22.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

C 326/1

VIISASID KÄSITLEVAD ÜHISED KONSULAARJUHISED DIPLOMAATILISTELE JA KONSULAARESINDUSTELE

(2005/C 326/01)

SISUKORD

Üldsätted

1.	Reguleerimisala

2.	Viisa mõiste ja liigid

2.1.	Ühtne viisa

2.1.1.

Lennujaama transiidiviisa

2.1.2.

Transiidiviisa

2.1.3.

Lühiajaline viisa ehk reisiviisa, mitmekordne viisa

2.1.4.

Grupiviisa

2.2.	Pikaajaline viisa

2.3.	Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa

2.4.	Piiril antav viisa

2.5.	Viisaga samaväärsed dokumendid, mis lubavad välispiire ületada: transiiti hõlbustav eridokument (FTD)/raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD)

II.	Vastutav diplomaatiline või konsulaaresindus

1.	Vastutava riigi määramine

1.1.	Taotluse kohta otsuse langetamise eest vastutav riik

1.2.	Vastutavat riiki esindav riik

2.	Viisataotlused, mis nõuavad siseriikliku keskasutuse või ühe või mitme lepinguosalise riigi keskasutusega konsulteerimist kooskõlas artikli 17 lõikega 2

2.1.	Siseriikliku keskasutusega konsulteerimine

2.2.	Ühe või mitme lepinguosalise keskasutusega konsulteerimine

2.3.	Konsulteerimise kord esindamise korral

3.	Mitteresidentide viisataotlused

4.	Ühtse viisa andmise luba

III.	Taotluse vastuvõtmine

1.	Viisataotlusankeedid. Eksemplaride arv

2.	Lisatavad dokumendid

3.	Tagasipöördumise ja elatusvahendite tagatised

4.	Isiklik vestlus taotlejaga

IV.	Õiguslik alus

V.	Taotluste läbivaatamine ja otsuste vastuvõtmine

Taotluste läbivaatamise põhikriteeriumid

1.	Viisataotluste läbivaatamine

1.1.	Viisataotluse kontrollimine

1.2.	Taotleja isiku kontrollimine

1.3.	Reisidokumendi kontrollimine

1.4.	Teiste taotlusega seotud dokumentide kontrollimine

—	Reisi eesmärki tõendavad dokumendid

—	Transpordi- ja tagasipöördumisvahendite olemasolu tõendavad dokumendid

—	Elatusvahendite olemasolu tõendavad dokumendid

—	Majutuse olemasolu tõendavad dokumendid

—	Vajaduse korral muud dokumendid

1.5.	Taotleja heausksuse hindamine

2.	Viisataotluste suhtes otsuse langetamise menetlus

2.1.	Viisa liigi ja sissesõitude arvu valik

2.2.	Menetleva asutuse haldusvastutus

2.3.	Menetlus, mida järgitakse juhtudel, kui on vaja eelnevalt konsulteerida teiste lepinguosaliste keskasutustega

Menetlus

b)	Taotluste edastamine riigi keskasutusele

c)	Keskasutusele edastatav teave

d)	Taotluste edastamine keskasutuste vahel

e)	Vastamise aeg, selle pikendamine

f)	Konsulteerimise tulemuste põhjal tehtavad otsused

g)	Eridokumentide edastamine

2.4.	Viisataotluse läbi vaatamata jätmine ja viisa väljastamisest keeldumine

3.	Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa

VI.	Kuidas täita viisakleebist

1.	Ühiste kannete osa (8. osa)

1.1.	Lahter “KEHTIVUSPIIRKOND”

1.2.	Lahter “ALATES … KUNI”

1.3.	Lahter “SISSESÕITUDE ARV”

1.4.	Lahter “VIIBIMISE KESTUS … PÄEVA”

1.5.	Lahter “VÄLJAANDMISE KOHT … KUUPÄEV …”

1.6.	Lahter “PASSI NUMBER”

1.7.	Lahter “VIISA LIIK”

1.8.	Lahter “PEREKONNA- JA EESNIMI”

2.	Siseriiklike kannete osa (“Märkused”) (9. osa)

3.	Foto jaoks ettenähtud osa

4.	Masinloetav osa (5. osa)

5.	Muud viisa andmisega seotud aspektid

5.1.	Viisade allkirjastamine

5.2.	Täidetud viisakleebiste tühistamine

5.3.	Viisakleebiste passi kandmine

5.4.	Passid ja reisidokumendid, millesse ühtse viisa võib kanda

5.5.	Viisat väljaandva diplomaatilise või konsulaaresinduse tempel

VII.	Halduskorraldus

1.	Viisaosakondade korraldus

2.	Kartoteekimine

3.	Viisaregistrid

4.	Viisa andmise eest võetavad lõivud

VIII.

Konsulaarkoostöö kohalikul tasandil

1.	Kohaliku tasandi konsulaarkoostöö lühiiseloomustus

2.	Kuidas vältida korduvaid taotlusi või taotlusi, mis esitatakse pärast hiljutist viisa andmisest keeldumist?

3.	Taotleja heausksuse hindamine

4.	Statistika vahetamine

5.	Haldusteenuste osutajate, reisibüroode ja reisikorraldajate poolt menetletavad viisataotlused

5.1.	Vahendajate liigid

5.2.	Koostöö ühtlustamine haldusteenuste osutajate, reisibüroode, reisikorraldajate ja nendega seotud jaemüüjatega

VIISASID KÄSITLEVATE ÜHISTE KONSULAARJUHISTE LISAD

—	Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikel peab liikmesriikidesse sisenemiseks olema viisa vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 ja määrusega (EÜ) nr 453/2003

—	Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikud võivad liikmesriikidesse siseneda viisavabalt vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 ja määrusega (EÜ) nr 453/2003

2.	Eeskirjad, millega reguleeritakse diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike ning teatavate rahvusvaheliste valitsusvaheliste organisatsioonide poolt nende ametnikele väljaantud reisiloa omanike liikumist

3.	Nende riikide nimekiri, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, kusjuures see viisanõue kehtib ka nende riikide poolt väljaantud reisidokumentide omanike suhtes

4.	Selliste dokumentide nimekiri, mis annavad õiguse viisata sissesõiduks

5.	Selliste viisataotluste nimekiri, mis kooskõlas artikli 17 lõikega 2 nõuavad eelnevat konsulteerimist keskasutustega

6.	Nende aukonsulite nimekiri, kellel on erandjuhtudel ja ajutiselt lubatud väljastada ühtset viisat

7.	Piiriületamisel nõutavad summad, mis riikide ametiasutused määravad kindlaks kord aastas

8.	Viisakleebiste ühtne vorm ning teave nende tehniliste omaduste ja turvaelementide kohta

9.	Teave, mille lepinguosalised vajaduse korral kirjutavad märkuste lahtrisse

10.	Masinloetavasse osasse kannete tegemise juhend

11.	Reisidokumendid, millesse võib viisa kanda

12.	Viisataotluste menetlemise halduskulude eest võetavad lõivud eurodes

13.	Viisakleebiste täitmise juhised

14.	Nõuded teabe kohta, mida lepinguosalised peavad esitama piiratud territoriaalse kehtivusega viisade andmise, ühtse viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või selle kehtivuse piiramise ning siseriiklike elamislubade andmise korral

15.	Lepinguosaliste koostatud ühtlustatud näidisvormid kutse, ülalpidamiskohustuse ja majutuse olemasolu tõendamiseks

16.	Ühtse viisataotluse ühtlustatud näidisvorm

17.	Transiiti hõlbustav eridokument (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD)

18.	Ühtseid viisasid välja andvate esinduste tabel

VIISASID KÄSITLEVAD

ühised konsulaarjuhised Schengeni konventsiooni osalisriikide diplomaatilistele ja konsulaaresindustele

TEEMA: Ühtsete viisade väljastamise tingimused, mis kehtivad kõigi lepinguosaliste territooriumil.

I. ÜLDSÄTTED

1. Reguleerimisala

Beneluxi majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahelise ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise 14. juuni 1985. aasta Schengeni kokkuleppe rakendamise konventsioonile (edaspidi “konventsioon”) kirjutati alla Schengenis 19. juunil 1990 ja sellega on seni ühinenud Itaalia, Hispaania, Portugal, Kreeka ja Austria. Konventsiooni 3. peatüki (1. ja 2. jao) sätted on aluseks järgmistele üldsätetele, mida kohaldatakse kõikide lepinguosaliste territooriumil kuni kolm kuud kestvaks viibimiseks kehtiva viisa, sealhulgas transiidiviisa taotluste läbivaatamisel. (1)

Viisa kauemaks kui kolmekuuliseks viibimiseks antakse vastavalt siseriiklikule menetlusele ning see annab selle omanikule õiguse viibida üksnes selle riigi territooriumil. Siiski võimaldab selline viisa selle omanikul sõita läbi teiste lepinguosaliste territooriumi, et jõuda viisa andnud lepinguosalise territooriumile, välja arvatud juhul, kui viisa omanik ei vasta artikli 5 lõike 1 punktides a, d ja e nimetatud sissesõidunõuetele või kui lepinguosaline, kelle territooriumilt ta läbisõitu taotleb, on kandnud ta sissesõidukeelu registrisse.

2. Viisa mõiste ja liigid

2.1. Ühtne viisa

Ühtne viisa kujutab endast lepinguosalise antud luba või otsust passi, reisidokumenti või muusse selle omanikul piiri ületada lubavasse dokumenti kantud kleebise näol. See võimaldab välismaalasel, kelle suhtes kehtib viisanõue, ilmuda viisa andnud lepinguosalise või muu lepinguosalise välispiirile ja taotleda vastavalt viisa liigile kas läbisõitu või elamist tingimusel, et muud läbi- või sissesõidunõuded on täidetud. Üksnes ühtse viisa omamine ei anna automaatset õigust siseneda riiki.

2.1.1. Lennujaama transiidiviisa

Lennujaama transiidiviisa annab välismaalasele, kellelt nõutakse sellist viisat, õiguse läbida vahepeatuse või ümberistumisega rahvusvahelise lennu kahe osa vahel lennujaamade rahvusvahelisi transiidialasid ilma asjaomase riigi territooriumile sisenemata. Kohustus omada sellist viisat on erand üldisest õigusest läbida eespool nimetatud rahvusvahelist transiidiala ilma viisata.

3. lisas loetletud riikide kodanikelt ja isikutelt, kes ei pruugi olla nende riikide kodanikud, ent kellel on nende riikide asutuste poolt väljaantud reisidokument, nõutakse seda liiki viisat.

Lennujaama transiidiviisa nõude erandid on sätestatud 3. lisa III jaos.

2.1.2. Transiidiviisa

Transiidiviisa annab ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki reisivale välismaalasele õiguse läbida lepinguosaliste territooriumi.

See viisa annab selle omanikule loa ühe-, kahe- või erandjuhul mitmekordseks läbisõiduks tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva.

2.1.3. Lühiajaline viisa ehk reisiviisa; mitmekordne viisa

Lühiajaline viisa annab välismaalasele, kes soovib siseneda lepinguosaliste territooriumile muul põhjusel kui sisserändeks, õiguse ühekordseks vaheaegadeta riigis viibimiseks või mitmeks viibimiseks, mille kogukestus ei ületa kolme kuud poole aasta jooksul alates esimesest riiki sisenemise kuupäevast. Üldjuhul võib sellise viisa anda üheks või mitmeks sissesõiduks.

Välismaalasele, kellel tuleb sageli sõita ühte või mitmesse Schengeni riiki näiteks tööasjus, võib anda lühiajalise viisa mitmeks viibimiseks tingimusel, et nende viibimiste kogupikkus ei ületa mis tahes pooleaastases ajavahemikus kolme kuud. Sellise mitmekordse viisa kehtivusaeg võib olla üks aasta ja erandjuhtudel teatava kategooria isikute puhul üle ühe aasta (vt V osa punkt 2.1).

2.1.4. Grupiviisa

Grupiviisa kujutab endast transiidiviisat või maksimaalselt kolmekümnepäevast viisat, mida võib kanda rühmapassi, mis on välja antud enne reisile asumist moodustatud välismaalaste rühmale, – välja arvatud juhtudel, kui siseriiklikud õigusaktid sätestavad teisiti – tingimusel, et rühma liikmed sisenevad territooriumile, peatuvad seal ja lahkuvad territooriumilt rühmana.

Grupiviisasid võib anda rühmadele, kus on 5–50 inimest. Rühma eest vastutaval isikul on eraldi pass ja vajaduse korral ka eraldi viisa.

Erandina eeltoodust võidakse grupi transiidiviisasid anda meremeestele vastavalt nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrusele (EÜ) nr 415/2003 (viisade andmise kohta piiril, sealhulgas selliste viisade andmine läbisõidul olevatele meremeestele) (2).

2.2. Pikaajaline viisa

Enam kui kolm kuud kestvate viibimiste kohta annab üks liikmesriikidest siseriikliku viisa kooskõlas oma siseriiklike õigusaktidega.

Siiski kehtib selline viisa selle kehtima hakkamise kuupäevast kuni kolme kuu jooksul ühtse lühiajalise viisana tingimusel, et see väljastati kooskõlas ühiste tingimuste ja kriteeriumidega, mis on vastu võetud ülalnimetatud konventsiooni 3. peatüki 1. osa asjakohaste sätete alusel või kohaselt, ning et selle omanik vastab konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e nimetatud sissesõidunõuetele, mis on ära toodud käesolevate juhiste IV osas. Muudel juhtudel võimaldab selline viisa selle omanikul sõita läbi teiste lepinguosaliste territooriumi, selleks et jõuda viisa andnud liikmesriigi territooriumile, välja arvatud juhul, kui selle omanik ei vasta artikli 5 lõike 1 punktides a, d ja e sätestatud sissesõidunõuetele või on kantud selle liikmesriigi sissesõidukeelu registrisse, kelle territooriumilt läbisõidu luba ta taotleb.

2.3. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa

Selline viisa kantakse erandjuhul passi, reisidokumenti või muusse selle omanikul piiri ületada lubavasse dokumenti, kui on antud luba viibida üksnes ühe või mitme lepinguosalise territooriumil tingimusel, et nii sisse- kui ka väljasõit toimuvad selle lepinguosalise või nende lepinguosaliste territooriumi kaudu (vt käesolevate juhiste osa V.3).

2.4. Piiril antav viisa (3)

2.5. Viisaga samaväärsed dokumendid, mis lubavad välispiire ületada: transiiti hõlbustav eridokument (FTD)/raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD)

Läbisõidu hõlbustamiseks võidakse väljastada FTD või FRTD vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 693/2003 (4) ja (EÜ) nr 694/2003 (5) (vt 17. lisa).

II. VASTUTAV DIPLOMAATILINE VÕI KONSULAARESINDUS

Välismaalased, kelle suhtes kehtib viisanõue (vt 1. lisa) ja kes taotlevad sissesõitu lepinguosalise riigi territooriumile, on kohustatud esitama taotluse vastutava diplomaatilise või konsulaaresinduse viisaosakonnale.

1. Vastutava riigi määramine

1.1. Taotluse kohta otsuse langetamise eest vastutav riik

Ühtse lühiajalise või transiidiviisa taotluste läbivaatamise eest vastutab:

(a)

—

lepinguosaline, kelle territooriumil asub sissesõidu ainus või peamine sihtkoht. Transiidiriigiks olevat lepinguosalist ei peeta mingil tingimusel peamiseks sihtkohariigiks.

Diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele taotlus on esitatud, otsustab igal üksikjuhul eraldi, milline on peamiseks sihtkohaks olev lepinguosaline, pidades hindamisel silmas kõiki asjaolusid, eriti sõidu eesmärki, marsruuti ja viibimise või viibimiste kestust. Nende asjaolude hindamisel keskendub esindus peamiselt taotleja esitatud tõendavatele dokumentidele.

—	Esindus keskendub eelkõige viibimise peamisele põhjusele või eesmärgile, kui ühte või mitmesse sihtkohta minnakse otseselt mingi teise sihtkoha pärast või sellele lisaks.

—	Esindus keskendub eelkõige pikimale viibimisele, kui ükski sihtkoht ei olene otseselt teisest sihtkohast ega täienda seda; kui viibimised on võrdse pikkusega, on otsustavaks teguriks esimene sihtkoht;

(b)

—

lepinguosaline, kelle territooriumile kõigepealt sisenetakse, kui peamiseks sihtkohaks olevat lepinguosalist ei ole võimalik kindlaks määrata.

Lepinguosaline, kelle territooriumile kõigepealt sisenetakse, on see riik, kelle välispiiri taotleja pärast dokumentide kontrolli Schengeni territooriumile sisenemiseks ületab.

—

Kui lepinguosaline, kelle territooriumile kõigepealt sisenetakse, ei nõua viisat, ei ole ta kohustatud viisat andma – välja arvatud juhul, kui ta vabatahtlikult asjaomase isiku nõusolekul viisa annab – ja vastutus läheb üle esimesele sihtkohaks olevale või transiidil läbitavale lepinguosalisele, kes viisat nõuab.

—	Piiratud territoriaalse kehtivusega (ühe lepinguosalise territooriumi või Beneluxi riikide territooriumiga piirduva) viisa taotluse läbivaatamine ja sellise viisa andmine on asjaomase lepinguosalise enda või asjaomaste lepinguosaliste endi ülesanne.

1.2. Vastutavat riiki esindav riik

Kui vastutaval riigil ei ole asjaomases riigis diplomaatilist ega konsulaaresindust, võib ühtse viisa anda selle lepinguosalise esindus, kes esindab vastutava riigi huve. Viisa antakse esindatava lepinguosalise nimel eelneva loa alusel ja vajaduse korral keskasutuste vahel konsulteerides. Kui ühel Beneluxi riikidest on olemas diplomaatiline või konsulaaresindus, esindab see põhimõtteliselt automaatselt ka teisi Beneluxi riike, välja arvatud juhul, kui asjaomane Beneluxi riik ei ole tegelikkuses suuteline esindama teisi Beneluxi riike, mispuhul võib viimane taotleda teiselt partnerriigilt enda esindamist viisaküsimuste osas kõnealuses kolmandas riigis.

Isegi juhul, kui riigil on kolmandas riigis diplomaatiline või konsulaaresindus, võib ta paluda enda esindamist kõnealuses kolmandas riigis konsulaaresindust omaval teisel riigil. Ühtne viisa väljastatakse esindatava riigi nimel eelneva loa alusel ning vajaduse korral keskasutuste vahel konsulteerides.

Kui ühtne viisa väljastatakse punktide a ja b kohaselt, sõlmitakse esindatava riigi või esindatavate riikide ja seda riiki või neid riike esindava riigi vahel kokkulepe, milles määratakse kindlaks:

—	sellise esindamise kestus ja selle lõpetamise tingimused

—

ning punkti b kohaldamise korral esindamise rakenduskord, sealhulgas esindava riigi poolt tööruumidega varustamist käsitlevad tingimused, esindava ja esindatava riigi poolt töötajatega varustamist käsitlevad tingimused ning rahaline toetus, mida esindatav riik maksab vajaduse korral esindavale riigile viisade väljaandmisega seotud kulude katteks.

d)	Kui ühtne viisa antakse välja punktide a ja b kohaselt, peab esindus olema kantud 18. lisas toodud ühtseid viisasid välja andvate esinduste tabelisse.

Punktidele a ja b vastava esinduse korral põhineb Schengeni viisade andmine järgmistel põhimõtetel.

—

Esindamise eeskirju kohaldatakse Schengeni konventsiooni ja ühiste konsulaarjuhiste kohaselt antavate ühtsete lennujaama transiidiviisade, transiidiviisade ja lühiajaliste viisade taotluste töötlemisel. Esindav riik peab tegutsema ühiste konsulaarjuhiste kohaldamisel sama hoolikalt ja kiiresti nagu enda samasse liiki kuuluva ja sama kehtivusajaga viisa andmisel.

—

Kui kahepoolsetes kokkulepetes ei ole ette nähtud teisiti, ei kohaldata esindamise eeskirju selliste viisade suhtes, mis antakse palgatöö tegemiseks või tegelemiseks mõne tegevusega, mis eeldab eelnevat nõusolekut sellelt riigilt, kus tegutseda kavatsetakse. Sellist viisat taotlev isik peab pöörduma selle riigi akrediteeritud konsulaaresinduse poole, kus kavandatav tegevus toimub.

—	Schengeni riigid ei ole kohustatud tagama, et neil on viisasid andev esindus kõigis kolmandates riikides. Nad võivad otsustada, et teatavates kolmandates riikides esitatakse viisataotlused või teatavat liiki viisa taotlused peamise sihtkohariigi alalisele konsulaar- või diplomaatilisele esindusele.

—	Diplomaatilised ja konsulaaresindused vastutavad täielikult viisade taotlemisega seotud ebaseadusliku sisserände ohu hindamise eest.

—	Esindavate riikide poolt esindatavate riikide nimel välja antud ja esindamise raames viisade omanike esitatud varjupaigataotluste eest vastutavad esindatavad riigid.

—

Kahepoolsetes kokkulepetes võib erandjuhul sätestada, et esindav riik esitab teatava kategooria välismaalaste viisataotlused ametiasutusele selles esindatavas riigis, kus asub peamine sihtkoht, või edastab need kõnealuse riigi alalisele konsulaaresindusele. Need kategooriad tuleb kindlaks määrata kirjalikult (vajaduse korral iga diplomaatilise või konsulaaresinduse puhul). Eeldatakse, et viisa on antud esindatava riigi loal kooskõlas Schengeni konventsiooni artikli 30 lõikega 1.

—

Kahepoolseid kokkuleppeid võib aja jooksul muuta otsuste alusel, mis üksikud riigid on teinud nende varjupaigataotluste kohta, mida teatava ajavahemiku jooksul on esitanud esindamise raames saadud viisade omanikud, ning muu viisade andmise kohta käiva teabe alusel. Lisaks võidakse kokku leppida, et teatavate diplomaatiliste ja konsulaaresinduste (ning võimalik, et ka teatavate riikide kodanike) puhul ei järgita esindamise eeskirju.

—

Esindamine on seotud üksnes viisade väljastamisega. Välismaalasi, kellel ei ole võimalik viisat taotleda seetõttu, et neil puuduvad piisavad tõendid asjakohastele tingimustele vastamise kohta, tuleb teavitada, et nad saavad esitada viisataotluse peamiseks sihtkohaks oleva Schengeni riigi alalisele diplomaatilisele või konsulaaresindusele.

—	Esindamise eeskirju võib parandada tarkvaraarendusest tuleneva konsultatsioonivõrgu laiendamise teel, mis võimaldab esindamiskohustuse võtnud konsulaar- ja diplomaatilistel esindustel lihtsal viisil konsulteerida esindatava riigi keskasutustega.

—	Kohalikul tasandil kindlustavad diplomaatilised ja konsulaaresindused kohaliku konsulaarkoostöö raames punktidele a ja b vastava esindusega seotud kohustusi käsitleva teabe kättesaadavuse viisataotlejatele.

2. Viisataotlused, mis nõuavad siseriikliku keskasutuse või ühe või mitme lepinguosalise riigi keskasutusega konsulteerimist kooskõlas artikli 17 lõikega 2

2.1. Siseriikliku keskasutusega konsulteerimine

Diplomaatiline või konsulaaresindus, kes taotluse läbi vaatab, taotleb oma keskasutuselt luba, konsulteerib sellega või teatab sellele otsusest, mille kavatseb konkreetsel juhul teha, siseriikliku õiguse ja tavaga ettenähtud korras ja aja jooksul. Juhtumid, mille puhul on tarvis siseriiklikult konsulteerida, on loetletud 5. lisa A osas.

2.2. Ühe või mitme lepinguosalise keskasutusega konsulteerimine

Diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele on taotlus esitatud, taotleb luba oma keskasutuselt, kes omakorda saadab taotluse edasi ühe või mitme teise lepinguosalise pädevale keskasutusele (vt V osa, punkt 2.3). Kuni täitevkomitee pole vastastikuse konsulteerimise juhtude lõplikku nimekirja kinnitanud, kohaldatakse käesolevatele ühistele konsulaarjuhistele lisatud nimekirja (vt 5. lisa B osa).

2.3. Konsulteerimise kord esindamise korral

a)	Kui 5. lisa C osas loetletud riikide kodanikud esitavad viisataotluse teist riiki esindava Schengeni riigi diplomaatilisele või konsulaaresindusele, konsulteeritakse esindatava riigiga.

b)	Nende viisataotlustega seoses vahetatav teave vastab praegu 5. lisa B osa kohase konsulteerimise raames vahetatavale teabele. Vormil peab siiski olema kohustuslik lahter, mis sisaldab viidet esindatava riigi territooriumile.

c)	Tähtaegade, nende pikendamise ja vastamisvormide suhtes kohaldatakse ühiste konsulaarjuhiste praegusi sätteid.

d)	5. lisa B osa sätestatud konsulteerimist korraldab esindatav riik.

3. Mitteresidentide viisataotlused

Kui taotlus esitatakse riigile, mis ei ole taotleja elukohariik, ning kui on kahtlusi isiku kavatsustes (eriti kui on ebaseaduslikule sisserändele viitavaid tõendeid), antakse viisa üksnes pärast taotleja elukohariigi diplomaatilise või konsulaaresindusega ja/või selle keskasutusega konsulteerimist.

4. Ühtse viisa andmise luba

Ühtse viisa andmise õigus on üksnes lepinguosaliste diplomaatilistel ja konsulaaresindustel, välja arvatud 6. lisas loetletud juhud.

III. TAOTLUSE VASTUVÕTMINE

1. Viisataotlusankeedid. Eksemplaride arv

Välismaalaselt nõutakse ka ühtse viisa taotlusankeedi täitmist. Ühtse viisa taotlus tuleb esitada 16. lisas esitatud ühtlustatud näidisvormil.

Ankeet tuleb täita vähemalt ühes eksemplaris, et seda saaks kasutada keskasutustega konsulteerimisel. Kui siseriiklik halduskord nõuab, võivad lepinguosalised nõuda taotlust mitmes eksemplaris.

2. Lisatavad dokumendid

Välismaalane peab taotlusele lisama järgmised dokumendid:

a)	kehtiv reisidokument, millesse võib kanda viisa (vt 11. lisa);

vajaduse korral dokumendid, mis tõendavad kavatsetava reisi eesmärki ja tingimusi.

Kui esitatud teabest piisab, et diplomaatiline või konsulaaresindus võiks kindlaks teha, kas taotleja tegutseb heauskselt, võivad viisade andmise eest vastutavad töötajad vabastada taotleja eespool mainitud tõendavate dokumentide esitamisest.

3. Tagasipöördumise ja elatusvahendite tagatised

Välismaalane peab suutma veenda diplomaatilist või konsulaaresindust, kellele ta oma taotluse esitab, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid enda ülalpidamiseks ja tagasipöördumiseks.

4. Isiklik vestlus taotlejaga

Üldjuhul palutakse taotlejal isiklikult kohale ilmuda, et suuliselt oma taotlust põhjendada, eriti kui on kahtlusi reisi tegeliku eesmärgi suhtes või selle isiku kavatsuse suhtes lähteriiki tagasi pöörduda.

Sellest nõudest võib loobuda, kui taotleja on tuntud isik või kui diplomaatiline või konsulaaresindus asub liiga kaugel ning kui taotleja heausksuse suhtes pole kahtlusi või kui suurte rühmade puhul lugupeetud ja usaldusväärne asutus võib vastutada asjaomaste isikute heausksuse eest.

VIII osa punktis 5 on esitatud täpsemad eeskirjad, mis käsitlevad viisataotluste menetlemist haldusteenuste osutajate, reisibüroode, reisikorraldajate ja nendega seotud jaemüüjate poolt.

IV. ÕIGUSLIK ALUS

Ühtse viisa võib anda üksnes siis, kui konventsiooni artiklites 15 ja 5 sätestatud sissesõidunõuded on täidetud. Need artiklid on järgmised.

Artikkel 15

Artiklis 10 nimetatud viisa võib anda üksnes juhul, kui välismaalane vastab artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud sissesõidunõuetele.

Artikkel 5

Kuni kolmekuulise viibimise puhul antakse lepinguosaliste territooriumile sisenemiseks luba välismaalasele, kui ta vastab järgmistele nõuetele:

a)	tal on kehtiv piiriületamisdokument või -dokumendid, mille on kindlaks määranud täitevkomitee;

b)	tal on kehtiv viisa, kui seda nõutakse;

vajaduse korral esitab ta dokumendid, mis tõendavad kavatsetava viibimise eesmärki ja tingimusi, ning tal on piisavalt rahalisi vahendeid nii kavatsetava viibimise ajaks kui ka tagasipöördumiseks oma päritolumaale või edasisõiduks kolmandasse riiki, kus tema vastuvõtmine on tagatud, või ta on võimeline omandama need vahendid seaduslikul teel;

d)	talle ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu;

e)	ta ei ohusta ühegi lepinguosalise avalikku korda, riigi julgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid.

Välismaalasel, kes ei vasta kõigile eespool nimetatud nõuetele, on keelatud siseneda lepinguosaliste territooriumile, välja arvatud juhul, kui mõni lepinguosaline peab humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu vajalikuks teha erandi sellest põhimõttest. Sellisel juhul piiratakse sissesõiduluba asjaomase lepinguosalise territooriumiga, kes teatab sellest teistele lepinguosalistele.

Need reeglid ei piira varjupaigaõiguse erisätete ega artikli 18 sätete kohaldamist.

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa võib anda artikli 11 lõikes 2, artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 16 sätestatud tingimustel koostoimes artikli 5 lõikega 2 (vt V osa punkt 3).

Artikli 11 lõige 2

2.	Lõige 1 ei takista lepinguosalist andmast vajaduse korral kõnealuse poolaasta jooksul uut viisat, mille kehtivus piirdub tema oma territooriumiga.

Artikli 14 lõige 1

1.	Viisat ei vormistata reisidokumenti, mida ei tunnista ükski lepinguosaline. Kui reisidokumenti tunnistab ainult üks või mõni lepinguosaline, siis piiratakse vormistatava viisa kehtivust kõnealuse lepinguosalise või kõnealuste lepinguosalistega.

Artikkel 16

Kui lepinguosaline peab vajalikuks ühel artikli 5 lõikes 2 loetletud põhjustest teha erandi artiklis 15 sätestatud põhimõttest, andes viisa välismaalasele, kes ei vasta kõikidele artikli 5 lõikes 1 nimetatud sissesõidunõuetele, siis piiratakse selle viisa kehtivust kõnealuse lepinguosalise territooriumiga, kes peab sellest teatama vastavalt teistele lepinguosalistele.

V. TAOTLUSTE LÄBIVAATAMINE JA OTSUSTE VASTUVÕTMINE

Kõigepealt kontrollib diplomaatiline või konsulaaresindus esitatud dokumente (1) ja koostab seejärel nende dokumentide põhjal viisataotluse kohta tehtava otsuse (2).

Taotluste läbivaatamise põhikriteeriumid

Peamised asjaolud, mida tuleb viisataotluste läbivaatamisel silmas pidada, on lepinguosaliste julgeolek ja võitlus ebaseadusliku sisserände vastu, samuti muud rahvusvaheliste suhetega seotud aspektid. Olenevalt asjaomasest riigist võib mõne neist tähtsuselt ettepoole asetada, kuid mitte üheski etapis ei tohi ühtki neist asjaoludest kahe silma vahele jätta.

Julgeolekuga seoses on soovitatav jälgida, et oleksid tehtud vajalikud kontrollimised: läbi vaadatud Schengeni infosüsteemis failid selliste isikute kohta, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, konsulteeritud nende riikide keskasutustega, kelle puhul see menetlus on ette nähtud.

Diplomaatiline või konsulaaresindus kannab sisserändeohu olemasolu hinnates täit vastutust. Viisataotluste läbivaatamise eesmärk on leida need taotlejad, kes püüavad lepinguosaliste territooriumile sisse rännata ja sinna elama asuda, tuues ettekäändeks selliseid põhjusi nagu turism, õpingud, ärireisid või perekondlikud külastused. Seepärast tuleb selliste riskikategooriate, s.t töötute isikute, korrapärase sissetulekuta isikute jne puhul olla eriti valvas. Samal põhjusel on eriti oluline ka taotlejaga reisi eesmärgi kindlaksmääramiseks läbiviidav vestlus. Võib nõuda ka lisadokumente, mille iseloom tuleks võimalusel kokku leppida kohaliku konsulaarkoostöö raames. Diplomaatiline või konsulaaresindus peab kohalikule konsulaarkoostööle toetuma ka selleks, et tuvastada tõhusamalt viisa taotlemisel tõendusmaterjalina esitatud vale- või võltsdokumente. Kui tekib kahtlusi esitatud dokumentide ja tõendusmaterjali ehtsuses, sealhulgas kahtlus nende sisu õigsuse või vestluse ajal antud seletuste usaldusväärsuse suhtes, keeldub diplomaatiline või konsulaaresindus viisa andmisest.

Teiselt poolt vähendatakse kontrolli, kui taotlejat tuntakse heauskse isikuna; sellekohast teavet vahetatakse konsulaarkoostöö kaudu.

1. Viisataotluste läbivaatamine

1.1. Viisataotluse kontrollimine

—	Taotletav külastuse kestus vastab reisi eesmärgile.

—	Vastused ankeedi küsimustele on täielikud ja vastuoludeta. Ankeedil on viisataotleja isikut tuvastav foto ning ankeedis märgitakse võimaluse korral reisi peamine sihtkoht.

1.2. Taotleja isiku kontrollimine ja kontrollimine, kas Schengeni infosüsteemi (SIS) on taotleja kohta tehtud märge sissesõidukeelu kohta või kas ta kujutab endast muud ohtu (julgeolekule), mis võiks olla aluseks viisa andmisest keeldumisele, või kas taotleja kujutab endast ohtu sisserände seisukohalt sellega, et eelmise reisi ajal viibis ta riigis kauem kui lubatud.

1.3. Reisidokumendi kontrollimine

—	Dokumendi nõuetekohasuse kontrollimine: dokument peab olema täielik ega tohi olla muudetud ega võltsitud.

—	Reisidokumendi territoriaalse kehtivuse kontrollimine: reisidokument peab lepinguosaliste territooriumile sisenemisel olema kehtiv.

—	Reisidokumendi kehtivusaja kontrollimine: reisidokumendi kehtivusaeg peab ületama viisa kehtivusaja kolme kuu võrra (konventsiooni artikli 13 lõige 2).

—

Siiski on mõjuvatel humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu erandjuhtudel võimalik kanda viisa reisidokumenti, mille kehtivusaeg on lühem kui eelmises lõigus märgitud (kolm kuud), tingimusel, et selle kehtivusaeg ületab siiski viisa kehtivusaja ning et tagasipöördumine on seega võimalik.

—	Lepinguosaliste territooriumil eelneva viibimise kestuse kontrollimine.

1.4. Teiste taotlusega seotud dokumentide kontrollimine

Nõutavate tõendavate dokumentide hulk ja laad sõltub ebaseadusliku sisserände võimalikust ohust ja kohalikust olukorrast (näiteks kas valuuta on konverteeritav) ning võib riigiti erineda. Tõendavate dokumentide hindamise osas võivad lepinguosaliste diplomaatilised või konsulaaresindused kokku leppida kohalikele oludele kohandatud tegutsemiskorras.

Tõendavad dokumendid hõlmavad reisi eesmärki, transpordi- ja tagasipöördumisvahendite, elatusvahendite ning majutuse olemasolu.

—

Reisi eesmärki tõendavad dokumendid on näiteks:

—	küllakutse,

—	kohtukutse,

—	organiseeritud reis.

—

Transpordi- ja tagasipöördumisvahendite olemasolu tõendavad dokumendid on näiteks:

—	edasi-tagasisõidupilet,

—	raha bensiini ostmiseks või autokindlustus.

—

Elatusvahendite olemasolu tõendavad dokumendid on järgmised.

Elatusvahendite olemasolu tõendusena võib käsitada järgmist: sularaha konverteeritavas valuutas, reisitšekid, välisvaluutaarve tšekiraamat, krediitkaardid või muud vahendid, mis tagavad rahaliste vahendite olemasolu vabalt vahetatavas vääringus.

Elatusvahendite suurus peab olema võrdeline reisi pikkuse ja eesmärgiga ning külastatava Schengeni riigi või külastatavate Schengeni riikide elukallidusega. Sel eesmärgil kinnitavad lepinguosaliste siseriiklikud asutused igal aastal piiriületamisel nõutavad summad (vt 7. lisa) (6).

Lisaks peab taotleja lühiajalise või reisiviisa taotlemisel tõendama üksikisiku või rühma piisava ja kehtiva reisikindlustuse olemaolu, mis katab kõik haiguse tõttu kodumaale naasmise, vältimatu arstiabi ja/või erakorralise haiglaravi kulud.

Põhimõtteliselt peaksid taotlejad sõlmima kindlustuse oma elukohariigis. Kui see ei ole võimalik, tuleb kindlustuskaitse omandada mis tahes muus riigis. Juhul kui vastuvõtja sõlmib kindlustuse taotleja eest, teeb ta seda oma elukohas.

Kindlustus peab kehtima Schengeni acquis'd täielikult rakendavate liikmesriikide kogu territooriumil ning katma kogu viibimisaja. Minimaalne kindlustuskate on 30 000 eurot.

Põhimõtteliselt tõendatakse kindlustuse olemasolu viisa väljastamisel.

Pädev diplomaatiline või konsulaaresindus, kes viisataotluse läbi vaatab, võib otsustada, et käesolev nõue on täidetud, kui on tõendatud, et taotleja ametiseisundi tõttu võib eeldada piisavat reisikindlustuse taset.

Diplomaatilised või konsulaaresindused võivad, käsitledes iga juhtumit eraldi, otsustada teha erandi käesolevast nõudest diplomaatilise, ameti- või muu teenistuspassi omanikele või siis, kui sellega kaitstakse riiklikke huve välispoliitika ja arengupoliitika valdkonnas või muudes avalikku huvi pakkuvates valdkondades.

Erandeid reisikindlustuse olemasolu tõendamise nõudest võib teha ka kohaliku konsulaarkoostöö raames juhul, kui on kindlaks tehtud, et teatavate kolmandate riikide kodanikel on võimatu sellist kindlustust hankida.

Kindlustuse piisavuse hindamiseks võivad liikmesriigid teha kindlaks, kas kindlustusseltsi vastu esitatud nõuded kuuluvad hüvitamisele liikmesriigis, Šveitsis või Liechtensteinis.

—

Majutuse olemasolu tõendavad dokumendid

Majutuse olemasolu tõendusena võib muu hulgas käsitada järgmist:

a)	reserveeritud koht hotellis või muus sellises asutuses;

b)	dokumendid, mis näitavad taotleja nimel kinnisvara rentimist või omandi olemasolu, tõendades külastatavas riigis asuva kinnisvara omandiõigust;

kui välismaalane teatab, et ta peatub mõne isiku kodus või asutuses, kontrollib diplomaatiline või konsulaaresindus, kas välismaalane ka tegelikult sinna majutatakse:

—	kas kontrollides siseriiklike asutuste kaudu, kui see on vajalik;

—	nõudes vastuvõtja/asutuse poolt vastavalt siseriiklike õigusaktide sätetele täidetud ning lepinguosalise pädeva asutuse templit kandva ühtlustatud vormis tõendi esitamist, mis kinnitab lubadust majutada. Selle vormi näidise võib vastu võtta täitevkomitee;

—	või nõudes asjaomase lepinguosalise siseriikliku õiguse kohaselt vormistatud ja kontrollitud tõendi või ametliku või avaliku dokumendi esitamist, mis kinnitab lubadust majutada.

Eelmises kahes lõigus nimetatud majutamislubadust tõendavate dokumentide esitamine ei ole viisade andmisel uus tingimus. Nende dokumentide tegelik eesmärk on tõendada, et majutus ja vajaduse korral ka elatusvahendid on olemas. Kui lepinguosaline kasutab seda liiki dokumenti, siis peaks selles igal juhul olema nimetatud vastuvõtja ja külalise isik või külaliste isikud, majutuskoha aadress, reisi pikkus ja eesmärk ja võimalikud perekondlikud sidemed ning see peaks näitama, kas vastuvõtja elab selles riigis seaduslikult.

Pärast viisa välja andmist paneb diplomaatiline või konsulaaresindus dokumendile oma templi ja kirjutab sellele viisa numbri, et vältida dokumendi korduvkasutamist.

Selle kontrolli eesmärk on vältida fiktiivseid küllakutseid, pettuslikke küllakutseid või küllakutseid ebaseaduslikult riigis elavatelt või ebakindla staatusega välismaalastelt.

Enne ühtse viisa taotlemist võib taotleja vabastada majutuse olemasolu tõendavate dokumentide esitamise nõudest, kui ta suudab tõendada, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid elamis- ja majutuskulude katmiseks külastatavas Schengeni riigis või külastatavates riikides.

—

Vajaduse korral muud dokumendid:

—	elukohatõend ja tõend sidemete kohta elukohariigiga,

—	alaealiste puhul vanemate luba,

—	tõend taotleja sotsiaalse seisundi ja ameti kohta.

Kui Schengeni riikide siseriiklike õigusaktidega nõutakse üksikisiku esitatud kutse tõendamist või tööreiside puhul ülalpidamiskohustuse kinnitust või majutuse olemasolu tõendamist, kasutatakse selleks ühtlustatud vormi.

1.5. Taotleja heausksuse hindamine

Et hinnata taotleja heausksust, kontrollib esindus kohaliku konsulaarkoostöö raames, kas taotlejat tuntakse kui heauskset isikut.

Lisaks vaadatakse läbi saadud teave, nagu on osutatud käesolevate juhiste VIII peatüki punktis 3.

2. Viisataotluste suhtes otsuse langetamise menetlus

2.1. Viisa liigi ja sissesõitude arvu valik

Artikli 11 kohaselt võib ühtne viisa olla:

—	reisiviisa üheks või mitmekordseks sisenemiseks, kusjuures ühe katkematu viibimise kestus või üksteisele järgnevate viibimiste kestus alates esimese sisenemise kuupäevast ei ületa kolme kuud ühe poolaasta jooksul;

—

üheaastase kehtivusega viisa, mis annab õiguse kolmekuuliseks viibimiseks mis tahes poole aasta jooksul ning mitmekordseks sisenemiseks; selle viisa võib anda isikutele, kes esitavad vajalikud tagatised, ning isikutele, kelle suhtes lepinguosalised on erilist huvi üles näidanud. Erandjuhtudel võib teatava kategooria isikute puhul anda üle ühe aasta, kuid maksimaalselt viis aastat kehtiva viisa mitmekordseks sisenemiseks;

—

transiidiviisa, mis annab selle omanikule õiguse läbida teel kolmandasse riiki lepinguosaliste territooriumi üks kord, kaks või erandjuhul mitu korda tingimusel, et ükski läbisõit ei kesta üle viie päeva, et välismaalase sissesõit sihtkohariiki on tagatud ning et tavapärane marsruut nõuab lepinguosaliste territooriumilt läbisõitu.

2.2. Menetleva asutuse haldusvastutus

Diplomaatilised esindajad või konsulaarosakondade juhid kannavad kooskõlas oma riiklike volitustega täit vastutust esinduse poolt viisade andmise praktilise korralduse eest ning konsulteerivad üksteisega.

Diplomaatiline või konsulaaresindus võtab otsuse vastu kogu talle teada oleva teabe alusel ja iga taotleja konkreetset olukorda silmas pidades.

2.3. Menetlus, mida järgitakse juhtudel, kui on vaja eelnevalt konsulteerida teiste lepinguosaliste keskasutustega

Lepinguosalised on otsustanud luua keskasutustega konsulteerimise süsteemi. Kui konsulteerimise tehniline süsteem lakkab töötamast, võib olukorrast lähtudes kohaldada ajutiselt järgmisi meetmeid:

—	konsulteerimine piirdub selliste juhtudega, mille puhul konsulteerimist peetakse hädavajalikuks;

—	konsulteerimisel kasutatakse kanalitena asjaomaste lepinguosaliste saatkondade ja konsulaatide kohalikku võrku;

—	kasutatakse lepinguosaliste selliste saatkondade võrku, mis asuvad (a) konsulteerimist korraldavas riigis, (b) riigis, kellega konsulteeritakse;

—	kontaktpunktide vahelises suhtlemises kasutatakse tavapäraseid sidevahendeid: faks, telefon jne;

—	ollakse valvsamad ühistes huvides.

Kui taotlejad kuuluvad 5. lisa B osas loetletud kategooriatesse, mille puhul tuleb konsulteerida keskasutustega – välisministeeriumi või muu asutusega – (konventsiooni artikli 17 lõige 2), antakse ühtne viisa ja samal ajal lühiajalise viisana kehtiv pikaajaline viisa allpool kirjeldatud menetluse kohaselt.

Diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele on taotluse esitanud nendest kategooriatest mõnesse kuuluv isik, kontrollib kõigepealt Schengeni infosüsteemist, kas taotlejale on kehtestatud sissesõidukeeld.

Seejärel järgib ta allpool kirjeldatud menetlust.

a)	Menetlus Punktis b kirjeldatud menetlust ei kohaldata, kui viisataotleja kohta on Schengeni infosüsteemi kantud märge sissesõidukeelu kohta.

Taotluste edastamine riigi keskasutusele

Diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele on taotluse esitanud isik, kes kuulub mõnesse konsulteerimisele kuuluvatest kategooriatest, edastab selle taotluse viivitamata oma riigi keskasutusele.

—	Kui keskasutus otsustab tagasi lükata taotluse, mille eest vastutab lepinguosaline, kellele taotlus esitati, ei ole vaja alustada ega jätkata konsultatsioonimenetlust nende lepinguosaliste keskasutustega, kes soovisid, et nendega konsulteeritaks.

—

Juhul kui taotluse peab läbi vaatama vastutava riigi esindaja, edastab selle lepinguosalise keskasutus, kellele taotlus esitati, taotluse vastutava riigi keskasutusele. Kui esindatava riigi keskasutus – või esindava riigi keskasutus, kui nii on ette nähtud esindamiskokkuleppes – otsustab viisataotluse tagasi lükata, ei ole vaja alustada ega jätkata konsultatsioonimenetlust nende lepinguosaliste keskasutustega, kes soovisid, et nendega konsulteeritaks.

Keskasutusele edastatav teave

Osana keskasutustega konsulteerimisest edastavad diplomaatilised või konsulaaresindused, kellele taotlus on esitatud, oma keskasutusele järgmise teabe.

1.	Diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele taotlus on esitatud.

2.	Taotleja perekonnanimi ja eesnimed, sünniaeg ja -koht ning taotleja vanemate nimed, kui need on teada.

3.	Taotleja(te) kodakondsus ja varasemad kodakondsused, kui need on teada.

4.	Esitatud reisidokumendi (dokumentide) liik ja number, väljaandmise kuupäev ja kehtivusaeg.

5.	Kavatsetava reisi kestus ja eesmärk.

6.	Kavatsetava reisi kuupäevad.

7.	Viisataotleja elukoht, elukutse ja töökoht.

8.	Märkused liikmesriikidelt, eriti varasemad allakirjutanud riikidele esitatud taotlused ja viibimine neis riikides.

9.	Piir, mida taotleja kavatseb kasutada Schengeni territooriumile sisenemiseks.

10.	Kõik muud nimed (neiupõlvenimi või vajaduse korral abieluaegne nimi, et isikut täielikult tuvastada kooskõlas lepinguosaliste siseriikliku õiguse nõuetega ja selle riigi õigusega, mille kodanik taotleja on).

11.	Muu teave, mida diplomaatilised või konsulaaresindused vajalikuks peavad ja mis puudutab näiteks asjaomast isikut saatvat abikaasat või alaealisi lapsi, varem taotlejale antud viisasid ja viisataotlusi sõiduks samasse sihtkohta.

See teave võetakse viisataotlusankeedist sellises järjekorras, nagu see ankeedis esitatud on.

Eespool toodud loend on aluseks keskasutuste vahel konsulteerimiseks edastatavale informatsioonile. Konsultatsiooni pakkuv lepinguosaline vastutab harilikult selle eest, mil viisil ta infot edastab, igal juhul peavad olema täpselt märgitud edastamiskuupäev ning adressaadiks oleva keskasutuse poolt kättesaamise kuupäev ja kellaaeg.

Taotluste edastamine keskasutuste vahel

Selle lepinguosalise keskasutus, kelle esindus on saanud taotluse, konsulteerib omakorda selle lepinguosalise keskasutuse või nende lepinguosaliste keskasutustega, kes on soovinud, et nendega konsulteeritaks. Sel eesmärgil on keskasutuseks lepinguosaliste määratud asutused.

Pärast vajalikke kontrollimisi saadavad asjaomased asutused nendega konsulteerinud keskasutusele oma üldhinnangu viisataotluse kohta.

Vastamise aeg, selle pikendamine

Maksimaalne tähtaeg, mille jooksul konsultatsiooni andvad keskasutused peavad konsultatsiooni palunud keskasutusele saatma vastuse, on seitse kalendripäeva. Esialgset vastamisaega loetakse alates ajast, mil konsulteerima kohustatud keskasutus taotluse saatis.

Kui seitsme päeva jooksul palub mõni konsultatsiooni andev keskasutus tähtaega pikendada, võib seda pikendada veel seitsme päeva võrra.

Erandjuhtudel võib konsultatsiooni andev keskasutus esitada põhjendatud taotluse pikendada tähtaega rohkem kui seitsme päeva võrra.

Konsultatsiooni andvad asutused tagavad, et edasilükkamatutel juhtudel saadetakse vastus nii ruttu kui võimalik.

Kui vastust ei ole saadud esialgse tähtaja, või kui see on vajalik, pikendatud tähtaja jooksul, võrdub see loa saamisega ning tähendab, et konsultatsiooni andval lepinguosalisel või lepinguosalistel ei ole alust viisa andmisele vastu olla.

Konsulteerimise tulemuste põhjal tehtavad otsused

Kui esialgne või pikendatud tähtaeg on möödas, võib selle lepinguosalise keskasutus, kellele viisataotlus on esitatud, lubada diplomaatilisel või konsulaaresindusel ühtse viisa välja anda.

Kui keskasutus ei ole teinud selget otsust, võib diplomaatiline või konsulaaresindus, kellele viisataotlus on esitatud, anda viisa 14 päeva pärast seda, kui konsultatsiooni pakkuv keskasutus taotluse saatis. Iga keskasutuse ülesanne on teavitada oma esindusi iga konsulteerimisperioodi algusest.

Kui keskasutus saab taotluse tähtaega erandlikult pikendada, teatab ta sellest esindusele, kellele viisataotlus esitati; esindus ei langeta otsust viisataotluse kohta enne, kui on saanud oma keskasutuselt selged juhised.

Eridokumentide edastamine

Erandjuhtudel võib saatkond, kellele viisataotlus on esitatud, edastada taotluse korral selle riigi konsulaaresindusele, kellega konsulteeritakse, viisataotlusankeedi (millel on ette nähtud koht foto jaoks) vastavalt Schengeni konventsiooni artiklile 17.

Seda menetlust kohaldatakse ainult kohtades, kus asuvad nii konsulteeriva riigi kui ka konsultatsiooni andva riigi diplomaatiline või konsulaaresindus, ning üksnes 5. lisa B osas loetletud kodakondsuste puhul.

Vastamine või konsulteerimistähtaja pikendamise taotlemine ei tohi mingil juhul toimuda kohalikul tasandil, välja arvatud konsultatsioonide puhul, mis toimuvad kohalikul tasandil kooskõlas viisasid käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste 5. lisa B osa sätetega; keskasutuste vahelises teabevahetuses kasutatakse alati konsultatsioonivõrku.

2.4. Viisataotluse läbi vaatamata jätmine ja viisa väljastamisest keeldumine

Menetlus ja edasikaebamisvõimalused juhuks, kui diplomaatiline või konsulaaresindus jätab taotluse läbi vaatamata või keeldub viisa andmisest, reguleeritakse vastava lepinguosalise õigusega.

Kui viisa andmisest keeldutakse ning siseriiklik õigus näeb ette, et keeldumist tuleb põhjendada, tehakse seda järgmise teksti alusel:

“Teie viisataotluse rahuldamisest on keeldutud vastavalt Schengeni lepingu rakendamise 19. juuni 1990. aasta konventsiooni artiklile 15 koostoimes artikliga 5, sest Te ei vasta kõnealuse konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktides a, c, d ja e sätestatud tingimustele (asjakohane tingimus (asjakohased tingimused) ära märkida), mille kohaselt … (lisada asjakohas(t)e tingimus(t)e tekst).”

Eespool esitatud põhjendustele võib vajaduse korral lisada üksikasjalikuma teabe või põhjendused võivad sisaldada muud teavet vastavalt Schengeni riikide siseriiklike õigusaktidega käesolevas valdkonnas sätestatud nõuetele.

Kui teist Schengeni riiki esindav diplomaatiline või konsulaaresindus on sunnitud viisataotluse läbivaatamise katkestama, tuleb taotlejat sellest teavitada ning teatada talle, et ta võib pöörduda lähima viisataotluse läbivaatamiseks pädeva riigi diplomaatilise või konsulaaresinduse poole.

3. Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa

Viisa, mis kehtib ainult ühe või mitme lepinguosalise riigi territooriumil, võib anda:

1)	kui diplomaatiline või konsulaaresindus peab vajalikuks teha erandi konventsiooni artiklis 15 sätestatud põhimõttest (artikkel 16) ühel artikli 5 lõikes 2 loetletud põhjustest (humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu);

konventsiooni artiklis 14 sätestatud juhtudel, mille kohaselt:

“1.	Viisat ei vormistata reisidokumenti, mida ei tunnista ükski lepinguosaline. Kui reisidokumenti tunnistab ainult üks või mõni lepinguosaline, siis piiratakse vormistatava viisa kehtivust kõnealuse lepinguosalise või kõnealuste lepinguosalistega.

2.	Kui üks või mitu lepinguosalist ei tunnista reisidokumenti, siis võib anda loa, mis kehtib viisa asemel.”

3)	kui esindus äärmiselt kiireloomulistel juhtudel (humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu) jätab keskasutustega konsulteerimata või kui selle menetluse tulemuseks on vastuväited;

kui esindus annab hädavajaduse sunnil välja uue viisa taotlejale, kes on kolmekuulise kehtivusajaga viisa kuuekuulise ajavahemiku jooksul juba ära kasutanud.

Viisa kehtivus piirdub eespool kirjeldatud 1., 3. ja 4. juhtumi puhul ühe lepinguosalise, ühe Beneluxi riigi või kahe Beneluxi riigi territooriumiga ning 2. juhtumi puhul ühe või mitme lepinguosalise, ühe Beneluxi riigi või kahe Beneluxi riigi territooriumiga.

Teiste lepinguosaliste esindustele teatatakse juhtudest, kui sellised viisad antakse.

VI. KUIDAS TÄITA VIISAKLEEBIST

8. ja 13. lisa sisaldavad järgmist: 8. lisa – kleebise turvaelementide kirjeldus; 13. lisa – täidetud viisakleebiste näidised.

1. Ühiste kannete osa (8. osa)

1.1. Lahter “KEHTIVUSPIIRKOND”

Sellesse lahtrisse on märgitud territoorium, kus viisa omanikul on õigus reisida.

Selle lahtri võib täita üksnes ühel neljast järgmisest viisist:

a)	Schengeni riigid;

b)	Schengeni riik või riigid, mille territooriumiga viisa kehtivus piirdub (sel juhul kasutatakse järgmisi lühendeid: F – Prantsusmaa, D – Saksamaa, E – Hispaania, GR – Kreeka, P – Portugal, I – Itaalia, L – Luksemburg, N – Madalmaad, B – Belgia);

c)	Beneluxi maad;

d)	Schengeni riik (kasutades punktis b toodud lühendeid), kes andis pikaajalise siseriikliku viisa + Schengeni riigid.

—	Kui kleebist kasutatakse ühtse viisa andmiseks konventsiooni artiklite 10 ja 11 kohaselt või sellise viisa andmiseks, mille kehtivus ei piirdu viisa andnud riigi territooriumiga, täidetakse lahter “KEHTIVUSPIIRKOND” sõnadega “Schengeni riigid” selle lepinguosalise keeles, kes on viisa andnud.

—	Kui kleebist kasutatakse viisade andmiseks, mis piiravad sissesõidu-, viibimis- ja väljasõiduõiguse üheainsa territooriumiga, kantakse sellesse lahtrisse riigikeeles selle lepinguosalise nimi, kelle territooriumiga viisa omaniku sissesõidu-, viibimis- ja väljasõiduõigus piirdub.

—

Kui kleebist kasutatakse selleks, et anda pikaajalist siseriiklikku viisat, mis kehtib alates selle esialgsest kehtivuskuupäevast maksimaalselt kolme kuu jooksul ka ühtse lühiajalise viisana, kantakse kõnealusesse lahtrisse pikaajalise siseriikliku viisa andnud liikmesriigi nimi, millele järgneb märge “Schengeni riigid”.

—

Konventsiooni artikli 14 kohaselt võib piiratud territoriaalne kehtivus hõlmata mitme liikmesriigi territooriumi; sellisel juhul kirjutatakse sellesse lahtrisse asjaomaste liikmesriikide koodid, kasutades ühte järgmistest võimalustest:

a)	kirjutatakse lahtrisse asjaomaste liikmesriikide koodid;

b)	kirjutatakse lahtrisse viisat andva liikmesriigi keeles sõnad “Schengeni riigid”, mille järele lisatakse sulgudesse miinusmärk ning nende liikmesriikide koodid, kelle territooriumil viisa ei kehti.

—	Piiratud territoriaalne kehtivus ei või hõlmata ainult osa lepinguosalise territooriumist.

1.2. Lahter “ALATES … KUNI”

Sellesse lahtrisse on märgitud ajavahemik, mille jooksul viisaomanik võib asjaomasel territooriumil viibida.

Kuupäev, millest alates viisaomanik võib siseneda territooriumile, kus viisa kehtib, kirjutatakse sõna “ALATES” järele järgmiselt:

—	kuupäev kirjutatakse kahe numbriga; kui kuupäev on ühekohaline, on esimene number null;

—	sidekriips;

—	kuu kirjutatakse kahe numbriga; kui kuu number on ühekohaline, on esimene number null;

—	sidekriips;

—	aasta kirjutatakse kahe numbriga, mis vastavad aastaarvu kahele viimasele numbrile.

—	Näiteks: 15-04-94 = 15. aprill 1994.

Viimane kuupäev, millal viisaomanik võib asjaomasel territooriumil viibida, kirjutatakse sõna “KUNI” järele. Selle kuupäeva keskööks peab viisaomanik lahkuma territooriumilt, kus viisa kehtib.

Kõnealune kuupäev kirjutatakse samamoodi nagu eespool näidatud esimene kuupäev.

1.3. Lahter “SISSESÕITUDE ARV”

Sellest lahtrist on näha, mitu korda viisaomanik võib siseneda territooriumile, kus viisa kehtib; teisisõnu tähendab see lahter sellel territooriumil viibimiste arvu, mis võivad jaguneda kogu kehtivusajale – vt 1.4.

Sissesõite võib olla üks, kaks või rohkem. See arv kirjutatakse valmistrükitud osa paremale poolele, kasutades numbriühendeid “01”, “02” või lühendit “MULT”, kui viisa lubab rohkem kui kaht sissesõitu.

Transiidiviisa puhul võib lubada üksnes üht või kaht sissesõitu (kirjutatakse “01” või “02”). Üle kahe sissesõidu (“MULT”) lubatakse üksnes erandjuhtudel.

Viisa kehtivus lõpeb, kui selle omaniku väljasõitude arv võrdub lubatud sissesõitude arvuga, isegi kui omanik ei ole viisaga lubatud päevade arvu ära kasutanud.

1.4. Lahter “VIIBIMISE KESTUS … PÄEVA”

Sellesse lahtrisse on märgitud päevade arv, mille vältel viisaomanik võib peatuda territooriumil, kus viisa kehtib (7). Viibimine võib olla vaheaegadeta või sõltuvalt lubatud päevade arvust jaotatud osadeks punktis 1.2 nimetatud kuupäevade vahel, pidades silmas punktis 1.3 lubatud sissesõitude arvu.

Lubatud päevade arv kirjutatakse tühikusse sõnade “VIIBIMISE KESTUS” ja “PÄEVA” vahele kahekohalise arvuna; kui päevade arv on alla kümne, on esimene number null.

Maksimaalne päevade arv, mida võib siia lahtrisse kirjutada, on 90 poole aasta jooksul.

1.5. Lahter “VÄLJA ANTUD (KOHT) … (KUUPÄEV)”

Sellesse lahtrisse on märgitud viisa andnud lepinguosalise keeles linna nimi, kus viisa andnud diplomaatiline või konsulaaresindus asub ja mis kirjutatakse sõnade “VÄLJA ANTUD” järele. Väljaandmise kuupäev kirjutatakse pärast sõna “kuupäev”.

Andmise kuupäev kirjutatakse samamoodi kui punktis 1.2 nimetatud kuupäev.

Viisa andnud asutuse võib tuvastada ka 4. osasse löödava templi põhjal.

1.6. Lahter “PASSI NUMBER”

Sellesse lahtrisse on märgitud passi number, millesse viisakleebis on kantud. Numbrile järgneb viide viisaomanikuga kaasas olevatele lastele ja abikaasale, kui nende nimed on passi kantud (lapsi tähistab täht “X”, millele eelneb nende arv (näiteks 3X = kolm last), ja abikaasat täht “Y”).

Kui põhjusel, et omaniku reisidokumenti ei tunnistata, kasutatakse viisa puhul ühtse vorminguga vormi, võib viisa välja andnud diplomaatiline või konsulaaresindus valida, kas kasutada sama vormi, et laiendada viisa kehtivust ka vormi omaniku abikaasale ja temaga kaasas olevatele ülalpeetavatele alaealistele, või anda välja eraldi vormid omanikule, tema abikaasale ja igale ülapeetavale, kinnitades vastava viisa igale vormile eraldi.

Passi number on seerianumber, mis on kõigile või peaaegu kõigile passi lehekülgedele eeltrükitud või perforeeritud.

Ühtses vormingus vormile kantava viisa puhul ei ole sellesse lahtrisse märgitav number mitte passinumber, vaid sama tüpograafiline number, mis on vormil; see koosneb kuuest numbrist, millele võib lisada viisa väljaandnud liikmesriigi või liikmesriikide rühma tunnustähe või -tähed.

1.7. Lahter “VIISA LIIK”

Et kergendada kontrolliasutuste tööd, täpsustatakse selles lahtris viisa liik, kasutades tähti A, B, C ja D järgmiselt:

A	:	lennujaama transiidiviisa,
B	:	transiidiviisa,
C	:	lühiajaline viisa,
D	:	pikaajaline siseriiklik viisa,
D + C	:	samal ajal lühiajalise viisana kehtiv pikaajaline siseriiklik viisa.

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade ja grupiviisade puhul kasutatakse vastavalt vajadusele tähte A, B või C.

1.8. Lahter “PEREKONNA- JA EESNIMI”

Kõigepealt kirjutatakse viisaomaniku passis või reisidokumendis esimene sõna kastist “perekonnanimi” ja seejärel esimene sõna kastist “eesnimi”. Diplomaatiline või konsulaaresindus kontrollib, et passis või reisidokumendis olevad ning käesolevasse lahtrisse ja masinloetavasse osasse märgitud perekonna- ja eesnimi on samad kui viisataotlusel.

2. Siseriiklike kannete osa (“MÄRKUSED”) (9. osa)

Erinevalt 8. osast (ühised ja kohustuslikud kanded) on see osa mõeldud siseriiklikest õigusaktidest tulenevate märkuste jaoks. Kuigi lepinguosalistel on vabadus kanda sinna märkusi, mida nad oluliseks peavad, on nad kohustatud oma partneritele nendest teatama, et neid märkusi osataks tõlgendada (vt 9. lisa).

3. Foto jaoks ettenähtud osa

Viisaomaniku värvifoto kinnitatakse selleks ettenähtud kohta, nagu on näidatud 8. lisas. Viisakleebisele kinnitatava foto puhul tuleb järgida järgmisi eeskirju.

Pea suurus lõua allservast kuni pealaeni on 70–80 % foto vertikaalpinnast.

Miinimumnõuded resolutsioonile:

—	skaneerimiseks 300 pikselit tolli kohta (ppi), pakkimata;

—	fotode värvitrükiks 720 punkti tolli kohta (dpi).

Foto puudumisel on kohustuslik märkida sellele osale kahes või kolmes keeles (viisa andnud liikmesriigi keeles ning inglise ja prantsuse keeles) sõnad “kehtiv ilma fotota”. Need sõnad tavaliselt trükitakse, erandkorras kasutatakse eritemplit; tempel katab ka osa rotogravüüri osast, mille vasak või parem äär piiritleb foto kinnitamise koha.

4. Masinloetav osa (5. osa)

Nii viisakleebise kui ka masinloetava osa formaadi on Schengeni riikide ettepaneku alusel võtnud vastu ICAO. See osa koosneb kahest 36tähelisest reast (OCR B-10 cpi). 10. lisas selgitatakse, kuidas seda osa täita.

5. Muud viisa andmisega seotud aspektid

5.1. Viisade allkirjastamine

Kui lepinguosalise õigus või tava nõuab käsitsi kirjutatud allkirja, kirjutab passi leheküljele kantud viisakleebisele alla pädev ametiisik.

Allkiri jääb lahtrist “MÄRKUSED” paremale; osa allkirjast peaks ulatuma passi või reisidokumendi leheküljele, kuid see ei tohi katta masinloetavat osa.

5.2. Täidetud viisakleebiste tühistamine

Viisakleebisel ei tohi teha muudatusi. Kui viisa andmisel tehakse viga, tuleb kleebis tühistada.

—	Kui viga leitakse kleebisel, mis ei ole veel passi kantud, siis kleebis hävitatakse või lõigatakse diagonaalselt pooleks.

—	Kui viga leitakse pärast kleebise passi kandmist, tuleb kleebisele tõmmata punane rist ja passi kanda uus kleebis.

5.3. Viisakleebiste passi kandmine

Kleebis täidetakse enne passi kandmist. Tempel ja allkiri pannakse kleebisele pärast selle passi või reisidokumenti kandmist.

Kui viisakleebis on õigesti täidetud, kantakse see passi esimesele leheküljele, millel pole muid kandeid ega templeid peale viisataotluse kohta käiva templi. Passid, milles ei ole vaba ruumi kleebise kandmiseks, samuti passid, mille kehtivusaeg on lõppenud, ja passid, mille alusel välismaalane ei saa passi kehtivusaja jooksul riigi territooriumilt välja sõita või tagasi pöörduda oma päritolumaale või siseneda kolmandasse riiki (vt konventsiooni artikkel 13), lükatakse tagasi.

5.4. Passid ja reisidokumendid, millesse ühtse viisa võib kanda

Kriteeriumid, mille alusel otsustatakse kooskõlas konventsiooni artikli 17 lõike 3 punktiga a, millistesse reisidokumentidesse võib viisa kanda, on loetletud 11. lisas.

Artikli 14 kohaselt ei tohi viisat kanda reisidokumenti, mida ei tunnista ükski lepinguosaline. Kui reisidokumenti tunnistab ainult üks või mõni lepinguosaline, piirdub sellesse kantav viisa asjaomaste lepinguosalistega.

Kui üks või mitu liikmesriiki reisidokumenti ei tunnista, on viisa üksnes piiratud territoriaalse kehtivusega. Liikmesriigi diplomaatiline või konsulaaresindus peab kasutama ühtses vormingus vormi, et kinnitada viisa, mis on välja antud sellise reisidokumendi omanikule, mida vormi väljaandev liikmesriik ei tunnista. Selline viisa on üksnes piiratud territoriaalse kehtivusega.

5.5. Viisat väljaandva diplomaatilise või konsulaaresinduse tempel

Viisat väljaandva diplomaatilise või konsulaaresinduse tempel lüüakse lahtrisse “MÄRKUSED”, kandes hoolt selle eest, et see ei takistaks andmete lugemist, ja et see ulatub kleebisest väljapoole passi või reisidokumendi leheküljele. Ainult juhul, kui masinloetavat osa ei ole võimalik täita, võib templi sellele alale lüüa, et muuta see kasutamiskõlbmatuks. Templi suurus ja sisu ning kasutatav tint määratakse kindlaks liikmesriigi siseriiklike normidega.

Ühtses vormingus vormile kinnitatud viisakleebise uuesti kasutamise vältimiseks lüüakse väljaandva konsulaaresinduse tempel paremale, et see ühendaks kleebist ja vormi nii, et see ei takistaks lahtri pealkirja ja täidetud andmete lugemist ega ulatuks masinloetavale osale, kui see on täidetud.

VII. HALDUSKORRALDUS

1. Viisaosakondade korraldus

Iga lepinguosaline vastutab ise oma viisaosakondade korralduse eest.

Esinduste juhid tagavad, et viisade andmise eest vastutavad osakonnad oleksid korraldatud nõnda, et vältida igasugust hooletust, mis võiks kergendada vargusi ja võltsimist.

—	Viisade andmise eest vastutav personal ei allu mingil viisil kohalikule survele.

—	Et vältida selliste harjumuste kujunemist, mis võivad viia valvsuse vähenemiseni, vahetuvad vastutavad ametiisikud tavapärase rotatsiooni korras.

—	Viisakleebiseid hoitakse ja kasutatakse samasuguste julgeolekumeetmete alusel, mida kasutatakse teiste kaitset vajavate dokumentide puhul.

2. Kartoteekimine

Iga lepinguosaline vastutab ise viisataotluste kartoteekimise eest ja juhul, kui viisade suhtes tuleb keskasutusega konsulteerida, ka taotlejate fotode kartoteekimise eest.

Viisataotlust säilitatakse vähemalt üks aasta, kui viisa on välja antud, ja vähemalt viis aastat, kui viisa andmisest on keeldutud.

Et kergendada taotluse leidmist, nimetatakse konsultatsiooni paludes ja andes toimiku- ja arhiiviviited.

3. Viisaregistrid

Kõik lepinguosalised registreerivad väljastatud viisad oma siseriikliku korra kohaselt. Tühistatud viisakleebised tuleb samuti registreerida.

4. Viisataotluste menetlemise halduskulude eest võetavad lõivud

Viisataotluste menetlemise halduskuludele eest võetavad lõivud on loetletud 12. lisas.

Lõive ei kohaldata siiski kolmandate riikide selliste kodanike viisataotluste menetlemisega seotud halduskulude suhtes, kes on Euroopa Liidu kodaniku või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodaniku perekonnaliikmed, ning kes kasutavad oma õigust vabale liikumisele.

VIII. KONSULAARKOOSTÖÖ KOHALIKUL TASANDIL

1. Kohaliku tasandi konsulaarkoostöö lühiiseloomustus

Kohapealne konsulaarkoostöö keskendub üldjuhul sisserändeohu hindamisele. Selle peamine eesmärk on määrata kindlaks ühised kriteeriumid toimikute läbivaatamiseks, informatsiooni vahetamiseks valedokumentide kasutamise, võimalike ebaseaduslike sisserände marsruutide ja viisa andmisest keeldumise kohta, kui taotlus on ilmselgelt põhjendamatu või põhineb pettusel. See peaks võimaldama ka vahetada informatsiooni heausksete taotlejate kohta ning ühiselt välja töötada üldsusele antav teave Schengeni viisa taotlemise tingimuste kohta.

Konsulaarkoostöö võtab arvesse ka kohalikku haldusolukorda ning sotsiaalset ja majandusstruktuuri.

Olenevalt olukorrast korraldavad esindused korralisi kohtumisi nii sageli, kui nad sobivaks peavad; nende kohtumiste kohta esitavad nad keskasutustele aruanded. Eesistujariigi nõudmisel esitavad nad poolaasta üldaruande.

2. Kuidas vältida korduvaid taotlusi või taotlusi, mis esitatakse pärast hiljutist viisa andmisest keeldumist?

Esinduste vahel vahetatava info ja templi löömisega või muul viisil taotluste identifitseerimise eesmärk on vältida mitme samaaegse või järjestikuse viisataotluse esitamist sama isiku poolt samale või mõnele muule esindusele kas taotluse läbivaatamise ajal või pärast selle tagasilükkamist.

Ilma et see piiraks esindustevahelist konsulteerimist või teabevahetust, paneb esindus, kellele taotlus esitatakse, iga taotleja passi templi tekstiga “Viisataotlus esitatud (kuupäev) … (koht) …”. Tühik sõna “kuupäev” järel täidetakse kuue numbriga (kaks kuupäeva, kaks kuu ja kaks aasta märkimiseks); teine tühik jääb asjaomase diplomaatilise või konsulaaresinduse jaoks. Lisatakse taotletava viisaliigi kood.

Otsuse, kas diplomaatilisse või teenistuspassi panna templi või mitte, teeb esindus, kes taotluse vastu võtab.

Templi võib samal viisil panna ka pikaajalise viisa taotluste korral.

Kui üks Schengeni riik esindab teist, lisatakse templile taotletava viisa liigi koodi järele märge “R”, millele järgneb esindatava riigi kood.

Kui viisa antakse, pannakse viisakleebis võimaluse korral templi peale.

Erandjuhtudel, kui templit ei ole võimalik panna, teavitab eesistujariigi esindus pädevat Schengeni töörühma ning esitab töörühmale heakskiitmiseks alternatiivse ettepaneku, mis hõlmab näiteks passide valguskoopiate ning selliste loetelude vahetust, mis sisaldavad tagasilükatud viisataotlusi koos viisa andmisest keeldumise põhjustega.

Esinduste juhid otsustavad eesistujariigi algatusel või omal algatusel alternatiivsete või lisakaitsemeetmete vajalikkuse üle.

3. Taotleja heausksuse hindamine

Et kergendada taotleja heausksuse hindamist, võivad diplomaatilised või konsulaaresindused kooskõlas siseriiklike õigusaktidega vahetada teavet koostöö raames kohalikul tasandil sõlmitud kokkulepete alusel ja vastavalt käesoleva peatüki 1. punktile.

Aeg-ajalt võib vahetada teavet isikute kohta, kelle taotlused on tagasi lükatud, sest nad on kasutanud varastatud, kaotatud või võltsitud dokumente või ei ole järginud eelmise viisa väljasõidukuupäeva või kujutavad ohtu julgeolekule ning eelkõige kui on alust arvata, et tehakse katset lepinguosaliste territooriumile ebaseaduslikult sisse rännata.

Ühiselt vahetatavat ja koostatavat informatsiooni kasutatakse viisataotluste hindamisel. See ei asenda siiski viisataotluse tegelikku läbivaatamist, päringute tegemist Schengeni infosüsteemis ega konsulteerimist seda soovivate keskasutustega.

4. Statistika vahetamine

4.1.	Statistikat väljaantud lühiajaliste viisade, transiidiviisade ja lennujaama transiidiviisade ning selliste viisade ametlikult tagasilükatud taotluste kohta vahetatakse iga kolme kuu järel.

4.2.

Ilma et see piiraks Schengeni konventsiooni artiklis 16 ettenähtud kohustuste täitmist, mis on selgelt sõnastatud ühiste konsulaarjuhiste 14. lisas ja mille kohaselt peavad Schengeni riigid edastama 72 tunni jooksul üksikasjaliku teabe piiratud territoriaalse kehtivusega viisade andmise kohta, on Schengeni riikide diplomaatilised ja konsulaaresindused kohustatud vahetama statistikat, mis käsitleb eelmisel kuul väljaantud piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid, ning edastama selle asjaomastele siseriiklikele keskasutustele.

5. Haldusteenuste osutajate, reisibüroode ja reisikorraldajate poolt menetletavad viisataotlused

Viisataotluste menetlemise põhireegel eeldab isikliku vestluse võimalust. Sellest võib siiski loobuda, kui ei teki põhjendatud kahtlust taotleja heausksuses, reisi eesmärgis ega taotleja tegelikus kavatsuses päritoluriiki tagasi pöörduda ning kui rühmareise korraldav usaldusväärne ja maksevõimeline asutus esitab diplomaatilisele või konsulaaresindusele vajalikud dokumendid ja kviitungid ning vastutab põhjendatud usaldusväärsuse alusel taotleja heausksuse, reisi eesmärgi ja taotleja tegeliku tagasipöördumiskavatsuse eest (vt III osa punkt 4).

Eelkõige suurtes riikides on tavapärane ja kasulik, et haldusteenuste osutajad, reisibürood ja reisikorraldajad ning nendega seotud jaemüüjad toimivad taotleja volitatud vahendajatena. Need kaubanduslikud vahendajad ei ole loomult ühetaolised, sest nende kohustused klientide ees, kes annavad nende hoolde viisa menetlemise, ei ole samasugused; põhimõtteliselt on nende eeldatav maksevõimelisuse tase ja usaldusväärsus otseselt võrdeline nende osalusega reisi üldises planeerimises, majutamises, ravi- ja reisikindlustuses ning vastutuses kliendi päritoluriiki tagasipöördumise eest.

5.1. Vahendajate liigid

a)	Kõige lihtsamat liiki vahendajad on haldusteenuste osutajad, kelle poolt kliendile antav abi hõlmab üksnes isikut tõendavate ja muude vajalike dokumentide esitamist kliendi nimel.

Teist liiki äriüksused on transpordiasutused või kohalikud reisibürood, kes võivad olla reisijate regulaar- või tellimuslende pakkuvate lennuettevõtjate, kas riigikullerite või teiste koostööpartnerid. Nende abi kliendile hõlmab vajalike dokumentide esitamist ning vajaduse korral piletite müüki ja hotellibroneeringuid.

Kolmas vahendajate liik on füüsilisest või juriidilisest isikust reisiteenuste pakkujad või reisikorraldajad, kes korraldavad regulaarseid pakettreise (reisidokumentide ettevalmistamine, transport, majutus, muud turismiteenused, ravi- ja reisikindlustus, siseveod jne) ning müüvad selliseid pakettreise või pakuvad neid müügiks otse või jaemüüja või reisikorraldajaga lepinguliselt seotud reisibüroo kaudu.

Reisikorraldaja ning pakettreiside jaemüügibüroo jaoks on viisataotleja üksnes korraldatava reisi tarbija, kusjuures viisataotluse menetlemine on paketi osa. See kolmas terviklik vahendusteenuse liik koosneb mitmest etapist ja aspektist, mille puhul saab objektiivselt kontrollida: äridokumente, haldamist, reisi tegelikku toimumist ja sihti, majutust ning rühmade plaanipäraseid saabumisi ja lahkumisi.

5.2 Koostöö ühtlustamine haldusteenuste osutajate, reisibüroode, reisikorraldajate ja nendega seotud jaemüüjatega

Kõik ühes linnas asuvad diplomaatilised või konsulaaresindused peaksid püüdma saavutada allpool esitatud suuniste ühtlustatud kohaldamise kohalikul tasandil vastavalt asjaomaste büroode vahendustegevuse liigile. Kuigi iga diplomaatiline või konsulaaresindus võib ise otsustada, kas ta teeb koostööd büroodega, peab neil siiski olema igal ajal võimalik akrediteering tühistada, kui see on olukorra ja ühise viisapoliitika huvides vajalik. Kui diplomaatiline või konsulaaresindus otsustab bürooga koostööd teha, peab ta järgima käesolevas osas ettenähtud töökorda ja menetlusi.

—

Liikmesriikide konsulaaresindused peavad olema eriti valvsad ning tegema tihedat koostööd haldusteenuste osutajate hindamisel ning erakorralisel akrediteerimisel. Nende viisataotluste menetlemist uuritakse üksikasjaliku täpsusega ja igal juhul kontrollitakse viisaomaniku tõendavaid dokumente ning haldusteenuste osutaja litsentsi ja äriregistrisse kandmisega seotud dokumente.

—

Transpordiettevõtete või kohalike reisibüroode esitatud viisataotluste hindamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata taotlejaga seotud asjaoludele ning tõendavate dokumentide vastavusele iga üksikjuhtumi puhul. Konsulaaresindused peavad tegema tihedat koostööd, tugevdades oma vastavaid mehhanisme büroode ja veoettevõtjate poolt eeskirjade eiramise avastamiseks ning lisaks neile mehhanismidele teatama eeskirjade eiramisest büroodes konsulaaresinduste kohaliku ja piirkondliku koostöö tasandil.

—

Reisibüroode (reisikorraldajad ja jaemüüjad) akrediteerimisel võetakse muu hulgas arvesse järgmisi kriteeriume: kehtiv litsents; äriregister; äriühingu põhikiri; lepingud pankadega; ajakohastatud lepingud ühenduse turismiteenuste vastuvõtjatega, mis peavad sisaldama kõiki pakettreiside osi (majutus ja pakettreisiteenused); lepingud lennuettevõtjatega, mis peavad hõlmama tagatud edasi-tagasireise, ning nõutav ravi- ja reisikindlustus. Nende reisibüroode esitatud viisataotlusi tuleb hoolikalt kontrollida.

Diplomaatilised ja konsulaaresindused teevad kohaliku konsulaarkoostöö raames jõupingutusi, et ühtlustada töökorraldust ja menetlusi ning haldusteenuste osutajate, reisibüroode ja reisiteenuste pakkujate (reisikorraldajad ning jaemüüjad) tegevuse nõuetekohasuse kontrollimise kriteeriume. Kontrollimine peab iga kord hõlmama akrediteerimisdokumentide kontrolli, kontrolli kohapeal (sealhulgas intervjuud ja telefonivestlused taotlejatega), reiside ja majutuse kontrolli ning võimaluse korral rühmareisiga seotud dokumentide kontrolli.

Haldusteenuste osutajate, reisibüroode ja reisiteenuste pakkujate (reisikorraldajad ja jaemüüjad) tegevusega seotud asjakohast teavet vahetatakse intensiivselt: teatatakse avastatud eiramistest, vahetatakse korrapäraselt teavet viisade andmisest keeldumise kohta, teatatakse reisidokumendi võltsimisest ning plaanipäraste reiside toimumata jäämisest. Koostööd haldusteenuste osutajate, reisibüroode ja reisiteenuste pakkujatega (reisikorraldajad ja jaemüüjad) tuleb arutada ühise konsulaarkoostöö raames korraldatavatel korralistel kohtumistel.

Kohaliku konsulaarkoostöö tasandil tuleb vahetada nimekirju, millesse on kantud kõik haldusteenuste osutajad, reisibürood ja reisiteenuste pakkujad (reisikorraldajad ning jaemüüjad), kelle mis tahes diplomaatiline või konsulaaresindus on akrediteerinud või kelle akrediteering on tühistatud, sealhulgas iga tühistamise põhjused.

e)	Haldusteenuste osutajad, reisibürood ja reisiteenuste pakkujad (reisikorraldajad ning jaemüüjad) peavad esitama neid akrediteerinud diplomaatilistele ja konsulaaresindustele ühe või kahe volitatud vahendaja nime, kellel on viisataotluste sisseandmise õigus.

(1) Vastavalt konventsiooni artiklile 138 kohaldatakse neid sätteid ainult Prantsuse Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi Euroopa territooriumil.

(2) ELT L 64, 7.3.2003, lk 1.

(3) Erandjuhtudel võidakse lühiajaline või transiidiviisa anda piiril välispiire käsitleva üldkäsiraamatu II osa punktis 5 kindlaksmääratud tingimustel.

(4) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(5) ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.

(6) Need nõutavad summad kinnitatakse üldkäsiraamatu I osas sätestatud korras.

(7) Transiidiviisade korral ei või läbisõidu kestus ületada viit päeva.

1. LISA

I.	Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikel peab liikmesriikidesse sisenemiseks olema viisa vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001 (1), muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 (2) ja määrusega (EÜ) nr 453/2003 (3)

II.	Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikud võivad liikmesriikidesse siseneda viisavabalt vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 ja määrusega (EÜ) nr 453/2003

I. Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikel peab liikmesriikidesse sisenemiseks olema viisa vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 ja määrusega (EÜ) nr 453/2003.

Riigid

AFGANISTAN

ALBAANIA

ALŽEERIA

ANGOLA

ANTIGUA JA BARBUDA

ARAABIA ÜHENDEMIRAADID

ARMEENIA

ASERBAIDŽAAN

BAHAMA

BAHREIN

BANGLADESH

BARBADOS

BELAU

BELIZE

BENIN

BHUTAN

BIRMA/MYANMAR

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

BOTSWANA

BURKINA FASO

BURUNDI

CABO VERDE

COLOMBIA

CÔTE D'IVOIRE

DJIBOUTI

DOMINICA

DOMINIKAANI VABARIIK

ECUADOR

EGIPTUS

EKVATORIAAL-GUINEA

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

ERITREA

ETIOOPIA

FIDŽI

FILIPIINID

GABON

GAMBIA

GHANA

GRENADA

GRUUSIA

GUINEA

GUINEA-BISSAU

GUYANA

HAITI

HIINA

IDA-TIMOR

INDIA

INDONEESIA

IRAAK

IRAAN

JAMAICA

JEEMEN

JORDAANIA

KAMBODŽA

KAMERUN

KASAHSTAN

KATAR

KEENIA

KESK-AAFRIKA VABARIIK

KIRIBATI

KOMOORID

KONGO

KONGO DEMOKRAATLIK VABARIIK

KUUBA

KUVEIT

KÕRGÕZSTAN

LAOS

LESOTHO

LIBEERIA

LIIBANON

LIIBÜA

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK

MADAGASKAR

MALAWI

MALDIIVID

MALI

MAROKO

MARSHALLI SAARED

MAURITAANIA

MAURITIUS

MIKRONEESIA

MOLDOVA

MONGOOLIA

MOSAMBIIK

NAMIIBIA

NAURU

NEPAL

NIGEERIA

NIGER

OMAAN

PAAPUA UUS-GUINEA

PAKISTAN

PERUU

PÕHJA-KOREA

PÕHJA-MARIAANID (SAARED)

RWANDA

SAALOMONI SAARED

SAINT KITTS JA NEVIS

SAINT LUCIA

SAINT VINCENT JA GRENADIINID

SAMBIA

SAMOA

SÃO TOMÉ JA PRÍNCIPE

SAUDI ARAABIA

SEIŠELLID

SENEGAL

SERBIA JA MONTENEGRO

SIERRA LEONE

SOMAALIA

SRI LANKA

SUDAAN

SURINAME

SVAASIMAA

SÜÜRIA

ZIMBABWE

TADŽIKISTAN

TAI

TANSAANIA

TOGO

TONGA

TRINIDAD JA TOBAGO

TŠAAD

TUNEESIA

TUVALU

TÜRGI

TÜRKMENISTAN

UGANDA

UKRAINA

USBEKISTAN

VALGEVENE

VANUATU

VENEMAA

VIETNAM

2.	Territoriaalüksused ja -valitsused, mida vähemalt üks liikmesriik ei ole riigina tunnustanud PALESTIINA OMAVALITSUS TAIWAN

II. Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikud võivad liikmesriikidesse siseneda viisavabalt vastavalt määrusele (EÜ) nr 539/2001, muudetud määrusega (EÜ) nr 2414/2001 ja määrusega (EÜ) nr 453/2003

Riigid

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

ANDORRA

ARGENTIINA

AUSTRAALIA

BOLIIVIA

BRASIILIA

BRUNEIDARUSSALAM

BULGAARIA

COSTA RICA

EL SALVADOR

GUATEMALA

HONDURAS

HORVAATIA

IISRAEL

JAAPAN

KANADA

LÕUNA-KOREA

MALAISIA

MEHHIKO

MONACO

NICARAGUA

PANAMA

PARAGUAY

PÜHA TOOL (VATIKANI LINNRIIK)

RUMEENIA

SAN MARINO

SINGAPUR

TŠIILI

URUGUAY

UUS-MEREMAA

VENEZUELA

2.	Hiina Rahvavabariigi erihalduspiirkonnad HONGKONGI ERIHALDUSPIIRKOND (4) AOMENI ERIHALDUSPIIRKOND (5)

(1) EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1–7.

(2) EÜT L 327, 12.12.2001, lk 1–2.

(3) ELT L 69, 13.3.2003, lk 10–11.

(4) Viisavabastus kehtib ainult Hongkongi erihalduspiirkonna passi omanikele.

(5) Viisavabastus kehtib ainult Região Administrativa Especial de Macau passi omanikele.

2. LISA

Eeskirjad, millega reguleeritakse diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike ning teatavate rahvusvaheliste valitsusvaheliste organisatsioonide poolt nende ametnikele väljaantud reisiloa omanike liikumist

I. Eeskirjad, mis reguleerivad liikumist välispiiridel

Viisanõuete üldnimekiri ei reguleeri diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike liikumist. Lepinguosalised riigid kohustuvad siiski oma partnereid eelnevalt teavitama võimalikest muudatustest, mida nad kavatsevad teha eespool nimetatud passide omanike liikumist reguleerivates eeskirjades, ning arvestama oma partnerite huvidega.

Et eespool nimetatud passide omanike reisimist käsitlevaid eeskirju eriti paindlikult ühtlustada, lisatakse teavitamise eesmärgil ühistele viisajuhistele loetelu riikidest, kelle kodanikelt ei nõuta viisat, kui nad on eespool nimetatud passide omanikud, vaid viisat nõutakse üksnes nendelt selle riigi kodanikelt, kes on tavalise passi omanikud. Vajaduse korral koostatakse ka loetelu juhtumitest, mille korral olukord on vastupidine. Täitevkomitee vastutab nende loetelude ajakohastamise eest.

Käesolevas dokumendis käsitletud liikumist reguleerivaid eeskirju ei kohaldata avalikke ülesandeid täitvate tavaliste passide omanike suhtes ega selliste teenistuspasside, ametipasside, eripasside jne omanike suhtes, mille väljastamisel kolmandad riigid ei ole järginud Schengeni riikides järgitavaid rahvusvahelisi tavasid. Sellest lähtuvalt võib täitevkomitee koostada ekspertide rühma ettepanekul nimekirja muudest passidest peale tavaliste passide, mille omanike suhtes Schengeni riigid ei kavatse kohaldada sooduskohtlemist.

4.	Kooskõlas Schengeni konventsiooni artikliga 18 võivad isikud, kellele on antud viisa, et nad võiksid akrediteerimise eesmärgil jõuda teatava Schengeni riigi territooriumile, viisa andnud riiki reisimisel vähemalt läbida teisi riike.

5.	Diplomaatilise või konsulaaresinduse poolt juba akrediteeritud isikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on välisministeeriumi antud isikutunnistus, võivad ületada Schengeni territooriumi välispiiri, esitades kõnealuse isikutunnistuse ja vajaduse korral reisidokumendi.

Üldjuhul ei pea diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanikud tõendama piisavate elatusvahendite olemasolu, kuigi nende suhtes kehtib viisanõue, kui selline nõue olemas on. Kui reis toimub isiklikel eesmärkidel, võib nendelt siiski vajaduse korral nõuda samade tõendavate dokumentide esitamist, mida nõutakse viisa taotlemisel tavalise passi omanikelt.

7.	Tööülesandeid täitva diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omaniku viisataotlusele tuleks lisada välisministeeriumi või diplomaatilise esinduse (kui viisataotlus esitatakse kolmandas riigis) suuline teade. Suulist teadet võib nõuda ka juhul, kui reis toimub isiklikel eesmärkidel.

8.1.

Diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike viisataotluste üle konsulteeritakse eelnevalt teiste lepinguosaliste riikide keskasutustega. Eelnev konsulteerimine ei ole vajalik, kui liikmesriik on sõlminud kõnealuse riigiga kokkuleppe viisanõude tühistamise kohta nende diplomaatilise ja/või teenistuspassi omanike puhul, keda konsulteerimine puudutab (käesolevate juhiste 5. lisas nimetatud juhtudel).

Kui mõni lepinguosaline riik esitab vastuväiteid, võib viisataotluse üle otsustav Schengeni riik väljastada piiratud territoriaalse kehtivusega viisa.

8.2.

Schengeni riigid kohustuvad edaspidi sõlmima diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike viisanõude tühistamise kohta kolmandate riikidega kokkuleppeid üksnes eelneval kokkuleppel teiste liikmesriikidega, kui mõni teine Schengeni riik nõuab konsulteerimist enne viisa andmist kõnealuse kolmanda riigi kodanikele.

8.3.	Kui viisa antakse sissesõidukeelu saanud välismaalase akrediteerimiseks ning ette on nähtud eelnev konsulteerimine, peab konsulteerimine toimuma kooskõlas Schengeni konventsiooni artikli 25 sätetega.

9.	Kui lepinguosaline riik lähtub Schengeni konventsiooni artikli 5 lõikes 2 sätestatud eranditest, peab sissesõiduluba diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanikele piirduma kõnealuse riigi territooriumiga ning see riik peab teavitama sellest ka teisi liikmesriike.

II. Eeskirjad, mis reguleerivad liikumist sisepiiridel

Üldjuhul kohaldatakse artiklis 19 ja selle järgnevates artiklites sätestatud korda, välja arvatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade väljastamise korral.

Diplomaatilise, ameti-või teenistuspassi omanikud võivad liikuda lepinguosaliste riikide territooriumil kolme kuu jooksul alates sissesõidu kuupäevast (kui nende suhtes ei kehti viisanõue) või viisa kehtivusaja jooksul.

Diplomaatilise või konsulaaresinduse poolt akrediteeritud isikud ja nende perekonnaliikmed, kellel on välisministeeriumi antud isikutunnistus, võivad liikuda lepinguosaliste riikide territooriumil maksimaalselt kolme kuu jooksul, esitades kõnealuse isikutunnistuse ja vajaduse korral reisidokumendi.

III.

Käesolevas dokumendis käsitletud liikumist reguleerivaid eeskirju kohaldatakse reisilubade suhtes, mille sellised rahvusvahelised valitsusvahelised organisatsioonid, kuhu kuuluvad kõik Schengeni riigid, annavad oma ametnikele, kes on nende organisatsioonide asutamislepingu kohaselt vabastatud immigratsiooniametis registreerimise ning elamisloa omamise nõudest (vt üldkäsiraamatu 5. lisa).

Diplomaatilise, ameti- ja teenistuspassi omanike liikumist reguleerivad eeskirjad

A Nimekiri

Riigid, kelle kodanikelt üldjuhul nõuavad viisat üks või mitu Schengeni riiki, välja arvatud juhul, kui kodanikud on diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanikud

BNL

CZ:

CY:

Albaania

Alžeeria

D (1)

Angola

Antigua ja Barbuda

Armeenia

Aserbaidžaan

Bahama

Barbados

Benin

Bosnia ja Hertsegoviina

Botswana

Burkina Faso

Cabo Verde

Colombia

Côte d'Ivoire

Dominica

Dominikaani Vabariik

Ecuador

DS (2)

Egiptus

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik

Fidži

Filipiinid

Gabon

Gambia

Ghana

Gruusia

Guyana

Hiina Rahvavabariik

India

Iraan

Jamaica

Jeemen

Kambodža

Kasahstan

Keenia

Kõrgõzstan

Kuuba

Kuveit

Laos

Lesotho

Lõuna-Aafrika Vabariik

Malawi

Maldiivid

Maroko

Mauritaania

Moldova

Mongoolia

Mosambiik

Namiibia

Niger

Pakistan

Peruu

Samoa

São Tomé ja Príncipe

Senegal

Serbia ja Montenegro

Seišellid

Svaasimaa

Tadžikistan

Tai

Togo

Trinidad ja Tobago

Tšaad

Tuneesia

Türgi

Türkmenistan

Uganda

Ukraina

Usbekistan

Valgevene

Venemaa Föderatsioon

Vietnam

Zimbabwe

B Nimekiri

Riigid, kelle kodanike suhtes kehtib viisanõue ühes või mitmes Schengeni riigis, kui nad on diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanikud, kuid kelle suhtes ei kehti see nõue, kui nad on tavalise passi omanikud

BNL

CZ:

CY:

Ameerika Ühendriigid

X (3)

Austraalia

X (3)

Iisrael

Mehhiko

Tšiili

(1) Ungaris töötavatelt diplomaatilise passi omanikelt nõutakse esmasel sisenemisel viisanõuete täitmist, kuid töökohustuste edasise täitmise ajal vabastatakse nad selle nõude täitmisest.

(2) Eripassi omanikud ei ole viisanõudest vabastatud.

(3) Ametireiside korral.

3. LISA

Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõutakse lennujaama transiidiviisat, kusjuures see viisanõue kehtib ka nende riikide poolt väljaantud reisidokumentide omanike suhtes (1)

Schengeni riigid võtavad endale kohustuse mitte muuta 3. lisa I osa ilma teiste liikmesriikide eelneva nõusolekuta.

Kui liikmesriik kavatseb käesoleva lisa II osa muuta, on ta kohustatud teavitama oma partnereid ning arvestama nende huvidega.

I osa:

Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõuavad lennujaama transiidiviisat kõik Schengeni riigid, kusjuures see viisanõue kehtib ka nende riikide poolt väljaantud reisidokumentide omanike suhtes (2) (3)

AFGANISTAN

BANGLADESH

ERITREA (4)

ETIOOPIA

GHANA (5)

IRAAK

IRAAN (6)

KONGO (Kongo Demokraatlik Vabariik)

NIGEERIA

PAKISTAN (7)

SOMAALIA

SRI LANKA

Nende isikute suhtes ei kehti viisanõue, kui neil on mõni käesoleva lisa III osa punktis A osas loetletud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi elamisluba või Ameerika Ühendriikide, Andorra, Jaapani, Kanada, Monaco, San Marino või Šveitsi allpool nimetatud elamisluba, mis tagab piiramatu tagasipöördumisõiguse ja mis on loetletud III osa punktis B.

Elamislubade nimekiri koostatakse vastastikusel kokkuleppel II töörühma viisasid käsitlevas töörühmas ning seda kontrollitakse regulaarselt. Probleemide tekkimisel võivad Schengeni riigid nende meetmete kohaldamise peatada, kuni kõnealused probleemid on omavahelisel kokkuleppel lahendatud. Lepinguosalised riigid võivad teatavad elamisload erandi kohaldamisalast välja arvata juhul, kui neid on nimetatud III osas.

Diplomaatilise, teenistus- või muu ametipassi omanike puhul otsustab lennujaama transiidiviisa nõudest tehtavad erandid iga liikmesriik ise.

II osa:

Ühine nimekiri kolmandatest riikidest, kelle kodanikelt nõuavad lennujaama transiidiviisat ainult mõned Schengeni riigid, kusjuures see nõue kehtib ka nende riikide väljastatud reisidokumentide omanike suhtes

BNL (8)

CZ:

DE (9)

EE (10)

ES (11)

FR (10)

IT (12)

CY:

LT (13)

AT (14)

Albaania

Angola

Armeenia

Aserbaidžaan

Burkina Faso

X (15)

Côte d'Ivoire

X (15)

Egiptus

X (16)

Filipiinid

Gambia

X (15)

Guinea

X (15)

Guinea-Bissau

Haiti

India

X (17)

X (18)

X (15)

Jordaania

X (19)

Kamerun

X (15)

Kongo

Kuuba

Libeeria

Liibanon

X (16)

Liibüa

Mali

X (15)

Põhja-Korea

Põhja-Mariaanid

Rwanda

Senegal

X (15)

Sierra Leone

Sudaan

Süüria

X (10)

X (15) (20)

Togo

Türgi

X (13)

Vietnam

III osa

A.	Loetelu Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide elamislubadest, mille omanikud on vabastatud lennujaama transiidiviisa nõudest

IIRIMAA

—	Residence permit ja sellega seotud re-entry visa (elamisluba ainult koos taassissesõiduviisaga)

LIECHTENSTEIN

—	Livret pour étranger B (välismaalase isikutunnistus B; elamisluba, mis lubab selle omanikul pöörduda tagasi juhul, kui selle üheaastane kehtivusaeg ei ole lõppenud) (1)

—	Livret pour étranger C (välismaalase isikutunnistus C; elama asumise luba, mis kindlustab selle omanikule tagasipöördumisõiguse juhul, kui selle viie- või kümneaastane kehtivusaeg ei ole lõppenud)

ÜHENDKUNINGRIIK

—	Leave to remain in the United Kingdom for an indefinite period (Ühendkuningriigi elamisluba määramata ajaks. See dokument kindlustab tagasipöördumisõiguse juhul, kui väljaspool Ühendkuningriiki veedetud aeg ei ole pikem kui kaks aastat)

—	Certificate of entitlement to the right of abode (elama asumise õigust kinnitav tõend)

B.	Loetelu elamislubadest, mis kindlustavad piiramata tagasipöördumisõiguse ning mille omanikud on vabastatud lennujaama transiidiviisa nõudest

ANDORRA

—	Tarjeta provisional de estancia y de trabajo (ajutine elamis- ja tööluba) (valge). Luba antakse hooajatöötajatele; kehtivusaeg sõltub töösuhte kestusest, kuid ei tohi ületada kuut kuud. Luba ei saa pikendada. (1)

—	Tarjeta de estancia y de trabajo (elamis- ja tööluba) (valge). Luba antakse kuueks kuuks ja seda võib aasta võrra pikendada. (1)

—	Tarjeta de estancia (elamisluba) (valge). Luba antakse kuueks kuuks ja seda võib aasta võrra pikendada. (1)

—	Tarjeta temporal de residencia (tähtajaline elamisluba) (roosa). Luba antakse üheks aastaks ja seda võib kahel korral aasta võrra pikendada. (1)

—	Tarjeta ordinaria de residencia (tavaline elamisluba) (kollane). Luba antakse kolmeks aastaks ja seda võib kolme aasta võrra pikendada. (1)

—	Tarjeta privilegiada de residencia (eri-elamisluba) (roheline). Luba antakse viieks aastaks ja seda võib viie aasta kaupa pikendada.

—	Autorización de residencia (elamisluba) (roheline). Luba antakse üheks aastaks ja seda võib kolme aasta kaupa pikendada. (1)

—	Autorización temporal de residencia y de trabajo (tähtajaline elamis- ja tööluba) (roosa). Luba antakse kaheks aastaks ja seda võib kahe aasta võrra pikendada. (1)

—	Autorización ordinaria de residencia y de trabajo (tavaline elamis- ja tööluba) (kollane). Luba antakse viieks aastaks.

—	Autorización privilegiada de residencia y de trabajo (eri-elamisluba ja tööluba) (roheline). Luba antakse kümneks aastaks ja seda võib kümne aasta kaupa pikendada.

KANADA

—	Permanent resident card (alaline elamisluba, krediitkaardi formaat)

JAAPAN

—	Re-entry permit to Japan (luba Jaapanisse taassissesõiduks) (1)

MONACO

—	Carte de séjour de résident temporaire de Monaco (tähtajaline elamisluba) (1)

—	Carte de séjour de résident ordinaire de Monaco (tavaline elamisluba)

—	Carte de séjour de résident privilégié (privilegeeritud residendi elamisluba)

—	Carte de séjour de conjoint de ressortissant monégasque (Monaco kodaniku abikaasa elamisluba)

SAN MARINO

—	Permesso di soggiorno ordinario (validità illimitata) [tavaline elamisluba (piiramatu kehtivusega)]

—	Permesso di soggiorno continuativo speciale (validità illimitata) [spetsiaalne alaline elamisluba (piiramatu kehtivusega)]

—	Carta d'identità de San Marino (validità illimitata) [San Marino isikutunnistus (piiramatu kehtivusega)]

ŠVEITS

—	Livret pour étranger B (välismaalase isikutunnistus B) (elamisluba, mis tagab omaniku tagasipöördumise, kui selle üheaastane kehtivusaeg ei ole lõppenud)

—	Livret pour étranger C (välismaalase isikutunnistus C) (elama asumise luba, mis tagab omaniku tagasipöördumise juhul, kui selle viie- või kümneaastane kehtivusaeg ei ole lõppenud)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

—	Form I-551 permanent resident card (alaline elamisluba, kehtib 2–10 aastat)

—	Form I-551 alien registration receipt card (välismaalase elamisluba, kehtib 2–10 aastat)

—	Form I-551 alien registration receipt card (välismaalase elamisluba, kehtivuse lõpukuupäev puudub)

—	Form I-327 re-entry document (taassissesõidudokument, kehtib kaks aastat – antakse I-551 omanikele)

—	Resident alien card (välismaalasest residendi isikutunnistus, mille kehtivusaeg on 2–10 aastat või mille kehtivuse lõppkuupäev puudub. See dokument on piisav üksnes juhul, kui omanik ei ole viibinud väljaspool Ameerika Ühendriike üle ühe aasta)

—	Permit to re-enter (taassissesõiduluba, mille kehtivusaeg on kaks aastat. See dokument on piisav üksnes juhul, kui omanik ei ole viibinud väljaspool Ameerika Ühendriike üle kahe aasta)

—	Valid temporary residence stamp kehtivas passis (kehtib üks aasta alates selle väljaandmise kuupäevast)

(1) Lennujaama transiidiviisa väljastamiseks ei ole vaja keskasutustega konsulteerida.

(2) Kõigi Schengeni riikide puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago konventsiooni osalisriigi kodanikud.

(3) Beneluxi riikide, Tšehhi Vabariigi, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Ungari ja Slovakkia puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise ja teenistuspassi omanikud.

(4) Itaalia puhul:

Ainult siis, kui kodanikele ei ole väljastatud ELi liikmesriigis, 2. mail 1992. aastal sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osapooleks olevas riigis, Kanadas, Šveitsis või Ameerika Ühendriikides kehtivat viisat või elamisluba.

(5) Saksamaa puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise ja teenistuspassi omanikud.

(6) Saksamaa ja Küprose puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise ja teenistuspassi omanikud.

Poola puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise passi omanikud.

(7) Saksamaa puhul:

Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise passi omanikud.

(8) Vaid juhul, kui kodanikel puudub EMPi liikmesriikides, Ameerika Ühendriikides või Kanadas kehtiv elamisluba. Viisanõudest on samuti vabastatud diplomaatilise, teenistus- või eripassi omanikud.

(9) Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

a)	isikud, kellel on ELi liikmesriigi või mõne Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi viisa või elamisluba, samuti

b)	isikud, kes omavad III osa punktis B nimetatud elamisluba või mõnda muud dokumenti.Lennujaama transiidiviisa ei ole viisa punkti a tähenduses.

(10) Lennujaama transiidiviisa nõudest on vabastatud:

—	diplomaatilise ja teenistuspassi omanikud;

—	III osas loetletud elamislubade omanikud;

—	lennumeeskonna liikmed, kes on Chicago konventsiooni osalisriigi kodanikud.

(11) Lennujaama transiidiviisa kohustus ei kehti diplomaatilise, ameti- või teenistuspassi omanike suhtes. Sama kord kehtib ka nende tavaliste passi omanike suhtes, kes elavad EMPi liikmesriigis, Ameerika Ühendriikides või Kanadas või kellel on kehtiv viisa mõnda nimetatud riiki sisenemiseks.

(12) Vaid juhul, kui kodanikel puudub EMPi liikmesriikides, Kanadas või Ameerika Ühendriikides kehtiv elamisluba.

(13) Lennujaama transiidiviisa kohustus ei kehti diplomaatilise ja teenistuspassi omanike suhtes.

(14) Transiidiviisa kohustusega välismaalased ei vaja lennujaama transiidiviisat läbisõiduks Austria lennujaama kaudu, kui neil on üks järgmistest dokumentidest, mis kehtib vähemalt läbisõiduks vajaliku aja jooksul:

—	Andorra, Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Monaco, Kanada, Püha Tooli, San Marino või Šveitsi väljastatud elamisluba, mis tagab tagasipöördumisõiguse;

—	nende Schengeni riikide väljastatud viisa või elamisluba, kelle ühinemislepingud on jõustunud;

—	EMPi liikmesriigi väljastatud elamisluba.

(15) Vaid juhul, kui kodanikel puudub ELi liikmesriigis, 2. mail 1992. aastal sõlmitud Euroopa Majanduspiirkonna lepingu pooleks olevas riigis, Kanadas, Šveitsis või Ameerika Ühendriikides kehtiv viisa või elamisluba.

(16) Ainult Palestiina pagulase reisidokumendi omanikud.

(17) Diplomaatilist või teenistuspassi omavatelt India kodanikelt ei nõuta lennujaama transiidiviisa nõude täitmist.

Lennujaama transiidiviisa nõude täitmist ei nõuta neilt India kodanikelt, kellel on ELi või EMPi riigis, Kanadas, Šveitsis või Ameerika Ühendriikides kehtiv viisa või elamisluba. Lisaks ei nõuta India kodanikelt lennujaama transiidiviisa nõude täitmist juhul, kui neil on Andorras, Jaapanis, Monacos või San Marinos kehtiv elamisluba ning elukohariigi taassissesõiduluba, mis kehtib kolm kuud pärast lennujaama transiidi toimumist.Tuleb märkida, et Andorras, Jaapanis, Monacos või San Marinos kehtivat elamisluba omavate India kodanike viisavabastus jõustus 25. märtsil 2001, s.t päeval, mil Taani ühines Schengeni riikide koostööga.

(18) Diplomaatilise passi omanikud on vabastatud lennujaama transiidiviisa nõudest.

(19) Jordaania passi või seda asendava dokumendi omanikud on lennujaama transiidiviisa nõudest vabastatud, kui nad omavad kehtivat Austraalia, Iisraeli, Jaapani, Kanada, Uus-Meremaa või Ameerika Ühendriikide viisat ning kinnitatud lennupiletit või kehtivat pardakaarti neisse riikidesse lendavale lennukile, või kui nad reisivad pärast oma ametlikult lubatud viibimise lõpetamist mõnes eespool nimetatud riigis Jordaaniasse ning omavad kinnitatud lennupiletit või kehtivat pardakaarti Jordaaniasse lendavale lennukile. Edasilend peab toimuma kaheteistkümne tunni jooksul pärast Saksamaa Liitvabariiki saabumist sellest lennujaamast, mille transiidialal välismaa kodanik eranditult viibib. Lisaks kohaldatakse märkust 11.

(20) Samuti Palestiina pagulase reisidokumendi omanikud.

4. LISA

Selliste dokumentide nimekiri, mis annavad õiguse viisata sissesõiduks

BELGIA

—	Carte d'identité d'étranger Identiteitskaart voor vreemdelingen Personalausweis für Ausländer (välismaalase isikutunnistus)

—	Certificat d'inscription au régistre des étrangers Bewijs van inschrijving in het vreemdelingenregister Bescheinigung der Eintragung im Ausländer-register (tõend välismaalaste registrisse kandmise kohta)

—

Välisministeeriumi väljastatavad eri-elamisload:

—	Carte d'identité diplomatique Diplomatieke identiteitskaart Diplomatischer Personalausweis (diplomaadi isikutunnistus)

—	Carte d'identité diplomatique Consular identiteitskaart Konsularer Personalausweis (konsulaaresindaja isikutunnistus)

—	Carte d'identité spéciale – couleur bleue Bijzondere identiteitskaart – blauw Besonderer Personalausweis – blau (spetsiaalne isikutunnistus – sinine)

—	Carte d'identité spéciale – couleur rouge Bijzondere identiteitskaart – rood Besonderer Personalausweis – rot (spetsiaalne isikutunnistus – punane)

—

Certificat d'identité pour les enfants âgés de moins de cinq ans des étrangers privilégiés titulaires d'une carte d'identité diplomatique, d'une carte d'identité consulaire, d'une carte d'identité spéciale – couleur bleue ou d'une carte d'identité – couleur rouge

Identiteitsbewijs voor kinderen, die de leeftijd van vijf jaar nog niet hebben bereikt, van een bevoorrecht vreemdeling dewelke houder is van een diplomatieke identiteitskaart, consulaire identiteitskaart, bijzondere identiteitskaart – blauw of bijzondere identiteitskaart – rood

Identitätsnachweis für Kinder unter fünf Jahren, für privilegierte Ausländer, die Inhaber eines diplomatischen Personalausweises sind, konsularer Personalausweis, besonderer Personalausweis – rot oder besonderer Personalausweis – blau

(isikutunnistus välismaalase alla viieaastasele lapsele, kui lapse vanem on diplomaadi isikutunnistuse, konsulaaresindaja isikutunnistuse, spetsiaalse sinise isikutunnistuse või spetsiaalse punase isikutunnistuse omanik)

—

Certificat d'identité avec photographie délivré par une administration communale belge à un enfant de moins de douze ans

Door een Belgisch gemeentebestuur aan een kind beneden de 12 jaar afgegeven identiteitsbewijs met foto

Von einer belgischen Gemeindeverwaltung einem Kind unter dem 12. Lebensjahr ausgestellter Personalausweis mit Lichtbild

(Belgia omavalitsusüksuste poolt alla 12-aastasele lapsele väljastatav fotoga isikutunnistus)

—	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

TŠEHHI VABARIIK

—	Povolení k pobytu (štítek v pasu) (elamisluba) (kleebis passis)

—	Průkaz o povolení pobytu pro cizince (zelené provedení) (välismaalase elamisloa tõend) (roheline raamatuke)

—	Průkaz o povolení pobytu pro státního příslušníka členského státu Evropských společenství (fialové provedení) (Euroopa ühenduste liikmesriigi kodaniku elamisloa tõend) (lilla raamatuke)

—	Cestovní doklad – Úmluva z 28. července 1951) vydávaný azylantům (modré provedení) (reisidokument – 28. juuli 1951. aasta konventsioon) (sinine raamatuke)-{}-

—	Povolení k přechodnému pobytu od – do (razítko v pasu) (tähtajaline elamisluba alates … kuni ...) (tempel Euroopa ühenduste liikmesriigi kodaniku passis või tema sellise perekonnaliikme passis, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik)

—	Trvalý pobyt v ČR od …) (razítko v pasu) (alaline elamisluba alates …) (tempel Euroopa ühenduste liikmesriigi kodaniku passis või tema sellise perekonnaliikme passis, kes ei ole Euroopa ühenduste liikmesriigi kodanik)

TAANI

Elamisload

EF/EØ – opholdskort (ELi/EMPi elamisluba) (kaardi pealkiri)

—	Kort A. Tidsbegrænset EF/EØS-opholdsbevis (anvendes til EF/EØS-statsborgere) (Kaart A. ELi/EMPi kodanike tähtajaline ELi/EMPi elamisluba)

—	Kort B. Tidsubegrænset EP/EØS-opholdsbevis (anvendes til EF/EØS-statsborgere) (Kaart B. ELi/EMPi kodanike piiramatu kehtivusega ELi/EMPi elamisluba)

—	Kort K. Tidsbegrænset opholdstilladelse til tredjelandsstatsborgere, der meddeles opholdstilladelse efter ER/EØS-reglerne) (Kaart K. Tähtajaline elamisluba ELi/EMPi eeskirjadele vastavat elamisluba omavatele kolmandate riikide kodanikele)

—	Kort L. Tidsubegrænset opholdstilladelse til tredjelandsstatsborgere, der meddeles opholdstilladelse efter ER/EØS-reglerne) (Kaart L. Piiramatu kehtivusega elamisluba ELi/EMPi eeskirjadele vastavat elamisluba omavatele kolmandate riikide kodanikele)

Elamisload (kaardi pealkiri)

—	Kort C. Tidsbegrænset opholdstilladelse til udlændinge, der er fritaget for arbejdstilladelse (Kaart C. Tähtajaline elamisluba välismaalastele, kellelt tööluba ei nõuta)

—	Kort D. Tidsubegrænset opholdstilladelse til udlændinge, der er fritaget for arbejdstilladelse (Kaart D. Piiramatu kehtivusega elamisluba välismaalastele, kellelt tööluba ei nõuta)

—	Kort E. Tidsbegrænset opholdstilladelse til udlændinge, der ikke har ret til arbejde (Kaart E. Tähtajaline elamisluba välismaalastele, kellel puudub tööluba)

—	Kort F. Tidsbegrænset opholdstilladelse til flygtninge – er fritaget for arbejdstilladelse (Kaart F. Tähtajaline elamisluba põgenikele – tööluba ei nõuta)

—	Kort G. Tidsbegrænset opholdstilladelse til EF/EØS – stats borgere, som har andet opholdsgrundlag end efter EF-reglerne – er fritaget for arbejdstilladelse (Kaart G. Tähtajaline elamisluba ELi/EMPi kodanikele, kelle elamisõigus põhineb muul alusel, kui tuleneb ELi eeskirjadest – tööluba ei nõuta)

—

Kort H. Tidsubegrænset opholdstilladelse til EF/EØS – stats borgere, som har andet opholdsgrundlag end efter EF-reglerne – er fritaget for arbejdstilladelse

(Kaart H. Piiramatu kehtivusega elamisluba ELi/EMPi kodanikele, kelle elamisõigus põhineb muul alusel, kui tuleneb ELi eeskirjadest – tööluba ei nõuta)

—	Kort J. Tidsbegrænset opholds- og arbejdstilladelse til udlændinge (Kaart J. Välismaalaste tähtajaline elamis- ja tööluba)

Alates 1998. aasta 14. septembrist väljastab Taani uusi elamislube krediitkaardi formaadis.

Samas on osaliselt käibel ka kehtivad B, D ja H-liiki elamisload, mis väljastati teisel kujul. Need kaardid on valmistatud lamineeritud paberist, mõõtudega ligikaudu 9 cm x 13 cm ning neil on valge Taani vapimuster. Kaardi B puhul on taust beež, kaardi C puhul heleroosa ning kaardi H puhul helelilla.

Passidesse kantavad kleebised, mis sisaldavad järgmist teksti:

—	Sticker B. Tidsbegrænset opholdstilladelse til udlændinge, der ikke har ret til arbejde (Kleebis B. Tähtajaline elamisluba välismaalastele, kellel puudub tööluba)

—	Sticker C. Tidsbegrænset opholds- og arbejdstilladelse (Kleebis C. Tähtajaline elamis- ja tööluba)

—	Sticker D. Medfølgende slægtninge (opholdstilladelse til børn, der er optaget i forældres pas) (Kleebis D. Kaasas olevad sugulased (elamisluba lastele, keda ei ole kantud nende vanemate passi))

—	Sticker H. Tidsbegrænset opholdstilladelse til udlændinge, der er fritaget for arbjdstilladelse (Kleebis H. Tähtajaline elamisluba välismaalastele, kellelt tööluba ei nõuta)

Välisministeeriumi poolt väljastatavad kleebised

—

Sticker E – Diplomatisk visering

(Kleebis E – diplomaadi viisa) – väljastatakse diplomaatilistes mnimekirjades olevatele diplomaatidele ja nende perekonnaliikmetele ning samaväärse positsiooniga rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele Taanis. Kehtib elamisloana ja lubab mitu korda siseneda, seni kuni asjaomane isik on kantud Kopenhaageni diplomaatilisse nimekirja.

—

Sticker F – Opholdstilladelse

(Kleebis F – elamisluba) – antakse riigi välisministeeriumi poolt lähetatud tehnilistele ja haldustöötajatele ning nende perekonnaliikmetele ja diplomaatide koduabilistele, kellel on teenistuspass. Samuti antakse see Taanis asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide samaväärse positsiooniga töötajatele. Kehtib elamisloana ja lubab tööülesannete täitmise aja jooksul mitu korda siseneda.

—	Sticker S (i kombination med sticker E eller F) (Kleebis S (koos kleebisega E või F)) Elamisluba kaasas olevatele lähisugulastele, kes on kantud passi.

Tuleb märkida, et välisministeeriumi poolt välisdiplomaatidele, tehnilistele ja haldustöötajatele, koduteenijatele jt väljastatavad isikutunnistused ei anna nende omanikele õigust siseneda riiki viisavabalt, sest sellised isikutunnistused ei tõenda Taani elamisloa olemasolu.

Muud dokumendid

—	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

—	Tagasipöördumisluba viisakleebise kujul, riikliku koodiga D

SAKSAMAA

I. Üldosa

—	Aufenthaltserlaubnis (elamisluba)

—	Niederlassungserlaubnis (elama asumise luba)

—

Aufenthaltserlaubnis – EU für Familienangehörige von Staatsangehörigen eines Mitgliedstaates der Europäischen Union oder eines EWR-Staates, die nicht Staatsangehörige eines Mitgliedstaates der EU oder des EWR sind

(elamisluba ELi või EMPi liikmesriigi kodaniku perekonnaliikmetele, kes ei ole ELi või EMPi liikmesriigi kodanikud)

—	Aufenthaltserlaubnis für Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft und ihre Familienangehörigen, die nicht Staatsangehörige der Schweizerischen Eidgenossenschaft sind (elamisluba Šveitsi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes ei ole Šveitsi kodanikud)

—

Järgmised, enne 1. jaanuari 2005 väljastatud load annavad samuti õiguse viisata sissesõiduks:

—	Aufenthaltserlaubnis für Angehörige eines Mitgliedstaates der EWG (EÜ liikmesriikide kodanikele antav elamisluba)

—	Aufenthaltsberechtigung für die Bundesrepublik Deutschland (piiramatu kehtivusega Saksamaa Liitvabariigis elamise luba)

—	Aufenthaltsbewilligung für die Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariigis elamise spetsiaalne luba)

—	Aufenthaltsbefugnis für die Bundesrepublik Deutschland (Saksamaa Liitvabariigis elamise erakorraline luba)

Need elamisload annavad õiguse viisata sissesõiduks üksnes juhul, kui need on lisatud passi või välja antud eraldi loana, mis kehtib koos passiga. Sellised load ei anna õigust viisata sissesõiduks juhul, kui need on välja antud siseriikliku isikut tõendava dokumendi asemel.

Samuti ei anna viisata sissesõiduõigust dokumendid “Aussetzung der Abschiebung (Duldung)” (väljasaatmiskorralduse edasilükkamine) ja “Aufenthaltsgestattung für Asylbewerber” (varjupaigataotleja tähtajaline elamisluba).

—

Fiktionsbescheinigung

(viibimisluba kuni otsuseni elamisloa väljastamise või pikendamise üle) mille 3. leheküljel on kolmas lahter “der Aufenthaltstitel als fortbestehend (§ 81 Absatz 4 AufenthG)” (elamisluba säilitab kehtivuse (elamisloa seaduse § 81 lõige 4)) märgitud ristiga. See dokument annab sisenemisloa üksnes siis, kui esitatakse kehtivuse kaotanud elamisluba või viisa.

Esimene ja teine märgistatav lahter ei võimalda selgelt viisavaba riiki sisenemist.

II. Diplomaatiliste esinduste liikmete isikut tõendavad dokumendid

Isikut tõendava dokumendiga seotud eelisõigused on ära toodud iga dokumendi tagaküljel.

—

Diplomaatidele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “D”:

—

välisdiplomaatide isikut tõendavad dokumendid:

—	Diplomatenausweis (diplomaatiline isikutunnistus) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Diplomaten (diplomaadi protokollitunnistus) (alates 1. augustist 2003)

—

tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete diplomaatilised isikutunnistused:

—	Diplomatenausweis “A” (diplomaatiline isikutunnistus “A”) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Diplomaten“A” (diplomaadi protokollitunnistus “A”) (alates 1. augustist 2003)

—

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate diplomaatide diplomaatilised passid

—	Diplomatenausweis Art. 38 WÜD (diplomaatiline isikutunnistus vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artiklile 38) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Diplomaten Art. 38 I WÜD (diplomaadi protokollitunnistus vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 38 lõikele 1) (alates 1. augustist 2003)

—

Haldus- või tehnilistele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “VB”:

—

välisriigi haldus- või tehnilise töötaja protokollitunnistus:

—	Protokollausweis für Verwaltungspersonal (haldustöötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—

haldus- ja tehniliste töötajate tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete protokollitunnistused:

—	Protokollausweis für Verwaltungspersonal “A” (haldustöötaja protokollitunnistus “A”) (alates 1. augustist 2003)

—

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate haldus- või tehniliste töötajate protokollitunnistused:

—	Protokollausweis für Mitglieder VB Art. 38 2 WÜD (haldustöötaja protokollitunnistus vastavalt diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni artikli 38 lõikele 2) (alates 1. augustist 2003)

—	Teenindavatele töötajatele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “DP”: Protokollausweis für dienstliches Hauspersonal (teenindava töötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—	Kohalikele töötajatele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “OK”: Protokollausweis für Ortskräfte (kohaliku töötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—	Erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus: Dokumendi tagaküljele märgitakse “PP”: Protokollausweis für privates Hauspersonal (erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

III. Konsulaaresinduste töötajate isikut tõendavad dokumendid

Isikut tõendava dokumendiga seotud eelisõigused on ära toodud iga dokumendi tagaküljel.

—

Konsulaartöötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “K”:

—

välisriikide konsulaartöötajate isikut tõendavad dokumendid:

—	Ausweis für Konsularbeamte (konsulaartöötaja isikutunnistus) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Konsularbeamte (konsulaartöötaja protokollitunnistus) (alates 1. augustist 2003)

—

konsulaartöötajate tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete isikut tõendavad dokumendid:

—	Ausweis für Konsularbeamt “A” (konsulaartöötaja isikutunnistus “A”) (1999–31. juuli 2003)

—

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate konsulaartöötajate isikut tõendavad dokumendid:

—	Ausweis für Konsularbeamte “Art. 71 WÜK” (konsulaartöötaja isikutunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklile 71) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Konsularbeamte “Art. 71 I WÜK” (konsulaartöötaja protokollitunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 71 lõikele 1) (alates 1. augustist 2003)

—

Konsulaaresinduste haldus- ja tehnilistele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “VK”:

—

välisriigi haldus- või tehnilise töötaja protokollitunnistus:

—	Protokollausweis für Verwaltungspersonal (haldustöötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—

haldus- ja tehniliste töötajate tasustatavat eratööd tegevate perekonnaliikmete protokollitunnistused:

—	Protokollausweis für Verwaltungspersonal “A” (haldustöötaja protokollitunnistus “A”) (1999–31. juuli 2003)

—

Saksamaa kodanikest või alaliselt Saksamaal elavate haldus- või tehniliste töötajate protokollitunnistused:

—	Ausweis für Verwaltungspersonal “Art. 71 WÜK” (haldustöötaja isikutunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artiklile 71) (1999–31. juuli 2003)

—	Protokollausweis für Mitglieder VK Art. 71 II WÜK (haldustöötaja protokollitunnistus vastavalt konsulaarsuhete Viini konventsiooni artikli 71 lõikele 2) (alates 1. augustist 2003)

—	Konsulaaresinduste teenindavatele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “DH”: Protokollausweis für dienstliches Hauspersonal (teenindava töötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—

Konsulaartöötajate, haldus- ja tehniliste töötajate ning teenindavate töötajate perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “KF”:

Protokollausweis f. Familienangehörige (Konsulat)

(perekonnaliikmete (konsulaat) protokollitunnistus)

Seda uut liiki isikut tõendavat dokumenti on välja antud alates 1. augustist 2003. Kuni selle ajani anti konsulaartöötajate, haldus- ja tehniliste töötajate ning teenindavate töötajate perekonnaliikmetele sama liiki isikut tõendavad dokumendid nagu konsulaartöötajatele endile, välja arvatud juhul, kui neile ei väljastatud tasustatava töö tegemise tõttu üht eespool nimetatud A-klassi isikut tõendavatest dokumentidest.

—	Konsulaaresindustes töötavatele kohalikele töötajatele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “OK”: Protokollausweis für Ortskräfte (kohaliku töötaja protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

—	Konsulaaresindustes töötavatele erateenistusse palgatud koduabilistele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “PP”: Protokollausweis für privates Hauspersonal (erateenistusse palgatud koduabilise protokollitunnistus) (alates aastast 1999)

IV. Isikut tõendavad eridokumendid

—

Rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele ja nende perekonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid:

Dokumendi tagaküljele märgitakse “IO”:

Sonderausweis “IO” (eridokument “IO”) (alates aastast 1999)

Märkus: rahvusvaheliste organisatsioonide juhtide ja nende perekonnaliikmetele antavale isikut tõendavale dokumendile on märgitud “D”; rahvusvaheliste organisatsioonide töötajate erateenistusse palgatud koduabilistele antavale isikut tõendavale dokumendile on märgitud “PP”.

—	Vastavalt välismaalaste seaduse artikli 21 lõike 1 punktile 5 leibkonnaliikmetele väljastatavad isikut tõendavad dokumendid: Dokumendi tagaküljele märgitakse “S”: Sonderausweis “S” (spetsiaalne isikutunnistus “S”) (alates 1. jaanuarist 2005)

V. Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

EESTI

—	Alaline elamisluba

—	Tähtajaline elamisluba

Kui välismaalane, kes on ELi kodaniku perekonnaliige, taotleb elamisluba koos oma perekonnaliikmega Eestis elamiseks, väljastab Kodakondsus- ja Migratsiooniamet eri-elamisloa:

—	ELi kodaniku perekonnaliikme elamisluba

KREEKA

Άδεια παραμονής αλλοδαπού (ενιαίου τύπου)

(välismaalase elamisluba) (ühtne vorm)

[Selle dokumendi kehtivusaeg on alates kuuest kuust kuni määramata tähtajani. See väljastatakse kõigile Kreekas seaduslikult elavatele välismaalastele.]

Eespool nimetatud elamisluba kantakse Kreeka poolt tunnustatud reisidokumenti. Juhul kui kolmanda riigi kodanikul ei ole Kreeka poolt tunnustatud reisidokumenti, kannab pädev Kreeka asutus ühtses vormis elamisloa erivormile. Kõnealuse erivormi väljastavad Kreeka ametiasutused määruse (EÜ) nr 333/2002 artikli 7 alusel, sellel on samas määruses sätestatud turvaspetsifikaadid ning kolm vertikaalset triipu, mille värvid on oranž-roheline-oranž, ja selle nimetus on “Φύλλο επί του οποίου τίθεται άδεια διαμονής” [elamisloa vormistamise vorm].

2.	Άδεια παραμονής αλλοδαπού (χρώμα μπεζ-κίτρινο) (1) (välismaalase elamisluba) (beežikaskollane) [See dokument väljastati kõigile Kreekas seaduslikult elavatele välismaalastele. Luba kehtib alates ühest aastast kuni määramata ajani.]

3.	Άδεια παραμονής αλλοδαπού (χρώμα λευκό) (2) (välismaalase elamisluba) (valge) [See dokument väljastati Kreeka kodanikega abielus olevatele välismaalastele. Luba kehtib viis aastat.]

4.	Άδεια παραμονής αλλοδαπού (βιβλιάριο χρώματος λευκού) (3) (välismaalase elamisluba) (valge raamatuke) [See dokument väljastati 1951. aasta Genfi konventsiooni alusel pagulasena tunnustatud isikutele.]

5.	Δελτίο ταυτότητας αλλοδαπού (χρώμα πράσινο) (4) (välismaalase isikutunnistus) (roheline) [See dokument väljastatakse ainult Kreeka päritolu välismaalastele; see kehtib kaks või viis aastat.]

Ειδικό δελτίο ταυτότητας ομογενούς (χρώμα μπεζ) (5)

(spetsiaalne isikutunnistus Kreeka päritolu välismaalastele) (beež)

[See dokument väljastatakse Kreeka päritolu Albaania kodanikele; selle kehtivusaeg on kolm aastat. See isikutunistus antakse ka sellise isiku abikaasale, olenemata tema kodakondsusest, ja nende lastele, tingimusel et on olemas perekondlikke sidemeid tõendavad dokumendid.]

7.	Ειδικό δελτίο ταυτότητας ομογενούς (χρώμα ροζ) (6) (spetsiaalne isikutunnistus Kreeka päritolu välismaalastele) (roosa) [See dokument väljastatakse Kreeka päritolu välismaalastele, kes on pärit endisest NSV Liidust. Selle kehtivusaeg ei ole piiratud.]

Ειδικές Ταυτότητες της Διεύθυνσης Εθιμοτυπίας του Υπουργείου Εξωτερικών

(välisministeeriumi protokolliosakonna poolt väljastatavad spetsiaalsed isikutunnistused)

A.	Vorm D (diplomaatiline personal) (punane) See dokument väljastatakse diplomaatilise esinduse juhile ja töötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18aastased lapsed), kellel on diplomaatiline pass.

B.	Vorm A (haldus- ja tehnilised töötajad) (oranž) See dokument väljastatakse diplomaatiliste esinduste töötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed), kellel on teenistuspass.

C.	Vorm S (teenindavad töötajad) (roheline) See dokument väljastatakse diplomaatiliste esinduste teenindavatele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed).

D.	Vorm CC (konsulaarametnik) (sinine) See dokument väljastatakse konsulaartöötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed).

E.	Vorm CE (konsulaadi töötaja) (helesinine/lasuur) See dokument väljastatakse konsulaarasutuste haldustöötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed).

F.	Vorm CH (aukonsulid) (hall) See dokument väljastatakse aukonsulitele.

G.	Vorm IO (rahvusvaheline organisatsioon) (tumelilla) See dokument väljastatakse rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed), kellel on diplomaatiline staatus.

H.	Vorm IO (rahvusvaheline organisatsioon) (helelilla) See dokument väljastatakse rahvusvaheliste organisatsioonide haldustöötajatele ning nende perekonnaliikmetele (abikaasa ja kuni 18-aastased lapsed).

Tuleks märkida, et Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikele väljastatavate ja eespool nimetatud kategooriatesse A–E kuuluvate uute isikutunnistuste tagaküljele on trükitud Euroopa Liidu lipp.

9.	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri.

HISPAANIA

Kehtiva taassissesõiduloa omanikel on õigus viisata sisse sõita.

Välismaalastele, kelle suhtes nende kodakondsuse tõttu kehtib Hispaaniasse sissesõidul üldjuhul viisanõue, annavad viisata sissesõidu õiguse järgmised elamisload:

—	Permiso de Residencia Inicial (esmane elamisluba)

—	Permiso de Residencia Ordinario (tavaline elamisluba)

—	Permiso de Residencia Ordinario (eri-elamisluba)

—	Tarjeta de Estudiante (õpilaspilet)

—	Permiso de Residencia tipo A (elamisluba, liik A)

—	Permiso de Residencia tipo b (elamisluba, liik b)

—	Permiso de Trabajo y de Residencia tipo B (elamis- ja tööluba, liik B)

—	Permiso de Trabajo y de Residencia tipo C (elamis- ja tööluba, liik C)

—	Permiso de Trabajo y de Residencia tipo d (elamis- ja tööluba, liik d)

—	Permiso de Trabajo y de Residencia tipo D (elamis- ja tööluba, liik D)

—	Permiso de Trabajo y de Residencia tipo E (elamis- ja tööluba, liik E)

—	Permisa de Trabajo fronterizo tipo F (piirialadel töötamise luba, liik F)

—	Permisa de Trabajo y Residencia tipo P (elamis- ja tööluba, liik P)

—	Permisa de Trabajo y Residencia tipo Ex (elamis- ja tööluba, liik Ex)

—	Tarjeta de Reconocimiento de la excepción a la necesidad de obtener Permi-so de Trabajo y Permiso de Residencia (art. Ley 7/85) (isikut tõendav dokument, mis kinnitab elamis- ja tööloa omandamise nõudest vabastamist – õigusakti 7/85 artikkel 16)

—	Permiso de Residencia para Refugiados (pagulase elamisluba)

—	Lista de personas que participan en un viaje excolar dentro de la Unión Europea (Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri)

—	Tarjeta de Familiar Residente Comunitario (ühenduse residendi sugulase isikut tõendav dokument)

—	Tarjeta temporal de Familiar de Residente Comunitario (ühenduse residendi sugulase tähtajaline isikut tõendav dokument)

Viisata sissesõidu õigus on järgmiste välisministeeriumi väljastatud akrediteerimistunnistuste omanikel:

—	Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, punane), selle kaanel on kiri “Cuerpo Diplomático. Embajador. Documento de Identidad” (Diplomaatiline korpus. Suursaadik. Isikut tõendav dokument) ning see antakse akrediteeritud suursaadikutele;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, punane), selle kaanel on kiri “Cuerpo Diplomático. Documento de Identidad” (Diplomaatiline korpus. Isikut tõendav dokument) ning see antakse diplomaatilistes esindustes töötavatele diplomaadistaatusega akrediteeritud isikutele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, kollane), selle kaanel on kiri “Misiones Diplomáticas. Personal Administrativo y Técnico. Documento de Identidad” (Diplomaatilised esindused. Haldus- ja tehnilised töötajad. Isikut tõendav dokument) ning see antakse akrediteeritud diplomaatilistes esindustes töötavatele haldusametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, punane), selle kaanel on kiri “Tarjeta Diplomática de Identidad” (Diplomaadi isikutunnistus), ning see antakse Araabia Liiga esinduse diplomaadistaatusega töötajatele ning Palestiina delegatsiooni esinduse (Oficina de la Delegacin General) akrediteeritud töötajatele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, punane), selle kaanel on kiri “Organismos Internacionales. Estatuto Diplomático. Documento de Identi-dad” (Rahvusvahelised organisatsioonid. Diplomaatiline staatus. Isikut tõendav dokument) ning see antakse rahvusvahelistes organisatsioonides töötavatele diplomaadistaatusega akrediteeritud isikutele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, sinine), selle kaanel on kiri “Organismos Internacionales. Personal Administrativo y Técnico. Documento de Identidad” (Rahvusvahelised organisatsioonid. Haldus- ja tehnilised töötajad. Isikut tõendav dokument) ning see antakse rahvusvahelistes organisatsioonides töötavatele akrediteeritud haldusametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, roheline), selle kaanel on kiri “Funcionario Consular de Carrera. Documento de Identidad” (Konsulaarametnik. Isikut tõendav dokument) ning see antakse Hispaanias akrediteeritud konsulaarametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, roheline), selle kaanel on kiri “Empleado Consular. Emitido a .... Documento de Identidad” (Konsulaartöötaja. Välja antud .... poolt. Isikut tõendav dokument) ning see antakse Hispaanias akrediteeritud konsulaarkorpuse haldusametnikele. Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

—

Tarjeta especial (spetsiaalne isikut tõendav dokument, hall), selle kaanel on kiri “Personal de Servicio. Missiones Diplomáticas, Oficinas Consulares y Organismos Internacionales. Emitido a .... Documento de Identidad” (Teenindav personal. Diplomaatilised ja konsulaaresindused ning rahvusvahelised organisatsioonid. Välja antud .... poolt. Isikut tõendav dokument). See dokument antakse diplomaatiliste ja konsulaaresinduste ning rahvusvaheliste organisatsioonide majapidamistes tegutsevatele töötajatele (teenindav personal) ning diplomaadi- või konsulaarstaatusega töötajatele (spetsiaalne teenindav personal). Abikaasale ja lastele antavasse dokumenti lisatakse märge F;

PRANTSUSMAA

Täisealistel välismaalastel peavad olema järgmised dokumendid:

—	Carte de séjour temporaire comportant une mention particulière qui varie selon le motif du séjour autorisé (tähtajaline elamisluba, milles esitatavad andmed sõltuvad lubatud viibimise põhjustest)

—	Carte de résident (residendi isikutunnistus)

—	Certificat de résidence d'Algérien comportant une mention particulière qui varie selon le motif du séjour autorisé (1 an, 10 ans) (alžeerlase elamisluba, milles esitatavad andmed sõltuvad lubatud viibimise põhjustest) (1 aasta, 10 aastat)

—	Certificat de résidence d'Algérien portant la mention “membre d'un organisme officiel”) (2 ans) (alžeerlase elamisluba, mis sisaldab märget “ametliku organisatsiooni liige”) (2 aastat)

—	Carte de séjour des Communautés européennes (1 an, 5 ans, 10 ans) (Euroopa ühenduste elamisluba) (1 aasta, 5/10 aastat)

—	Carte de séjour de l'Espace Economique Européen (Euroopa Majanduspiirkonna elamisluba)

—

Cartes officielles valant de titre de séjour, délivrées par le Ministère des Affaires Etrangères

(välisministeeriumi väljastatavad ametlikud load, mis kehtivad elamisloana)

Titres de séjour spéciaux (eri-elamisload)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CMD/A délivrée aux Chefs de Missiondiplomatique (eri-elamisluba tähisega “CMD/A”, mis antakse diplomaatiliste esinduste juhtidele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CMD/M délivrée aux Chefs de Missiond'Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “CMD/M”, mis antakse rahvusvaheliste organisatsioonide esinduste juhtidele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CMD/D délivrée aux Chefs d'unedélégation permanente auprès d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “CMD/D”, mis antakse rahvusvaheliste organisatsioonide alaliste esinduste juhtidele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CMD/A délivrée aux Chefs de Missiondiplomatique (eri-elamisluba tähisega “CD/A”, mis antakse diplomaatilistele ametnikele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CD/M délivrée aux Hauts Fonctionnaires d'une organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “CD/M”, mis antakse rahvusvaheliste organisatsioonide vanemametnikele)

—

Titre de séjour spécial portant la mention CD/D délivrée aux assimilés diplomatiquesmembres d'une délégation permanente auprès d'une Organisation Internationale

(eri-elamisluba tähisega “CD/D”, mis antakse diplomaatiliste ametnikega samaväärsetele ametnikele, kes on rahvusvaheliste organisatsioonide alaliste esinduste liikmed)

—	Titre de séjour spécial portant la mention CC/C délivrée aux Fonctionnaires Consulaires (eri-elamisluba tähisega “CC/C”, mis antakse konsulaarametnikele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention AT/A délivrée au personnel Administratif ou Technique d'une Ambassade (eri-elamisluba tähisega “AT/A”, mis antakse saatkonna haldus- või tehnilistele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention AT/C délivrée au personnel Administratif ou Technique d'un Consulat (eri-elamisluba tähisega “AT/C”, mis antakse konsulaadi haldus- või tehnilistele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention AT/M délivrée au personnel Administratif ou Technique d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “AT/M”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni haldus- ja tehnilistele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention AT/D délivrée au personnel Administratif ou Technique d'une Délégation auprès d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “AT/D”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni esinduse haldus- ja tehnilistele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention SE/A délivrée au personnel de Service d'une Ambassade (eri-elamisluba tähisega “SE/A”, mis antakse saatkonna teenindavatele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention SE/C délivrée au personnel de Service d'un Consulat (eri-elamisluba tähisega “SE/C”, mis antakse konsulaadi teenindavatele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention SE/M délivrée au personnel de Service d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “SE/M”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni teenindavatele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention SE/D délivrée au personnel de Service d'une Délégation auprès d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “SE/D”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni esinduse teenindavatele töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention PP/A délivrée au Personnel Privé d'un diplomate (eri-elamisluba tähisega “PP/A”, mis antakse diplomaadi erateenistusse palgatud töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention PP/C délivrée au Personnel Privé d'un Fonctionnaire consulaire (eri-elamisluba tähisega “PP/C”, mis antakse konsulaarametniku erateenistusse palgatud töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention PP/M délivrée au Personnel Privé d'un membre d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “PP/M”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni liikme erateenistusse palgatud töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention PP/D délivrée au Personnel Privé d'un membre d'une Délégation permanente auprès d'une Organisation Internationale (eri-elamisluba tähisega “PP/D”, mis antakse rahvusvahelise organisatsiooni alalise esinduse liikme erateenistusse palgatud töötajatele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention EM/A délivrée aux Enseignants ou Militaires à statut spécial attachés auprès d'une Ambassade (eri-elamisluba tähisega “EM/A”, mis antakse saatkonnas töötavatele eristaatusega õpetajatele või sõjaväelastele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention EM/C délivrée aux Enseignants ou Militaires à statut spécial attachés auprès d'un Consulat (eri-elamisluba tähisega “EM/C”, mis antakse konsulaadis töötavatele eristaatusega õpetajatele või sõjaväelastele)

—	Titre de séjour spécial portant la mention EF/M délivrée aux Fonctionnaires internationaux domiciliés à l'étranger (eri-elamisluba tähisega “EF/M”, mis antakse välismaal elavatele rahvusvahelistele ametnikele)

—

Monaco elamisload:

—	la carte de séjour de résident temporaire de Monaco (tähtajaline elamisluba);

—	la carte de séjour de résident ordinaire de Monaco (tavaline elamisluba);

—	la carte de séjour de résident privilégié de Monaco (privilegeeritud residendi elamisluba);

—	la carte de séjour de conjoint de ressortissant monégasque (Monaco kodaniku abikaasa elamisluba).

Alaealistel välismaalastel peavad olema järgmised dokumendid:

—	Document de circulation pour étrangers mineurs (alaealise välismaalase reisidokument)

—	Titre d'identité républicain (Prantsuse Vabariigi isikutunnistus)

—	Visa de retour (sans condition de nationalité et sans présentation du titre de séjour, auquel ne sont pas soumis les enfants mineurs) (tagasisõiduviisad) (alaealiste välismaalaste suhtes ei kohaldata kodakondsustingimusi ega elamisloa esitamise nõuet)

—

Passeport diplomatique/de service/ordinaire des enfants mineurs des titulaires d'une carte spéciale du Ministère des Affaires étrangères revêtu d'un visa de circulation

(välisministeeriumi väljastatud spetsiaalse isikut tõendava dokumendi omaniku alaealisele lapsele väljastatav diplomaatiline pass/teenistuspass/tavaline pass, kuhu kantakse viisa)

Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri.

NB 1:

Tuleb silmas pidada, et elamisloa esmakordse taotluse vastuvõtmist kinnitav tõend ei anna viisata sissesõidu õigust. Samas annavad viisata sissesõidu õiguse tõendid, mis kinnitavad elamisloa pikendamise või muutmise taotluste vastuvõtmist, kui need esitatakse koos aegunud loaga.

NB 2:

Elamisluba ei asenda välisministeeriumi protokolliosakonna poolt väljastatav teenistustõend “attestation de fonctions”. Selle tõendi omanikel peab ühtlasi olema üks standardne elamisluba.

ITAALIA

—	Carta di soggiorno (validità illimitata) (elamisluba) (piiramatu kehtivusaeg)

—

Permesso di soggiorno con esclusione delle sotto elencate tipologie:

(elamisluba, välja arvatud järgmised:)

1.	Permesso di soggiorno provvisorio per richiesta asilo politico ai sensi della Convenzione di Dublino (Dublini konventsiooni kohaselt poliitilise varjupaiga taotlejatele antav ajutine elamisluba)

2.	Permesso di soggiorno per cure mediche (ravieesmärgil antav elamisluba)

3.	Permeso di soggiorno per motivi di giustizia (õiguslikel põhjustel antav elamisluba)

—

Carta d'identità M.A.E.

(välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus)

—	Mod. 1 (blu) Corpo diplomatico accreditato e consorti titolari di passaporto diplomatico (Tüüp 1 (sinine). Diplomaatilist passi omavad diplomaatilise korpuse akrediteeritud liikmed ja nende abikaasad)

—	Mod. 2 (verde) Corpo consolare titolare di passaporto diplomatico (Tüüp 2 (roheline). Diplomaatilist passi omavad konsulaarkorpuse liikmed)

—	Mod. 3 (orange) Funzionari II^ FAO titolari di passaporto diplomatico, di servizio o ordinario (Tüüp 3 (oranž). FAO II kategooria ametnikud, kellel on diplomaatiline, teenistus- või tavaline pass)

—	Mod. 4 (orange) Impiegati tecnico-amministrativi presso Rappresentanze diplomatiche titolari di passaporto di servizio (Tüüp 4 (oranž). Teenistuspassi omavate diplomaatiliste esinduste tehnilised ja haldustöötajad)

—	Mod. 5 (orange) Impiegati consolari titolari di passaporto di servizio (Tüüp 5 (oranž). Teenistuspassi omavad konsulaartöötajad)

—	Mod. 7 (grigio) Personale di servizio presso Rappresentanze diplomatiche titolare di passaporto di servizio (Tüüp 7 (hall). Teenistuspassi omavad diplomaatiliste esinduste töötajate koduabilised)

—	Mod. 8 (grigio) Personale di servizio presso Rappresentanze Consolari titolare di passaporto di servizio (Tüüp 8 (hall). Teenistuspassi omavate konsulaaresinduste töötajate koduabilised)

—

Mod. 11 (beige) Funzionari delle Organizzazioni internazionali, Consoli Onorari, impiegati locali, personale di servizio assunto all'estero e venuto al seguito, familiari Corpo Diplomatico e Organizzazioni Internazionali titolari di passaporto ordinario

(Tüüp 11 (beež). Rahvusvaheliste organisatsioonide ametnikud, aukonsulid, kohalikud töötajad, välisriigis värvatud koduabilised, kes on asunud elama koos oma tööandjaga, tavalist passi omavate diplomaatilise korpuse ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmete perekonnaliikmed).

NB:Tüüpe 6 (oranž) ja 9 (roheline), mis antakse vastavalt rahvusvaheliste organisatsioonide töötajatele, kellel puudub puutumatus, ja välisriigi aukonsulitele, enam ei väljastata ning need on asendatud tüübiga 11. Samas kehtivad need dokumendid neil nimetatud kehtivusaja lõpuni.

—	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

LÄTI

—	Pastāvīgās uzturēšanās atļauja (alaline elamisluba, roheline)

—	Termiņuzturēšanās atļauja (tähtajaline elamisluba, roosa)

—	Uzturēšanās atļauja (väljastatakse alates 1. maist 2004) (elamisluba, roosa)

—	Nepilsoņa pase (välismaalase pass, lilla)

LEEDU

1.	Leidimas laikinai gyventi Lietuvos Respublikoje (Leedu Vabariigi tähtajaline elamisluba – kaart või kleebis)

2.	Leidimas nuolat gyventi Lietuvos Respublikoje (Leedu Vabariigi alaline elamisluba – kaart)

3.	Europos bendrijų valstybės narės piliečio leidimas gyventi (ELi liikmesriigi kodaniku elamisluba – kaart)

4.	Asmens grįžimo pažymėjimas (tagasipöördumistunnistus, ainult Leedu Vabariiki tagasipöördumiseks – sinakas)

5.	Akreditacijos pažymėjimas “A” (A-kategooria akrediteerimistunnistus – kollane) – tähtajaline

6.	Akreditacijos pažymėjimas “B” (B-kategooria akrediteerimistunnistus – kollane) – tähtajaline

LUKSEMBURG

—	Carte d'identité d'étranger (välismaalase isikutunnistus)

—	Autorisation de séjour provisoire apposée dans le passeport national (kodaniku passi kantav ajutine elamisluba)

—	Carte diplomatique délivrée par le Ministère des Affaires étrangères (välisministeeriumi väljastatav diplomaatiline pass)

—	Titre de légitimation délivré par le Ministère des Affaires étrangères au personnel administratif et technique des Ambassades (välisministeeriumi poolt saatkonna haldus- ja tehnilistele töötajatele väljastatav tõend)

—	Titre de légitimation délivré par le Ministère de la Justice au personnel des institutions et organisations internationales établies au Luxembourg (justiitsministeeriumi poolt Luxemburgis asuvate rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonide töötajatele väljastatav tõend)

—	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

UNGARI

1.	Humanitárius tartózkodási engedély (humanitaarsetel kaalutlustel antav elamisluba) (kaart) – koos kodaniku passiga

2.	Tartózkodási engedély (elamisluba) (kaart) – koos kodaniku passiga

3.	Tartózkodási engedély (elamisluba) (kleebis) – kantud kodaniku passi

4.	Bevándoroltak részére kiadott személyazonosító igazolvány (sisserändajatele väljastatav isikutunnistus) – koos kodaniku passiga, milles on osutatud sisserändeloa väljastamisele

5.	Letelepedési engedély (alaline elamisluba) – koos kodaniku passiga, milles on osutatud alalise elamisloa väljastamisele

6.	Letelepedettek részére kiadott tartózkodási engedély (riigis alaliselt elavatele isikutele väljastatav elamisluba) (kleebis) – kantud kodaniku passi

7.	Diáklista (Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri)

8.	Igazolvány diplomáciai képviselők és családtagjaik részére (diplomaatide ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus) (diplomaatiline isikutunnistus) – vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga

9.	Igazolvány konzuli képviselet tagjai és családtagjaik részére (konsulaartöötajate ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus) (konsulaaresindaja isikutunnistus) – vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga

10.	Igazolvány képviselet igazgatási és műszaki személyzete és családtagjaik részére (haldus- ja tehniliste töötajate ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus) – vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga

11.	Igazolvány képviselet kisegítő személyzete, háztartási alkalmazottak és családtagjaik részére (diplomaatiliste esinduste teenindavate töötajate, erateenistusse palgatud abiliste ja nende perekonnaliikmete spetsiaalne tunnistus) – vajadusel koos välisministeeriumi poolt väljastatud D-liiki viisaga

MADALMAAD

Järgmised välismaalaste dokumendid:

—	I	(Regulier bepaalde tijd) (tavaline – tähtajaline)
—	II	(Regulier onbepaalde tijd) (tavaline – piiramatu kehtivusega)
—	III	(Asiel bepaalde tijd) (pagulane – tähtajaline)
—	IV	(Asiel bepaalde tijd) (pagulane – piiramatu kehtivusega)
—	EU/EER	(Gemeenschapsonderdanen) (ELi kodanikud)

2.	Het Geprivilegeerdendocument (privilegeeritud isikute dokument) Dokument, mida väljastatakse teatavatele privilegeeritud isikutele, kelle hulka kuuluvad diplomaatilise korpuse, konsulaarkorpuse ja teatavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmed ja nende perekonnaliikmed.

3.	Visum voor terugkeer (tagasisõiduviisa)

4.	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri.

AUSTRIA

—

Aufenthaltstitel in Form der Vignette entsprechend der Gemeinsamen Maßnahme der Europäischen Union vom 16. Dezember 1996 zur einheitlichen Gestaltung der Aufenthaltstitel

(kleebisena väljastatav elamisluba, mis on kooskõlas elamislubade ühtset vormi käsitleva 16. detsembri 1996. aasta ELi ühismeetmega)

(Alates 1. jaanuarist 1998 väljastatakse elamislubasid ja pikendatakse nende kehtivusaega ainult selles vormis. Lahtrisse “Loa liik” märgitakse:

Niederlassungsbewilligung (alaline elamisluba); Aufenthaltserlaubnis (elamisluba) Befr. Aufenthaltsrecht (tähtajaline elamisluba)).

—

Vor dem 1. Jänner 1998 erteilte Aufenthaltstitel im Rahmen der – auch “unbefristet” eingetragenen – Gültigkeitsdauer:

Enne 1. jaanuari 1998 väljastatud elamisload kehtivad vastavalt märgitud kehtivusajale, osa neist on piiramatu kehtivusajaga:

“Wiedereinreise – Sichtvermerk” oder “Einreise – Sichtvermerk”; wurden bis 31.12.1992 von Inlandsbehörden, aber auch von Vertretungsbehörden in Form eines Stempels ausgestellt;

(Austria ametiasutuste poolt kuni 31. detsembrini 1992 väljaantud taassissesõiduviisad või sissesõiduviisad ning neid esindavate ametiasutuste poolt templi vormis väljaantud taassissesõiduviisad või sissesõiduviisad);

“Gewöhnlicher Sichtvermerk”; wurde vom 1.1.1993 bis 31.12.1997 in Form einer Vignette – ab 1.9.1996 entsprechend der VO[EG] 1683/95 – ausgestellt; (tavaline viisa: välja antud kleebisena ajavahemikus 1. jaanuarist 1993 kuni 31. detsembrini 1997 – alates 1. septembrist 1996 kooskõlas ELi määrusega 1683/95).

“Aufenthaltsbewilligung”; wurde vom 1.1.1993 bis 31.12.1997 in Form einer speziellen Vignette ausgestellt.

(elamisluba, välja antud erikleebisena ajavahemikus 1. jaanuarist 1993 kuni 31. detsembrini 1997).

—	Konventionsreisepaß ausgestellt ab 1.1.1993 (reisidokument, välja antud alates 1. jaanuarist 1993)

—	Lichtbildausweis für Träger von Privilegien und Immunitäten in den Farben rot, gelb und blau, ausgestellt vom Bundesministerium für auswärtige Angelegenheiten (välisministeeriumi poolt eelisõiguste ja puutumatuse omanikele välja antud punased, kollased ja sinised isikutunnistused)

—

Lichtbildausweis im Kartenformat für Träger von Privilegien und Immunitäten in den Farben rot, gelb, blau, grün, braun, grau und orange, ausgestellt vom Bundesministrium für auswärtige Angelegenheiten

(välisministeeriumi poolt eelisõiguste ja puutumatuse omanikele välja antud punased, kollased, sinised, rohekaspruunid, hallid ja oranžid fotoga isikutunnistused (kaardi kujul))

—	Euroopa Liidus koolireisidel osalevate õpilaste nimekiri

Elamisloana ei kehti ja Austriasse viisata sissesõidu õigust ei anna järgmised dokumendid:

—	Lichtbildausweis für Fremde gemäß § 85 Fremdengesetz 1997 (välismaalase fotoga isikutunnistus vastavalt 1997. aasta välismaalaste seaduse § 85);

—	Durchsetzungsaufschub und Abschiebungsaufschub nach Aufenthaltsverbot oder Ausweisung (viibimiskeelule või väljasaatmise otsusele järgnev otsus rakendamise edasilükkamise kohta või deporteerimise edasilükkamise kohta);

—	Bewilligung zur Wiedereinreise trotz bestehenden Aufenthaltsverbotes, in Form eines Visums erteilt, jedoch als eine solche Bewilligung gekennzeichnet (taassissesõiduluba, mis on väljastatud viisa vormis loana, hoolimata kehtivast viibimiskeelust);

—	Vorläufige Aufenthaltsberechtigung gemäß § 19 Asylgesetz 1997, bzw. § 7 AsylG 1991 (ajutine elamisluba vastavalt 1997. aasta varjupaigaseaduse § 19 või 1991. aasta varjupaigaseaduse § 7);

—

Befristete Aufenthaltsberechtigung gemäß § 15 Asylgesetz 1997, bzw. § 8 AsylG 1991, als Duldung des Aufenthaltes trotz abgelehntem Asylantrag

(tähtajaline elamisluba vastavalt 1997. aasta varjupaigaseaduse § 15 või 1991. aasta varjupaigaseaduse § 8, selline elamisluba annab riigis viibimise õiguse olenemata varjupaigataotluse tagasilükkamisest).

POOLA

Karta pobytu (elamisloa kaart, KP-seeria, väljastatakse alates 1. juulist 2001)

Elamisloa kaart välismaalasele, kellele on antud:

—	tähtajaline elamisluba,

—	alaline elamisluba,

—	pagulase staatus,

—	nõusolek viibimise kohta (a consent for tolerated stay).

Tegemist on isikutunnistusega, mis lubab selle omanikul koos reisidokumendiga siseneda Poola territooriumile viisavabalt.

Karta stałego pobytu (alaline elamisluba, XS-seeria, väljastatud enne 30. juunit 2001)

Alalise elamisloa kaart välismaalasele, kellele on antud alaline elamisluba. Tegemist on isikutunnistusega, mis lubab selle omanikul koos reisidokumendiga siseneda Poola territooriumile viisavabalt. Kehtib 10 aastat. Selle seeria viimased elamisload kehtivad 29. juunini 2011.

Välisministeeriumi väljastatavad spetsiaalsed akrediteerimistunnistused:

—	Legitymacja dyplomatyczna (diplomaatiline kaart) Väljastatakse akrediteeritud suursaadikutele ja esinduste diplomaatilistele töötajatele.

—	Legitymacja konsularna (zielona) (konsulaarkaart – roheline) Väljastatakse konsulaaresinduste juhtidele ja konsulaartöötajatele.

—	Legitymacja konsularna (żółta) (konsulaarkaart – kollane) Väljastatakse aukonsulitele.

—	Legitymacja służbowa (teenistuskaart) Väljastatakse esinduste haldus-, tehnilistele ja teenindavatele töötajatele.

—	Zaświadczenie (tunnistus) Väljastatakse punktis 3 nimetamata välismaalastele, kellel on rahvusvaheliste seaduste, lepingute või tavade alusel diplomaatiliste või konsulaaresindajate eriõigused.

PORTUGAL

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Corpo Consular, Chefe de Missão (konsulaarkorpus, esinduse juht)

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Corpo Consular, Funcionário de Missão (konsulaarkorpus, esinduse ametnik)

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Pessoal Auxiliar de Missão Estrangeira (välisesinduses töötavad abiteenistujad)

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Funcionário Admnistrativo de Missão Estrangeira (välisesinduses töötav haldusametnik)

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Corpo Diplomático, Chefe de Missão (diplomaatiline korpus, esinduse juht)

—	Cartão de Identidade (emitido pelo Ministério dos Negócios Estrangeiros) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus) Corpo Diplomático, Funcionário de Missão (diplomaatiline korpus, esinduse ametnik)

—	Título de Residência (elamisluba)

—	Autorização de Residência Temporária (tähtajaline elamisluba)

—	Autorizaçåo de Residência Permanente (alaline elamisluba)

—	Autorização de Residência Vitalícia (eluaegne elamisluba)

—	Cartão de Identidade de Refugiado (pagulase isikutunnistus)

—	Autorização de Residência por razões humanitárias (humanitaarsetel kaalutlustel antav elamisluba)

—	Cartão de Residência de nacional de um Estado-membro da Comunidade Europeia (ELi liikmesriigi kodaniku elamisluba)

—	Cartão de Residência Temporária (tähtajaline elamisluba)

—	Cartão de Residência (elamisluba)

—	Autorização de Permanência (elamisluba)

SLOVEENIA

a)	Dovoljenje za stalno prebivanje (alaline elamisluba)

b)	Dovoljenje za začasno prebivanje (tähtajaline elamisluba)

c)	Osebna izkaznica za tujca (välismaalase isikutunnistus)

d)	Osebna izkaznica prosilca za azil (varjupaiga taotleja isikutunnistus)

e)	Osebna izkaznica begunca (pagulase isikutunnistus)

f)	Diplomatska izkaznica (välisministeeriumi väljastatav diplomaadipass)

g)	Službena izkaznica (välisministeeriumi väljastatav ametipass)

h)	Konzularna izkaznica (välisministeeriumi väljastatav konsulaarpass)

SOOME

—	Pysyvä oleskelulupa (kleebisena väljastatav alaline elamisluba)

—

Oleskelulupa tai oleskelulupa ja työlupa

(kleebisena väljastatav tähtajaline elamisluba või elamis- ja tööluba, kus on selgelt märgitud kehtivusaeg ning üks järgmistest koodidest:

A.1, A.2, A.3, A.4, A.5

E.A.1, E.A.2, E.A.4, E.A.5 või

B.1, B.2, B.3, B.4

E.B.1, E.B.2, E.B.3, E.B.4 või

D.1 ja D.2

—	Oleskelulupa uppehållstillstånd (kaardina väljastatav elamisluba Soomes elavatele ELi või EMPi liikmesriikide kodanikele ja nende perekonnaliikmetele)

—	Henkilökortti A, B, C ja D (isikutunnistus) (välisministeeriumi väljastatav isikutunnistus diplomaatilisele, haldus- ja tehnilistele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele)

—	Oleskelulupa diplomaattileimaus tai olekelulupa virkaleimaus (välisministeeriumi poolt kleebisena väljastatav elamisluba, millel on kiri “diplomaatiline” (diplomaattileimaus) või “teenistus” (virkaleimaus))

—	Euroopa Liidus kooliekskursioonil osalevate isikute nimekiri

ROOTSI

—	Passi kantava kleebisena väljastatav alaline elamisluba, millel on kiri “Sverige Permanent uppehållstillstånd. Utan tidsbegränsnin” (Rootsi – alaline elamisluba. Piiramatu kehtivusega), kantud passi.

—	Passi kantava kleebisena väljastatav elamisluba, millel on kiri “Sverige Uppehållstillstånd” (Rootsi – elamisluba), kantud passi.

—

ELi/EMPi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele kaardina väljastatav elamisluba, mille puhul eristatakse järgmisi kategooriaid:

—

töötajad;

—

muud;

—	vanemad, kes ei ole EMPi riigi kodanikud

—

Valitsusasutuste (välisministeerium) poolt kleebisena väljastatav elamisluba (regeringskansliet (UD)) Rootsis asuvate saatkondade või konsulaaresindustega seotud välisriigi diplomaatidele, tehnilistele ja haldustöötajatele, teenindavatele ja erateenistuses olevatele töötajatele ning nende perekonnaliikmetele.

ISLAND

—	Tímabundið atvinnu- og dvalarleyfi (tähtajaline töö- ja elamisluba)

—	Dvalarleyfi með rétti til atvinnuþátttöku (töötamise õiguse andev elamisluba)

—	Óbundið dvalarleyfi (alaline elamisluba)

—	Leyfi til vistráðningar (au pair'i luba)

—	Atvinnu- og dvalarleyfi námsmanns (üliõpilase töö- ja elamisluba)

—	Óbundið atvinnu- og dvalarleyfi (alaline töö- ja elamisluba)

—

Välisministeeriumi väljastatavad eri-elamisload:

—	Diplómatískt Persónuskilríki (diplomaatiline isikutunnistus)

—	Persónuskilríki (isikutunnistus)

—	Takmarkað dvalarleyfi fyrir varnarliðsmann, sbr. lög nr. 110/1951 og lög nr. 82/2000 (tähtajaline elamisluba Ameerika Ühendriikide õhujõudude tsiviil- või sõjaväelistele liikmetele ja nende ülalpeetavatele, kooskõlas seadusega nr 110/1951 ja seadusega nr 82/2000)

—	Takmarkað dvalarleyfi (tähtajaline elamisluba)

NORRA

—	Oppholdstillatelse (elamisluba)

—	Arbeidstillatelse (tööluba)

—	Bosettingstillatelse (elama asumise luba/alaline töö- ja elamisluba)

Enne 2000. aasta 25. märtsi väljastatud elamislube eristatakse omaniku reisidokumenti kantud templite (mitte kleebiste) järgi. Viisanõudele alluvate välisriikide kodanike puhul on templile lisatud Norra viisakleebis elamisloa kehtivusajaga. Pärast Schengeni konventsiooni jõustumist 2001. aasta 25 märtsil kinnitatakse väljastatavatele elamislubadele kleebis. Kui välisriigi kodaniku reisidokumendis on vana tempel, kehtib see seni, kuni Norra ametivõimud peavad asendama need templid uue elamisloale kantava kleebisega.

Ülalnimetatud load ei kehti reisidokumentidena. Juhul kui välisriigi kodanik vajab reisidokumenti, võidakse töö-, elamis- või elama asumise loale lisaks kasutada ühte kahest järgmisest dokumendist:

—	pagulase reisidokument (“Reisebevis” – sinine);

—	immigrandi pass (“Utlendingspass” – roheline).

Neist reisidokumentidest ühe omanikule kindlustatakse Norrasse tagasipöördumise õigus dokumendi kehtivusaja jooksul.

—	EMPi kaart See väljastatakse EMPi kodanikele ja nende perekonnaliikmetele, kes on kolmandate riikide kodanikud. Need kaardid on alati lamineeritud.

—	Identitetskort for diplomater (diplomaadi isikutunnistus – punane)

—	Identitetskort for hjelpepersonale ved diplomatisk stasjon (abiteenistujate isikutunnistus – pruun)

—	Identitetskort for administrativt og teknisk personale ved diplomatisk stasjon (haldus- ja tehniliste töötajate isikutunnistus – sinine)

—	Identitetskort for utsendte konsuler (konsulite isikutunnistus – roheline)

—	Elamis-/viisakleebis Seda väljastatakse diplomaatilise, teenistus- ja ametipassi omanikele, kelle suhtes kohaldatakse viisanõuet, ning kodaniku passi omavatele välisriikide esinduste töötajatele.

(1) Seda dokumenti ei väljastata alates 1.7.2003.

(2) See dokument kehtib selle kehtivusaja lõppemiseni. Seda ei väljastata alates 2.6.2001.

(3) Seda liiki elamisluba kavatsetakse asendada nõukogu määruses nr 1030/2002 sätestatud eraldi dokumendiga. Liikmesriike teavitatakse nimetatud muudatusest viivitamata.

(4) Sama.

(5) Sama.

(6) Sama.

5. LISA

RESTREINT UE

6. LISA

Nende aukonsulite nimekiri, kellel on erandjuhtudel ja ajutiselt lubatud väljastada ühtset viisat

Kooskõlas 15. detsembril 1992 kohtunud ministrite ja riigisekretäride otsusega on kõik Schengeni riigid kokku leppinud, et järgmistel aukonsulitel on õigus väljastada ühtseid viisasid järgmiste ajavahemike jooksul.

[kanded puuduvad]

7. LISA

Piiriületamisel nõutavad summad, mis riikide ametiasutused määravad kindlaks kord aastas

BELGIA

Belgia õigusaktides on olemas piisavate elatusvahendite olemasolu kontrollimist käsitlevad üldsätted, kuid samas puuduvad kohustuslikud eeskirjad.

Haldustavad on järgmised:

— Eraisiku juures peatuv välismaalane

Elatusvahendite olemasolu tõendusena võib esitada ülalpidamiskohustuse kinnituse, mille on allkirjastanud välismaalast Belgias majutav isik ning kinnitanud tema elukohajärgne kohalik haldusasutus.

Ülalpidamiskohustus hõlmab välismaalase ülalpidamis-, meditsiini-, majutus- ja kodumaale tagasitoimetamise kulusid, kui ta ise ei suuda nende eest tasuda; selle eesmärk on vältida olukordi, kus need kulud peavad kandma riigiasutused. Kohustuse allkirjastanud isik peab olema maksejõuline, ning kui tegemist on välismaalasega, peab tal olema elamis- või elama asumise luba.

Vajaduse korral võidakse välismaalaselt nõuda isiklike ressursside olemasolu tõendamist.

Kui välismaalasel puudub igasugune finantskrediit, peab tema käsutuses olema ligikaudu 38 eurot kavatsetava viibimise iga päeva kohta.

— Hotellis peatuv välismaalane

Kui välismaalane ei suuda tõendada mis tahes krediidi olemasolu, peab tema käsutuses olema ligikaudu 50 eurot kavatsetava viibimise iga päeva kohta.

Peale selle peab asjaomane isik enamikul juhtudel esitama ka pileti (lennukipilet), mis võimaldab tal oma päritolu- või elukohariiki tagasi pöörduda.

TŠEHHI VABARIIK

Nõutavad summad on kindlaks määratud seadusega nr 326/1999 Sb., mis käsitleb välismaalaste elamist Tšehhi Vabariigi territooriumil ning mõningate seaduste muutmist.

Vastavalt välismaalaste Tšehhi Vabariigi territooriumil elamist käsitleva seaduse §-le 5 on välismaalane kohustatud politsei nõudmisel esitama dokumendid, mis kinnitavad, et tal on riigis viibimise ajaks piisavalt rahalisi vahendeid (§ 13), või tõestatud küllakutse, mille politsei on tõestanud kõige rohkem 90 päeva eest (§-d 15 ja 180).

§-s 13 sätestatakse järgmine:

“Rahalised vahendid riigis viibimiseks

Kui allpool ei ole sätestatud teisiti, tuleb riigis viibimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõestamiseks esitada:

vähemalt järgmised rahalised vahendid:

—	0,5kordne toimetulekumiinimum, mis on kehtestatud erimääruse alusel ning mis on vajalik ülalpidamiseks ja muudeks isiklikeks vajadusteks (edaspidi “toimetulekumiinimum isiklikeks vajadusteks”) iga viibimispäeva kohta, kui riigis viibimise kestus ei ületa 30 päeva,

—	15kordne toimetulekumiinimum isiklikeks vajadusteks, kui riigis viibimise kestus ületab 30 päeva, kusjuures seda summat suurendatakse nii, et toimetulekumiinimumi kahekordistatakse iga terve kuu kohta, mille jooksul riigis kavatsetakse viibida,

—	50kordne toimetulekumiinimum isiklikeks vajadusteks, juhul kui viibimise eesmärk on äritegevus ja reisi kestus ületab 90 päeva, või

—	dokument, mis tõendab välismaalase riigis viibimisega seotud teenuste eest tasumist, või dokument, mis tõendab teenuste osutamist tasuta.

Lõikes 1 nimetatud vahendite asemel võib riigis viibimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu tõendamiseks kasutada järgmist:

a)	välismaalase nimel oleva pangakonto väljavõte, millega kinnitatakse, et välismaalasel on võimalik kasutada esimeses alapunktis ettenähtud rahalisi vahendeid Tšehhi Vabariigis viibimise ajal; või

b)	muu dokument, mis tõendab rahaliste vahendite olemasolu, näiteks kehtiv rahvusvaheliselt tunnustatud krediitkaart.

Riigis õppima asuv välismaalane võib oma viibimisajaks vajalike vahendite olemasolu tõendamiseks esitada riigiasutuse või juriidilise isiku garantiikirja välismaalase viibimiskulude katmise kohta summas, mis võrdub ühe eeldatava viibimiskuu toimetulekumiinimumiga isiklikeks vajadusteks, või dokumendi, milles kinnitatakse, et kõik tema õpingute ja viibimisega seotud kulud kannab vastuvõttev organisatsioon (kool). Kui garantiikirjas märgitud summa on väiksem kui nimetatud summa, on välismaalane kohustatud esitama dokumendi, mis tõendab, et tal on vahendeid, mille suurus katab isiklikeks vajadusteks nõutava toimetulekumiinimumi ja eeldatava viibimisaja kohta antud garantiikirjas märgitud summa vahe, kuid see summa ei ole suurem kui kuuekordne toimetulekumiinimum isiklikeks vajadusteks. Viibimisajaks vajalikke vahendeid käsitleva dokumendi võib asendada otsuse või kokkuleppega stipendiumi andmise kohta Tšehhi Vabariigile siduva rahvusvahelise lepingu alusel.

4)	Alla 18aastane välismaalane peab tõendama viibimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu vastavalt esimesele alapunktile, vähendades nimetatud summasid poole võrra.”

ja §-s 15 sätestatakse järgmine:

“Küllakutse

Küllakutses kohustub välismaalase vastuvõtja katma kulud, mis on seotud:

a)	välismaalase ülalpidamisega riigis viibimise ajal kuni riigist lahkumiseni;

b)	välismaalase majutusega riigis viibimise ajal kuni riigist lahkumiseni;

c)	välismaalase tervishoiuga riigis viibimise ajal kuni riigist lahkumiseni ning välismaalase kojutoimetamisega haigestumise korral või lahkunu jäänuste kojutoimetamisega;

d)	politseisse pöördumisega seoses välismaalase riigis viibimisega ning riigist halduskorras väljasaatmisega.”

TAANI

Taani välismaalaste seaduse kohaselt peavad Taani territooriumile siseneval välismaalasel olema elamiseks ja tagasipöördumiseks piisavad rahalised vahendid.

Piirikontrolliametnikud tuvastavad välismaalase riiki sisenemisel piisavate elatusvahendite olemasolu igal üksikjuhul eraldi, hinnates selleks spetsiaalselt välismaalase majanduslikku olukorda ja võttes arvesse teavet tema majutus- ja tagasipöördumisvõimaluste kohta.

Piisavate vahendite olemasolu üle otsustamiseks on ametivõimud kehtestanud summa, mis on üldjuhul 350 Taani krooni ööpäeva kohta. See summa peab olema välismaalase käsutuses.

Lisaks peab välismaalane suutma tõendada tagasipöördumiseks vajalike vahendite olemasolu, näiteks tagasisõidupileti kujul.

SAKSAMAA

Vastavalt 30. juuli 2004. aasta elukohaseaduse (Aufenthaltsgesetz) artikli 15 lõikele 2 võib välismaalase piirilt tagasi saata, kui ta ei vasta Schengeni konventsiooni artikli 5 kohastele liikmesriikide territooriumile sisenemiseks esitatavatele nõuetele. Nii toimistakse siis, kui välismaalasel puuduvad vajalikud rahalised vahendid või kui ta ei ole võimeline omandama neid vahendeid seaduslikul teel, et tasuda oma viibimisega seotud kulude eest, sealhulgas tagasipöördumise eest oma päritolumaale või sõidu eest kolmandasse riiki, kus tal on tagasipöördumise õigust andev elamisluba.

Nõutavat summat päeva kohta ei ole kindlaks määratud. Piirikontrolliametnikud peavad uurima iga juhtumit eraldi. Arvesse tuleb võtta välismaalase isiklikku olukorda, näiteks reisi laadi ja eesmärki, viibimise kestust, võimalikku majutumist sugulaste või sõprade juurde ning elamiskulusid.

Kui kolmanda riigi kodanik ei suuda neid asjaolusid tõendada või vähemalt anda usutavaid andmeid, peab tema käsutuses olema 45 eurot päeva kohta. Peale selle on vaja kindlaks teha, et kolmanda riigi kodaniku tagasipöördumine või reisi jätkumine on võimalik. Seda võib tõendada näiteks edasisõidu- või tagasisõidupiletiga.

Rahaliste vahendite olemasolu tõendavad sularaha, krediitkaardid või tšekid, ent samuti:

—	Saksamaa Liitvabariigis tegutsemise luba omava krediitasutuse antud õiguslik tagatis,

—	vastuvõtja garantiikiri,

—	rahatelegramm,

—	tagatissumma, mille kutse esitaja või kolmas isik on esitanud välismaalase viibimise eest vastutavatele immigratsiooniasutustele,

—	ülalpidamiskohustuse kinnitus.

Kui on põhjust kahelda välismaalase maksuvõimes muude maksevahendite kui sularaha kasutamisel, siis peab seda kontrollima enne välismaalase riiki sisenemist.

EESTI

Eesti õigusaktide kohaselt peab Eestisse saabuv välismaalane, kel ei ole kutsuja garantiid, riiki sisenemisel piirivalveametniku nõudmisel tõendama Eestis viibimise ja Eestist lahkumise kulude kandmiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu. Piisavateks rahalisteks vahenditeks iga Eestis viibida lubatud päeva kohta loetakse 0,2kordne Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

Muudel juhtudel võtab välismaalase Eestis viibimise ja ärasõidukulude kandmise eest vastutuse küllakutse esitanud isik.

KREEKA

11. jaanuari 1992. aasta ministrite dekreediga nr 3011/2/1f on kindlaks määratud elatusvahendite summa, mis peab olema välisriikide kodanike (välja arvatud Euroopa Ühenduse liikmesriikide kodanike) käsutuses Kreeka territooriumile sisenemisel.

Mainitud ministrite dekreedi kohaselt nõutakse Euroopa Ühenduse väliste riikide kodanikelt Kreekasse sisenemisel ühe inimese ühe päeva kohta 20 eurole vastavat summat välisvaluutas ning kokku vähemalt 100 eurole vastavat summat.

Välismaalase alaealiste perekonnaliikmete puhul vähendatakse kõnealust päeva kohta ette nähtud välisvaluuta summat 50 % võrra.

Ühenduseväliste riikide kodanike suhtes, kelle riigi õigusaktidega on Kreeka kodanike suhtes kehtestatud piiril valuuta vahetamise nõue, kehtib vastastikkuse põhimõttel sama kohustus.

HISPAANIA

Välismaalased peavad tõendama piisavate elatusvahendite olemasolu. Miinimumsummad on järgmised:

Hispaanias viibimise kulud: 30 eurot või samaväärne summa muus välisvaluutas, mis korrutatakse Hispaanias viibitavate päevade arvuga ning asjaomase isikuga kaasas olevate perekonnaliikmete arvuga. Olenemata viibimise kavandatavast kestusest tuleb alati tõendada vähemalt 300 euro olemasolu inimese kohta.

b)	Päritoluriiki tagasipöördumise või transiidi jaoks kolmandate riikide kaudu: kavatsetavas transpordivahendis kasutatav nimeline, kindlaksmääratud kuupäevaga pilet (piletid), mida ei saa teistele isikutele kasutamiseks edasi anda.

Välismaalane peab tõendama eespool nimetatud elatusvahendite olemasolu, võimaluse korral esitades need sularahas või esitades nende vahendite olemasolu kinnitavad kontrollitud tšekid, reisitšekid, kviitungid, akreditiivid või pangatõendid. Nende dokumentide puudumisel võib esitada muid Hispaania piiripolitseiasutuste poolt tunnustatud tõendavaid dokumente.

PRANTSUSMAA

Nõutav summa, mida käsitatakse piisavate elatusvahenditena välismaalase kavandatud viibimise ajal või läbisõidul Prantsusmaa kaudu kolmandatesse riikidesse, vastab Prantsusmaal makstavale tagatud miinimumpalgale (SMIC), mis arvutatakse iga päev jooksva aasta 1. jaanuaril kindlaksmääratud kursi alusel.

Seda summat kohandatakse korrapäraselt Prantsusmaa elukallidusindeksi alusel:

—	automaatselt, kui tarbijahinnaindeks tõuseb üle 2 %,

—	valitsuse otsusega tõsta summat tarbijahinnaindeksi tõusust suurema summa võrra, kusjuures see otsus tehakse pärast konsulteerimist kollektiivläbirääkimiste siseriikliku komiteega.

Alates 1. juulist 2003 on miinimumpalk (SMIC) päevas 50,40 eurot.

Isikutel, kellel on tõend majutuse kohta (“attestation d'accueil”), peab Prantsusmaal viibimiseks olema miinimumsumma, mis vastab poolele miinimumpalgale. See summa on seega 25,50 eurot päeva kohta.

ITAALIA

28. juulil 1998. aastal vastuvõetud immigratsiooni ja välismaalaste staatust käsitlevate sätete konsolideeritud teksti nr 286 artikli 4 lõige 3 sätestab, et kooskõlas teatavatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega lubab Itaalia oma territooriumile siseneda välismaalastel, kes suudavad tõendada kohalviibimise eesmärki ja tingimusi kinnitavate asjakohaste dokumentide olemasolu ning riigis viibimise ajaks ja päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalike elatusvahendite olemasolu, välja arvatud töötamiseks välja antud elamislubade esitamise korral. Elatusvahendid määratakse kindlaks siseministri asjaomases direktiivis. Itaalia territooriumile ei või siseneda välismaalased, kes nimetatud nõuetele ei vasta või kelle puhul täheldatakse ohtu Itaalia või mõne sellise riigi julgeolekule või avalikule korrale, kellega Itaalia on sõlminud piirikontrolli kaotamise ja isikute vaba liikumise lepingud, tulenevalt nimetatud lepingutes sätestatud piirangutest ja eranditest.

Kõnealuses direktiivis, mis anti välja 1. märtsil 2000. aastal ning mis kannab pealkirja “Välismaalaste riigi territooriumile sisenemiseks ja seal elamiseks vajalike elatusvahendite määratlus”, sätestatakse, et:

—	elatusvahendite olemasolu tõendamiseks võib esitada raha või samaväärsed vekslid või pangatagatised või makseid tõendavad kindlustuspoliisid, dokumendid ettemakstud teenuste kohta või riigi territooriumil viibimise ajal saadava sissetuleku allikate tõendamiseks;

—	direktiivis kehtestatud summad vaadatakse läbi igal aastal, võttes aluseks ISTATi koostatud keskmise aastamuutuse, mis arvutatakse toiduainete, jookide, transpordi ja majutusteenuste üldise tarbijahinnaindeksi alusel;

—	välismaalane peab tõendama, et tal on Itaalia territooriumil sobiv majutus ning et tal on tagasipöördumiseks vajalikud rahalised vahendid; ta võib esitada ka tagasisõidupileti;

—	viisa andmiseks ja turismi eesmärgil Itaaliasse sisenemiseks peavad isikul olema vähemalt alljärgnevas tabelis A ettenähtud rahalised vahendid.

Tabel A

Tabel turismi eesmärgil itaalia territooriumile sisenevatelt isikutelt nõutavate elatusvahendite kindlaksmääramiseks

Reisi kestus	Reisil osalejate arv
	Üks osaleja	Kaks või enam osalejat
	eurot	eurot
1–5 päeva kindlaksmääratud üldsumma	269,60	212,81
6–10 päeva päevane summa inimese kohta	44,93	26,33
11–20 päeva kindlaks määratud summa	51,64	25,82
+ päevane summa inimese kohta	36,67	22,21
üle 20 päeva kindlaks määratud summa	206,58	118,79
+ päevane summa inimese kohta	27,89	17,04

KÜPROS

Vastavalt välismaalaste seadusele ja immigratsiooniseadusele (määrus (9(2)(B)) otsustavad välismaalaste piiratud tähtajaks vabariiki lubamise piirikontrolliametnikud lähtuvalt siseministri üldistest või konkreetsetest juhistest või ülalnimetatud õigusaktide sätetest. Immigratsiooniametnikud otsustavad riiki lubamise iga üksiku juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse viibimise eesmärki ja kestust, võimalikke hotellibroneeringuid või Küprosel alaliselt elavate isikute pakutavat majutust.

LÄTI

Ministrite kabineti 6. aprilli 1999. aasta määruse nr 131 artikkel 81, mida on muudetud ministrite kabineti 19. märtsi 2002. aasta määrusega nr 124, sätestab, et piirikontrolliametniku nõudmisel esitab välismaalane või kodakondsuseta isik nende määruste lõigetes 67.2.2 ja 67.2.8 nimetatud dokumendid:

“67.2.2.

sanatooriumi- või reisivautšer, mis on kinnitatud Läti Vabariigi õigusaktide kohaselt, või turistimärkmik, mis on koostatud ettenähtud näidise kohaselt ja mille on välja andnud Rahvusvahelise Turismi Liit (AIT);

67.2.8.

ühekordse sissesõiduviisa saamiseks:

67.2.8.1.

reisitšekid konverteeritavas valuutas või sularaha Läti lattides või konverteeritavas valuutas summas 60 latti iga päeva kohta; kui isik esitab dokumendid, mis tõendavad kogu viibimise ajaks ettemakstud kinnitatud majutuse olemasolu, peab ta esitama iga viibimise päeva kohta reisitšekid konverteeritavas valuutas või sularaha Läti lattides või summa konverteeritavas valuutas, mis vastab 25 Läti latile;

67.2.8.2.

dokument, mis tõendab broneeringut tunnustatud majutuskohas;

67.2.8.3.

edasi-tagasisõidupilet kindlaksmääratud kuupäevadega.”

Immigratsiooniseaduse kohaselt peab välismaalane Läti Vabariiki sisenemiseks ja seal viibimiseks tõendama vajalike elatusvahendite olemasolu.

Nõutakse järgmiste summade olemasolu:

—	10 Läti latti iga päeva kohta juhul, kui välismaalase majutab vastuvõtja ning majutamiseks lisavahendeid ei vajata;

—	kui välismaalane on broneerinud hotelli, arvestatakse elatusvahenditeks vajalik summa hotellikulude põhjal, kusjuures iga päeva kohta arvestatakse majutus- ja elatuskuludena vähemalt 20 Läti latti.

Kui elektrooniline teabesüsteem – küllakutsete andmebaas – sisaldab teavet, mille kohaselt katab välismaalase Läti Vabariiki sisenemise ja seal viibimise kulud vastuvõtja, ei pea viisat taotlevad välismaalased esitama dokumente, mis tõendavad Läti Vabariiki sisenemiseks ja seal viibimiseks nõutavate elatusvahendite olemasolu.

LEEDU

Leedu välismaalaste õigusliku staatuse seaduse kohaselt peab Leedu Vabariigi territooriumile sisenev välismaalane tõendama Leedu Vabariigis viibimiseks piisavate elatusvahendite olemasolu või kättesaadavust, esitama lähteriiki tagasisõidu pileti või pileti sõitmiseks järgmisesse sihtkohta, kuhu tal on luba siseneda.

Piisavate elatusvahendite olemasolu tuvastamiseks on sotsiaal- ja tööhõiveministeerium kinnitanud asjakohased rahalised vahendid ööpäeva kohta, mis peavad olema välismaalase käsutuses:

1)	40 litti välismaalase puhul, kes siseneb Leedu Vabariiki viisaga, mille andmise tingimuseks on Leedu füüsilise või juriidilise isiku esitatud küllakutse;

2)	140 litti välismaalase puhul, kes siseneb Leedu Vabariiki viisaga, mille andmisel ei nõuta Leedu füüsilise või juriidilise isiku küllakutset;

3)	15 litti välismaalase puhul, kellel on õigus Leedu Vabariigi tähtajalisele elamisloale, samuti kõigi tema perekonnaliikmete puhul;

40 litti välismaalaste puhul, kellel on õigus Leedu Vabariigi tähtajalisele elamisloale tulenevalt sellest, et nad registreerivad selleks ettenähtud viisil väliskapitalil põhineva ettevõtte, ning tingimusel, et kapitali või aktsiate väärtus on vähemalt 250 000 litti; nad tulevad Leedu Vabariiki teadusuuringuid teostama või asuvad õpetama kõrgharidus-, uurimis- või haridusasutustes; neile on väljastatud Leedu Vabariigi tööluba;

20 litti välismaalaste puhul, kellel on õigus Leedu Vabariigi tähtajalisele elamisloale tulenevalt sellest, et nad asuvad Leedu Vabariigi haridusasutusse õppima või seal väljaõpet saama; nad tulevad Leedu Vabariiki riiklike (valitsusväliste) organisatsioonide poolt korraldatavate rahvusvaheliste vahetusprogrammide raames üheks aastaks õppima või töötama.

Elatusvahenditena nõutavaid summasid vähendatakse välismaalaste alla 18-aastaste laste ja adopteeritud laste puhul 50 % võrra.

LUKSEMBURG

Luksemburgi õigusaktidega ei nähta ette nõutavat summat, mille olemasolu piiril kontrollitaks. Kontrolliv ametnik otsustab igal üksikjuhtumil eraldi, kas piiri ületava välismaalase käsutuses on piisavad elatusvahendid. Seejuures võtab ametnik arvesse viibimise eesmärki ja majutuse liiki.

UNGARI

Nõutav summa on sätestatud välismaalaste kontrollimist käsitlevates õigusaktides: vastavalt siseministri dekreedile nr 25/2001 (XI. 21) nõutakse praegusel hetkel vähemalt 1 000 Ungari forintit sisenemise kohta.

Vastavalt välismaalaste seaduse (2001. aasta seadus XXXIX, mis käsitleb välismaalaste riiki sisenemist ja riigis viibimist) artiklile 5 võivad välismaalased tõendada riiki sisenemiseks ja seal viibimiseks nõutavate elatusvahendite olemasolu, esitades:

—	Ungari valuuta või välisvaluuta või muud maksevahendid (nt tšekk, krediitkaart jms);

—

Ungari kodaniku, elamisluba või elama asumise luba omava välismaalase või juriidilise isiku koostatud kehtiva küllakutse, kui välismaalase vastuvõtja kinnitab, et võtab enda kanda majutuse, elamise, tervishoiu ja tagasipöördumisega (tagasisaatmisega) seotud kulud. Küllakutsele lisatakse välismaalasi kontrolliva ametivõimu ametlik nõusolek,

—	kinnitus majutuskoha broneerimise ja selle eest tasumise kohta reisibüroo kaudu (vautšer),

—	muu piisav tõendusmaterjal.

MALTA

Malta territooriumile sisenevatel isikutel peab olema vähemalt 20 Malta liiri (48 eurot) viibimise iga päeva kohta.

MADALMAAD

Elatusvahendite kontrollimisel lähtuvad piirikontrolliametnikud nõutavast summast, mis on hetkel 34 eurot inimese kohta päevas.

Seda kriteeriumit kohaldatakse siiski paindlikult, sest nõutavate elatusvahendite olemasolu kontrollimisel lähtutakse viibimise kavandatavast kestusest, selle põhjusest ning asjaomase isiku olukorrast.

AUSTRIA

Vastavalt välismaalaste seaduse artikli 52 lõike 2 alapunktile Z 4 kehtestatakse välismaalasele piiril sissesõidukeeld, kui tal puudub Austrias majutuskoht ning piisavad elatusvahendid riigis viibimise kulude ja tagasisõidukulude katteks.

Nõutavaid summasid pole siiski kindlaks määratud. Otsus tehakse igal üksikjuhtumil eraldi, võttes arvesse viibimise eesmärki, liiki ja kestust. Tõendusena võib käsitada sularaha ning – olenevalt konkreetse juhtumi asjaoludest – reisitšekke, krediitkaarte, pangatagatisi või Austrias elavate maksejõuliste isikute garantiikirju.

POOLA

Nõutav summa piiri ületamiseks on kindlaks määratud sise- ja haldusministri 29. septembri 2003. aasta määrusega, mis käsitleb Poola Vabariigi piiri ületavate välismaalaste sisenemis-, transiidi-, viibimis- ja lahkumiskulude katmiseks vajalike vahendite suurust ning nende vahendite omamist tõendavate dokumentide üksikasjalikke eeskirju (Dz.U. 2003, nr 178, poz. 1748 ja nr 232, poz. 2341).

Nimetatud määruses on ette nähtud järgmised summad:

—	100 Poola zlotti viibimispäeva kohta üle 16aastaste isikute puhul, kuid mitte vähem kui 500 Poola zlotti,

—	50 Poola zlotti viibimispäeva kohta alla 16aastaste isikute puhul, kuid mitte vähem kui 300 Poola zlotti,

—	20 Poola zlotti viibimispäeva kohta, kuid mitte vähem kui 100 Poola zlotti isikute puhul, kes osalevad turismireisidel, noortelaagrites, spordivõistlustel või kelle Poolas viibimise kulud kaetakse või kes saabuvad Poolasse sanatooriumiravile,

—	300 Poola zlotti üle 16aastaste isikute puhul, kes ei viibi Poolas kauem kui 3 päeva (kaasa arvatud transiit),

—	150 Poola zlotti alla 16aastaste isikute puhul, kes ei viibi Poolas kauem kui 3 päeva (kaasa arvatud transiit).

Välismaalased peavad tõendama ülalnimetatud elatusvahendite olemasolu, kas esitades need sularahas või esitades:

—	reisitšeki või krediitkaardi,

—	Poola panga garantiikirja (mis kinnitab nimetatud vahendite olemasolu),

—	vastuvõtja garantiikirja.

PORTUGAL

Portugali sisenevate ja seal viibivate välismaalaste käsutuses peavad olema järgmised summad:

75 eurot – iga sissesõidu kohta;

40 eurot – iga territooriumil viibitava päeva kohta.

Neid summasid ei pea esitama, kui välismaalane suudab tõendada, et talle on riigis viibimise ajal tagatud eluase ja toitlustamine.

SLOVEENIA

Vastavalt välismaalaste sisenemiskeeldu, piiril antavaid viisasid, humanitaarsetel kaalutlustel antavaid viisasid ja viisade tühistamise korda käsitlevate juhiste (Sloveenia Vabariigi ametlik väljaanne nr 2/01 – edaspidi “juhised”) artiklile 7 peab välismaalane enne riiki sisenemist teavitama politseinikku selle taotlusel Sloveenia Vabariigis viibimiseks nõutavate elatusvahendite ning päritoluriiki tagasipöördumiseks või kolmandasse riiki edasisõitmiseks vajalike vahendite olemasolust.

Nõutavate elatusvahendite tõendamiseks peab välismaalane esitama ettenähtud summas sularaha, reisitšekid, rahvusvaheliselt tunnustatud deebet- või krediitkaardid, akreditiivid või muud kontrollitud tõendid selliste vahendite olemasolu kohta Sloveenia Vabariigis.

Selleks et tõendada võimalust pöörduda tagasi päritoluriiki või reisida edasi kolmandasse riiki, peab välismaalane esitama kas väljaostetud sõidupiletid või reisikulude katmiseks piisavad vahendid.

Asjakohase summa saamiseks korrutatakse üheks päevaks ettenähtud elatusvahendite summa Sloveenia Vabariigis viibitavate päevade arvuga. Kui välismaalasel puuduvad kindlad elatusvahendid (perekond, reisipaketi raames ettemakstud majutus jms), on päeva kohta nõutav summa 70 eurot, mis konverteeritakse Sloveenia tolariteks vastavalt kehtivale vahetuskursile.

Vanemate või seaduslike esindajatega reisivate alaealiste puhul moodustab ettenähtud summa 50 % eelmises lõigus nimetatud summast.

SLOVAKKIA

Vastavalt välismaalaste riigis viibimise seaduse nr 48/2002 Z. z. artikli 4 lõike 2 punktile c peab välismaalane vastava nõudmise korral tõendama viibimiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu konverteeritavas valuutas summas, mis vastab vähemalt poolele miinimumpalka käsitlevas seaduses nr 90/1996 Z. z. sätestatud miinimumpalgale; seda summat muudetakse vastavalt viibitavate päevade arvule; alla 16aastane välismaalane peab tõendama poole võrra väiksemas summas vahendite olemasolu.

SOOME

Vastavalt välismaalaste seadusele (301/2004, lõige 11) peab välismaalane riiki sisenemisel tõendama piisavate elatusvahendite olemasolu, seejuures võetakse arvesse kavandatavat riigis viibimise kestust ning tagasipöördumist lähteriiki või transiiti kolmandasse riiki, kus on tagatud tema riiki lubamine, või tõendama, et ta saab sellised vahendid seaduslikul viisil omandada. Vahendite piisavuse üle otsustatakse igal üksikjuhul eraldi. Lisaks vahenditele või piletitele, mis on vajalikud riigist lahkumiseks ja majutuseks riigis viibimise ajal, loetakse vajalikuks umbes 30 euro olemasolu päeva kohta, sõltuvalt majutuse viisist ja võimalikust ülalpidajast.

ROOTSI

Rootsi seadused ei näe ette piiri ületamisel kontrollitavaid fikseeritud summasid. Piirikontrolliametnik otsustab piisavate elatusvahendite olemasolu igal üksikjuhul eraldi.

ISLAND

Islandi seaduste kohaselt peab välismaalane tõendama, et tal on piisavalt raha Islandis viibimise ajaks ja lähteriiki tagasipöördumiseks. Praktikas on nõutav summa 4 000 Islandi krooni isiku kohta. Kui viibimisega seotud kulud katab kolmas isik, vähendatakse nimetatud summat poole võrra. Minimaalselt nõutakse iga sisenemise puhul kokku 20 000 Islandi krooni.

NORRA

Norra immigratsiooniseaduse artikli 27 lõike d alusel võidakse kehtestada piiril sissesõidukeeld välisriigi kodanikule, kes ei suuda tõestada kuningriigis viibimiseks ning tagasipöördumiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu või selliste vahendite kättesaadavust.

Vajalikuks peetav summa määratakse kindlaks individuaalselt ning otsuseid tehakse iga juhtumi puhul eraldi. Seejuures võetakse arvesse viibimise kestust, asjaolu, kas välisriigi kodanik peatub perekonna või sõprade juures, kas tal on tagasisõidupilet ning tagatis riigis viibimiseks (külastajate puhul, kes ei peatu sugulaste või sõprade juures, peetakse asjakohaseks summaks 500 Norra krooni päeva kohta).

8. LISA

Viisakleebiste ühtne vorm ning teave nende tehniliste omaduste ja turvaelementide kohta

Viisakleebise vormi tehnilised ja turvaomadused sisalduvad nõukogu 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95, millega kehtestatkse ühtne viisavorm, (1) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002, (2) või on vastu võetud selle määruse alusel.

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1683/95,

29. mai 1995,

ühtse viisavormi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

eriti selle artikli 100c lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ning arvestades, et: asutamislepingu artikli 100c lõikes 3 on nõutud, et nõukogu võtaks enne 1996. aasta 1. jaanuari meetmed ühtse viisavormi suhtes;

ühtse viisavormi kehtestamine tähendab tähtsat sammu viisapoliitika ühtlustamise suunas; asutamislepingu artiklis 7a on sätestatud, et siseturg hõlmab sisepiirideta ala, mille ulatuses vastavalt asutamislepingu sätetele tagatakse isikute vaba liikumine; samuti tuleb seda sammu käsitada osana koos Euroopa Liidu lepingu VI jaotises esitatud meetmetega moodustuvast ühtsest tervikust;

on oluline, et ühtne viisavorm sisaldaks kogu vajalikku informatsiooni ja vastaks väga kõrgetele tehnilistele nõudmistele, eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas; see peab sobima kasutamiseks kõikides liikmesriikides ja olema varustatud üldiselt äratuntavate turvaelementidega, mis on palja silmaga selgesti nähtavad;

käesoleva määrusega sätestatakse üksnes need turvaelemendid, mis ei ole salajased; neile tuleb lisada täiendavad turvaelemendid, mis peavad jääma salajasteks, et takistada järeletegemist ja võltsimist, ega tohi sisaldada isikuandmeid või viiteid isikuandmetele; täiendavate turvaelementide kehtestamise õigus tuleks anda komisjonile;

tagamaks, et nimetatud info ei muutu kättesaadavaks enamatele isikutele kui vaja, on tähtis, et iga liikmesriik määraks ainult ühe ühtse viisavormi trükkimise eest vastutava asutuse, kusjuures liikmesriigile jääb õigus seda asutust vajaduse korral vahetada; turvalisuse tagamiseks peab iga liikmesriik teatama kõnealuse pädeva asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele;

tõhususe huvides peab käesolev määrus kehtima kõikide artiklis 5 nimetatud viisade kohta; liikmesriikidel peab olema õigus kasutada ühtset viisavormi ka viisade puhul, mida kasutatakse muuks otstarbeks kui nimetatud artiklis 5, tingimusel et on lisatud palja silmaga nähtavad erinevused, mis muudavad võimatuks segiajamise ühtse viisaga;

käesoleva määruse lisa alusel ühtsesse viisavormi isikuandmete sisestamisel tuleb tagada kooskõla liikmesriikide andmekaitsenormidega ja ühenduse asjakohaste õigusaktidega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt artiklile 5 liikmesriikide poolt väljaantud viisad valmistatakse ühtses vormis (kleebisena). Nende turvaelemendid peavad vastama lisas sätestatud kirjeldusele.

Artikkel 2

Täiendavad tehnilised turvaelemendid viisa järeletegemise või võltsimise vältimiseks sätestatakse vastavalt artiklis 6 kehtestatud korrale.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 osutatud turvaelemendid on salajased ja neid ei avalikustata. Need tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad nende trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

2. Iga liikmesriik määrab ühe asutuse, kes vastutab viisade trükkimise eest. Liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kaks või enam liikmesriiki võivad sel eesmärgil nimetada ühe ja sama asutuse. Igal liikmesriigil on õigus enda määratud asutust vahetada. Liikmesriik teatab vastavatest muudatustest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 4

1. Isikul, kellele viisa on välja antud, on õigus kontrollida viisale kantud isikuandmeid ja vajaduse korral nõuda paranduste tegemist või kustutamist, ilma et see piiraks vastavate laialdasemate andmekaitsesätete kohaldamist.

2. Ühtsel viisavormil ei näidata andmeid masinloetaval kujul, välja arvatud juhud, kui need esinevad ka lisa punktides 6 ja 12 kirjeldatud lahtrites või vastaval reisdokumendil.

Artikkel 5

Käesolevas määruses tähendab “viisa” liikmesriigi luba või otsust, mis on vajalik tema territooriumile sisenemiseks, et:

—	plaanipäraselt viibida selles liikmesriigis või mitmes liikmesriigis kokku kuni kolm kuud,

—	läbida selle või mitme liikmesriigi territooriumi või selle või mitme liikmesriigi lennujaama transiitalasid.

Artikkel 6

1. Juhtudel, mil osutatakse käesolevas artiklis määratletud korrale, kohaldatakse järgmisi sätteid.

2. Komisjoni abistab komitee, kuhu kuuluvad liikmesriikide esindajad ja eesistujana komisjoni esindaja.

Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab eelnõu kohta oma arvamuse tähtaja jooksul, mille vastavalt küsimuse kiireloomulisusele võib määrata eesistuja. Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

Kui kavandatavad meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu, välja arvatud juhul, kui nõukogu on kõnealused meetmed lihthäälteenamusega tagasi lükanud.

Artikkel 7

Kui liikmesriigid kasutavad ühtset viisavormi muudel eesmärkidel, kui on sätestatud artiklis 5, tuleb võtta asjakohaseid meetmeid selleks, et segiajamine artiklis 5 nimetatud viisaga ei oleks võimalik.

Artikkel 8

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Artikkel 1 muutub kohaldatavaks kuue kuu möödumisel artiklis 2 nimetatud meetmete võtmisest.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 29. mai 1995.

Nõukogu nimel

eesistuja

H. DE CHARETTE

LISA

Turvaelemendid

1.	Sellel väljal asetseb märk, mis koosneb üheksast lehvikukujuliselt paiknevast ellipsist.

2.	Sellel väljal asetseb optiliselt muutuv tähis (“kinegramm” või selle ekvivalent). Sõltuvalt vaatenurgast muutuvad nähtavaks erinevates suurustes ja värvides 12 tähte, kirjatäht “E” ja maakera.

Sellel väljal asetseb peidetud kujutisega logo, mis koosneb viisa väljaandnud liikmesriiki tähistavast kirjatähest või -tähtedest (või “BNL” Beneluxi maade, s.t Belgia, Luksemburgi ja Madalmaade puhul). Rõhtsalt hoidmisel on see logo hele, 90kraadise nurga all tume. Kasutatakse järgmisi tähiseid: A … Austria, BNL … Beneluxi maad, CY … Küpros, CZE … Tšehhi Vabariik, D … Saksamaa, DK … Taani, E … Hispaania, EST … Eesti, F … Prantsusmaa, FIN … Soome, GR … Kreeka, H … Ungari, I … Itaalia, IRL … Iirimaa, LT … Leedu, LVA … Läti, M … Malta, P … Portugal, PL … Poola, S … Rootsi, SK … Slovakkia, SVN … Sloveenia, UK … Ühendkuningriik.

4.	Selle välja keskel asetseb optiliselt muutuvates värvides ja suurtähtedega kirjutatud sõna “viisa”. Sõltuvalt vaatenurgast on see kas roheline või punane.

5.	Selles lahtris asetseb viisa number, mis on eelnevalt valmis trükitud ja algab viisa väljaandnud riiki tähistava kirjatähe või –tähtedega, nagu kirjeldatud eespool punktis 3. Kasutatakse spetsiaalset trükikirja.

Täidetavad lahtrid

6.	See lahter algab sõnaga “kehtiv”. Viisat väljaandev asutus märgib piirkonna või piirkonnad, kus viisa kehtib.

7.	See lahter algab sõnaga “alates” ning kaugemal samal real asetseb sõna “kuni”. Viisat väljaandev asutus märgib siia viisa kehtivuse aja.

8.	See lahter algab sõnadega “sissesõitude arv” ning kaugemal samal real “viibimise kestus”(s.t taotleja kavatsetava viibimise kestus) ja seejärel sõna “päeva”.

9.	See lahter algab sõnadega “välja antud” ja seda kasutatakse väljaandmise koha märkimiseks.

10.	See lahter algab väljaandmise kuupäevaga, mille täidab viisat väljaandev asutus, ja kaugemal samal real asetseb “passi number”, kuhu kirjutatakse viisa omaniku passi number.

11.	Käesolev lahter algab sõnadega “viisa liik”. Viisat väljaandev asutus märgib siia viisa liigi vastavalt käesoleva määruse artiklitele 5 ja 7.

12.	See lahter algab sõnaga “märkused”. Viisat väljaandev asutus kasutab seda vajalikuks peetava täiendava informatsiooni märkimiseks tingimusel, et see on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 4 sätestatuga. Järgmised kaks ja pool rida on selliste märkuste jaoks tühjaks jäetud.

13.	Selles lahtris asetseb masinloetav informatsioon välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks.

Paber on pastellroheline, punaste ja siniste märkidega.

Lahtreid tähistavad sõnad on kirjutatud inglise ja prantsuse keeles. Viisat väljaandev riik võib lisada ühenduse kolmanda ametliku keele. Sõna “viisa” ülemisel real võib olla ükskõik millises ühenduse ametlikus keeles.

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 334/2002,

18. veebruar 2002,

millega muudetakse ühtse viisavormi kehtestamist käsitlevat määrust (EÜ) nr 1683/95

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõike 2 punkti b alapunkti iii,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut (3),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (4)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1683/95 (5) kehtestati ühtne viisavorm.

(2)	Justiits- ja siseministrite nõukogu poolt 3. detsembril 1998 vastu võetud Viini tegevuskava meetmes nr 38 märgitakse, et tähelepanu tuleb osutada tehnoloogilisele arengule, tagamaks vajaduse korral ühtse viisavormi kõrgema turvalisuse.

(3)	Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere istungi resolutsioonis nr 22 märgitakse, et vaja oleks edasi arendada aktiivset ühispoliitikat viisade ja võltsitud dokumentide osas.

(4)	Ühtse viisavormi kehtestamine on viisapoliitika ühtlustamise oluline osa.

(5)	On vaja sätestada ühtse viisavormi kasutamisega seotud ühisstandardid, eelkõige ühiseeskirjad vormi täitmiseks kasutatavate tehniliste vahendite ja standardite kohta.

(6)

Kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud foto lisamine on esimene samm selliste elementide kasutamise suunas, mis looksid kindlama seose ühtses vormis viisa ja selle omaniku vahel, mis omakorda on oluliseks tagatiseks, et ühtne viisavorm on kaitstud kuritarvitamise eest; arvesse võetakse ICAO (Rahvusvahelise Tsiviillennundusorganisatsiooni) dokumendis 9303 sätestatud masinloetavate viisade spetsifikaati.

(7)	Et täita kõrgeid tehnilisi standardeid ning hõlbustada võltsitud või järeletehtud viisakleebiste tuvastamist, on hädavajalikud ühtse viisavormi kasutamise ühisstandardid.

(8)	Nimetatud ühisstandardite vastuvõtmiseks tuleks volitada määruse (EÜ) nr 1683/95 artikliga 6 loodud komisjoni, kusjuures seda määrust tuleks kohandada, et võtta arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsust 1999/468/EÜ, millega sätestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused (6).

(9)	Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1683/95 muuta.

(10)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed ühtse viisavormi turvalisuse tõstmiseks ei mõjuta reisidokumentide kehtivuse tunnustamist praegu reguleerivaid eeskirju.

(11)	Liikmesriigi territooriumile sisenemise või viisade väljaandmise tingimused ei mõjuta reisidokumentide kehtivuse tunnustamist praegu reguleerivaid eeskirju.

(12)

Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta) (7) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(13)	Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt teatas Ühendkuningriik 4. septembri 2001. aasta kirjaga oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmises ja kohaldamises.

(14)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 1 kohaselt ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmises; sellest tulenevalt ning ilma, et see mõjutaks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei kohaldata käesoleva määruse sätteid Iirimaa suhtes,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 1683/95 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 2 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 2

1. Artikli 6 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatakse ühtse viisavormi täiendav tehnospetsifikaat järgmises:

a)	täiendavad osad ja turvanõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;

b)	ühtse viisavormi täitmise tehnilised standardid ja viisid.

2. Viisakleebise värvilahendust võib muuta artikli 6 lõikes 2 osutatud korras.”

Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 6

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ (8) artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.”

3.	Artiklile 8 lisatakse järgmine lõik: “Lisa punktis 2a sätestatud foto lisamine viiakse ellu hiljemalt viis aastat pärast nimetatud meetme vastuvõtmiseks artikliga 2 ettenähtud tehniliste meetmete vastuvõtmist.”

Lisasse lisatakse järgmine punkt:

“2a.	Kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud foto.”

Artikkel 2

Ühiste konsulaarjuhiste lõpliku versiooni 8. lisa ning üldkäsiraamatu lõpliku versiooni 6. lisa esimene lause, nagu need on sõnastatud Schengeni täitevkomitee 28. aprilli 1999. aasta otsuse (9) alusel, asendatakse järgmisega:

“Viisakleebise vormi tehnilised ja turvaomadused sisalduvad nõukogu 29. mai 1995. aasta määruses (EÜ) nr 1683/95 (millega kehtestatakse ühtne viisavorm, (10) viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002) (11) või on vastu võetud selle määruse alusel.”

Artikkel 3

Käesolev määrus ei mõjuta liikmesriikide pädevust riikide ja territoriaalüksuste ning nende ametivõimude poolt väljastatud passide, isikut tõendavate dokumentide ja reisidokumentide tunnustamise alal.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Ühenduste Teatajas.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Brüssel, 18. veebruar 2002.

Nõukogu nimel

eesistuja

J. PIQUÉ I CAMPS

(1) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

(2) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7.

(3) EÜT C 180 E, 26.6.2001, lk 310.

(4) Arvamus on esitatud 12. detsembril 2001.

(5) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31 (ELTs seni avaldamata).

(8) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(9) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 317.

(10) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1.

(11) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 7.

9. LISA

Teave, mille lepinguosalised vajaduse korral kirjutavad märkuste lahtrisse (1)

BENELUXI RIIGID

A, B, C või D+C liiki viisa andmisel sisestatavad üldandmed:

–	BNL 1	viisa antud keskasutuse loal.
–	BNL 2	viisa antud ex officio.
–	BNL 3	riiki sisenemiseks kasutatava piiripunkti nimi ja/või sisenemise kuupäev; see kood märgitakse ainult erandjuhtudel, turvalisuse tagamiseks.
–	BNL 4	viisa antud esindamise raames pärast esindatava riigiga konsulteerimist.
–	BNL 5	x päeva: viisaomanik peab pöörduma politseisse x päeva jooksul.
–	BNL 6	kaasas olevad lapsed välja arvatud. Kui käesolevasse lahtrisse seda koodi ei sisestata, kehtib viisa kõigi passis nimetatud isikute kohta.
–	BNL 7	kaasas olevate laste nimed ja sünnikuupäevad. Kui passi omaniku ja kaasas olevate laste vaheline sugulussuhe on ebaselge, võivad Beneluxi-riikide esindused märkida laste arvu lahtrisse “passi number”. Samuti võidakse nimetada passi kantud kaasas olevate laste nimed ja sünnikuupäevad. Käesolev kood ja teave võidakse lisada selleks, et vältida nimede lisamist asjaomaseid lapsi saatva isiku passi pärast viisa väljaandmist.
–	BNL 8	viisa antud ravieesmärgil. Vajaduse korral võib koodile lisada haigla nime.
–	BNL 9	KINDLUSTUST EI NÕUTA. (2)
–	BNL 10	viisa antud õppimise eesmärgil.
–	BNL 11	viisa antud perekonna taasühinemise eesmärgil.
–	BNL 12	viisa antud ametialastel eesmärkidel.
–	BNL 13	viisa antud ettevõtluse eesmärgil.
–	BNL 14	viisa antud adopteerimise eesmärgil.

Konkreetsed siseriiklikud andmed, millele tuleks viidata:

– Belgia puhul D liiki viisa või ajutise elamisloa andmisel

B1	:	ajutine elamisluba, kehtivus on piiratud õpingute kestusega + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikkel 58
B2	:	registreerumine (haridusasutuse nimi)
B3	:	on võetud vastu õppima (haridusasutuse nimi)
B4	:	taotlus diplomi tunnustamiseks
B5	:	registreeritud vastuvõtukatsetele
B6	:	ajutine elamisluba, kehtivus on piiratud õppestipendiumi saamise ajaga (märgi õppestipendiumi saamise aeg)
B7	:	ajutine elamisluba, kehtivus on piiratud õpilasvahetuse kestusega (märgi vahetuse kestus)
B8	:	erakool – ajutine viibimine on piiratud õpingute kestusega (haridusasutuse nimi) + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artiklid 9 ja 13
B9	:	keskhariduse omandamine – ajutine viibimine on piiratud õppeaasta kestusega + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artiklid 9 ja 13
B10	:	üliõpilase perekonna taasühinemine – viibimine on piiratud abikaasa/ema/isa õpingute kestusega + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikkel 10a
B11	:	perekonna taasühinemine – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 10 lõiked 1 ja 4o
B12	:	vastavalt artiklitele 9 ja 13 on viibimine piiratud tegevuse kestusega, mis vabastab viisaomaniku tööloa või füüsilisest isikust ettevõtja tööloa nõudest + (märkida töölähetuse, teadustöö, töölepingu, väljaõppe või koolituskursuse kestus)
B13	:	vastavalt artiklitele 9 ja 13 on viibimine piiratud kuue kuuga + füüsilisest isikust ettevõtja poolt assotsieerumislepingu raames teostatav tegevus
B14	:	vastavalt artiklitele 9 ja 13 on viibimine piiratud tööloa kehtivusajaga + 1 kuu
B15	:	vastavalt artiklitele 9 ja 13 on viibimine piiratud füüsilisest isikust ettevõtja tööloa kehtivusajaga
B16	:	vastavalt artiklitele 9 ja 13 on viibimine piiratud kaheksa kuuga
B17	:	tähtajaline viibimine on piiratud ühe aastaga + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artiklid 9 ja 13
B18	:	viibimine on piiratud kuue kuuga
B19	:	tähtajaline viibimine – vabaabielu + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artiklid 9 ja 13
B20	:	perekonna taasühinemine – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikkel 40
B21	:	perekonna taasühinemine – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 10 lõiked 1 ja 1o
B22	:	perekonna taasühinemine – tagasisõiduviisa
B23	:	tähtajaline viibimine on piiratud kuue kuuga, tulenevalt adopteerimisest + viibimise pikendamiseks annab loa välismaalaste amet, kui adopteerimisprotsessi käigus on tehtud olulisi edusamme (Belgias koostatud adopteerimisseadusega konsulteerimine + selle seaduse või välisriigi adopteerimist käsitleva otsuse tunnustamine)
B24	:	tähtajaline viibimine on piiratud ühe aastaga – tööpuhkus + 15. detsembri 1980. aasta seaduse artiklid 9 ja 13
B25	:	kuninga 20. oktoobri 1991. aasta dekreet (See kood TULEB ALATI märkida viisadele, mis antakse välismaalastele, kes lähetatakse Belgiasse tööle saatkonda, konsulaati, esindusse või rahvusvahelisse institutsiooni, samuti nende perekonnaliikmetele, abikaasale ja ülalpeetavatele lastele. Meeldetuletus: see on ALATI C liiki viisa)
B26	:	tagasipöördumise õigus – ajutine elamisluba – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikkel 19
B27	:	luba tagasi pöörduda ühe aasta pärast – ajutine elamisluba – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikkel 9 + kuninga 7. augusti 1995. aasta dekreet
B28	:	perekonna taasühinemine – 15. detsembri 1980. aasta seaduse artikli 10 lõiked 1, 4o – viibimine piiratud abikaasa viibimise ajaga

– Madalmaade puhul A, B, C, D+C ja D liiki või ajutise elamisloa andmisel:

välismaalase number;

– Luksemburgi puhul D või D+C liiki viisa andmisel:

L01	:	töötaja
L02	:	füüsilisest isikust ettevõtja
L03	:	ei tööta (pensionil, isiklikud elatusvahendid)
L04	:	üliõpilane (keskhariduse omandanud)
L05	:	teadlane
L06	:	ELi kodaniku perekonnaliige
L07	:	abikaasa (kolmas riik)
L08	:	tulevane abikaasa (kolmas riik)
L09	:	perekonna taasühinemine – sugulusside ülenevas liinis (kolmas riik)
L10	:	perekonna taasühinemine – sugulusside alanevas liinis (kolmas riik)
L11	:	adopteeritav laps
L12	:	ravi
L13	:	humanitaarsed kaalutlused
L14	:	muud põhjused

TAANI

Taani esindused võivad sisestada järgmised märkused:

“Gælder for Færøerne” (kehtib sisenemiseks Fääri saartele)

või

“Gælder for Grønland” (kehtib sisenemiseks Gröönimaale)

või

“Gælder for Færøerne og Grønland” (kehtib sisenemiseks Fääri saartele ja Gröönimaale)

“Ansat hos [virksomhedens navn] [navn på modtageren af tjenesteydelsen]” (tööandja [äriühingu nimi], [teenuse tellija nimi])

“Garanti stillet” (tagatis esitatud).

SAKSAMAA

1.	Viisade väljaandmise eest vastutava ametniku nimi

2.	Turvaohu korral ning eelkõige juhul, kui on edastatud teade isiku kinnipidamiseks, sisestab Saksamaa esindus erandlikult esinduse nime ja sisenemiskuupäeva.

3.	Kleebis viitab erandjuhul viisa ja passi omaniku kodakondsusele, kui see ei ole passi põhjal arusaadav.

B liiki viisade puhul kinnitus või nende suhtes kehtestatud piirangud:

—	Transit (transiit)

—	Transit Seeman (läbisõidul olev meremees)

C liiki viisade puhul kinnitus või nende suhtes kehtestatud piirangud:

—	Diplomatischer Kurier (diplomaatiline post/kuller)

—	Visa de Courtoisie (viisakusviisa)

—	Visa de Courtoisie/Dienstreise (ametireisiks antav viisakusviisa)

—	Gratis-Visum (tasuta viisa)

—	Gratis-Visum/Dienstreise (ametireisiks antav tasuta viisa)

—	Besuchs-/Geschäftsvisum (turismi-/äriviisa)

—	Touristisches Visum (turismiviisa)

—	Medizinische Behandlung (ravieesmärk)

—	Erwerbstätigkeit nicht gestattet, Tätigkeiten gem. § ...i.V.m. § 16 BeschV gestattet (töötamine keelatud, lubatud on tööhõivemääruse § … kohased tegevused koostoimes § ga 16) (3)

—	Nur selbständige Tätigkeiten nach § ...i.V.m § 16 BeschV gestattet (lubatud üksnes füüsilisest isikust ettevõtja tegevus tööhõivemääruse § … alusel koostoimes § ga 16)

—	R (+ esindatava riigi kood)

—	Nachweis der Krankenversicherung nicht erforderlich (tervisekindlustustõendit ei nõuta) (4)

—

ADS (5)

—	Nur in Begleitung des Arbeitgebers/der Familie (viisaomanikuga on kaasas ainult tööandja/perekond)

—	Teilnahme an Sportsveranstaltungen (osalemine spordiüritustel)

Teatavate D (6), C ja D+C liiki viisade puhul kinnitus või nende suhtes kehtestatud piirangud:

—	Diplomatisches Visum (diplomaatiline viisa)

—	Dienstliches Visum (teenistusviisa)

—	Studium, Beschäftigung nur gem. § 16 Abs. 3 AufenthG gestattet (õpingud, töötamine lubatud üksnes elukohaseaduse § 16 lõike 3 kohaselt)

—	Studienbewerbervisum (õppima asuja viisa)

—	Sprachkurs (keelekursus)

—	Erwerbstätigkeit nicht gestattet (töötamine keelatud)

—	Sonstige Erwerbstätigkeit nicht gestattet (muu töötamine keelatud)

—	Aufenthaltsanzeige nach Einreise (viibimisest tuleb teatada pärast riiki sisenemist) (7)

—	Selbständige Erwerbstätigkeit als …. gestattet (töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana …tegevusalal (8) lubatud)

—	Beschäftigung nur gem. § ... BeschV gestattet (töötamine lubatud üksnes tööhõivemääruse § … (9) kohaselt)

—	Beschäftigung nur gem. § 39 BeschV i.V.m. Werkvertragsarbeitnehmerkarte gestattet (töötamine lubatud üksnes tööhõivemääruse § 39 alusel koostoimes lähetusel oleva töötaja loaga)

—	Visumerteilung nach “Van der Elst” (viisa antud “Van der Elsti” otsuse alusel)

—	Familienzusammenführung (perekonna taasühinemine)

—	Eheschließung und gemeinsame Wohnsitznahme (abiellumine ja koos elamine)

—	Aufnahme nach § 23 Abs. 2 AufenthG (vastuvõtmine elukohaseaduse § 23 lõike 2 alusel)

—	Spätaussiedler (hiljuti välismaalt naasnud saksa päritolu kodanikud)

—	mit Bedingungen/Auflagen versehen (allub tingimustele/piirangutele) (10)

—	Die Aufenthaltsdauer entspricht dem in Zeile 2 eingetragenen Gültigkeitszeitraum (viibimise kestus vastab 2. reale märgitud kehtivusajale)

—	ABH… (immigratsiooniasutus) (11)

KREEKA (12)

1.	Viisa väljaandmise eest vastutava ametniku täieliku nimega tempel.

2.	Viisa väljaandmise eest vastutava ametniku allkiri.

3.	Viisataotluse menetlemisega seotud halduskulude katmiseks võetavad lõivud või märge “ΑΤΕΛΟΣ” (TASUTA).

4.	Viisaomaniku nimi, sünnikuupäev ja -koht, kodakondsus sündimisel, praegune kodakondsus, passi number ja viisaomaniku vanemate nimed, kui seda teavet ei ole passis esitatud.

5.	Viisaomaniku passi kantud perekonnaliikmete arv ja andmed nende sugulussuhte kohta viisaomanikuga.

6.	Kui viisa ei hõlma passi kantud lapsi, siis lisatakse viisale märge “ΕΚΤΟΣ ΑΠΟ ΤΑ ΤΕΚΝΑ” (LASTETA).

7.	Kui viisa ei hõlma mõnda passi kantud last, märgitakse koos oma vanematega reisivate laste täielikud nimed.

8.	Nende laste nimed ja sünnikuupäevad, keda on nimetatud neid saatva isiku passis.

9.	Turvalisuse tagamiseks märgitakse erandjuhul isiku riiki sisenemise kuupäev ja koht (piiripunkti nimi).

10.

Kui konsultatsioonimenetluse ajal on mõni liikmesriik viisa andmise vastu või kui vajaliku vastuse saamine viibib nimetatud menetluse tõttu, võidakse viisa andmise üle otsustada pärast välisministeeriumi keskasutusega konsulteerimist; sellisel juhul märgitakse viisale “ΕΙΔΙΚΗ ΘΕΩΡΗΣΗ ΥΠΕΞ/Γ4” (ERIVIISA, VÄLISMINISTEERIUM/C4), millele järgneb asjakohase loa number ja kuupäev, näiteks ΑΣ 140361/09.02.05.

11.

Kui vaatamata asjaolule, et viisataotleja on kantud isikute nimekirja, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld, otsustatakse pärast välisministeeriumi keskasutusega konsulteerimist viisa välja anda, siis märgitakse viisale “ΕΙΔΙΚΗ ΘΕΩΡΗΣΗ ΥΠΕΞ/Γ4” (ERIVIISA, VÄLISMINISTEERIUM/C4), millele järgneb asjakohase loa number ja kuupäev, näiteks ΑΣ 140361/09.02.05

12.	Kui taotluse saanud diplomaatiline või konsulaarasutus on viisa välja andnud täielikult omal vastutusel, eelnevalt keskasutusega konsulteerimata, siis märgitakse viisale “ΕΙΔΙΚΗ ΘΕΩΡΗΣΗ” (ERIVIISA), millele järgneb viisa väljaandnud asutuse nimi, näiteks Γεν. Προξενείο ΣΙΔΝΕΥ (SYDNEY peakonsulaat).

13.

Olenevalt reisi eesmärgist ja viisa liigist, võidakse märkida ka järgmist:

1	(ADS = heakskiidetud reisisihtkoha staatus
2	SPORDITEGEVUS
3	DIPLOMAATILINE VIISA
4	AMETIALASED PÕHJUSED
5	USULISED PÕHJUSED
6	MEDITSIINILISED PÕHJUSED
7	MERESÕIT
8	TIR-JUHT
9	ELi/EMPi KODANIKU PEREKONNALIIGE
10	KREEKA KODANIKU PEREKONNALIIGE
11	KULTUURITEGEVUS
12	KUTSE
13	VIP
14	KONVERENTS
15	TURISM
16	ADOPTEERIMINE
17	KINDLUSTUST EI NÕUTA. (13)

HISPAANIA

1.	Viisa väljaandmise eest vastutava ametniku allkiri.

2.	Nimetempel allkirjastava ametniku perekonna- ja eesnimedega.

3.	Kinnitus “CEUTA” või “MELILLA”. Need kinnitused viitavad asjaolule, et viisa territoriaalne kehtivus piirdub ainult Ceuta ja Melilla linnadega vastavalt Schengeni lepingu ja selle rakendamise konventsiooniga Hispaania ühinemist käsitleva lõppakti III deklaratsioonile.

4.	Vajaduse korral viisa ja passi omaniku nimi.

5.	Vajaduse korral riiki sisenemiseks kasutatav piiripunkt ja täpne sisenemise kuupäev.

6.	Tähtede ja numbrite kombinatsioon (kuni kümme tähemärki), mis näitab taotleja kodakondsust, taotlust menetlevat Hispaania konsulaati, viisa liiki ja viisa taotlemise põhjust.

7.	Viisa andmise eest makstavad lõivud.

PRANTSUSMAA

1) Igat liiki viisal esinevad märkused:

—	allakirjutanu nimi ja allkiri;

—	viisa maksumus (näiteks “30 eurot”);

—	kui viisa antakse tasuta, kantakse sellesse lahtrisse märge “GRATIS” (TASUTA), millele järgneb tähtedest ja numbritest koosnev kood, mis viitab viisalõivu puudumise põhjusele.

2) Lennujaama transiidiviisad:

—	“VISA SPECIAL no...” (ERIVIISA nr ....) (sellist viidet kasutatakse juhul, kui keskasutustega konsulteerimise järel antakse viisa isikule, kelle suhtes on kehtestatud sissesõidukeeld);

—	“TRANSIT AÉROPORTUAIRE” (lennujaama transiit), “DIPLOMATIQUE” (diplomaatiline), “SERVICE” (teenistus);

—	“NE PERMET PAS L'ENTREE DANS L'ESPACE SCHENGEN” (EI LUBA SCHENGENI PIIRKONDA SISENEDA).

3) Transiidiviisa

a. Esimesse lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“VISA SPECIAL no...” (ERIVIISA nr ...);

—	“TRANSIT” (transiit), “DIPLOMATIQUE” (diplomaatiline), “SERVICE” (teenistus).

b. Teise lahtrisse võidakse sisestada järgmised Schengeni riikide esinduskoodid:

—	“REP. AUTRICHE.R A” (Austria);

—	“REP. BELGIQUE.R B” (Belgia);

—	“REP. ALLEMAGNE.R D” (Saksamaa);

—	“REP. ESPAGNE.R E” (Hispaania);

—	“REP. GRECE.R GR” (Kreeka);

—	“REP. ITALIE.R I” (Itaalia);

—	“REP. LUXEMBOURG.R L” (Luksemburg);

—	“REP. PAYS-BAS.R NL” (Madalmaad);

—	“REP. PORTUGAL.R P” (Portugal).

4) Lühiajalised viisad

a. Esimesse lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“DIPLOMATIQUE” (diplomaatiline);

—	“SERVICE” (teenistus);

—	“SOINS MEDICAUX” (ravi);

—	“TRANSPLANTATION” (siirdamine);

—	“VOYAGE D'AFFAIRES” (ärireis);

—	“ASCENDANT NON A CHARGE” (vanem, sõltumatu sugulane);

—	“ETUDIANT CONCOURS” (sisseastuja);

—	“FAMILLE DE FRANCAIS” (perekondlikud sidemed Prantsusmaaga);

—	“FAMILLE UE/EEE” (perekondlikud sidemed ELi/EMPiga);

—	“SAISONNIER OMI” (hooajatööline);

—	“VISA SPECIAL” (eriviisa);

—	“ACCORD DDTEFP” (töö, tööhõive ja kutsehariduse direktoraadi heakskiit);

—	“NON PROFESSIONNEL” (mitte-ametialane);

—	“SCIENTIFIQUE” (teadlane).

b. Teise lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“COURT SEJOUR CIRCULATION” (lühiajaline reis);

—	“CARTE DE SEJ. A SOLLICITER DES L'ARRIVEE EN FRANCE” (Prantsusmaale jõudmisel peab taotlema elamisluba);

—	“APT A SOLLICITER DES L'ARRIVEE EN FRANCE” (Prantsusmaale jõudmisel peab taotlema tähtajalist tööluba);

—	“REP. AUTRICHE.R A” (Austria);

—	“REP. BELGIQUE.R B” (Belgia);

—	“REP. ALLEMAGNE.R D” (Saksamaa);

—	“REP. ESPAGNE.R E” (Hispaania);

—	“REP. GRECE.R GR” (Kreeka);

—	“REP. ITALIE.R I” (Itaalia);

—	“REP. LUXEMBOURG.R L” (Luksemburg);

—	“REP. PAYS-BAS.R NL” (Madalmaad);

—	“REP. PORTUGAL.R P” (Portugal).

5) Pikaajaline viisa

a. Esimesse lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“ETUDIANT” (üliõpilane);

—	“MINEUR SCOLARISE” (õpilane);

—	“SOINS MEDICAUX” (ravi);

—	“TRANSPLANTATION” (siirdamine);

—	“ANCIEN COMBATTANT” (sõjaveteran);

—	“ARTISTE” (artist);

—	“COMMERCANT” (ettevõtja);

—	“CONJOINT DE SCIENTIFIQUE” (teadlase abikaasa);

—	“FAM. EMPLOYE DE DIPLOMATE” (diplomaatilise töötaja perekond);

—	“FAMILLE DE FRANCAIS” (perekondlikud sidemed Prantsusmaaga);

—	“FAMILLE UE/EEE” (perekondlikud sidemed ELi/EMPiga);

—	“PENSIONNE TRAVAIL” (pensionärist tööline)

—	“SCIENTIFIQUE” (teadlane);

—	“VISITEUR” (külaline);

—	“EMPLOYE DE DIPLOMATE” (diplomaatiline töötaja);

—	“ACCORD DDTEFP” (töö, tööhõive ja kutsehariduse direktoraadi heakskiit).

b. Teise lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“DISPENSE DE CARTE DE SEJOUR” (vabastatud elamisloa nõudest);

—	“MONACO” (Monaco) “CARTE PROMAE A SOLLICITER DES L'ARRIVEE EN FRANCE” (Prantsusmaale jõudmisel peab taotlema välisministeeriumi protokollitunnistust);

—	“APT A SOLLICITER DES L'ARRIVEE EN FRANCE” (Prantsusmaale jõudmisel peab taotlema tähtajalist tööluba).

c. Kolmandasse lahtrisse võidakse teha järgmised kanded:

—	“VOIR CARTE DE SEJOUR” (vt elamisluba);

—	“VOIR CARTE SEJOUR PARENTS” (vt vanemate elamisluba);

—	“VOIR CARTE SPECIALE MAE” (vt spetsiaalset välisriigi ametniku isikut tõendavat dokumenti).

ITAALIA

Kasutatakse järgmist sõnastust.

1) Esimesel real:

“TRANSITO AEROPORTUALE” (lennujaama transiit);

“TRANSITO” (transiit).

a) Lühiajaline viisa

“AFFARI” (ettevõtlus)

“CURE MEDICHE” (ravi)

“GARA SPORTIVA” (spordiüritus)

“INVITO” (küllakutse)

“LAVORO AUTONOMO” (füüsilisest isikust ettevõtja)

“LAVORO AUTONOMO/SPETTACOLO” (füüsilisest isikust ettevõtja/meelelahutus)

“LAVORO AUTONOMO/SPORT” (füüsilisest isikust ettevõtja/sport)

“LAVORO SUBORDINATO” (tööline)

“LAVORO SUBORDINATO/MARITTIMI” (tööline/merendus)

“LAVORO SUBORDINATO/SPETTACOLO” (tööline/meelelahutus)

“LAVORO SUBORDINATO/SPORT” (tööline/sport)

“MISSIONE” (esindus)

“MOTIVI RELIGIOSI” (usulised põhjused)

“STUDIO” (õpingud)

“STUDIO/UNIVERSITÀ” (õpingud/ülikool)

“TRASPORTO” (transport)

“TURISMO” (turism).

b) Pikaajaline viisa

“ADOZIONE” (adopteerimine)

“CURE MEDICHE” (ravi)

“DIPLOMATICO” (diplomaatiline)

“FAMILIARE AL SEGUITO” (kaasas olev perekonnaliige)

“INSERIMENTO NEL MERCATO DEL LAVORO” (tööhõive)

“INSERIMENTO NEL MERCATO DEL LAVORO/SPONSOR” (tööhõive/sponsor)

“LAVORO AUTONOMO” (füüsilisest isikust ettevõtja)

“LAVORO AUTONOMO/SPETTACOLO” (füüsilisest isikust ettevõtja/meelelahutus)

“LAVORO AUTONOMO/SPORT” (füüsilisest isikust ettevõtja/sport)

“LAVORO SUBORDINATO” (tööline)

“LAVORO SUBORDINATO/MARITTIMI” (tööline/merendus)

“LAVORO SUBORDINATO/SPETTACOLO” (tööline/meelelahutus)

“LAVORO SUBORDINATO/SPORT” (tööline/sport)

“MISSIONE” (esindus)

“MOTIVI RELIGIOSI” (usulised põhjused)

“REINGRESSO” (tagasipöördumine)

“RESIDENZA ELETTIVA” (valitud elukoht)

“RICONGIUNGIMENTO FAMILIARE” (perekonna taasühinemine)

“STUDIO” (õpingud)

“STUDIO/UNVERSITÀ” (õpingud/ülikool)

“VACANZE LAVORO” (puhkuse ajal töötamine).

2) Teisel real:

—	võimalik teave riiki sisenemiseks ja sealt lahkumiseks kasutatava piiripunkti kohta.

3) Kolmandal real:

—	viisa allkirjastanud konsulaarametniku perekonnanimi.

AUSTRIA

Tehakse järgmised kanded allesitatud järjestuses.

1.	Kandeid “DIENSTVISUM” (teenistusviisa) või “DIPLOMATENVISUM” (diplomaatiline viisa) kasutavad ainult föderaalne välisministeerium või välisriikides asuvad Austria diplomaatilised esindused.

2.	Makstud lõivud esitatakse järgmiselt: “EUR/ATS .../FW …” või “GRATIS”.

3.	Kui viisa antakse garantiikirja (Verpflichtungserklärung) alusel, tehakse märge “V”.

4.	Kui viisa antakse ÖAM (Austria Automotoklubi) turistimärkmiku või ELVIA reisitšeki alusel, tehakse märge “V(ÖAMTC)” või “V(ELVIA)”.

5.	Kui viisa antakse üldise garantiikirja (Generalverpflichtungserklärung) alusel, tehakse märge “GVE”.

6.	Kui viisa antakse raskeveoki juhile, tehakse märge “F”.

7.	Kui mõnda passi kantud last viisa ei hõlma, märgitakse koos oma vanematega reisivate laste nimed.

8.	Kui viisa antakse rühmapassi jaoks, tehakse märge “S” ning lisatakse sulgudes isikute arv, kelle suhtes viisa kehtib.

9.	Märkuste lahtri viimase rea parempoolsest servast ligi 1 cm kaugusele kantakse kolmetäheline nimekood, mis tähistab viisat allkirjastavat isikut (koodi määrab esindav asutus või piiripunkt).

POOLA

Viisakleebise märkuste lahtris võivad esineda järgmised numbrid:

“01”, “02”, “03”, “04”, “05”, “06”, “07”, “08”, “09”, “10”, “11”, “12”, “13”, “14”.

Need võivad esineda ainult lühi- ja pikaajaliste viisade puhul.

PORTUGAL

1.	Täht “A”, kui viisa on antud keskasutustega konsulteerimise järel. Täht “B”, kui viisa on antud keskasutustega konsulteerimata.

2.	Täht “R”, millele järgneb esindatava riigi kood, kui viisa on antud esindamise raames teise Schengeni riigi nimel.

3.	Viisa väljaandmise eest vastutava ametniku allkiri.

4.	Riiklik tempel.

5.	Kinnitused seoses järgmiste põhjustega: “õpingud”, “tähtajaline viibimine”, “elamine”, “sport/meelelahutus”, “teadus/kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö”, “füüsilisest isikust ettevõtja” või “palgatöö”, sõltuvalt antava siseriikliku viisa liigist.

SLOVEENIA

1. A-liiki viisale märgitavad kinnitused:

—	etališki tranzit (lennujaama transiit);

—	diplomatski vizum (diplomaatiline viisa);

—	službeni vizum (teenistusviisa);

—	humanitarni razlogi (humanitaarsed kaalutlused).

2. B-liiki viisale märgitavad kinnitused:

—	tranzit (transiit);

—	diplomatski vizum (diplomaatiline viisa);

—	službeni vizum (teenistusviisa);

—	skupinski vizum (grupiviisa);

—	voznik tovornjaka z vozilom (sõidukiga veoautojuht);

—	voznik avtobusa z vozilom (sõidukiga bussijuht);

—	humanitarni razlogi (humanitaarsed kaalutlused).

3. C-liiki viisadele märgitavad kinnitused:

—	diplomatski vizum (diplomaatiline viisa);

—	službeni vizum (teenistusviisa);

—	skupinski vizum (grupiviisa);

—	zasebni obisk (erakülastus);

—	turizem (turism);

—	poslovno (ettevõtlus);

—	šport-nepridobitno (mittetulunduslik spordiüritus);

—	kultura-nepridobitno (mittetulunduslik kultuur);

—	voznik tovornjaka z vozilom (sõidukiga veoautojuht);

—	voznik avtobusa z vozilom (sõidukiga bussijuht);

—	humanitarni razlogi (humanitaarsed kaalutlused).

—	zdravljenje (ravieesmärk);

—	ITF rehabilitacija (miiniohvrite rehabiliteerimine).SOOME

S O O M E

1.	Diplomaatiliste ja teenistuspasside puhul kantakse omaniku perekonna- ja eesnimi ning tehakse märge “diplomaattileimaus” (diplomaatiline) või “virkaleimaus” (teenistus).

2.	Muude reisidokumentide puhul kantakse omaniku perekonna- ja eesnimi ning tehakse üks järgmistest märgetest: “F.1”, “F.2”, “F.3”, “F.4”, “F.5”, “F.6”, “E.F.1”, “E.F.2”, “E.F.3”, “E.F.4”, “E.F.5”, “E.F.6”.

ROOTSI

1.	Diplomaatiliste viisade puhul kood “U”, millele järgneb märge “Diplomatisk visering. Diplomatic visa”.

2.	Esindus sisestab passi omanikuga kaasas olevate isikute perekonna- ja eesnimed ja sünnikuupäevad. Ruumipuuduse korral kasutatakse passi järgmist lehekülge.

3.	Viisa väljaandmise eest vastutava ametniku allkiri. Allkiri peaks ulatuma üle kleebise ääre passi leheküljele.

Vajaduse korral tehakse märkuste lahtrisse järgmised kanded:

—	Lastbilschaufför (veoautojuht);

—	Busschaufför (turister) ((turismibussi) bussijuht);

—	Turistguide (giid);

—	Bärplockare (marjakorjaja).

NORRA

1.	Kuivtempel.

Allkiri

3.	Võidakse lisada riiklik number.

(1) Kui viisa antakse esindamise korras, viitavad lepinguosalised sellele märkuste lahtris, lisades sinna tähe R ning selle järele esindatava riigi koodi.

Kasutatakse järgmiseid riigikoode: Belgia – B; Taani – DK; Saksamaa – D; Kreeka – EL; Hispaania – E; Prantsusmaa – F; Itaalia – I; Luksemburg – L; Madalmaad – NL; Austria – A; Portugal – P; Soome – FIN; Rootsi – S; Island – IS; Norra – N.

(2) Vt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse (millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste V osa punkti 1.4 ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisi- ja tervisekindlustuse kaasamisega ühtse viisa andmisel nõutavate tõendavate dokumentide hulka) artikkel 2 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 79–80).

(3) Nimetatud piirangut kohaldatakse nendel juhtudel, kui Saksamaal teostatakse teatud tööhõivemääruses täpsemalt määratletud tegevusi, mis tööhõivemääruse § 16 alusel ei ole elukohaseaduses määratletud töötamisena, kui seda tehakse kuni kolm kuud kaheteistkümne kuu pikkuse ajavahemiku jooksul Saksamaa Liitvabariigi territooriumil.

(4) Vt nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse (millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste V osa punkti 1.4 ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisi- ja tervisekindlustuse kaasamisega ühtse viisa andmisel nõutavate tõendavate dokumentide hulka) artiklit 2 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 79 jj).

(5) Vt vastastikuse mõistmise memorandumi Euroopa Ühenduse ja Hiina Rahvavabariigi Riikliku Turismiameti vahel Hiina Rahvavabariigist saabuvate turismirühmade viisade ja nendega seotud küsimuste kohta artikli 4 lõike 3 punkti c (ELT L 83, 20.3.2004, lk 14 jj).

(6) D-liiki viisade puhul jätab Saksamaa endale õiguse kehtestada lisapiiranguid ja -tingimusi ning samuti teatavaid täiendavaid heakskiitmise tingimusi.

(7) Ainult teatavatel juhtudel (nt Saksamaa siseriikliku välismaalaste ameti taotlusel).

(8) Siia lisatakse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemiseks lubatud täpselt määratletud tegevusalad.

(9) Siia lisatakse tööhõivemääruse (Beschäftigungsverordnung – BeschV) see osa, milles täpsustatakse, mis liiki tööd võib Saksamaal teha.

(10) Tingimused/piirangud sisestatakse passi viisakleebise kõrvale. Kui viisa anti välja Saksamaa immigratsiooniasutuse nõusolekul, siis märgitakse siia selle asutuse nimi.

(11) See sätet kohaldatakse A, B ja C liiki viisade suhtes. Siin esitatust erinevad andmed võivad esineda D ja D+C liiki viisade puhul.

(12) Ehkki Portugal ja Austria ei ole kõnealuse konventsiooni osalised, tunnustavad nad konventsiooni kohaselt väljaantud reisidokumente dokumentidena, kuhu võib kanda Schengeni riikide antava ühtse viisa.

(13) Kooskõlas nõukogu 22. detsembri 2003. aasta otsuse (millega muudetakse ühiste konsulaarjuhiste V osa punkti 1.4 ja üldkäsiraamatu I osa punkti 4.1.2 seoses reisi- ja tervisekindlustuse kaasamisega ühtse viisa andmisel nõutavate tõendavate dokumentide hulka) artikliga 2 (ELT L 5, 9.1.2004, lk 79).

10. LISA

Masinloetavasse osasse kannete tegemise juhend

1. Määratlus

See osa asub kleebise allosas siseriiklike märkuste lahtri all. See koosneb kahest 36 tähemärgiga reast. Kasutatav kirjagarnituur – ORCB 1 – võimaldab kontrollimenetluse kiirendamiseks kleebist lugeda automaatselt välispiiripunktides asuvate spetsiaalsete optiliste lugejatega varustatud seadmete abil.

Kuna selle osa tehnilised omadused on väga spetsiifilised, saavad seda trükkida vaid vajalikke arvutiseadmeid omavad konsulaadid.

Lähtuvalt sellest ei tohiks sellesse osasse sisestada mingeid muid andmeid (tempel, allkiri, riigikood jms), sest see võib muuta võimatuks andmete lugemise masinate abil.

2. Kleebise kinnitamine

Kleebise joondamisel tuleks järgida passi lehekülje servi, kinnitades kleebise võimalikult lehekülje servade lähedale.

Perforeeritud numbri näidis

Pealkiri

Visuaalselt kontrollitav osa

Masinloetav osa

Passi lehekülje

kontrollserv

3. Selle osa kirjeldus:

Käesolev kirjeldus on esitatud ainult arvutiseadmetega varustamata esinduste teavitamiseks; kleebise sisu trükitakse arvuti abil automaatselt masinloetavasse osasse – osa sellest teabest on juba kleebise ülaosas näha.

MASINLOETAV OSA

1. rida: 36 tähemärki (kohustuslik)

Asukoht	Tähemärkide arv	Kirje sisu	Kirjeldus
1–2	2	Dokumendi liik	1. tähemärk: V 2. tähemärk: viisa liigile osutav kood (A, B, C või D)
3–5	3	Viisat väljaandev riik	ICAO kolmetäheline tähtkood: BEL, DNK, D<<, GRC, ESP, FRA, ITA, LUX, NLD, AUT, PRT, FIN, SWE, ISL, NOR.
6–36	31	Perekonna- ja eesnimi	Perekonnanime peaks eesnime(de)st eraldama kaks vahemärki (<<); nime üksikuid osi peaks üksteisest eraldama üks vahemärk (<); ebavajalike tühikute asemele tuleks sisestada vahemärk <.

2. rida: 36 tähemärki (kohustuslik)

Asukoht

Tähemärkide arv

Kirje sisu

Kirjeldus

Viisa number

See number on trükitud kleebise paremasse ülanurka

Kontrollinumber

See number saadakse eelmisel osal põhineva keeruka arvutuse tulemusena, kasutades ICAO poolt määratud valemit

Taotleja kodakondsus

Vastavalt ICAO kolmetähelisele tähtkoodile

Sünniaeg

Kasutatakse järjestust AAKKPP, kus:

AA = aasta (kohustuslik)

KK = kuu või <<, kui ei ole teada

PP = päev või <<, kui ei ole teada

Kontrollinumber

See number saadakse eelmisel osal põhineva keeruka arvutuse tulemusena, kasutades ICAO poolt määratud valemit

Sugu

F = naine, M = mees,

< = ei ole teada

Viisa kehtivuse lõppkuupäev

Kasutatakse järjestust AAKKPP ilma vahemärkideta

Kontrollinumber

See number saadakse eelmisel osal põhineva keeruka arvutuse tulemusena, kasutades ICAO poolt määratud valemit

Territoriaalne kehtivus

a)	Piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul sisestada täht T

b)	Ühtsete viisade puhul sisestada vahemärk <

Sisenemiste arv

1, 2 või M

Viibimise kestus

a)	Lühiajaline viibimine: arv tuleks sisestada visuaalselt kontrollitavasse osasse

b)	Pikaajaline viibimine: <<

Kehtivuse algus

Kasutatakse järjestust KKPP ilma vahemärkideta

11. LISA

Reisidokumendid, millesse võib viisa kanda

Järgnevalt loetletakse reisidokumendid, mida peetakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 17 lõike 3 punkti a kohaldamisel kehtivaks tingimusel, et need vastavad artiklites 13 ja 14 sätestatud tingimustele, tõendavad omaniku isiku samasust ning punktides a ja b nimetatud juhtudel ka omaniku rahvust või kodakondsust.

a)	Reisidokumendid, mis on välja antud rahvusvaheliste eeskirjade kohaselt, mida kohaldavad kõigi liikmesriikide poolt tunnustatud riigid või piirkondlikud või kohalikud organid.

Passid või reisidokumendid, mille on välja andnud riigid või rahvusvahelised organid, mida kõik liikmesriigid ei tunnusta, kuid mis siiski tagavad välismaalase tagasipöördumise, tingimusel et täitevkomitee tunnistab neid kehtivate dokumentidena, kuhu võib ühtse viisa kanda (või lisada eraldi lehena). Täitevkomitee peab ühehäälselt heaks kiitma:

—	nende passide või reisidokumentide loetelu,

—	dokumendid väljaandnud tunnustamata riikide või üksuste loetelu.

Selliste võimalike loetelude eesmärgiks on üksnes Schengeni konventsiooni rakendamise tingimuste täitmine ning need ei mõjuta liikmesriikide suhtumist tunnustamata riikidesse või piirkondlikesse ja kohalikesse üksustesse.

c)	Pagulaste reisidokumendid, mis on välja antud kooskõlas 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooniga.

d)	Kodakondsuseta isikute reisidokumendid, mis on välja antud kooskõlas 1954. aasta kodakondsuseta isikute seisundi konventsiooniga (1).

(1) Ehkki Portugal ja Austria ei ole kõnealuse konventsiooni osalised, tunnustavad nad konventsiooni kohaselt väljaantud reisidokumente dokumentidena, kuhu võib kanda Schengeni riikide antava ühtse viisa.

12. LISA

Viisataotluste menetlemise halduskulude eest võetavad lõivud eurodes

VIISA LIIK	Võetavad lõivud (eurodes)
Lennujaama transiidiviisa (liik A)	35 (1)
Transiidiviisa (liik B)	35 (1)
Lühiajaline viisa (1–90 päeva) (liik C)	35 (1)
Mitmekordne viisa, kehtivusajaga 1–5 aastat (liik C)	35 (1)
Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa (liigid B ja C)	35 (1)
Piiril antav viisa (liigid B ja C)	35 (1) See viisa võidakse anda tasuta.
Grupiviisa (liigid A, B ja C)	35 eurot + 1 euro inimese kohta (1)
Pikaajaline siseriiklik viisa (liik D)	Summa määravad liikmesriigid, kes võivad teha otsuse anda see viisa tasuta (1)
Samal ajal lühiajalise viisana kehtiv pikaajaline siseriiklik viisa (liik D+C)	Summa määravad liikmesriigid, kes võivad teha otsuse anda see viisa tasuta (1)

Käesolevad lõivud võetakse eurodes, USA dollarites või selle kolmanda riigi vääringus, kus taotlus on tehtud.

Eeskirjad:

I.	Need lõivud tasutakse konverteeritavas valuutas või riigi vääringus ametlike kehtivate vahetuskursside alusel.

II.	Üksikjuhtudel võib liikmesriigi õigusaktide kohaselt lõivude määrasid vähendada või nende nõudmisest loobuda, kui seda tehakse kultuurihuvide, välispoliitika, arengupoliitika või muude oluliste üldiste huvide kaitseks.

III.	Grupiviisasid antakse kooskõlas liikmesriigi õigusaktidega ning korraga kuni 30 päevaks.

(1) Kooskõlas nõukogu 13. juuni 2003. aasta otsuse 2003/454/EÜ (ELT L 152, 20.6.2003, lk 83) artikliga 2:

Käesolevat otsust kohaldatakse hiljemalt 1. juulist 2005.

Liikmesriigid võivad käesolevat otsust kohaldada enne 1. juulit 2005 tingimusel, et nad teatavad nõukogu peasekretariaadile kuupäeva, millest alates nad on võimelised otsust kohaldama.

13. LISA

Viisakleebiste täitmine

Märkus:üldjuhul võib viisa välja anda kõige varem kolm kuud enne selle esmakordset kasutamist.

LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISAD

Tuleb silmas pidada, et lennujaama transiidiviisat nõutakse üksnes teatavate tundlike riikide (vt 3. lisa) kodanikelt. Lennujaama transiidiviisa omanik ei tohi lahkuda lennujaama rahvusvaheliselt transiidialalt, mille kaudu läbisõit toimub.

Näidis 1

ÜHEKORDNE LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA

—	Viisa liik: lennujaama transiidiviisad on märgistatud tunnuskoodiga A.

—	Ühekordne lennujaama transiidiviisa võimaldab siseneda vaid ühte riiki (antud juhul Prantsusmaale).

—	Kehtivusaega arvestatakse alates väljasõidu kuupäevast (nt 01.02.00); selle tingimuse kehtestamisel lisatakse ajapikendusena veel seitse päeva juhuks, kui viisaomanik lükkab väljasõidu edasi.

—	Lennujaama transiidiviisad ei anna õigust elada vastava riigi territooriumil ning lahter “viibimise kestus” kriipsutatakse läbi märkidega XXX.

Näidis 2a

KAHEKORDNE LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA

(kehtiv ühes riigis)

—	Kahekordne lennujaama transiidiviisa annab õiguse lennujaamast läbisõiduks teel sihtkohta ja tagasiteel.

—	Viisa kehtivusaega arvestatakse järgmiselt: tagasisõidu kuupäev + seitse päeva (näidise puhul on tagasisõidu kuupäev 15.02.00).

—	Kui läbisõit on ette nähtud ainult ühest lennujaamast, märgitakse lahtrisse “Kehtivuspiirkond” asjaomase riigi nimi (vt Näidis 2a). Kui teel sihtkohta ja tagasiteel sõidetakse erandjuhul läbi kahe eri Schengeni riigi, tehakse viisale märge “Schengeni riigid” (vt Näidis 2b allpool).

Näidis 2b

KAHEKORDNE LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA

(kehtib mitmes riigis)

—	Lahtrisse “Kehtivuspiirkond” kirjutatakse sõnad “Schengeni riigid”, mis annab õiguse läbisõiduks kahest eri riigis asuvast lennujaamast.

Näidis 3

MITMEKORDNE LENNUJAAMA TRANSIIDIVIISA

(tuleks väljastada üksnes erandjuhul)

—	Mitmekordsete lennujaama transiidiviisade puhul (annavad mitmekordse läbisõidu õiguse) arvestatakse viisa kehtivusaega järgmiselt: esimese väljasõidu kuupäev + kolm kuud.

—	Lahter “Kehtivuspiirkond” täidetakse samal viisil nagu kahekordse lennujaama transiidiviisa puhul.

TRANSIIDIVIISAD

Näidis 4

ÜHEKORDNE TRANSIIDIVIISA

—	Viisa liik: transiidiviisa on märgistatud tunnuskoodiga B. On soovitatav lisada sõna “TRANSIIT”.

—	Kehtivusaega arvestatakse alates väljasõidu kuupäevast (nt 01.02.00). See määratakse kindlaks järgmiselt: väljasõidu kuupäev + (maksimaalselt viis päeva) + seitse päeva (viisaomaniku väljasõidu edasilükkumise korral antav ajapikendus).

—	Läbisõidu kestus ei tohi ületada viit päeva.

Näidis 5

KAHEKORDNE TRANSIIDIVIISA

—	Kehtivusaeg: kui eri läbisõitude kuupäevad on teadmata, nagu üldjuhul ongi, arvestatakse kehtivusaega järgmiselt: väljasõidu kuupäev + kuus kuud.

—	Läbisõidu kestus ei tohi ületada viit päeva.

Näidis 6

MITMEKORDNE TRANSIIDIVIISA

—	Kehtivusaega arvestatakse samamoodi nagu kahekordse transiidiviisa puhul (vt Näidis 5).

—	Viibimise kestus ei tohi ületada viit läbisõidupäeva.

LÜHIAJALISED VIISAD

Näidis 7

ÜHEKORDNE LÜHIAJALINE VIISA

—	Viisa liik: lühiajaline viisa on märgistatud tunnuskoodiga C.

—	Viisa kehtivusaega arvestatakse järgmiselt: alates väljasõidu kuupäevast (nt 01.02.00). See määratakse kindlaks järgmiselt: väljasõidu kuupäev + viibimise kestus + ajapikendus 15 päeva.

—	Viibimise kestus ei tohi ületada 90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul (näidisel 30 päeva).

Näidis 8

MITMEKORDNE LÜHIAJALINE VIISA

—	Kehtivusaega arvutatakse esitatud dokumentaalsete tõendite alusel alates väljasõidu kuupäevast + maksimaalselt 6 kuud.

—	Viibimise kestus ei tohi ületada 90 päeva mis tahes kuuekuulise ajavahemiku jooksul (nagu näidisel esitatud, kuid kestus võib olla ka lühem). Viibimise kestuse moodustab kõigi järjestikuste viibimiste kestuste summa. Viibimise kestus määratakse esitatud dokumentaalsete tõendite alusel.

Näidis 9

LÜHIAJALINE VIISA

—	Mitmekordne lühiajaline viisa kehtivusajaga üle kuue kuu, üks aasta, kaks aastat, kolm aastat ning erandjuhtudel viis aastat (nt VIPid). Näidisel esitatud viisa kehtivusaeg on kolm aastat.

—	Viibimise kestust arvestatakse samamoodi nagu näidisel 8 (maksimaalselt 90 päeva).

PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA VIISAD

Piiratud territoriaalse kehtivusega viisa võib olla lühiajaline või transiidiviisa.

Viisa kehtivus võib piirduda ühe või mitme riigiga.

Näidis 10

LÜHIAJALINE PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA VIISA, MIS KEHTIB ÜHES RIIGIS.

—	Käesoleva näidise puhul piirdub territoriaalne kehtivus ainult ühe riigiga, milleks on Prantsusmaa.

—	Lühiajaline piiratud territoriaalse kehtivusega viisa on märgistatud tunnuskoodiga C (nagu näidisel 7).

Näidis 11

LÜHIAJALINE PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA VIISA, MIS KEHTIB MITMES RIIGIS

Käesoleval juhul märgitakse lahtrisse “Kehtivuspiirkond”:

—

nende riikide koodid, kus viisa kehtib (Belgia: B, Taani: DK, Saksamaa: D, Kreeka: GR, Hispaania: E, Prantsusmaa: F, Itaalia: I, Luksemburg: L, Madalmaad: NL, Austria: A, Portugal: P, Soome: FIN, Rootsi: S, Island: IS, Norra: N. Beneluxi riikide puhul: BNL). Esitatud näidisel piirdub territoriaalne kehtivus Prantsusmaa ja Hispaaniaga;

—	või sõnad “Schengeni riigid”, millele järgneb sulgudes miinusmärk ja nende liikmesriikide koodid, mille territooriumil viisa ei kehti. Esitatud näidisel kehtib viisa kõigi Schengeni acquis'd rakendavate riikide territooriumil, välja arvatud Prantsusmaal ja Hispaanias.

Näidis 12

PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA TRANSIIDIVIISA, MIS KEHTIB ÜHES RIIGIS

—	Lahtris “Viisa liik” on transiidiviisa märgistatud tunnuskoodiga B.

—	Esitatud näidisel piirdub viisa kehtivus Prantsusmaa territooriumiga.

KAASAS OLEVAD ISIKUD

Näidis 13

—	Käesoleval juhul on passi märgitud üks või mitu last ning erandjuhtumina abikaasa.

—

Kui viisa kehtib reisidokumenti kantud ühe või mitme reisiva lapse suhtes, lisatakse lahtris “Passinumber” esitatud passi numbrile märge “+ nX”, mis näitab laste arvu, ning märge “+Y”, kui kaasreisijana on passi kantud abikaasa. Käesoleval näidisel (ühekordne lühiajaline viisa, viibimise kestus 30 päeva) on viisa antud passiomanikule, kolmele lapsele ja passiomaniku abikaasale.

ESINDUSTE ANTAVAD VIISAD

Näidis 14

Tegemist on viisaga, mille on välja andnud teist Schengeni riiki esindava Schengeni riigi konsulaaresindus.

Käesoleval juhul märgitakse lahtrisse “Märkused” R-täht, millele järgneb selle riigi kood, kelle nimel viisa väljastati.

Kasutatakse järgmiseid riigikoode:

Belgia:	B
Taani:	DK
Saksamaa:	D
Kreeka:	GR
Hispaania:	E
Prantsusmaa:	F
Itaalia:	I
Luksemburg:	L
Madalmaad:	NL
Austria:	A
Portugal:	P
Soome:	FIN
Rootsi:	S
Island	IS
Norra	N

Ülaltoodud näidisel on Hispaania nimel viisa väljastanud Belgia saatkond Brazzaville'is.

SAMAL AJAL LÜHIAJALISE VIISANA KEHTIV SISERIIKLIK PIKAAJALINE VIISA

Näidis 15

—	Käesoleval juhul kantakse lahtrisse “Kehtivuspiirkond” pikaajalise viisa väljastanud riigi kood + märge “Schengeni riigid”.

—	Esitatud näidisel on Kreeka poolt välja antud siseriiklik pikaajaline viisa, mis kehtib samal ajal ühtse lühiajalise viisana.

—	Samal ajal lühiajalise viisana kehtiv pikaajaline viisa on märgistatud tunnuskoodiga D+C.

KOKKUVÕTE

	“KEHTIVUSPIIRKOND”	“LIIK”	“SISSESÕITUDE ARV”	"ALATES ... “KUNI”		“VIIBIMISE MAKSIMAALNE KESTUS” (päevades)
Lennujaama transiidiviisa (ATV)	SCHENGENI RIIGID või PRANTSUSMAA (näiteks)	A	01	Väljasõidukuupäev	Väljasõidukuupäev + 7 päeva	XXX
			02	Väljasõidukuupäev	Tagasisõidukuupäev + 7 päeva
			MULT (1)	Esimese väljasõidu kuupäev	Esimese väljasõidu kuupäev + lubatud viibimise aeg kuudes (maksimaalselt 3 kuud)
Transiidi viisa	SCHENGENI RIIGID või PRANTSUSMAA (näiteks)	B	01	Väljasõidukuupäev	Väljasõidukuupäev + viibimise kestus + 7 päeva	1–5
			02	Esimese väljasõidu kuupäev	Esimese väljasõidu kuupäev + lubatud viibimise aeg kuudes (maksimaalselt 6 kuud)
			MULT (1)	Esimese väljasõidu kuupäev
Lühiajaline viisa	SCHENGENI RIIGID või PRANTSUSMAA (näiteks)	C	01	Väljasõidukuupäev	Väljasõidukuupäev + viibimise kestus + 15 päeva	1–90
			MULT (2)	Esimese väljasõidu kuupäev	Esimese väljasõidu kuupäev + lubatud viibimise aeg kuudes (maksimaalselt 5 aastat)
Samal ajal lühiajalise viisana kehtiv pikaajaline viisa	KREEKA (näiteks) + SCHENGENI RIIGID	D + C:	01
			MULT (2)

(1) MULT – mitu reisi, s.t rohkem kui kaks sissesõitu.

(2) MULT – mitu reisi, s.t rohkem kui üks sissesõit.

14. LISA

Nõuded teabe kohta, mida lepinguosalised peavad esitama piiratud territoriaalse kehtivusega viisade andmise, ühtse viisa kehtetuks tunnistamise, tühistamise või selle kehtivuse piiramise ning siseriiklike elamislubade andmise korral

1. TEAVE PIIRATUD TERRITORIAALSE KEHTIVUSEGA VIISADE ANDMISE KORRAL

1.1. Üldtingimused

Selleks et saada sisenemisluba lepinguosaliste Schengeni riikide territooriumile, peavad kolmandate riikide kodanikud üldjuhul vastama Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni (edaspidi: Schengeni konventsioon) artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimustele.

Kui kolmanda riigi kodanik ei vasta kõigile nendele tingimustele, siis sissesõiduluba või viisat ei anta, välja arvatud juhul, kui lepinguosaline peab humanitaarsetel kaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu vajalikuks teha sellest põhimõttest erandi. Sellisel juhul võib lepinguosaline anda üksnes piiratud territoriaalse kehtivusega viisa ning sellest tuleb teavitada teisi lepinguosalisi (Schengeni konventsiooni artikli 5 lõige 2 ja artikkel 16).

Lühiajaliste piiratud territoriaalse kehtivusega viisade andmisel kooskõlas Schengeni konventsiooniga ning viisasid käsitlevate ühiste konsulaarjuhiste V peatüki punktiga 3 peavad üldjuhul olema täidetud järgmised tingimused.

a)	Piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid antakse erandkorras. Tingimusi, mille kohaselt selline viisa antakse, kontrollitakse põhjalikult igal üksikjuhul.

Pole alust arvata, et Schengeni lepingu osalised kuritarvitaksid õigust anda välja piiratud territoriaalse kehtivusega viisasid; see oleks vastuolus Schengeni põhimõtete ja eesmärkidega. Kuna väljastatavate piiratud territoriaalse kehtivusega viisade arv on tõenäoliselt väike, ei ole vaja ette näha automatiseeritud menetlust teiste lepinguosaliste teavitamiseks.

1.2. Protseduurireeglid

Selliste protseduurireeglite kindlaksmääramisel, mis käsitlevad lepinguosaliste poolt piiratud territoriaalse kehtivusega viisade andmisel esitatavat teavet, tuleb eristada diplomaatiliste ja konsulaaresinduste poolt antavaid viisasid ning piiriasutuste antavaid viisasid. Järgitakse järgmisi protseduurireegleid.

1.2.1. Viisade andmine diplomaatiliste või konsulaaresinduste kaudu

Teiste lepinguosaliste teavitamisel kohaldatakse üldjuhul mutatis mutandis samu eeskirju, mida kohaldatakse eelneval keskasutustega konsulteerimisel (Schengeni konventsiooni artikli 17 lõige 2) (vt SCH/II-Visa (94)7). Kui kohaldatakse teisi eeskirju, teatatakse sellest asjaomastele lepinguosalistele. Üldjuhul saadetakse teave 72 tunni jooksul.

1.2.2. Viisade andmine piiriasutuste kaudu

Sel juhul teavitatakse teiste lepinguosaliste keskasutusi 72 tunni jooksul.

1.2.3. Lepinguosalised peavad määrama kontaktpunktid, kellele teave esitatakse.

1.2.4. Keskasutuste vaheliseks konsulteerimiseks automatiseeritud menetluse sisseseadmisel (Schengeni konventsiooni artikli 17 lõige 2) tuleb tagada teiste lepinguosaliste teavitamine piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmisest juhul, kui selline viisa antakse põhjusel, et üks lepinguosaline (või mitu lepinguosalist) on konsulteerimise raames keeldunud Schengeni viisa andmisest. Kui piiratud territoriaalse kehtivusega viisa antakse muudel asjaoludel, siis seda menetlust liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks ei kasutata.

1.2.5. Lepinguosalistele saadetakse järgmine teave:

viisaomaniku perekonnanimi, eesnimi ning sünniaeg;

viisaomaniku kodakondsus;

piiratud territoriaalse kehtivusega viisa väljastamise aeg ja koht;

piiratud territoriaalse kehtivusega viisa andmise põhjused:

—	humanitaarsed kaalutlused,

—	riiklikud huvid,

—	rahvusvahelised kohustused,

—	reisidokument ei kehti kõigis lepinguosalistes riikides,

—	teine viisa kuuekuulise ajavahemiku jooksul,

—	kiireloomuliste asjaolude tõttu ei konsulteeritud keskasutustega,

—	mõne lepinguosalise keskasutused esitasid konsulteerimise käigus vastuväiteid.

2. ÜHTSE VIISA KEHTETUKS TUNNISTAMINE, TÜHISTAMINE VÕI SELLE KEHTIVUSE PIIRAMINE

Kooskõlas täitevkomitee poolt vastuvõetud põhimõtetega, mis käsitlevad ühtse viisa kehtetuks tunnistamist, tühistamist või selle kehtivuse piiramist (SCH/Com-ex (93)24), esitatakse teistele lepinguosalistele järgmine teave.

2.1. Viisa kehtetuks tunnistamine

Schengeni viisa kehtetuks tunnistamise eesmärk on vältida selliste isikute sisenemist lepinguosaliste territooriumile, kelle puhul pärast viisa andmist selgub, et nad ei vasta viisa andmise tingimustele.

Kui lepinguosaline tunnistab teise lepinguosalise antud viisa kehtetuks, teatab ta sellest viisa andnud riigi keskasutustele üldjuhul 72 tunni jooksul.

Teade sisaldab järgmisi andmeid:

viisaomaniku perekonnanimi, eesnimi ning sünniaeg,

viisaomaniku kodakondsus,

reisidokumendi liik ja number,

viisakleebise number,

viisa liik,

viisa väljastamise aeg ja -koht,

kehtetuks tunnistamise kuupäev ja põhjus.

2.2. Viisa tühistamine

Viisa tühistamine võimaldab viisa järelejäänud kehtivusajaks kehtetuks tunnistada pärast seda, kui viisaomanik on sisenenud riigi territooriumile.

Lepinguosaline, kes ühtse viisa tühistab, teavitab sellest viisa andnud lepinguosalist üldjuhul 72 tunni jooksul. Teade sisaldab punktis 2.1 nimetatud teavet.

2.3. Viisa kehtivuse piiramine

Kui mõni Schengeni riik kitsendab teise lepinguosalise väljastatud viisa kehtivust, teavitab ta sellest selle lepinguosalise keskasutusi üldjuhul 72 tunni jooksul. Teade sisaldab punktis 2.1 nimetatud teavet.

2.4. Menetlus

Viisa andnud lepinguosalise teavitamisel viisa kehtetuks tunnistamisest, tühistamisest või selle kehtivuse piiramisest esitatakse teave üldjuhul selle lepinguosalise määratud keskasutusele.

3. TEAVE SISERIIKLIKE ELAMISLUBADE KOHTA (ARTIKKEL 25)

Artikli 25 lõikes 1 nähakse ette, et kui lepinguosaline kavatseb anda elamisloa välismaalasele, kellele on kehtestatud sissesõidukeeld, siis konsulteerib ta kõigepealt keelu kehtestanud lepinguosalisega ja võtab arvesse tema huve; elamisluba antakse ainult kaalukatel põhjustel, eelkõige humanitaarsetel kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste tõttu.

Artikli 25 lõike 1 teises lõigus nähakse ette, et sissesõidukeelu kehtestanud lepinguosaline tühistab selle, kuid võib siiski kanda asjaomase välismaalase siseriiklikku sissesõidukeelu registrisse.

Eespool nimetatud sätete kohaldamine eeldab, et elamisluba anda kavatsev lepinguosaline ja sissesõidukeelu kehtestanud lepinguosaline vahetavad omavahel teavet kaks korda:

—	eelnev konsulteerimine sissesõidukeelu kehtestanud lepinguosalisega, et võtta arvesse tema huvisid, ning

—	teavitamine elamisloa andmisest, et sissesõidukeelu kehtestanud lepinguosaline saaks selle keelu tühistada.

Kooskõlas Schengeni konventsiooni artikli 25 lõike 2 sätetega tuleb sissesõidukeelu kehtestanud lepinguosalisega konsulteerida ka juhul, kui alles hiljem, pärast elamisloa andmist selgub, et elamisloa omanikule on kehtestatud sissesõidukeeld.

Kolmanda riigi kodanikule, kellele üks lepinguosaline on kehtestanud sissesõidukeelu, antakse Schengeni konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt elamisluba ainult erandjuhtumitel.

Konventsiooni artiklis 25 sätestatud konsulteerimine sõltub suurel määral Schengeni infosüsteemi (SIS) toimimisest. Tuleks uurida, kas teabe edastamisel on võimalik kasutada tulevast SIRENE-menetlust.

Käesolevas märkuses esitatud protseduurireeglid tuleb nende praktilise kohaldatavuse seisukohalt läbi vaadata hiljemalt 12 kuu möödumisel Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni jõustumisest.

15. LISA

Lepinguosaliste koostatud ühtlustatud näidisvormid kutse, ülalpidamiskohustuse ja majutuse olemasolu tõendamiseks

SAKSAMAA

PRANTSUSMAA

LEEDU (1)

16. LISA

Ühtse viisataotluse ühtlustatud näidisvorm

17. LISA

Transiiti hõlbustav dokument (FTD)

raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD)

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 693/2003,

14. aprill 2003,

millega kehtestatakse transiiti hõlbustav eridokument (FTD), raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) ning muudetakse ühiseid konsulaarjuhiseid ja üldkäsiraamatut

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (1)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Uute liikmesriikide ühinemise ettevalmistamiseks peaks ühendus arvesse võtma konkreetseid olukordi, mis võivad laienemise tulemusena tekkida, ja sätestama asjakohased õigusaktid, et vältida edaspidiseid probleeme seoses välispiiri ületamisega.

(2)	Ühendus peaks eeskätt tegelema uue olukorraga, mille puhul kolmandate riikide kodanikud peavad tingimata läbima ühe või mitme liikmesriigi territooriumi, et reisida oma riigi kahe osa vahel, mis ei ole geograafiliselt piirnevad.

(3)	Sellisteks maismaatransiidi erijuhtudeks tuleks kehtestada transiiti hõlbustav dokument (Facilitated Transit Document – FTD) ja raudteetransiiti hõlbustav dokument (Facilitated Rail Transit Document – FRTD).

(4)	FTD/FRTD on transiidiviisade väärtusega dokumendid, mis lubavad nende omanikel siseneda, et läbida liikmesriikide territooriumi, vastavalt Schengeni acquis' sätetele välispiiride ületamise kohta.

(5)	Nende dokumentide saamise tingimusi ja korda tuleks hõlbustada kooskõlas Schengeni acquis' sätetega.

(6)	Süsteemi väärkasutamise korral tuleks FTD/FRTD omanike suhtes rakendada siseriikliku õigusega ettenähtud karistusi.

(7)

Kuna liikmesriigid ei saa täielikult täita kavandatud meetme eesmärki, nimelt ühe liikmesriigi antud FTD/FRTD tunnustamist teises liikmesriigis, mille suhtes on siduvad välispiiride ületamist käsitlevad Schengeni acquis' sätted, mistõttu meetmete ulatust ja mõju arvestades oleks eesmärkide saavutamist parem tagada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Samas artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt piirdub käesolev määrus üksnes eesmärgi saavutamiseks vajalikuga.

(8)	FTD ja FRTD ühtne vorm on kehtestatud määruses (EÜ) nr 694/2003. (3)

(9)	Ühiseid konsulaarjuhiseid (4) ja üldkäsiraamatut (5) tuleks vastavalt muuta.

(10)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega tema suhtes kohaldatav. Arvestades, et käesolev määrus põhineb Schengeni acquis'l Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise alusel, otsustab Taani kõnealuse protokolli artikli 5 kohaselt kuue kuu jooksul pärast seda, kui nõukogu on käesoleva määruse vastu võtnud, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(11)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (6) mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (7) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(12)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (8) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(13)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (9) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(14)	Käesolev määrus on Schengeni acquis' edasiarendus või muul viisil sellega seotud liitumislepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses ja muutub seetõttu kohaldatavaks alles pärast kontrolli kaotamist sisepiiridel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Mõiste

1. Käesolev määrus kehtestab hõlbustatud transiidi eesmärgil transiiti hõlbustava dokumendi (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustava dokumendi (FRTD).

2. Hõlbustatud transiit on kolmanda riigi kodaniku konkreetne ja otsene maismaatransiit olukorras, kus ta peab tingimata läbima ühe või mitme liikmesriigi territooriumi, et reisida oma riigi kahe osa vahel, mis ei ole geograafiliselt piirnevad.

Artikkel 2

Eriluba (FTD/FTRD)

1. FTD on hõlbustatud transiiti võimaldav eriluba, mille liikmesriigid võivad anda mitmekordseks sisenemiseks iga maismaal kasutatava transpordivahendiga.

2. FRTD on hõlbustatud transiiti võimaldav eriluba, mille liikmesriigid võivad anda ühekordseks sisenemiseks ja naasmiseks raudteed pidi.

3. FTD/FRTD antakse välja määruses (EÜ) nr 694/2003 sätestatud ühtses vormis.

Artikkel 3

Reguleerimisala ja kehtivus

1. FTD ja FRTD on sama väärtusega kui transiidiviisad ning kehtivad territoriaalselt viisa andnud liikmesriigis ja teistes liikmesriikides, mille kaudu toimub hõlbustatud transiit.

2. FTD kehtib maksimaalselt kuni kolm aastat. FTD-l põhinev transiit ei tohi ületada 24 tundi.

3. FRTD kehtib maksimaalselt kuni kolm kuud. FRTD-l põhinev transiit ei tohi ületada kuut tundi.

II PEATÜKK

FTD/FRTD ANDMINE

Artikkel 4

Tingimused

FTD/FRTD saamiseks peab taotleja:

a)	omama kehtivad dokumenti, mis lubab tal ületada välispiire, mis on määratletud vastavalt 19. juunil 1990. aastal Schengenis alla kirjutatud 14. juuni 1985. aasta Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni (10) artikli 17 lõike 3 punktile a;

b)	olema isik, kelle suhtes ei ole kehtestatud sissesõidukeeldu;

c)	mitte ohustama ühegi liikmesriigi avalikku korda, riigi julgeolekut ega rahvusvahelisi suhteid. FRTD puhul ei kohaldata siiski eelnevat konsulteerimist vastavalt Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 17 lõikele 2;

d)	omama FTD puhul mõjuvaid põhjusi oma riigi territooriumi kahe osa vahel reisimiseks.

Artikkel 5

Taotlemise kord

1. FTD taotlus esitatakse liikmesriigi konsulaarasutusele, kes on edastanud oma otsuse anda FTD/FRTD vastavalt artiklile 12. Kui rohkem kui üks liikmesriik on teatanud oma otsusest FTD anda, esitatakse taotlus selle liikmesriigi konsulaarasutustele, kelle territooriumile sisenetakse esimesena. Käesolev kord sätestab vajaduse korral sageda reisimise vajadust tõendavate dokumentide esitamise, eeskätt peresidemeid või sotsiaalseid, majanduslikke või muid põhjusi käsitlevad dokumendid.

2. FRTD puhul võib liikmesriik reeglina tunnustada muude asutuste või kolmandate osapoolte kaudu edastatud taotlusi.

3. FTD taotlus esitatakse I lisas sätestatud standardvormil.

4. FRTD jaoks vajalikud isikuandmed esitatakse II lisas ettenähtud isikuandmete lehe alusel. Isikuandmete lehe võib täita rongis enne FRTD lisamist ja igal juhul enne sisenemist liikmesriiki, mille rong läbib, tingimusel, et II lisas sätestatud põhilised isikuandmed edastatakse elektrooniliselt pädeva liikmesriigi asutustele rongipileti ostmise taotluse esitamise hetkel.

Artikkel 6

Andmise kord

1. FTD/FRTD annavad liikmesriigi konsulaarasutused ja seda ei anta piiril. FRTD andmise otsuse teevad pädevad konsulaarasutused hiljemalt 24 tunni jooksul pärast artikli 5 lõikes 4 sätestatud elektroonilist edastamist.

2. FTD/FRTD-d ei kanta kehtivuse kaotanud reisidokumenti.

3. Selle reisidokumendi kehtivus, kuhu FTD/FRTD kantakse, peab olema pikem kui FTD/FRTD oma.

4. FTD/FRTD-d ei kanta reisidokumenti, mis ei kehti üheski liikmesriigis. Sel juhul kannavad konsulaarasutused selle viisa ühtse vorminguga vormile vastavalt määrusele (EÜ) nr 333/2002. (11) Kui reisidokument kehtib ainult ühes või mitmes liikmesriigis, on FTD/FRTD piiratud kõnealuse liikmesriigi või kõnealuste liikmesriikidega.

Artikkel 7

FTD/FRTD halduskulud

1. FTD taotluse menetlemise halduskuludele vastav lõiv on 5 eurot.

2. FRTD antakse tasuta.

III PEATÜKK

FTD/FRTD-ga SEOTUD ÜLDSÄTTED

Artikkel 8

Tagasilükkamine

1. Kui konsulaaresindus keeldub taotluse läbivaatamisest või FTD/FTRD andmisest, reguleeritakse selle korda ja vaidlustamist vastava liikmesriikigi siseriikliku õigusega.

2. Kui FTD/FRTD andmisest keeldutakse ja siseriiklik õigus nõuab sellise keeldumise põhjuste esitamist, edastatakse põhjused taotlejale.

Artikkel 9

Karistused

Süsteemi väärkasutamise korral tuleks FTD/FRTD omaniku suhtes rakendada siseriikliku õigusega ettenähtud karistusi.

Sellised karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning sisaldama FTD/FRTD kehtetuks tunnistamise või tühistamise võimalust.

IV PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 10

Sõltuvalt käesolevas määruses sätestatud erieeskirjadest kohaldatakse ka FTD/FRTD suhtes viisasid käsitlevaid Schengeni acquis' sätteid.

Artikkel 11

1. Ühiseid konsulaarjuhiseid muudetakse käesolevaga järgmiselt:

I osasse lisatakse järgmine punkt:

“2.5.

Viisaga samatähenduslikud välispiiride ületamist lubavad dokumendid: FTD/FRTD

Hõlbustatud transiidiks võib FTD/FRTD anda vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 693/2003 (12) ja (EÜ) nr 694/2003 (13) (vt lisa 17).”

b)	käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 694/2003 tekst lisatakse lisana 17.

2. Üldkäsiraamatut muudetakse järgmiselt:

I osasse lisatakse järgmine punkt:

“3.4.

VIISAGA SAMATÄHENDUSLIKUD VÄLISPIIRIDE ÜLETAMIST LUBAVAD DOKUMENDID: FTD/FRTD

Hõlbustatud transiidiks võib FTD/FRTD anda vastavalt nõukogu määrustele (EÜ) nr 693/2003 (14) ja (EÜ) nr 694/2003 (15) (vt lisa 15).”

b)	käesoleva määruse ja määruse (EÜ) nr 694/2003 tekst lisatakse lisana 15.

Artikkel 12

Rakendamine

1. Liikmesriigid, kes otsustavad anda FTD ja FRTD, edastavad selle otsuse nõukogule ja komisjonile. Komisjon avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas. See jõustub selle avaldamise päeval.

2. Liikmesriigid, kes otsustavad FTD ja FRTD andmise lõpetada, edastavad selle otsuse nõukogule ja komisjonile. Komisjon avaldab otsuse Euroopa Liidu Teatajas. Otsus jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle avaldamist.

Artikkel 13

Aruanne

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande transiiti hõlbustava süsteemi kohta hiljemalt kolm aastat pärast esimese artikli 12 lõikes 1 sätestatud otsuse jõustumist.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Luxembourg, 14. aprill 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

A. GIANNITSIS

I LISA

II LISA

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 694/2003,

14. aprill 2003,

määrusega (EÜ) nr 693/2003 ettenähtud transiiti hõlbustavate dokumentide (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustavate dokumentide (FRTD) ühtse vormi kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 62 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, (16)

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (17)

ning arvestades järgmist:

(1)	Uute liikmesriikide liitumise ettevalmistamiseks peaks ühendus arvesse võtma konkreetseid olukordi, mis võivad laienemise tulemusena tekkida, ja sätestama asjakohased õigusaktid, et vältida edaspidiseid probleeme seoses välispiiri ületamisega.

(2)

Nõukogu määrusega (EÜ) nr 693/2003 (18) kehtestatakse transiiti hõlbustav dokument (FTD) ja raudteetransiiti hõlbustav dokument (FRTD) sellisteks maismaatransiidi erijuhtudeks, kui kolmandate riikide kodanikud peavad tingimata läbima ühe või mitu liikmesriiki, et reisida oma riigi kahe osa vahel, mis ei ole geograafiliselt piirnevad. Kehtestada tuleks nende dokumentide ühtsed vormid.

(3)

Need ühtsed vormid peavad sisaldama kogu vajalikku teavet ja vastama väga kõrgetele tehnilistele nõudmistele, eriti järeletegemist ja võltsimist välistavate kaitsemeetmete osas. Vormid peaksid ka sobima kasutamiseks kõikides liikmesriikides ja olema varustatud üldiselt äratuntavate turvaelementidega, mis on palja silmaga selgesti nähtavad.

(4)	Selliste ühisstandardite vastuvõtmise pädevus tuleks anda komisjonile, keda abistab nõukogu 29. mai 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1683/95 (ühtse viisavormi kohta) (19) artikliga 6 loodud komitee.

(5)

Tagamaks, et nimetatud teavet ei levitata laiemalt kui vaja, peaks iga FTD/FRTD andev liikmesriik määrama ka ainult ühe ühtset FTD/FRTD vormi trükkiva asutuse, kusjuures liikmesriigile jääb õigus seda asutust vajaduse korral vahetada. Turvalisuse tagamiseks peab iga selline liikmesriik teatama kõnealuse pädeva asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

(6)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused. (20)

(7)

(8)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb nimetatud kahe riigi ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, (21) mis on seotud nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (22) artikli 1 punktis B osutatud valdkonnaga.

(9)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (23) Ühendkuningriik ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(10)

Käesolev määrus on nende Schengeni acquis' sätete edasiarendus, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis' sätetes; (24) Iirimaa ei osale seetõttu selle vastuvõtmises ja see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)	Käesolev määrus on Schengeni acquis' edasiarendus või muul viisil sellega seotud liitumislepingu artikli 3 lõike 1 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Transiiti hõlbustavad dokumendid (FTD), mida liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 693/2003 artikli 2 lõikele 1, valmistatakse ühtse vormina (kleebis) ja on samaväärsed transiidiviisadega. Nad peavad vastama käesoleva määruse I lisas ettenähtud nõuetele.

2. Raudteetransiiti hõlbustavad dokumendid (FRTD), mida liikmesriigid annavad vastavalt määruse (EÜ) nr 693/2003 artikli 2 lõikele 2, valmistatakse ühtse vormina (kleebis) ja on samaväärsed transiidiviisadega. Nad peavad vastama käesoleva määruse II lisas ettenähtud nõuetele.

Artikkel 2

1. Artikli 4 lõikes 2 nimetatud korras kehtestatakse ühtse FTD ja FRTD vormi täiendav tehnospetsifikaat järgmises:

a)	täiendavad turvaelemendid ja -nõuded, sealhulgas tugevdatud võltsimis- ja järeletegemisvastased standardid;

b)	ühtse FTD/FRTD täitmise tehnilised menetlused ja reeglid;

c)	ühtse FTD/FRTD täitmise muud nõuded.

2. Ühtse FTD ja FRTD värvilahendust võib muuta artikli 4 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 3

1. Artiklis 2 osutatud spetsifikaadi osad on salajased ja neid ei avalikustata. Need tehakse kättesaadavaks üksnes liikmesriikide määratud asutustele, kes vastutavad trükkimise eest, ning liikmesriigi või komisjoni poolt nõuetekohaselt volitatud isikutele.

2. Iga liikmesriik, kes on otsustanud anda FTD/FRTD, nimetab ühe nende trükkimise eest vastutava asutuse. Liikmesriik teatab selle asutuse nime komisjonile ja teistele liikmesriikidele. Kaks või enam liikmesriiki võivad sel eesmärgil nimetada ühe ja sama asutuse. Igal liikmesriigil on õigus enda määratud asutust vahetada. Liikmesriik teatab sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Artikkel 4

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1683/95 artikli 6 lõike 2 alusel loodud komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtaeg on kaks kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 5

Isikutel, kellele FTD ja FRTD on välja antud, on õigus kontrollida FTD-le/FRTD-le kantud isikuandmeid ja vajaduse korral nõuda paranduste tegemist või kustutamist, ilma et see piiraks andmekaitsereeglite kohaldamist. FTD-l ja FRTD-l ei näidata andmeid masinloetaval kujul, välja arvatud juhul, kui see on käesoleva määruse lisadega ette nähtud või kui need on esitatud vastavas reisidokumendis.

Artikkel 6

Liikmesriigid, kes on otsustanud anda artiklis 1 määratletud ühtseid FTD ja FRTD vorme, teevad seda hiljemalt ühe aasta jooksul pärast artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatud täiendavate turvaelementide ja -nõuete vastuvõtmist.

I lisa punktis 2 ja II lisa punktis 2 nimetatud foto lisamise vajaduse üle võib otsustada 2005. aasta lõpuks.

Artikkel 7

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on Euroopa Ühenduse asutamislepingu kohaselt tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav.

Luxembourg, 14. aprill 2003

Nõukogu nimel

eesistuja

A. GIANNITSIS

I LISA

TRANSIITI HÕLBUSTAV DOKUMENT (FTD)

Turvaelemendid

1.	Sellel väljal peab olema optiliselt muutuv märk (OVD), mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisuse tasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk. Sõltuvalt vaatenurgast muutuvad nähtavaks erinevates suurustes ja värvides 12 tähte, kirjatäht “E” ja maakera.

2.	Kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud foto.

3.	Selles lahtris peab olema väljaandvat liikmesriiki näitav kirjatähest või -tähtedest koosnev peidetud kujutisega logo. Rõhtsalt hoidmisel on see logo hele, 90-kraadise nurga all tume. Logosid kasutatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1683/95.

4.	Selle välja keskel asetseb optiliselt muutuvates värvides ja suurtähtedega kirjutatud lühend “FTD”. Sõltuvalt vaatenurgast on see kas roheline või punane.

5.	Selles lahtris asetseb FTD number, mis on eelnevalt valmis trükitud ja algab väljaandnud riiki tähistava kirjatähe või -tähtedega, nagu kirjeldatud punktis 3. Kasutatakse spetsiaalset trükikirja.

Täidetavad lahtrid

6.	See lahter algab sõnaga “kehtiv”. Väljastav asutus märgib piirkonna või piirkonnad, kus FTD kehtib.

7.	See lahter algab sõnaga “alates” ning kaugemal samal real asetseb sõna “kuni”. Väljastav asutus märgib siia FTD kehtivusaja.

8.	See lahter algab sõnadega “sissesõitude arv” ning kaugemal samal real “läbisõidu kestus” ja seejärel sõna “päeva”.

9.	See lahter algab sõnadega “välja antud” ja seda kasutatakse väljaandmise koha märkimiseks.

10.	See lahter algab väljaandmise kuupäevaga, mille täidab väljastav asutus, ja kaugemal samal real asetseb “passi number”, kuhu kirjutatakse FTD omaniku passi number.

11.	Sellesse lahtrisse märgitakse omaniku perekonna- ja eesnimi.

12.	See lahter algab sõnaga “märkused”. Väljastav asutus kasutab seda vajalikuks peetava täiendava teabe märkimiseks tingimusel, et see on kooskõlas artiklis 5 sätestatuga. Järgmised kaks ja pool rida on selliste märkuste jaoks tühjaks jäetud.

13.	Selles lahtris asetseb masinloetav teave välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks.

Paber ei tohi olla värviline (valge põhivarjund).

Lahtreid tähistavad sõnad esitatakse inglise, prantsuse ja väljaandva riigi keeles.

FTD näidis

II LISA

RAUDTEETRANSIITI HÕLBUSTAV DOKUMENT (FRTD)

Turvaelemendid

1.	Sellel väljal peab olema optiliselt muutuv märk (OVD), mis on vähemalt sama tuvastuskvaliteedi ja turvalisuse tasemega kui parajasti ühtsel viisavormil kasutatav märk. Sõltuvalt vaatenurgast muutuvad nähtavaks erinevates suurustes ja värvides 12 tähte, kirjatäht “E” ja maakera.

2.	Kõrgete turvastandardite kohaselt teostatud foto.

3.	Selles lahtris peab olema väljaandvat liikmesriiki näitav kirjatähest või -tähtedest koosnev peidetud kujutisega logo. Rõhtsalt hoidmisel on see logo hele, 90kraadise nurga all tume. Logosid kasutatakse vastavalt määrusele (EÜ) nr 1683/95.

4.	Selle välja keskel asetseb optiliselt muutuvates värvides ja suurtähtedega kirjutatud lühend “FRTD”. Sõltuvalt vaatenurgast on see kas roheline või punane.

5.	Selles lahtris asetseb FRTD number, mis on eelnevalt valmis trükitud ja algab väljaandnud riiki tähistava kirjatähe või -tähtedega, nagu kirjeldatud eespool punktis 3. Kasutatakse spetsiaalset trükikirja.

Täidetavad lahtrid

6.	See lahter algab sõnaga “kehtiv”. Väljastav asutus märgib piirkonna või piirkonnad, kus FRTD kehtib.

7.	See lahter algab sõnaga “alates” ning kaugemal samal real asetseb sõna “kuni”. Väljastav asutus märgib siia FRTD kehtivusaja.

8.	Selles lahtris on kiri “üks sisenemine ja tagasipöördumine” ning kaugemal sõna “tundi”.

9.	See lahter algab sõnadega “välja antud” ja seda kasutatakse väljaandmise koha märkimiseks.

10.	See lahter algab väljaandmise kuupäevaga, mille täidab väljastav asutus, ja kaugemal samal real asetseb “passi number”, kuhu kirjutatakse FRTD omaniku passi number.

11.	Sellesse lahtrisse märgitakse omaniku perekonna- ja eesnimi.

12.	See lahter algab sõnaga “märkused”. Väljastav asutus kasutab seda vajalikuks peetava täiendava teabe märkimiseks tingimusel, et see on kooskõlas artiklis 5 sätestatuga. Järgmised kaks ja pool rida on selliste märkuste jaoks tühjaks jäetud.

13.	Selles lahtris asetseb masinloetav teave välispiiridel toimuva kontrolli hõlbustamiseks.

Paber ei tohi olla värviline (valge põhivarjund).

Lahtreid tähistavad sõnad esitatakse inglise, prantsuse ja väljaandva riigi keeles.

FRTD näidis

(1) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(2) Arvamus on esitatud 8. aprillil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(3) ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.

(4) EÜT C 313, 16.12.2002, lk 1. Juhiseid on muudetud määrusega (EÜ) nr 415/2003 (ELT L 64, 7.3.2003, lk 1).

(5) EÜT C 313, 16.12.2002, lk 97.

(6) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(7) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(8) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(9) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

(10) EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud otsusega 2003/170/JSK (ELT L 67, 12.3.2003, lk 27).

(11) EÜT L 53, 23.2.2002, lk 4.

(12) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(13) ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.

(14) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(15) ELT L 99, 17.4.2003, lk 15.

(16) Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.

(17) Arvamus on esitatud 8. aprillil 2003 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(18) ELT L 99, 17.4.2003, lk 8.

(19) EÜT L 164, 14.7.1995, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 334/2002 (EÜT L 53, 23.2.2002, lk 23).

(20) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(21) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(22) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(23) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(24) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

18. LISA

Ühtseid viisasid väljaandvate esinduste tabel

AFGANISTAN

Kabul

x (1)

ALBAANIA

Tirana

Gjirokaster

Korutsa

Scutari

Valona

ALŽEERIA

Algiers

Annaba

Oran

x (2)

AMEERIKA ÜHENDRIIGID

Washington

Atlanta

Boston

Chicago

Detroit

Houston

Los Angeles

Miami

Minneapolis

Newark

New Bedford

New Orleans

New York

Philadelphia

San Francisco

Providence

San Juan (Porto Rico)

ANDORRA

Andorra-La-Vella

ANGOLA

Luanda

Benguela

ARAABIA ÜHENDEMIRAADID

Abu Dhabi

Dubai

ARGENTIINA

Buenos Aires

Bahia Blanca

Cordoba

Mendoza

Rosario – Santa Fé

La Plata

Mar del Plata

ARMEENIA

Yerevan

ASERBAIDŽAAN

Bakuu

AUSTRAALIA

Canberra

Adelaide

Brisbane

Melbourne

Perth

Sydney

BAHREIN

Manama

BANGLADESH

Dhaka

BENIN

Cotonou

BHUTAN

Thimphu

BOLIIVIA

La Paz

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA

Sarajevo

BOTSWANA

Gaborone

BRASIILIA

Brasilia

Belém

Belo Horizonte

Curitiba

Porto Alegre

Recife

Rio de Janeiro

Salvador-Bahia

Santos

São Paulo

BRUNEI

Bandar Seri Begawan

BULGAARIA

Sofia

Plovdiv

BURKINA FASO

Ouagadougou

BURUNDI

Bujumbura

CABO VERDE

Praia

COLOMBIA

Bogotá

COSTA RICA

San José

CŌTE D'IVOIRE

Abidjan

DJIBOUTI

Djibouti

DOMINIKAANI VABARIIK

Santo Domingo

ECUADOR

Quito

EESTI

Tallinn

EGIPTUS

Cairo

Alexandria

EKVATORIAAL-GUINEA

Malabo

Bata

EL SALVADOR

San Salvador

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

Skopje

x (3)

ERITREA

Asmara

ETIOOPIA

Addis Ababa

FIDŽI

Suva

FILIPIINID

Manila

GABON

Libreville

GHANA

Accra

GRUUSIA

Tbilisi

GUATEMALA

Guatemala City

GUINEA

Conakry

GUINEA-BISSAU

Bissau

HAITI

Port-au-Prince

HIINA

Beijing

Canton (Guangzhou)

Shanghai

Hongkong

Macau

Wuhan

HONDURAS

Tegucigalpa

HORVAATIA

Zagreb

Split

Rijeka (Fiume)

Ida-Timor

Dili

IIRIMAA

Dublin

IISRAEL

Tel Aviv

Jeruusalemm

Haifa

INDIA

New Delhi

Mumbai (Bombay)

Kolkata (Calcutta)

Goa

Chennai (Madras)

Pondichery

INDONEESIA

Jakarta

IRAAN

Teheran

IRAAK

Bagdad

x (4)

x (2)

x (4)

BE (4)

x (4)

JAAPAN

Tokyo

Osaka-Kobe

JAMAICA

Kingston

JEEMEN

Sana'a

Aden

x (4)

JORDAANIA

Amman

KAMBODŽA

Phnom Penh

KAMERUN

Yaoundé

Douala

KANADA

Ottawa

Hamilton

Montreal

Toronto

Vancouver

KASAHSTAN

Almatõ

KATAR

Doha

KEENIA

Nairobi

KESK-AAFRIKA VABARIIK

Bangui

KONGO

Brazzaville

Pointe-Noire

KONGO

(DEMOKRAATLIK VABARIIK)

Kinshasa

Lubumbashi

x (4)

Matadi

x (4)

(PÕHJA-) KOREA

Pyongyang

(LÕUNA-) KOREA

Seoul

KUUBA

Havana

KÜPROS

Nicosia

KUVEIT

Kuwayt

KÕRGÕZSTAN

Biškek

LAOS

Vientiane

LEEDU

Vilnius

LIBEERIA

Monrovia

X (4)

x (4)

LIIBANON

Beirut

LIIBÜA

Tripoli

Benghazi

LÕUNA-AAFRIKA VABARIIK

Pretoria

Capetown

Durban

Johannesburg

LÄTI

Riia

MADAGASKAR

Antananarivo

Diego-Suarez

Tamatave

Majunga

MALAISIA

Kuala Lumpur

MALAWI

Lilongwe

MALI

Bamako

MALTA

Valletta

MAURITAANIA

Nouakchott

MAROKO

Rabat

Agadir

Casablanca

Fez

Marrakesh

Nador

Tangier

Tetouan

MAURITIUS

Port Louis

MEHHIKO

Mexico City

Guadalajara

MOLDOVA

Chisinau

MONACO

Monaco

MONGOOLIA

Ulan Bator

DE (4)

MOSAMBIIK

Maputo

Beira

MYANMAR (BIRMA)

Rangoon

NAMIIBIA

Windhoek

NEPAL

Kathmandu

NIKARAAGUA

Managua

NIGEERIA

Abuja

Lagos

NIGER

Niamey

OMAAN

Muscat

PAAPUA UUS-GUINEA

Port Moresby

PAKISTAN

Islamabad

Karachi

PANAMA

Panama City

PARAGUAY

Asunción

PERUU

Lima

POOLA

Varssavi

Wroclaw

Gdansk

Krakow

Szczecin

PÜHA TOOL

Vatikan (Rooma)

RUMEENIA

Bukarest

Constantza

Sibiu

Timisoara

X (2)

RWANDA

Kigali

SAINT LUCIA

Castries

SAMBIA

Lusaka

SAN MARINO

San Marino

SÃO TOMÉ + PRINCIPE

São Tomé

SAUDI ARAABIA

Riyadh

Jedda

SEIŠELLID

Victoria

SENEGAL

Dakar

St Louis

SERBIA JA MONTENEGRO

Belgrad

Podgorica

Kosovo/Pristina

x (2)

SIERRA LEONE

Freetown

X (2)

SINGAPUR

Singapur

SLOVAKKIA

Bratislava

SLOVEENIA

Ljubljana

Koper

SOMAALIA

Mogadishu

x (4)

x (2)

SRI LANKA

Colombo

SURINAME

Paramaribo

SUDAAN

Khartoum

SÜÜRIA

Damascus

Aleppo

ŠVEITS

Bern

Genf

Zürich

Basel

Lugano

Lausanne

St-Gallen

ZIMBABWE

Harare

TADŽIKISTAN

Dušanbe

TAI

Bangkok

TANSAANIA

Dar-es-Salaam

TOGO

Lomé

TRINIDAD JA TOBAGO

Port-of-Spain

TŠAAD

N'Djamena

TŠEHHI VABARIIK

Praha

TŠIILI

Santiago

TUNEESIA

Tunis

Sfax

TÜRGI

Ankara

Edirne

Istanbul

Izmir

TÜRKMENISTAN

Ashabad

UGANDA

Kampala

UKRAINA

Kiiev

Mariupol

Odessa

UNGARI

Budapest

UUS-MEREMAA

Wellington

URUGUAY

Montevideo

USBEKISTAN

Taškent

VALGEVENE

Minsk

VANUATU

Port Vila

VENEMAA

Moskva

Murmansk

Novorossisk

Novosibirsk

Petrozavodsk

Saratov

St Peterburg

VENEZUELA

Caracas

Valencia

Maracay

VIETNAM

Hanoi

Ho Chi Minh (Vietnam)

ÜHENDKUNINGRIIK

London

Bedford

Edinburgh-Glasgow

Hamilton (Bermuda)

Manchester

Tabelist võib näha järgmist:

Praegu ei ole ükski liikmesriik esindatud järgmistes riikides:

ANTIGUA JA BARBUDA

BAHAMA

BARBADOS

BELAU

BELIZE

DOMINICA

GAMBIA

GRENADA

GUYANA

KIRIBATI

LESOTHO

LIECHTENSTEIN

MALDIIVID

MARSHALLI SAARED

MIKRONEESIA

NAURU

PÕHJA-MARIAANID (SAARED)

SAALOMONI SAARED

SAINT KITTS JA NEVIS

SAINT VINCENT JA GRENADIINID

SAMOA

SVAASIMAA

TONGA

TUVALU

Ühel või enamal liikmesriigil puudub praegu esindus järgmistes riikides:

AFGANISTAN

ANDORRA

ANGOLA

ARMEENIA

ASERBAIDŽAAN

BHUTAN

BOLIIVIA

BRUNEI

BURUNDI

CABO VERDE

COSTA RICA

DJIBOUTI

ECUADOR

EKVATORIAAL-GUINEA

EL SALVADOR

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK

ERITREA

FIDŽI

GABON

GRUUSIA

GUINEA

GUINEA-BISSAU

HAITI

HONDURAS

IDA-TIMOR

IRAAK

JAMAICA

JEEMEN

KAMBODŽA

KAMERUN

KASAHSTAN

KATAR

KESK-AAFRIKA VABARIIK

KOMOORID

KONGO

(PÕHJA-) KOREA

KUVEIT

KÕRGÕZSTAN

LAOS

LIIBANON

LIIBÜA

MADAGASKAR

MALAWI

MALI

MALTA

MAURITAANIA

MAURITIUS

MOLDOVA

MONACO

MONGOOLIA

MYANMAR (BIRMA)

NIGER

OMAAN

PANAMA

PAAPUA UUS-GUINEA

PARAGUAY

PÜHA TOOL

RWANDA

SAINT LUCIA

SAN MARINO

SÃO TOMÉ AND PRINCIPE

SEIŠELLID

SLOVAKKIA

SUDAAN

SURINAME

TADŽIKISTAN

TOGO

TRINIDAD JA TOBAGO

TŠAAD

TÜRKMENISTAN

UGANDA

USBEKISTAN

UUS-MEREMAA

VALGEVENE

VANUATU

Praeguseks on kõik esindused suletud järgmistes riikides:

LIBEERIA

SIERRA LEONE

SOMAALIA

(1) Esindus väljastab viisasid ainult diplomaatilise passi või teenistuspassi omanikele.

(2) Praegu esindus viisasid ei väljasta.

(3) Kontaktasutus.

(4) Esindus on praegu suletud.

(5) Alates 1. novembrist 2005, üksnes viisade väljastamiseks diplomaatiliste passide omanikele ja ametlike delegatsioonide liikmetele.