P6_TA(2006)0518

Eriprogramm "Inimesed" (teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm 2007-2013) *

Euroopa Parlamendi õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus, mis käsitleb eriprogrammi "Inimesed" Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) rakendamiseks (KOM(2005)0442 - C6-0383/2005 - 2005/0187(CNS))

(Nõuandemenetlus)

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse komisjoni ettepanekut (KOM(2005)0442) [1] ja muudetud ettepanekut (KOM(2005)0442/2) [1] nõukogule;

- võttes arvesse EÜ asutamislepingu artiklit 166, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C6-0383/2005);

- võttes arvesse kodukorra artiklit 51;

- võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni, tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A6-0360/2006),

1. kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2. on seisukohal, et õigusloomealases ettepanekus toodud soovituslik lähtesumma peab olema kooskõlas 2007.-2013. aasta finantsraamistiku rubriigi 1 a ülemmääraga, ning rõhutab, et iga-aastane summa otsustatakse iga-aastase eelarvemenetluse käigus kooskõlas Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 17. mai 2006. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe eelarvedistsipliini ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta [2] punkti 38 sätetega;

3. palub komisjoni oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides EÜ asutamislepingu artikli 250 lõiget 2;

4. palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

5. palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

6. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile.

KOMISJONI ETTEPANEK | EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSETTEPANEKUD |

Muudatusettepanek 1

Põhjendus 4

(4) Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, koolituse, konkurentsivõime ning uuenduste, tööstuse, tervishoiu, tabijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega. | (4) Raamprogramm peaks täiendama Lissaboni strateegia rakendamiseks vajalikke meetmeid liikmesriikides ja teisi ühenduse meetmeid, eriti koos struktuurifondide, põllumajanduse, hariduse, elukestva õppe, konkurentsivõime ning uuenduste, tööhõive, võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise, sobivate töötingimuste, tööstuse, tervishoiu, tarbijakaitse, tööhõive, energeetika, transpordi ja keskkonna valdkonnas võetavate meetmetega. |

Muudatusettepanek 2

Põhjendus 7

(7) Rahvusvaheline mõõde on inimressursside oluline osa teadus-ja arendustegevuse valdkonnas Euroopas. Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on käesolev programm osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Lisaks on kõik meetmed, kaasa arvatud käesoleva programmi erimeetmed, avatud osalemiseks kolmandate riikide üksikutele teadustöötajatele. | (7) Rahvusvaheline koostöö ja teadlaste rahvusvaheline kogemus on Euroopa teadus- ja arendustegevuse seisukohalt põhilise tähtsusega. Vastavalt asutamislepingu artiklile 170 on käesolev programm osalemiseks avatud riikidele, kes on sõlminud sellekohased vajalikud lepingud, ning on projekti tasandil ja vastastikuse kasu alusel osalemiseks avatud ka kolmandate riikide üksustele ja rahvusvahelistele teaduskoostöö organisatsioonidele. Lisaks on kõik meetmed, kaasa arvatud käesoleva programmi erimeetmed, ilma igasuguse diskrimineerimiseta avatud osalemiseks kolmandate riikide üksikutele teadustöötajatele ja välisriikides elavatele Euroopa teadlastele. Seda silmas pidades tuleks teha pingutusi, et kiirendada kolmandates riikides omandatud kutsekvalifikatsioonitunnistuste vastastikust tunnustamist. Stiimuleid pakkuva poliitika vastuvõtmisel tuleks keskenduda teadlaste töötasu kõrval ka nende töötingimustele. |

Muudatusettepanek 3

Põhjendus 8

(8) Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid. | (8) Käesoleva programmi raames teostatavates teadusuuringutes tuleks järgida olulisi eetikapõhimõtteid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid, nagu isikupuutumatus, meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja võimalus pere- ning tööelu ühitamiseks, ning uuesti kinnitada teadusuuringute ühiskondlikku ja humanistlikku väärtust, võttes arvesse eetilist ja kultuurilist mitmekesisust. |

Muudatusettepanek 4

Põhjendus 9

(9) Raamprogramm peaks kaasa aitama säästva arengu edendamisele. | (9) Raamprogramm peab kaasa aitama säästva arengu edendamisele. |

Muudatusettepanek 5

Põhjendus 9 a (uus)

| (9 a) Raamprogramm peaks julgustama inimesi õppima reaalaineid, eelkõige veendes naisi teaduse ja tehnoloogiaga tegelema. |

Muudatusettepanek 6

Põhjendus 10 a (uus)

| (10 a) Projektikonkursside lihtsustamiseks ja kulutuste vähendamiseks peaks komisjon looma eeldused projektikonkurssidel osalejate teavitamiseks andmebaasi kaudu. |

Muudatusettepanek 7

Põhjendus 11

(11) Asjakohased meetmed tuleks võtta ka rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. | (11) Asjakohased meetmed tuleks võtta ka esiteks rahastamise tulemuslikkuse ja teiseks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise tõhususe kontrollimiseks, samuti rikkumiste ja pettuste vältimiseks ning vajalikke samme tuleks astuda kadumaläinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendite tagasinõudmiseks vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende dokumentide tulevastele muudatustele. Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta, nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1074/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta. |

Muudatusettepanek 8

Põhjendus 13

(13) Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas töötingimustele, töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele nende teadlaste puhul, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde. Selleks on raamistik sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta. | (13) Käesoleva programmi rakendamisel tuleb pöörata piisavat tähelepanu nii soolisele võrdõiguslikkusele kui ka muu hulgas töötingimustele, töö- ja pereelu ühitamiseks võetavatele meetmetele (näiteks osalise koormusega stipendiumiprogrammid), töölevõtmise läbipaistvusele ja edutamisele nende teadlaste puhul, kes võetakse tööle käesoleva programmi meetmete raames rahastatavate projektide ja programmide juurde. Selleks on raamistik sätestatud komisjoni 11. märtsi 2005. aasta soovituses Euroopa teadlaste harta ja teadlaste töölevõtmise juhendi kohta. |

Muudatusettepanek 9

Põhjendus 14

(14) Käesolev programm on kooskõlas Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside integreeritud strateegiaga dokumentide"Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia" ning "Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri"alusel ning toetab seda, samuti võetakse programmis arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, | (14) Käesolev programm on kooskõlas Euroopa teadusruumi ideega ning seab eesmärgiks tõelise Euroopa teadusruumi loomise, nagu see on esitatud teadus- ja arendustegevuse inimressursside integreeritud strateegias, mis tugineb dokumentidele"Euroopa teadusruumi liikumisstrateegia" ning "Euroopa teadusruumi teadlased: üks amet, mitu karjääri", samuti võetakse programmis arvesse nõukogu 18. aprilli 2005. aasta järeldusi inimressursside kohta teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. |

| Tõelise Euroopa teadusruumi loomiseks palutakse liikmesriike kohaldada Euroopa teadlaste hartat ja teadlaste töölevõtmise juhendit. |

Muudatusettepanek 10

Põhjendus 14 a (uus)

| (14 a) Käesoleva programmiga püütakse arendada Euroopas nii kvalitatiivsest kui kvantitatiivsest vaatepunktist inimpotentsiaali teadus- ja arendustegevuse vallas, eelkõige teadlase ameti tunnustamise abil. See soodustaks alusuuringute tipptaseme hoidmist ja tehnoloogiaalaste teadusuuringute arengut ning võimaldaks edendada Euroopa teadlaste liikuvust kogu Euroopas kui ka väljaspool. Lisaks aitaks see luua õigeid tingimusi, mis meelitaksid välisriikide parimaid teadlasi tegema oma uurimistööd Euroopas. |

Muudatusettepanek 11

Artikli 2 esimene lõik

Eriprogramm toetab tegevust programmi "Inimesed" raames, tugevdades kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa inimpotentsiaali teadusuuringute ja tehnoloogia vallas. Tugevdatakse teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid ehk nn Marie Curie meetmeid, pöörates rohkem tähelepanu erialaoskuste ja karjääri arendamise peamistele aspektidele ning siseriiklike süsteemide vaheliste seoste tugevdamisele. | Eriprogramm toetab tegevust programmi "Inimesed" raames, suunates inimesi valima teadlaskarjääri ning tugevdades kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt Euroopa inimpotentsiaali ja eriti naiste potentsiaali teadusuuringute ja tehnoloogia vallas, tagades seejuures võrdse juurdepääsu nii meestele kui naistele ning pöörates erilist tähelepanu puudega teadlaste vajadustele. Tugevdatakse teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist toetavaid meetmeid ehk nn Marie Curie meetmeid, pöörates rohkem tähelepanu erialaoskuste ja karjääri arendamise peamistele aspektidele ning siseriiklike süsteemide vaheliste seoste tugevdamisele. |

Muudatusettepanek 12

Artikli 3 esimene a, esimene b ja esimene c lõik (uued)

| Komisjon võtab kõik vajalikud meetmed, et kontrollida rahastatud meetmete tulemuslikku ja määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 sätete kohast rakendamist. |

| Eriprogrammi halduskulud kokku, sealhulgas kavandatava rakendusasutuse sise- ja juhtimiskulud, peaksid olema proportsionaalsed eriprogrammi raames läbiviidavate tegevustega ning sõltuma eelarvepädevate ja õigusloomeinstitutsioonide otsusest. |

| Eelarveassigneeringuid kasutatakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte kohaselt ehk lähtuvalt säästlikkuse, tõhususe, tulemuslikkuse ning proportsionaalsuse põhimõtetest. |

Muudatusettepanek 13

Artikli 4 lõige 1

1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid. | 1. Kõigis eriprogrammi alusel toimuvates teadusuuringutes järgitakse eetika aluspõhimõtteid ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat. |

Muudatusettepanek 14

Artikli 4 lõige 3

3. Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmist teadustegevust: | 3. Kõnealuse programmi raames ei rahastata järgmisi teadustöö valdkondi: |

— kõigis liikmesriikides keelatud teadustegevus; | — inimembrüote kloonimisele suunatud teadusuuringud; |

—teadustegevus mõnes liikmesriigis, kus vastav teadustegevus on keelatud. | —inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muudatused pärilikuks muuta; |

| —teadusuuringud, mis on suunatud inimembrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks ning teadusuuringud, milles kasutatakse sellistest embrüotest saadud rakke. |

Muudatusettepanek 15

Artikkel 5 a (uus)

| Artikkel 5 a Komisjon annab eelarvepädevatele institutsioonidele eelnevat teavet, kui ta kavatseb kalduda kõrvale ELi üldeelarve märkustes ja lisas esitatud kulude jaotusest. |

Muudatusettepanek 16

Artikli 6 lõige 1

1. Komisjon koostab eriprogrammi elluviimise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava teema jaoks, mille kohta taotlusi oodatakse ning rakendamise ajakava. | 1. Komisjon koostab eriprogrammi elluviimise tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas ettenähtud eesmärgid ning teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid, rahastamiskava teema jaoks, mille kohta taotlusi oodatakse ning rakendamise ajakava. Nimetatud tööprogrammis püütakse ühtlasi lihtsustada raamprogrammile juurdepääsu menetlust ning edendada teabe levitamist raamprogrammi raames toimuva tegevuse kohta. |

Muudatusettepanek 17

Artikli 6 lõige 2

2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse. | 2. Tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide vastavaid teadusuuringuid, teadlaste koolitamist ja karjääri arendamist, samuti eeldatavat panust Euroopa lisandväärtuse suurendamisse, oodatavat mõju tööstuse konkurentsivõimele ning programmi seoseid teiste ühenduse poliitikameetmetega. Vajaduse korral seda ajakohastatakse. |

Muudatusettepanek 18

Artikli 6 lõige 3

3. Tööprogrammis täpsustatakse kriteeriumid, mille alusel hinnatakse rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi ja valitakse välja projektid. Kriteeriumide abil hinnatakse taotlejate (teadlased/organisatsioonid) kvaliteeti ning nende võimet areneda ja programmi rakendada, kavandatava meetme kvaliteeti teadusliku väljaõppe ja/või teadmiste edastamise seisukohast, ühenduse lisandväärtust ja kavandatava meetme struktuurimõju seoses eriprogrammi ja tööprogrammi eesmärkide saavutamisega. Kõnealuseid kriteeriume ning mis tahes koefitsiente ja lävendeid võib hiljem tööprogrammis täpsustada või täiendada. | 3. Rahastamiskava raames kaudseid meetmeid käsitlevaid taotlusi hinnatakse ja projektid valitakse välja, võttes arvesse järgmisi põhimõtteid: |

| — teaduslik ja / või tehnoloogiline pädevus; |

| — projekti seotus eriprogrammi eesmärkidega; |

| —taotlejate (teadlased/organisatsioonid) tase ja rakendamisning edasine arenguvõime; |

| —meeste ja naiste võrdse kohtlemise ja võrdsete võimaluste põhimõtte rakendamine; |

| —kavandatava tegevuse kvaliteet teadusliku väljaõppe ja / või teadmiste edasiandmise seisukohast. |

| Sellega seoses täpsustatakse tööprogrammis hindamis- ja valikukriteeriume ja võidakse lisada täiendavaid nõudmisi, koefitsiente ja lävendeid. |

Muudatusettepanek 19

Artikli 7 lõige 2

2. Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korda kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastuvõtmisel. | 2. Artikli 8 lõikes 2 sätestatud korralduskomitee menetlust kohaldatakse artikli 6 lõikes 1 osutatud tööprogrammi vastuvõtmisel. |

Muudatusettepanek 20

Artikli 8 lõige 4

4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud. | 4. Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 ja artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud. |

Muudatusettepanek 21

Artikli 8 lõige 5

5. Komisjon teavitab komiteed korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikide selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetega seotud edusammudest. | 5. Komisjon teavitab komiteed ja Euroopa Parlamendi vastutavat komisjoni korrapäraselt eriprogrammi rakendamise üldisest edenemisest ja kõikidest selle programmi alusel rahastatud TTA meetmetest. |

Muudatusettepanek 22

Artikli 8 lõige 5 a (uus)

| 5 a. Komisjoni aruanne sisaldab finantsjuhtimise usaldusväärsuse hinnangut ning käesoleva programmi eelarve haldamise ja majandamise tõhususe ja korrakohasuse hinnangut. |

Muudatusettepanek 23

Artikkel 8 a (uus)

| Artikkel 8 a Komisjon esitab käesoleva otsuse, samuti eriprogrammi rakendamise aruande pädevatele asutustele läbivaatamiseks, jättes neile piisavalt aega, et tagada käesoleva otsuse muutmise menetluse lõpetamine 2010. aasta lõpuks. |

Muudatusettepanek 24

Artikkel 8 b (uus)

| Artikkel 8 b Komisjon organiseerib käesoleva eriprogrammi valdkondades toimuva tegevuse sõltumatu järelevalve, hindamise ja läbivaatamise, nagu on sätestatud raamprogrammi kehtestamise otsuse artiklis 7. |

Muudatusettepanek 25

Lisa sissejuhatuse esimene lõik

Teaduse ja tehnika valdkonna üks peamisi konkurentsieeliseid on personali hulk ja kvaliteet. Euroopa teadus- ja tehnikaarengu suutlikkuse parandamise ning Euroopa teadusruumi koondamise ja edasise arendamise eeldus ning käesoleva programmi üldine strateegiline eesmärk on Euroopa muutmine teadlastele atraktiivsemaks. See saavutatakse märkimisväärse üleeuroopalise struktureeriva mõju kaudu kogu Euroopa teaduskoolituse korraldusele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste karjääri aktiivsele kujundamisele, teadmiste vahetamisele teadlaste kaudu teadusasutuste vahel ning naiste suuremale osalemisele teadus- ja arendustegevuses. | Inimressurssidel on teaduse ja tehnika valdkonnas oluline tähtsus üha enam teadmistel rajaneva konkurentsivõime ja arengu seisukohast. Paljude kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste olemasolu annab Euroopale konkurentsieelise. Euroopa teadus- ja tehnikaarengu suutlikkuse parandamise ning Euroopa teadusruumi koondamise ja edasise arendamise eeldus ning käesoleva programmi üldine strateegiline eesmärk on arendada muuhulgas jätkuvalt ülikoolide teaduskeskusi, et muuta Euroopa teadlastele atraktiivsemaks. See saavutatakse märkimisväärse üleeuroopalise struktureeriva mõju kaudu kogu Euroopa teaduskoolituse korraldusele, tulemuslikkusele ja kvaliteedile, teadlaste karjääri aktiivsele kujundamisele, teadmiste vahetamisele teadlaste kaudu teadusasutuste vahel, ergutades praktikat, millega kaasneb liikumine teadusasutustest tööstusesse ja vastupidi, ning teadlaste karjääri aktiivsele arendamisele, pöörates eriti tähelepanu naiste ja noorte teadlaste osalemisele teadus- ja arendustegevuses, toetades samas töö ja pereelu ühitamist. |

Muudatusettepanek 26

Lisa sissejuhatuse teine lõik

Programmi rakendatakse pideva inimestesse investeerimise teel, seda peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, mille raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil alates esmasest teaduskoolitusest kuni elukestva teadlasõppe ning karjääri kujundamiseni. Nii riikide- kui ka valdkondadevaheline liikuvus, eri valdkondades ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning head töötingimused on Marie Curie nimeliste meetmete põhielemendid. | Programmis, mida rakendatakse pideva inimestesse investeerimise teel, seda peamiselt ühtse Marie Curie nimelise meetmete kogumi abil, tuleb võtta arvesse Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis toodud soovitusi, pöörates erilist tähelepanu Euroopa lisandväärtusele, mida need meetmed Euroopa teadusruumi kujundades loovad. Nende meetmete raames toetatakse teadlasi nende karjääri igal etapil alates esmasest teaduskoolitusest kuni professionaalse arengu ja elukestva teadlasõppeni avalikus ning erasektoris. Nii riikide- kui ka valdkondadevaheline liikuvus, mis on käesolevas programmis kesksel kohal, eri valdkondades ja riikides saadud kogemuste tunnustamine ning head töötingimused, nii teadustöö iseseisvuse, tasustamise parimate rahvusvaheliste standarditega vastavusse viimise kui sotsiaalsetele tagatistele ja kindlustuskaitsele suurema tähelepanu pööramise poolest, on Marie Curie nimeliste meetmete põhielemendid. |

| Viimaks, et edendada teadlaste liikuvust Euroopa Liidus, tuleb hakata võtma meetmeid teadlaste maksustamissüsteemi ühtlustamiseks. |

Muudatusettepanek 27

Lisa sissejuhatuse kolmas a lõik (uus)

| Toetada võidakse ka uutest liikmesriikidest pärinevaid doktorikraadiga teadlasi, et nad saaksid osaleda teistes liikmesriikides tegutsevate uurimisrühmade töös. |

Muudatusettepanek 28

Lisa sissejuhatuse neljas lõik

Ettevõtete, s.h VKEde aktiivne osavõtt annab käesolevale programmile olulise lisandväärtuse. Kõikide Marie Curie nimeliste meetmetega edendatakse tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd seoses teaduskoolituse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamisega, kuna erimeede on suunatud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööle ja partnerlusele. | Ettevõtete, s.h VKEde osavõtt annab käesolevale programmile olulise lisandväärtuse. Kõikide Marie Curie nimeliste meetmetega edendatakse tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahelist koostööd seoses teaduskoolituse, karjääri kujundamise ja teadmiste vahetamisega, kuna erimeede on suunatud tööstuse ja akadeemiliste ringkondade koostööle ja partnerlusele. Ülikoolide ja tööstusringkondade koostö korralduse puhul tuleb säilitada teadlaste akadeemiline vabadus. |

Muudatusettepanek 29

Lisa sissejuhatuse neljas a lõik (uus)

| Marie Curie nimeliste meetmete puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata intellektuaalomandi kaitsele ja õiguste jagamisele, lisades vastavatesse lepingutesse klausli, mille abil kaitsta teadlast, kelle töö tulemuseks on patent, mida kasutatakse turuleviidavate toodete valmistamiseks. |

Muudatusettepanek 30

Lisa sissejuhatuse viies lõik

Karjääri kujundamisel, teadlaste rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ja rikastamisel ning andekate teadlaste huvi äratamisel Euroopa vastu peab arvesse võtma rahvusvahelist mõõdet, mis on Euroopas uurimis- ja arendustegevuse inimressursside oluline osa. Kõik Marie Curie nimelised meetmed sisaldavad rahvusvahelist mõõdet ja sellele on suunatud ka iseseisvad meetmed. | Nii mees- kui naisteadlaste karjääri kujundamisel, teadlaste rahvusvahelise koostöö tugevdamisel ja rikastamisel ning andekate teadlaste huvi äratamisel Euroopa vastu peab arvesse võtma rahvusvahelist mõõdet, mis on Euroopas uurimis- ja arendustegevuse inimressursside oluline osa, luues kõnealuse eesmärgini jõudmiseks sobivaid ergutusi. Kõik Marie Curie nimelised meetmed sisaldavad rahvusvahelist mõõdet ja sellele on suunatud ka iseseisvad meetmed. |

Muudatusettepanek 31

Lisa sissejuhatuse kuues lõik

Arvestatakse säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Programmi eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus toetades võrdseid võimalusi kõigi Marie Curie nimeliste meetmete puhul ning jälgides osalejate soolist jaotust (eesmärgiks naiste vähemalt 40% osalus). Lisaks sellele kavandatakse meetmed nii, et teadlastel oleks võimalik saavutada tasakaal töö- ja pereelu vahel ning hõlpsam jätkata pärast vaheaega teadlaskarjääri. Lisaks võetakse vajaduse korral selle eriprogrammi raames arvesse teadusuuringute ning nende potentsiaalsete rakenduste eetilisi, ühiskondlikke, õiguslike ja laiemaid kultuurilisi aspekte ning teaduse ja tehnika arengu sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning väljavaateid. | Arvestatakse säästva arengu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Programmi eesmärk on tagada sooline võrdõiguslikkus toetades võrdseid võimalusi kõigi Marie Curie nimeliste meetmete puhul ning jälgides osalejate soolist jaotust (eesmärgiks naiste vähemalt 40% osalus). Lisaks sellele kavandatakse meetmeid nii, et kõrvaldada takistused, mis piiravad liikuvust ja tagada, et teadlastel oleks võimalik saavutada tasakaal töö- ja pereelu vahel, pakkudes asjakohaseid soodustusi nende perekondade toetamiseks ning et aidata neil leida püsivat töökohta või jätkata pärast vaheaega teadlaskarjääri. Lisaks võetakse vajaduse korral selle eriprogrammi raames arvesse teadusuuringute ning nende potentsiaalsete rakenduste eetilisi, ühiskondlikke, õiguslike ja laiemaid kultuurilisi aspekte ning teaduse ja tehnika arengu sotsiaal-majanduslikke mõjusid ning väljavaateid. |

Muudatusettepanek 32

Lisa sissejuhatuse seitsmes lõik

Selleks et täielikult ära kasutada Euroopa võimalust muutuda teadlastele huvipakkuvamaks, luuakse Marie Curie nimeliste meetmete abil sünergia teiste meetmetega nii ühenduse teaduspoliitika kui muude ühenduse poliitikameetmete raames, nt hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõive valdkonnas. Sellise sünergia poole püüeldakse ka siseriiklike ja rahvusvaheliste meetmete abil. | Selleks et täielikult ära kasutada Euroopa võimalust muutuda teadlastele huvipakkuvamaks, luuakse Marie Curie nimeliste meetmete abil sünergia meetmetega nii ühenduse teaduspoliitika kui muude ühenduse poliitikameetmete raames, tagades soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise hariduse, ühtekuuluvuse ja tööhõive valdkonnas. Sellise sünergia poole püüeldakse ka piirkondlike, siseriiklike ja rahvusvaheliste meetmete abil eelkõige eesmärgiga saavutada piirkondlik sidusus, võttes arvesse vähem arenenud piirkondade vajadust meelitada ligi teadlasi, mis võimaldaks neil kujundada oma keskmise pikkusega ja pikaajalist arengustrateegiat. |

Muudatusettepanek 33

Lisa sissejuhatuse seitsmes a lõik (uus)

| Oluline on tugevdada seost teadustöö ning ülikooliõppe reformimise ja lähenemisprogrammi vahel (Bologna protsess), et soodustada teadlaste liikuvust ja tagada, et selle tulemuseks ei oleks süsteem, kus ainsaks eesmärgiks on ülikooliõppe kiire lõpetamine, välismaal kogemuste omandamisest loobumise hinnaga. |

Muudatusettepanek 34

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" esimene lõik

Selle meetmega toetatakse teadlaste esmast koolitust ning on tavaliselt suunatud teadlaskarjääri neljale esimesele ning kuni ühele lisa-aastale esmase koolituse lõpetamiseks. Piireülese võrgustiku kaudu, mille eesmärk on struktureerida märkimisväärset osa teadlaste kõrgetasemelise esmase koolituse võimekusest avalikus ja erasektoris nii liikmesriikides kui ka assotsieerunud riikides, tahetakse meetme abil parandada mõlemas sektoris teadlaste karjäärivõimalusi ja seeläbi suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte teadlaste hulgas. | Selle meetmega toetatakse teadlaste esmast koolitust, mis hõlmab tavaliselt neli aastat teadustegevust (täistööajale taandatuna) ning juhul, kui see on vajalik esmase koolituse lõpetamiseks, kuni ühe lisa-aasta. Piiriülese võrgustiku kaudu, mille eesmärk on struktureerida märkimisväärset osa teadlaste kõrgetasemelise esmase koolituse võimekusest avalikus ja erasektoris nii liikmesriikides kui ka assotsieerunud riikides, tahetakse meetme abil parandada mõlemas sektoris teadlaste karjäärivõimalusi ja seeläbi suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte hulgas. |

Muudatusettepanek 35

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" kolmas lõik

Teadusuuringute ühisprogrammid peaksid kvaliteedi standardite osas olema ühtsed ning hõlmama juhendamis- ja nõustamissätteid. Ühtne koolitusprogramm kasutab ära võrgustikus osalejate, k.a ettevõtete täiendavat pädevust ja muud sünergiat. Selleks on vajalik vastastikune koolituskvaliteedi ning võimalusel diplomite ja teiste väljaantud tunnistuste tunnustamine. | Teadlaste koolitamise ühisprogramm peaks kvaliteedi standardite osas olema ühtne ning hõlmama juhendamis- ja nõustamissätteid. Ühtne koolitusprogramm kasutab ära võrgustikus osalejate, k.a ettevõtete täiendavat pädevust ja muud sünergiat. Selleks on vajalik vastastikune koolituskvaliteedi ning võimalusel diplomite ja teiste väljaantud tunnistuste tunnustamine. Eelkõige pööratakse tähelepanu teadlaste pikaajalise tööhõivega seotud probleemidele. |

Muudatusettepanek 36

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" viienda lõigu teine a taane (uus)

| —võimalus luua ettevõtetes töötavatele teadlastele ülikoolide juures lühiajalisi ametikohti, et tugevdada teadusasutuste ja ettevõtete koostööd ning teadmiste edasiandmist. |

Muudatusettepanek 37

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Teadlaste esmane koolitamine" viienda lõigu kolmas a taane (uus) ja kolmas b taane (uus)

| —meetmed, mis võetakse tarvitusele koostöös kolmandate riikidega ja mille eesmärk on koolitada oma karjääri alustavaid teadlasi; |

| —toetus teadlaste trükiste, uurimuste ja raamatute avaldamiseks eesmärgiga levitada teadmisi ning toetada teadlaste teadusteoreetilist arengut. |

Muudatusettepanek 38

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" teine lõik

Käesolev meede on suunatud vähemalt nelja-aastase (täistööaeg) uurimiskogemusega teadlastele. Kuna meede on suunatud elukestvale õppele ja karjääri kujundamisele, eeldatakse aga, et tavaliselt on teadlastel pikem kogemus. | Käesolev meede on suunatud vähemalt nelja-aastase (täistööajaga või täistööajale taandatud) uurimiskogemusega või doktorikraadiga teadlastele. Kuna meede on suunatud elukestvale õppele ja karjääri kujundamisele, eeldatakse aga, et tavaliselt on teadlastel pikem kogemus. |

Muudatusettepanek 39

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" neljanda lõigu teine taane

—muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kaasa arvatud suured teadusasutused, kes rahastavad ja haldavad stipendiumiprogramme riikliku volituse alusel või keda on riiklikud asutused tunnustatud, nagu riiklikult asutatud eraõiguslikud agentuurid, kes osutavad avalikke teenuseid, heategevusasutused jne; | —muud avalik-õiguslikud või eraõiguslikud asutused, kaasa arvatud suured teadusasutused, ülikoolid või muud organisatsioonid, kes rahastavad ja haldavad stipendiumiprogramme riikliku volituse alusel või keda on riiklikud asutused tunnustanud, nagu riiklikult asutatud eraõiguslikud agentuurid, kes osutavad avalikke teenuseid, heategevusasutused, riiklike asutustega koostööd tegevad ettevõtted jne; |

Muudatusettepanek 40

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Elukestev õpe ja karjääri kujundamine" kuues lõik

Mõlemaid rakendusviise kasutatakse paralleelselt. Raamprogrammi käigus hinnatakse mõlema rakendusviisi mõjusid, mis määravad ülejäänud programmi rakendusviisid. | Mõlemaid rakendusviise kasutatakse esialgu paralleelselt, rakendades kaarahastamist ja nähes ette mõlemale rakendusviisile sobiva algetapi. Raamprogrammi käigus hinnatakse mõlema rakendusviisi mõjusid, mis määravad ülejäänud programmi rakendusviisid. |

Muudatusettepanek 41

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" esimene lõik

Selle meetme eesmärk on alustada ja edendada dünaamilist koostööd avalike teadusasutuste ja eraõiguslike ettevõtete (eriti SMEde) vahel pikaajaliste koostööprogrammide alusel, mis pakuvad häid võimalusi ulatuslikumaks teadmiste vahetuseks ja kultuuriliste erinevuste ning mõlemas valdkonnas vajaminevate oskuste paremaks mõistmiseks. | Selle meetme eesmärk on alustada ja edendada dünaamilist koostööd avalike teadusasutuste ja eraõiguslike ettevõtete (eriti SMEde) vahel pikaajaliste koostööprogrammide alusel, mis pakuvad häid võimalusi ulatuslikumaks teadmiste vahetuseks ja kultuuriliste erinevuste ning mõlemas valdkonnas vajaminevate oskuste paremaks mõistmiseks. Meede koostatakse nii, et see ei piiraks osalevate teadlaste liikuvust uurimistulemuste avaldamise või teatavate organisatsioonide heaks töötamise piiramise teel. |

Muudatusettepanek 42

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" teise lõigu sissejuhatus

Meedet rakendatakse paindlikult mõlemast sektorist vähemalt kahe eri liikmesriigi või assotsieerunud riigi asutuste vaheliste koostööprogrammide kaudu, seejuures toetatakse raamprogrammiga töötajate vahelist suhtlemist. Ühenduse toetust antakse ühele või mitmele järgmisele tegevusele: | Meedet rakendatakse paindlikult, kasutades kogu Euroopa Liidus juba leiduvatest tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlussuhetest saadud kogemusi, vähemalt kahe eri liikmesriigi või assotsieerunud riigi mõlema sektori asutuste vaheliste koostööprogrammide kaudu, seejuures toetatakse raamprogrammiga töötajate vahelist suhtlemist. Ühenduse toetust antakse ühele või mitmele järgmisele tegevusele: |

Muudatusettepanek 43

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Tööstuse ja akadeemiliste ringkondade partnerlus ja koostöö" teise lõigu kolmas a taane (uus)

| —meetmed, millega tugevdatakse teadustöö alusel toimivate piirkondlike klastrite arengut; |

Muudatusettepanek 44

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" esimene lõik

Kuna rahvusvaheline mõõde on Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside oluline komponent, kehtestatakse erimeetmed Euroopa teadlaste karjääri kujundamiseks ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks. | Kuna rahvusvaheline mõõde on Euroopa teadus- ja arendustegevuse inimressursside oluline komponent, kehtestatakse erimeetmed Euroopa teadlaste karjääri kujundamiseks ja rahvusvahelise koostöö tugevdamiseks riiklikul või piirkondlikul tasandil. |

Muudatusettepanek 45

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" teise lõigu punkt i

i)stipendiumid (tagasipöördumise kohustusega) kogenud teadlastele teadustegevuseks väljaspool Euroopat elukestva õppe ja kogemuste vahetamise raames uute oskuste ja teadmiste omandamiseks; | i)asjakohaselt rahastatud rahvusvahelised stipendiumid (Euroopa Liitu tagasipöördumise kohustusega) kogenud teadlastele teadustegevuseks väljaspool Euroopat elukestva õppe ja kogemuste vahetamise raames ning karjääri alustavatele teadlastele uute oskuste ja teadmiste omandamiseks; |

Muudatusettepanek 46

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" teise lõigu punkt ii

ii)tagasipöördumis- ja reintegratsiooni toetused kogenud teadlastele pärast rahvusvahelise kogemuse omandamist. Selle meetme raames toetatakse ka liikmesriikide ja assotsieerunud riikide välismaal töötavate teadlaste võrgustikke, et teavitada neid ning hoida kursis Euroopa teadusruumi arenguga. | ii)asjakohaselt rahastatud tagasipöördumis- ja reintegratsiooni toetused kogenud või karjääri alustavatele teadlastele pärast rahvusvahelise kogemuse omandamist. Selle meetme raames toetatakse ka liikmesriikide ja assotsieerunud riikide välismaal töötavate teadlaste võrgustikke, et teavitada neid ning hoida kursis Euroopa teadusruumi arenguga, ning väljaspool Euroopat elavatele Euroopa teadlastele pakutakse soodustusi, et nad tagasi pöörduksid. |

Muudatusettepanek 47

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkirja "Rahvusvaheline mõõde" kolmanda lõigu punkt i

i)stipendiumid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meelitamiseks liikmesriikidesse ja assotsieerunud riikidesse teadmiste saamise ja kõrgetasemeliste sidemete loomise eesmärgil. Arengumaade ja esilekerkivate majanduskeskkondade teadlased võivad saada toetust tagasipöördumise perioodil. Kolmandate riikide ja assotsieerunud riikide teadlaste võrgustikke toetatakse samuti, et neid struktureerida ja luua sidemeid päritolumaaga; | i)stipendiumid kolmandate riikide kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meelitamiseks liikmesriikidesse ja assotsieerunud riikidesse teadmiste saamise ja kõrgetasemeliste sidemete loomise eesmärgil. Arengumaade ja esilekerkivate majanduskeskkondade teadlased võivad saada toetust tagasipöördumise perioodil. Kolmandate riikide ja assotsieerunud riikide teadlaste võrgustikke toetatakse samuti, et neid struktureerida ja luua sidemeid päritolumaaga, ning headele teadlastele kõikjal maailmas pakutakse soodustusi, et õhutada neid Euroopasse elama asuma; |

Muudatusettepanek 48

Lisa pealkirja "Meetmed" alapealkiri "Erimeetmed"

Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomise toetamiseks tuleb rakendada ühtseid erimeetmeid, et kõrvaldada liikuvusega seotud takistused ja suurendada teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas. Need meetmed on suunatud eelkõige huvigruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele kaasa arvatud Marie Curie nimeliste meetmete kaudu, meetmete soodustamisele ja toetamisele liikmesriikide tasandil ning ühenduse meetmete täiendamisele. | Euroopa teadlaste tegeliku tööturu loomise toetamiseks tuleb rakendada ühtseid erimeetmeid, et kõrvaldada tööalase liikuvusega seotud takistused eelkõige sotsiaalkaitse ja maksude valdkonnas, mille tulemuseks on tihti otsus mitte asuda tegutsema teadusvaldkonnas, ja suurendada teadlaste karjäärivõimalusi Euroopas, kergendades töö ja pereelu ühitamist, mis eeldab eelkõige seda, et neile tagatakse sobivad rahalised ja palgatingimused ning sotsiaalkaitsemehhanismid. Need meetmed on suunatud eelkõige huvigruppide ja üldsuse teadlikkuse tõstmisele, kaasa arvatud Marie Curie nimeliste meetmete kaudu, meetmete soodustamisele ja toetamisele liikmesriikide tasandil ning ühenduse meetmete täiendamisele. Peale selle nähakse ette Euroopa algatused teadlaste ja nende perekondade liikuvuse soodustamiseks ning nende integreerimiseks vastuvõtjariigis. Kõik Marie Curie nimelised meetmed peavad tagama võrdsed võimalused ja kõrvaldama kõik puudega teadlasi piiravad takistused. |

[1] ELTs seni avaldamata.

[2] ELT C 139, 14.6.2006, lk 1.

--------------------------------------------------