7.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 138/7

Päritolunimetuste ja geograafiliste tähiste kaitset käsitleva määruse (EMÜ) nr 2081/92 artikli 6 lõike 2 kohase registreerimistaotluse avaldamine

(2005/C 138/04)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada vastuväiteid kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 7 ja 12d. Kõik vastuväited taotlusega seotud vastuväited tuleb edastada liikmesriigi, Maailma Kaubandusorganisatsiooni liikmesriigi või kolmanda riigi pädeva asutuse vahendusel kuue kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamisest. Dokumendi avaldamise tingisid järgmised, eelkõige punktis 4.6 esitatud üksikasjad, mis võimaldavad lugeda taotluse põhjendatuks vastavalt määrusele (EMÜ) nr 2081/92.

KOKKUVÕTE

NÕUKOGU MÄÄRUS (EMÜ) nr 2081/92

“MELANNURCA CAMPANA”

EÜ nr: IT/00193/27.4.2001

KPN ( ) KGT (X)

Käesolev kokkuvõte on koostatud teavitamise eesmärgil. Üksikasjaliku teabe saamiseks palume kõnealusest kaitstud päritolunimetust või kaitstud geograafilist tähist kandvatest toodetest huvitatud isikutel ja eelkõige nende tootjatel tutvuda tehnospetsifikaadi täieliku variandiga, mis on siseriiklikes ametiasutustes, ühendustes või Euroopa Komisjoni pädevates talitustes (1) kättesaadaval.

1.   Liikmesriigi vastutav talitus

Nimi:

Põllumajandus- ja metsandusministeerium

Aadress:

Via XX Settembre, 20 — I-00187 Rooma

Tel:

(39-06) 4819968

Faks:

(39-06) 42013126

E-post:

qtc3@politicheagricole.it

2.   Taotleja

2.1

Nimi:

a)

Associazione Produttori Ortofrutticoli e Mela Annurca (A.P.O.M.A.)

b)

Associazione Produttori Ortofrutticoli Irpino-Sanniti (A.P.O.I.S.)

2.2

Aadress:

a)

Via G. Pica, 62 — I-80142 Napoli — tel (081)

b)

Via XXIV Maggio, 22 — I-84100 Benevento — tel (0824) 316556

2.3

Liikmed:

Tootja/töötleja (x) muud ( )

3.   Toote liik

Klass1.6: Looduslikud ja töödeldud puu- ja köögiviljad ning teraviljad.

4.   Tehnospetsifikaat

(artikli 4 lõikes 2 sätestatud nõuete kokkuvõte)

4.1   Nimi: “Melannurca Campana”

4.2   Kirjeldus: Kui toode on kasutusvalmis, peaksid värskel tootel olema järgmised omadused:

sordi “Annurca” puhul:

—

kuju: puuvili võib olla lapik ja ümar või lühike ja kooniline, sümmeetriline või veidi ebasümmeetriline;

—

mõõtmed: ühe puuvilja läbimõõt 60 mm, kaal 100 g (väikseimad lubatud väärtused); Franco pookealusel kasvanud õunte puhul võib puuvilja läbimõõt olla 55 mm ja kaal 80 g (väikseimad lubatud väärtused);

—

koor: keskmise paksusega või paks; saagikoristuse ajal peaks koore värv olema rohekaskollane punaste triipudega, mis katavad 50—80 % vilja pinnast ja pärast punase värvuse saamiseks maapinnal hoidmist peaks koor olema 90—100 % ulatuses punane; kui õunu on kasvatatud Franco pookealusel, võib nendel olla keskmise paksusega või paks koor, saagikoristuse ajal peaks selle värvus olema rohekaskollane punaste triipudega, mis katavad 40—70 % vilja pinnast ja pärast punase värvuse saamiseks maapinnal hoidmist peaks koor olema 85—95 % ulatuses punane;

—

pind: sile, vahajas, rohkete väikeste lõhedega (üsna raskesti märgatavad), mõõdukalt roostekarva, seda eriti varreõõnsuses;

—

viljaliha: valge, väga tihe, krõmpsuv, mitte liiga magus ega terav, üsna mahlane, lõhnav ja suurepärase maitsega;

—

muutumiskindlus: suurepärane;

—

kõvadus: (mõõdetuna 11–millimeetrise teravatipulise penetromeetriga) saagikoristuse ajal vähemalt 8,5 kg ja hoiustamise lõppedes vähemalt 5 kg; Franco pookealuse puhul on penetromeetriga mõõdetud kõvadus saagikoristuse ajal 9 kg ja hoiustamise lõppedes 5 kg (väikseimad lubatud väärtused);

—

refraktomeetri jääk: saagikoristuse ajal 11,5o Bx, hoiustamise lõppedes 12o Bx (väikseimad väärtused);

—

tiitritav happesus: saagikoristuse ajal vähemalt 9,0 milliekvivalenti 100 milliliitri mahla kohta; hoiustamise lõppedes vähemalt 5,6 milliekvivalenti 100 milliliitri mahla kohta.

sordi “Rossa del sud” puhul:

—

kuju: puuvili võib olla lapik ja ümar või lühike ja kooniline, sümmeetriline või veidi ebasümmeetriline;

—

mõõtmed: ühe puuvilja läbimõõt vähemalt 60 mm, kaal 100 g;

—

koor: keskmise paksusega, kollase värvusega ja pind on lisaks 90—100 % ulatuses punane;

—

pind: sile, vahajas, rohkete väikeste lõhedega (üsna raskesti märgatavad) ning roostekarva triipudega, seda eriti varreõõnsuses;

—

viljaliha: valge, tihe, krõmpsuv, mitte liiga magus ega terav, mahlane, lõhnav ja hea maitsega;

—

muutumiskindlus: suurepärane;

—

kõvadus: (mõõdetuna 11–millimeetrise teravatipulise penetromeetriga) saagikoristuse ajal vähemalt 8,5 kg ning hoiustamise lõppedes vähemalt 5 kg;

—

refraktomeetri jääk: saagikoristuse ajal 12o Bx, hoiustamise lõppedes 12,5o Bx (väikseimad väärtused);

—

tiitritav happesus: saagikoristuse ajal vähemalt 7,7 milliekvivalenti 100 milliliitri mahla kohta, hoiustamise lõppedes vähemalt 5,0 milliekvivalenti 100 milliliitri mahla kohta.

4.3   Geograafiline ala: Kaitstud geograafilise tähisega toote “Melannurca Campana” tootmispiirkond hõlmab Avellino, Benevento, Caserta, Napoli ja Salerno piirkondade haldusüksusi, nagu on üksikasjalikult kirjeldatud tehnospetsifikaadis.

4.4   Päritolutõend: Kõikide tootmisprotsessi etappide üle tuleks teostada järelevalvet, dokumenteerides iga etapi puhul selle sisendid ja väljundid. Sel viisil ning tootjate, haritava maa, töötlejate ja pakendajate kandmisega kontrolliasutuse erinimekirjadesse tagatakse toote jälgitavus (tootmisahela ühest otsast teiseni, mõlemas suunas).

Kõikide asjaomastes nimekirjades loetletud isikute, nii füüsiliste kui juriidiliste, tegevust reguleerib kontrolliasutus, nagu on sätestatud tehnospetsifikaadis ja asjaomases regulatiivkavas. Juhul, kui kontrolliasutus tuvastab kindlaksmääratud nõuetele mittevastavuse, isegi kui see esineb ainult ühe tootmisahela lüli puhul, ei või toodet müüa kaitstud geograafilise tähisega “Melannurca Campana”.

4.5   Valmistamismetood: Tehnospetsifikaat näeb muuhulgas ette, et viljelusetapis kasvatatakse puid tavapärasel viisil, harvendades neid ainult ladvast, kuigi on lubatud kasutada ka uusi tagasilõikamisviise, kui need ei muuda toote ainulaadseid omadusi. Kõige levinum pookealus on endiselt Franco, kuid kasutada võib ka kloonitud pookealuseid. Ühele hektarile võib istutada kuni 1200 puud. Suurimaks lubatud toodanguks, arvestades ka hooajalisi kliimamuutusi, on määratud 35 t/ha. Kastmisvee soolasisaldus ei tohiks olla suurem kui 1,1 Ecw. Puuviljad tuleb korjata käsitsi. Juba ammustest aegadest on traditsiooniliselt puuvilja hoitud punase värvuse saamiseks maapinnal, alustel, mida tuntakse nimega melai. Õunad laotakse väikestele maalappidele erinevatele pehmetele materjalikihtidele küliti, et vältida vee kogunemist nende ümber. Puuviljad pannakse ühte või kahte ritta, jättes päikese poole eelkõige kõige vähem värvunud küljed, keerates neid aeg-ajalt.

Toote jälgitavuse ja kontrollitavuse tagamiseks peab selle kasvatamine, töötlemine ja pakendamine toimuma eespool osundatud punktis 4.3 määratletud piirkonnas.

4.6   Seos piirkonnaga: Õunasorti “Annurca” on Campania maapiirkondades alati kasvatatud tänu soodsatele pinnase- ja ilmastikutingimustele, mis on võimaldanud puul levida kõikjale, kus maapind, kas pinnase koostise või sademete hulga tõttu (kevadest sügiseni 6 000—7 000 m3/ha), on juurtele sobiva sügavusega, st sügavam kui 80 cm ja selle lubjakivisisaldus on väiksem kui 10 ning soolasisaldus väiksem kui kaks mikrosiimensit sentimeetri kohta. Õunapuu “Annurca” hakkab õitsema ja võrsuma hilja, see aitab vältida õitsemise ja võrsumise ajal esinevate madalate temperatuuride ebasoodsaid tagajärgi. Kaitstud geograafilise tähisega toote tootmispiirkonda iseloomustab hea vee äravool ja sealne pinnas on märkimisväärse segunenud koostise (kerge liivsavi) ning happesuse tasemega, mis jääb 6,5–7,5 pH vahele. Inimteguril, mis on kogu õuna “Annurca” tootmistsükli lahutamatuks osaks alates kasvatamisest ja saagikoristusest kuni melai ja punase värvuse saavutamise viiside väljatöötamiseni, on põhiline roll. Seos “Annurca” ja Campania vahel on väga vana — side, mis sai alguse Rooma ajastul Campi Flegrei aladel (Pozzuoli piirkond) tugevnes sajandite jooksul ning on järk-järgult laienenud, hõlmates nüüdseks paljusid teisi piirkonda kuuluvaid alasid, mis on valitud vastavalt keskkonnatingimuste sobivusele ja mis on nõudnud kohalikelt põllupidajatelt sajanditepikkust hoolt ja vaeva. “Annurca” õun on olnud Campania sünonüümiks juba ammustest aegadest ning kõigis kõnealuse piirkonna selleteemalistes tekstides.

Campanias, mis on oma erakordse geograafilise asukoha poolest roomlaste seas tuntud kui Campania felix, on puuviljakasvatuse viljakas ja mitmekesine traditsioon kestnud juba mitu aastatuhandet; sort “Annurca” on puuviljakasvatuses aukohal ning seda nimetatakse õigustatult “õunte kuningannaks”. “Annurca” päritolu avaldamine tähendab kuulsusrikka mineviku algete juurde tagasipöördumist, sest “Annurca” õun on äratuntav Pompei maalidel, eelkõige neil, mis asuvad Herculaneumis Casa dei Cervi's. Maalid viitavad asjaolule, et kõnealuste piirkondade iidsed asukad sõid “Annurca” õunu juba tol ajal. Kõige esimesena kirjeldas “Annurca” õunu Plinius Vanem oma suurejoonelises entsüklopeedias “Naturalis Historia”.

4.7   Kontrolliasutus:

Nimi:

IS.ME.CERT.

Aadress:

via G. Porzio centro Direzionale Isola G1 scala C — I-80143 Napoli

4.8   Märgistus: Pakendi etiketil peavad olema selgelt, kustutamatu kirjaga näha järgmised andmed:

tähis “I.G.P. MELANNURCA CAMPANA”, millele järgneb sordinimetus “ANNURCA” või “ROSSA del SUD”;

tootja nimi, ärinimi ja aadress;

pakendis sisalduva toote kogus;

kaitstud geograafilise tähise logo — valgel taustal asetsev stiliseeritud õun, mille alumine ja ülemine vasakpoolne äär on punane ning ülemine parempoolne äär roheline.

Tooteid, mille valmistamisel on kasutatud kaitstud geograafilise tähisega toodet “Melannurca” võib ka arendamise ja töötlemise järel müüa nende päritolule viitavas pakendis ilma ühenduse logota, kui:

kasutatakse ainult kõnealusele spetsifikaadile vastavaid puuvilju, mille puhul võivad suurus ja refraktomeetri jääk olla väiksemad kui on täpsustatud artiklis 6, kuid mille läbimõõt peab igal juhul olema vähemalt 50 mm ja jääk vähemalt 10,5o Bx;

on täpselt esitatud kaitstud geograafilise tähisega toote “Melannurca Campana” ja valmistatud toote koguse vahekord;

kaitstud geograafilise tähise “Melannurca Campana” kasutamist tõendatakse pädevate asutuste väljastatud tootmissertifikaatidega;

kaitstud geograafilise tähise “Melannurca Campana” kasutajad on saanud loa intellektuaalomandi õiguse valdajatelt, kes on õigused omandanud kaitstud geograafilise tähise registreerimisega ja kes kuuluvad põllumajandus- ja metsandusministeeriumi poolt tunnustatud kaitstud geograafilise tähise kaitsmiseks loodud ühendusse. Samuti sisestab nimetatud ühendus kasutajad eriregistritesse ja teostab järelevalvet kaitstud geograafilise tähise nõuetekohase kasutamise üle. Tunnustatud ühenduse puudumisel täidab eespool osundatud ülesandeid põllumajandus ja metsandusministeerium kui määruse (EMÜ) nr 2081/92 rakendamise eest vastutav riigi ametiasutus.

4.9   Siseriiklikud nõuded: —

(1)  Euroopa Komisjon, põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat, põllumajandustoodete kvaliteedipoliitika talitus, B-1049 Büssel.