konkreetseid valdkondi reguleerivate ühenduse õigusaktidega kindlaks määratud, määrab toll kas töötlemisprotseduuri käigus läbi viidud toimingu tulemimäära või keskmise tulemimäära või vajaduse korral selle määra arvutamise meetodi.

Tulemimäära või keskmist tulemimäära määrates võetakse aluseks tegelik olukord, milles töötlemistoimingud läbi viiakse. Vajaduse korral võib seda määra hiljem kohandada.

2. jagu

Seestöötlemine

Artikkel 177

Reguleerimisala

1. Ilma et see piiraks artikli 149 kohaldamist, võimaldab seestöötlemise protseduur kasutada ühendusevälist kaupa ühenduse tolliterritooriumil ühe või mitme töötlemistoimingu käigus, ilma et sellele kohaldataks:

a) imporditollimakse;

b) teisi impordimakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele;

c) kaubanduspoliitilisi meetmeid, kui neid ei kohaldata kauba saabumisel ühenduse tolliterritooriumile või sealt välja viimisel.

2. Seestöötlemisprotseduuri võib kasutada kõikidel juhtudel, välja arvatud parandamine, üksnes siis, kui protseduurile suunatud kaup on töödeldud toodetes identifitseeritav, ilma et see piiraks tootmise abivahendite kasutamist.

Artiklis 149 osutatud juhul võib protseduuri kasutada, kui ekvivalentkauba suhtes ettenähtud tingimuste järgimine on kontrollitav.

3. Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatule kohaldatakse seestöötlemise protseduuri järgmiste kaupade suhtes:

a) kaup, mis peab läbima toiminguid, tagamaks selle vastavust vabasse ringlusse lubamisele seatud tehnilistele nõuetele;

b) kaup, mis peab vastavalt artiklile 148 läbima tavalisi käitlemistoiminguid.

Artikkel 178

Protseduuri lõpetamise tähtaeg

1. Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb kaup, mille suhtes kohaldatakse seestöötlemise protseduuri, või töödeldud tooted suunata järgmisele tolliprotseduurile, kui neid ei ole hävitatud jäätmeid jätmata.

Ajavahemik algab päevast, mil ühenduseväline kaup suunatakse tolliprotseduurile, ning seda määrates võetakse arvesse töötlemistoimingute läbiviimiseks ja töödeldud toodete järgmisele tolliprotseduurile suunamiseks kuluvat aega.

2. Loaomaniku piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll lõike 1 alusel määratud tähtaega pikendada.

Loas võidakse määrata, et kalendrikuu, kvartali või poolaasta jooksul algav tähtaeg lõpeb vastavalt järgmise kalendrikuu, kvartali või poolaasta viimasel päeval.

3. Vastavalt artikli 149 lõike 2 punktile b toimuva eelneva ekspordi korral määrab toll tähtaja, mille jooksul ühenduseväline kaup tuleb protseduurile deklareerida. Nimetatud tähtaeg algab kuupäevast, mil vastavast ekvivalentkaubast saadud töödeldud toote ekspordideklaratsioon aktsepteeritakse.

Artikkel 179

Lisatöötlemiseks vajalik ajutine reeksport

Kõik või osad seestöötlemise protseduurile suunatud kaubad või töödeldud tooted võib tollilt eelnevalt saadud loa alusel kooskõlas välistöötlemise tingimustega lisatöötluseks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt reeksportida.

3. jagu

Välistöötlemine

Artikkel 180

Reguleerimisala

1. Välistöötlemise protseduuri käigus võib ühenduse kaupa töötlemistoiminguteks ajutiselt ühenduse tolliterritooriumilt välja viia. Sellisest kaubast saadava töödeldud toote võib lubada vabasse ringlusse täieliku või osalise imporditollimaksuvabastusega.

2. Välistöötlemise protseduurile ei või suunata järgmisi ühenduse kaupu:

a) kaupa, mille eksport toob kaasa imporditollimaksude tagasimaksmise või nende vähendamise;

b) kaupa, mis enne eksportimist lubati lõppkasutuse tõttu vabasse ringlusse tollimaksuta või vähendatud maksumääraga, kui kõnealust lõppkasutuseesmärki ei ole täidetud, välja arvatud juhul, kui kaupa tuleb parandada;

c) kaupa, mille eksport toob kaasa eksporditoetuste maksmise;

d) kaupa, millele antakse ekspordi tõttu ühise põllumajanduspoliitika raames muud finantssoodustust kui punktis c nimetatud eksporditoetus.

3. Kui loa omanik deklareerib töödeldud toote vabasse ringlusse lubamiseks, antakse tema nõudmisel kaubale lõikes 1 nimetatud täielik või osaline imporditollimaksuvabastus.

4. Artiklitega 181 ja 182 reguleerimata juhtudel ning väärtuselise tollimaksu korral arvutatakse imporditollimaksu määr väljaspool ühenduse tolliterritooriumi läbi viidud töötlemistoimingute kulude alusel.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse selliste arvutuste tegemise eeskirjad ning eeskirjad koguseliste tollimaksude kohaldamise puhuks.

5. Toll määrab ajavahemiku, mille jooksul tuleb ajutiselt eksporditud kaup töödeldud tootena ühenduse tolliterritooriumile reimportida ning vabasse ringlusse lubada, et neid saaks täielikult või osaliselt imporditollimaksudest vabastada. Loa omaniku piisavalt põhjendatud taotluse korral võib toll tähtaega pikendada.

Artikkel 181

Parandatud kaup

1. Kui tollile on tõendatud, et kaup parandati tasuta lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu, võib selle imporditollimaksust täielikult vabastada.

2. Kui tootmisdefekti võeti arvesse ajal, kui kõnealune kaup esimest korda vabasse ringlusse lubati, siis lõiget 1 ei kohaldata.

Artikkel 182

Standardvahetussüsteem

1. Standardvahetussüsteem võimaldab kooskõlas lõigetega 2–5 asendada töödeldud toote imporditud tootega (edaspidi "asendustoode").

2. Toll lubab standardvahetussüsteemi kasutada, kui töötlemistoiming hõlmab muu ühenduse kauba parandamist peale ühise põllumajanduspoliitika meetmete alla kuuluva ühenduse kauba ja teatava põllumajandustoodete töötlemisel saadud kauba, mille suhtes kehtib erikord.

3. Asendustootel peab olema sama kaheksakohaline kombineeritud nomenklatuuri kood, sama kaubanduslik kvaliteet ja samad tehnilised omadused kui defektiga kaubal, kui viimast oleks parandatud.

4. Kui defektiga kaupa on enne eksportimist kasutatud, peab ka asendustoode olema vastavalt kasutatud.

Toll loobub esimeses lõigus esitatud nõudmistest, kui asendustoode on tarnitud tasuta kas lepingulise või seadusjärgse garantiikohustuse või tootmisdefekti tõttu.

5. Töödeldud toodete suhtes kohaldatavaid sätteid kohaldatakse ka asendustoodete suhtes.

Artikkel 183

Asendustoodete eelnev import

1. Toll lubab enda poolt ettenähtud tingimustel importida asendustooteid enne defektiga kauba eksportimist.

Asendustoote eelneva impordi korral tuleb esitada tagatis sellise imporditollimaksumäära tasumise kohta, mis tuleks maksta, kui defektiga kaupa ei eksporditaks lõikes 2 ettenähtud viisil.

2. Defektiga kaup tuleb eksportida kahe kuu jooksul arvestades kuupäevast, kui toll aktsepteerib asendustoote vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni.

3. Kui defektiga kaupa ei saa erandliku olukorra tõttu lõikes 2 nimetatud ajavahemiku jooksul eksportida, võib toll asjaomase isiku taotlusel nimetatud tähtaega pikendada.

III JAOTIS

KAUBA VÄLJAVIIMINE ÜHENDUSE TOLLITERRITOORIUMILT

1. PEATÜKK

TOLLITERRITOORIUMILT VÄLJAVIIDAV KAUP

Artikkel 184

Väljaveoeelse deklaratsiooni esitamise kohustus

1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba kohta tuleb enne selle ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimist esitada või teha pädevale tolliasutusele kättesaadavaks väljaveoeelne deklaratsioon.

Esimest lõiku ei kohaldata siiski kauba suhtes, mida on veetud läbi ühenduse tolliterritooriumi territoriaalvete või õhuteed pidi ilma sellel territooriumil peatumata.

2. Kui nõutakse tollideklaratsiooni või kooskõlas artikliga 188 reeksporditeatise esitamist, on selliseks deklaratsiooniks või teatiseks väljaveoeelne deklaratsioon.

Kui tollideklaratsiooni ega reeksporditeatist ei nõuta, esitatakse väljaveoeelse deklaratsioonina artiklis 189 osutatud ekspordi ülddeklaratsioon.

3. Väljaveoeelne deklaratsioon peab sisaldama vähemalt ekspordi ülddeklaratsioonis nõutavaid andmeid.

Artikkel 185

Meetmed teatavate üksikasjade kindlasksmääramiseks

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks järgmise suhtes:

a) juhud ja tingimused, mille korral ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba puhul ei pea väljaveoeelset deklaratsiooni esitama;

b) tingimused, mille alusel võib loobuda väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest või võib seda kohandada;

c) tähtaeg, milleks väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha enne kauba väljaviimist ühenduse tolliterritooriumilt;

d) punktis c osutatud tähtaja suhtes tehtavad erandid ja muutused;

e) pädeva tolliasutuse kindlaksmääramine, millele väljaveoeelne deklaratsioon tuleb esitada või kättesaadavaks teha ning kus viiakse läbi riskianalüüs ja riskipõhine ekspordi- ja väljaveokontroll.

Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:

a) erilisi asjaolusid;

b) nimetatud meetmete kohaldamist teatavate kaubavedude, transpordiliikide või ettevõtjate suhtes;

c) rahvusvahelisi lepinguid, millega sätestatakse konkreetsed julgeolekumeetmed.

Artikkel 186

Tolliformaalsused ja tollijärelevalve

1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba suhtes kohaldatakse väljaveoformaalsusi, mis vajaduse korral hõlmavad järgmist:

a) imporditollimaksude tagasimaksmist või vähendamist või eksporditoetuste maksmist;

b) eksporditollimaksude sissenõudmist;

c) kehtivate käibemaksu- ja aktsiisimaksusätetega seotud formaalsusi;

d) keeldude ja piirangute kohaldamist, mis on õigustatud kõlbluse, avaliku korra või julgeoleku seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks, kunstilise, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega rahvusliku rikkuse kaitsmiseks, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete rakendamiseks või tööstus- ja kaubandusomandi kaitsmiseks, sealhulgas ühendusest väljaviidavate narkootikumide lähteainete, võltsitud kauba ja sularaha kontrolliks.

2. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidav kaup kuulub tollijärelevalve alla ning toll võib seda kontrollida.

Vajaduse korral võib toll määrata marsruudi, mida tuleb kauba ühenduse tolliterritooriumilt väljaviimiseks kasutada, ja kindla tähtaja, mille jooksul tuleb kaup kõnesolevalt territooriumilt välja viia.

3. Kauba vabastamine väljaviimiseks toimub tingimusel, et asjaomane kaup viiakse ühenduse tolliterritooriumilt välja samas seisukorras, kui see oli väljaveoeelse deklaratsiooni aktsepteerimise ajal.

4. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks.

2. PEATÜKK

EKSPORT

Artikkel 187

Ühenduse kaup

Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava kauba suhtes kohaldatakse ekspordiprotseduuri.

Esimene lõik ei kehti järgmiste kaupade suhtes:

a) kaup, mille suhtes kohaldatakse lõppkasutus- või välistöötlemisprotseduuri;

b) kaup, mis on suunatud välistransiiti või viiakse ühenduse tolliterritooriumilt artikli 109 alusel ajutiselt välja.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse lõppkasutusse või välistöötlusprotseduurile suunatud kauba suhtes kohaldatavad ekspordiformaalsused.

Artikkel 188

Ühenduseväline kaup

1. Ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava ühendusevälise kauba kohta tuleb esitada pädevale tolliasutusele reeksporditeatis ning täita väljaveoformaalsused.

2. Reeksporditeatise suhtes kohaldatakse artikleid 110–124 mutatis mutandis.

3. Lõiget 1 ei kohaldata järgmiste kaupade suhtes:

a) välistransiidiprotseduurile suunatud kaup, mis läbib peatumata ühenduse tolliterritooriumi;

b) kaup, mille ümberlaadimine toimub vabatsoonis või mis eksporditakse otse vabatsoonist;

c) ajutisel ladustamisel olev kaup, mis eksporditakse otse ajutiseks ladustamiseks aktsepteeritud hoidlast.

Artikkel 189

Ekspordi ülddeklaratsioon

1. Kui ühenduse tolliterritooriumilt väljaviidava ühenduse võiühendusevälise kauba kohta reeksporditeatist ei nõuta, tuleb vastavalt artiklile 184 esitada pädevale tolliasutusele ekspordi ülddeklaratsioon.

2. Ekspordi ülddeklaratsiooni tegemiseks kasutatakse elektroonilise andmetöötluse vahendeid. Kaubandus-, sadama- või transpordialaseid andmeid võib kasutada tingimusel, et need sisaldavad ekspordi ülddeklaratsiooni jaoks vajalikke üksikasju.

Toll võib erandolukorras aktsepteerida paberkandjal ülddeklaratsioone tingimusel, et nende puhul kohaldatakse sama riskijuhtimise taset kui elektroonilise andmetöötluse vahenditega tehtud ekspordi ülddeklaratsioonide puhul ning on võimalik täita muude tolliasutustega peetava andmeside nõudeid.

Toll võib aktsepteerida, et ekspordi ülddeklaratsioon asendatakse teatisega, mis võimaldab juurdepääsu ülddeklaratsiooni andmetele ettevõtja infosüsteemis.

3. Ekspordi ülddeklaratsiooni peab esitama üks järgmistest isikutest:

a) isik, kes viib kauba ühenduse tolliterritooriumilt välja või vastutab selle väljaviimise eest;

b) eksportija või kaubasaatja või muu isik, kelle nimel või kelle eest punktis a osutatud isik tegutseb;

c) mis tahes isik, kes esitab või laseb esitada kõnealuse kauba pädevale tolliasutusele.

4. Kui ekspordi ülddeklaratsiooni esitab isik, kes ei ole selle transpordivahendi juht, millega kaup ühenduse tolliterritooriumilt lahkub, peab nimetatud juht artikli 185 esimese lõigu punktis c ette nähtud tähtajaks esitama pädevale tolliasutusele lahkumisteate manifesti vormis, saatelehe või lastinimekirja, milles on toodud kogu vajalik teave, mis võimaldab tuvastada kõik ekspordi ülddeklaratsioonis kajastatavad selliselt transporditavad kaubad.

Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse mutatis mutandis käesoleva lõike esimese lõigu suhtes.

Komisjon võtab artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:

a) teave, mis peab lahkumisteates sisalduma;

b) tingimused, mille alusel võib loobuda väljaveoeelse deklaratsiooni nõudest või võib seda kohandada;

c) eeskirjad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud tähtaja erandite ja kõrvalekallete kohta;

d) vastava pädeva tolliasutuse määramine, kus lahkumisteade tuleb esitada või kättesaadavaks teha.

Nimetatud meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada järgmist:

a) eriasjaolud;

b) nimetatud meetmete kohaldamine teatavate kaubavedude, transpordiviiside või ettevõtjate suhtes;

c) rahvusvahelised lepingud, millega sätestatakse julgeoleku erikord.

Artikkel 190

Ekspordi ülddeklaratsiooni muutmine

Ekspordi ülddeklaratsiooni esitanud isikul lubatakse tema taotlusel muuta ühte või mitut deklaratsiooni üksikasja pärast selle esitamist.

Muudatusi ei ole siiski enam võimalik teha pärast järgmisi toiminguid:

a) toll on ülddeklaratsiooni esitanud isikule teatanud, et kaupa kavatsetakse kontrollida;

b) toll on tuvastanud, et kõnealused andmed on ebaõiged;

c) toll on juba andnud loa kauba väljaviimiseks.

Komisjon võib artikli 194 lõikes 3osutatud korras võtta meetmeidkäesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks, millega sätestatakse erandid käesoleva artikli teise lõigu punkti c suhtes.

3. PEATÜKK

TOLLIMAKSUDEST VABASTAMINE

Artikkel 191

Ajutine eksport

1. Ühenduse kaupa võib ühenduse tolliterritooriumilt ajutiselt eksportida ja reimpordi korral tollimaksudest vabastada.

2. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 3osutatud korras meetmed käesoleva määruse vähemtähtsate elementide muutmiseks käesoleva artikli lõike 1 rakendamiseks.

IX JAOTIS

TOLLISEADUSTIKU KOMITEE JA LÕPPSÄTTED

1. PEATÜKK

TOLLISEADUSTIKU KOMITEE

Artikkel 192

Edasised rakendusmeetmed

Lisaks käesolevas seadustikus nimetatud rakendusmeetmetele võtab komisjon artikli 194 lõikes 2 osutatud korras meetmed, millega sätestatakse:

a) liikmesriikide tollisüsteemide koostalitlusvõimet käsitlevad eeskirjad ja standardid, mille eesmärk on parandada elektroonilisel andmesidel põhinevat koostööd tolliasutuste endi, tolliasutuste ja muude pädevate asutuste vahel ning tolliasutuste ja ettevõtjate vahel;

b) juhtumid ja tingimused, mille puhul komisjon võib teha otsuseid, millega liikmesriigilt nõutakse otsuse tühistamist või muutmist;

c) vajaduse korral muud rakendusmeetmed, sealhulgas meetmed, millega ühendus võtab endale kohustusi seoses rahvusvaheliste lepingutega, milles nõutakse tolliseadustiku sätete kohandamist.

Artikkel 193

Selgitavad märkused ja suunised

1. Komisjon võtab artikli 194 lõikes 4 osutatud korras vastu:

a) käesoleva seadustiku, selle rakendussätete ja artiklis 42 nimetatud päritolureeglite selgitavad märkused;

b) käesoleva tolliseadustiku ja muude tollialaste õigusaktide ühendust hõlmavat tõlgendust käsitlevad suunised.

2. Asjaomased selgitavad märkused ja suunised on lisatud käesoleva määruse rakendussätetele lisadena.

Artikkel 194

Komitee

1. Komisjoni abistab tolliseadustiku komitee, edaspidi "komitee".

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse üks kuu.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 a lõikeid 1 kuni 4 ja artiklit 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7, võttes arvesse selle otsuse artikli 8 sätteid.

Artikkel 195

Muud küsimused

Komitee võib läbi vaadata kõik käesoleva tolliseadustikuga või selle rakendamiseks võetud meetmetega seotud küsimused, mille selle esimees kas komisjoni algatusel või liikmesriigi esindaja taotlusel tõstatab, ja mis käsitlevad eelkõige:

a) tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud probleeme;

b) komisjoni seisukohti tollialaseid õigusakte käsitlevate rahvusvaheliste lepingute alusel loodud komiteedes, töögruppides ja komisjonides.

2. PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 196

Kehtetuks tunnistamine

Määrused (EMÜ) nr 3925/91, (EMÜ) nr 2913/92, (EÜ) nr 82/2001 ja (EÜ) nr 1207/2001 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 197

Tollisanktsioone käsitlevad aruanded

1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt … [] kooskõlas artikliga 22 kehtivad riiklikud sätted ja teatavad viivitamatult kõigist järgnevatest muudatustest nende kohta.

2. Iga kalendriaasta lõpul saadavad liikmesriigid komisjonile aruande artikli 22 kohaldamise kohta komisjoni poolt nõutavate täpsustuste kohaselt.

Artikkel 198

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2009.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] ELT C …

[2] Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2006. aasta seisukoht.

[3] KOM(2004)0544, 9.8.2004.

[4] EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

[5] ELT L 86, 3.4.2003, lk 21. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/485/EÜ (ELT L 162, 30.4.2004, lk 113).

[6] KOM(2003)0452, 24.7.2003.

[7] ELT L 117, 4.5.2005, lk 13.

[8] ELT L 76, 23.3.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/106/EÜ (ELT L 359, 4.12.2004, lk 30).

[9] EÜT L 145, 13.6.1977, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2006/69/EÜ (ELT L 221, 12.8.2006, lk 9).

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23. Otsust on muudetud otsusega 2006/512/EÜ (ELT L 200, 22.7.2006, lk 11).

[11] EÜT L 374, 31.12.1991, lk 4. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[12] EÜT L 20, 20.1.2001, lk 1.

[13] EÜT L 165, 21.6.2001, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 1617/2006 (ELT L 300, 31.10.2006, lk 5).

[14] EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.

[15] EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1758/2006 (ELT L 335, 1.12.2006, lk 1).

[16] EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 476/97 (EÜT L 75, 15.3.1997, lk 1).

[17] EÜT L 102, 17.4.1999, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2006 (ELT L 365, 21.12.2006, lk 52).

[] Kaks kuud pärast käesoleva määruse jõustumist.

--------------------------------------------------

20061223

LISA

Vastavustabel 1: Uus määrus > Määrus (EMÜ) nr 2913/92

Uus artikkel | Artikkel määruses 2913/92 | Uus artikkel | Artikkel määruses 2913/92 |

1 | uus | 47 | uus |

2 | 2 | 48 | uus |

3 | 3 | 49 | 201 |

4 | 1, 4 | 50 | 216 |

5 | uus + 15 | 51 | 202, 203, ex 204, 206 |

6 | uus | 52 | artikli 143 lõige 2, ex 144, 208 |

7 | uus | 53 | 209 |

8 | 11 | 54 | 210, 211 |

9 | 14+ rakendusmääruse art 199 | 55 | 212 |

10 | uus | 56 | 213 |

11 | artikli 5 lõiked 1, 2 ja 3 | 57 | 121, 122, ex 144, 214 |

12 | artikli 5 lõige 4 | 58 | 112, 121, 122, 135, 136, ex 144, 178 |

13 | uus | 59 | uus |

14 | artikli 5a lõige 1 | 60 | artikli 215 lõiked 1, 2 ja 4 |

15 | artikli 5a lõige 2 | 61 | 189, 191 |

16 | artikli 5a lõige 2 | 62 | artikli 192 lõige 1 |

17 | 6, 7, ex 10 | 63 | 190, artikli 192 lõige 2 |

18 | ex 250 | 64 | 193, 194, 197 |

19 | 8 | 65 | 196 |

20 | 9 | 66 | 195 |

21 | 12 | 67 | artikli 94 lõiked 1–4 |

22 | uus | 68 | artikli 94 lõiked 5, 6 ja 7 |

23 | 246 | 69 | 198 |

24 | 243 | 70 | 199 |

25 | 244 | 71 | 215(3), 217 |

26 | 245 | 72 | artikli 221 lõiked 1 ja 2 |

27 | 13 | 73 | artikli 221 lõiked 3 ja 4 |

28 | uus | 74 | 217, artikli 220 lõike 2 punktid a ja c |

29 | ex 78 | 75 | 218, artikli 219 lõige 2 ja artikli 220 lõige 1 |

30 | Määrus nr 3925/91 | 76 | uus |

31 | 16 | 77 | 222 |

32 | artikli 11 lõige 2 | 78 | 223, 231 |

33 | 18, 35 | 79 | 224, 225, 226 |

34 | 17 | 80 | 227 |

35 | 19 | 81 | 228 |

36 | artikli 20 lõiked 1–5, 21 | 82 | 229, 230 |

37 | artikli 20 lõige 6 | 83 | 232, artikli 214 lõige 3 |

38 | 22 | 84 | 235, 241, 242 |

39 | 23, 24 | 85 | 237, 239, 240 |

40 | 26 | 86 | 236 |

41 | uus | 87 | 238 |

42 | 27 | 88 | artikli 220 lõike 2 punkt b, 236 |

43 | 28, 36 | 89 | 239 |

44 | 29, 32,36 | 90 | uus |

45 | 30, artikli 32 lõike 1 punkt e, 33 | 91 | uus |

46 | 31 | 92 | artikli 150 lõige 2, ex 204, 205, 206, 207, 212a, 233, 234 |

93 | 36a, artikli 36b lõige 1 | 147 | 90, 103 |

94 | artikli 36b lõiked 1–4 | 148 | artikli 91 lõige 3, 111 |

95 | artikli 36b lõige 5 | 149 | 109, artikli 173 punkt b |

96 | 36c | 150 | ex 114, ex 115 |

97 | 37, 42, artikli 58 lõige 2 | 151 | 92, 97, artikli 98 lõige 3, artikli 109 lõige 4, artikli 115 lõige 2, 120, 131, artikli 142 lõige 2, artikli 146 lõige 2, 165 |

98 | artikli 38 lõiked 1–4 | 152 | 91 |

99 | artikli 38 lõige 5 | 153 | 93, 163, 164 |

100 | 39 | 154 | uus |

101 | 40, 41 | 155 | 95, 96 |

102 | 46, 47 | 156 | 93 |

103 | 48, 49, artikli 58 lõige 1 | 157 | 98, 166 |

104 | 50 | 158 | 101, 102 |

105 | 54 | 159 | 108, 110, 171 |

106 | 55 | 160 | 50, artikli 51 lõige 2, 53 |

107 | rakendusmääruse artikkel ex 313 | 161 | artikli 51 lõige 1, 52 |

108 | 83 | 162 | 99, 110 |

109 | 164 | 163 | 106 |

110 | 59 | 164 | artikli 167 lõiked 1–3, artikli 168 lõiked 1 ja 2 |

111 | 60 | 165 | artikli 167 lõige 4, 172 |

112 | 61, ex 77 | 166 | 173 |

113 | 62, artikli 76 lõike 1 punkt a, 77 | 167 | ex 169, 170 |

114 | 63, 67 | 168 | 169, ex 170 |

115 | 64 | 169 | 175 |

116 | 65 | 170 | 177, 181 |

117 | 66 | 171 | 180 |

118 | 68, ex 250 | 172 | 137, 139 |

119 | 69 | 173 | 140 |

120 | 70 | 174 | 141, 142 |

121 | 71, ex 250 | 175 | artikli 143 lõiked 1 ja 2 |

122 | 72, ex 250 | 176 | 82 |

123 | 73 | 177 | 119 |

124 | 74 | 178 | 130, ex 114 |

125 | artikli 76 lõiked 1 ja 4 | 179 | 118 |

126 | artikli 76 lõike 1 punkt c | 180 | 123 |

127 | uus | 181 | 145, 146, 149, 150, 151, artikli 153 lõige 2 |

128 | artikli 76 lõiked 2 ja 3 | 182 | 152 |

129 | uus | 183 | 154, 155, 156 |

130 | 81 | 184 | artikli 154 lõige 4, 157 |

131 | 56 | 185 | 182a |

132 | 57, 75, artikli 78 lõige 3 | 186 | 182b, ex 182c, artikli 161 lõiked 4 ja 5, |

133 | ex 182 | 187 | ex 161, 162, 183 |

134 | uus | 188 | artikli 161 lõiked 1 ja 2 |

135 | 79 | 189 | 182, ex. 182c |

136 | artikli 185 lõige 1 | 190 | ex 182c, 182d |

137 | artikli 185 lõige 2 | 191 | artikli 182d lõige 4 |

138 | 186 | 192 | uus |

139 | 187 | 193 | 184 + määrus nr 918/83 |

140 | 188 | 194 | 247, 248 |

141 | 184 + määrus nr 918/83 | 195 | uus |

142 | 84 | 196 | 247a, 248a |

143 | 85, 86, 87, 88, 94, 95, 100, 104, 116, 117, 132, 133, 138,147, 148 | 197 | 249 |

144 | uus | 198 | 251, 252 |

145 | 105, artikli 106 lõige 3, 107, 176 | 199 | 253 |

146 | 89, 92 | – | – |

Vastavustabel 2: Määrus (EMÜ) nr 2913/92 > Uus määrus

Artikkel määruses 2913/92 | Uus artikkel | Artikkel määruses 2913/92 | Uus artikkel |

Artikkel 1 | 4 | Artikkel 44 | välja jäetud |

2 | 2 | 45 | välja jäetud |

3 | 3 | 46 | 102 |

4 | 4 | 47 | 102 |

5 | 11, 12 | 48 | 103 |

5a | 14, 15, 16 | 49 | 103 |

6 | 17 | 50 | 104, 160 |

7 | 17 | 51 | 160, 161 |

8 | 19 | 52 | 161 |

9 | 20 | 53 | 160 |

10 | 17 | 54 | 105 |

11 | 8, 32 | 55 | 106 |

12 | 21 | 56 | 131 |

13 | 27 | 57 | 103 |

14 | 9 | 58 | 97, 103 |

15 | 5 | 59 | 110 |

16 | 31 | 60 | 111 |

17 | 34 | 61 | 112 |

18 | 33 | 62 | 113 |

19 | 35 | 63 | 114 |

20 | 36, 37 | 64 | 115 |

21 | 36 | 65 | 116 |

22 | 38 | 66 | 117 |

23 | 39 | 67 | 114 |

24 | 39 | 68 | 118 |

25 | välja jäetud | 69 | 119 |

26 | 40 | 70 | 120 |

27 | 42 | 71 | 121 |

28 | 43 | 72 | 122 |

29 | 44 | 73 | 123 |

Artikkel 30 | 45 | Artikkel 74 | 124 |

31 | 46 | 75 | 132 |

32 | 44, 45 | 76 | 113, 125, 126, 128 |

33 | 45 | 77 | 112, 113 |

34 | 47 | 78 | 29 |

35 | 33 | 79 | 135 |

36 | 44 | 80 | välja jäetud |

36a | 93 | 81 | 130 |

36b | 93, 94, 95 | 82 | 176 |

36c | 96 | 83 | 108 |

37 | 97 | 84 | 142 |

38 | 98, 99 | 85 | 143 |

39 | 100 | 86 | 143 |

40 | 101 | 87 | 143 |

41 | 101 | 88 | 143 |

42 | 97 | 89 | 146 |

43 | välja jäetud | 90 | 147 |

91 | 148, 152 | 141 | 174 |

92 | 146, 151 | 142 | 174, 151 |

93 | 153, 156 | 143 | 53, 175 |

94 | 67, 68, 143 | 144 | 52, 57, 58 |

95 | 143, 155 | 145 | 181 |

96 | 155 | 146 | 151, 181 |

97 | 151 | 147 | 143 |

98 | 151, 157 | 148 | 143 |

99 | 162 | 149 | 181 |

100 | 143 | 150 | 181 |

101 | 158 | 151 | 181 |

102 | 158 | 152 | 92, 182 |

103 | 147 | 153 | 181 |

104 | 143 | 154 | 183, 184 |

105 | 145 | 155 | 183 |

106 | 145, 163 | 156 | 183 |

107 | 145 | 157 | 184 |

108 | 159 | 158 | välja jäetud |

109 | 149, 151 | 159 | välja jäetud |

Artikkel 110 | 159, 162 | Artikkel 160 | välja jäetud |

111 | 148 | 161 | 186, 187, 188 |

112 | 58 | 162 | 187 |

113 | välja jäetud | 163 | 153 |

114 | 150, 178 | 164 | 109, 153 |

115 | 150, 151 | 165 | 151 |

116 | 143 | 166 | 157 |

117 | 143 | 167 | 164, 165 |

118 | 179 | 168 | 164 |

119 | 177 | 168a | välja jäetud |

120 | 151 | 169 | 167,168 |

121 | 57, 58 | 170 | 167, 168 |

122 | 57, 58 | 171 | 159 |

123 | 180 | 172 | 165 |

124 | välja jäetud | 173 | 149, 166 |

125 | välja jäetud | 174 | välja jäetud |

126 | välja jäetud | 175 | 169 |

127 | välja jäetud | 176 | 145 |

128 | välja jäetud | 177 | 170 |

129 | välja jäetud | 178 | 58 |

130 | 178 | 179 | välja jäetud |

131 | 151 | 180 | 171 |

132 | 143 | 181 | 170 |

133 | 143 | 182 | 133, 189 |

134 | välja jäetud | 182a | 185 |

135 | 58 | 182b | 186 |

136 | 58 | 182c | 186, 189, 190 |

137 | 172 | 182d | 190, 191 |

138 | 143 | 183 | 187 |

139 | 172 | 184 | 141, 193 |

140 | 173 | 185 | 136, 137 |

Artikkel 186 | 138 | Artikkel 220 | 74, 75, 88 |

187 | 139 | 221 | 72, 73 |

188 | 140 | 222 | 77 |

189 | 61 | 223 | 78 |

190 | 63 | 224 | 79 |

191 | 61 | 225 | 79 |

192 | 62, 63 | 226 | 79 |

193 | 64 | 227 | 80 |

194 | 64 | 228 | 81 |

195 | 66 | 229 | 82 |

196 | 65 | 230 | 82 |

197 | 64 | 231 | 78 |

198 | 69 | 232 | 83 |

199 | 70 | 233 | 92 |

200 | välja jäetud | 235 | 84 |

201 | 49 | 236 | 86, 88 |

202 | 51 | 237 | 85 |

203 | 51 | 238 | 87 |

204 | 51, 92 | 239 | 85, 89 |

205 | 92 | 240 | 85 |

206 | 51, 92 | 241 | 84 |

207 | 92 | 242 | 84 |

208 | 52 | 243 | 24 |

209 | 53 | 244 | 25 |

210 | 54 | 245 | 26 |

211 | 54 | 246 | 23 |

212 | 55 | 247 | 194 |

212a | 92 | 247a | 196 |

213 | 56 | 248 | 194 |

214 | 57, 83 | 248a | 196 |

215 | 60, 71 | 249 | 197 |

216 | 50 | 250 | 18, 118, 121, 122 |

217 | 74 | 251 | 198 |

218 | 75 | 252 | 198 |

219 | 75 | 253 | 199 |

Vastavustabel 3: Tühistatud määrus > Uus määrus

Endine määrus | Uus artikkel |

(EMÜ) nr 918/83 | Artiklid 141 ja 193 |

(EMÜ) nr 3925/91 | Artikkel 30 |

(EÜ) nr 82/2001 | Artikkel 42 |

(EÜ) nr 1207/2001 | Artikkel 42 |

--------------------------------------------------