[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 11.1.2005

SEK(2005) 14 lõplik

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[1] on sätestatud, et liikmesriigid, kes ei ole võtnud kasutusele ühisraha, pidid esitama nõukogule ja komisjonile 1. märtsiks 1999 lähenemisprogrammid. Vastavalt selle määruse artiklile 9 pidi nõukogu kontrollima iga lähenemisprogrammi komisjoni ja asutamislepingu artikli 114 alusel moodustatud komitee (majandus- ja rahanduskomitee) koostatud hinnangute alusel. Olles programmi kontrollinud, esitas nõukogu arvamuse komisjoni soovituse alusel ja pärast konsulteerimist majandus- ja rahanduskomiteega. Selle määruse kohaselt peavad liikmesriigid esitama igal aastal ajakohastatud lähenemisprogrammi, mida võib nõukogu samuti kontrollida sama menetluse kohaselt.

Rootsi esitas esimese lähenemisprogrammi aastateks 1998–2001 23. detsembril 1998 ja nõukogu andis sellele hinnangu 8. veebruaril 1999. Ajakohastatud programmid esitati igal järgmisel aastal. Rootsi esitas viimase ajakohastatud lähenemisprogrammi 18. novembril 2004. aastal. Komisjoni talitused andsid ajakohastatud programmile tehnilise hinnangu, arvestades komisjoni talituste 2004. aasta sügise majandusprognooside tulemusi ning võttes arvesse tegevusjuhendit,[2] potentsiaalse tootmismahu ja tsükliliselt kohandatud eelarvetasakaalu ühiselt kokkulepitud hindamismetoodikat, 2003.–2005. aasta majanduspoliitika üldsuuniste soovitusi ning põhimõtteid, mis on sätestatud nõukogu jõustatud komisjoni 27. novembri 2002. aasta teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile eelarvepoliitika kooskõlastamise tõhustamise kohta[3]. Hinnang on järgmine:

- Rootsi kuues ajakohastatud lähenemisprogramm saadeti komisjonile 18. novembril ja see hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm põhineb 2005. aasta eelarveseadusel, mille parlament võttis vastu 16. detsembril 2004. Programm vastab osaliselt andmenõuetele, mis on esitatud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta[4], kusjuures mõned andmed ei ole täielikult kooskõlas ESA95 standarditega.

- 2004. aasta ajakohastatud programmis on kavandatud SKT kasvuks 2004. aastal 3,5%, 2005. aastal 3,0%, 2006. aastal 2,5% ja 2007. aastal 2,3%. Vaatamata suurele kasvule 2004. aastal, oli tööhõive kasv negatiivne, kuid eeldatavasti see taastub lähiaastatel. Üldiselt tundub praegu olemasoleva teabe kohaselt ajakohastatud programmis sisalduv makromajanduslik stsenaarium olevat usutav ning see on enam-vähem vastavuses komisjoni talituste hinnanguga ja sealhulgas 2004. aasta sügise prognoosiga. Lisaks sellele paistavad hilisemate aastate kasvuprognoosid olevat ettevaatlikud ning allpool eeldatavat potentsiaalset kasvumäära.

- Rootsis on inflatsioon alates 2003. aasta algusest järkjärguliselt vähenenud. Osaliselt on see tingitud varasemast energiahinna kasvust, mis ei mahu põhikontrollperioodi. Praegu on inflatsioon allpool riigipanga 2% sihttaset. 2003. ja 2004. aastal on kroon olnud euro suhtes suhteliselt stabiilne, kuid hiljuti see tugevnes, peegeldades Rootsi stabiilset makromajanduslikku keskkonda ja head majanduskasvu väljavaadet, suurt jooksevkonto ülejääki ning turul valitsevaid ootusi seoses suhteliselt suuremate rahapoliitiliste intressimääradega 2005. aastal. Arengud Rootsi võlakirjade tootlikkuses on viimasel aastal vastanud suuremate võlakirjaturgude suundumustele. Rootsi pikaajaliste riigi võlakirjade ja euroala võlakirjade positiivse tootlikkuse erinevus kõikus viimastel aastatel 50 baaspunkti lähedal, kuid 2004. aastal see vähenes.

- Rootsi eelarveraamistikku kuuluvad valitsemissektori eelarveülejäägi eesmärk keskmiselt 2% SKTst kogu tsükli jooksul, keskvalitsuse kulude mitmeaastased nominaalsed ülemmäärad ja tasakaalus eelarve nõue kohalikele omavalitsustele. Ajakohastatud programmis on ette nähtud valitsemissektori ülejäägiks 2004. aastal 0,7%, 2005. aastal 0,6%, 2006. aastal 0,4% ja viimasel, 2007. aastal 0,9%. Nii kulu- kui tulusuhe väheneb prognoosiga hõlmatud aastatel järkjärguliselt. Korrigeerides ühise metoodika abil tsükli eeldatavat mõju, on tsükliliselt kohandatud eelarve ülejäägis kogu vaatlusalusel perioodil. Eelmise ajakohastatud programmidega võrreldes on 2005. ja 2006. aasta eelarve-eesmärke vähendatud vaatamata selle, et kasvuprognoosid on nüüd märkimisväärselt suuremad. Seda võib osaliselt põhjendada eeldatavate väiksemate maksutuludega vastavalt viimastele tegelikele tulemustele. 2004. aasta kevade eelarveseadusega ja 2005. aasta eelarvega kehtestatud maksuvähendused põhjustavad eeldatava kerge nõrgenemise 2005. ja 2006. aastal. Pensionisüsteem ja kohaliku omavalitsuse alamsektor on prognoosi kohaselt stabiilses ülejäägis, kuid keskvalitsuse puudujääk kasvab 2005. ja 2006. aastal ning seega halveneb nendel aastatel kaskvalitsuse rahastamise olukord. 2007. aastal nähakse ette väiksemaid valitsemiskulusid.

- Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat tasakaalustatud. Ühelt poolt tunduvad eelarveprognoosid olevat usutavad ning Rootsi on ennast juba näidanud heast küljest ja mitte ületanud kehtestatud kulude ülemmäärasid. Lisaks sellele on ilmselt paranemas finantsolukord kohalike omavalitsuste tasandil. Teiselt poolt on maksutulud olnud viimastel aastatel üsna kõikuvad. Lisaks sellele on eelarve varu, et mitte ületada keskvalitsuse kulude ülemmäärasid, väga väike mitte ainult 2004. aastal, vaid vastavalt 2005. aasta eelarvele ka 2005. ja 2006. aastal. 2006. aastaks kavandatud valimised võivad täiendavalt mõjutada selle aasta eelarvet. Seda riskianalüüsi arvestades tunduvad programmi eelarvealased põhimõtted olema piisavad, et säilitada kogu programmiperioodi jooksul stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi eelarveseisund, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis. See annab piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3% puudujäägiläve. Tsükliliselt kohandatud eelarve finantsseisund ning keskmised ülejäägid jäävad programmiperioodi jooksul siiski alla Rootsi eesmärgi, mis on ülejääk 2% SKTst.

- Koguvõla suhe – alla 60% SKTsse alates 2000. aastast – väheneb pidevalt prognoosi kohaselt ning jõuab 2007. aastal 49%ni SKTsse. Peamiselt võtab laenu eelarvepuudujäägis olev keskvalitsussektor ning pensionisüsteemi ülejääk investeeritakse peamiselt varadesse, mis ei kuulu valitsemissektorile, ning seega väheneb koguvõla suhe aeglaselt. Ilma finantsvaradeta paraneb võla suhe prognoosi kohaselt –2%lt SKTsse 2004. aastal vähem kui –4%ni SKTsse 2007. aastal. Need prognoosid tunduvad olevat mõistlikud.

- Programmis on täpsustatud valitsuse laiemat struktuurireformi programmi, milles keskendutakse tööturu toimimise parandamisele, tööhõive tõstmisele ja haiguspuhkuse tõttu kaotatud tööpäevade vähendamisele. Ellu on viidud terve rida meetmeid, kuid nende tulemused on olnud erinevad. Täiendavaid samme on astutud maksureformi lõpuleviimiseks ja tööjõu maksustamise vähendamiseks „rohelise maksude muutmise“ („ green tax swap “) strateegia raamistikus, kuigi selle mõju on osaliselt vähendanud kohalike omavalitsuste maksumäärade tõus nii 2003. kui 2004. aastal. Usaldusväärse riigi rahanduse raamistikus on jätkuvalt esikohal maksureformi lõpuleviimine, suurenevast tööhõivest tingitud rahanduspoliitiliste põhieesmärkide saavutamine ning sotsiaaltoetuste saajate arvu ja haiguspäevade vähendamine.

- Rootsi tundub olevat suhteliselt soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, mille tähtis osa on vananeva elanikkonna eelarvekulude prognoos. Kui riik soovib tagada pikemas perspektiivis täieliku jätkusuutlikkuse, tekib jätkusuutlikkuse mahajäämus ligikaudu 2% SKTst. See põhineb eeldataval ülalpeetavate eakate inimeste suhte suurenemisel ja olemasolevatel suundumustel tervishoiuga seotud kulude, tööjõu osalemise ja tööhõive osas. Ilma täiendavate reformideta, mis muudaksid neid suundumusi, on pikema perspektiivi jätkusuutlikkuse saavutamisel kõige olulisem võtta eelarveülejäägi sihiks järgmisel kümnel aastal 2% SKTst kooskõlas valitsemissektori eelarve-eesmärgiga.

Tähtsamate makromajanduslike ja eelarveliste prognooside võrdlus

2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

Reaalne SKT (muutus, %) | LP nov 2004 | 3,5 | 3,0 | 2,5 | 2,3 |

KOM | 3,7 | 3,1 | 2,9 | puudub |

LP nov 2003 | 2,0 | 2,6 | 2,5 | puudub |

THHI inflatsioon (%) | LP nov 20042 | 1,3 | 1,5 | puudub | puudub |

KOM | 1,1 | 1,5 | 1,9 | puudub |

LP nov 20032 | 1,7 | puudub | puudub | puudub |

Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst) | LP nov 2004 | 0,7 | 0,6 | 0,4 | 0,9 |

KOM | 0,6 | 0,6 | 0,8 | puudub |

LP nov 20033 | 0,6 | 1,4 | 1,9 | puudub |

Esmane tasakaal (% SKTst) | LP nov 20041 | 2,8 | 2,8 | 2,7 | 3,3 |

KOM | 2,7 | 2,8 | 3,0 | puudub |

LP nov 2003 | 0,9 | 1,7 | 2,1 | puudub |

Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst) | LP nov 20044 | 0,8 | 0,5 | 0,5 | 1,2 |

KOM | 0,7 | 0,4 | 0,6 | puudub |

LP nov 20034 | 1,3 | 1,8 | 2,0 | puudub |

Valitsemissektori koguvõlg (% SKTsse) | LP nov 2004 | 51,7 | 50,5 | 50,0 | 49,0 |

KOM | 51,6 | 50,6 | 49,7 | puudub |

LP nov 2003 | 51,5 | 50,0 | 48,3 | puudub |

1 Ajakohastatud programmis on Rootsi ametiasutused esitanud esmase tasakaalu, arvates välja intressi netokulud ja mitte tavapärased intressi brutokulud. Tabelis on siiski esmane tasakaal ilma intressi brutokuludeta, kasutades ajakohastatud programmis olevaid andmeid. 2 Muutus protsentides detsembrist detsembrini. 3 Võrreldavuse huvides on 2002. ja 2003. ajakohastatud programmides esitatud netolaenude arvutamisel võetud arvesse maksude täielikku periodiseerimist (kuigi see raamatupidamisarvestuse muudatus võeti ametlikult vastu alles 2004. aastal). 4 Komisjoni talituste arvutused programmis sisalduva teabe alusel. Allikad: Rootsi ajakohastatud lähenemisprogramm, november 2003 ja november 2004 (LP); komisjoni talituste 2004. aasta sügise majandusprognoosid (KOM); komisjoni talituste arvutused. |

Käesoleva hinnangu põhjal on komisjon võtnud vastu lisatud soovituse, et nõukogu võtaks vastu arvamuse Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta, ja edastab selle nõukogule.

Soovitus:

NÕUKOGU ARVAMUS

kooskõlas nõukogu 7. juuli 1997. aasta määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 9 kolmanda lõikega Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi kohta aastateks 2004–2007

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 7. juuli 1997. aasta määrust (EÜ) nr 1466/97 eelarveseisundi järelevalve ning majanduspoliitika järelevalve ja kooskõlastamise tõhustamise kohta[5], eriti selle artikli 9 lõiget 3,

võttes arvesse komisjoni soovitust,

pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega

ON ESITANUD KÄESOLEVA ARVAMUSE:

1. [18. jaanuaril] 2005 kontrollis nõukogu Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi, mis hõlmab ajavahemikku 2004–2007. Programm vastab osaliselt andmenõuetele, mis on esitatud muudetud tegevusjuhendis stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta. Eelkõige ei vasta mõned andmed ESA95 standardile. Seepärast palutakse Rootsil viia andmed täielikult nõuetega vastavusse.

2. Programmi aluseks olevas makromajanduslikus stsenaariumis nähakse ette SKT reaalkasvu muutumist tugevalt 3,5%lt 2004. aastal ja 3,0%lt 2005. aastal keskmiselt 2,4%ni aastatel 2006–2007. Praegu olemasolevate andmete kohaselt kajastab see stsenaarium usutavaid kasvuprognoose. Programmi inflatsiooniprognoos tundub olevat realistlik.

3. Eelarveraamistikku kuuluvad valitsemissektori eelarveülejäägi eesmärk keskmiselt 2% SKTst kogu tsükli jooksul, keskvalitsuse kulude mitmeaastased nominaalsed ülemmäärad ja tasakaalus eelarve nõue kohalikele omavalitsustele. Ajakohastatud programmis on ette nähtud valitsemissektori ülejäägiks 2004. aastal 0,7%, 2005. aastal 0,6%, 2006. aastal 0,4% ja viimasel, 2007. aastal 0,9%. Nii kulu- kui tulusuhe väheneb prognoosiga hõlmatud aastatel järkjärguliselt. Korrigeerides ühise metoodika abil tsükli eeldatavat mõju, on tsükliliselt kohandatud eelarve ülejäägis kogu vaatlusalusel perioodil. Tsükliliselt kohandatud eelarve finantsseisund ning keskmised ülejäägid jäävad programmiperioodi jooksul siiski alla Rootsi eesmärgi, mis on ülejääk 2% SKTst. Pensionisüsteem ja kohaliku omavalitsuse alamsektor on prognoosi kohaselt ülejäägis, kuid keskvalitsuse puudujääk kasvab 2005. ja 2006. aastal ning seega halveneb nendel aastatel kaskvalitsuse rahastamise olukord. 2007. aastal nähakse ette väiksemaid valitsemiskulusid.

4. Programmi eelarveprognooside riskid tunduvad olevat tasakaalustatud. Ühelt poolt tunduvad eelarveprognoosid olevat usutavad ning Rootsi on ennast juba näidanud heast küljest ja mitte ületanud kehtestatud kulude ülemmäärasid. Lisaks sellele on ilmselt paranemas finantsolukord kohalike omavalitsuste tasandil. Teiselt poolt on maksud olnud viimastel aastatel üsna kõikuvad. Lisaks sellele on eelarve varu, et mitte ületada keskvalitsuse kulude ülemmäärasid, väga väike mitte ainult 2004. aastal, vaid vastavalt 2005. aasta eelarvele eeldatavasti ka 2005. ja 2006. aastal. 2006. aastaks kavandatud valimised võivad täiendavalt mõjutada selle aasta eelarvet.

5. Seda riskianalüüsi arvestades on programmi eelarvealased põhimõtted piisavad, et säilitada ajavahemikul 2004–2007 stabiilsuse ja kasvu paktiga nõutav keskpika perioodi eelarveseisund, mis on tasakaalulähedane või ülejäägis. See annab piisava varu tavaliste makromajanduslike kõikumiste korral, et ei ületataks 3% puudujäägiläve kogu programmiperioodi jooksul.

6. Eeldatav võla suhe on 2004. aastal jõudnud 51,7%ni SKTsse, mis on alla asutamislepingus sätestatud 60% kontrollväärtuse. Programmis on prognoositud võla suhte vähenemist 49,0%ni SKTsse 2007. aastaks.

7. Rootsi tundub olevat suhtelises soodsas olukorras seoses riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega, vaatamata vananeva elanikkonnaga seotud suurele eelarvekulude prognoosile. Kui riik soovib tagada pikemas perspektiivis täieliku jätkusuutlikkuse, tekib jätkusuutlikkuse mahajäämus ligikaudu 2% SKTst. See põhineb eeldataval ülalpeetavate eakate inimeste suhte suurenemisel ja olemasolevatel suundumustel tervishoiuga seotud kulude, tööjõu osalemise ja tööhõive osas. Ilma täiendavate reformideta, mis muudaksid neid suundumusi, on pikema perspektiivi jätkusuutlikkuse põhiteguriks võtta eelarveülejäägi sihiks järgmisel kümnel aastal 2% SKTst kooskõlas valitsemissektori eelarve-eesmärgiga.

Rootsi ajakohastatud lähenemisprogrammi peamised prognoosid

2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 |

SKT reaalkasv (%) THHI inflatsioon (%) Valitsemissektori eelarve tasakaal (% SKTst) Esmane tasakaal (% SKTst) Tsükliliselt kohandatud tasakaal (% SKTst)1 Valitsemissektori koguvõlg (% SKTsse) | 1,6 1,8 0,5 2,7 1,4 52,0 | 3,5 1,3 0,7 2,8 0,8 51,7 | 3,0 1,5 0,6 2,8 0,5 50,5 | 2,5 puudub 0,4 2,7 0,5 50,0 | 2,3 puudub 0,9 3,3 1,2 49,0 |

1 Komisjoni talituste arvutustes kohaldatakse programmis sisalduva teabe suhtes ühiselt kokkulepitud metoodikat.

[1] EÜT L 209, 2.8.1997. Kõik dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel:

http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.

[2] Majandus- ja rahandusministrite nõukogu 10. juulil 2001 jõustatud majandus- ja rahanduskomitee läbivaadatud arvamus stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta.

[3] KOM(2002) 668, 27.11.2002.

[4] Majandus- ja rahanduskomitee läbivaadatud arvamus stabiilsus- ja lähenemisprogrammide sisu ja vormi kohta. Rahandus- ja majandusministrite nõukogu 10. juulil 2001. aastal jõustatud 27. juuli 2001. aasta dokument EFC/ECFIN/404/01-REV 1.

[5] EÜT L 17, 2.8.1997, lk 1. Dokumendid, millele on viidatud käesolevas tekstis, asuvad veebilehel: http://europa.eu.int/comm/economy_finance/about/activities/sgp/main_en.htm.