|
8.10.2005 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 250/2 |
Juhend tehnilise kausta koostamiseks väetisele märke “EÜ väetis” taotlemisel vastavalt määrusele 2003/2003
(2005/C 250/02)
(EMPs kohaldatav tekst)
SISSEJUHATAV MÄRKUS
Käesolev juhend on mõeldud nende abistamiseks, kes soovivad registreerida uut väetist selle kandmiseks tunnustatud EÜ väetiste nimekirja.
Kuigi juhend ei ole siduv, on selles nõutud teave vajalik, et vältida viivitusi taotluste läbivaatamisel.
Ühtlasi on lisatud liikmesriikide ametiasutuste aadressid, kuhu tuleb taotlused saata.
Seejärel edastab liikmesriik taotluse läbivaatamiseks asjaomasele komisjoni töörühmale.
Käesolev dokument on valminud koostöös ekspertidega, kes esindavad:
|
(1) |
liikmesriikide asjaomaseid asutusi, |
|
(2) |
äriühinguid, mis kuuluvad Euroopa Väetisetootjate Ühendusse (EFMA), |
|
(3) |
Euroopa Standardikomiteed (CEN) TC 260. |
1. EESMÄRK
Käesoleva dokumendi eesmärk on võimalikult täpselt määratleda teave, mida komisjoni väetiste töörühm vajab, et hinnata taotlusi väetiste kandmiseks määruse 2003/2003 I lisasse (1) ning sellest lähtuvalt omistada neile märge “EÜ väetis”.
Seega on juhend mõeldud kõigile isikutele (tootjatele või nende esindajatele), kes soovivad taotleda väetisele või väetiseliigile märget “EÜ väetis”.
Käesolev teabedokument on koostatud määruse 2003/2003 artikli 14 rakendamise tulemusena, mis sätestab:
|
a) |
väetis tagab toiteelementide tõhusa kättesaadavuse; |
|
b) |
on kindlaks määratud asjakohased proovivõtu-, analüüsi- ja vajaduse korral ka katsemeetodid; |
|
c) |
seda liiki väetised ei kahjusta tavalistes kasutustingimustes inimese, loomade või taimede tervist või keskkonda. |
Praktika on näidanud, et taotlusi menetletakse kiiremini, kui need on esitatud tehnilise kaustana, mis sisaldab kogu vajalikku teavet eespool toodud nõuete hindamiseks.
Sellest lähtuvalt ei ole käesoleva dokumendi tööversioon lõplik, vaid selles on võimalik teha muudatusi vastavalt töörühma kogemustele ning teaduslike ja tehniliste teadmiste arengule.
2. TEHNILISE KAUSTA SISU
Kaust peab koosnema vähemalt viiest eraldi peatükist:
|
— |
teave väetise toimest tervisele, keskkonnale ja turvalisusele, |
|
— |
agronoomilised andmed, |
|
— |
analüüsimeetodite ja tulemuste üksikasjad, |
|
— |
taotlus määruse 2003/2003 I lisasse kandmiseks, |
|
— |
muu oluline teave. |
3. PEATÜKKIDES NÕUTAVA TEABE KIRJELDUS
3.1. Teave väetise toimest tervisele, keskkonnale ja turvalisusele
3.1.1. Ohutuskaart
Koostada ohutuskaart, mis sisaldab 5. märtsi 1991. aasta direktiivis 91/155/EMÜ (2), muudetud 10. detsembri 1993. aasta direktiiviga 93/112/EMÜ (3) ja 27. juuli 2001 (4) aasta direktiiviga 2001/58/EÜ, loetletud lahtreid vastavalt nimetatud direktiivi lisas esitatud selgitavatele märkustele.
Kuigi kõigi olemaolevate ühenduse õigusaktide alla kuuluvate väetiste puhul ei ole ohutuskaart kohustuslik, on see suurepärane teabeallikas ka siis, kui selle teatud lahtreid ei ole kavandatava väetise puhul võimalik kohaldada.
3.1.2. Lisateave
Lisaks tuua välja ebasoovitavad ained ning keemilised või bioloogilised mõjurid, millel teadaolevalt on või võib olla mõju inimeste või loomade tervisele või keskkonnale.
3.2. Agronoomilised andmed
3.2.1. Põhitoime ja kõrvalmõjud
Kirjeldada toote põhitoimet selle kasutamisel soovitatud kasutamistingimuste kohaselt ning loetleda toimeained, mis kirjeldatud toimet põhjustavad. Seletada, kuidas tehakse tootes sisalduvad toiteaine(d) taimedele kättesaadavaks. Kõrvalmõjusid tuleb määratleda, kirjeldada ja selgitada nii põhjalikult kui võimalik.
Kuigi on soovitatav anda teaduslik seletus toote toimimise kohta, ei ole see ilmtingimata vajalik, tingimusel et toote kasutamisel vastavalt soovitatud kasutamistingimustele saavutatakse positiivsed ja korratavad tulemused.
3.2.2. Toote kasutusviis
Üldjuhul esitada kogu teave, mis on vajalik toote tõhusaks kasutamiseks.
See tähendab valmistoote kasutamistingimuste kirjeldamist lähtudes headest põllumajandustavadest.
Taimed: ei ole soovitatav kasutada märgistust “kõik taimed”, vaid pigem tuleks välja tuua need taimed, mille puhul on kinnitust leidnud toote tõhusus.
Kasutavad kogused: näidata ära toote kogus, mis on vajalik põhitoime saavutamiseks konkreetse taime puhul. Seda peab väljendama nii turustatava valmistoote kogusena kui ka vastavate toiteaine(te) kogusena (kogustena).
Kasutavad kogused tuleb märkida vastavalt põllumajandustavale, näiteks kilogramm toodet hektari kohta aastas. Kui toodet kasutatakse sama taime puhul korduvalt, märkida tootele kasutatav kogus iga kasutamiskorra kohta ja kasutuskordade arv. Juhul, kui toodet lahjendatakse enne kasutamist, märkida tootele vajaliku lahjendusvedeliku kogus.
Kasutusviis: täpsustada, kas toodet kantakse otse pinnasele või taimele (lehtedele, viljadele, ksüleemile või juurtele). Märkida kasutusviisid, näiteks üldine või lokaliseeritud kasutamine pihustamise, süstimise, piserdamise, nõrutamise, tolmutamise, kastmise jne teel. Täpsustada ajavahemikud, millal toodet kasutada, või taime arenguetapid (fenoloogilised etapid), millal toote kasutamine annab tulemusi.
Kasutamise eritingimused: see hõlmab täiendava teabe andmist toote kasutamise kohta, näiteks pinnasetüüpide ja nende toiteainete sisalduse, kliima- ja kasvutingimuste kohta. Kirjeldada olukordi, mille puhul on toote kasutamine keelatud või mittesoovitatav, samuti võimalikke segusid ja keelatud segusid, jne.
3.2.3. Tõhusus
Anda selget (arusaadavat) teavet, mis tõestab toote tõhusust, kui seda kasutatakse vastavalt soovitatud kasutamistingimustele. Vajadusel lisada katsetuste ajakava, et näidata toote põhitoimet koos üksikasjalike tulemustega taimede saagikuse ja kvaliteedi kohta. Lisada kõik asjakohased pinnase ja taimestiku analüüsid, mis näitavad toiteainete taset taimedes, samuti pinnasetüüpi ja üldiseid agronoomilisi andmeid.
Kui katsete tulemused on varem avaldatud, lisada sobivuse korral koopiad ühes ühenduse keeles avaldatud materjalist.
3.3. Analüüsimeetodite ja tulemuste üksikasjad
Märkida ära toote analüüsimiseks kasutatud meetodid: EÜ, ISO, CENi, AOACi meetodid, siseriiklikud meetodid, jne. Kasutama peab EÜ meetodeid, väljaarvatud juhtudel, kui need ei ole asjakohased.
Täiendava teabena tuleks lisada ka aruanne tootele tehtud erinevate analüüside kohta, mis on läbi viidud väetiste analüüsimise volitatud laborites. Kui mõnede analüüside tegemisel on kasutatud mittestandardseid ettevõttesiseseid meetodeid, tuleb lisas esitada nende kohta täielik teave, sealhulgas kirjeldus proovide võtmise meetodi kohta. Mittestandardsete meetodite kasutamine peab olema põhjendatud.
3.4. Ettepanek määruse 2003/2003 I lisa nimekirja kandmiseks
Koostada soovitav kanne, mis lähtub määruse 2003/2003 I lisas ja selle hilisemates muudatustes toodud esitlusviisist ning näidata ära väetise liik ja esitada teave sobivates veergudes.
3.5. Muu teave
Lisada muu oluline teave, mida ei ole eelnevates peatükkides käsitletud. Selle peatüki lõpetuseks esitada võimalikult täielik kasutatud materjalide loetelu.
4. KAUSTA ESITAMISE KORD
Iga isik (tootja või tema esindaja), kes soovib saada väetisele märget “EÜ väetis”, peab liikmesriigi ametiasutusele esitama eespool kirjeldatud tehnilise kausta.
Seejärel tutvustab asjaomane liikmesriik kausta Euroopa Ühenduste Komisjoni väetiste töörühmale.
Lähtuvalt väetiste töörühma järeldustest, valmistab komisjon ette ettepaneku lisada väetis määruse 2003/2003 I lisasse, mis esitatakse vastavalt otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 kehtestatud korrale sama määruse artiklis 32 osutatud komiteele arvamuse avaldamiseks.
LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSED, MIS TEGELEVAD UUTE RIIKLIKE VÄETISTE REGISTREERIMISEGA
|
Austria |
Belgia |
Küpros |
Tšehhi Vabariik |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
Taani |
Eesti |
Soome |
Prantsusmaa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
Saksamaa |
Kreeka |
Ungari |
Iirimaa |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
Itaalia |
Läti |
Leedu |
Luksemburg |
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
Malta |
Poola |
Portugal |
Slovakkia |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
Sloveenia |
Hispaania |
Rootsi |
Madalmaad |
Ühendkuningriik |
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
|
|
EFTA LIIKMESRIIKIDE AMETIASUTUSED, MIS TEGELEVAD UUTE RIIKLIKE VÄETISTE REGISTREERIMISEGA
|
Island |
Liechtenstein |
Norra |
Šveits |
|||||||||||||||||||||||||||||||||||||
|
|
|
|
(1) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.
(2) EÜT L 76, 22.3.1991, lk 35.
(4) EÜT L 212, 7.8.2001, lk. 24.