(1)

Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm (2007–2013) (edaspidi “seitsmes raamprogramm”) võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr …/…/EÜ (5).

Raamprogrammi ja selle eriprogrammide rakendamine, sealhulgas sellest tulenevad finantsaspektid, kuuluvad komisjoni vastutusalasse.

(2)

Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse kooskõlas määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) (edaspidi “finantsmäärus”) ja määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (7) (edaspidi “rakenduseeskirjad”).

(2)

Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse tuleb rakendada kooskõlas määrusega (EÜ, EURATOM) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) (edaspidi “finantsmäärus”) ja määrusega (EÜ, EURATOM) nr 2342/2002, millega kehtestatakse finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad (7) (edaspidi “rakenduseeskirjad”).

(3)

Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele (8).

(3)

Seitsmendat raamprogrammi rakendatakse tuleb rakendada vastavalt riigiabi eeskirjadele, eelkõige vastavalt uurimis- ja arendustegevusele antava riigiabi eeskirjadele (8).

(4)

Ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemise eeskirjad loovad ühtse ja läbipaistva raamistiku, et tagada tõhus rakendamine ja lihtne juurdepääs kõikidele seitsmendas raamprogrammis osalejatele.

(5)

Seitsmenda raamprogrammi meetmed peaksid soodustama ühenduse äärepoolseimate piirkondade osalemist ning samuti paljude ettevõtete, uurimiskeskuste ja ülikoolide osalemist.

(6)

Ühtsuse ja läbipaistvuse huvides tuleks kohaldada komisjoni soovituses 2003/361/EÜ (9) sätestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistet.

(7)

Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi. Füüsiliste isikute osalemine tagab selle, et teadusliku pädevuse ja võimekuse arendamine ei ole piiratud ühenduse toetusega projektidele, mis hõlmavad ainult juriidilisi isikuid, tagades ka nende VKEde osalemise, mis ei ole juriidilised isikud.

(7)

Seetõttu on asjakohane lubada mitte ainult juriidiliste isikute, vaid ka füüsiliste isikute osalemist tingimusel, et neil on õigus teostada õigusi ja võtta kohustusi. Füüsiliste isikute osalemine tagab selle, et teadusliku pädevuse ja võimekuse arendamine ei ole piiratud ühenduse toetusega projektidele, mis hõlmavad ainult juriidilisi isikuid, tagades ka nende VKEde osalemise, mis ei ole juriidilised isikud.

(8)

On vaja kehtestada miinimumtingimused osalemisele nii üldreeglina kui ka arvestades seitsmenda raamprogrammi kaudsete meetmete eripära. Eelkõige tuleb kindlaks määrata eeskirjad osalejate arvu ja nende asukoha kohta.

(9)

On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Miinimumtingimusi ületav osalemine peaks tagama asjaomase kaudse meetme tõhusa toimimise.

(9)

On asjakohane, et iga juriidiline isik võib osaleda, kui miinimumtingimused on täidetud. Õiguslikke miinimumnõudeid ületav osalemine ei tohiks takistada asjaomase kaudse meetme tõhusat toimimise rakendamist.

(10)

Rahvusvahelisi organisatsioone, mille eesmärk on arendada teaduskoostööd Euroopas ning mis koosnevad peamiselt liikmesriikidest või assotsieerunud riikidest, tuleks julgustada seitsmendas raamprogrammis osalema.

(11)

Kooskõlas asutamislepingu artiklites 164 ja 170 sätestatud rahvusvahelisele koostööle seatud eesmärkidega tuleb kavandada ka kolmandate riikide juriidiliste isikute osalemist, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide osalemist. Siiski on asjakohane nõuda, et selline osalemine on õigustatud seitsmendale raamprogrammile seatud eesmärkide saavutamiseks tehtud suurema panuse andmise kaudu.

(12)

Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele.

(12)

Kooskõlas eespool mainitud eesmärkidega on vaja kehtestada tingimused ühenduse toetuse andmiseks kaudsetes meetmetes osalejatele seitsmendat raamprogrammi käsitleva otsuse […/…] III lisa a osa sätete kohaselt.

(13)

Komisjonil on vaja kehtestada lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja toetuse andmist. Eelkõige tuleb kehtestada eeskirjad, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.

(13)

Komisjonil on vaja kehtestada peab kehtestama ja vastu võtma lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades ning käesolevas määruses sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida ettepanekute esitamist, hindamist, valikut ja läbirääkimisi ning toetuse andmist. Eelkõige tuleb peaksid need kehtestada eeskirjad sisaldama sätteid, mis reguleerivad sõltumatute ekspertide kasutamist.

(14)

On asjakohane, et komisjon kehtestab lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse hindamist.

(14)

On asjakohane, et k Komisjon kehtestab peaks kehtestama ja vastu võtma lisaks finantsmääruses ja selle rakendamiseeskirjades sätestatule eeskirjad ja menetlused, et reguleerida seitsmenda raamprogrammi kaudsetes meetmetes osalejate õigusliku vastutuse ja rahalise elujõulisuse olemasolu, juriidilise staatuse ning tegevusliku ja finantssuutlikkuse hindamist kontrolli.

(15)

Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja selle rakenduseeskirjad muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrolle vastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.

(15)

Antud kontekstis reguleerivad finantsmäärus ja , selle rakenduseeskirjad ja nõukogu määrus (EÜ, EURATOM) nr 2988/1995  (10) muu hulgas ühenduse finantshuvide kaitset, pettuse ja eeskirjade eiramise vastast võitlust, komisjonile võlgnetavate summade sissenõudmise korda, lepingute sõlmimise ja toetusemenetlusest välja jätmist ning sellega seotud karistusi, ning komisjoni ja kontrollikoja auditeerimisi ja kontrollevastavalt asutamislepingu artikli 248 lõikele 2.

(16)

Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu määruses nr 2185/96 sätestatud korrale.

(16)

Iga meetme jaoks sõlmitud lepingud peaksid peavad ette nägema komisjoni või komisjonilt volitused saanud mis tahes esindaja järelevalve ja finantskontrolli, samuti kontrollikoja auditid ja Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) kohapeal läbiviidavad kontrollid vastavalt nõukogu määrustes nr 2185/96, nr 1073/99 ja nr 1074/99 sätestatud korrale.

(17)

Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka selle eriprogrammide üle.

(17)

Komisjon peaks teostama järelevalvet nii seitsmenda raamprogrammi raames võetavate kaudsete meetmete kui ka ja selle eriprogrammide rakendamise ning eelmiste raamprogrammide lõpetamise üle.

(18)

Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.

(18)

Uurimistulemuste levitamise eeskirjadega tuleks tagada, et vajaduse korral kaitsevad osalejad ja nendega seotud üksused tegevuse käigus loodud intellektuaalomandit ja kasutavad ning levitavad neid tulemusi.

(19)

Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(19)

Austades intellektuaalomandi õigusi, tuleks koostada eeskirjad, mis tagavad, et osalejatel ja nendega seotud üksustel on juurdepääs teabele, mille nad projekti kaasa toovad, ja teadmistele, mis luuakse projekti käigus tehtud uurimistöö tulemusena selles ulatuses, mis on vajalik teadustöö tegemiseks või selle tulemusel saadud teadmiste kasutamiseks.

(20)

Kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Sõltuvalt võlgnetavate summade mittehüvitamise riski suurusest, võib osa ühenduse rahalisest toetusest kinni pidada, et katta oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Osalejad, kes varasemalt olid kohustatud teiste osalejate rahalisi kohustusi kandma, annavad oma panuse riskide maandamisse, mille komisjon peab kinni maksete tegemise hetkel.

(20)

Kuuendas raamprogrammis teatud osalejatele kehtestatud kohustusest kanda endaga samasse konsortsiumisse kuuluvate partnerite eest rahalisi kohustusi loobutakse. Sõltuvalt võlgnetavate summade mittehüvitamise riski suurusest, võib osa ühenduse rahalisest toetusest kinni pidada, et katta oma kohustusi mittetäitvate partnerite mis tahes võlgnetavaid ja hüvitamata summasid. Osalejad, kes varasemalt olid kohustatud teiste osalejate rahalisi kohustusi kandma, annavad oma panuse riskide maandamisse, mille komisjon peab kinni maksete tegemise hetkel.

(21)

Ühenduse toetused ühisettevõtetele või mis tahes muudele struktuuridele, mis on loodud vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või asutamislepingu artikli 169 alusel, ei jää käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(21)

Ühenduse toetused ühisettevõtetele või mis tahes muudele struktuuridele, mis on loodud vastavalt asutamislepingu artiklile 171 või asutamislepingu artikli 169 alusel, ei jää käesoleva määruse reguleerimisalasse.

(22)

Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(22)

Kõigi k Käesolevas määruses ga hõlmatud meetmete raames tuleks austada takse põhiõigusi ja järgida takse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid.

(23)

Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, tõstes selleks Euroopa Investeerimispanga võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat Euroopa Investeerimispanga laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.

(23)

Ühendus võib anda Euroopa Investeerimispangale (EIB) toetust, et suurendada erasektori investeeringuid laiaulatuslikesse abikõlblikesse seitsmendat raamprogrammi käsitleva otsuse […/…] III lisa b osas kirjeldatud Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud meetmetesse, tõstes selleks Euroopa Investeerimispanga võimet riske maandada, võimaldades seega i) suuremat Euroopa Investeerimispanga laenude mahtu teatud riskitaseme puhul ja ii) riskantsemate Euroopa teadusuuringute ja tehnoloogia arendamisega seotud tegevuse rahastamist, mis ei oleks ilma vastava ühenduse toetuseta võimalik.

(24)

Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel:

(24)

Ühendus võib anda kaudseteks meetmeteks rahalist toetust vastavalt finantsmääruses kehtestatule muu hulgas järgmistel viisidel:

a)

riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel;

a)

riigihangetena, mis põhinevad kaupade või teenuste lepingulistel hindadel ja on valitud välja pakkumiskutsete alusel;

b)

toetustena;

b)

toetustena;

c)

organisatsioonide liikmemaksudena;

c)

organisatsioonide liikmemaksudena;

d)

honoraridena käesoleva määruse artiklis 17 määratletud sõltumatutele ekspertidele.

d)

honoraridena käesoleva määruse artiklis 17 määratletud sõltumatutele ekspertidele.

1)

teadmised — meetmete tulemused, sealhulgas teave, olenemata sellest, kas neid saab kaitsta või mitte. Sellised tulemused hõlmavad autoriõigustega seotud õigusi, tööstusdisainilahenduse õigusi, patendiõigusi, sordikaitset või sarnaseid kaitseliike;

2)

taustteave — enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste kasutamiseks;

2)

taustteave — enne toetuslepingu sõlmimist osalejate omanduses olev teave, samuti sellise teabe juurde kuuluvad autoriõigused või intellektuaalomandi õigused või nende rakendused, mida on taotletud enne toetuslepingu sõlmimist ning mida on vaja kaudse meetme läbiviimiseks või kaudse meetme tulemuste teadmiste kasutamiseks;

3)

uurimisinstituut — mittetulunduslik organisatsioon, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;

3)

uurimisinstituut — mittetulundusliku organisatsioonina registreeritud juriidiline isik, mis teostab oma põhitegevusena teaduslikke või tehnoloogilisi uurimusi;

4)

kolmas riik — riik, mis ei ole liikmesriik;

5)

assotsieerunud riik — kolmas riik, mis on Euroopa Ühendusega sõlmitud sellise rahvusvahelise lepingu osaline, mille tingimuste kohaselt või mille alusel ta annab rahalist toetust kogu seitsmendale raamprogrammile või selle osale;

6)

rahvusvaheline organisatsioon — valitsustevaheline organisatsioon, välja arvatud Euroopa Ühendus, millel on rahvusvahelise avaliku õiguse alusel oma liikmesriikidest erinev iseseisev õigusvõime ja sellise rahvusvahelise organisatsiooni asutatud eriasutused;

7)

Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon — rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

7)

Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon — rahvusvaheline organisatsioon, mille liikmetest enamik on Euroopa Ühenduse liikmesriigid, assotsieerunud riigid, nende riikide avalik-õiguslikud uurimisinstituudid või riiklikud rahastamisasutused ning mille peaeesmärk on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

8)

rahvusvahelise koostöö partnerriik — kolmas riik, mille Euroopa Komisjon on liigitanud madala sissetulekuga, keskmisest madalama sissetulekuga või keskmisest kõrgema sissetulekuga riigiks;

9)

avalik-õiguslik asutus — siseriikliku õiguse või rahvusvaheliste organisatsioonide poolt selliselt määratletud mis tahes juriidiline isik;

10)

VKEd — ettevõtted, mis vastavad komisjoni 6. mai 2003. aasta soovituses 2003/361/EÜ kehtestatud mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtete mõistele;

11)

tööprogramm — kava, mille komisjon on vastu võtnud otsuse […/…] artiklis 3 määratletud eriprogrammi rakendamiseks;

12)

rahastamiskavad — ühenduse mehhanismid määruse […/…] III lisa a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;

12)

rahastamiskavad — ühenduse mehhanismid määruse […/…] III lisas a osas sätestatud kaudsete meetmete rahastamiseks;

13)

teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja — konkreetsete rühmade kasuks uurimisprojektides teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ellu viiv juriidiline isik.

13)

teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse teostaja — otsuse […/…] III lisa a osa punkti 6 kohaselt konkreetsete rühmade kasuks uurimisprojektides teadusuuringuid ja tehnoloogiaarendust ellu viiv juriidiline isik.

1.

Kui käesolevas peatükis sätestatud miinimumtingimused, kaasa arvatud vastavalt artiklile 12 sätestatud tingimused, on täidetud, võib mis tahes liikmesriigis või assotsieerunud riigis või kolmandas riigis asutatud ettevõte, uurimiskeskus või ülikool või muu juriidiline isik osaleda kaudses meetmes.

2.

Füüsiliste isikute puhul mõeldakse asutamiskoha all tavalist elukohta.

[ 2.

3.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus, edaspidi “Teadusuuringute Ühiskeskus”, võib osaleda kaudsetes meetmetes samadel alustel liikmesriigis asutatud juriidilise isikuga ning tal on samad õigused ja kohustused.

1.

Kaudsete meetmete miinimumtingimused on järgmised:

1.

Kaudsetes meetmetes osalemise miinimumtingimused on järgmised:

a)

osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, mis on asutatud kolmes liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei ole asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

a)

osalema peab vähemalt kolm juriidilist isikut, mis on asutatud kolmes liikmesriigis või assotsieerunud riigis ning millest kaks ei ole asutatud samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)

juriidiliste isikute asukohariikide seas peab olema vähemalt kolm erinevat liikmesriiki või assotsieerunud riiki;

b)

kõik kolm juriidilist isikut peavad vastavalt artiklile 6 olema üksteisest sõltumatud.

b c)

kõik vähemalt kolm juriidilist isikut peavad vastavalt artiklile 6 olema üksteisest sõltumatud.

2.

Lõike 1 punkti a kohaldamisel, kui üks osalejatest on Teadusuuringute Ühiskeskus või rahvusvaheline Euroopa huve esindav organisatsioon või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik, peab see olema asutatud mõnes muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kui mis tahes muu samas meetmes osaleja on asutatud.

1.

Kahte juriidilist isikut tuleb käsitleda teineteisest sõltumatult, kui üks neist ei ole teise otsese või kaudse kontrolli all või kui nad ei ole ühe ja sama otsese või kaudse kontrolli all.

2.

Lõike 1 tähenduses võib kontroll esineda eelkõige järgmises vormis:

a)

otsesest või kaudsest osalusest, mis on üle 50 % asjaomase juriidilise isiku aktsiakapitali nimiväärtusest, või aktsionäride või osanike häälteenamusest selles juriidilises isikus;

b)

otsesest või kaudsest tegelikust või õiguslikust otsustamisõiguse omamisest asjaomases juriidilises isikus.

3.

Järgmised suhted ei moodusta siiski iseenesest veel kontrollisuhet:

a)

samal riiklikul investeerimisühingul, institutsionaalsel investoril või riskikapitaliettevõttel on üle 50 %ne otsene või kaudne osalus aktsiakapitali nimiväärtusest või osanike häälteenamus;

b)

sama avalik-õiguslik asutus omab asjaomaseid juriidilisi isikuid või teostab nende üle järelevalvet.

a)

osalema peab vähemalt neli juriidilist isikut;

a)

osalema peab vähemalt neli juriidilist isikut;

b)

vähemalt kaks punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema asutatud liikmesriigis või assotsieerunud riigis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

b)

vähemalt kaks riikide seas, kus punktis a osutatud osalevad juriidilised t isikud peavad olema on asutatud, peab olema vähemalt kaks liikmesriiki gis või assotsieerunud riiki gis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas liikmesriigis või assotsieerunud riigis;

c)

vähemalt kaks punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema asutatud rahvusvahelise koostöö partnerriigis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas rahvusvahelise koostöö partnerriigis;

c)

vähemalt kaks riikide seas, kus punktis a osutatud osalevad juriidilised t isikud t peavad olema on asutatud, peab olema vähemalt kaks rahvusvahelise koostöö partnerriiki gis, kuid kaks juriidilist isikut ei või olla asutatud ühes ja samas rahvusvahelise koostöö partnerriigis;

d)

kõik neli punktis a osutatud juriidilist isikut peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artiklile 6.

d)

kõik vähemalt neli punktis a osutatud osalevat juriidilist isikut peavad olema üksteisest sõltumatud vastavalt artiklile 6.

1.

Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele.

1.

Komisjon avaldab kaudsete meetmete konkursikutsed vastavalt asjaomastes eriprogrammides ja tööprogrammides sätestatud nõuetele.

2.

Vajadusel täpsustab komisjon konkursikutses, et osalejad peavad sõlmima konsortsiumikokkuleppe.

a)

eriprogrammides või tööprogrammides määratletud juriidiliste isikute võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;

a)

eriprogrammides või tööprogrammides määratud juriidiliste isikute võetavad koordineerivad ja toetavad meetmed, kui eriprogramm lubab tööprogrammides nimetada abisaajaid vastavalt rakenduseeskirjadele;

b)

koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele tehtud ostudest või osutatud teenustest;

b)

koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad vastavalt finantsmääruses lepinguga ette nähtud ja riigihangete suhtes kehtestatud eeskirjadele alusel tehtud ostudest või osutatud teenustest valitud kaupade või teenuste ostmisest;

c) 

õppe-, uurimis- või koolitusstipendiumide ja konkursside auhinnaraha maksmisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

c)

sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

c d)

sõltumatute ekspertide nimetamisega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed;

d)

muud meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.

e d)

muud seitsmendat raamprogrammi käsitleva otsuse […/…] III lisa b osas nimetatud nõukogu ja Euroopa Parlamendi (või Euroopa Parlamendiga konsulteerinud nõukogu) otsuste alusel rakendatavad meetmed, kui see on sätestatud finantsmääruses või rakenduseeskirjades.

1.

Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud ettepanekuid vastavalt eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise kriteeriumide põhimõtetele.

1.

Komisjon hindab kõiki konkursikutsetele esitatud kaudsete meetmete ettepanekuid vastavalt käesolevas määruses, eriprogrammis ning tööprogrammis sätestatud hindamispõhimõtetele , ning valiku- ja toetuse määramise kriteeriumidele põhimõtetele.

2.

Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei valita. Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.

2.

Ettepanekut, mis on vastuolus peamiste eetiliste põhimõtetega või mis ei vasta eriprogrammis, tööprogrammis või konkursikutses esitatud tingimustele, ei ole osalemiskõlblik ei valita. ja selle Niisuguse ettepaneku võib igal ajal hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlustest välja arvata.

3.

Ettepanekud valitakse hindamistulemuste alusel.

3.

1.

Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku- ja toetuse määramise menetlust. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise üksikasjalikud eeskirjad ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

1.

Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, mis reguleerivad nii ettepanekute esitamist kui ka sellega seotud hindamis-, valiku-, läbirääkimis- ja toetuse määramise menetlust. Eelkõige kehtestab komisjon kaheetapilise taotluste esitamise üksikasjalikud eeskirjad ning kaheetapilise hindamismenetluse eeskirjad.

2.

Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, kutsutakse teise etappi täielikku ettepanekut esitama üksnes ettepanekud, mis läbivad esimese etapi hindamiskriteeriumid.

3.

Kui konkursikutses määratakse kindlaks kaheetapilise hindamismenetluse reeglid, lähevad edasisele hindamisele üksnes need ettepanekud, mis läbivad esimese etapi, mille käigus hinnatakse ettepanekuid piiratud hindamiskriteeriumide alusel.

4.

Komisjon võtab vastu ja avaldab eeskirjad, millega tagatakse pidev kaudsetes meetmetes osalejate olemasolu ja juriidilise staatuse ning nende finantssuutlikkuse kontrollimine.

4.

1.

Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud hindamiste läbiviimisel.

1.

Komisjon nimetab sõltumatud eksperdid, kes abistavad teda seitsmendas raamprogrammis ja eriprogrammides ettenähtud kaudsete meetmete hindamiste ja järelevalvetegevuse läbiviimisel.

2.

Sõltumatud eksperdid valitakse neile antud ülesannete täitmiseks vajalikest oskustest ja teadmistest lähtudes.

3.

Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab komisjon, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

3.

Sõltumatu eksperdi nimetamisel tagab k Komisjon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et eksperdil ei teki huvide konflikti seoses küsimusega, mille kohta ta peab esitama arvamuse.

4.

Komisjon võtab vastu töölevõtu käskkirja näidise, edaspidi “töölevõtu käskkiri”, mis sisaldab kinnitust, et sõltumatul eksperdil ei ole eksperdiks nimetamise ajal sellist huvide konflikti ning et ta kohustub komisjoni teavitama, kui ülesannete täitmise ajal peaks selline huvide konflikt tekkima. Komisjon sõlmib iga sõltumatu eksperdiga töölevõtu käskkirja.

5.

Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt teda eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja.

5.

Komisjon avaldab sobivates teabekanalites regulaarselt teda iga raamprogrammi ja selle eriprogrammide juures abistanud sõltumatute ekspertide nimekirja ning tööülesanded.

1.

Osalejad rakendavad kaudse meetme ja võtavad kõik selleks vajalikud ja põhjendatud meetmed. Samas kaudses meetmes osalejad rakendavad meedet ühenduse hüvanguks koos ja eraldi.

2.

Komisjon koostab artikli 19 lõikes 7 esitatud näidise alusel ning asjaomase rahastamisskeemi kriteeriume arvesse võttes komisjoni ja osalejate vahelise toetuslepingu.

2.

3.

Osalejad ei tohi võtta toetuslepinguga vastuollu minevaid kohustusi.

4.

Kui osaleja ei täida oma kohustusi, peavad toetuslepingust tulenevaid kohustusi täitma teised osalejad ilma täiendava ühenduse toetuseta, välja arvatud juhul, kui komisjon nad sellest kohustusest selgesõnaliselt vabastab.

5.

Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või kui osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise.

5.

Kui meetme rakendamine muutub võimatuks või osalejad ei suuda seda rakendada, tagab komisjon meetme lõpetamise artikli 21 kohaselt.

6.

Osalejad tagavad komisjoni teavitamise kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada kaudse meetme rakendamist või ühenduse huve.

1.

Toetuslepingus nähakse ette osalejate õigused ja kohustused ühenduse ees vastavalt otsusele […/…], käesolevale määrusele, finantsmäärusele ja selle rakendamiseeskirjadele ning vastavalt ühenduse õiguse üldistele põhimõtetele.

2.

Vajaduse korral sätestatakse toetuslepingus, millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.

2.

Vajaduse korral sätestatakse t Toetuslepingus sätestatakse meetme kestus, teaduslikud ja tehnilised tööd, hinnanguliste kogukulude eelarve ja ühenduse maksimaalne rahaline toetus kaudsele meetmele. millise osa ühenduse rahalisest toetusest moodustab abikõlblike kulude hüvitamine ja millise osa kindlasummaline rahastamine (sealhulgas ühiku maksumusel põhinev) või ühekordsed summeeritud väljamaksed.

3.

Toetuslepingus määratakse kindlaks, millised muudatused konsortsiumi koosseisus nõuavad eelnevat konkursikuulutuse avaldamist.

3.

4.

Toetuslepingus nõutakse korrapäraste asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate eduaruannete esitamist komisjonile.

4.

Toetuslepingus nõutakse korrapäraste asjaomase kaudse meetme rakendamist käsitlevate eduaruannete esitamist komisjonile ning vajaduse korral võidakse ette näha läbivaatamised asjaomase kaudse meetme rakendamise hindamiseks.

5.

Vajadusel võib toetuslepinguga ette näha, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osapoolele.

5.

Vajaduse korral võib toetuslepinguga sätestada, et komisjoni teavitatakse eelnevalt igast kavandatavast teadmiste omandiõiguse üleandmisest kolmandale osalisele.

6.

Kui toetuslepinguga nõutakse osalejatelt tegevuste läbiviimist, millest saavad kasu kolmandad osapooled, teavitavad osalejad sellest laialdaselt ning määravad kindlaks, hindavad ja valivad kolmandaid osapooli läbipaistvalt, õiglaselt ning erapooletult. Kui tööprogrammis on sätestatud, määratakse toetuslepingus kindlaks kriteeriumid selliste kolmandate osapoolte valimiseks. Komisjonil on õigus kolmandate osapoolte valiku osas vastuväiteid esitada.

7.

Komisjon koostab kooskõlas käesoleva määrusega toetuslepingu näidise.

7.

Komisjon koostab ja võtab kooskõlas käesoleva määrusega vastu toetuslepingu näidised iga seitsmendat raamprogrammi käsitleva otsuse […/…] III lisa a osas nimetatud rahastamiskorra kohta.

8.

Toetuslepingu näidis peegeldab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis (11) kehtestatud põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimustulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks.

8.

Toetuslepingu näidis peegeldab Euroopa teadlaste hartas ja teadlaste töölevõtmise juhendis (11) kehtestatud põhimõtteid. See käsitleb sobival viisil kõigi haridustasemete vahelist sünergiat, valmidust ja võimet teadusteemaliseks ja uurimustulemuste alaseks dialoogiks ja aruteluks laiema teaduskogukonna piire ületava avalikkusega, meetmeid naiste osaluse suurendamiseks teadustöös ja meetmeid teadustöö sotsiaal-majanduslike aspektide käsitlemiseks .

1.

Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid ei ole käesolevas määruses kehtestatud.

1.

Toetuslepingus määratakse kindlaks osalejate õigused ja kohustused seoses kasutusõiguste, kasutamise ja levitamisega, kuivõrd neid õigusi ja kohustusi ei ole käesolevas määruses kehtestatud.

2.

Toetuslepingus võib kehtestada tingimused, mille alusel osalejad võivad esitada vastuväiteid teadmiste kasutamise ja levitamise tehnoloogilise kontrollimise kohta, mida teostavad teatavad komisjoni volitatud esindajad.

1.

Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad olemasolevaid teadusuuringute infrastruktuure ja vajaduse korral uute teadusuuringute infrastruktuure, võib toetuslepingutega kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, avalikustamise ja kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis võivad infrastruktuuri kasutajaid mõjutada.

2.

Kaudsete meetmete puhul, mis toetavad teadlaste koolitamist ja karjääri kujundamist, võib toetuslepingutega kehtestada erisätted konfidentsiaalsuse, kasutusõiguse ning kohustuste kohta, mis on seotud meetmest kasu saavate teadlastega.

3.

Toetuslepinguga kaudse meetme rakendamiseks turvalisuse ja kosmoseuuringute vallas võib kehtestada erisätteid konfidentsiaalsuse, teabe klassifitseerimise, kasutusõiguste ning teadmiste omandiõiguse ülemineku ja kasutamise kohta.

4.

Vajadusel võib muid kui lõikes 3 viidatud turvalisuse küsimusi käsitleva kaudse meetme toetusleping samuti taolisi erisätteid sisaldada.

a)

konsortsiumi sisemine korraldus;

a)

konsortsiumi juriidiline esindamine ja sisemine korraldus, konfidentsiaalsuslepped ja sisevaidluste lahendamine, sealhulgas sätted osaleja lahkumise, kõrvaldamise ja vahetamise kohta;

b)

ühenduse rahalise toetuse jagamine;

b)

hinnanguliste kulude eelarve jagunemine, ühenduse rahalise toetuse jagamine, kooskõlas artikli 30 lõike 2 kohaselt kasutatud toetuse vormid ning sätted kuluaruandluse ja kulude kalkuleerimise kohta artikli 30 lõike 2 kohaselt;

c)

lisaeeskirjad levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord;

c)

lisaeeskirjad kaudsest meetmest saadud teadmiste omandiõiguse ja selle ülemineku, kasutusõiguste, levitamise ja kasutamise kohta, sealhulgas vastavalt vajadusele intellektuaalomandi õigustega seotud kord.

d)

konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.

d) 

konsortsiumikokkuleppega seotud sisevaidluste lahendamine.

1.

Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:

1.

Kaudses meetmes osaleda soovivad juriidilised isikud määravad endi seast ühe, kes tegutseb koordinaatorina, et täita järgmisi ülesandeid vastavalt käesolevale määrusele, finantsmäärusele, rakenduseeskirjadele ja toetuslepingule:

a)

tagab, et toetuslepingus märgitud juriidilised isikud täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;

a)

tagab, et toetuslepingus märgitud kaudses meetmes osalevad juriidilised isikud täidavad oma toetuslepingust ja konsortsiumikokkuleppest tulenevaid kohustusi täidavad toetuslepinguga ühinemiseks vajalikke formaalsusi vastavalt käesolevas määruses sätestatule;

b)

võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda;

b)

võtab vastu ühenduse rahalise toetuse ja jaotab seda konsortsiumikokkuleppes täpsustatud sätete kohaselt;

c)

peab raamatupidamisarvestust, peab arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artiklile 36;

c)

peab raamatupidamisarvestust, peab arvestust ja teavitab komisjoni ühenduse rahalise toetuse jaotamisest vastavalt artikli 24 punktile b ja artiklile 36;

d)

tagab tõhusa ja korrektse teabevahetuse osalejate ja komisjoni vahel.

d)

tagab teaduslike ning tehniliste tulemuste ja töö edenemise alase teabe tõhusa ja korrektse teabevahetuse levitamise osalejate vahel ning selle edastamise komisjonile kooskõlas artikli 19 lõikega 4;

e)

lõpetab juriidilise isiku osalemise, kui osaleja ei täida oma toetuslepingust või konsortsiumikokkuleppest tulenevaid kohustusi.

2.

Koordinaator on märgitud toetuslepingusse.

2.

Koordinaator on märgitud toetuslepingusse konsortsiumikokkuleppesse.

1.

Kaudses meetmes osalejad võivad teha ettepaneku uue osaleja lisamiseks või olemasoleva osaleja eemaldamiseks.

1.

Kaudses meetmes osalejad võivad kooskõlas konsortsiumikokkuleppe sätetega teha ettepaneku uue osaleja lisamiseks leppida kokku uue osaleja lisamise või olemasoleva osaleja eemaldamiseks.

2.

Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga.

2.

Iga olemasoleva kaudse meetmega liituv juriidiline isik ühineb toetuslepinguga ja konsortsiumikokkuleppega.

3.

Kui toetuslepingus on see sätestatud, avaldab konsortsium konkursikuulutuse ja levitab seda laialdaselt, kasutades teatavaid teabekanaleid, eelkõige seitsmenda raamprogrammi veebisaite, kutseala ajakirjandusväljaandeid ja teatmikke ning liikmesriikide ja assotsieerunud riikide loodud riiklikke teabepunkte ja abitoimingute kontaktpunkte.

3.

4.

Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

4.

Konsortsium peab igast koosseisu muudatusest teavitama komisjoni, kes võib 45 päeva jooksul alates teate saamisest esitada vastuväiteid.

1.

Komisjon teeb taotluse korral igale liikmesriigile või assotsieerunud riigile kättesaadavaks kogu tema valduses oleva vajaliku teabe, mis tal on kaudse meetme raames tehtud töö tulemusel olemas, juhul kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

kui see teave on riigi poliitika seisukohast asjakohane;

b)

osalejad ei ole asjaomase teabe kättesaadavaks tegemise vastu piisavalt põhjendatud argumente esitanud.

2.

Teadmiste kättesaadavaks tegemisega vastavalt lõikele 1 ei lähe komisjoni või osalejate õigused või kohustused mingil juhul teabe saajale.

1.

Kõik järgmised juriidilised isikud, kes osalevad kaudses meetmes, võivad saada ühenduse rahalist toetust:

a)

iga liikmesriigis või assotsieerunud riigis või ühenduse õiguse alusel asutatud juriidiline isik;

b)

iga Euroopa huve esindav rahvusvaheline organisatsioon;

c)

rahvusvahelise koostöö partnerriigis asutatud mis tahes juriidiline isik.

2.

Juhul kui osalevad muud rahvusvahelised organisatsioonid kui Euroopa huve esindavad organisatsioonid või kolmandates riikides asutatud juriidilised isikud, võivad nad saada ühenduse rahalist toetust tingimusel, et vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

a)

kui see on vastavalt sätestatud eriprogrammides või asjaomases tööprogrammis;

b)

kui see on vajalik kaudse meetme teostamiseks;

c)

kui selline rahastamine on ette nähtud mis tahes kahepoolses teadus- ja tehnoloogialepingus või muus ühenduse ja juriidilise isiku asukohariigi vahelises kokkuleppes.

1.

Seitsmenda raamprogrammi III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude hüvitamisel.

1.

Seitsmenda raamprogrammi III lisa a osas sätestatud rahastamiskavade kohaselt põhineb koosneb ühenduse rahaline toetus abikõlblike kulude osalisest või täielikust hüvitamisel st.

2.

Kuigi ühenduse rahaline toetus arvutatakse kaudse meetme kogukulude tasandil, põhineb see iga osaleja kuluaruandel.

2.

Kuigi üÜhenduse maksimaalne rahaline toetus kaudsele meetmele arvutatakse määratakse tehtud tööde alusel kaudse meetme kogukulude tasandil, ja see põhineb see iga osaleja hinnangulisel kulueelarvel kuluaruandel.

1.

Osalejad peavad toetusi kaasfinantseerima.

1.

Osalejad peavad ühenduse eelarvest toetatavaid kaudseid meetmeid toetusi kaasrahastama.

2.

Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse esitatud kviitungeid.

2.

Meetme rakendamise lõppedes võetakse toetuse maksmisel arvesse esitatud kviitungeid artikli 33 lõike 5 kohaselt.

3.

Et kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

3.

Et iga osaleja kaudse meetme rakendamiseks taotletud kulud oleksid abikõlblikud, peavad need vastama järgmistele tingimustele:

a)

kulud peavad olema tegelikud;

b)

kulud peavad olema kantud meetme rakendamise jooksul, välja arvatud lõpparuannete puhul, kui need on toetuslepinguga ette nähtud;

c)

kulud peavad olema kindlaks määratud osaleja tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning -tavade kohaselt ning kasutatud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused, vastavuses kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

c)

kulud peavad olema kindlaks määratud juriidilise isiku asukohariigi tavapäraste raamatupidamis- ja halduspõhimõtete ning ja -tavade ning osaleja kuluarvestustavade kohaselt ning kasutatud kantud ainsa eesmärgiga saavutada kaudse meetme eesmärgid ja kavandatud tulemused, vastavuses kokkuhoiu, tõhususe ja mõjususe põhimõtetega;

d)

kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside puhul nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestusse kantud;

d)

kulud peavad olema kirjendatud osaleja raamatupidamisarvestuses ja välja makstud ning kolmandate osapoolte ressursside puhul nende kolmandate osapoolte raamatupidamisarvestusse kantud;

e)

kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

e)

kulud peavad olema eraldatud abikõlbmatutest kuludest, eriti eristatavatest tagastatavatest kaudsetest maksudest, sealhulgas käibemaks, tollimaksud ja võlgnetavad intressid, reservid võimalikeks edaspidisteks kahjudeks või makseteks, vahetuskursilt saadud kahjud ja kuludega seotud kasum kapitalilt, mõne muu ühenduse projektiga seoses deklareeritud, kantud või hüvitatud kulud, võlad ja võla teenindamise kulud, ülekulud ja hoolimatult tekitatud kulud, või mis tahes muudest kuludest, mis ei vasta punktides a–d sätestatud tingimustele.

1.

Abikõlblikud kulud peavad koosnema otseselt meetmega seotud kuludest, edaspidi “otsesed abikõlblikud kulud”, ja vajaduse korral kuludest, mida ei saa otseselt meetmega seostada, kuid mis tulenevad meetmega seotud otsestest abikõlblikest kuludes, edaspidi “kaudsed abikõlblikud kulud”.

2.

Kaudsete abikõlblike kulude katmiseks võib iga osaleja valida kindla summa oma otseste abikõlblike kulude kogusummast, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud.

2.

Kaudsete abikõlblike kulude katmiseks võib iga osaleja taotleda tegelike kulude hüvitamist või valida kindla summa oma otseste abikõlblike personalikulude kogusummast kohta, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed abikõlblikud kulud kui see määratakse kooskõlas osaleja tavapärase kuluarvestustavaga.

3.

Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike kulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

3.

Toetuslepinguga võib piirata kaudseid abikõlblikke kulusid, kehtestades abikõlblike personalikulude maksimaalse määra, välja arvatud alltöövõtuga otseselt seotud abikõlblikud kulud, eriti koordineerimis- ja toetusmeetmete ning vajaduse korral teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete puhul.

1.

Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse meetmete puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 50 %ni kõigist abikõlblikest kuludest.

2.

Tutvustamistegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt 50 %ni kõigist abikõlblikest kuludest.

3.

“Eesliini” teadustegevusi, koordineerimis- ja toetusmeetmeid ning teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmeid toetava tegevuse puhul võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %ni kõigist abikõlblikest kuludest.

4.

Haldamiseks ja auditeerimistõenditeks ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib komisjoni rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %ni kõigist abikõlblikest kuludest.

4.

Haldamistegevuseks ja (sh auditeerimistõenditeks) ning koolitustegevuseks meetmetes, mis ei kuulu teadlaste koolituse ja karjääri kujundamise, koordineerimise, võrgustike ning levitamise rahastamiskavade hulka ning teisteks tegevusteks, mis ei ole hõlmatud lõigetega 1, 2, ja 3, võib ühenduse rahaline toetus ulatuda maksimaalselt kuni 100 %ni kõigist abikõlblikest kuludest.

5.

Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud, millest on tulud maha arvestatud.

5.

Lõigete 1–4 kohaldamisel võetakse ühenduse rahalise toetuse kindlaksmääramisel arvesse abikõlblikud kulud ja kviitungid , millest on tulud maha arvestatud.

6.

Lõikeid 1–5 kohaldatakse vajaduse korral nende kaudsete meetmete suhtes, kus terve kaudse meetme ulatuses kasutatakse kindlasummalist rahastamist või ühekordseid summeeritud väljamakseid.

6. 

1.

Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad abikõlblikke kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral auditeerimistõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

1.

Komisjonile esitatakse korrapäraselt tegevusaruandeid, mis käsitlevad kõiki abikõlblike kulusid, eelfinantseerimisest saadud intresside ja asjaomase kaudse meetmega seotud tulusid, ning vajaduse korral auditeerimistõend vastavalt finantsmäärusele ja rakenduseeskirjadele.

2.

Avalik-õiguslike asutuste, teadusorganisatsioonide ning kesk- ja kõrgharidusasutuste puhul võib lõikes 1 nõutava auditeerimistõendi väljastada pädev ametiisik.

2.

a)

hüvitamiseks esitatud kulud on abikõlblikud;

b)

kulud, eelfinantseerimise intress ja kviitungid on õigesti kindlaks määratud ning piisavate alusdokumentidega tõendatud.

1.

Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, antakse ühenduse rahaline toetus pädevusvõrgustikele ühekordse summeeritud väljamaksena, mis arvutatakse vastavalt pädevusvõrgustikuga seotud teadlaste arvule ja meetme kestvusele.

1.

2.

Lõike 1 alusel makstava kindlasummalise rahastamisega seotud ühiku määr on 23 500 eurot ühe teadlase kohta aastas.

2.

3.

Tööprogrammis määratakse kindlaks osalejate maksimaalne arv ja vajaduse korral maksimaalne teadlaste arv, mida võib aluseks võtta lõike 1 kohaldamisest tuleneva maksimaalse ühekordse summeeritud väljamakse arvutamisel. Vajaduse korral võib osalejaid siiski olla rahalise toetuse kindlaksmääramiseks seatud maksimumarvust rohkem.

3.

4.

Lõike 1 alusel tehtud ühekordseid summeeritud väljamakseid tehakse perioodiliste maksetena.

4.

1.

Ühenduse rahaline toetus makstakse osalejatele koordinaatori kaudu.

2.

Koordinaator peab raamatupidamisarvestust ühenduse rahaliste vahendite kohta, mis võimaldab igal ajal kindlaks teha, kui palju raha on igale osalejale eraldatud.

1.

Sõltuvalt riski tasemest, mis on seotud võimalusega, et ühendusele ei tagastata tagasimaksmisele kuuluvaid summasid, võib komisjon kinni pidada väikese osa igale kaudses meetmes osalejale ettenähtud ühenduse rahalisest toetusest, et katta mis tahes tagasimaksmisele kuuluvaid, kuid osalejate poolt maksmata jäänud summasid.

1.

2.

Lõiget 1 ei kohaldata

2.

a)

avalik-õiguslike asutuste suhtes, juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;

(a) 

avalik-õiguslike asutuste suhtes, juriidiliste isikute suhtes, kelle osaluse kaudses meetmes tagab liikmesriik või assotsieerunud riik, ning kõrg- ja keskharidusasutuste suhtes;

b)

teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete, “eesliini” teadustegevuse ja uurimisprojektide suhtes, mis on kasulikud konkreetsetele rühmadele, välja arvatud VKEdele suunatud meetmed.

(b) 

teadlaste koolitamise ja karjääri kujundamise toetamisele suunatud meetmete, “eesliini” teadustegevuse ja uurimisprojektide suhtes, mis on kasulikud konkreetsetele rühmadele, välja arvatud VKEdele suunatud meetmed.

3.

Kinnipeetud summad moodustavad seitsmenda raamprogrammi sihtotstarbelise tulu finantsmääruse artikli 18 lõike 2 tähenduses.

3.

4.

Raamprogrammi lõpus hinnatakse summasid, mis on vajalikud möödumata riskide katmiseks. Seda summat ületavad summad hüvitatakse seitsmendale raamprogrammile ja neid loetakse sihtotstarbelisteks tuludeks.

4.

1.

Teadmised kuuluvad ühendusele järgmistel juhtudel:

a)

koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad riigihankemenetluse suhtes kohaldatavate eeskirjade kohastest ostudest või teenustest;

a)

koordineerivad ja toetavad meetmed, mis koosnevad finantsmääruses ja selle rakenduseeskirjades sätestatud riigihankemenetluse puhul kohaldatavate eeskirjade kohastest ostudest kaupade või teenustest ostmisest;

b)

sõltumatute ekspertidega seotud koordineerivad ja toetavad meetmed.

2.

Muude kui lõikes 1 viidatud kaudsete meetmete alusel tehtud töö tulemusel saadud teadmised kuuluvad osalejatele, kelle tehtud töö on need teadmised andnud.

3.

Kui osaleja töötajatel või muul osaleja heaks töötaval personalil on õigus nõuda teadmiste suhtes mingeid õigusi, tagab osaleja selle, et neid õigusi on võimalik teostada viisil, mis on vastavuses tema toetuslepingust tulenevate kohustustega.

1.

Kui mitu osalejat on teinud ühiselt töö, mille alusel on saadud teadmised, ja kui nende osa selles töös ei saa kindlaks määrata, kuuluvad need teadmised neile ühiselt.