9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/60

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) usub, et puidu kasutamine kütusena tähendab Euroopa kasutamata taastuvenergia potentsiaali (1) rakendamist ning samal ajal kasvuhoonegaasi süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist. Samuti on oluline arvestada üldsuse huvide kaitset (metsade kaitsefunktsioon ja bioloogiline mitmekesisus). Puitkütuste laiem kasutamine tähendab kasutamata tooraine rakendamist tööstustootmises. Puiduenergia rakendamine aitab võidelda kliimamuutusega, suurendab ELi energeetilist iseseisvust ja tõstab toorainega seotud julgeolekut — kõik need on ELi energiapoliitika eesmärgid. Siiski võib puit anda vaid piiratud panuse energiaprobleemide lahendamisse ning tuleb arendada teisi alternatiivseid energiaallikaid ja rakendada energia kokkuhoiu meetmeid (nt hoonete soojusisolatsioon). Mets seob kasvades atmosfääri süsinikdioksiidi. Üks kuupmeeter puitu seob keskmiselt 800 kg süsinikdioksiidi. Põhimõtteliselt on suurtel puidutagavaradel, aeglastel taastumisel, surnud puidu suurel osal oluline tähendus süsiniku pikaajalisel neeldumisel metsas. Tõhus metsamajandus ja metsade kasvu tagamine aitavad suurendada süsinikuvarusid. Suurem puiduenergia kasutamine asendaks mittetaastuvaid energiavarusid ja samal ajal vähendaks fossiilkütuste heitmeid. Puidu kasutamine energiaallikana aitaks kaasa tõhusamale metsamajandusele ja metsavarude suurendamisele pikemas perspektiivis.

1.2

EMSK arvab ka, et puitkütuse ulatuslikum kasutamine tingib vajaduse koostada pikaajaline strateegia, millest oleks välja jäetud puidu laialdasemat kasutamist piiravad ja takistavad sätted. Puiduenergia kasutamisele tuleb luua võrdsed tingimused, st fossiilkütuseid soosiv maksustamine ja toetuste maksmine tuleb lõpetada. Avaldati tahkete puitkütuste kvaliteedi Euroopa spetsifikatsioon ja klassifikatsioon — CEN/TS 14961.

1.3

EMSK usub, et puidu säästlik kasutamine peaks suurenema kõigis riikides ning et kütuseturg tuleb avada tööstuse kõrvalsaadustele, energiatootmiseks metsast hangitud puidule ja töödeldud puitkütustele. Kütuse tootmist ja kasutamist seostatakse sageli metsanduse ja puidutööstusega. Tekkinud on rahvusvaheline turg ka sellistele uutele puitkütustele nagu graanulid, brikett ja vedel biokütus. Puitkütuse turu arendamiseks on vaja majanduslikke vahendeid, mis võimaldaksid ka uutel ettevõtjatel turule siseneda. Majanduslikud vahendid võivad aidata suurendada puidu nõudlust ja pakkumist. Süsinikdioksiidi maks fossiilkütustele ja madal käibemaksumäär puitkütusele suurendaks nõudlust puiduenergia järele. Energiatootjate puitkütuse nõudluse suurendamiseks võib kasutada investeeringutoetusi. Lisaks tuleb rohkem edendada ka puitkütustest teavitamist ja tõhustada koolitust ning teadus- ja arendustegevust. Majanduslikud vahendid tuleks eelkõige suunata saastekvootidega kauplemise välistesse sektoritesse. Uutes liikmesriikides võib eriti oluliseks osutuda toetustegevus tehnosiirde ning hea tava ja kommunikatsioonistrateegia loomise valdkonnas.

1.4

EMSK usub, et selle kasutamata ressursi rakendamiseks ja mobiliseerimiseks on vaja ettevõtjaid, kellel on rahalised võimalused korralikult toimival turul toimetulekuks. Riikides, kus turg ei ole veel välja arenenud, peab ettevõtjaid olema võimalik ajutiselt rahaliselt toetada, nt maaelu arengu fondist. Oluline on toetada metsaomanike organisatsioone, kohalikke ettevõtjaid ja väiketootjaid.

1.5

EMSK soovib, et tehtaks jõupingutusi puitkütuste nõudluse suurendamiseks keskkonnale orienteeritud majanduslike vahendite kaudu, mis kohtlevad erinevaid kasutajaid võrdselt ning julgustaks kasutama puitkütust kõigis turusegmentides: kodumajapidamiste kütmisel nii küttepuidu kui töödeldud puitkütustega; suurte eramajade kütmisel; kohalike katlamajade ja külade, valdade ja linnade elektriga varustamisel; loomulikult ka metsatööstuses ning muudes kütet ja elektrit tarbivates tööstusettevõtetes, millel on võimalus kasutada kohalikku ja piirkondlikku puitkütust. Suuri puidukoguseid võib energiakandjana kasutusele võtta alles siis, kui on kasutatud kõiki soojusisolatsiooni võimalusi ja on koostatud kütteprojekt, mis hõlmab ka teisi alternatiivseid energialiike (eelkõige päikeseenergiat).

1.6

EMSK arvab, et puitkütuste tootmisega, puitkütusega kütmise ja elektritootmisega seotud äritegevuse alustamist tuleks toetada peaaegu kõigis liikmesriikides, kuid eelkõige uutes liikmesriikides ja ühinevates riikides, kus metsamajandusettevõtted on väikesed, erametsaomanikud ei ole eriti organiseerunud ning metsasaadusi kasutatakse vähe. Tõkked turule sisenemisel on tihti liiga suured. Tõkete alandamine suurendaks äritegevust ja stimuleeriks uute turgude loomist ja arengut. Äritegevuse alustamise soodustamiseks ning kohalike ja piirkondlike turgude loomiseks tuleks aktiivselt kasutada Euroopa Liidu struktuurifonde.

1.7

EMSK usub, et kõiki biokütuseid tuleks kohelda võrdselt. Teiste Euroopa Liidu poliitikavaldkondade vahendid ei tohi ohustada puidu konkurentsivõimet teiste biokütuste hulgas. Tänapäeva tehnoloogia juures on puidu biomass sobiv mis tahes energia tootmiseks ja ka transpordikütuse toorainena.

1.8

EMSK arvab, et Euroopa Liidus tuleks tühistada kõik lepingud ja sätted, mis piiravad vaba liikumist, samuti muud piirangud kauplemisel puidul baseeruva kütusega. Puidul võib olla oluline roll energiasektori konkurentsi stimuleerimisel. Eelkõige võib puit konkureerida kohaliku ja piirkondliku tasandi muude energiaallikatega.

1.9

EMSK märgib, et Euroopa Liidus on teadlikkus puitkütuse potentsiaalist ja kasutamisest vähene. Kõigis praegustes ja tulevastes liikmesriikides tuleb parandada puiduenergia ressursside kui säästva arengu aluse inventeerimist. Seejuures tuleb toimida vastavalt olukorrale. Kesk-Euroopa suurtes lehismetsa piirkondades on piisavalt puitkütuse potentsiaali ilma metsade bioloogilist mitmekesisust häirimata. Ei ole piisavalt teavet selliste metsaressursside kohta, mida tööstus ei saa nende asukoha tõttu kasutada. Seega tuleks need ressursid selgelt määratleda, klassifitseerida ja standardida, vältimaks moonutusi Euroopa Liidu puidukaubanduses. Vajalik on puitkütuse potentsiaali riiklik inventuur ja kasutamise jälgimine, puitkütuse võimalusi tuleb ühtsetel alustel lähemalt uurida. See võimaldaks seada eesmärke ja mõõta erinevate vahenditega saavutatud tulemusi.

1.10

EMSK arvab, et puidu järjest ulatuslikum kasutamine kütusena on oluline metsatulekahjude kontrollimise võimalus inimtegevuse poolt rajatud okaspuu monokultuurides. Suurem kasutus — eelkõige energiatootmises — võib tõenäoliselt aidata vähendada metsatulekahjude riski ja nende puhkemist.

1.11

Lisaks puidu energiaallikana kasutamise programmile on vajalikud uurimused sobivate perekondade, liikide ja intensiivsete kasvatusmeetodite valiku ning tootmistsükli lühendamise kohta. Metsamajanduse ühe valdkonnana tuleb välja arendada metsaistandus. Puidu kui energiaallika saamiseks tõhustate meetodite otsimine ei tohi avaldada negatiivset mõju bioloogilisele mitmekesisusele ega kohalikule ja piirkondlikule veemajandusele. EMSK arvates on vaja välja töötada põletustehnoloogia ning metsast saadava puitkütuse kasutamiseks vajalik tehnoloogia ja logistika. Püsiva tulemuse saab teadus- ja arendustegevust, teavitamist ja tehnosiiret toetades. Et konkurentsi mitte kahjustada, tuleb väikestele tahkekütusekateldele kehtestada ühtsed Euroopa standardid.

1.12

EMSK usub, et puiduenergia potentsiaalsete kasutusvõimaluste kohta tuleks edastada rohkem teavet. See kehtib kogu valdkonna kohta, alates graanulite kasutamisest eramajades kuni puiduhaket ja kõrvalsaadusi kasutavate suurte linnade ja tööstustootmisteni. Paljudes kaasaegsete soojuse ja elektri koostootmisjaamades on puitu võimalik kasutada samaaegselt teiste tahkekütustega.

1.13

Puidu baasil toodetud kütuste, metsatööstuse kõrvalsaaduste ja raiejääkide (kroonid, oksad, kännud ja harvendamise vähekvaliteetsed jäägid) kasutamine annaks tõuke säästva metsanduse kasumlikkusele ja metsandussektori konkurentsivõimele ilma metsavarusid, metsandussektori või puitu toorainena kasutavate tööstuste töökohti oluliselt ohustamata. Puiduenergia suurem kasutamine annaks olulise panuse ka metsandussektori võimele täita Lissaboni strateegia eesmärke.

1.14

Puidu kui energiakandja saamiseks tuleks kasutada ka alad, mis ei ole sobilikud põllumajanduslikuks kasutamiseks (metsastamine energiametsadena).

2.1

Euroopa Liidul puudub ühtne energiapoliitika. Viimastel aastatel on tehtud otsuseid elektrienergia (96/92/EÜ (2)) ja maagaasi (98/30/EÜ (3)) turu, tarnekindluse, taastuvenergia suurema kasutamise ja energiatootmisega seotud keskkonnaküsimuste kohta. Kokkulepet ei ole saavutatud fossiilkütuste süsinikdioksiidi heitkoguste ühtse maksumäära osas, mis soodustaks märgatavalt taastuvenergia kasutamist.

2.2

1997. aasta valges raamatus (4) on seatud eesmärk tõsta taastuvenergia kasutamine 45 Mtoe-lt 1995. aastal 135 Mtoe-ni 2010. aastal. Eesmärk püstitati 15-liikmelisele Euroopa Liidule ja see tähendab taastuvenergia osakaalu tõusu 2010. aastaks 5,2 %-lt 12 %-le. Aastal 2001 oli osakaal 6 %. Parimal juhul võib see tõusta 10 %-le, halvimal juhul jääda 8 %-le. See näitab, et võetud meetmed ei ole olnud piisavad, et suunata energia areng piisavalt kiiresti õigele teele. Komisjoni teatises (5) antud hinnang oli sarnane.

2.3

2000. aasta rohelises raamatus “Energiaga varustamise Euroopa strateegia suunas” (6) väljendati tungivat soovi vähendada Euroopa energia importimise vajadust ja suurendada energeetilist iseseisvust. Euroopa Liidus toodetud energia moodustab praegu ligi 50 %, mis strateegilisest vaatepunktist vaadatuna on liiga vähe.

2.4

Direktiivis 2001/77/EÜ (7) taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia kasutamise edendamise kohta seati eesmärgiks, et taastuva elektrienergia kasutamise osakaal siseturul peaks aastaks 2010 olema 22 %. Võetud meetmete hindamine ja tulemuste järelkontroll näitab, et 2010. aastaks on see osakaal ainult 18–19 %. Biomassist toodetud elektrienergia osakaal on selgelt suurenenud. Riikide vahel on siiski arvestatavad erinevused.

2.5

Direktiivis 2003/30/EÜ (8) biokütuste kasutamise edendamise kohta seati eesmärgiks, et 2010. aastaks on biokütuste osakaal kõigist kütustest 5,75 %. 2005. aastaks seatud vahe-eesmärk oli 2 %, kuid tulemus oli vaid 1,4 %.

2.6

Direktiiv energiatoodete ja elektrienergia maksustamise kohta (2003/96/EÜ (9)) võimaldab liikmesriikidel kohaldada puitkütustele maksuvabastust või maksustada seda madalama määraga. See võimaldab biokütused täielikult või osaliselt maksust vabastada ning maksumäär võib olla isegi madalam kui kohustuslik miinimummäär. Maksuvabastust võib anda korraga maksimaalselt kuueks aastaks. Maksusoodustust ei või anda pärast 31. detsembrit 2012 ja direktiivi kohaselt kaotavad antud maksusoodustused kehtivuse 2018. aastaks.

2.7

Saastekvootidega ELis kauplemise direktiiv (2003/87/EÜ (10)) võeti vastu 2003. aasta sügisel. Niinimetatud sidusdirektiiv (2004/101/EÜ (11)) võeti vastu 2004. aasta septembris ja see võimaldab saastekvootidega kauplemise väljaspool Euroopa Liitu toimuvate arendusprojektide puhul (CDM, puhta arengu mehhanism) või tööstusriikide vahel (JI, ühine rakendamine).

2.8

2005. aasta detsembris avaldas komisjon teatise pealkirjaga “Biomassi tegevuskava” (12), mille eesmärk on kiirendada ja tõhustada biokütuste kasutamist liikmesriikides.

2.9

Enamik energiatootmises kasutatavast biomassist läheb soojatootmiseks. Biomassi soojatootmises kasutamise edendamiseks tuleks välja töötada uus direktiiv.

2.10

Parim moodus energiatõhususe saavutamiseks on elektri ja soojuse tootmine koos ühes ja samas elektrijaamas. Koostootmine on eriti oluline kaugkütte tootmisel ning püüdlustes suurendada biomassi kui kütuse kasutamist. Direktiiv 2004/8/EÜ (13) käsitleb soojus- ja elektrienergia koostootmise edendamist.

2.11

Praegu on koostamisel Euroopa Liidu teadusuuringute 7. raamprogramm (2007–2013). Euroopa metsandussektor on moodustanud “Metsandusvaldkonna tehnoloogia platvormi”, mille teadusuuringute programmist on eraldatud suur summa ka puiduenergia teadus- ja arendustegevusele.

2.12

Energiaturu konkurents on erinevates Euroopa osades arenenud väga erinevalt. See kehtib nii tootmise kui turustamise kohta, eriti elektrienergia sektoris, kuid paljudel juhtudel ka fossiilkütuste müügi kohta. Energiasektori konkurents on mitterahuldav. Puit kui kohalik ja piirkondlik küttematerjal suurendaks konkurentsi turul.

2.13

Uued ettevõtjad peavad energiasektori konkurentsi tihedaks. Sellel seisukohal on eelkõige väikesed ettevõtjad, kes tahavad elektrit võrku tarnida teistega võrdsetel alustel. Olukord on liikmesriigiti väga erinev.

2.14

30. septembril 2005 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, mis seadis eesmärgiks suurendada 2020. aastaks taastuvenergia osakaal 20 %ni. Resolutsioonis tunnistatakse, et taastuvenergial ei ole turule vaba juurdepääsu. Resolutsioonis väidetakse, et taastuvenergia levikut takistavad haldusmeetmed tuleb kaotada. Lisaks tehakse ettepanek, et energiahinnas peaksid sisalduma fossiilkütuste väliskulud ja et järk-järgult peaks kaduma ohtlike tavaenergia vormide toetamine ning taastuvenergiat koormav maksustamine.

2.15

Euroopa kodanikuühendused koordineerivad aktiivselt oma taastuvenergia seisukohti elektri keskkonnamärgistamise kaudu. Puit kui taastuv loodusvara vastab säästva energiatootmise nõudmistele. Puidust energia tootmine tugevdab säästva metsanduse aluseid. Säästva arengu seisukohalt on oluline, et raie ei ületaks juurdekasvu. Säästev metsandus põhineb Euroopa metsade kaitse alasel ministrite konverentsil (MCPFE) vastuvõetud otsustel Euroopa säästva metsanduse kohta ja on kaitstud nende otsustega. Säästvat metsandus kaitseb ka metsa sertifitseerimissüsteem. Metsandusministrite Lissaboni kohtumisel vastuvõetud säästva metsahalduse kriteeriumide kohaselt tuleb energiaks kasutatava biomassi hankimine metsast kavandada nii, et tagatakse maapinna süsiniku varustus. Seega tuleb maapinnas tagada evolutsiooniprotsess, varustatus toitainetega ja füüsilis-keemiliste tingimuste säilitamine. Selles etapis tuleb pöörata tähelepanu puidu kasutamise ja tootmise suurendamisele. Samal ajal tuleks püüda arendada puiduenergia kasutamise häid meetodeid. Paljudes ELi riikides on olemas head näited märgistamissüsteemide kohta, mis tagavad energiatootmise kontrollimise ja teavitavad tarbijaid keskkonnatingimuste täitmisest.

2.16

Euroopa metsaressurss (tüvemaht kuupmeetrites ilma jääkideta) kasvas tänu uute liikmesriikide ühinemisele 2004. aastal ligikaudu 30 %. Euroopa Liidu metsa- ja metsamaa pindala on praegu kokku 140 miljonit hektarit, ühinevates riikides on ligikaudu 22 miljonit hektarit. Kommertskasutuses metsamaa pindala Euroopa Liidu liikmesriikides (tarneks valmis mets — metsamaa, kus seadusest tulenevad, majanduslikud ja keskkonnakaitse piirangud ei mõjuta oluliselt puidutootmist) on kokku 117 miljonit hektarit ja ühinevates riikides on veel 19 miljonit hektarit. Aastas lisandub ELis metsavarusid mahus 560 miljonit m3 (kogu juurdekasv miinus puude loomulik kadu). 2002. aastal langetati 350 miljonit m3 metsa, millest 41 miljonit m3 moodustas traditsioonilise küttepuidu raie. Ümarpuidu netoimport Euroopa Liitu oli ligikaudu 25 miljonit m3. Tööstus ja kodumajapidamised koos kasutavad 62 % aastasest juurdekasvust, millest enam kui 7 % on traditsiooniline küttepuu kodukasutuseks. Vähemalt 10 % kogu juurdekasvust kasvab kaitsealustes metsades või väljaspool kaubanduslikult kasutatavaid alasid.

2.16.1

See tähendab, et ligikaudu 30 % kasvust on siiani kasutamata ja ELi metsavaru on jätkuvalt suurenemas, nagu see on olnud viimased 50 aastat. Osa sellest kasutamata puidust (170 miljonit m3) on vähekvaliteetne puit, mida saab kasutada ainult energia tootmiseks. Sellest 30 miljonit m3 saab kasutada küttepuiduks või muul moel toorainena. Igal aastal jäetakse metsa 173 miljonit m3 raiejääke ja muid ülestöötamise jääke, mis sobivad energia tootmiseks. Arvestades tehnilisi, majanduslikke ja ökoloogilisi piiranguid, on nendest raiejääkidest ja kändudest võimalik kasutada hinnanguliselt 70 miljonit m3.

2.16.2

Metsatööstuse kõrvalsaadustel (mustleelis, puukoor, saepuru jne) ja taaskasutataval puidul on suur potentsiaal ning paljudes riikides neid juba kasutataksegi tõhusalt, eriti integreeritud metsatööstuses. Kõrvalsaaduste ja taaskasutatava puidu kasutamine energia tootmiseks võiks ulatuda 30–50 %ni ümarpuidu osakaalust (vastab 100–167 miljonile m3 ümarpuidule).

2.16.3

Sellest nähtub, et Euroopa Liidu säästva puiduenergia potentsiaal on ligikaudu 267 miljonit m3; osa selles sisalduvatest tööstusjääkidest on juba kasutuses. Selline puidukogus vastab 50 Mtoe-le energiale. Seega on Euroopa Liidu metsade kasutamata puiduenergia potentsiaal vähemalt 100 miljonit m3. Kõrvalsaaduste hulk tõuseb koos ümarpuidu kasutamise kasvuga metsatööstuses. Väikesed kogused küttepuitu on võimalik saada ka kultuurmaastiku hooldamisel. FAO/UNECE puidukomitee töötab praegu välja korda puitkütuste kasutamise jälgimiseks ja testib andmete kogumise süsteemi kümnes riigis.

2.16.4

2001. aastal toodeti taastuvatest energiaallikatest kokku ainult 101,3 Mtoe energiat kogu ELi (25-liikmeline Euroopa Liit) 1 668 Mtoe suurusest energiatarbimisest. Enamikus riikides (välja arvatud neljas) moodustas biomass suurema osa taastuvenergiast. Üheteistkümnes riigis oli selle osakaal üle 75 %. Uutes liikmesriikides oli osakaal eriti kõrge, välja arvatud Maltal ja Küprosel.

3.1

Fossiilsete energiaallikate suurim kaudne kulu on kliimamuutus. Süsinikdioksiid on kõige olulisem kasvuhoonegaas. Mõned riigid on süsinikdioksiidi heitmete küsimust püüdnud lahendada CO2 maksu kehtestamise kaudu. Ka väävli, lämmastikoksiidi ja tahkete osakeste heitmed tekitavad väliskulusid. Puitkütus on süsinikdioksiidi suhtes neutraalne, st see ei suurenda atmosfääri paisatavaid netoheitmeid. Võrreldes teiste kütustega sisaldab puit vähe väävlit ja lämmastikku ning tahkete osakeste heitmed tulenevad tavalisest väikekasutusest.

3.2

Planeedi heaolu tugineb tänapäeval peaaegu täielikult mittetaastuvate loodusvarade kasutamisele. See kehtib eelkõige sellistest fossiilkütustest nagu ligniit, kivisüsi, nafta, põlevkivi ja maagaas saadud energia tootmise ja kasutamise kohta.

3.3

Energia kasutamine on peamine kasvuhoonegaaside heitmete põhjustaja maailmas (59 %). Põhiline energiakasutuse põhjustatav heide on süsinikdioksiid, mille hulk õhu koostises on kümnete aastate vältel tõusnud.

3.4

Fossiilkütuste kasutamine tekitab ka muude keskkonnale kahjulike ainete (nt vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide ja erineva suurusega osakeste) heitkoguseid. Puidu kui asenduskütuse kasutamine vähendab neid heitkoguseid. Puitkütused asendavad fossiilkütustel põhineva energiatootmise, millel on keskkonnale oluliselt kahjulikum mõju.

3.5

Puidu kasutamine erinevates toodetes aitab kaasa CO2 heitkoguste vähendamisele, kuna puidutoodete valmistamine nõuab tavaliselt märksa vähem energiat kui muud materjalid. Puit on mittetaastuvate loodusvarade alternatiiv. Puidutoodete konkurentsivõime energiamahukate toodetega (nt terase ja betooniga) võrreldes on saastekvootidega kauplemise tulemusel tõusuteel.

3.6

Taastuvenergia kasutamine fossiilkütuste asemel võib aidata vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Vähendamise määr sõltub kütusest ja tootmismeetodist, mille asendamiseks taastuvenergiat kasutama hakatakse. Erinevatel fossiilkütustel on erinevad CO2 heitkoguste koefitsiendid. Heitkoguste vähendamise seisukohast on eriti oluline kasutada energiatootmise meetodeid, mille heitkoguse ühikukulu on väike.

3.7

Fossiilkütuste kasutamine vaid elektritootmiseks on keskkonna seisukohalt halb lahendus. Paljud tööstusprotsessid nõuavad palju kütet, auru ja elektrit, nii et elektri tootmine tööstusprotsessidega seoses on eriti asjakohane.

3.8

Mehaaniline ja keemiline metsatööstus kasutab puitu peamiselt puidu- ja paberitoodete tootmiseks. Selle tulemusel tekivad mitmed kõrvalsaadused, mis sobivad väga hästi energiatootmise kütuseks. Nüüdisaegsed keemia- ja saetööstused on üldiselt energia netotootjad, st nad võivad toota rohkem energiat kui nad ise kasutavad. Kõrvalsaadusi, mida nende enda energiatootmiseks vaja ei ole, võib müüa biokütuseturul.

3.9

Tselluloositööstuse kõige olulisem kõrvalsaadus on ligniini sisaldav mustleelis, mida võib kasutada elektrienergia ja soojusenergia tootmiseks. Mustleelist kasutatakse tulevikus tõenäoliselt sõidukikütuse toorainena. See nõuab lisauuringuid. Lignotselluloosist saadav etanool, gaasistamine ja sellele järgnev sünteetilise diisli tootmine on samuti tõenäolised energiaallikad.

3.10

Uutel liikmesriikidel on märkimisväärne potentsiaal metsatööstuse laiendamisel ning puidu kui puidul põhinevate toodete ja energia tootmise tooraine kasutamisel.

3.11

Biokütustega kaubeldakse tavaliselt kohalikul või piirkondlikul turul, seda näiteks transpordikulude tõttu. Mööblitööstuse või saetööstuse kõrvalsaaduste töötlemine näiteks graanuliteks, bioõliks pürolüüsi abil või briketiks võib hõlpsasti avada tee uutele suurematele turgudele. Seega tuleks edendada jaotusvõrgustikke ning tagada nende toimimine, et lihtsustada nende tarbimist. Uus CEN klassifikatsioon lihtsustab jaotust ja kaubandust.

3.12

Metsatulekahjud on tõsine probleem eelkõige Vahemeremaades (Portugalis, Hispaanias, Prantsusmaal, Itaalias ja Kreekas). Nad kujutavad endast ka väiksemat ohtu Põhja-Euroopa riikides. Nende piirkondade haldamine ja metsatulekahjusid põhjustada võivate materjalide kokkukorjamine vähendab majanduslikku kahju. Metsatulekahjude põhjuseid on palju, kuid siinkohal võiks rõhutada kolme peapõhjust: metsade olukord — tulekahju ohu vähendamiseks tuleb raiejäägid eemaldada; inimeste käitumine ja järelevalve- ning kustutussüsteemide puudumine. Metsatulekahjud on suured looduskatastroofid ning tuleb teha kõik võimalik, et neid ära hoida ja nende vastu võidelda, seda nii liikmesriikides kui Euroopa Liidus.

4.1

2005. aastal on energiaturgu mõjutanud kõrgemad naftahinnad ja naftatöötlemisvõimsuse langus. Samal ajal on elektrihinnad üldiselt tõusnud. Üks põhjus on saastekvootidega kauplemine, mille üldist mõju ei ole veel võimalik hinnata. Lisaks ei ole kuigi kaugele jõutud elektrituru avamisega.

4.2

Taastuvenergia suurema kasutamise võtmetegur on rahvusvaheline poliitiline kliima. Euroopa Liit on vastavalt Kyoto protokollile (jõustus 18. veebruaril 2005) võtnud kohustuse vähendada CO2 heitkoguseid 8 % võrreldes 1992. aasta tasemega. See vähendamine on jagatud liikmesriikide vahel vastavalt iga riigi võimele heitkoguseid vähendada. ELi saastekvootidega kauplemise skeem on üks Euroopa Liidu kliimastrateegia osa, mis on ainult osaliselt seotud Kyoto protokolliga.

4.3

Euroopa Liidus algas saastekvootidega kauplemine 1. jaanuaril 2005. Esialgne periood hõlmab aastaid 2005–2007 ja kehtib ainult CO2 kohta. Sisemine jaotus Euroopa Liidus sõltub 15-liikmelise Euroopa Liidu võimest tervikuna heitkoguseid vähendada; kui see ei õnnestu, tuleb kõigil selle liikmetel tagada 8 % vähenemine nagu teistel riikidel. Mõnedel liikmesriikidel on aastateks 2008–2012 veel ambitsioonikamad plaanid. Rahvusvaheline olukord pärast aastat 2012 ei ole selge. Teatud ELi liikmesriigid on teada andnud, et neil on Euroopa Liidu kui terviku eesmärkidest erinevad eesmärgid.

4.4

Euroopa Liidul ei ole ühist metsanduspoliitikat, kuid liikmesriikidel on riiklikud metsandusprogrammid ja -poliitika. Euroopa Liidu Nõukogu võttis 1998. aastal vastu ELi metsastrateegia. Metsastrateegia toetub subsidiaarsuse põhimõttele, mille kohaselt on metsanduspoliitika peaasjalikult liikmesriikide pädevuses. 2005. aasta märtsis avaldas komisjon teatise metsastrateegia ellurakendamise kohta (14), milles rõhutati, et puiduenergia edendamine loob ELi säästva arengu poliitikale lisaväärtuse. EMSK avaldas 2005. aasta oktoobris arvamuse (15), milles ta nõustus komisjoni teatisega. Praegu töötab komisjon välja Euroopa Liidu säästva metsanduse tegevuskava, mis peab valmima 2006. aastal.

4.5

Alates 1998. aastast on Euroopa Liidu metsaala suurenenud 20 % võrra ja erametsaomanike arv on kasvanud 12 miljonilt 16 miljonile. Enamikus uutes liikmesriikides on riik ikka veel suur metsaomanik. Oluline on parandada erametsatööstuste võimekust uutes ja tulevastes liikmesriikides. Paljudes riikides on puiduturg halvasti arenenud. Metsapõhine majandustegevus nendes riikides on veel algstaadiumis, kuid kui seal võetakse vastu tulemuslik ja tõhus metsapoliitika, on metsanduse arendamise väljavaade hea. Lisaks tuleb teha jõupingutusi energiapuidu tootmise suurendamiseks. Energiapuidu tootmine tähendab kogu metsandussektori laialdast kaasamist, eelkõige tootmisahela alguses.

4.6

ELis on palju väikseid metsamajandusettevõtteid. Metsanduse ja tõhusa puiduenergia tootmise arendamiseks tuleb aidata kaasa metsaomanike organiseerumisele ja nendevahelise koostöö arendamisele. EL peaks toetama metsandussektori organisatsioonide oskuste ja võimekuse tõstmist.

4.7

Konkureerivate energiavormide arendamine toimub tihti monopoolsetes tingimustes, kus toimiva kohaliku või piirkondliku puitkütuste turu loomine on väga keeruline.

4.8

Kütuseturg on ülemaailmne ja elekter võib piire ületada suurtes kogustes. Vaatamata sellele ei ole Euroopa — ega saagi kunagi olema — energiatootmises täiesti iseseisev. Euroopa Liidu energiaga varustamise parandamiseks tuleb pöörata suuremat tähelepanu ELis toodetud energia osakaalu suurendamisele ja impordist sõltuvuste vähendamisele.

5.1

Puit mängib metsarikaste riikide energiaga varustatuses suurt rolli. Kuna tööstuslikus kasutuses on ainult veidi üle 50 % metsanduspotentsiaalist, tuleb teha pingutusi raiejääkide rakendamiseks energiatootmisel ja haarata kinni sellest energiatootmise kasutamata võimalusest. Säästva arengu vaatevinklist on taastuvat puiduenergiat alati eelistatud fossiilsel toorainel põhinevale tootmisele. See aitab kaasa ka hea ja säästva metsahalduse tava kinnistumisele, eriti kui uuendatakse metsa ja harvendatakse noori metsi.

5.2

Puit on taastuv tooraine ja puidutooted toimivad ka süsiniku neeldajatena. Puidutoodete ringlussevõtt kasvab jätkuvalt.

5.3

Erinevate ringlussevõtu protsesside lõpus võib puidutooteid kasutada energia tootmiseks. Sarnaselt võib kõiki metsanduse ja puidutööstuse kõrvalsaadusi kasutada energiatootmise toorainena. Seega on metsatööstus ja energiatootmine muljetavaldav ja keskkonnasõbralik kombinatsioon.

5.4

Puit sobib energiatootmise vajaduste rahuldamiseks eramajades, kortermajades, kaugküttesüsteemides ja tööstuses. Elektritootmine on kõige tõhusam koos kaugkütte või tööstusliku kütte ja aurutootmisega (soojuse ja elektri koostootmine).

5.5

Süsinikdioksiidi maksu kehtestamine oleks hea moodus puiduenergia konkurentsivõime tõstmiseks energiaturul. Lisaks saaks puiduenergia kasutamist suurendada kütusetootmise toetamise kaudu, andes näiteks metsaomanikele abi selliste raiekulude katmiseks, mis on seotud tööstusliku tooraine tarnimisel mittekonkureerivate projektidega. Sellegipoolest ei tohiks kõnealune maks viia puiduvarude vähenemiseni, kuna sel juhul väheneks metsade tähtsus süsinikdioksiidi taseme alandajatena. Peale selle tuleks metsaomanikke varude suurendamise ja seega suurema hulga süsinikdioksiidi sidumise eest maksusüsteemi kaudu premeerida.

5.6

Puitu kui kütust edendavad vahendid suurendavad toorainete nõudlust, millest saab näiteks ehitustööstusele teha puidu baasil valmistatud paneele. Soojusenergiat toodetakse kohalikult seal, kus energiavajadus suureneb, ja seega peaks mehaanilist metsatööstust, mis võib kasutada ka taaskasutatavat puitu, arendama koos energiatootmisega.

5.7

Metsatööstuse eelis on see, et tootmisettevõtetel on juba toimiv logistika, mida võib kasutada ka puitkütuste hankimiseks ja kasutamiseks.

5.8

Puiduenergia konkurentsivõime võib saavutada ka maksusoodustuste kaudu, nt alandades puidugraanulite, küttepuidu või puiduga toodetud elektri käibemaksu.

5.9

Soodustamaks näiteks puitkütusel põhineva elektrienergia tootmise kiiret arengut, tuleks elektritootjatele maksta konkurentsivõimelist hinda. Potentsiaalsetele puitkütust kasutavatele tootmisettevõtetele peab andma võimaluse hinnata puidu kui taastuva materjali kättesaadavust ja elektritootmise investeeringu kasumlikkust.

5.10

Taastuvate energiaallikate kasutamise hoogustamiseks elektriturul on mõned liikmesriigis kasutusele võtnud toetussüsteemid, mis tuginevad kvootidel ja toitetariifidel (kindlad püsihinnad taastuvenergiale). Paljudes riikides on nimetatud süsteemid olulised puiduenergia kasutamise edendamisel. Taastuva elektrienergia, eriti puidust toodetud elektri keskkonnamärgistamise süsteem võib aidata kaasa puiduenergia kasutamisele.

5.11

Alguses tuleks puiduenergia tootmisettevõtetele osutada abi investeeringute, masinate ja muu tootmiseks vajaliku tehnoloogia soetamiseks, kuna selliste elektrijaamade rajamine on väga kallis.

5.12

Abi on vaja ka teadus- ja arendustegevuseks. See kehtib eriti metsamajandamise, tehnoloogia, energiatootmise ja puitkütuste kasutamise kohta. Metsamajanduse alal tuleb välja töötada stsenaariume ja prognoose, mis tagavad metsade ulatusliku jätkusuutlikkuse ka seoses nende funktsiooniga bioloogilise mitmekesisuse aspektist. Uurimist vajab ka tselluloositööstuse kõrvalsaaduste kasutamine töödeldud vedelkütuste, näiteks sõidukikütuse tootmiseks.

5.13

Puidu kasutamist kütusena saab tõsta ka näiteks väävli heitkogustele rangemate piirangute seadmisega. Samuti saab puitkütuse kasutamist edendada heitkoguste, tuha või muude kütusekasutamisest tekkinud jäätmete maksustamisega.

5.14

Puitkütuste, eriti küttepuude turud on kohaliku tähtsusega, kuid suurem puiduenergia kasutamine ELis looks uusi töökohti masinatööstuses, kuna puidu mehaanilise taaskasutamise seadmed on kõikides riikides ühesugused. Ka graanulite, briketi ja muude töödeldud puitkütuste tootmiseks on vaja spetsiaalseid seadmeid. Energiatootmiseks on vaja suurt hulka katlaid ja muid kalleid seadmeid, millega kaasneb suur kasvupotentsiaal. Puiduenergia suurenenud tarbimine avab võimalused tehnoloogia eksportimiseks ka mujale maailma.

5.15

Tehnosiirdeks ja teadmiste levitamiseks ELi riikide vahel on vaja ülevaatlikke teavituskampaaniaid. Kampaaniate toimumist võivad korraldada ka erinevad sõltumatud organisatsioonid. Kampaaniate rahastamine võiks osaliselt või täielikult toimuda riiklikest vahenditest.

5.16

Majanduslikud vahendid on kasulikud siis, kui nende üle otsustavad liikmesriigid ja kui Euroopa Liidul on koordineeriv roll.

6.1

Puit on oluline taastuv loodusvara, mida kasutatakse maaelu arengu soodustamiseks ja töökohtade loomiseks. Otsene mõju tööhõivele on hinnanguliselt üle 1000 inimtööaasta 1 miljoni kuupmeetri puidu kohta ja kogu mõju koos võimendusefektiga 1500–2000 inimtööaastat (16). Need näitajad ei sisalda kodumajapidamistes kasutatavat küttepuitu.

6.2

Kui importkütus asendada puitkütustega, siis asendub välisvaluutas kütusekulu kohaliku töö ja muude kohalike või piirkondlike sisenditega. Kogumõju sõltub sellest, millisel määral saab importkütust asendada kohalikult või piirkondlikult toodetud puitkütustega.

6.3

Importkütuse asendamine puitkütustega loob töökohti eelkõige kohalikule maaelanikkonnale. Ettevõtted on väikesed ja saavad kasvada ainult oskuste suurenemise ning investeeringutoetuste najal. Puidukasutuse ja puidust energia tootmise suurendamisel on metsafirmade ja ettevõtlusmudelite arendamine olulise tähtsusega.

6.4

Küttepuude kasutamine kodumajapidamistes on jätkuvalt küllaltki oluline nende uute liikmesriikide maapiirkondades, kus on suured metsavarud ja kus tööstuslik kasutus on suhteliselt väike. Ka väikeste saekaatrite kõrvalsaadusi saab puiduenergia tootmiseks hästi ära kasutada.

6.5

Aitamaks miljonitel Euroopa väikemetsaomanikel aktiivselt puiduenergia turul tegutseda, tuleb teha turule suunatud koostööd, nt ühingute ja ühisettevõtete kaudu. Seda peetakse puidu kasutamata potentsiaali rakendamise põhiküsimuseks. Abiks oleks ka parem koostöö erinevate ettevõtjate vahel, eelkõige puidu tootmisahela alguses. Eeskätt paljudes uutes liikmesriikides ja ühinevates riikides ei ole metsaomanike organisatsioonid eriti arenenud. Paljudes vanades liikmesriikides on metsaomanike organisatsioonid ja muud organisatsioonid osutunud kõige tõhusamaks metsaomanike koolitamise mooduseks, mis motiveerib neid taastuvat puiduenergiat puiduturul müüma. Tõhus koostöö võib tuua puidu kui tooraine hankimisel olulise kulude kokkuhoiu.

6.6

Puitkütuste ulatuslikum kasutamine ja töötlemine aitaks luua olulisel määral uusi töökohti ka masina- ja tööriistatööstuses.