13.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 316/16


Eripärasertifikaate käsitleva määruse (EMÜ) nr 2082/92 artikli 8 lõike 1 teise lõigu kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 316/07)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 8 ja 9. Kõik taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi pädevale asutusele viie kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktides 4.2, 4.3 ja 4.4 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2082/92.

TAOTLUS ERIPÄRASERTIFIKAATIDE REGISTREERIMISEKS

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2082/92

 “BOERENKAAS” 

EÜ number: NL/00023/25.06.2003

1.   Pädev asutus:

Nimi:

Hoofdproductschap Akkerbouw (HPA)

Aadress:

Postbus 29739

2502 LS Den Haag

Nederland

Telefon:

070-370 85 02

Faks:

070-370 84 44

2.   Taotlejate rühm:

2.1.   Nimi: Bond van Boerderijzuivelbereiders (Põllumajanduslike piimatöötlejate ühendus)

2.2.   Aadress:

Postbus 29773

2502 LT Den Haag

Nederland

Telefon: 070 — 3382960

Faks: 070 — 3382812

2.3   Liikmed: Tootjad/töötlejad (X) Muud ( )

Bond van Boerderijzuivelbereiders esindab oma liikmete huve, kelleks on piimakarjapidajad ja piimatoodete tootjad kõige laiemas tähenduses.

Bond van Boerderijzuivelbereiders (BBZ) liikmed toodavad juustu ja teisi piimatooteid enda karja piimast (veised, kitsed või lambad). BBZ-l on 420 liiget, kellest rohkem kui 350 valmistavad boerenkaas'i (talujuust).

3.   Tootelik:

toorpiimast valmistatud poolkõva või kõva juust

4.   Tehnospetsifikaat:

(Artikli 6 lõikes 2 sätestatud tingimuste kokkuvõte)

4.1.   Nimetus:: “Boerenkaas” (ainult hollandi keeles)

4.2.   Tootmise erimeetod:: Boerenkaas on talumajapidamises lehma, kitse, lamba või pühvli toorpiimast valmistatud juust. Vähemalt pool piimast peab pärinema talupidaja enda karjalt. Piima võib juurde osta kuni kahelt piimakarjapidajalt, juurdeostetava piima kogus ei tohi aga ületada talupidaja enda toodangut.

Tooraineks võib olla:

Toorainena kasutatavat piima ei tohi olla töödeldud üle 40 oC temperatuuril, fosfataasi aktiivsus peab olema sarnane toorainena kasutatava toorpiimaga.

Juustu valmistamist tuleb alustada 40 tunni jooksul pärast lüpsmist.

Abiained ja lisandid

Tootmismeetod

Toorpiim kalgendatakse 30 °C juures 40 tunni jooksul pärast lüpsmist.

Hapendavad segatüvi bakterid hoolitsevad hapnemise eest.

Pärast vadaku lõikamist, segamist ja nõrutamist pestakse vadaku ja kalgendi segu kuuma veega üks või kaks korda nii, et segu kuumutatakse kuni 37 °C.

Pärast töötlemist pannakse see juustuvormidesse.

Enne pressimist või sellel ajal pannakse juustule kaseiinimärk boerenkaas'i nimega, millel on soovitavalt märgitud ka piimaliik.

Pärast pressimist ja käärimist, mis kestab mõned tunnid, asetatakse juust soolvette, mis sisaldab 18–22 % keedusoola (naatriumkloriid).

Lühim juustu valmimise aeg on 13 päeva alates valmistamise alustamisest temperatuuril 12 °C.

Enne iseloomuliku maitse omandamist valmib boerenkaas edasi talumajapidamise laagerdusruumides või kaupluses. Laagerdumise aeg varieerub mõnest nädalast kuni aastani.

4.3.   Traditsioonilisus: Nimetus boerenkaas on eelkõige seotud traditsiooniliselt talumajapidamises peamiselt talu enda toorpiimast valmistatud tootega.

Kuni 1874. aastani töödeldi kogu piim talumajapidamises. Pärast seda hakati tasapisi piima tööstuslikult töötlema. Juustu valmistamisel kasutatavat piima hakati pastöriseerima 20. sajandi esimestel aastatel. Selle tagajärjel kaotas tööstuslikult valmistatud juust iseloomulikud omadused. Talumajapidamistes säilis toorpiima traditsiooniline töötlemine.

Tänu piimas looduslikult leiduvatele ensüümidele, nt piimalipaasile ja baktefloorale, mis lüpsmise ajal ja pärast seda piimas tekib, omandab toorpiimast valmistatud juust tugevamad maitseomadused. Juust on täidlasema, tugevama ja vürtsikama maitsega. Paljud tarbijad peavad seda maitset boerenkaas'ile iseloomulikuks ja erinevuseks võrreldes tööstuslikult valmistatud juustuga. Mida kauem juust valmib, seda tugevamaks muutub maitse.

1982. aastal sätestati määrusega juustutoodete kohta põllumajanduse kvaliteedialase õigusakti kohaselt uued eeskirjad. Need eeskirjad käsitlevad juustu kvaliteeti, piima päritolu ja valmistusviisi. Vastav kvaliteedimärk tõendab, et boerenkaas on peamiselt talu enda toorpiimast talumajapidamises valmistatud toode, mida säilitatakse lühikest aega.

Nende õigusaktide abil loodi võimalus lisaks lehmapiimale töödelda ka kitse-, lamba- või pühvlipiima ning toorpiimast toota madalama rasvasisaldusega juustu.

Eespool nimetatu iseloomustab kasutatavat toorainet ja tootmismeetodit.

4.4.   Spetsifikatsioon:: Boerenkaas on talumajapidamises lehma, kitse, lamba või pühvli toorpiimast toodetud (pool)kõva juust. Boerenkaas'i rasvasisaldus sõltub töödeldava piima rasvasisaldusest.

Juust võib sisaldada köömneid või teisi seemneid/ ürte või vürtse.

Mida kauem juust valmib, seda kõvemaks ja kuivemaks ta muutub, kuni saadakse kõva juust.

Toodete nimetused on nt Gouda boerenkaas, ürtidega Gouda boerenkaas, Edamer boerenkaas, Leideni boerenkaas, boerenkaas kitsepiimast ja boerenkaas lambapiimast.

Ülevaade Boerenkaas'i iseloomulikest omadustest ja nõuetest koostisele

4.5.   Eripära miinimumnõuded ja kontrollimenetlused:: Praegu kehtivad õigussätted Boerenkaas'i kohta on sätestatud põllumajanduses kvaliteeditagamise otsuse kohaselt. Need sätted käsitlevad juustu kvaliteeti, piima päritolu ja valmistusviisi. Vastav kvaliteedimärk tõendab, et Boerenkaas on toodetud talumajapidamises toorpiimast, mida on hoitud lühikest aega ning mis pärineb peamiselt talu enda karjalt.

Boerenkaas'i puhul kehtivad nõukogu määruse (EMÜ) nr 2082/92 punktis 4.2 (tootmise erimeetod) ja tabelis punktis 4.4 (iseloomulikud omadused ja koostis) sätestatud nõuded. Need on sätestatud õigusaktides piimatoodete või juustu kohta põllumajanduses kvaliteeditagamise raames.

Igas ettevõttes kontrollitakse juustu valmistamisel kasutatava toorpiima, mis ei ole vanem kui 40 tundi ja kaseiinimargi kasutamist iga kuue kuni 8 nädala järel. Üks kord aastas kontrollitakse, millistest ettevõtetest pärineb piim. Koostise kontroll hõlmab kuivaine rasvasisaldust ning kuivaine niiskus- ja soolasisaldust. Neid näitajaid kontrollitakse kuus kuni kaheksa korda aastas.

Lisaks sellele on kontroll suunatud teiste tabelis 4.4 nimetatud erinevate juustusortide iseloomulike omaduste järgimise jälgimisele. Iseloomulike omaduste järgimist kontrollitakse iga kuue kuni kaheksa nädala järel vaatluse teel.

Kontrollasutus: COKZ

5.   Reserveerimistaotlus vastavalt artikli 13 lõikele 2:

Bond van Boerderijzuivelbereiders taotleb kaitset nimele “Boerenkaas” vastavalt artikli 13 lõike 2 punktile a. Kaitset taotletakse ainult hollandikeelsele nimele “Boerenkaas”.