23.12.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 318/117

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta”

KOM(2006) 103 lõplik

(2006/C 318/21)

9. mail 2006 otsustas Euroopa Komisjon vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 262 konsulteerida Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega järgmises küsimuses: “Komisjoni teatis nõukogule ja Euroopa Parlamendile kalapüügisektori majandusliku olukorra parandamise kohta”

Asjaomase töö ettevalmistamise eest vastutava põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsiooni arvamus võeti vastu 11. juulil 2006. Raportöör oli hr Sarró Iparraguirre.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 429. istungjärgul 13.-14. septembril 2006 (14. septembri istungil) vastu järgmise arvamuse. Poolt hääletas 120, vastu hääletas 16, erapooletuks jäi 9.

1. Järeldused ja soovitused

1.1

Võttes arvesse kalapüügisektori majanduslikku ja sotsiaalset tähtsust Euroopa Liidu jaoks, mis ulatub kaugemale selle otsesest panusest SKTsse (1), nõustub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee komisjoni hinnanguga, et ühenduse kalapüügisektor on majanduslikus kriisis (2) ning on veendunud, et tuleb tegutseda olukorra parandamise nimel. Komitee on siiski veendunud, et sektori päästmiseks välja pakutud meetmed ei ole realistlikud ega piisavad. EMSK peab kõnealuseid meetmeid ebarealistlikeks, kuna suur osa ettevõtjaid on VKEd või ühe laeva omanikud, kes töötavad piiratud ressurssidega püügikohtades, kellel on väga väikesed meeskonnad, kelle suhtes kehtivad ranged kalapüügisektori juhtimise eeskirjad ning kellel on väike tegutsemisvabadus, et võtta meetmeid ümberkorraldusteks ning ettevõtte elujõulisuse tagamiseks lühemas perspektiivis.

1.2	Lisaks on nende uute meetmete rakendamiseks praktikas vähe võimalusi, kuna peale FIFG ja EFF (3) vahendite ei anta käsutusse täiendavaid ühenduse vahendeid. Seepärast on EMSK arvamusel, et kõnealusel teatisel on enamiku kalandusettevõtete jaoks väike praktiline mõju.

1.3

Komitee on siiski veendunud, et ettevõtete jaoks, mis on päästmis- ja ümberkorraldamisabi taotlemiseks piisavalt suured, peaks teatis:

—	tagama Kalanduse Arendusrahastust/Euroopa Kalandusfondist eraldiseisvate ühenduse vahendite eraldamise;

—	muutma päästmisabi mittetagastatavaks ja tagama, et selle eraldamine oleks võimalik enam kui kuue kuu pikkuse perioodi jooksul;

—	kindlustama, et liikmesriikide esitatavad riiklikud kavad oleksid paindlikud ning kohandatavad, et tagada taotluse esitanud ettevõtetele kiire juurdepääs saadavalolevale abile.

1.4

Lisaks päästmis- ja ümberkorraldamisabile raskes olukorras ettevõtetele, peab komitee vajalikuks lisameetmete võtmist, et leevendada kõrgetest kütusehindadest tingitud murettekitavat mõju kalandusettevõtetele ja nende meeskondadele. EMSK soovitab komisjonil ja nõukogul kiita heaks eelkõige järgmised tegevused:

a)	suurendada vähese tähtsusega abi määra 100 000 euroni ettevõtte kohta;

b)	peatada kalapüük ajutiselt “ettenägematute asjaolude” ilmnemisel, mille all tuleb mõista kõrgetest kütusehindadest tulenevat kriisi;,

c)	võimaldada abi kindlustuslepingute maksete tasumisel, nagu seda tehakse põllumajandussektoris;

d)	luua konkreetse eelarvega ühenduse lammutusfond, mis eelistaks problemaatilisemaid kalalaevastiku osi ja võimaldaks laevaomanikel, kes vabatahtlikult soovivad kalapüügist loobuda, teha seda ka vastuvõetaval viisil;

tagada RTDI abi (4) kaudu riigi- ja ühenduse ametkondade maksimaalne toetus kalapüügisektori esitatud projektidele, mille eesmärgiks on parandada kalapüügisektori energiatõhusust, leides diislikütuse asemel alternatiivseid või täiendavaid energiaallikaid ning arendades kalapüügi tehnoloogiaplatvorme;

f)	püüda muuta kalurite hoiakuid, ajendada neid osalema kalatoodete müügis, tõstes sel viisil kõnealuste toodete lisaväärtust;

g)	vaadata üle rannalähedasele kalalaevastikule kehtivad maksusätted, eelkõige viies sisse ettevõtte tulumaksust vabastuse ainumüügiõigusega hulgimüüjatele kalatoodete esmamüügilt saadud tulult ja käibemaksu alandamise kõnealuste hulgimüüjate sooritatud vahendusoperatsioonidelt;

h)	kanda ühenduse vetest väljaspool kala püüdvad süvamere laevad teise registrisse, mida peetakse mitmetes liikmesriikides kaubalaevastike tarbeks, muutes sellega ühenduse suuniseid kalandusele antava riigiabi kohta.

2. Seletuskiri

2.1

Kalandus annab suure osa inimtoiduks vajalikust valgust ja sel on tähtis osa rannikualade elanikkonna majandus- ja sotsiaalelus kogu Euroopa Liidu ulatuses. Komisjoni andmetel (5) moodustab 7 293 101 tonni kala, mida laienenud Euroopa Liidus (25-liikmelise ELi) püütakse ja kasvatakse, 5 % maailma kalapüügisektori toodangust, mis tähendab, et ollakse Hiina järel suuruselt teine tootja. Lisaks koosneb laevastik peaaegu 90 000 kalalaevast, pakkudes 229 702 töökohta.

2.2

Kalapüügisektor seisab silmitsi raske kohanemisega, mida põhjustab kalapopulatsioonide vähenemine ja mõnel juhul ammendumine enamikus püügikohtades, ning ebasoodsad turutingimused. Teatise andmetel on laevadele eraldatud kvoodid Lääne-Euroopa peamiste põhjalähedaste liikide (tursa, kilttursa, merlangi, süsika ja merluusi) ning põhjas elunevate liikide (atlandi merilesta, merikeele, euroopa merikuradi ja norra salehomaari) püüdmiseks 1990. aastate keskelt alates langenud.

2.3

Kuigi 2002. aasta ühise kalanduspoliitika reformiga algatati Euroopa Liidu kalapüügisektori juhtimise moderniseerimine, mille eesmärk on tagada jätkusuutlikkus, kehtestati ka sellised meetmed nagu taastamiskavad, mis piiravad püüki ning vähendavad seega oluliselt kasumeid — olukord, mis jätkub ka tulevikus.

2.4	Tegevuskulude pidev, tavapärane suurenemine ning kütuse drastiline kallinemine on toonud kaasa olukorra, kus paljud laevad töötavad olulise kahjumiga.

2.5	Komisjoni teatises esitatakse loetelu põhjustest, mis on üheskoos viinud suure osa ühenduse kalalaevastikust kirjeldatud majanduslikku olukorda, ning pakutakse välja sellele probleemile lahendusi.

3. Üldine taust

3.1

Komisjoni teatises esitatakse põhjuste hulgas kaks ilmselget tegurit:

—	kahanev sissetulek ja

—	suurenevad kulud.

3.1.1

Kahaneva sissetuleku põhjused on järgmised:

—

Seiskunud turuhinnad, mis on tingitud:

—	kala impordi osatähtsuse kasvust,

—	vesiviljeluse arengust,

—	müügi kontsentreerumisest suurtesse müügikettidesse,

—

Madalamad kalasaagid, mis on tingitud:

—	teatud kalapopulatsioonide intensiivsest püügist,

—	kalalaevastiku püügivõimsuse ebapiisavast vähendamisest.

3.1.2

Laevade tegevuskulud, mis tavaliselt aasta-aastalt suurenevad, on kütusekulude tõusu tõttu alates 2003. aastat väga kiiresti kasvanud. See mõjutab kõiki kalapüügilaevastikke, eriti põhjatraalereid, mis moodustavad ühenduse kalapüügilaevastiku suurima osa ning mille tegevuse puhastulu on negatiivne.

4. Üldised märkused

4.1

Komisjoni pakutud lahendused kalapüügisektori praeguste majanduslike raskuste leevendamiseks on muuhulgas järgmised:

—	lähiajameetmed, mille eesmärk on päästa ja ümber korraldada kalapüügiettevõtted, mis on võimelised struktuuriliste muutuste kaudu kasumlikkust taastama;

—	pikaajalised meetmed, mille eesmärk on tagada, et kalapüügisektor oleks võimeline kohanema uue olukorraga, mida iseloomustavad kõrgemad kütusehinnad.

4.1.1 Lähiaja päästmis- ja ümberkorraldamismeetmed

4.1.1.1

Pankroti äärel või rahalistes raskustes olevate kalapüügiettevõtete päästmiseks ja ümberkorraldamiseks näeb komisjon ette kehtivate vahendite ja kehtiva riigiabiraamistiku kasutamise, mis põhineb ühenduse suunistel raskustes olevate äriühingute päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta (6) ning riigiabi kontrollimist kalapüügisektoris ja vesiviljeluses käsitlevatel suunistel (7). Lisaks nähakse ette mõned erandid, mis ulatuvad vastavatest suunistest kaugemale (vt punkte 4.1.1.5 ja 4.1.1.6).

4.1.1.2

Kõnealust päästmisabi võib anda kuni kuuekuulise tagastatava laenu või laenutagatisena. Abi eesmärk on võimaldada ettevõtetel kohaneda kütusehindade uue olukorraga, eriti laevade puhul, mis kasutavad veetavaid püügivahendeid ning keskenduvad põhjalähedaste kalaliikide püügile. Kui päästmisabile järgneb heakskiidetud ümberkorraldamiskava, saab selle tagasi maksta toetustest, mille äriühing saab ümberkorraldamisabina.

4.1.1.3

EMSK on seisukohal, et tõeliselt tõhus päästmisabi peaks vastandina tagastatavale laenule olema mittetagastatav. See lisaks päästmisabile lisaväärtust ja suurendaks ettevõtete huvi päästmisabi vastu. Muidu on ju otsest tagastatavat laenu võimalik saada igast krediidiasutusest, ilma et Euroopa Komisjon peaks selle heaks kiitma.

4.1.1.4

Kalapüügiettevõtete edasine ümberkorraldamine majandusliku elujõulisuse taastamiseks eeldab enamasti investeeringuid kalapüügilaevade kohandamiseks. Kalapüügisektoris antava riigiabi üldeeskirjad on sätestatud suunistes, mis võimaldavad anda abi kalapüügilaevade moderniseerimiseks ja seadmestamiseks vastavalt Kalanduse Arendusrahastut käsitlevas määruses sätestatud eeskirjadele (8). Riigiabi antakse kõnealusel eesmärgil seega samadel tingimustel kui Kalanduse Arendusrahastut käsitleva määruse (9) alusel antavat ühenduse abi.

4.1.1.5

Erandjuhtudel võib komisjon lubada riigiabi teatavat tüüpi moderniseerimiseks, mida Kalanduse Arendusrahastu määrus ei hõlma, kui kalapüügiettevõtte ümberkorraldamine on osa päästmis- ja ümberkorraldamiskavast. Enne riigiabi andmist hindab komisjon kõnealuseid riiklikke kavasid vastavalt ühenduse suunistele, eeldusel, et äriühingute ümberkorraldamine põhineb antud tingimustes realistlikul majandusprognoosil, võtab arvesse püügikalavarude olukorda ja võimalikku edasist arengut ning tagab ettevõtete kasumlikkuse tegevuskulude vähendamisega ilma senist püügi kogukoormust ja -võimsust suurendamata.

4.1.1.6

Erandjuhtudel võib komisjon riiklike päästmis- ja ümberkorraldamiskavade raames anda õiguse riigiabile järgmisteks investeeringuteks:

a)	esimene püügiseadmete muutmine, mille tulemus on väiksema kütusekuluga kalapüügimeetod;

b)	kütusesäästlikkust tõstvate seadmete soetamine (nt ökonomeetrid);

üks mootori väljavahetamine tingimusel, et

1.	laevade puhul, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, on uuel mootoril sama või väiksem võimsus kui vanal;

2.	kõigi teiste laevade puhul, mille kogupikkus ulatub 24 meetrini, on uuel mootoril vähemalt 20 % väiksem võimsus kui vanal;

3.	traalerite puhul, mille kogupikkus ületab 24 meetrit, on uuel mootoril vähemalt 20 % väiksem võimsus kui vanal ja laev hakkab kasutama kütusesäästlikumat püügimeetodit.

4.1.1.7

Riiklikes kavades, milles kiidetakse heaks mitut üle 12 meetri pikkust laeva käitavate ettevõtete ümberkorraldamiskava, võiks komisjon punkti 4.1.1.6 alapunkti c jaotises 3 all nimetatud mootori võimsuse vähendamist kohaldada ettevõtte kui terviku kohta ning laeva tegevuse lõpetamine riigiabi kasutamata arvatakse nõutava vähendamismäära hulka.

4.1.1.8

Sama põhimõtte alusel võiks aktsepteerida ka riiklikke kavasid, millega lubatakse rakendada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete rühma esitatud ümberkorraldamiskava. Kõnealusel juhul võiksid rühma mõne liikme meetmed tõsta rühma teiste liikmete kasumlikkust, näiteks laeva tegevuse lõpetamine.

4.1.1.9

Heakskiidetud investeeringu teostamiseks vajaliku tegevuse ajutise katkestamise ajal võivad ettevõtted taotleda asjaomast riigiabi tingimusel, et seda taotletakse päästmis- ja ümberkorraldamiskavade raames.

4.1.1.10

Ümberkorraldamiskavade ja pikaajalise elujõulisuse üldhindamisel tuleb arvesse võtta igasugust muud raskuses olevale äriühingule antavat riigiabi, sealhulgas ühenduse abi.

4.1.1.11

Liikmesriikidel on käesoleva teatise avaldamise kuupäevast aega kaks aastat, et teavitada komisjoni riiklikest päästmis- ja ümberkorraldamiskavadest ning individuaalsetest kavadest suuremate ettevõtete puhul, kui sellised on olemas. Pärast komisjonilt nõusoleku saamist on liikmesriikidel aega kaks aastat, et avaldada haldusotsused ümberkorraldamiskavade kohta.

4.1.1.12

Kuna praegused majandusraskused mõjutavad eriti laevu, mis kasutavad veetavaid püügivahendeid, on komisjon seisukohal, et kõnealune ümberkorraldamisabi peaks olema suunatud eelkõige traaleritele.

4.1.1.13

Seoses otsese tegevusabiga lükkab komisjon praeguses olukorras, kus kütusehinnad on kõrged, tagasi mis tahes riikliku sekkumise kõnealuste kulude hüvitamiseks, kuna see oleks vastuolus asutamislepinguga.

4.1.1.14

Alternatiivina võiks komisjon nõustuda kalapüügisektori taotletava tagatiste kavaga, mille puhul võiks sektori poolt soodsatel aegadel sissemakstud raha kütusehinna ootamatu tõusu korral hüvitusena tagasi maksta. Komisjon võiks sellise kava kinnitada vaid juhul, kui sellega tagatakse kogu riikliku abi tagasimaksmine äritingimustel.

4.1.1.15

Kuigi EMSK nõustub komisjoni hinnanguga, et ühenduse kalapüügisektor on majanduslikus kriisis, on ta veendunud, et sektori päästmiseks välja pakutud meetmed ei ole realistlikud ega piisavad. EMSK peab kõnealuseid meetmeid ebarealistlikeks, kuna suur osa ettevõtjaid on VKEd või ühe laeva omanikud, kes töötavad piiratud ressurssidega püügikohtades, kellel on väga väikesed meeskonnad, kelle suhtes kehtivad ranged kalapüügisektori juhtimise eeskirjad ning kellel on väike tegutsemisvabadus, et võtta meetmeid ümberkorraldusteks ning enda elujõulisuse tagamiseks lühemas perspektiivis. Lisaks on nende uute meetmete rakendamiseks praktikas vähe võimalusi, kuna peale Kalanduse Arendusrahastu/Euroopa Kalandusfondi vahendite ei anta käsutusse täiendavaid ühenduse vahendeid. Seepärast on EMSK arvamusel, et kõnealusel teatisel on enamiku kalandusettevõtete jaoks väike praktiline mõju.

4.1.1.16

EMSK on siiski veendunud, et ettevõtete jaoks, mis on piisavalt suured, et taotleda päästmis- ja ümberkorraldamisabi, peaks teatis

—	tagama Kalanduse Arendusrahastust/Euroopa Kalandusfondist eraldiseisvate ühenduse vahendite eraldamise;

—	muutma päästmisabi mittetagastatavaks ja tagama, et selle eraldamine oleks võimalik enam kui kuue kuu pikkuse perioodi jooksul;

—	kindlustama, et liikmesriikide esitatavad riiklikud kavad oleksid paindlikud ning kohandatavad, et tagada taotluse esitanud ettevõtetele kiire juurdepääs saadavalolevale abile.

4.1.1.17

EMSK tuletab komisjonile meelde, et vähese tähtsusega abi reegli kohaldamine võiks olla tõhus lühiajaline meede. Komitee on siiski seisukohal, et kehtivate õigusaktidega ette nähtud ülemmäär (3 000 eurot ettevõtte kohta kolme aasta jooksul) on väga madal ning ei ole tegelikkuses asjakohane, pidades eriti silmas asjaolu, et teistes ELi sektorites (välja arvatud põllumajandus) on ülemmääraks 100 000 eurot. Seega leiab komitee, et on tungiv vajadus muuta eeskirju, mis reguleerivad vähese tähtsusega abi kalandusele, suurendades abi ülemmäära 100 000 euroni sarnaselt teiste sektoritega. Asjakohane küsimus tõstatati EMSK arvamuses teemal “Riigiabi tegevuskava — vähem ja paremini suunatud riigiabi: riigiabireformi kava 2005–2009” (10).

4.1.1.18

Teine ettevõtteid ja meeskondi vägagi aitav meede võiks olla kalapüügisektori raske majandusliku seisundi käsitlemine “ettenägematu olukorrana” Kalanduse Arendusrahastu määruse artikli 16 tähenduses, mis võimaldab kaluritele ja laevaomanikele kompensatsiooni tegevuse ajutiseks peatamiseks kõnealuses olukorras.

4.1.1.19

Eesmärgiga kohandada kalapüügilaevade püügivõimsust kiiremini kalavarude olukorraga, soovitab komitee, et komisjon looks lühemas perspektiivis konkreetse eelarvega ühenduse lammutusfondi, mida liikmesriigid peavad kasutama üksnes ettevõtete puhul, kes soovivad oma laevu lammutada. Kõnealune fond võiks eelistada neid kalalaevastiku osi, millel on suurimad probleemid.

4.1.1.20

Komitee on ka arvamusel, et lühemas perspektiivis peaks komisjon muutma suuniseid kalandusele antava riigiabi kohta, et liikmesriigid saaksid koostada spetsiaalsed kalapüügilaevade registrid, mis võimaldaksid parandada väljaspool ühendust tegutsevate suure tegevusraadiusega kalapüügilaevastike konkurentsivõimet, nagu toimiti kaubalaevastikuga 1990ndatel.

4.1.1.21

Komitee peab tagatiste süsteemi kütusehindade ootamatu tõusu puhuks täiendavaks abiks, mis võiks aidata kalapüügilaevu praegustes rasketes oludes töös hoida. Seega toetab komitee kõnealust süsteemi, kuigi on arvamusel, et praeguses majanduslikus olukorras on vähetõenäoline, et seda rakendataks komisjoni nõutavatel tingimustel. Komitee on arvamusel, et komisjon peaks liikmesriikidel lubama osaliselt või täielikult hüvitada kalandussektori ettevõtete sõlmitud kindlustuslepingute maksete kulud. Need lepingud tagaks kütusehinna maksimummäära konkreetsel ajavahemikul analoogselt põllumajandussektoriga.

4.1.1.22

Komitee arvates oleks kohane vaadata üle rannalähedasele kalalaevastikule kehtiv maksusüsteem, eelkõige viies sisse ettevõtte tulumaksust vabastuse ainumüügiõigusega hulgimüüjatel kalatoodete esmamüügil saadud tulult ja käibemaksu alandamise kõnealuste hulgimüüjate sooritatud vahendusoperatsioonidelt.

4.1.2 Pikaajalised meetmed ja algatused

4.1.2.1

Pikemas perspektiivis on kalapüügisektori väljavaated head vaid siis, kui kalapopulatsioonid taastuvad ning tegeletakse säästva kalapüügiga. Selles kontekstis pakutakse teatises välja järgmised meetmed:

a)	kalapüügisektori juhtimise parandamine,

b)	kalapüügieeskirjade parem täitmine,

c)	kalaturgude korraldus ja toimimine,

d)	kütusesäästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid püügimeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine.

4.1.2.2

Komitee on veendunud, et kõik nimetatud pikaajalised meetmed on juba uue ühise kalanduspoliitikaga ette nähtud. Komitee palub siiski komisjonil silmas pidada, et saavutamaks sellist kalapüügisektori juhtimise süsteemi, mis tagaks maksimaalselt jätkusuutliku saagikuse, on pärast kõige ohustatumate populatsioonide taastamise ja haldamise kavade elluviimist vaja uusi praktilisi ideid.

4.1.2.3

EMSK toetab täielikult komisjoni jõupingutusi, tagamaks ühise kalanduspoliitika eeskirjade õige kohaldamine kogu ELis. Komitee kordab, et komisjon peab tegema täielikku koostööd Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga vastavalt oma teatises väljendatud kavatsusele ning et komisjon peab tagama agentuurile piisava personali ja rahalised vahendid, et agentuur saaks täita talle usaldatud olulist ülesannet.

4.1.2.4

EMSK nõuab tungivalt, et komisjon kiirendaks võitlust seadusevastase, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu; üks otsustav vastumeede on sulgeda niisugustele saakidele ühenduse turg, kuna viimane on seadusevastase kalapüügi peamine sihtpunkt. Komitee peab avamerel ümberlaadimise keelustamist veel üheks tõhusaks meetmeks niisugust tüüpi kalapüügi vastu.

4.1.2.5

Komitee on veendunud, et komisjoni ettepaneku kohaselt on vaja hinnata kalaturu korraldust, et suurendada finantstulu, võtta kasutusele uusi vahendeid, edendada kala ja kalatoodete turustamist ning võimaldada tootjatel parandada kõnealuste toodete lisaväärtust esmamüügil ning osaleda turustamisprotsessis. Komitee arvates on tootjaorganisatsioonidel siin tähtis roll ning neid tuleks seega toetada. Eelöeldu saavutamiseks peaksid komisjon ja liikmesriigid EMSK arvates keskenduma püüdele muuta kalurite hoiakuid kõnealustes küsimustes.

4.1.2.6

EMSK toetab komisjoni kavatsust koostada Euroopa Liidu kalakaubanduse tegevusjuhend ning propageerida ökomärgise andmist pärast arutelu lõppemist kõnealusel teemal, mille kohta avaldas komitee hiljuti oma arvamuse.

4.1.2.7

Komitee on veendunud, et viimane teatises välja pakutud pikaajaline meede (kütusesäästlikumaid ja keskkonnasõbralikumaid püügimeetodeid käsitlevate teadusuuringute edendamine) on väga oluline. Ta avaldab siinkohal lootust, et komisjoni sätestatud rahalisi kohustusi täidetakse ning kalapüügisektorit esindavate organisatsioonide esitatud projekte toetatakse maksimaalselt, arendades samaaegselt kalapüügi tehnoloogiaplatvorme.

4.1.2.8

EMSK on seisukohal, et silmas pidades praegust kütusehindade olukorda, mis tundub olevat pöördumatu, on ülioluline teha teadusuuringuid kõigis teatises esitatud valdkondades. Eelkõige on komitee veendunud, et on vaja investeerida taastuva energia tootmisse, eriti uute biokütusetüüpide väljatöötamisse ja praktilisse kasutamisse ning energiatõhususe parandamisse. Ta nõuab, et Euroopa Komisjon ja liikmesriigid toetaksid rahaliselt kalapüügisektori organisatsioonide esitatud projekte.

Brüssel, 14. september 2006.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND

(1) Sisemajanduse kogutoodang.

(2) KOM(2006) 103 lõplik, 9.3.2006.

(3) FIFG (Financial Instrument for Fisheries Guidance) — Kalanduse Arendusrahastu ja EFF (European Fisheries Fund) — Euroopa Kalandusfond.

(4) Teadusuuringud, tehnoloogia, arendustegevus ja innovatsioon.

(5) Facts and figures on the CFP — basic data on the Common Fisheries Policy (Ühise kalanduspoliitika faktid ja arvnäitajad: põhiandmed ühise kalanduspoliitika kohta). 2006. aasta väljaanne. Euroopa Komisjon.

(6) ELT C 244, 1.10.2004.

(7) ELT C 229, 14.9.2004.

(8) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1263/1999, 12.6.1999.

(9) Nõukogu määrus (EÜ) nr 2792/1999, 17.12.1999

(10) ELT C 65, 17.3.2006.