9.5.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 110/14

1.1

Komitee tervitab komisjoni ettepanekut anda Euroopa standardimise rahastamisele kindel, selge ja läbipaistev õiguslik raamistik, kuna standardimissüsteem on oluline siseturu õige toimimise ja Euroopa tööstuse konkurentsivõime seisukohalt ning tulenevalt Euroopa tehniliste standardite rollist ühenduse õigusaktide ja poliitika toetamisel.

1.2

Komitee rõhutab, et Euroopa standardimine on asjaomaste osapoolte vabatahtlik tegevus, mis peab selleks jääma ka edaspidi, ning et viimatinimetatute ülesanne on välja töötada standardeid ja muid standardimistooteid, mis vastavad nende nõudmistele.

1.3

Komitee soovitab nõukogul, Euroopa Parlamendil ja komisjonil rakendada Euroopa standardimispoliitika suhtes proaktiivsemat lähenemist. Standardimispoliitikat tuleb käsitleda Euroopa Liidu ühe olulisima poliitikavaldkonnana, mille abil saab ellu viia hiljuti ajakohastatud Lissaboni agenda ning luua tõelise standardimiskultuuri nii Euroopa kui riikliku tasandi institutsioonides ja ettevõtetes. Standardimiskultuur on strateegiline element riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.

1.4

Komitee on seisukohal, et ülimalt oluline on tagada kõigi asjaomaste osapoolte täielik osalemine Euroopa ühtses standardimissüsteemis, eelkõige puudutab see valitsusväliseid organisatsioone, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtteid (VKE) ning tarbija- ja keskkonnakaitseorganisatsioone. Samuti tuleb tagada toetus (sh rahaline toetus) kvalifitseeritud inimressursi väljaõppele.

1.5

Komitee toonitab, et Euroopa standardimine on oluline siseturu toimimise ja ühtlustamise seisukohalt, eelkõige tänu “uue lähenemise” direktiividele tervishoiu, julgeoleku, keskkonna ja tarbijakaitse valdkonnas, samuti koostalitlusvõime tagamiseks paljudes sektorites, eelkõige transpordi ja telekommunikatsiooni valdkonnas. Standardimine võimaldab samuti parandada ettevõtete konkurentsivõimet, kuna see lihtsustab kaupade ja teenuste vaba liikumist sise- ja maailmaturul.

1.6

Kuna Euroopa standardimissüsteem on strateegiline ja asendamatu ressurss, tuleb komitee arvates tagada rahastatavate meetmete stabiilne ja jätkusuutlik haldamine. Samuti tuleb tagada võimalus järgida ühiseid koostööeesmärke ning luua vajalikud juhtimis- ja rahanduslikud tingimused, et ühelt poolt säilitada standardimissüsteemi sõltumatus ja neutraalsus ning teiselt poolt tugevdada süsteemi operatiivsust ning parandada standardimistegevust.

1.7

Komitee arvates on kõnealuseks viieaastaseks perioodiks väljapakutud kogusumma ebapiisav, et rahastada kogu Euroopa standardimissüsteemi, mistõttu tuleks olemasolevat 2 % künnist tõsta. See võimaldaks tagada vabaduse standardite koostamiseks ja levitamiseks, muutes need laienenud 25-liikmelise Euroopa Liidu ja kandidaatriikide vajadustele vastavaks.

1.8

Komitee rõhutab järgmiste meetmete olulisust:

1.9

Euroopa standardiorganisatsioonid pakuvad standardite koostamiseks vajalikke infrastruktuure ja teenuseid, kuid nad ei koosta ise standardeid. See on rohkem tehniliste ekspertide ülesanne. Komitee arvates tuleks eelnimetatut rõhutada ning olulise punktina põhjendustesse lisada.

1.10

Komisjoni poolt ajavahemikuks 2006–2010 pakutud 134 miljoni euro suurune kogusumma näib olevat vaevu piisav.

2.1

Komitee on alati toetanud Euroopa standardite jõulisemat rakendamist poliitikas ja õigusloomes, et vastavalt ühiskonna ja ettevõtete vajadusele laiendada standardimist uutesse valdkondadesse nagu teenused, info- ja sidetehnoloogia, transport, tarbija- ja keskkonnakaitse.

2.2

Eelkõige suureneb ettevõtete juhtide ja teiste huvirühmade seas teadlikkus Euroopa standardimise kasust ärile: kõnealune teadlikkus kajastub Euroopa peamiste standardimisorganisatsioonide (CEN/CENELEC/ETSI) tugevdamises ning kõigi huvirühmade, eriti VKEde täielikus osalemises standardite väljatöötamise protsessis.

2.2.1

Arvestades nimetatud organisatsioonide panust Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamisse, soovib komitee, et organiseeritud kodanikuühiskond oleks nende haldusnõukogudes tugevalt esindatud.

2.3

Et suurendada erinevate kodanikuühiskonna osalejate kaasatust ja aktiivsust CENi, CENELECi ja ETSI (1) raames toimuvas standardimisprotsessis, osalevad kõnealuses protsessis täisliikmetena ka organisatsioonid ANEC, ETUI-REMS, NORMAPME ning 2002. aasta novembris loodud ECOS (2).

2.4

Komitee on korduvalt (3) soovitanud standardite kohta kehtiva õigusliku raamistiku läbivaatamist, et seda paremini kohandada hiljutistele arengutele ja väljakutsetele Euroopa tehniliste standardite ja õigusaktide lihtsustamise valdkonnas; viia rohkem kookõlla “parema õigusloome” (4) põhimõttega, komisjoni teatises “Tööstuspoliitika laienenud Euroopas”  (5) toodud lähenemisega ning siseturu strateegia prioriteetidega ajavahemikuks 2003–2006 (6).

2.5

Komitee on samuti toetanud Euroopa standardimise stabiilset finantsraamistikku, mis rajaneb kindlal õiguslikul alusel. Samuti peab olema tagatud, et komisjon ja liikmesriigid rahastavad ühiselt standardimistegevust ning Euroopa infrastruktuure ja meetmeid Euroopa standardiorganisatsioonide vahelise sünergia parandamiseks, eesmärgiga suurendada Euroopa standardimisprotsessi tõhusust ning toetada rahvusvahelisi standardeid.

2.5.1

Liikmesriikide esindajate ulatuslikum kaasamine võib viia huvirühmadele suunatud standardite parema ja sihipärasema koostamiseni.

2.6

Euroopa tehnilise standardimise kultuuri väljaarendamine on oluline, tagamaks siseturu tõhusa ja tasakaalustatud toimimise 25-liikmelises Euroopa Liidus. Selleks tuleb Euroopa tasandil luua struktuurid, mis vastavad tõhusalt:

2.7

2004. aastal koostas CEN ligi 1 200 uut Euroopa standardit ja CENELEC ligi 400, mõlema organisatsiooni poolt tänaseks välja antud Euroopa standardite koguarv ulatub seega 15 000ni.

2.8

Komitee on seisukohal, et elemente, mis on standardite sellisele edule kaasa aidanud, tuleb alal hoida ja vajadusel välja arendada. Uus õiguslik raamistik, mis tugineb EÜ asutamislepingu artiklitele 95 ja 157 ning reguleerib standardimise rahastamist, ei tohi komitee arvates ohustada standardimisprotsessi põhiolemust, mis peab jääma vabaks, vabatahtlikuks ja ühisel kokkuleppel põhinevaks.

2.9

Teiselt poolt on komitee teadlik Euroopa põhistruktuuride pikaajalise finantsraamistiku lihtsustamise, ühtlustamise ja kindlustamise olulisusest, muuhulgas ka seoses tehniliste standardite rakendamise suurenemisega viimastel aastatel.

2.9.1

Nii kasvab järjest huvi vältida uusi kaubandusbarjääre, luues uue standardimissüsteemi, mis on võimeline edendama toodete, teenuste ja Euroopa tööstusprotsesside konkurentsivõimet, eesmärgiga saavutada arengus Lissaboni strateegiale vastav majanduslik, sotsiaalne ja ökoloogiline mõõde.

2.10

Praeguseni puudub Euroopa tasandil selge õiguslik alus tehniliste standardite süsteemi rahastamiseks, mis võimaldaks komisjonil kogu standardimistegevust täiendavate vahenditega toetada.

2.10.1

Teatavasti ulatub kõnealune tegevus info- ja sidetehnoloogiast transpordini, keskkonna- ja tarbijakaitsest toiduainete töötlemise ja toiduainete ohutuseni, teadustegevusest enne standardimist ja selle ajal teenuste ja uute standardimistoodeteni (new deliverables  (7) )

2.11

Lisaks tuleb tagada kesksete struktuuride (CEN, CENELEC, ETSI) tegevuse ühtsus ja stabiilsus, eelkõige pärast uute liimesriikide liitumist ja Euroopa Liidu tulevaste laienemiste kontekstis.

2.12

Kui riiklikke standardiorganisatsioone saab rahastada otse toodete müügist ja teenuste pakkumisest laekuvatest summadest, siis Euroopa Liidu infrastruktuurid on otseselt sõltuvad liikmemaksudest ja ELi ja EFTA täiendavatest vahenditest, mis on mitmel põhjusel ebapiisavad, kindlustamaks tõhusa ja kindla standardimissüsteemi olemasolu Euroopas.

2.13

Nõukogu kutsus oma 2002. aasta järeldustes omavalitsusi üles omistama standardimisele strateegilist tähtsust ning tegema sellekohaseid konkreetseid jõupingutusi, eelkõige läbi konkreetse panuse, mis on suunatud tõhusate standardimisinfrastruktuuride säilitamisele.

2.14

2004. aasta detsembris võttis nõukogu teadmiseks komisjoni algatuse, mille eesmärk oli reformida institutsionaalset raamistikku ning pakkuda välja uus õiguslik alus Euroopa standardimise rahastamiseks (8). Seejuures kutsus nõukogu komisjoni, liikmesriike ning Euroopa ja riiklikke standardiorganisatsioone üles kaaluma, mil viisil on võimalik optimeerida Euroopa standardimissüsteemi, et kasutada olemasolevaid ressursse parimal võimalikul viisil, samuti otsima täiendavaid võimalusi standardimise tõhusa toimimise kindlustamiseks Euroopas (9).

2.15

Komisjon töötas välja mitmed ettepanekud (10) Euroopa standardimissüsteemi rahastamise võimalikeks stsenaariumideks:

2.16

Tööstuse ja huvirühmade poolse täieliku rahastamise stsenaariumi puudus seisneks selles, et see keskenduks peaaegu eranditult turule orienteeritud tehniliste standardite loomisele, seega on eesmärk Euroopa konkurentsivõime parandamine maailmaturul.

2.16.1

Sellise rahastamise eelis oleks, et see lähtuks otseselt ettevõtete tahtest ning kajastaks turunõudmisi ilma väliste mõjudeta. Samas võib sellel olla oluline mõju kõigi esindatud huvide (just tasakaalustatud) kaitsele ja eelkõige VKEde huvide kaitsele.

2.17

Stsenaarium, mille kohaselt standardimist rahastavad üksnes liikmesriigid CENi, CENELECi ja ETSI liikmetest Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu, võiks nõrgendada Euroopa standardimissüsteemi üle-euroopalise koordineerituse ja ühtsuse taset.

2.17.1

Teiselt poolt oleks kõnealune võimalus suures osas kooskõlas EÜ asutamislepingus sätestatud subsidiaarsuse- ja proportsionaalsuse põhimõttega.

2.18

Komisjoni ulatuslikuma osalemise eeliseks oleks tehniliste standardite tugev Euroopa lisaväärtus, vastuoluliste riiklike standardite kaotamine ning Euroopa siseturu toimimise parandamine, ka Euroopa tööstustoodangu mastaabisäästu osas.

2.18.1

Komisjon võiks seeläbi mõjutada standardimisprotsessi ja suunata seda ühenduse seisukohtadele vastavalt, tehes võimalikke täiendusi poliitikavaldkondade toetamise läbipaistvuse, sidususe ja tõhususe osas.

2.19

Kulude osas on viimased uurimused (11) näidanud, et CENi/CENELECi/ETSI standardimissüsteemide aastased kulutused ulatuvad 700 miljoni euroni ning jaotuvad järgmiselt:

2.20

Tulude poolel jaotuvad olulisimad allikad hetkel järgmiselt:

2.21

Hetkel tugineb Euroopa standardimise rahaline toetamine mitmetele õigusaktidele, mille rahastamistingimusi hõlmavad sätted ei ole suures osas küllaldaselt selged või konkreetsed. Kõnealused õigusaktid loovad aluse, mis võimaldab komisjonil taotleda Euroopa standardiorganisatsioonidelt (CEN, CENELEC, ETSI) Euroopa standardite väljatöötamist tema poliitika toetamiseks.

2.22

Euroopa standardimise rahaline toetamine toimub komisjoni, EFTA ja Euroopa standardiorganisatsioonide partnerlussuhete raames vastavalt koostöö üldistele suunistele, mis allkirjastati 28. märtsil 2003.

2.23

Euroopa standardimistegevuse rahastamine puudutab eelkõige:

2.23.1

Samuti aitab standardimine kaasa tehniliste kaubandustõkete vähendamisele maailmakaubanduses WTO kokkulepete kaudu nagu TABD (Trans Atlantic Business Dialogue) ja MEBF (Mercosur European Business Forum) ning tänu Euroopa standardite integreerimisele rahvusvahelistesse standarditesse (ISO, IEC, ITU).

3.1

Selleks et kaitsta Euroopa standardimisprotsessi olulisi omadusi ning tagada, et standardimine põhineks ka edaspidi vabatahtlikkusel ja konsensusel ning oleks turule orienteeritud, oleks komitee arvates mõistlik lisada uus põhjendus järgmise sõnastusega:

“Standardimisprotsess peab jätkuvalt põhinema vabatahtlikkusel ja konsensusel ning olema turule orienteeritud. Kõnealuseid omadusi tuleb Euroopa standardimise rahastamise ühenduse uues õiguslikus aluses vajalikult määral arvesse võtta ja tagada, vastavalt komisjoni 2005. aasta oktoobris vastuvõetud tegevuskavale Euroopa standardimise kohta, mida tuleks koostöös Euroopa standardiorganisatsioonide ja huvirühmadega iga-aastaselt uuendada.”

3.2

Komitee arvates ei õigusta tehnoloogilise arengu kiirus tööstuse osalemist selliste konsortsiumide ja foorumite loomise toetamisel, mille eesmärk on luua tehnilisi kirjeldusi väljaspool Euroopa standardimise ametlikku protsessi. See võib nõrgestada Euroopa standardimise olulisi elemente, milleks on näiteks kõigi ekspertide (eelkõige väikeettevõtetes) potentsiaalne osalemine, kogu protsessi läbipaistvus ja vabatahtliku konsensuse baasi laiendamine. Seetõttu tuleks lisada järgmine põhjendus:

“Rahastamise uus õiguslik alus peab tagama tõhusama ja tugevama standardimise, et läbipaistva, avatud ja vabatahtliku protsessi raames vastata uute standardimistoodete (new deliverables (12)) nõudmistele (tehnilised kirjeldused, juhised ja aruanded). Euroopa standardiorganisatsioonid peaksid viimatinimetatuid rohkem jälgima, et oleks täidetud kõigi osalejate (ja eelkõige vähem struktureeritud ja väiksemate huvirühmade) nõudmised ning tarbijaorganisatsioonide õigustatud nõuded.”

3.3

Komitee on seisukohal, et praegust neljandat põhjendust tuleks muuta selgitamaks, et eesmärk ei ole ainuüksi õigusliku aluse loomine “kõigi ühenduse poliitika ja õigusaktide rakendamiseks vajalike Euroopa standardimistegevuste rahastamiseks ühenduse poolt”, vaid ka Euroopa standardimisprotsessi tugevdamine. Viimatimainitu on Euroopa tööstuse konkurentsivõime, tarbija- ja tervisekaitse ning Euroopa kodanike heaolu oluline osa.

“Kõnealune otsus peab looma põhjendatud, täieliku ja üksikasjaliku õigusliku aluse ühenduse rahastamistegevusele kõikides nendes Euroopa standardimise valdkondades, mida on vaja ühenduse poliitikavaldkondade ja õigusaktide elluviimiseks, mida saab rahastada ühendus ja mille põhjal saab tugevdada Euroopa standardimisprotsessi kui Euroopa tööstuse konkurentsivõime, tarbija- ja tervisekaitse ning Eurooa kodanike heaolu olulist osa.”

3.4

Komitee arvates tuleks selgemalt rõhutada, et Euroopa standardiorganisatsioonid ei koosta üksnes tehnilisi standardeid, vaid pakuvad ka Euroopa infrastruktuuriteenust, mille raames saavad eksperdid koostada standardeid asjaomaste huvirühmade nimel. Pärast kaheksandat põhjendust tuleks lisada uus põhjendus:

“Euroopa standardiorganisatsioonid pakuvad peamiselt infrastruktuuriteenuseid tehniliste standardite koostamiseks. Standardeid töötavad peaasjalikult välja huvirühmade esindajad vaba, konsensusel põhineva ja erialase menetluse käigus.”

3.5

Komitee teeb ettepaneku, lisada ettepaneku artiklisse 3 (“Ühenduse rahastamiseks abikõlblikud standardimistegevused”) kaks uut alalõiget g ja h:

3.5.1

Nagu käesoleva arvamuse punktis 1.4 selgitati, on huvirühmade väljaõpe standardimisküsimustes erilise tähtsusega (artikkel 3, uus alalõige g).

“huvirühmade esindajate väljaõpe (eelkõige väikeettevõttes, teenustesektoris, kaubanduses ja vähem struktureeritus organisatsioonides) nii standardimisprotsessi alal üldiselt kui erialase tehnilise standardimise valdkonnas, et tugevdada Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ühise väljatöötamise potentsiaali.”

3.5.2

Kodanikuühiskonna arvukate osalejate järjest suurema osalemise tagamiseks standardimisprotsessis on nendevaheliste koostöövõrkude parandamine vältimatu (artikkel 3, uus alalõige h).

“meetodite, menetluste, poliitika ning riiklike/piirkondlike standardiorganisatsioonide vahelise Euroopa interaktiivse arvutivõrgu valdkonnaülese koordineerimise tugevdamine.”

3.6.1

Standardiorganisatsioonide töö on võrreldav üldist majandushuvi pakkuva tegevusega, kuna pakub vältimatuid teenuseid tervishoiu, keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

3.6.2

EMSK arvates võiks Euroopa standardiorganisatsioonide peasekretariaatide tööd rahastada mitte ainult ühekordse toetuse või tegevustoetusena (13)a, vaid pakkumiskutsete (procurement) avaldamise alusel vastavalt riigihangete menetlusele. Vajalik on paindlikum lähenemine.

3.6.3

Artikkel 5 (“Rahastamiskord”), lõige 5: komitee arvates peaks Euroopa standardiorganisatsioonide ja komisjoni vahelised partnerluspõhised raamlepingud (artikkel 5) olema “võrdõigusliku partnerluse” tulemus ja mitte ühepoolselt ette kirjutatud. Samuti oleks soovitatav vähendada bürokraatiat ja lihtsustada haldusjärelevalvet. Seejuures tuleks vältida kõigi tekkivate kulude sertifitseerimise ja kontrollimise tülikaid süsteeme ning sisse viia kindlasummaliste hüvitiste maksmise kord, millega kaetaks piirkulud 100 %liselt.

3.7.1

Standardimise peamiste eesmärkide kõrval (kaubavahetuse lihtsustamine, elukvaliteedi parandamine, panus tervishoiu ning tööstuslike protsesside ja teenuste ohutuse parandamisse) tuleks erilist tähelepanu pöörata keskkonnaaspektidele.

3.7.2

Üks näide on integreeritud tootepoliitika, mis keskendus ökoloogilise elutsükli (14) kontseptsioonile. Keskkonnaaspektide kontrollimine ettevõtte ja kohalikul tasandil on juba lülitatud standardisse EN/ISO 14001, mis võeti vastu Euroopa standardina. Ka teised ISO 14000 standardid (keskkonna juhtimissüsteemid) on Euroopas kasutusel: ISO 14020 (keskkonnamärgistus ja deklaratsioonid); ISO 14030 (keskkonnasõbralikkuse hindamine); ISO 14 040 LCA (elutsükli hindamine).

3.8.1

Komitee arvates tuleks artikli 6 teist lõiget muuta vastavalt uuele neljandale põhjendusele.