28.12.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 332/15

ARUANNE

Euroopa Ülesehitusameti 2004. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos ameti vastustega

(2005/C 332/03)

SISUKORD

1–2

 SISSEJUHATUS

3–6

 KONTROLLIKOJA JÄRELDUSOTSUS

7–14

 TÄHELEPANEKUD

Tabelid 1–4

Ameti vastused

SISSEJUHATUS

1.

Euroopa Ülesehitusamet (edaspidi “amet”) loodi nõukogu määruse (EÜ) nr 1628/96 alusel. (1) Nimetatud määrus asendati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2068/2004. (2) Algselt vastutas 2000. aasta veebruaris loodud amet ELi abiprogrammide juhtimise eest Kosovos. Pärast kolme volituste pikendamist 2001., 2002. ja 2004. aastal hõlmab ameti tegevus nüüd ka Serbiat ja Montenegrot ning endist Jugoslaavia vabariiki Makedooniat. Ameti peakontor asub Thessalonikis, rakenduskeskused asuvad Belgradis, Podgoricas, Pristinas ja Skopjes. Amet rakendab programme institutsioonide väljaarendamise ja hea valitsemistava edendamiseks, turumajanduse ja olulise infrastruktuuri väljaarendamise soodustamiseks ning kodanikuühiskonna tugevdamiseks. Tabelis 1 tehakse ameti poolt esitatud teabe põhjal kokkuvõte selle volituste ja tegevuse kohta.

2.

Informatsiooniks on ameti poolt koostatud 2004. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne kokkuvõtlikult esitatud tabelites 2, 3 ja 4.

KONTROLLIKOJA JÄRELDUSOTSUS

3.

Kontrollikoja järeldusotsus on adresseeritud Euroopa Parlamendile ja nõukogule kooskõlas nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artikli 185 lõikega 2; (3) see koostati pärast ameti raamatupidamiskontode kontrollimist vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklile 248.

4.

Vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 2667/2000 artikli 8 lõikele 2 (4) koostas ameti direktor ameti raamatupidamisaruande 31. detsembril 2004. aastal lõppenud eelarveaasta kohta (5) ja see saadeti kontrollikojale, mis peab andma arvamuse raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

5.

Kontrollikoda viis auditi läbi kooskõlas oma põhimõtete ja standarditega, mis põhinevad ühenduse kontekstiga kohandatud rahvusvahelistel auditistandarditel. Audit kavandati ja viidi läbi saamaks piisavat kinnitust raamatupidamisaruannete usaldusväärsuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

6.

Audit andis kontrollikojale piisava aluse alljärgneva järeldusotsuse esitamiseks.

Raamatupidamisaruannete usaldusväärsusArvesse võtmata punktis 9 kirjeldatud probleemi, on ameti 31. detsembril 2004. aastal lõppenud raamatupidamisaruanded kõigis olulistes punktides usaldusväärsed.Raamatupidamisaruannete aluseks olevate tehingute seaduslikkus ja korrektsusArvesse võtmata punktis 11 kirjeldatud probleemi, on ameti raamatupidamisaruannete aluseks olevad tehingud kokkuvõttes seaduslikud ja korrektsed.

TÄHELEPANEKUD

7.

Kuigi ameti valduses oli kogu aasta vältel märkimisväärseid vahendeid, (6) ei ole ametil toimivat sularahahalduse poliitikat; ulatuslikke summasid hoitakse sageli jooksevkontodel, ilma et amet kontrolliks nendest saadavat tulu.

8.

Pangakontode ja ameti raamatupidamisdokumentide vastavust ei kontrollita korrapäraselt. Seoses tekkepõhise arvestuspõhimõtte kasutuselevõtuga 2005. aastal on veelgi olulisem, et pangakontode vastavust raamatupidamisdokumentidele kontrollitaks igakuiselt.

9.

Tõhusate sisekontrollimenetluste puudumisel seoses pikaajaliste saadaolevate summadega ei oli kontrollikojal võimalik saada kindlust, et ekvivalentfondide, krediidiliini programmide ja spetsiaalsete rahastutega seotud tehingud on täies ulatuses kirjendatud.

10.

Ameti üheks peamiseks probleemiks on raskused teenistujate värbamisel, kes suudaksid teostada ametile usaldatud keerulisi ülesandeid. Ameti volituste lühiajaliste perioodide kaupa uuendamise poliitika suurendab nimetatud probleemi, kuna väga vähesed nõutava profiiliga isikud on nõus sellistel tingimustel ümber kolima.

11.

Oma 2003. aasta aruandes (7) juhtis kontrollikoda tähelepanu kõrvalekalletele, mis olid mõjutanud lepingute sõlmimise otsuseid. Sama olukord valitses 2004. aastal. Pakkumised suhtes kehtivad ametlikud menetlused, mis on peamiseks tagatiseks pakkujate ebaõiglase kohtlemise vältimisel. Selle tõttu on äärmiselt oluline menetluste range järgimise tagamine. Mitmed esilekerkinud probleemid tulenesid sellest, et pakkumiskutsetes esitatud kriteeriume oli võimalik mitmeti tõlgendada nende sobimatuse tõttu tegelike olukordadega. Amet peaks seega olema eriti hoolikas valikukriteeriumide seadmisel, vältimaks ebareaalsete nõudmiste esitamist, mis viivad hilisemate väärtõlgenduste ning ebatõhusate menetlusteni.

12.

Kontrollikoda viis läbi ÜRO Esindusele Kosovos (UNMIK) delegeeritud tehingute kontrolli. See hõlmas kõiki ameti raamatupidamisaruandes veel avatud 16 tehingut koguväärtusega 30,7 miljonit eurot (2004. aasta makseid 2,5 miljoni euro ulatuses). Nendel juhtudel, mil UNMIK haldab lepinguid otse, tegi amet makseid ilma asjakohast finantskontrolli teostamata. Pidev auditijälje puudumine nõuab komisjoni ja ÜRO vahel sõlmitud lepingu (8) rakendatavuse põhjalikku ülevaatamist.

13.

Juhtudel, mil UNMIK tegutses kohaliku omavalitsuse talituste nimel, oli vahendite haldamine jäetud täielikult nimetatud talitustele. Amet ei ole pööranud piisavalt tähelepanu abisaajate finantskorraldusele, eeldades, et see oli UNMIKi õiguslik kohustus; seejärel oli ametil tõsiseid raskusi tehingute sulgemisel, peamiselt seetõttu, et projektide kohta puudusid adekvaatsed raamatupidamisaruanded ja kulutused ei olnud piisavalt põhjendatud.

14.

Makseid tõendavate dokumentidega seoses tuleb vastu võtta maksetaotluste käsitlemise standardiseeritud süsteem ja määratleda kriteeriumid maksete tegemiseks vajaliku tõendusmaterjali tüübi osas.

Kontrollikoda võttis käesoleva aruande vastu 10. novembri 2005. aasta istungil Luxembourg’is.

Kontrollikoja nimel

president

Hubert WEBER

(1)  EÜT L 204, 14.8.1996, lk 1.

(2)  ELT L 358, 3.12.2004, lk 2.

(3)  EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1.

(4)  EÜT L 306, 7.12.2000, lk 7.

(5)  Raamatupidamisaruanne koostati 13. oktoobril 2005. aastal ning kontrollikoda sai selle 18. oktoobril 2005. aastal.

(6)  Pangakonto jääk 31. detsembril 2004 oli 158 miljonit eurot – vt tabel 4.

(7)  Välja antud 10. detsembril 2004. aastal.

(8)  Euroopa Komisjoni ja ÜRO vahel 29. aprillil 2003. aastal sõlmitud finants- ja haldusraamistiku leping.

Tabel 1

Euroopa Ülesehitusamet (Thessaloniki)

Asutamislepingust tulenevad Euroopa Liidu vastutusvaldkonnad

Nõukogu 5. detsembri 2000. aasta määruses (EÜ) nr 2667/2000 määratletud ameti volitused

Juhtimine

Ameti käsutusse antud vahendid

(2003. aasta andmed)

2004. aasta tegevused ja teenused

 

Eesmärgid

Rakendusala

Ülesanded

Juhatus Koosneb ühest esindajast igast liikmesriigist, kahest komisjoni esindajast ja Euroopa Investeerimispanga vaatlejast.

Direktor

Nimetatakse juhatuse poolt komisjoni ettepanekul.

Rakenduskeskused asuvad Belgradis, Pristinas, Podgoricas ja Skopjes. Rakenduskeskused on suurel määral halduslikult iseseisvad.

Välisaudit Kontrollikoda

Eelarve täitmist kinnitav asutus Parlament nõukogu soovitusel.

Lõplik eelarve

Üldarvud

Ühendus teeb oma pädevuse piires majandus-, finants- ja tehnilist koostööd kolmandate riikidega. Selline koostöö täiendab liikmesriikide võetud meetmeid ja vastab ühenduse arengupoliitikale.

(Artikkel 181a)

Anda ELi abi

i)

ülesehituseks, pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumiseks;

ii)

edendada usaldusväärset haldamist, tugevamaid asutusi ja õigusriiki;

iii)

toetada turumajanduse arengut ja investeeringuid olulisse füüsilisse infrastruktuuri ja keskkonnameetmetesse;

iv)

toetada sotsiaalset arengut ja tugevdada kodanikuühiskonda.

Amet haldab peamisi välisabiprogramme Serbias ja Montenegros (Serbia Vabariik, Kosovo ja Montenegro Vabariik) ja endise Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (EJMV). Abisaajate hulka võivad kuuluda riigid, ÜRO haldusalas olevad üksused; föderaal-, regionaal- ja kohalikud üksused; avalikud ja poolavalikud asutused; nii tööandjate- kui töövõtjate toetusorganisatsioonid; kooperatiivid; liidud; heategevusorganisatsioonid; sihtasutused ja valitsusvälised organisatsioonid.

—

nõustada komisjoni esmavajaduste osas;

—

koostada ülesehituse ning pagulaste ja ümberasustatud isikute tagasipöördumisega seotud programme;

—

teha kõik võimalik ELi abi rakendamiseks.

374,6 miljonit eurot (358,6 miljonit eurot), millest EL toetus: 96,7 % (97,4 %)

Personali suurus 31. detsembri 2004 seisuga:

114 (120) töökohta ametikohtade loetelus

täidetud töökohti: 88 (94)

muud töökohad — kohalik personal: 195 (201) töökohta, millest 173 (173) oli täidetud

Personal kokku: 261 (267)

Jaotus vastavalt tööülesannetele:

põhitegevus: 184

haldusülesanded: 77

Assigneeringud:

Lepingud:

Makstud:

374,6 miljonit eurot

299 miljonit eurot

292,8 miljonit eurot

Rakenduskeskuste kaupa:

KOSOVO: a) alustamistoetused, laenud, koolitus ja ärikonsultatsioonid väikeettevõtetele; b) õigusabi sotsiaalselt kaitsetutele isikutele; c) laenud ameti krediidiprogrammidest; d) ulatuslikud ja keerukad remonditööd põlengus kahjustatud Kosovo B soojuselektrijaamas; e) piirkonna “Sunny Hill” soojusalajaama saneerimine Pristinas; f) kuue Pristina ja EJMV piiriületuspunkti vahelise silla taasavamine.

SERBIA: a) haldusreformi seaduseelnõud; b) politsei eriüksuste treeningprogrammid; c) haiglate saneerimisprogramm; d) uute töökohtade loomine automaatlaenu fondist saadud laenude abil; e) koolitustugi ettevõtetele; f) soojuselektrijaamade uuendamine; g) piirkondlikud täiskasvanute koolituskeskused; pilootkoolide saneerimine ja IT seadmetega varustamine; h) tööd Sloboda sillal ning Horgose ja Ungari vahelises piiriületuspunktis.

MONTENEGRO: a) piiripolitsei ja ametnike eritreening; b) siseministeeriumi keskne IT andmebaas; c) personalijuhtimisamet, piirkondlikud kutseharidus- ja koolituskeskused; d) veterinaarlabor; e) uus teede direktoraat ja transpordiseadused; f) heitvee ja tahkete jäätmete üldplaanid; g) elektrirajatiste eristamine/ümberehitus, energiasäästlikkuse strateegia.

EJMV: a) 90 % ümberasustatud isikutest naasid konfliktieelsetesse kodudesse; b) peamiselt etniliste albaanlaste koolitamine avalikeks teenistujateks; c) uute töökohtade loomine ja vanade säilimine automaatlaenu fondist väikeettevõtetele antud laenudele; ettevõtluse arendamise ameti ja väikeettevõtete vaatluskeskuse asutamine; d) kolme uue instituudi rajamine ja personali koolitamine.

Allikas: Ameti poolt edastatud teave.


Tabel 2

Euroopa Ülesehitusamet — eelarve täitmine 2004. eelarveaastal

(1000 eurot)

Tulud

Kulud

Tulude päritolu

Eelarveaasta lõplikusse eelarvesse kantud tulud

Laekunud tulud

Kulude jaotus

Olemasolevad assigneeringud

Eelmisest eelarveaastast üle kantud assigneeringud

kirjendatud

võetud

makstud

ülekantud

tühistatud

kulukohustuste jääk

ülekantud kulukohustused

makstud

tühistatud

täitmata kulukohustused

Ühenduse toetused

362,3

232,3

I jaotis

Personal

18,8

17,6

17,3

0,3

1,3

—

0,3

0,2

0,1

—

Muud toetused ja ekvivalentfondid

0,4

5,6

II jaotis

Haldustegevus

7,1

6,2

5,1

1,1

0,9

—

1,2

1,1

0,1

—

Taaskasutatavad assigneeringud (C5) eelmistest aastatest

0,0

0,0

Taaskasutatavad assigneeringud (C5) eelmistest aastatest

0,4

0,1

0,1

0,0

0,2

0,0

—

—

—

—

Ülejäänud vahendid

11,9

0,0

III jaotis

Põhitegevus

348,7

139,4

23,2

116,2

0,0

209,2

345,4

200,3

6,7

138,4

Mitmesugused tulud (taaskasutatavad)

p.m.

1,1

Vahesumma

375,0

163,3

45,7

117,6

2,4

209,2

346,9

201,6

6,8

138,4

 

 

 

2003. aastast üle kantud assigneeringud

239,1

135,7

45,5

90,3

4,1

99,4

—

—

—

—

Kokku

374,6

239,0

Kokku

614,1

299,0

91,2

207,9

6,5

308,6

346,9

201,6

6,8

138,4

NB: Kogusummades võib esineda ümardamisest tulenevaid erinevusi.

Allikas: Ameti andmed — tabelis tehakse kokkuvõte ameti poolt aastaaruandes esitatud andmetest.


Tabel 3

Euroopa Ülesehitusamet — 2004. ja 2003. eelarveaasta tulude ja kulude aruanne (1)

(1000 eurot)

 

2004

2003

Tulud

EÜ toetus

231 909

274 221

Kulude sissenõudmine (taaskasutatavad tulud — III jaotis)

1 229

1 318

Haldustegevusest saadud tulud (taaskasutatavad tulud — I ja II jaotis)

181

199

Muud tegevustulud

6 113

28 413

Tegevustulud kokku

239 432

304 151

Kulud

Halduskulud

— Personalikulud

17 575

17 333

— Muud halduskulud

6 290

6 475

Tegevuskulud

— Otsene tsentraliseeritud haldamine

268 965

297 168

Haldus- ja tegevuskulud kokku

292 830

320 976

Põhitegevuse ülejääk/(puudujääk)

–53 398

–16 825

Erakorraline kasum

738

0

Erakorraline kahjum

–1 269

–4 118

Aasta majandustulemus

–53 929

–20 943

NB: Kogusummades võib esineda ümardamisest tulenevaid erinevusi.

Allikas: Ameti andmed — tabelis tehakse kokkuvõte ameti poolt aastaaruandes esitatud andmetest.


Tabel 4

Euroopa Ülesehitusamet — bilanss 2004. aasta 31. detsembri ja 2003. aasta 31. detsembri (2) seisuga

(1000 eurots)

Varad

2004

2003

Kohustused

2004

2003

Põhivara

 

 

Põhikapital

 

 

Põhivara arvestuslik netoväärtus

1 652

1 771

Omakapital (3)

63 270

1 771

Vahesumma

1 652

1 771

Kogunenud ülejääk

150 332

204 261

Pikaajalised saadaolevad summad

 

 

Vahesumma

213 602

206 032

Ekvivalentfondid, krediidiprogrammid ja spetsiaalsed rahastud

61 619

0

Lühiajalised kohustused

 

 

Vahesumma

61 619

0

Hüvitised töötajatele

28

0

Lühiajalised saadaolevad summad

 

 

Lühiajalised võlgnevused

9 619

6 067

Lühiajalised saadaolevad summad

1 761

135

Muud võlgnevused

37

515

Vahesumma

1 761

135

 

 

 

Raha ja pangakontod

 

 

Vahesumma

9 684

6 582

Sularaha ja sularahaekvivalendid

158 254

210 708

 

 

 

Vahesumma

158 254

210 708

 

 

 

Kokku

223 286

212 614

Kokku

223 286

212 614

NB: Kogusummades võib esineda ümardamisest tulenevaid erinevusi.

Allikas: Ameti andmed — tabelis tehakse kokkuvõte ameti poolt aastaaruandes esitatud andmetest.

(1)  2003. aasta arve on varasemalt esitatud arvude suhtes kohandatud, et kajastada muutust raamatupidamistavades.

NB: Kogusummades võib esineda ümardamisest tulenevaid erinevusi.

Allikas: Ameti andmed — tabelis tehakse kokkuvõte ameti poolt aastaaruandes esitatud andmetest.

(2)  2003. aasta arve on varasemalt esitatud arvude suhtes kohandatud, et kajastada muutust raamatupidamistavades.

(3)  Omakapital leitakse põhivara ja pikaajaliste saadaolevate summade liitmisel.

NB: Kogusummades võib esineda ümardamisest tulenevaid erinevusi.

Allikas: Ameti andmed — tabelis tehakse kokkuvõte ameti poolt aastaaruandes esitatud andmetest.

AMETI VASTUSED

7.

Ameti pangakontodel olevaid vahendeid kasutatakse vastavalt kohustuste tasumise vajadustele, kusjuures võetakse arvesse, et maksete summad võivad ulatuda 45 miljoni euroni ühes kuus ja et 2004. aasta detsembri seisuga oli tasumata arvete summa 345 miljonit eurot. Samuti tuleb vältida EL toetusena saadavate rahaeraldiste laekumise viivitustest põhjustatud tõrkeid. Amet järgib sularahahalduse poliitikat kooskõlas komisjoni reeglitega. Arvestades kontrollikoja tähelepanekut, konsulteerib amet eelarve peadirektoraadiga. Väljastatakse sissenõudekorraldused, et tagada arvete õige kajastamine raamatupidamises. Euroopa Ülesehitusameti kontodel saadi 2004. aastal tulu 2,9 miljonit eurot.

8.

Pangakontode ja raamatupidamisdokumentide vastavust kontrolliti sageli enne kahepoolse raamatupidamispõhimõttega raamatupidamistarkvara kasutuselevõttu 2004. aasta keskel. Amet nõustub saldovõrdlusi tegema igakuiselt.

9.

Vastavalt oma kohustustele, mis on võetud 2003. aasta kohustuste täitmise protseduuri raamides, on amet kajastanud 2004. aasta lõpparuandes investeeringu algse väärtuse, millest on maha arvatud eraldis ebatõenäoliselt laekuvate arvete osas, mis on seotud kõikide vastaspoole fondide ja laenuprogrammidega, ning erifondide kasutamata vahendite osas. Kõikide nende arvestuste suhtes on läbi viidud ja toimub 2005. aastal sõltumatu audit. Ameti arvates kajastavad aruanded õiglaselt ja täielikult Euroopa Ülesehitusameti (EÜA) pikaajalisi nõudeid. Kõik vajalikud väikesed kohandamised tehakse 2005. aasta bilansis.

11.

Amet tegutseb rasketes tingimustes nõudlikus keskkonnas ja on täielikult teadlik riskidest, mis on seotud sellistes tingimustes märkimisväärsete summade haldamisega. Seetõttu rakendas amet täiendatud hankeprotseduuride süsteemi, kus ülesanded on selgelt jagatud tegevjuhtimise, hankepersonali ja finantsosakonna personali vahel. EÜA on tarvitusele võtnud vajalikud meetmed vastavalt tähelepanekutele, mida on teinud kontrollikoda 2003. aasta aastaaruande osas, mis lõpetati ja avaldati 2004. aastal. Seetõttu pole vastavad muudatused veel näha 2004. aasta aruandes, kuid võetakse arvesse 2005. aasta auditi käigus. EÜA andis spetsiaalselt tsentraalsed juhised hahkapakkumistega seotud isikutele ametis ja täiendas rakendatavate normide ja meetodite sidusust. Selliseid pingutusi jätkatakse, et tagada kontrollikoja soovituste järgimist.

12.

Amet üritab kõikide vahenditega tagada, et ÜRO Esindus Kosovos (UNMIK) täidaks oma vastavaid kohustusi. EÜA poliitika ongi nõuda just õigeaegset ja õiges vormis aruannete esitamist vastavalt lepingutele ning lükata need tagasi, kui need ei vasta lepingule. Ühtegi järgmist makset ei teostata enne, kui nõutud finantsandmed ja dokumendid on kontrollitud. EÜA rahastab auditeid nende rakendamise kõige sobivamal hetkel, tavaliselt kas lepingu lõppemise eel või kohe kui leping on lõpetatud. Need auditid “kuuluvad ÜRO finantsmäärustes, eeskirjades ja direktiivides sätestatud sise- ja välisauditeerimisele”, nagu sätestatakse FAFA artikli 1 lõikes a.

13.

EÜA UNMIKga sõlmitud toetuslepingu tingimused väljendavad selgelt osapoolte kohustusi. UNMIK on vastutav organisatsioon valitsusasutuste suhtes. Olles teadlik mainitud raskustest, on amet pakkunud tehnilist ja finantsnõu konkreetsete toetuslepingute raames. Seda praktikat laiendatakse tulevikus. Ameti poolt UNMIKle lõppmaksete teostamise tingimuseks on finantsnõuete täitmine, mille üle otsustus toetub sõltumatu audiitori arvamusele.

14.

Amet kasutab protseduuri, mis nõuab kahekordset kontrolli (rahade liikumise diagramm) enne kinnitamist ja standardset kontroll-loendit. 2004. aasta keskel uuendati juhendit, mis sisaldab arvete töötlemise üksikasjalikku protseduuri. Tehakse jätkuvaid pingutusi nende reeglite tugevdamiseks ja standardiseerimiseks.