Ettepanek Nõukogu määrus mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist /* KOM/2005/0692 lõplik - CNS 2005/0280 */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 23.12.2005

KOM(2005) 692 lõplik

2005/0280 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Ühendus ja Maroko Kuningriik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud 28. juulil 2005 kalandusalase partnerluslepingu, milles sätestatakse ühenduse kalurite kalapüügivõimalused Maroko kalastusvööndis, samuti protokolli ja selle lisa, millega määratakse kindlaks ühenduse laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused neljaks aastaks alates lepingu jõustumisest.

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted mõlema lepinguosalise huvides oleva jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamiseks ning Maroko kalastusvööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks. Läbirääkimiste jaoks oma positsiooni väljatöötamisel tugines komisjon muu hulgas sõltumatute ekspertide poolt läbi viidud eelhindamise tulemustele.

Lepinguosalised peavad vastastikust huvi pakkuvatel kalandusvaldkonna teemadel poliitilist dialoogi. Partnerluslepingus on määratletud Maroko praeguse kalanduspoliitika prioriteedid: rannapüügilaevastiku moderniseerimine ja ajakohastamine, triivvõrkude kasutamise lõpetamine, teaduslik uurimistöö, väikesemahulise kalapüügi ümberkorraldamine, turustuskanalite moderniseerimine, lossimis- ja käitlemismeetodite mehhaniseerimine ning koolitus ja abi Maroko kalandussektori kutseorganisatsioonidele.

Partnerluslepingus on samuti ette nähtud lepinguosaliste koostöö, eesmärgiga edendada ühenduse ettevõtjate integreerumist Maroko kalandussektoriga.

Partnerlusleping ning sellele lisatud protokoll ja selle lisa on sõlmitud neljaks aastaks ja lepingut võib pikendada.

Protokollis on sätestatud rahaline toetus ning ühenduse laevade kalastustegevuse liigid ja tingimused Maroko kalastusvööndis. Protokolli tähtaeg on 4 aastat.

Rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas. Sellest rahalisest toetusest antakse aastas 13 500 000 eurot rahalist abi kalanduse säästvale ja vastutustundlikule korraldamisele suunatud Maroko kalanduspoliitika arendamiseks ja rakendamiseks.

Lepingus on sätestatud järgmised kalapüügivõimalused: 1) väikesemahulise kalapüügi jaoks 20 pelaagilise püügi seinerit põhjas, 20 väikesemahulise kalapüügi laeva lõunas, 30 põhjaõngejadaga kalapüügi laeva põhjas ja 27 ritvõngelaeva; 2) põhjalähedase püügi jaoks 22 traalerit ja põhjaõngejadaga kalapüügilaeva; 3) tööstusliku pelaagilise kalapüügi aastakvoot 60 000 tonni.

Laevaomanike kohustused on fikseeritud iga kalapüügiliigi kohta ja võivad üldiselt anda Marokole kokku umbes 3 miljonit eurot lisasisetulekut aastas.

Eeltoodu põhjal teeb komisjon nõukogule ettepaneku kõnealuse uue EÜ ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimine määrusega heaks kiita.

2005/0280 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust

ning arvestades järgmist:

1. Ühendus ja Maroko Kuningriik on pidanud läbirääkimisi ja parafeerinud kalandusalase partnerluslepingu, mis võimaldab ühenduse kaluritel püüda kala Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuluvates vetes.

2. Nimetatud lepingu heakskiitmine on ühenduse huvides.

3. On vaja määrata kindlaks kalapüügivõimaluste jagunemine liikmesriikide vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane partnerlusleping kiidetakse ühenduse nimel heaks.

Lepingu tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Lepingu protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jagunevad liikmesriikide vahel järgmiselt:

Kalapüügiliik | Laeva tüüp | Liikmesriik | Litsentsid või kvoodid |

Väikesemahuline pelaagiline püük põhjas | Seinerid | Hispaania | 20 |

Väikesemahuline kalapüük põhjas | Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad <40 GT | Hispaania | 20 |

Portugal | 7 |

Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad >40 GT<150GT | Portugal | 3 |

Väikesemahuline kalapüük lõunas | Hispaania | 20 |

Põhjalähedane püük | Põhjaõngejadaga kalapüügilaevad | Hispaania | 7 |

Portugal | 4 |

Traalerid | Hispaania | 11 |

Tuunipüük | Ritvõngelaevad | Hispaania | 17 |

Prantsusmaa | 10 |

Tööstuslik pelaagiline püük | Saksamaa, Leedu, Läti, Madalmaad | 50 000 t |

Iirimaa, Poola, Suurbritannia | 6000 t |

Hispaania, Portugal, Prantsusmaa | 4000 t |

Kui nimetatud liikmesriikide püügilitsentside taotlused ei kata täielikult protokolliga määratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon võtta arvesse mis tahes teise liikmesriigi litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001, millega sätestatakse ühenduse kalalaevade poolt kolmandate riikide vetes ja avamerel püütud saagi seiret käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2847/93 üksikasjalikud rakenduseeskirjad,[1] sätestatud korras peavad liikmesriigid, kelle laevad käesoleva lepingu raames kala püüavad, teatama komisjonile kõik Maroko kalastusvööndis püütud kogused.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vaheline kalandusalane PARTNERLUSLEPING

EUROOPA ÜHENDUS, edaspidi „ühendus”, ja

MAROKO KUNINGRIIK, edaspidi „Maroko“,

edaspidi „lepinguosalised“,

VÕTTES ARVESSE ühenduse ja Maroko vahelist tihedat koostööd, eriti seoses Euroopa – Vahemere piirkonna assotsiatsioonilepinguga ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Maroko Kuningriigi vahel, samuti nende ühist soovi koostööd tõhustada,

VÕTTES ARVESSE Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni,

OLLES TEADLIKUD 1995. aasta FAO konverentsil vastu võetud vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtete tähtsusest,

OLLES OTSUSTANUD teha vastutustundliku kalapüügi edendamiseks vastastikku kasulikku koostööd, et tagada mere elusressursside pikaajaline kaitse ja jätkusuutlik kasutamine, eriti varude suurendamise ja kaitsmise meetmete tõhususe kindlustamiseks kogu kalandustegevust hõlmava kontrollikorra rakendamise kaudu,

OLLES VEENDUNUD, et koostöö peab toimuma üksteist täiendavate ühiste või ühepoolsete algatuste ja meetmete kaudu, mis tagavad poliitiliste otsuste kooskõla ja jõupingutuste koostoime,

OLLES OTSUSTANUD toetada Maroko kalanduspoliitika raames partnerluse arengut, et leida selle poliitika tulemuslikuks elluviimiseks ning turuosaliste ja kodanikuühiskonna kaasamiseks kõige sobivamad vahendid;

SOOVIDES kehtestada tingimused, mis reguleerivad ühenduse laevade kalastustegevust Maroko kalastusvööndis ja ühenduse toetust vastutustundliku kalapüügi arendamisele nimetatud kalastusvööndis,

OLLES OTSUSTANUD mõlema lepinguosalise äriühinguid kaasavate investeeringute tegemise ja arendamise teel teha tihedamat majanduskoostööd kalanduse alal ja sellega seotud tegevusvaldkondades,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1 – Lepingu ese

Käesoleva lepinguga kehtestatakse põhimõtted, eeskirjad ja menetlused, mis reguleerivad:

- kalandussektoris tehtavat majanduslikku, rahanduslikku, teaduslikku ja tehnilist koostööd, mille eesmärk on Maroko kalastusvööndis vastutustundliku kalapüügi rakendamine, et tagada kalavarude kaitse ja säästev kasutamine, ning Maroko kalandussektori arendamine;

- ühenduse kalalaevade Maroko kalastusvööndisse pääsemise tingimusi;

- Maroko kalastusvööndis toimuva kalapüügi kontrolli korraldust, mille eesmärk on tagada kehtestatud tingimuste täitmine, kalavarude kaitse ja majandamise meetmete tõhusus ning võitlus ebaseadusliku, deklareerimata ja reguleerimata kalapüügi vastu;

- äriühingute koostööd kalandussektoris ja sellega seotud tegevusvaldkondades tehtava vastastikust huvi pakkuva majandustegevuse arendamisel.

Artikkel 2 – Mõisted

Käesolevas lepingus, lisas ning protokollis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) Maroko kalastusvöönd – veed, mis kuuluvad Maroko Kuningriigi suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla;

b) Maroko ametiasutused – põllumajanduse, maaelu arengu ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakond;

c) ühenduse ametiasutused – Euroopa Komisjon;

d) ühenduse laev – ühenduse liikmesriigi lipu all sõitev ja ühenduses registreeritud kalalaev;

e) ühiskomitee – ühenduse ja Maroko esindajatest koosnev komitee, mille ülesandeid kirjeldatakse käesoleva lepingu artiklis 9;

Artikkel 3 – Käesoleva lepingu põhimõtted ja eesmärgid

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Lepinguosalised kohustuvad järgima dialoogi ja eelneva konsulteerimise põhimõtteid, eriti ühelt poolt kalanduspoliitika ja teiselt poolt Maroko kalandusele mõju avaldada võivate ühenduse meetmete rakendamisel.

3. Lepinguosalised teevad koostööd ka käesoleva lepingu põhjal ellu viidud meetmete, programmide ja tegevuste eel-, vahe- ja järelhindamisel.

4. Lepinguosalised kohustuvad tagama, et käesolevat lepingut rakendatakse kooskõlas majanduse ja sotsiaalvaldkonna hea valitsemistava põhimõtetega.

5. Ühenduse laevadel töötavate Maroko meremeeste tööd reguleerib Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsioon, mida kohaldatakse asjaomaste lepingute ja üldiste töötamistingimuste suhtes. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegelikku tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

Artikkel 4 – Teaduskoostöö

1. Käesoleva lepingu kehtivusajal teevad ühendus ja Maroko kootööd Maroko kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks. Selleks korraldatakse vaheldumisi ühenduses ja Marokos iga-aastaseid ühiseid teadusnõupidamisi.

2. Iga-aastaste teadusnõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

3. Lepinguosalised kohustuvad pidama teineteisega nõu kas vahetult või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu, et korraldada elusressursside majandamist ja kaitset ning teha asjakohast teaduskoostööd.

Artikkel 5 – Ühenduse laevade pääs Maroko kalastusvööndis asuvatesse kalapüügipiirkondadesse

1. Maroko kohustub andma ühenduse laevadele oma kalastusvööndis püügiloa kooskõlas käesoleva lepinguga ning selle protokolli ja lisaga.

2. Käesoleva lepinguga reguleeritav kalastustegevus toimub vastavalt Maroko kehtivatele õigusaktidele. Maroko ametiasutused teavitavad komisjoni kõigist kõnealuste õigusaktide muudatustest. Kui lepinguosalised ei lepi kokku teisiti, peavad ühenduse laevad neid õigusnorme järgima ühe kuu pärast.

3. Maroko kannab hoolt protokolli kalapüügi kontrolli käsitlevate sätete tõhusa kohaldamise eest. Ühenduse laevad teevad kontrolli eest vastutavate Maroko pädevate asutustega koostööd.

4. Ühendus kohustub võtma kõik asjakohased meetmed, tagamaks, et tema laevad täidavad käesolevat lepingut ning Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes kalapüüki reguleerivaid õigusnorme vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioonile.

Artikkel 6 – Kalapüügi tingimused

1. Ühenduse laevad võivad Maroko kalastusvööndis kalastada vaid juhul, kui neil on käesoleva lepingu kohaselt väljastatud püügilitsents. Ühenduse laevade kalastustegevus sõltub ühenduse pädevate asutuste taotlusel Maroko pädevate asutuste poolt väljaantud litsentsi omamisest.

2. Kehtivas protokollis käsitlemata kalapüügiliikide jaoks võivad Maroko ametiasutused ühenduse laevadele litsentse anda. Käesoleva lepinguga loodava partnerlussuhte olemusest tulenevalt sõltub selliste litsentside andmine siiski Euroopa Komisjoni positiivsest arvamusest. Laevale püügilitsentsi saamise kord, kohaldatavad tasud ja laevaomanike kasutatavad makseviisid määratakse kindlaks ühisel kokkuleppel.

3. Lepinguosalised tagavad kõnealuse korra ja tingimuste nõuetekohase täitmise pädevate asutuste vahelise asjakohase halduskoostöö kaudu.

Artikkel 7 – Rahaline toetus

1. Ühendus annab Marokole rahalist toetust vastavalt protokollis ja lisas sätestatud tingimustele. Rahaline toetus koosneb kahest omavahel seotud osast:

a) rahaline hüvitis seoses ühenduse laevade juurdepääsuga Maroko kalastusvööndile, piiramata ühenduse laevade kohustusi seoses litsentsitasudega;

b) ühenduse rahaline toetus vastutustundliku kalapüügil ja kalavarude säästval kasutamisel põhineva riikliku kalanduspoliitika rakendamiseks Maroko vetes.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud rahalise toetuse osa määratakse kindlaks lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel ja kooskõlas protokolli sätetega, pidades silmas ühiselt määratud eesmärke, mida tahetakse saavutada Maroko kalanduspoliitika ning selle rakendamiseks elluviidavate ühe- ja mitmeaastaste programmide raames.

Artikkel 8 – Ettevõtjatevahelise koostöö edendamine

1. Lepinguosalised soodustavad majandus-, teadus- ja tehnikakoostööd kalandussektoris ja sellega seotud sektorites. Nad peavad kõnealuse eesmärgi saavutamiseks võetavate erinevate meetmete kooskõlastamiseks üksteisega nõu.

2. Lepinguosalised soodustavad kalapüügivõtete ja -vahendite, kalakaitseviiside ja kalatoodete tööstusliku töötlemise alast teabevahetust.

3. Lepinguosalised püüavad luua soodsaid tingimusi lepinguosaliste ettevõtete vaheliste suhete edendamiseks tehnika-, majandus- ja kaubandusvaldkondades, toetades ettevõtluse ja investeerimise arengut soodustava keskkonna loomist.

4. Eriti soodustavad lepinguosalised Maroko ja ühenduse kehtivaid õigusnorme arvestades lepinguosalistele vastastikust huvi pakkuvate investeeringute edendamist.

Artikkel 9 – Halduskoostöö

Lepinguosalised, soovides kindlustada kalavarude majandamise ja kaitsmise meetmete tõhusust:

- arendavad halduskoostööd, tagamaks, et nende laevad järgivad nende suhtes kohaldatavaid käesoleva lepingu sätteid ja Maroko kalapüügieeskirju;

- teevad koostööd, eriti teabevahetuse ja tiheda halduskoostöö kaudu, ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks ja selle vastu võitlemiseks.

Artikkel 10 – Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu rakendamise kontrollimiseks moodustavad lepinguosalised ühiskomitee. Ühiskomitee täidab järgmisi ülesandeid:

a) jälgib lepingu täitmist, tõlgendamist ja kohaldamise toimimist;

b) määrab kindlaks artikli 6 lõikes 2 osutatud ühe- ja mitmeaastaste programmide rakendamise ja hindab seda;

c) tegutseb vahendajana kalanduse valdkonnas vastastikust huvi pakkuvates küsimustes;

d) tegutseb käesoleva lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluste rahumeelse lahendamise foorumina;

e) vajaduse korral vaatab läbi kalapüügivõimaluste taseme ja sellest tulenevalt rahalise toetuse suuruse;

f) täidab mis tahes muid ülesandeid, mille lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel talle annavad, sealhulgas ebaseadusliku kalapüügi ja halduskoostöö valdkonnas.

2. Ühiskomitee tuleb kokku vähemalt kord aastas vaheldumisi ühenduses ja Marokos ning kohtumise eesistujaks on kohtumist korraldav lepinguosaline. Kummagi lepinguosalise taotlusel peab komitee erikoosolekuid.

Artikkel 11 – Geograafiline kohaldamisala

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, selles asutamislepingus sätestatud tingimustel ning teiselt poolt Maroko territooriumi ja tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate vete suhtes.

Artikkel 12 – Lepingu kestus

Käesolevat lepingut kohaldatakse nelja aasta jooksul alates selle jõustumiskuupäevast; seejärel võib seda pikendada nelja aasta kaupa, kui ei esitata lepingu lõpetamise teatist kooskõlas artikliga 14.

Artikkel 13 – Vaidluste lahendamine

Lepinguosalised peavad käesoleva lepingu tõlgendamist ja kohaldamist käsitlevate vaidluste korral omavahel nõu.

Artikkel 14 – Lepingu lõpetamine

1. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada tõsiste asjaolude korral, nagu asjaomaste varude vähenemine, ühenduse laevadele antud kalapüügivõimaluste väiksema kasutamise kindlakstegemine või suutmatus täita lepinguosaliste võetud kohustusi seoses ebaseadusliku, reguleerimata ja teatamata jäetud kalapüügi ennetamisega.

2. Asjaomane lepinguosaline teatab teisele lepinguosalisele kirjalikult oma kavatsusest lepingust taganeda vähemalt kuus kuud enne esialgse ajavahemiku või iga täiendava ajavahemiku möödumist.

3. Eelmises lõikes osutatud teatise üleandmisega alustatakse lepinguosaliste vahelisi konsultatsioone.

4. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse lepingu lõpetamise aasta eest proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel.

Artikkel 15 – Lepingu peatamine

1. Käesoleva lepingu kohaldamise võib peatada kummagi lepinguosalise algatusel lepingu sätete kohaldamise suhtes esineva tõsise eriarvamuse korral. Lepingu peatamiseks peab asjaomane lepinguosaline oma kavatsusest kirjalikult teatama vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva. Kõnealuse teatise saamisel alustavad lepinguosalised konsultatsioone eriarvamuste lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel.

2. Artiklis 7 nimetatud rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt peatamise kestusele, kui protokolli artikli 7 lõikest 4 ei tulene teisiti.

Artikkel 16

Protokoll ja lisa koos liidetega on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 17 – Keel ja jõustumine

Käesolev leping, mis on koostatud kahes eksemplaris eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, saksa, slovaki, sloveeni, soome, rootsi, taani, tšehhi, ungari ja araabia keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed, jõustub kuupäeval, mil lepinguosalised teatavad teineteisele selle vastuvõtmise menetluste lõpuleviimisest.

PROTOKOLL,millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Neljaks aastaks alates 1. märtsist 2006 lepingu artikli 5 kohaselt antavad kalapüügivõimalused on sätestatud käesolevale protokollile lisatud tabelis.

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4 ja 5 kohaselt.

3. Vastavalt lepingu artiklile 6 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad Maroko kalastusvööndis kala püüda vaid tingimusel, et neile on käesoleva protokolli alusel ja selle lisas toodud tingimustel väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Lepingu artiklis 7 ettenähtud rahaline toetus artiklis 1 osutatud ajavahemikul on 144 400 000 eurot[2].

2. Lõiget 1 kohaldatakse käesoleva protokolli artiklite 4, 5, 6 ja 10 kohaselt.

3. Ühenduse poolt käesoleva protokolli kohaldamisajal makstava lõikes 1 osutatud rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas.

4. Ühenduse rahaline toetus tasutakse esimesel aastal hiljemalt 30. juunil 2006 ja järgmistel aastatel hiljemalt 1. märtsil.

5. Rahaline toetus kantakse kuningriigi ülemlaekuri ( Trésorier Générale du Royaume ) nimele kuningriigi riigikassas avatud arvele, mille andmed Maroko ametiasutused teatavad.

6. Käesoleva protokolli artikli 6 kohaselt on selle toetuse kasutamine Maroko ametiasutuste ainupädevuses.

Artikkel 3 Teadusvaldkonna korraldus

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama Maroko kalastusvööndis vastutustundlikku kalapüüki neis vetes kalastavate erinevate kalalaevastike võrdse kohtlemise põhimõtte alusel.

2. Käesoleva protokolli kehtivusajal teevad ühenduse ja Maroko ametiasutused koostööd Maroko kalastusvööndi varude seisundi jälgimiseks; selleks tuleb vastavalt lepingu artikli 4 lõikele 1 korraldada iga-aastane ühine teaduslik nõupidamine.

3. Iga-aastaste teaduslike nõupidamiste tulemuste ja parimate kättesaadavate teaduslike soovituste alusel peavad lepinguosalised lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees nõu ning võtavad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel meetmeid kalavarude säästva majandamise tagamiseks.

Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste ülevaatamine

1. Artiklis 1 osutatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, tingimusel, et artikli 3 lõikes 2 nimetatud teadusliku nõupidamise järelduste kohaselt ei kahjustata sellega Maroko ressursside säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa ühenduse poolt makstava rahalise toetuse kogusumma ei tohi siiski olla enam kui kaks korda suurem artikli 2 lõikes 1 näidatud summast.

2. Kui lepinguosalised lepivad kokku artikli 3 lõikes 3 toodud meetmete võtmises, vähendades artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . Ühendus võib, ilma et see piiraks käesoleva protokolli artikli 6 kohaldamist, peatada selle rahalise toetuse maksmise juhul, kui kogu käesolevas protokollis sätestatud püügikoormust ei saa rakendada.

3. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotuse eri laevakategooriate vahel, tingimusel et järgitakse iga-aastase teadusliku nõupidamise soovitusi nende kalavarude majandamise kohta, mida ümberjaotamine võib mõjutada. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamiseks vajalik, lepivad lepinguosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

4. Lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 sätestatud kalapüügivõimaluste muutmise üle otsustakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees.

Artikkel 5 Katsepüük

Lepinguosalised soodustavad Maroko kalastusvööndis katsepüüki käesolevas lepingus ettenähtud ühise teaduskomitee juhatusel toimunud uuringute tulemuste alusel. Sel eesmärgil ja ühe lepinguosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid (nagu käsnloomad), tingimused ja muud asjakohased parameetrid.

Katsepüügi lubasid antakse uurimise eesmärgil kuni kuueks kuuks.

Kui lepinguosalised leiavad, et katsepüük on andnud positiivseid tulemusi, võib ühendusele anda uusi kalapüügivõimalusi vastavalt artiklis 4 sätestatud kokkuleppekorrale kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Selle tulemusena suureneb rahaline hüvitis.

Artikkel 6 Partnerluslepingu panus Maroko kalanduspoliitika rakendamisse

1. Käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalisest toetusest antakse 13 500 000 eurot aastas Maroko vetes vastutustundliku ja säästva kalapüügi rakendamisele suunatud kalanduspoliitika väljaarendamisele ja elluviimisele. Sellest summast eraldab ühendus aastas kokku 10 050 000 eurot lepingu artikli 7 lõike 1 punktis b sätestatud toetusena.

2. Maroko poolt selle toetuse kasutamine ja suunamine põhineb lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel kindlaks määratud eesmärkidel ja nende saavutamiseks kavandatud ühe- ja mitmeaastastel programmidel.

3. Ilma et see piiraks lepinguosaliste poolt nende eesmärkide kindlaksmääramist ja kooskõlas Maroko kalanduspoliitika praeguste prioriteetidega, mille eesmärk on kindlustada sektori säästev ja vastutustundlik majandamine:

- eraldab Maroko lõikes 1 sätestatud summast vähemalt 4,75 miljonit eurot rannapüügilaevastiku moderniseerimiseks;

- 1,25 miljonit eurot aastas eraldatakse triivvõrkude kasutuse lõpetamise programmile;

- ülejäänud summa kasutab Maroko ära oma teistes kalanduspoliitika valdkondades, eriti järgmistes:

- teadusuuringud;

- väikesemahulise kalapüügi ümberkorraldamine;

- turustuskanalite moderniseerimine ja sisetarbimise edendamine;

- lossimis- ja käitlemisseadmete mehhaniseerimine;

- koolitus;

- abi kutseliitudele.

Artikkel 7 Vastutustundliku kalapüügi rakendamise toetus

1. Maroko ettepanekul ning käesoleva protokolli artikli 6 sätete rakendamiseks lepivad ühendus ja Maroko lepingu artiklis 10 osutatud ühiskomitees kohe pärast protokolli jõustumist ja hiljemalt kolm kuud pärast protokolli jõustumist kokku järgmises:

a) ühe- ja mitmeaastased suunised, millest juhindutakse säästva ja vastutustundliku kalapüügi juurutamisele suunatud Maroko kalanduspoliitika prioriteetide, eelkõige artikli 6 lõikes 2 sätestatud prioriteetide rakendamisel;

(b) ühe- ja mitmeaastased eesmärgid ning igal aastal saavutatud tulemuste hindamist võimaldavad kriteeriumid ja näitajad.

2. Kõik muudatused neis suunistes, eesmärkides ning hindamiskriteeriumides ja -näitajates kiidavad lepinguosalised heaks ühiskomitees.

3. Esimesel protokolli kohaldamise aastal teatab Maroko ühendusele artikli 6 punktis 2 sätestatud toetuse kasutamisest ühiskomitees toimuva suuniste, eesmärkide ning hindamiskriteeriumide ja -näitajate heakskiitmise ajal. Igal järgmisel aastal teatab Maroko kasutamisest enne eelmise aasta 30. septembrit.

4. Kui see on protokolli vahekokkuvõtte tegemise ajaks saavutatud tulemuste alusel põhjendatud, võib ühendus pärast ühiskomiteega konsulteerimist taotleda protokolli artikli 6 lõikes 1 nimetatud summa kuni 50% kohandamist, et viia Maroko poolt eraldatud summad vastavusse kalanduspoliitika rakendamise tegelike tulemustega.

Artikkel 8 Ühenduse ettevõtjate majanduslik integratsioon Maroko kalandussektoriga

1. Lepinguosalised kohustuvad edendama ühenduse ettevõtjate integreerimist kogu Maroko kalandusvaldkonda.

2. Protokolli esimese kehtivusaasta jooksul käivitatakse Euroopa Komisjoni toetatav algatus, mille eesmärk on tutvustada ühenduse eraettevõtjatele kogu Maroko kalandusvaldkonna kaubanduslikke ja tööstuslikke võimalusi, sealhulgas seoses otseinvesteeringutega.

3. Et ergutada ühenduse ettevõtjaid, kes lossivad Maroko sadamates eelkõige kohalikule tööstusele müümiseks, nende toodete väärtuse suurendamiseks Marokos või Maroko kalastusvööndis püütud saagi vedamiseks mööda maismaateid, vähendab Maroko nendelt nõutavate tasude suurust vastavalt lisa sätetele.

4. Lepinguosalised otsustavad luua töörühma, mille ülesanne on teha kindaks ühenduse otseinvesteeringute takistused kalandusvaldkonnas ning selliste investeeringute suhtes kehtivate tingimuste pehmendamist võimaldavad meetmed.

Artikkel 9 Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Käesoleva protokolli sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate mis tahes erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 sätestatud ühiskomitees, mis kutsutakse vajadusel kokku erakorraliselt.

2. Protokolli kohaldamise võib ühe lepinguosalise algatusel peatada, kui lepinguosaliste erimeelsus on tõsine ja lõike 1 kohaselt ühiskomitees peetud nõupidamisel kokkulepet ei saavutatud.

3. Protokolli kohaldamise peatamiseks peab huvitatud lepinguosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne peatamise jõustumiskuupäeva.

4. Peatamise korral jätkavad lepinguosalised konsultatsioone vaidluse lahendamiseks vastastikusel kokkuleppel. Lahenduseni jõudmisel jätkatakse käesoleva protokolli kohaldamist ning rahalist toetust vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis põhimõttel vastavalt ajavahemikule, mil käesoleva protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 10 Protokolli kohaldamise peatamine maksete tasumata jätmise tõttu

Kui ühendus ei tasu artikliga 2 ettenähtud makseid, võib artikli 4 sätteid arvestades käesoleva protokolli kohaldamise peatada järgmistel tingimustel:

a) Maroko pädevad asutused saadavad Euroopa Komisjonile teate makse mittelaekumise kohta. Komisjon viib läbi vajalikud kontrollimenetlused ja sooritab vajadusel makse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul alates teate kättesaamise kuupäevast;

b) kui Maroko pädevad asutused ei ole lõikes 2 sätestatud ajavahemiku jooksul makset või asjakohast selgitust makse puudumise kohta saanud, on neil õigus peatada protokolli kohaldamine. Sellest teavitavad nad viivitamata Euroopa Komisjoni;

c) protokolli kohaldamine jätkub niipea, kui kõnealune makse on sooritatud.

Artikkel 11 Riiklike õigusnormide kohaldamine

Käesoleva protokolli ja selle lisa alusel kala püüdvate laevade tegevuse, eelkõige ümberlaadimise, sadamateenuste kasutamise, varude hankimise ja muu suhtes kohaldatakse asjakohaseid Maroko õigusakte.

Artikkel 12 Jõustumine

Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad lepingu jõustumiskuupäeval.

Tabel 1: Kalapüügivõimalused:

Püügiliik |

VÄIKESEMAHULINE KALAPÜÜK | PÕHJALÄHEDANE PÜÜK | PELAAGILINE TÖÖSTUSLIK KALAPÜÜK |

- Kogupüük 60 000 tonni |

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUSE TINGIMUSED MAROKO KALASTUSVÖÖNDIS

I PEATÜKK – LITSENTSIDE TAOTLEMISE JA VÄLJASTAMISE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1) Litsentsitaotlused

1. Kalapüügilitsents Maroko kalastusvööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2. Laev on nõuetekohane, kui laevaomaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud Marokos kalapüügikeeldu. Neil ei tohi olla vastuolusid Maroko ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Maroko ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3. Ühenduse pädevad asutused esitavad põllumajanduse, maaelu arengu ja merekalapüügi ministeeriumi merekalapüügi osakonnale (edaspidi „osakond“) nende laevade nimekirja, kes soovivad tegelda kalapüügiga protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes määratud piirides, vähemalt 20 päeva enne taotletavate litsentside kehtivuse alguskuupäeva.

4. Kõnealustes nimekirjades on püügiliikide ja vööndite kaupa esitatud tonnaaž, laevade arv ja iga laeva peamised tehnilised näitajad ning rubriikide kaupa lahtikirjutatud maksete summa. Pelaagilise püügi ja väikesemahulise püügi puhul näidatakse iga laeva kohta ära ka taotletava perioodi jooksul kasutatav(ad) püügivahend(id).

Litsentsitaotlusele lisatakse osakonnas kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis fail kogu kalapüügilitsentside koostamiseks vajaliku teabega.

5. Üksiktaotlus esitatakse osakonnale liites 1 esitatud näidisvormil.

6. Litsentsitaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

- lipuriigiks oleva liikmesriigi kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva tonnaaž;

- värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. See foto peab olema vähemalt 10x15 cm suurune;

- tõend kalapüügilitsentsi tasu, lõivude ja vaatlejatasude maksmise kohta;

- kõik muud käesolevas protokollis vastava laevakategooria suhtes kohaldatavate erisätete kohaselt nõutavad dokumendid ja tõendid.

2) Litsentside väljastamine

1. Osakond väljastab kõigi laevade kalapüügilitsentsid Euroopa Ühenduste Komisjoni delegatsioonile Marokos (edaspidi “delegatsioon”) 15 päeva jooksul alates punkti 1 alapunktis 6 sätestatud dokumentide kättesaamise kuupäevast.

2. Kalapüügilitsentsid koostatakse vastavalt protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedele, märkides eelkõige ära kalastusvööndi, kauguse kaldast, lubatud püügivahendid, peamised liigid, võrgu lubatud silmasuuruse, lubatud kaaspüügi mahu ning pelaagilise püügi traalerite püügikvoodid.

3. Kalapüügilitsentsi võib välja anda ainult kõik selleks ettenähtud haldusformaalsused täitnud laevadele.

4. Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise litsentsisüsteemi rakendamise edendamises.

3) Litsentside kehtivusaeg ja kasutamine

1. Litsentside kehtivusaeg määratakse järgmisteks tähtaegadeks:

- esimene tähtaeg:jõustumiskuupäevast kuni 31.12.2006

- teine tähtaeg: 01.01.2007 kuni 31.12.2008

- kolmas tähtaeg: 01.01.08 kuni 31.12.2008

- neljas tähtaeg: 01.01.2009 kuni 31.12.2009

- viies tähtaeg: 01.01.2010 kuni protokolli kehtivusaja lõppemiseni

2. Kalapüügilitsentsid kehtivad ainult tasudega kaetud ajavahemiku jooksul ning kõnealuse litsentsiga kindlaksmääratud kalastusvööndi, püügivahendite ja kalapüügiliigi suhtes.

3. Litsents antakse välja konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda. Lipuliikmesriigi pädevate asutuste poolt nõuetekohaselt kindlaks tehtud vääramatu jõu korral ning komisjoni taotlusel asendatakse ühele laevale välja antud litsents võimalikult kiiresti teisele sama kategooria laevale antud litsentsiga tingimusel, et kõnealuse kategooria puhul lubatud tonnaaži ei ületata.

Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi delegatsiooni vahendusel osakonnale.

4. Kalapüügilitsents peab olema kalapüügiõigusega laeva pardal ja see esitatakse inspekteerimisorganile igal kontrollimisel.

5. Kalapüügilitsentsi kehtivusaeg on aasta, kuus kuud või kolm kuud. Pelaagiliseks tööstuslikuks kalapüügiks võib anda kuulitsentsi ning seejärel seda pikendada.

4) Kalapüügilitsentsi tasud ja lõivud

1. Kalapüügilitsentside aastatasud kehtestatakse Maroko õigusaktidega.

2. Litsentsitasud hõlmavad kalendriaastat, mille jooksul litsents välja antakse, ja need makstakse jooksva aasta litsentsi esmakordse taotlemise korral. Nende litsentsitasude summad sisaldavad kõiki muid seotud tasusid ja makse peale sadamatasude ja teenuste eest makstavate tasude.

3. Kalapüügilitsentsi tasud ja lõivud arvutatakse iga laeva kohta protokollile lisatud kalapüügi teabelehtedes kindlaksmääratud määrade põhjal.

4. Lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal arvutatakse tasud võrdeliselt kalapüügilitsentsi tegeliku kehtivusega.

5. Kõigist muudatustest kalapüügilitsentse puudutavates õigusaktides teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

5) Makseviisid

Litsentsitasud, lõivud ja vaatlejatasud makstakse Maroko ülemlaekurile enne kalapüügilitsentsi väljastamist Bank Al Maghrib-Maroc 'is avatud kontole nr 290 130 0065 A.

Pelaagilise püügi traalerite väljapüütud kogustelt makstakse tasu kolm korda aastas selle kvartali lõpus, mis järgneb kvartalile, mille jooksul püük toimus.

II PEATÜKK: SIIRDEKALADE PÜÜGIGA TEGELEVATE LAEVADE (TUUNIPÜÜGILAEVADE) SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Litsentsitasu on 25 eurot Maroko kalastusvööndis püütud tonni kala kohta.

2. Litsents antakse üheks kalendriaastaks pärast 5000 euro suuruse avansisumma tasumist laeva kohta.

3. Lepingu esimesel ja viimasel kehtivusaastal arvutatakse ettemakset võrdeliselt litsentsi kehtivusaja kestusega.

4. Siirdeliikide püügi litsentsiga laevade kaptenid peavad lisa liites 6 toodud näidise kohast püügipäevikut.

5. Nimetatud püügipäeviku ühe koopia edastavad nad oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad koopiad viivitamata delegatsioonile, kes edastab need osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

6. Delegatsioon esitab osakonnale iga laevaomaniku koostatud ja liikmesriikide püügiandmete kontrollimise eest vastutavate teadusasutuste ( Institut de Recherche pour le Développement (IRD), Instituto Espanol de Oceanografia (EIO), Instituto Nacional de Investigaçao Agraria e das Pescas (INIAP) ja Institut National de Recherche Halieutique (INRH)) poolt kontrollitud püügiaruannete põhjal enne iga aasa 30. aprilli eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse.

7. Lepingu viimasel kehtivusaastal teatatakse eelmise aasta eest maksmisele kuuluvate litsentsitasude lõplik arvestus nelja kuu jooksul pärast lepingu kehtivusaja lõppemist.

8. Lõplik arvestus saadetakse asjassepuutuvatele laevaomanikele, kellel on alates osakonna poolt arvude heakskiitmisest teatamisest 30 päeva aega pädevate asutuste ees oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Delegatsioon teeb Maroko osakonnale ülemlaekuri nimele esimese peatüki punktis 5 nimetatud kontole eurodes tehtava makse hiljemalt pooleteise kuu jooksul pärast nimetatud teatamist.

9. Kui lõpliku arvestuse summa on väiksem kui lõikes 4 nimetatud ettemakse, vahet tagasi ei maksta.

10. Laevaomanikud teevad kõik vajaliku püügipäeviku koopiate saatmiseks ja vajadusel punktides 6 ja 7 sätestatud tähtaja jooksul täiendavate maksete tegemiseks.

11. Punktides 6 ja 7 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

III PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID

Kalastusvööndid iga liiki kalastuse jaoks Maroko Atlandi ookeani vööndis määratakse kindlaks kalapüügi teabelehtedes (liide 2). Käesolev protokoll ei hõlma Maroko Vahemere vööndit, mis asub punktist 35°48’N – 6°20’W (Cap Spartel) idas.

IV PEATÜKK – KATSEPÜÜGI TINGIMUSED

Lepinguosalised määravad ühiselt kindlaks katsepüügiga tegelevad ühenduse ettevõtjad, kõige sobivama ajavahemiku ning kohaldatavad tingimused. Laevade uurimistöö hõlbustamiseks annab Maroko Kuningriigi valitsus olemasolevat teadusinfot ja muud põhiteavet.

Maroko kalandussektor osaleb selles aktiivselt (katsepüügi kooskõlastamine ja katsepüügi tingimusi käsitlev mõttevahetus).

Püügireisi kestus on kõige rohkem kuus ja kõige vähem kolm kuud, kui lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel seda ei muuda.

Kandidaatide valimine katsepüügi reiside jaoks:

Euroopa Komisjon edastab Maroko ametiasutustele katsepüügi litsentside taotlused. Tehnilises toimikus esitatakse järgmised andmed:

- laeva tehnilised näitajad,

- laeva juhtkonna kalandusalase asjatundlikkuse tase,

- ettepanek püügireisi tehniliste näitajate kohta (kestus, varustus, uuritavad piirkonnad jne).

Kui Maroko Kuningriigi valitsus peab seda vajalikuks, korraldab ta Euroopa Komisjoni ja asjassepuutuvate laevaomanikega tehnilise mõttevahetuse.

Enne püügireisi algust esitavad laevaomanikud Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile:

- deklaratsiooni juba pardal oleva saagi kohta,

- püügireisil kasutatavate püügivahendite tehnilised näitajad,

- kinnituse, et nad järgivad Maroko kalanduseeskirju.

Püügireisi ajal peavad kõnealused laevaomanikud:

- esitama Maroko ametiasutustele ja Euroopa Komisjonile iganädalase aruande saagi kohta päevade ja loomuste kaupa, sealhulgas püügireisi tehnilised näitajad (asukoht, sügavus, kuupäev ja kellaaeg, saak ning muud tähelepanekud ja märkused),

- edastama laevaseiresüsteemi kaudu laeva asukoha, kiiruse ja suuna,

- tagama, et pardal viibiks üks Maroko teadusvaatleja või Maroko ametiasutuste valitud vaatleja. Vaatleja ülesanne on koguda saagi kohta teadusinfot ning võtta saagist proove. Vaatlejat koheldakse laevaohvitserina ja laevaomanik katab tema elamiskulud laeval viibimise ajal. Otsus vaatleja pardalviibimise aja ja kestuse ning pardaletuleku- ja maabumissadama kohta tehakse kokkuleppel Maroko ametiasutustega. Kui lepinguosalised pole kokku leppinud teisiti, ei ole laev kunagi kohustatud sisenema sadamasse rohkem kui kord kahe kuu jooksul,

- Maroko vetest lahkumisel esitama laevad inspekteerimiseks, kui Maroko ametiasutused seda taotlevad,

- pidama kinni Maroko Kuningriigi kalandusalastest õigusnormidest.

Teadusliku püügireisi ajal saadud saak, sealhulgas kaaspüük, jääb laevaomaniku omandisse, kui see vastab asjaomastele ühiskomitee poolt kehtestatud nõuetele.

Maroko ametiasutused nimetavad kontaktisiku, kelle poole võib pöörduda kõigi ettenägematute probleemide korral, mis võivad katsepüüki takistada.

V PEATÜKK – KÄESOLEVA LEPINGU ALUSEL MAROKO KALASTUSVÖÖNDIS KALASTAVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE SATELLIITSEIRE SUHTES KOHALDATAVAD SÄTTED

1. Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid laevu, mille kogupikkus ületab 15 meetrit, jälgitakse satelliidi abil ajal, mil nad asuvad Maroko kalastusvööndis.

2. Satelliitseire teostamiseks edastavad Maroko pädevad asutused ühenduse lepinguosalisele Maroko kalastusvööndi koordinaadid (pikkus- ja laiuskraadid).

Maroko ametiasutused edastavad kõnealused andmed, väljendatuna kraadides, minutites ja sekundites, elektrooniliselt.

3. Lepinguosalised vahetavad X.25-aadresside ja elektroonilise andmeedastuse spetsifikaadiga seotud teavet oma kontrollikeskuste vahel punktides 5 ja 7 sätestatud korras. Sealhulgas edastatakse võimaluse korral kontrollikeskuste omavaheliseks üldiseks sidepidamiseks mõeldud andmed, nagu nimed, telefoni- ja faksinumbrid ning e-posti aadressid (Internet või X.400).

4. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga kuni 500 m ja usaldusvahemikuga 99%.

5. Kui lepingu alusel kalastav laev, mida ühenduse õiguse kohaselt satelliitside abil jälgitakse, siseneb Maroko kalastusvööndisse, teatab lipuriigi kontrollikeskus Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskusele (CSC) viivitamata ja maksimaalselt iga kahe tunni järel laeva asukoha (laeva tunnusandmed, pikkus- ja laiuskraadid, kurss ja kiirus). Edastatud teateid käsitletakse asukohateadetena.

6. Punktis 5 osutatud asukohateated edastatakse elektroonilisel kujul X.25 vormingus või muu turvatud protokollina. Teated saadetakse reaalajas vastavalt II tabelis toodud vormile.

7. Kui kalalaeva pardal olevas asukoha pideva jälgimise satelliitsüsteemis esineb tehnilisi vigu või see enam ei tööta, edastab laeva kapten faksi teel lipuriigi kontrollikeskusele ja Maroko seire- ja kontrollikeskusele määratud aja jooksul punktis 5 osutatud teabe. Sellisel juhul on üldine asukohateade vaja saata iga 4 tunni järel. See asukohateade sisaldab laeva kapteni poolt vastavalt punktis 5 sätestatud tingimustele iga 2 tunni järel registreeritud asukohateateid.

Lipuriigi kontrollikeskus saadab need teated viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskusele. Rikkis seade parandatakse või vahetatakse välja maksimaalselt 1 kuu jooksul. Selle tähtaja möödumisel peab kõnealune laev Maroko kalastusvööndist lahkuma või sisenema mõnesse Maroko sadamasse.

8. L ipuriikide kontrollikeskused jälgivad oma laevade liikumist Maroko vetes iga tunni tagant. Kui laevade jälgimist pole võimalik nõuetekohaselt läbi viia, teavitatakse sellest viivitamata Maroko seire- ja kontrollikeskust ning toimitakse vastavalt punktile 7.

9. Kui Maroko seire- ja kontrollikeskus leiab, et lipuriik ei edasta punktis 5 osutatud teavet, teavitab ta sellest viivitamata teist lepinguosalist.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele lepinguosalisele edastatud andmeid kasutavad Maroko ametiasutused üksnes Euroopa Ühenduse ja Maroko vahel sõlmitud lepingu alusel kalastavate ühenduse laevade kontrolliks ja järelevalveks. Andmeid ei tohi mitte mingil tingimusel edastada kolmandatele isikutele.

11. Satelliitseiresüsteemi seadmed ja tarkvara peavad olema usaldusväärsed, need ei tohi võimaldada mingisugust asukoha võltsimist ning need ei tohi olla käsitsi seadistatavad.

Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras sõltumata keskkonna- ja ilmastikutingimustest. Satelliitseiresüsteemi on keelatud hävitada, kahjustada, kasutuskõlbmatuks muuta ja segada.

Laevakaptenid tagavad, et:

- andmeid ei muudeta;

- satelliitseireseadme antenni või antenne ei takistata;

- satelliitseireseadme elektritoidet ei katkestata

- satelliitseireseade ei ole lahti ühendatud.

12. Lepinguosalised kohustuvad nõudmisel teineteisele oma satelliitseireseadmete kohta teavet andma, veendumaks, et kõnealused seadmed vastavad täielikult teise lepinguosalise nõudmistele, et järgida käesolevaid sätteid. Esimese selleteemalise koosoleku peab korraldama enne käesoleva protokolli jõustumist.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisel ja nende kohaldamisel tekkivate erimeelsuste korral peavad lepinguosalised nõu lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees.

14. Lepinguosalised nõustuvad vajadusel neid sätteid lepingu artiklis 10 nimetatud ühiskomitees läbi vaatama.

VI PEATÜKK – PÜÜGIARUANDLUS

1) Püügipäevik

1. Laevakaptenitel on kohustus kasutada spetsiaalselt Maroko kalastusvööndis tegutsemiseks sisseseatud püügipäevikut ja täita seda päevikut nimetatud püügipäeviku selgitavates märkustes toodud nõuete kohaselt.

2. Laevaomanikud edastavad ühe koopia püügipäevikust oma pädevatele asutustele hiljemalt 15 päeva enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti. Need ametiasutused edastavad viivitamata koopia delegatsioonile, kes edastab selle osakonnale enne kolme kuu möödumist kuust, mille kohta päevikut peeti.

3. Kui laevaomanikud ei täida eespool lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

2) Kvartali kaupa esitatavad püügiaruanded

1. Delegatsioon teatab osakonnale enne iga kvartali kolmanda kuu lõppu eelmise kvartali jooksul kõigi ühenduse laevade poolt püütud kogused.

2. Andmed esitatakse kuude, püügiliikide, laevade ning püügipäevikus nimetatud bioloogiliste liikide kaupa.

3. Need andmed edastatakse osakonda ka ministeeriumi kasutatava tarkvaraga ühilduvas formaadis arvutifailina.

3) Andmete usaldusväärsus

Eespool punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed peavad kajastama tegelikku püüki, et nende põhjal saaks jälgida varude arengut.

VII PEATÜKK – MAROKO MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Käesoleva lepingu kohaseid litsentse omavad laevaomanikud võtavad kogu Maroko vetes viibimise aja jooksul Maroko meremehi tööle järgmiselt:

a) Pelaagilised traalerid

- tonnaažiga alla 150 GT: Maroko meremeeste vabatahtlik töölevõtmine

- tonnaažiga alla 5000 GT: 6 meremeest

- tonnaažiga 5000 GT või rohkem: 8 meremeest

Kui need laevad tegutsevad Maroko kalastusvööndis vähem kui ühe kuu aastas, ei ole neil Maroko meremeeste töölevõtmise kohustust.

Kui nende laevade kalapüügilitsentse uuendatakse pikemaks ajaks kui üks kuu aastas, peavad asjassepuutuvad laevaomanikud tasuma esimese kuu eest käesoleva peatüki punktis 10 nimetatud summa. Alates kalapüügilitsentsi kehtivuse teise kuu esimesest päevast peavad nad täitma Maroko meremeeste töölevõtmise kohustust.

b) Väikesemahuline kalapüük põhjas: Maroko meremeeste vabatahtlik töölevõtmine

c) Väikesemahuline kalapüük lõunas: 2 meremeest

d) Seinerid põhjas: 2 meremeest

e) Traalerid ja põhjaõngejadaga süvavee-kalapüügilaevad: 8 meremeest

f) Ritvõngedega tuunipüügilaevad : 3 meremeest

2. Laevaomanikud valivad oma laevadele töölevõetavad meremehed ise.

3. Kaluritest meremeeste töölepingud sõlmitakse laevaomanike või nende esindajate ja kaluritest meremeeste vahel.

4. Laevaomanik või tema esindaja edastab osakonnale oma laevale tööle võetud Maroko meremeeste nimed, märkides, millised on nende tööülesanded meeskonnas.

5. Ühenduse kalalaevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. See puudutab eeskätt ühinemisvabadust ja kollektiivlepingute sõlmimise õiguse sisulist tunnustamist, samuti diskrimineerimisest hoidumist töölevõtmisel ja tegevusala valikul.

6. Maroko meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel, pidades nõu Maroko pädevate asutustega. Lepingud tagavad meremeestele sotsiaalkindlustuse, sealhulgas elukindlustuse ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustuse.

7. Laevaomanik või tema esindaja peab kahe kuu jooksul pärast litsentsi väljastamist edastama otse osakonnale koopia asjassepuutuva liikmesriigi pädeva asutuse poolt viseeritud lepingust.

8. Maroko meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasu määratakse enne litsentside väljastamist kindlaks laevaomanike või nende esindajate ja asjaomaste Maroko meremeeste või nende esindajate kokkuleppel. Maroko meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui Maroko laevaperede omad, need peavad vastama ILO standarditele ega tohi olla nendest madalamad.

9. Kui üks või mitu töölevõetud meremeest laeva väljumise ajaks ei ilmu, võib laev ettenähtud püügireisi alustada, kui ta on teavitanud lähtesadama pädevat asutust meremeeste arvu ebapiisavusest ja ajakohastanud laevapere nimekirja. Nimetatud ametiasutus teavitab sellest osakonda.

Laevaomanik peab tegema kõik vajaliku, tagamaks, et hiljemalt järgmisel püügireisil töötab tema laeval käesolevas lepingus nõutud arv meremehi.

10. Kui Maroko meremehi ei võeta pardale muudel põhjustel kui eelmises punktis osutatud, on asjaomased ühenduse laevaomanikud kohustatud kuni 3 kuu jooksul iga Maroko kalastusvööndis püütud päeva eest maksma kindlaksmääratud summana 20 eurot meremehe kohta.

Seda summat kasutatakse Maroko kaluritest meremeeste koolituseks ja see makstakse I peatüki punktis 5 näidatud pangakontole.

11. Delegatsioon annab osakonnale kord poolaastas, iga aasta 1. jaanuaril ja 1. juulil, ühenduse laevadel töölevõetud Maroko meremeeste nimekirja koos märkega nende sissekandmise kohta meremeeste registrisse, näidates ära laevad, kuhu nad on tööle võetud.

12. Välja arvatud punktis 9 sätestatud juhud, peatatakse laevaomanike korduva ettenähtud meremeeste töölevõtmise kohustuse rikkumise korral laeva kalapüügilitsents automaatselt, kuni see kohustus on täidetud.

VIII PEATÜKK – KALASTAMISE JÄLGIMINE JA VAATLEMINE

A – Kalapüügi vaatlemine

1. Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Maroko kalastusvööndis kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale Maroko poolt määratud vaatlejad.

1.1 Kvartalis võtavad vaatleja pardale 25% püügiõigusega laevadest, mille tonnaaž ületab 100 GT.

1.2 Tööstusliku pelaagilise kalapüügi laevad võtavad pardale ühe teadusvaatleja kogu Maroko vetes tegutsemise ajaks.

1.3 Ühenduse kalalaevu, mille tonnaaž on kuni 100 GT, vaadeldakse maksimaalselt 10 püügi jooksul aastas ja püügiliikide lõikes.

1.4 Osakond koostab nimekirja laevadest, kes peavad vaatleja pardale võtma, ning pardale võetavate vaatlejate nimekirja. Need nimekirjad edastatakse kohe pärast koostamist delegatsioonile.

1.5 Osakond teatab litsentsi väljaandmisel või hiljemalt 15 päeva enne vaatleja pardale võtmiseks ettenähtud päeva asjassepuutuvatele laevaomanikele delegatsiooni kaudu laeva pardale määratud vaatleja nime.

2. Pelaagiliste traalerite pardal peab vaatleja olema alaliselt. Muude kalapüügiliikide puhul peab vaatleja pardal olema ühel püügireisil iga laeva kohta.

3. Laevaomanik või tema esindaja ja Maroko ametiasutused lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4. Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Maroko vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5. Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes Maroko sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6. Kui vaatleja võetakse pardale välisriigis, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on vaatleja võetud, lahkub Maroko kalastusvööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja võimalikult kiireks tagasijõudmiseks Marokosse laevaomaniku kulul.

7. Laevaomaniku kohustuste täitmata jätmise tõttu teadusvaatleja asjatu lähetamise korral kannab laevaomanik reisikulud ning teadusvaatleja tegevusetult viibitud päevade eest päevaraha samal ametiastmel Maroko riigi ametnikele ettenähtud ulatuses. Laevaomanik maksab teadusvaatlejale eespool kirjeldatud päevaraha ka laevaomaniku süül väljasõiduga viibimise korral.

Kõigist päevaraha puudutavatest õigusaktide muudatustest teatatakse delegatsioonile hiljemalt kaks kuud enne nende kohaldamist.

8. Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

9. Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Vaatleja:

9.1 vaatleb laevade püügitegevust;

9.2 kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

9.3 võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

9.4 märgib üles kasutatavad püügivahendid;

9.5 kontrollib Maroko kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

9.6 kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustamiskõlblike kalade, vähkide ja peajalgsete liikide koguseid;

9.7 edastab raadio teel kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

10. Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

11. Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

12. Pardal oleku ajal peab vaatleja:

12.1 tegema kõik selleks, et tema pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

12.2 hoolitsema pardavarustuse ja -seadmete eest ning kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsuse eest.

13. Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande, edastab selle Maroko pädevatele asutustele ja saadab koopia delegatsioonile ja Euroopa Komisjonile. Vaatleja kirjutab tegevusaruandele alla laeva kapteni juuresolekul, kusjuures viimane võib sellesse lisada või lasta lisada mis tahes talle vajalikuna tunduvaid märkusi, mida ta seejärel oma allkirjaga kinnitab. Teadusvaatleja annab laevalt lahkumisel kaptenile aruande koopia.

14. Laevaomanik tagab võimaluste piires vaatlejatele samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused, kui on laeva juhtkonnal; sellega seotud kulud kannab laevaomanik.

15. Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksavad Maroko pädevad asutused.

16. Et hüvitada Marokole teadusvaatlejate laeva pardal viibimisega seotud kulud, nähakse lisaks laevaomanike tasu maksmise kohustusele ette „teadusvaatlejate tasu“ maksmine 3,5 euro ulatuses gigatonni kohta kvartalis iga Maroko kalastusvööndis kala püüdva laeva kohta.

Need tasud makstakse vastavalt lisa I peatüki punktis 5 nimetatud kvartalimaksete tegemise ajal.

17. Eespool punktis 4 sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

B- ÜHINE KALAPÜÜGI JÄLGIMISE SÜSTEEM

Et tõhustada kontrolli käesoleva lepingu sätete järgimise kindlustamiseks, seavad lepinguosalised sisse ühise kaldal toimuva lossimise jälgimise ja järelevalve süsteemi.

Selleks määravad mõlema lepinguosalise pädevad asutused oma esindaja, kes osaleb lossimise kontrollis ja jälgib kontrolli korraldust, ning teatavad tema nime teisele lepinguosalisele.

Maroko ametiasutuse esindaja osaleb vaatlejana liikmesriikide teenistuste läbiviidaval Maroko kalastusvööndis tegutsenud laevade lossimise kontrollimisel.

Esindaja saadab liikmesriigi kontrolliametnikke sadamate, laevade, dokkide, esmamüügi, kalasaaduste hulgiladude, kaubaladude, külmhoonete ja teiste enne esmamüüki kala lossimise ja ladustamisega seotud kohtade külastamisel ning võib tutvuda nende kontrollide esemeks olevate dokumentidega.

Maroko ametiasutuse esindaja koostab ja esitab kontrollkäikude kohta, kus ta osales, aruande.

Osakond teatab delegatsioonile lossimissadamatesse planeeritud kontrollkäikudest 10 päeva ette.

Euroopa Komisjoni taotlusel võivad ühenduse kalandusinspektorid osaleda vaatlejana Maroko ametiasutuste poolt Maroko sadamates läbiviidavatel ühenduse laevade lossimistegevust puudutavatel kontrollidel.

Kõnealuse tegevuse praktiline kord määratakse kindlaks lepinguosaliste pädevate asutuste kokkuleppel.

IX PEATÜKK – KONTROLL

1. Euroopa Ühendus haldab ja uuendab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt püügiluba väljastatud. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Maroko ametiasutustele vahetult pärast koostamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2. Tehniline kontroll

2.1 Kord aastas, samuti pärast tonnaaži muutmist või teistsuguste püügivahendite kasutamist hõlmavat püügiliigi muutmist peavad punktis 1 nimetatud ühenduse laevad sõitma kehtivate õigusaktidega ettenähtud kontrollimiseks Maroko sadamasse. Selline kontroll viiakse läbi 48 tunni jooksul pärast sadamasse saabumist.

2.2 Laeva kaptenile antakse pärast tehnilist kontrolli tõend, mille kehtivusaeg vastab litsentsi kehtivusajale ning mida pikendatakse automaatselt nende laevade puhul, mis aasta jooksul litsentsi uuendavad. Kehtivus ei tohi siiski ületada ühte aastat. See tõend peab kogu aeg olema pardal.

2.3 Tehnilise kontrolli käigus kontrollitakse laeva tehniliste näitajate ja püügivahendite nõuetekohasust ning Maroko meremehi käsitlevate sätete täitmist.

2.4 Kontrollimise kulud kannavad laevaomanikud ja need määratakse kindlaks Maroko õigusaktides sätestatud tariifide alusel. Need ei või olla suuremad teiste laevade poolt samade teenuste eest tavaliselt makstavatest summadest.

2.5 Punktides 2.1 ja 2.2. sätestatud kohustuste täitmata jätmise korral peatatakse kalapüügilitsents automaatselt, kuni laevaomanik on kõnealused kohustused täitnud.

3. Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine

3.1 Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Maroko kalastusvööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest osakonnale vähemalt 4 tundi ette.

3.2 Lahkumisest teatamisel edastatakse ka andmed laeva asukoha, pardal oleva saagi koguse ja püütud kalaliikide kohta. Teave tuleks edastada faksi teel või kui laeval faks puudub, siis raadio teel vastavalt liite 8 sätetele.

3.3 Laeva, mis tabatakse kalastamas ilma osakonda eelnevalt teavitamata, käsitletakse litsentsita laevana.

3.4 Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress samuti püügilitsentsi väljastamisel.

4. Kontrollimenetlused

4.1 Maroko kalastusvööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Maroko ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut ja ülesannete täitmist.

4.2. Kõnealused ametiisikud ei või pardal viibida kauem, kui on vaja nende ülesannete täitmiseks.

4.3. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5. Laeva peatamine

5.1 Osakond teavitab Maroko kalastusvööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja laeva suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni hiljemalt 48 tunni jooksul.

5.2 Komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamise asjaolude ja põhjuste kohta.

6. Peatamise protokoll

6.1 Laeva kapten allkirjastab Maroko kontrolliasutuse koostatud protokolli.

6.2 Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta.

6.3 Kapten juhib laeva Maroko kontrolliasutuse osutatud sadamasse. Maroko kalapüügieeskirju rikkunud laeva peetakse sadamas kinni kuni peatamise tavapäraste haldusformaalsuste täitmiseni.

7. Rikkumise menetlemine

7.1. Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt (kolm tööpäeva) pärast laeva peatamist.

7.2. Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse abil, määratakse trahvi suurus Maroko kalandusalaste õigusaktide alusel.

7.3. Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, peab laevaomanik pädevate Maroko ametiasutuste osutatud pangas tasuma pangatagatise, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

7.4. Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppemist. See tagastatakse laevaomanikule niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Maroko pädevad asutused neile ülejäänud summa.

7.5. Laeval lubatakse sadamast lahkuda:

- niipea, kui kokkuleppest tulenevad kohustused on täidetud, või

- enne kohtumenetluse lõppu niipea, kui laevaomanik on maksnud punktis 7.3 osutatud pangatagatise ja Maroko pädevad asutused on selle heaks kiitnud.

8. Ümberlaadimine

8.1 Maroko kalastusvööndis on keelatud igasugune saagi merel ümberlaadimine. Ühenduse pelaagilised traalerid, mis soovivad saaki Maroko vetes ümber laadida, teevad seda Maroko sadamas või muus Maroko pädevate asutuste määratud kohas ning pärast osakonnalt loa saamist. Selline ümberlaadimine toimub vaatleja või osakonna esindaja ja kontrolliasutuste järelevalve all. Käesoleva sätte rikkumisele järgnevad Maroko õigusaktidega ettenähtud sanktsioonid.

8.2. Vähemalt 24 tundi enne iga ümberlaadimist peavad asjaomaste laevade omanikud teatama osakonnale järgmised andmed:

- ümberlaadimist kavandava kalapüügilaeva nimi;

- kaubalaeva nimi, lipuriik, registreerimisnumber ja kutsung;

- ümberlaaditav kogus liikide kaupa;

- saagi sihtkoht;

- ümberlaadimise kuupäev ja päev.

Marokole jääb õigus keelduda ümberlaadimisest, kui transpordilaev on tegelenud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga kas Maroko jurisdiktsiooni alla kuuluval merealal või väljaspool seda.

8.3. Ümberlaadimist käsitletakse lahkumisena Maroko kalastusvööndist. Seega peavad laevad edastama osakonnale püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Maroko kalastusvööndist lahkuda.

Maroko sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse pelaagiliste traalerite kaptenid võimaldavad Maroko inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

X PEATÜKK: SAAGI LOSSIMINE

Lepinguosalised, olles teadlikud tihedama integratsiooni vajalikkusest nende kalandussektorite ühise arengu huvides, on leppinud kokku järgmistes sätetes, mis käsitlevad ühenduse laevade saagi ühe osa lossimist Maroko sadamates.

Kohustuslik lossimine toimub lepingule lisatud kalapüügi teabelehtedes esitatud jaotuse kohaselt.

Rahaline soodustus

1. Lossimised

Ühenduse tuunipüügilaevadel, mis lossivad vabatahtlikult oma saagi Maroko sadamates, vähendatakse kalapüügi teabelehes nr 5 sätestatud tasu 2,5 euro võrra ühe Maroko vetes püütud tonni kohta.

Tasu vähendatakse täiendavalt 2,5 euro võrra kalatoodete müügi korral kalahallides.

Seda skeemi kohaldatakse kõigi ühenduse laevade suhtes kuni 50% ulatuses lõplikust püügikogusest (vastavalt lisa II peatükile) alates käesoleva protokolli esimesest kehtivusaastast.

Ühenduse pelaagilise püügi laevadel, mis vabatahtlikult lossivad Maroko sadamates üle 25% kalapüügi teabelehes nr 6 sätestatud kohustuslikust püügikogusest, vähendatakse iga vabatahtlikult lossitud tonni eest makstavat tasu 10%.

2. Rakenduseeskirjad

Lossimiste kohta koostab kalahall kaalumislehe, mida kasutatakse toodete jälgitavuse alusena.

Kalaturul toodete müügi kohta koostatakse müügi ja maksevähenduste tõend.

Nimetatud kaalumislehtede ja tõendite koopiad edastatakse lossimissadamas merekalapüügi osakonnale. Pärast osakonna heakskiidu saamist teavitatakse asjaomaseid laevaomanikke neile tagastatavate summade suurusest. Need summad arvatakse maha järgmiste litsentside taotlemisel nõutavatest tasudest.

3. Hindamine

Rahaliste soodustuste tase määratakse kindlaks ühiskomitees, arvestades asjaomasel aastal toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikku mõju.

LIITED

4. Litsentsitaotluse vorm

5. Kalapüügi teabelehed

6. VMS teadete edastamine Marokole, asukohateade

7. Maroko kalastusvööndi piirid, kalastusvööndi koordinaadid

8. Maroko seire- ja kontrollikeskuse andmed

9. Püügipäevik

10. Püügiaruande vorm. Ühtlustatav näidis.

11. Maroko raadiojaama andmed

Liide 1

MAROKO – EUROOPA ÜHENDUSE KALANDUSLEPING

PÜÜGILITSENTSI TAOTLUS

I – TAOTLEJA

1. Laevaomaniku nimi:

2. Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja nimi:

3. Laevaomanike ühingu või laevaomaniku esindaja aadress:

4. Telefon: .Faks: Teleks:

5. Kapteni nimi: Kodakondsus:

II – LAEV JA TEMA TUNNUSANDMED

1. Laeva nimi:

2. Lipuriik:

3. Pardatähis:

4. Kodusadam:

5. Ehitusaasta ja -koht

6. Raadiokutsung: Raadiokutsungi sagedus:

7. Laevakere materjal: Teras ( Puit ( Polüester ( Muu (

III – LAEVA TEHNILISED NÄITAJAD JA VARUSTUS

1. Kogupikkus: Laius:

2. Brutotonnaaž (GT):

3. Peamasina võimsus: Mark: Tüüp:

4. Laeva tüüp Kalapüügiliik:

5. Püügivahendid:

6. Meeskonnaliikmete arv:

7. Püügi säilitusviis laeva pardal: Värske ( Külmsäilitus ( Segatüüp ( Sügavkülmutus (

8. Sügavkülmutusvõimsus (tonnides 24 tunni kohta):

9. Lastimahutavus: Arv:

Koht ...Kuupäev

Taotleja allkiri

Liide 2

Kalapüügi teabeleht nr 1

Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagilised liigid

Lubatud laevade arv | 20 |

Lubatud püügivahendid | Noot Maksimaalsed lubatud mõõtmed vastavad vööndis valitsevatele tingimustele, maksimaalselt 500 m x 90 m. Avamerenootadega püük on keelatud. |

Laeva tüüp | <100 GT |

Tasu | 67 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Laiusest 34°18’00’’ põhja pool Üle 2 miili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Sardiin, anšoovis ja teised pelaagilised väikeliigid |

Lossimiskohustus | Esimesel aastal: 25%; teisel aastal: 30%; kolmandal aastal: 40%; neljandal aastal: 50% |

Bioloogilise taastumise aeg | Kaks kuud: veebruar ja märts |

Märkused |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 2

Väikesemahuline kalapüük põhjas

Lubatud laevade arv | 30 |

Lubatud püügivahendid | põhjaõngejada kat a) lubatud maksimaalne konksude arv jadas: 2000; kat b) lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |

Laeva tüüp | a) <40 GT: 27 litsentsi b) > 40 GT ja < GT 150: 3 litsentsi |

Tasu | 60 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Laiusest 34°18’ N põhja pool Üle 6 meremiili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Lintsaba, merikogerlased ja muud põhjalähedased liigid |

Lossimiskohustus | Vabatahtlik lossimine |

Bioloogilise taastumise aeg | 15. märtsist kuni 15. maini |

Kaaspüük | 0% mõõkkalu ja pelaagilisi hailiike |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 3

Väikesemahuline kalapüük lõunas

Lubatud laevade arv | 20 |

Lubatud püügivahendid | Õngenöör, ritv, lõkspüünised, maksimaalselt 2 püügivahendit laeva kohta. Õngejadade, abarate, seisevpüüniste, triivvõrkude, veetavate õngpüüniste ja kotkaskalavõrkude kasutamine on keelatud. |

Laeva tüüp | <80 GT |

Tasu | 60 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Laiusest 34°18’ N lõuna pool Üle 3 meremiili kaugusel kaldast |

Püütav liik | Kotkaskala ja merikogerlased |

Lossimiskohustus | Vabatahtlik lossimine |

Bioloogilise taastumise aeg | - |

Lubatud võrgud | Sööda püügiks 8mm võrk, üle 2 meremiili kaugusel kaldast |

Kaaspüük | 0% peajalgseid ja vähke, erandina 10% krabi, krabi sihtpüük on keelatud. 10% teisi põhjalähedasi liike |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 4

Põhjalähedane püük

Lubatud laevade arv | 22 laeva, sealhulgas maksimaalselt 11 traalerit aastas. |

Lubatud püügivahendid | - Õngejadaga laevade jaoks: . põhjaõngejada, seisev-põhjavõrk - Traalerite jaoks: põhjatraalnoot |

Laeva tüüp | Keskmine suurus 275 GT, traalerite püügisügavus üle 200 m |

Tasu | 53 eurot/GT kvartalis |

Geograafiline piir | Laiusest 29°N lõuna pool Üle 200 m samasügavusjoone traalerite puhul (ja üle 12 meremiili kaugusel kaldast õngejadaga laevade puhul) |

Püütav liik | Merluus Merluccius senegalensis, lintsabalased, bonito/pelamiid |

Lossimiskohustus | 50% Marokos saadud saagist |

Bioloogilise taastumise aeg | Kohaldatakse ainult traalerite suhtes Bioloogilise taastumise aeg on sama, mis peajalgsete puhul |

Lubatud võrgud | - Traalimisel: minimaalselt 70 mm võrk Kahekordne traalipära on keelatud. Kahekordsest lõngast traalipära on keelatud. Lubatud maksimaalse konksude arvu jadas otsustab ühiskomitee hiljem vastavalt teaduslikule arvamusele ja Maroko õigusaktidele. |

Kaaspüük | 0% peajalgseid ja vähke, välja arvatud krabi (5%) |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 5

Tuunipüük

Lubatud laevade arv | 27 |

Lubatud püügivahendid | Veetav ritvõng Elussööda püügiks noot |

Geograafiline piir | Üle 3 miili kaugusel kaldast Sööda püük üle 2 miili kaugusel kaldast Kogu Maroko Atlandi ookeani vöönd, välja arvatud punkte 33°30’ N/7°35’ W ja 35°48’ N/6°20’ W ühendavast joonest ida pool asuv kaitsevöönd. |

Püütav liik | Tuunid |

Lossimiskohustus | Üks osa Marokos maailmaturuhinnaga |

Bioloogilise taastumise aeg | Ei ole |

Lubatud võrgud | Sööda püük 8 mm noodaga |

Tasu | 25 eurot püütud tonni kohta |

Ettemakse | 5000 euro suurune ettemakse aastase litsentsi taotlemisel |

Märkused |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Kalapüügi teabeleht nr 6

Tööstuslik pelaagiline kalapüük

Lubatud püügivahendid | Pelaagilised või poolpelaagilised |

Lubatud kvoot | 60 000 tonni aastas, maksimaalselt 10 000 tonni kuus |

Laeva tüüp | Tööstusliku pelaagilise püügi traaler |

Lubatud laevade arv | Maksimaalselt: - 5–6 laeva[3] tonnaažiga üle 3000 GT/laev - 2–3 laeva tonnaažiga 150–3000 GT/ laev - 10 laeva tonnaažiga alla 150 GT/laev |

Laevade lubatud kogutonnaaž | Maksimaalselt: |

Geograafiline piir | Laiusest 29°N lõuna pool, üle 15 meremiili kaugusel kaldast, mõõdetuna mõõnajoonest |

Püütavad liigi | Sardiinid, sardinellad, makrellid, hobumakrellid ja anšoovised. |

Lossimiskohustus | Iga laev peab Marokos lossima 25% saagist |

Bioloogilise taastumise aeg | Laevad peavad järgima kõiki ministeeriumi poolt lubatud kalastusvööndis kehtestatud bioloogilise taastumise aegu ja katkestama seal kalapüügi. Maroko ametiasutused teatavad komisjonile sellisest otsusest ette, näidates ära püügikeeluajad ja -alad. |

Lubatud võrgud | Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri minimaalne venitatud silma suurus on 40 mm. Pelaagilise või poolpelaagilise traaleri kotti võib kaitsta minimaalselt 400 mm suuruse venitatud silmaga võrkkattega ja vähemalt 1,5 meetri suuruste vahedega kaitserõngastega, välja arvatud traali taha paigutatud kaitserõngas, mis peab olema vähemalt 2 meetri kaugusel koti avast. Koti tugevdamine või kahekordistamine kõigi muude vahenditega on keelatud ning traal ei tohi mingil juhul püüda muid liike peale lubatud väikeste pelaagiliste liikide. |

Kaaspüük | Maksimaalselt: 3,5% teisi liike Peajalgsete, vähkide ning teiste põhjalähedaste ja põhjaliikide püük on rangelt keelatud. |

Tööstuslik töötlemine | Saagi tööstuslik töötlemine kalajahuks ja/või õliks on rangelt keelatud. Kahjustatud või vigastatud kalu, samuti saagi käitlemisel tekkinud jäätmeid võib siiski jahuks või õliks ümber töötada, kui see ei ületa 5% kogu lubatud püügikogusest. |

Märkused | Laevad on kolmes kategoorias: 1. kategooria: brutotonnaaž väiksem kui 3000 GT või sellega võrdne, kuni 12 500 tonni aastas laeva kohta; 2. kategooria: brutotonnaaž suurem kui 3000 GT ja väiksem kui 5000 GT või sellega võrdne, kuni 17 500 tonni aastas laeva kohta; 3. kategooria: brutotonnaaž üle 5000 GT, kuni 25 000 tonni aastas laeva kohta. |

Laevade arv/tasud | Üheaegselt kalastavate laevade maksimaalne lubatud arv: 18. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügitonni kohta: 20 eurot tonni kohta. Laevaomaniku tasu suurus lubatud püügikogust ületava püügitonni kohta: 50 eurot tonni kohta. |

Iga kategooria kalapüügitingimused määratakse kokkuleppel igal aastal enne litsentside väljastamist.

Liide 3

VMS TEATE EDASTAMINE MAROKOLE

ASUKOHATEADE

Andmeelement | Kood | Kohustuslik/Mittekohustuslik | Märkused |

Teate algus | SR | K | Süsteemiga seotud teave – märgib teate algust |

Saaja | AD | K | Teatega seotud teave – saaja. Riigi kolmetäheline ISO kood |

Saatja | FR | K | Teatega seotud teave – saatja. Riigi kolmetäheline ISO kood |

Lipuriik | FS | M |

Teate tüüp | TM | K | Teatega seotud teave – teate tüüp „POS” |

Raadiokutsung | RC | K | Laevaga seotud teave – laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | M | Laevaga seotud teave – lepinguosalise kordumatu number (lipuriigi ISO-3-kood, millele järgneb number) |

Pardatähis | XR | K | Laevaga seotud teave – laeva küljele kantud number |

Laiuskraad | LA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS –84) |

Pikkuskraad | LO | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (WGS –84) |

Kurss | CO | K | Laeva suund 360° skaalal |

Kiirus | SP | K | Laeva kiirus kümnetes sõlmedes |

Kuupäev | DA | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kuupäev (AAAAKKPP) |

Kellaaeg | TI | K | Laeva asukohaga seotud teave – asukoha registreerimise UTC kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | K | Süsteemiga seotud teave – näitab teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859.1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

- topeltkaldjoon (//) ja väljakood märgivad teate algust;

- kaldjoon (/) eraldab väljakoodi ja andmeelementi.

Mittekohustuslikud andmeelemendid tuleb esitada andmeelementide „teate algus” ja „teate lõpp” vahel.

Liide 4

MAROKO KALASTUSVÖÖNDI PIIRID

KALASTUSVÖÖNDI KOORDINAADID

Teabeleht | Liik | Kalastusvöönd (laiuskraad) | Kaugus kaldast |

1 | Väikesemahuline kalapüük põhjas: pelaagiline | 34°18’00”N - 35°48’00”N | Üle 2 miili |

2 | Väikesemahuline kalapüük põhjas: õngejada | 34°18’00”N-35°48’00”N | Üle 6 miili |

3 | Väikesemahuline kalapüük lõunas | 30°40’00” lõunas | Üle 3 miili |

4 | Põhjalähedane püük | 29°00’00” lõunas | Õngejadaga laevad: üle 12 miili |

Traalerid: üle 200 m samasügavusjoone |

5 | Tuunipüük | Kogu Atlandi ookean, välja arvatud järgmine piirkond: 35°48’N;6°20’W/33°30’N ;7°35’W | Üle 3 miili ja sööda puhul üle 2 miili |

6 | Tööstuslik pelaagiline kalapüük | 29°00’00”N lõunas | Üle 15 miili |

Liide 5

MAROKO SEIRE- JA KONTROLLIKESKUSE ANDMED

Seire- ja kontrollikeskuse nimi: Centre de Surveillance et de Contrôle de la pêche (CSC, Maroko kalapüügi seire ja kontrolli keskus)

Laevaseiresüsteemi (VMS) telefon: + 212 37 68 81 46

VMS faks: + 212 37 68 81 34

VMS e-post: alaouihamd@mpm.gov.ma; fouima@mpm.gov.ma

CSC telefon:

CSC faks:

X.25 aadress= X.25 ei kasutata

Sisenemis-/väljumisteated: raadio teel (liide 8)

Liide 6 ICCATi TUUNIPÜÜGIPÄEVIK |

Õngejada Elussööt Seinnoot Traalnoot (Muu) |

Lipuriik: ……………………………………………………………………........................... | Mahutavus (tonnides): ……………….……………………………………………........ |

Registreerimisnumber ……………………………………………………………….................................. | Kapten: ……………………………………………………….... |

Laevaomanik: …………………………………………………………......................................... | Meeskonnaliikmete arv: ….…………………………………………………...................... |

Aadress: ………………………………………………………………………….... | Aruande kuupäev: ………………………………………………………………...... |

(Aruande esitaja): ………………………………………………............................... | Merel oldud päevade arv: | Püügipäevade arv: Püügikordade arv: | Püügireisi number: |

1 – Kasutada ühte lehte kuu kohta ja ühte rida päeva kohta | 3 – „Päeva” all mõeldakse päeva, millal õngejada vette pannakse. | 5 – Viimane rida (lossitud kogused) täidetakse pärast püügireisi lõpetamist. Märkida tegelik kaal lossimise ajal. |

2 – Iga püügireisi lõpus saata püügipäeviku koopia korrespondendile või ICCATle aadressil Calle Corazón de María, 8, 28002 Madrid., Hispaania | 4 – Kalastuspiirkond märgib laeva asukohta. Ümardada minutid ja registreerida laius- ja pikkuskraadid. Kindlasti märkida N/S ja O/W. | 6 – Kogu aruandes esitatud teave on rangelt salajane. |

Liide 7

Raadiokutsung: | CNA 39 37 |

Asukoht: | Rabat |

Sagedusvahemik: | 1,6 kuni 30 MHz |

Saateklass: | SSB-AIA-J2B |

Saatevõimsus: | 800 W |

Töösagedused

Sagedusriba | Kanal | Saatesagedus | Vastuvõtusagedus |

Sagedusriba 8 | 831 | 8285 kHz | 8809 kHz |

Sagedusriba 12 | 1206 | 12245 kHz | 13092 kHz |

Sagedusriba 16 | 1612 | 16393 kHz | 17275 kHz |

Jaama tööaeg

Periood | Kellaajad |

Tööpäevad | 08:30 kuni 16:30 |

Laupäev, pühapäev ja pühad | 09: 30 kuni 14:00 |

VHF: | Kanal 16 | Kanal 70 ASN |

Raadioteleks: |

Tüüp: | DP-5 |

Saateklass: | ARQ-FEC |

Number: | 31 356 |

Telefaks: |

Numbrid | 212 37 68 82 13/45 |

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu sõlmimist neljaks aastaks alates lepingu jõustumisest.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

11. Kalandus

1103. Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

3. EELARVEREAD

3.1 Eelarveread:

110301: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped“

11010404: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped, halduskulud“.

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

Partnerlusleping sõlmitakse neljaks aastaks. Seda saab samasuguseks tähtajaks pikendada, välja arvatud ühe lepinguosalise poolt lepingu lõpetamise korral.

Protokollis sätestatakse rahaline toetus ning ühenduse laevade kalastustegevuse liigid ja tingimused Maroko kalastusvööndis. Protokolli kehtivusaeg on neli aastat alates selle jõustumisest.

3.3 Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

11.0301 | Kohustuslik | Liigendatud[4] | EI | EI | EI | Nr 4 |

11.010404 | Kohustuslik | Liigendamata[5] | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta[6] | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

Tegevuskulud[7] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | A | Min. Maks.[8] | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 144 400 288 800 |

Maksete assigneeringud | B | Min. Maks. | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 36 100 72 200 | 144 400 288 800 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[9] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,165 | 0,165 | 0,165 | 0,235 | 0,730 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | Min. Maks. | 36 265 72 365 | 36 265 72 365 | 36 265 72 365 | 36 335 72 435 | 145 130 289 530 |

Maksete assigneeringud | b+c | Min. Maks. | 36 265 72 365 | 36 265 72 365 | 36 265 72 365 | 36 335 72 435 | 145 130 289 530 |

Personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,108 | 0,432 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,0115 | 0,0115 | 0,0115 | 0,0115 | 0,046 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | Min. Maks. | 36.3845 72 4845 | 36 3845 72 4845 | 36 3845 72 4845 | 36 4545 72 5545 | 145 608 290 008 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | Min. Maks. | 36 3845 72 4845 | 36 3845 72 4845 | 36 3845 72 4845 | 36 4545 72 5545 | 145 608 290 008 |

Kaasfinantseerimise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustage, milliste) poolset kaasfinantseerimist, peaks allpool esitatud tabelis näitama, milline on selle kaasfinantseerimise hinnanguline tase (kui kaasfinantseerimist on planeeritud saada erinevatest asutustest, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | n aasta | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

…………………… | F |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[10] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

Märkus: Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks kohta pärast koma)

Enne meedet [ n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud | n aasta | [n+1] | [n+2] | [n+3] |

a)Tulud absoluutväärtuses |

b) Tulude muutus | ( |

(Palun täpsustage kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu, kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 |

Personali arv kokku | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 2,0 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleb esitada järgmine konkreetne lisateave.

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Uue partnerluslepingu peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Ühenduse ja Maroko Kuningriigi vahelist koostööd, et seada sisse partnerlussuhted jätkusuutliku kalanduspoliitika arendamiseks ja Maroko kalandusvööndi kalavarude mõistlikuks kasutamiseks.

Marokoga sõlmitud leping on ühenduse laevastiku suhtes kehtinud juba alates 1988. aastast, lepingut uuendati 1992. ja 1995. aastal. Viimase lepingu kehtivus lõppes 1999. aastal ja tol ajal oli see kõige tähtsam ühenduse ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kalastusleping. See hõlmas mitmeid kalapüügiliike ja pakkus kalapüügivõimalusi 629-le (1995. a) kuni 516-le (1999. a) ühenduse laevale. Rahalise hüvitise suuruseks oli 500 miljonit eurot lepinguperioodi kohta. Pärast selle lepingu lõppemist ei saavutatud 2000. aasta oktoobris edasise suhtes kokkulepet.

Lepingu puudumisel Marokoga on olnud negatiivsed tagajärjed ühenduse, eriti Hispaania ja Portugali kalalaevastikule ning suur hulk laevu on tulnud kasutusele võtta teisel otstarbel. Ühendus on seetõttu kehtestanud erimeetmed, mis näevad ette rahalise toetuse (kokku 297 miljonit eurot) laevade lammutamiseks, otstarbe muutmiseks, moderniseerimiseks ja laevade kolmandatele riikidele lõplikuks üleandmiseks, samuti sotsiaal-majanduslikud meetmed. Kõige suurem osa sellest rahalisest toetusest kasutati laevade lammutamiseks ja ümberehitamiseks muuks otstarbeks kui kalapüügiks, samuti laevade kolmandatele riikidele üleandmiseks ja ühisettevõtete loomiseks. Nende meetmete eesmärk oli vähendada püsivalt Hispaania ja Portugali laevastiku püügikoormust ning seega ei saa need laevad Marokoga sõlmitava uue kalastuslepingu raames kalapüügivõimalusi kasutada.

Laevade moderniseerimise raames on mõned laevad saanud rahalist toetust püügivahendite moderniseerimiseks ja nende muutmiseks triivõngejadadega kalapüügilaevadeks. Seetõttu ei näe leping ette kalapüügivõimalusi seda tüüpi laevadele.

Seevastu ei ole Marokoga sõlmitud vana kalastuslepingu alusel tegutsenud ühenduse väikesemahulise kalapüügi laevastik suutnud pärast lepingu lõppemist tekkinud olukorraga kohaneda. Kasutuseesmärgi muutmise meetmed ei pakkunud sobivaid lahendusi väikesemahulise kalapüügi laevadele, mis ei saanud tegelikult rahalist toetust kasutada. Nende niigi väga mitmeotstarbeliste laevade kalapüügimeetodite muutmine ei oleks neile uutesse kalastusvöönditesse juurdepääsu taganud, sest nende tegevusraadius jäi piiratuks. Mis puutub eksportimisse, siis isegi ühisettevõtete raames ei olnud see nii väikese tonnaažiga laevade puhul majanduslikult põhjendatud. Lõplik kasutamise lõpetamine ei olnud nende laevade omanike jaoks mõeldav. Seetõttu keskendub uus leping eelkõige väikesemahulise kalapüügi laevastikule, millest suur osa saab selle lepinguga pakutavaid kalapüügivõimalusi kasutada.

Läbiräägitud lepingu tugisammasteks on Maroko praeguse kalanduspoliitika prioriteedid (rannasõidulaevastiku moderniseerimine, triivvõrkude kasutamise lõpetamine, teadusuuringud, väikesemahulise kalapüügi ümberkorraldamine, turustuskanalite moderniseerimine, lossimis- ja käitlemisseadmete mehhaniseerimine ning koolitus ja abi Maroko kalandusvaldkonna kutseorganisatsioonidele). Partnerlusleping näeb samuti ette lepinguosalistevahelise koostöö, edendamaks ühenduse ettevõtjate integreerimist Maroko kalandussektorisse.

Kalapüügivõimaluste osas keskendub leping peamiselt lepingu puudumise tõttu kõige enam kannatanud ühenduse väikesemahulise kalapüügi laevastiku vajadustele ja huvidele. Lepinguga nähakse ette:

- 20 pelaagiliste liikide püügi seinerit põhjas,

- 20 väikesemahulise kalapüügi laeva lõunas,

- 30 põhjaõngejadaga väikesemahulise kalapüügi laeva põhjas,

- 27 ritvõngedega laeva,

- 22 traalerit ja põhjaõngejadaga laeva põhjalähedaseks püügiks.

Lisaks on tööstuslikule pelaagilisele kalapüügile ette nähtud 60 000 tonni suurune aastakvoot.

Rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas. Sellest rahalisest toetusest antakse aastas 13 500 000 eurot rahalist abi säästvat ja vastutustundlikku kalandust taotleva Maroko kalanduspoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks. Lisaks ühenduse eelarvest antavale rahalisele toetusele võivad laevaomanike poolt Maroko ametiasutustele makstavad tasud ulatuda kuni 3 miljoni euroni.

Partnerlusleping sõlmitakse ÜRO mereõiguse konventsioonis sätestatu raames ning on kooskõlas FAO vastutustundliku kalapüügi juhendis sätestatud põhimõtetega.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Ühendus alustas kalanduskokkulepete sõlmimist 70ndatel aastatel pärast mereõiguses tehtud muudatusi. Sel ajal otsustasid liikmesriigid anda selles valdkonnas oma pädevuse ühendusele (nõukogu 3. novembri 1976. aasta resolutsioon) ja sestpeale on kalanduskokkulepped olnud ühenduse ainupädevuses.

EÜ ja Maroko Kuningriigi vahelise uue kalandusalase partnerluslepingu eesmärgid on järgmised.

( Säästva kalapüügi edendamine ning kõigile asjaosalistele (ühendus, liikmesriigid, ühenduse ettevõtjad ja kolmandad riigid) selle eesmärgi saavutamiseks siduva raamistiku loomine.

( Ühenduse kalandustegevuse kaitse ja arendamine kolmandate riikide vetes ning selle poliitilise ja sotsiaalmajandusliku mõju parandamine nii Euroopas kui ka käesoleval juhul Marokos.

Tugevdamaks kõiki asjaosalisi siduvat raamistikku, sisaldab leping ainuõiguslikkuse klauslit, mis keelab ühenduse laevadel väljaspool selle lepinguga sätestatud õiguslikku raamistikku Maroko kalastusvööndis kala püüdmise.

Uues lepingus on seetõttu arvestatud Maroko keskkonna ja majanduse olukorda ning lepinguosalised võtavad seda rakendades arvesse Maroko keskkonna- ja arengueesmärke.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Kalandusläbirääkimised ja kalanduslepingute sõlmimine kolmandate riikidega vastavad üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse laevastiku, sealhulgas kaugsõidulaevade traditsioonilist kalastustegevust ja arendada partnerlussuhteid, et tugevdada kalavarude säästvat kasutamist ühenduse vetest väljaspool, arvestades keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

EÜ ja Maroko Kuningriigi vahelise kalandusalase partnerluslepingu eesmärk on avada ühenduse kalalaevadele vastavalt lepingus sätestatud kalapüügiliikidele juurdepääs Maroko kalastusvööndile:

1) väikesemahuline kalapüük: 20 pelaagilise püügi seinerit põhjas, 20 väikesemahulise kalapüügi laeva lõunas, 30 väikesemahulise kalapüügi jaoks mõeldud põhjaõngejadaga kalapüügilaeva ja 27 ritvõngelaeva põhjas;

2) põhjalähedaseks kalapüügiks: 22 traalerit ja põhjaõngejadaga kalapüügilaeva;

3) tööstuslikuks pelaagiliseks kalapüügiks: 60 000 tonni suurune aastakvoot.

Rahalise toetuse suurus on 36 100 000 eurot aastas.

Neid kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada määral, mis vastavalt artiklis 3 sätestatud teaduskoosoleku järeldustele ei sea ohtu Maroko varude säästvat majandamist. Sellisel juhul suurendatakse proportsionaalselt rahalist toetust, aga see ei tohi ületada 72 200 000 eurot.

Sellest rahalisest toetusest antakse aastas 13 500 000 eurot rahalist abi säästvat ja vastutustundlikku kalandust taotleva Maroko kalanduspoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse lepingu rakendamise jälgimiseks järgmisi näitajaid.

( Püügivõimaluste kasutamise kontroll.

( Saaki ja lepingu kaubanduslikku väärtust käsitlevate andmete kogumine ja analüüsimine.

( Panus tööhõivesse ja ühenduses saavutatud lisandväärtusesse.

( Panus ühenduse turu stabiliseerimisse.

( Panus Marokos vaesuse vähendamise üldistesse eesmärkidesse, sealhulgas panus tööhõivesse ja infrastruktuuride arendamisse ning toetus riigieelarvele.

( Maroko kalastusvööndis vastutustundlikule kalapüügile eraldatud rahalise toetusega saavutatud konkreetsete tulemuste arv ja liik (protokolli artikkel 7).

( Ühiskomitee koosolekute ja tehniliste koosolekute arv.

5.4 Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[11].

X Haldamine tsentraliseeritult

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele,millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( riigi avalik-õiguslikele asutustele võiavalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvesüsteem

Komisjon (kalanduse peadirektoraat koostöös komisjoni Rabat’ delegatsiooniga) tagab regulaarse järelevalve lepingu rakendamise üle, eriti seoses püügivõimaluste kasutamise ja püügiandmetega. Alates protokolli jõustumisest koguvad komisjoni pädevad talitused vajalikku teavet, mis võimaldab punktis 5.3 loetletud indikaatoreid kontrollida ja jälgida.

Kalanduspoliitikale antava rahalise toetuse kasutamise osas lepivad EÜ ja Maroko ühiskomitees kokku mitmeaastaste valdkonnaprogrammide sisu ja üksikasjalikud rakenduseeskirjad, sealhulgas igal aastal saavutatud eesmärkide hindamise kriteeriumid ja korra.

6.2 Hindamine

Partnerluslepingu eelhindamine viidi läbi koostöös sõltumatute konsultantide konsortsiumiga (Euroopa Ühenduse ja Maroko vahelise võimaliku kalanduslepingu kuluanalüüs ja selle lepingu mõjude analüüs säästvuse seisukohast, Oceanic Developpement , juuli 2005). Selle hindamise tulemused on kokku võetud kahes järgmises punktis. Selle hindamise põhilised tulemused on varsti kättesaadavad kalanduse peadirektoraadi veebilehel.

6.2.1 Eelhindamine

Kõnealuse lepingu läbirääkimiste ettevalmistamiseks viis konsultant läbi eelhindamise, et uurida edasisi võimalusi EÜ ja Maroko vaheliste suhete arengus, eriti seoses ühenduse laevastiku juurdepääsutingimustega Maroko kalastusvööndile.

Lähtudes lepinguosaliste huvist ja vajadusest alustada kalandusvaldkonnas lepingu sõlmimiseks läbirääkimisi, määratleti hindamisel Euroopa Ühenduse huvina järgmist.

- Otsest majanduslikku kasu hindas konsultant käibe ja brutolisandväärtuse hüpoteetilise ja konservatiivse hinnangu põhjal. Selle hinnangu kohaselt on väikesemahulise kalapüügiga seotud kalapüügivõimaluste täiendava käibe suurus umbes 77,5 miljonit eurot ja see loob brutolisandväärtust umbes 36,5 miljoni euro ulatuses. Põhjalähedase püügi ja tööstusliku pelaagilise püügi hinnanguline käive on 54 miljonit eurot ja brutolisandväärtus 29,5 miljonit eurot.

- Ühenduse laevade lepingu alusel toimuva tegevuse majanduslikku mõju võib töökohtadena väljendatuna hinnata järgmiselt, kasutades maismaal asuvate töökohtade jaoks koefitsienti 1,1 [12] ja laeva pardal olevate töökohtade jaoks koefitsienti 1:

EÜ töökohti pardal | 639-717 | (hinnang) |

Ühenduse laevadel töökohti kokku | 1353-1467 | (hinnang) |

Töökohti maismaal | 1488-1614 | 1,1 töökohta maismaal iga töökoha kohta pardal |

EÜ töökohti kokku | 3480 - 3798 |

Marokoga sõlmitav kalandusleping aitab seega üleval pidada umbes 3500 ühenduse töökohta, millest suur osa asub kalapüügist sõltuvates piirkondades (eelkõige Kanaari saared, Andaluusia).

Maroko huvi osas on hinnangus võetud arvesse mitut aspekti.

Rahaline aspekt

Rahaline toetus võimaldab Marokol täiendada eelarvevahendeid. Valuutas makstavate uute mitmeaastaste eelarvevahendite saamine võimaldab Marokole paremat eelarvet, eriti kõnealuse valdkonna institutsioonide ja avalik-õiguslike asutuste jaoks.

Majanduslik aspekt

Kalanduslepingu raames antav rahaline toetus võib aidata kaasa kalandusega tegelevate riiklike struktuuride poolt juba kavandatud sektori moderniseerimisele (laevastiku moderniseerimine, kalaturgude moderniseerimise, sanitaarnormide rakendamine, arendamine jne). Ühenduse laevade saagi käitlemise ja ekspordi tagamiseks võivad Euroopa ettevõtjad ja teised kaaluda Maroko töötlemisvõimaluste paremat kasutamist. Selle tulemusena peaks tõusma Maroko loodava lisandväärtuse tase.

Institutsionaalne aspekt

Täiendav eelarveabi võimaldab, eriti erinevate uurimis- ja arenguprogrammide tõhusamaks rakendamiseks, suurendada valdkonna institutsionaalset võimekust (parem varustus, koolitus jne).

Sotsiaalne aspekt

Sotsiaalses plaanis võimaldab leping anda eraldi vahendeid Maroko ametiasutuste poolt välja töötatud programmide jaoks, mis on suunatud kõige vaesematele kaluritele, eriti riikliku rannikukorralduse programmi ( Programme National d’Aménagement du Littoral, PNAL) ning sotsiaalse ja kutsealase edendamise (funktsionaalse kirjaoskuse ja nõustamise) jaoks.

Keskkonnaaspekt

Maroko kalandusalane uurimistöö kannatab, eriti keskkonna vaatepunktist, uurimisprogrammide läbiviimiseks vajalike vahendite puuduse käes. Vastavalt teemade olulisusele (Maroko vetes kasutatavate varude piirkondlik tähtsus) tugevdatakse ka teadusasutuste (Maroko, Euroopa ja piirkondlike) vahelist koostööd. Lepingu kaudu uute rahaliste vahendite saamine võimaldab kalandusuuringute käigus süstemaatilisemalt läbi viia varude (pelaagiliste ja põhjaliikide) hindamise programme ja muuta jälgimisprogrammid pidevaks ning tõsta seeläbi teaduslike arvamuste kvaliteeti. Kui Maroko ametiasutused hakkavad rakendama varude majandamise raamistikku, muutub teaduslike arvamuste asjakohasus väga oluliseks.

Tugimeetmete raames nähakse protokolliga selle kehtivusperioodiks ette aastas 1 250 000 euro suuruse abi andmise triivvõrkude kasutamise lõpetamise programmile.

Järelevalve ja kontroll

Järelevalve osas võimaldab leping edendada kalastustegevuse järelevalvet Maroko vetes.

6.2.2 Lepingu majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise toetuse eelhinnang

Vastavalt nõukogu järeldustele komisjoni teatise kohta kujutab lepingu raames antav ühenduse rahaline toetus endast ühekordset eraldist, mille määramise aluseks on saadavad kalapüügivõimalused, kolmanda riigi säästva kalapüügi toetamise meetmed ja partnerluslepingu mõju hinnang, eriti seoses Euroopa ettevõtjate liitumisega Maroko kalandussektoriga.

Seetõttu anti eelhindamise käigus hinnang ka laevade võimaliku tegevuse kohta parafeeritud lepingu raames. Selle ning Maroko kalanduspoliitikas väljendatud vajaduste põhjal määrati ühenduse rahalise toetuse suuruseks 36 100 00 eurot ehk 21,6% lepingu eeldatavast väärtusest ja Maroko seatud prioriteetidest (vt täpsemalt allpool majandusliku ja rahalise väärtuse hinnangut Euroopa laevastikule seoses nende laevade tegevusega selle lepingu raames).

VÄIKESEMAHULINE KALAPÜÜK | PÕHJALÄHEDANE PÜÜK | PELAAGILINE PÜÜK | KOKKU |

Pelaagiline püük põhjas (<90GT) | Põhjaõngejadad põhjas (<40GT) | Õnged, lõkspüünised lõunas (<80GT) | Tuunipüük |

Laevade arv | 20 | 30 | 20 | 27 | 22 | 119 |

Laevastiku eeldatav püügikogus aastas | 35 000 t | 9 750 t | 2 500 t | 10 800 t | 22.000 | 60 000t |

Laevastiku eeldatav püügikoguse väärtus aastas | 52 500 000€ | 28 500 000€ | 7 500 000€ | 10 800 000€ | 44 000 000€ | 24 000 000€ | 167 300 000€ |

Mis puudutab laevaomanike makstavaid tasusid, siis tuleb tõdeda üldist tasude suurenemist võrreldes samade püügiliikide tasudega vanas lepingus. Suurenemine jääb vahemikku 25% kuni 75%.

Selleks, et saaks võrrelda kahe lepingu kohaseid tegelikke tasusid (eriti püügikategooriate 1, 2, 3 ja 5 osas), on vaja lepingus sätestatud ühiku maksumus GT kohta teisendada maksumuseks brutoregistertonnaaži kohta (nagu vanas lepingus). Teisendamisel kasutatakse suhet 1,40 GT ühe brutoregistertonni kohta. Olgugi et brutotonnaaži ja brutoregistertonnaaži suhe ei ole kõigi kalalaevakategooriate puhul võrdne, võime kinnitada, et esitatud suhe on üsna konservatiivne. Seejuures on oluline rõhutada, et Mauritaaniaga sõlmitud lepingu puhul tehtud brutoregistertonnaaži brutotonnaažiks ümberarvutamisel tõdesime me, et erinevate kalapüügiliikide puhul jäid tegelikud suhtarvud 1,45 ja 1,80 vahele.

Selle võrdluse tulemuseks on vastavalt nõukogu suunistele ja kalandusvaldkonna partnerluslepingute põhimõtetele see, et ühenduse laevaomanikud peavad suuremal määral EÜ ja Maroko vahelise partnerluslepingu kulude kandmises osalema.

Järgmisest tabelist nähtub kahe lepingu kohaste tasude võrdlus.

1 | 67 | 93.8 | 61 | +53% |

2 | 60 | 84 | 61 | +37% |

3 | 60 | 84 | 48 | +75% |

5 | 53 | 74.2 | 52 | +43% |

Üldiselt on ette näha, et laevaomanike kogu maksekoormus peaks olema aastas umbes 3,4 miljoni eurot.

6.2.3 Vahe- või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest samasugustest kogemustest saadud õppetunnid)

Arvestades ajavahemiku pikkust vana lepingu lõppemise (1999) ja 2005. aasta läbirääkimiste vahel ning olulisi muudatusi läbirääkimiste strateegias ja panustes, ei näi järelhindamine stricto sensu uue partnerluslepingu sõlmimiseks vajalik olevat. Siiski võeti läbirääkimiste ettevalmistamisel arvesse eelmise lepingu andmeid (varude seis, teaduslikud arvamused, Maroko ja Euroopa laevastiku struktuur, piirkondlikud panused jne). Selle teabe täiendamiseks koguti eelhindamise käigus andmeid praegu Maroko vetes toimuva tegevuse põhjal. Mis puudutab kaitsemeetmeid ja varude majandamist, siis kinnitavad teaduslikud andmed, et uue lepinguga hõlmatud kalavarude ülepüüki ei toimu ja need võimaldavad lepingus ettenähtud püügikoormust.

Ekspertide hinnangu kohaselt võimaldaks praegune olukord näha ette püügikoormuse suurendamise vastavalt järgmistele kalapüügivõimalustele: tööstusliku pelaagilise kalapüügi aastakvoot 120 000 tonni, põhjalähedase püügi jaoks 22 laeva, väikeste pelaagiliste liikide püügi jaoks põhjas umbes 25 väikesemahulise kalapüügi laeva, väikesemahulise kalapüügi jaoks lõunas 20 laeva, 30 kuni 35 põhjaõngejadaga väikesemahulise kalapüügi laeva ja 32 ritvõngedega laeva.

6.2.4 Tulevase hindamise tingimused ja sagedus

Enne protokolli pikendamist viiakse tulemusnäitajate (saak ja saagi väärtus) ning mõjude (loodud ja säilitatud töökohad, suhe protokolli maksumuse ja saagi väärtuse vahel) mõõtmiseks läbi kohaldamisperioodi (2006/10) hõlmav järelhindamine. Järelhindamise läbiviimiseks kasutatakse punktis 5.3 loetletud näitajaid.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Lepingu raames ühenduse poolt antud rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjassepuutuva kolmanda riigi pädevuses.

Käesoleval juhul on siiski ette nähtud, et asjassepuutuva riigi kalanduspoliitika toetamiseks kasutatava rahalise toetuse osa ühe- ja mitmeaastane planeerimine, sellise kava elluviimine ja komisjonile antud teave selle tulemuste kohta jääb kolmanda riigi ainupädevusse. Seetõttu on komisjonil kohustus püüda luua pidev poliitiline dialoog ja keskenduda lepingu haldamise parandamisele ja ressursside säästvale majandamisele suunatud ühenduse panuse suurendamisele.

Kalandusalastes partnerluslepingutes määravad komisjon ja kolmas riik omavahelisel kokkuleppel kindlaks eesmärgid, mille tarbeks rahalise toetuse määratud osa kasutatakse, ning nende eesmärkide saavutamiseks rakendatavad ühe- ja mitmeaastased programmid. Neid programme hinnatakse igal aastal.

Juhul kui programmi rakendamine ei vasta protokollis selleks ettenähtud vahendite mahule, võib komisjon nõuda sellele programmile määratud rahalise toetuse osa vähendamist.

Kõigil juhtudel on kõik komisjoni poolt kalanduslepingute raames tehtud maksed allutatud komisjoni tavapärastele eelarve- ja rahastamisnormidele ja -menetlusele. See võimaldab iseäranis täielikult identifitseerida kolmandate riikide pangakontod, millele rahalise toetuse summad kantakse.

Riikliku sõltumatuse põhimõtte kohaselt ei saa komisjon omal algatusel kolmandatele riikidele antud rahalise toetuse vahendite osas finantsauditeid teha või teha lasta.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Meede 1 ........ |

Tegevus 2 ........ |

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[14] (11 01 01) | A*/AD | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

B*, C*/AST | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

Artikli 11 01 02 kohaselt rahastatud personal[15] |

Artikli 11 01 04 04 kohaselt rahastatav muu personal[16] | 1,0 | 1,0 | 1,0 | 1,0 |

KOKKU | 2,0 | 2,0 | 2,0 | 2,0 |

8.2.2 Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Abistada läbirääkijat kalastuskokkuleppe läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel:

- osalemine kolmanda riigiga kalastuskokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

- volinikule hindamisaruannete ja läbirääkimiste strateegia dokumentide ettevalmistamine;

- nõukogu väliskalastuse töögrupis komisjoni seisukohtade esitamine ja kaitsmine;

- kokkuleppe lõppteksti osas liikmesriikidega kompromissi otsimisel osalemine.

- Kokkulepete rakendamise järelevalve:

- kalanduskokkulepete igapäevane jälgimine;

- kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete või ka vastutustundliku kalastamise arendamise rahastamise ettevalmistamine ja kontrollimine;

- kokkulepete ellurakendamise kohta regulaarsete aruannete koostamine;

- kokkulepete hindamine: teaduslikud ja tehnilised aspektid;

- nõukogu otsuse ja määruse eelnõu ettevalmistamine ja kokkuleppe tekstide väljatöötamine;

- vastuvõtmismeetmete käivitamine ja jälgimine.

- Tehniline abi:

- komisjoni seisukoha ettevalmistamine seoses ühiskomiteedega.

- Institutsioonidevahelised suhted

- läbirääkimiste menetluse kontekstis komisjoni esindamine nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides;

- Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine.

- Teenistustevaheline konsulteerimine ja korraldus:

- läbirääkimisi ja kokkulepete jälgimist puudutavates küsimustes teiste peadirektoraatidega sidemete tagamine;

- teenistustevaheliste konsultatsioonide korraldamine ja neis osalemine.

- Hindamine

- osalemine erinevates hindamis- (eelhindamine, keskpikk hindamine, järelhindamine) ja mõjude hindamise tegevustes;

- saavutatud eesmärkide ja hindamisindikaatorite analüüsimine.

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul).

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgmise poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[17] |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline* | 0,165 | 0,165 | 0,165 | 0,165 0,07** | 0,660 0,070 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,165 | 0,165 | 0,165 | 0,235 | 0,730 |

* 165 000 eurot seoses EÜ delegatsiooni juures Rabat’s paikneva lepingulise eksperdiga, rahastatakse eelarverealt 11 01 04 04.

** 70 000 eurot on ette nähtud eel- ja järelhindamise väljatöötamiseks.

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Ametnikud ja tähtajalised töötajad (11 01 01) | 0.108 | 0.108 | 0.108 | 0.108 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0.108 | 0.108 | 0.108 | 0.108 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

- 1A = € 108 000*0,5 = € 54 000

1B = € 108 000*0,25 = € 27 000

1C = € 108 000*0,25 = € 27 000

Vahesumma: € 108 000 (108 miljonit eurot aasta kohta)

- 1 lepinguline ekspert = € 165 000 (0,165 miljonit eurot aastas)

Kokku: 273 000 eurot aasta kohta (0,273 miljonit eurot aasta kohta)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

11 01 02 11 01 – Lähetused | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,010 | 0,040 |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,0015 | 0,0015 | 0,0015 | 0,0015 | 0,006 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[18] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viide eelarvereale) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,0115 | 0,0115 | 0,0115 | 0,0115 | 0,046 |

[1] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

[2] Nimetatud summale lisanduvad järgmised vahendid.

- Käimasolevate MEDA programmide (ettevõtete, kutseliitude, assotsiatsioonilepingu rakendmise abiprogrammid) raames antakse umbes 3 miljonit eurot (nelja aasta kohta) kalandussektori ettevõtjate jaoks ettenähtud lisameetmete (ettevõtete ja ühenduste nõustamine, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete krediidi saamise võimalused jmt) ning institutsioonide ja liikmesriikide asutustega koostöös võetavate institutsiooniliste ja seadusandlike kohandamismeetmete jaoks.

- Otse Marokole lisa I peatüki punktis 5 nimetatud kontole kantavad lisa I peatüki punktis 4 toodud laevaomanike tasud, mille suuruseks on hinnanguliselt 3 400 000 eurot aastas.

[3] Laevade arvu võib lepinguosaliste kokkuleppel muuta. Tööstuslikku pelaagilist püüki reguleeritakse üheaegselt kala püüdvate laevade arvu piiramisega.

[4] Liigendatud assigneeringud

[5] Liigendamata assigneeringud

[6] 2006. aastaks ette nähtud.

[7] Kulud, mis ei kuulu asjaomase 11 jaotise 11 01 01 peatüki alla.

[8] Vastavalt protokolli artiklile 4 võib neid kalapüügivõimalusi vastastikusel kokkuleppel suurendada määral, mis vastavalt teaduskoosoleku järeldustele ei sea ohtu Maroko varude säästvat kasutamist. Sellisel juhul suurendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis. Euroopa Ühenduse makstav rahaline toetus ei või siiski ületada kahekordset summat.

[9] Kulud, mis kuuluvad 11 jaotise 11 01 04 artikli alla.

[10] Vaadake institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[11] Kui näidatud on mitu meetodit, täpsustage palun käesoleva punkti osas „Märkused“.

[12] Vastavalt kalanduse peadirektoraadi tellimusel 2000. aastal tehtud uuringus kasutatud metoodikale: Regional Socio-economic Studies on Employment and the Level of Dependency on Fishing. Lot No.23: Coordination and Consolidation Study (Megapesca Ltd) .

[13] Nagu on kirjeldatud punktis 5.3.

[14] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummaga.

[15] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummaga.

[16] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[17] Viidata tuleb konkreetsele õigusaktile lisatavale finantsselgitusele asjassepuutuva(te) ameti(te) jaoks.

[18] Määrata komitee liik ja rühm, kuhu ta kuulub.

Kapteni allkiri (11)

52005PC0692