[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 21.12.2005

KOM(2005) 676 lõplik

2005/0258 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU TAUST 110 Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ühenduse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ning kajastada muudatusi liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides. 120 Üldine taust Ettepanek käsitleb määruse (EMÜ) nr 1408/71 ehk täpsemalt selle lisade korrapärast ajakohastamist, et need oleksid täielikus vastavuses muudatustega riikide õiguslikus olukorras ning tagaksid seega riigisiseste sotsiaalkindlustusskeemide nõuetekohase kooskõlastatuse ühenduse piires. 130 Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Määrus (EMÜ) nr 1408/71, mida ajakohastati määrusega (EÜ) nr 118/97 ja muudeti viimati Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 647/2005. Käesoleva ettepanekuga ajakohastatakse ja muudetakse viiteid määruse teatavates lisades, sest nendes viidatavaid riigi õigusakte on muudetud. 141 Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE Konsulteerimine huvitatud isikutega 211 Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus Liikmesriikidel paluti esitada taotlused määrusi (EMÜ) nr 1408/71 ja 574/72 ajakohastavate muudatuste tegemiseks, et kajastada riikide õigusaktide muudatusi. Komisjoni ametnikud hindasid taotlusi, arutasid need liikmesriikide esindajatega läbi võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni koosolekul ning vajadusel selgitasid üksikasju asjaomaste liikmesriikide esindajatega. 212 Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine Taotlused, mis on kooskõlas ELi õigusaktidega ning millega halduskomisjon nõustus, võeti vastu ja inkorporeeriti. Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine 221 Asjaomased teadus- ja ekspertiisivaldkonnad Kooskõlastamine sotsiaalkindlustuse valdkonnas. 222 Kasutatud meetodid Arutelud võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjoni koosolekutel ning vajadusel täiendav arutelu asjaomaste liikmesriikide esindajatega halduskomisjonis selgituste saamiseks eelkõige riikide õigusaktide üksikasjade kohta. 223 Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti Võõrtöötajate sotsiaalkindlustuse halduskomisjon, samuti mõned halduskomisjoni esindajad. 2249 Saadud ja kasutatud nõuannete kokkuvõte Võimalikke tõsiseid pöördumatute tagajärgedega ohte ei mainitud. 225 Kokkulepe ajakohastada liikmesriikide teatavaid kandeid määruse 1408/71 lisades. 226 Ekspertarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid Puuduvad. 230 Mõju hindamine Liikmesriigid teevad sageli muudatusi oma sotsiaalkindlustusalastes õigusaktides. Selle tulemusel aeguvad sotsiaalkindlustusskeeme käsitlevate ELi õigusaktide viited liikmesriikide õigusaktidele, mis tekitab õiguslikku ebakindlust. See kahjustaks ELi piires liikuvate ELi kodanike huve, sest nad ei oleks nõuetekohaselt teavitatud oma õigustest, ning raskendaks ELi sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide sätete nõuetekohast rakendamist riikide sotsiaalkindlustusasutustes. Viited ELi kooskõlastavates õigusaktides, eelkõige määrustes 1408/71 ja 574/72, vajavad seega liikmesriikide õigusaktide korrektseks kajastamiseks ajakohastamist. ELi määrusi on võimalik ajakohastada vaid uue määrusega. Asjaomaste kodanike huvides tuleks ühenduse määrused ajakohastada kiiresti pärast riikide õigusaktide muutmist. Eriti pidades silmas pensionisüsteemi põhjalikku ümberkorraldamist Rootsis ja Soomes ning ravikindlustussüsteemi reformi Madalmaades, tuleks määrus 1408/71 võimnalikult kiiresti ajakohastada, vaatamata seda asendava määruse 883/2004 jõustumisele 20. mail 2004. Kõnealust uut määrust ei kohaldata enne rakendusmääruse jõustumist, mis ilmselt ei toimu enne 2007. aastat. Sotsiaalkindlustusasutuste ja haldusasutuste, töövõtjate ja tööandjate töökoormust ja kulusid kavandatav muutmismäärus praegusega võrreldes oluliselt ei muuda. Kõnealuse ajakohastamise eesmärk on parandada sotsiaalkindlustusskeemide kooskõla ühenduses, pakkudes seega ELi piires liikuvatele ELi kodanikele pigem paremat kaitset. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG 305 Kavandatud meetmete kokkuvõte Ettepaneku eesmärk on ajakohastada ühenduse määrust (EMÜ) nr 1408/71 ning kajastada muudatusi liikmesriikide sotsiaalkindlustust käsitlevates õigusaktides. Sellega hõlbustatakse ühenduse sotsiaalkindlustusskeeme kooskõlastavate õigusaktide kohaldamist, tagades riikide kehtivate õigusaktide korrektse kajastamise nendes. 310 Õiguslik alus EÜ asutamislepingu artiklid 42 ja 308. 320 Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse, kui ettepanek ei kuulu ühenduse ainupädevusse. Liikmesriigid ei saa ettepaneku eesmärke täielikult täita järgmistel põhjustel. 321 Ühenduse tegevus sotsiaalkindlustuse valdkonnas kooskõlastusmeetmete näol on ette nähtud asutamislepingu artikliga 42 ning vajalik selleks, et tagada asutamislepingu kohane töötajate vaba liikumine. Nimetatud kooskõlastuseta ei pruugi liikumisvabadus toimida, sest kui vaba liikumise õigus tooks kaasa ühes liikmesriigis olemasolevate sotsiaalkindlustustagatiste kaotamise, ei kasutataks seda tõenäoliselt eriti. Kehtivate ühenduse õigusaktide eesmärk ei ole erinevate riiklike süsteemide asendamine. Rõhutada tuleks, et kavandatav muutmismäärus ei ole ühtlustamismeede ning piirdub vaid tulemuslikuks kooskõlastamiseks vajalikuga. Ettepaneku eesmärk on peamiselt olemasolevate kooskõlastuseeskirjade ajakohastamine riikide õigusaktides tehtud muudatuste kajastamiseks. Kuigi ettepanek põhineb peamiselt liikmesriikidelt saadud teabel, ei saa viimased võimaliku vastuolu tõttu määrusega neid sätteid riigisiseselt vastu võtta. Seepärast tuleb tagada, et määruse lisad kohandatakse nõuetekohaselt, võimaldades määruse tulemuslikku kohaldamist asjaomastes liikmesriikides. 323 Sotsiaalkindlustusvaldkonna kooskõlastamine on seotud piiriüleste olukordadega, mille puhul ükski liikmesriik ei saa üksi tegutseda. Ühenduse kooskõlastusmäärus asendab arvukad olemasolevad kahepoolsed lepingud. See mitte ainult ei lihtsusta sotsiaalkindlustuse kooskõlastamist liikmesriikide jaoks, vaid tagab ka liikmesriikide sotsiaalkindlustusalaste õigusaktide kohaselt kindlustatud isikute võrdse kohtlemise. Ühenduse tasandi meetmetega saavutatakse ettepaneku eesmärgid paremini järgmistel põhjustel. 324 Sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamisel on mõtet vaid ühenduse tasandil. Eesmärk on tagada sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamise tulemuslik toimimine kõigis liikmesriikides. Selle aluseks ja põhjenduseks on isikute vaba liikumine ELi piires. 325 Vastavad kvalitatiivsed näitajad puuduvad, kuid määruse mõju hõlmab kõiki mingil põhjusel ELi piires liikuvaid ELi kodanikke. 327 Ettepanek on üksnes kooskõlastusmeede, mida saab võtta vaid ühenduse tasandil. Vastutus oma sotsiaalkindlustusskeemide korraldamise ja rahastamise eest jääb endiselt liikmesriikidele. Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. 331 Selline meede nähakse ette määrusega (EMÜ) nr 1408/71, sest määrust on võimalik muuta vaid uue määrusega. Kuid vastutus oma sotsiaalkindlustusskeemide korraldamise ja rahastamise eest jääb eranditult liikmesriikidele. 332 Ettepanek hõlbustab liikmesriikidel sotsiaalkindlustusskeemide kooskõlastamist ning on seega kasulik nii kodanikele kui sotsiaalkindlustusasutustele. Nende erisätete aluseks on liikmesriikide ettepanekud, mistõttu võimalik finants- ja halduskoormus on minimaalne ning saavutatava eesmärgiga proportsionaalne. Seevastu määruse 1408/71 ajakohastamiseta oleks finants- ja halduskoormus suurem. Õigusakti valik 341 Kavandatud õigusaktid: määrus. 342 Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmisel põhjusel. Muud võimalust ei ole, sest selliseid määrusi nagu (EMÜ) nr 1408/71 on võimalik muuta vaid uue määrusega. MÕJU EELARVELE 409 Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet. TÄIENDAV TEAVE 560 Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMPle. 570 Ettepaneku üksikasjalik selgitus A. Artikkel 2 (Jõustumine) Madalmaade uut ravikindlustusseadust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006, seetõttu tuleb Madalmaid hõlmavaid muudatusi I ja VI lisas kohaldada alates 1. jaanuarist 2006. B. Lisa I. I lisa muutmine 1. I osa muutmine I lisa I osas määratletakse mõiste „töötajad“ või „füüsilisest isikust ettevõtjad“, kui seda ei tehta riigi õigusaktides. Jao „X. ROOTSI“ sõnastus tuleb viia vastavusse uue sotsiaalkindlustusseadusega (1999:799) ning füüsilisest isikust ettevõtjate eristamiseks tuleb lisada viide sotsiaalkindlustusmaksete seadusele. 2. II osa muutmine I lisa II osas määratletakse mõiste „pereliige“, kui riigisisesed õigusaktid ei võimalda eristada pereliikmeid ja muid isikuid. Jao „Q. MADALMAAD“ sõnastus tuleb viia kooskõlla uue ravikindlustusseadusega. II. IIa lisa muutmine IIa lisas loetletakse mitteosamakselised erihüvitised, mida võimaldatakse asjaomastele isikutele üksnes selle liikmesriigi territooriumil, kus nad elavad, määruse (EMÜ) nr 1408/71 artiklis 10a esitatud tingimustel. 1. Leedu 1994. aasta sotsiaalpensioniseadust on muudetud ning praegu IIa lisas nimetatud sotsiaalpension on jagatud mitmeks eraldi toetuseks. Nimetatud toetustest on uus sotsiaalabipension ja eritoetus segahüvitised, millel on nii sotsiaalkindlustuse kui sotsiaalabi tunnused ning mis on mitteosamakselised, sest neid maksab valitsus, ning mis seega vastavad mitteosamakselise erihüvitise kriteeriumidele. Viidet jaos „M. LEEDU“ tuleb riigi õigusaktide nimetatud muudatuse kajastamiseks muuta. 2. Kuigi Slovakkia seadusandlik kogu tühistas sotsiaalpensioni 31. detsembril 2003 seadusega 461/2003, jätkatakse seaduse 100/1988 (seadustekogu) alusel toetuse maksmist isikutele, kellel sellele varem õigus oli. Hüvitis on mitteosamakseline, tagab miinimumsissetuleku isikutele, kellel ei ole õigust osamakselisele vanaduspensionile või invaliidsuspensionile, ning selle puhul kontrollitakse taotleja majanduslikku seisundit. Seega vastab nimetatud hüvitis mitteosamakselise erihüvitise kriteeriumidele ning lisatakse jaosse „V. SLOVAKKIA“. III. III lisa A osa muutmine III lisas loetletakse olemasolevate kahepoolsete lepingute sätted, mis kehtisid enne määruse kohaldamist asjaomastes liikmesriikides. A osas loetletakse kahepoolsete lepingute sätted, mille kohaldamist jätkatakse olenemata sellest, et kahepoolsete lepingute sätted asendatakse üldjuhul määrusega (EMÜ) 1408/71. III lisa A osas nimetatud 28. oktoobri 1952. aasta Itaalia ja Madalmaade vahelise üldkonventsiooni sättes käsitletakse hüvitiste eksporti ELi välistesse riikidesse. See tuleb siiski välja jätta, sest pensioni maksmine ELi välises riigis kas kuulub määruse reguleerimisalasse (kui pension jääb määruse mõjualasse ja selle saaja mõjualasse kuuluvate isikute hulka), millisel juhul kehtib võrdse kohtlemise põhimõte, või mitte, millisel juhul III lisas ei ole võimalik seda küsimust enam käsitleda. IV. IV lisa muutmine 1. IV lisa A osa muutmine IV lisa A osas loetletakse „määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud õigusaktid, mille kohaselt invaliidsushüvitiste suurus ei sõltu kindlustusperioodi pikkusest“. Slovaki Vabariigis sõltub invaliidsuspensionide suurus kindlustusperioodide pikkusest (B-tüüpi süsteem), välja arvatud selliste isikute invaliidsuspension, kes invaliidistusid, kui nad olid ülalpeetavad lapsed, ning kes ei olnud ettenähtud perioodi ulatuses kindlustatud, kuid kelle puhul siiski loetakse ettenähtud kindlustusperiood täidetuks. Seetõttu tuleb nimetatud hüvitis lisada jaosse „V. SLOVAKKIA“. 2. IV lisa B osa muutmine IV lisa B osas loetletakse füüsilisest isikust ettevõtjate eriskeemid, mille suhtes kohaldatakse muus liikmesriigis täitunud kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid erisätteid. Praegu IV lisa B osas nimetatud Hispaania õigusakti on muudetud ning seda arvestades tuleks vastavalt ajakohastada viidet jaos „G. HISPAANIA“. 3. IV lisa C osa muutmine IV lisa C osas loetletakse „määruse artikli 46 lõike 1 punktis b osutatud juhtumid, kui võib loobuda hüvitise arvutamisest määruse artikli 46 lõike 2 alusel“, kuna see ei anna kunagi suuremat tulemust. Kui Slovakkia toitjakaotuspensionit arvutada vanadus- või invaliidsuspensioni alusel, mida surnud isik tegelikult sai, annab nii pro rata arvutus kui siseriiklik arvutus sama tulemuse. Seetõttu tuleb toitjakaotuspension lisada jaosse „V. SLOVAKKIA“. Rootsi ümberkorraldatud pensionisüsteemi kohaselt on sissetulekupension pigem sissemakse- kui hüvitisepõhine ning ei sõltu kindlustusperioodidest. Seetõttu ei ole määruse alusel pro rata arvutus võimalik. Rootsi tagatispension sõltub elamisperioodidest Rootsis; pro rata arvutus annab tulemuseks alati sama summa kui siseriiklik arvutus. Seetõttu tuleks praegust kannet jaos „X. ROOTSI“ vastavalt muuta. 4. IV lisa D osa muutmine IV lisa D osas on loetletud hüvitised (punktid 1 ja 2) ja lepingud (punkt 3), mis vastavad määruse artikli 46b lõikele 2 ning võimaldavad seega siseriiklike õigusaktide kohaldamist seoses hüvitiste vähendamise, peatamise või tühistamisega. Rootsi uuest pensioniseadusest tulenevalt tuleb ajakohastada praegusi kandeid IV lisa D osa punkti 1 alapunktis i ja punkti 2 alapunktis i. Samuti tuleb punkti 1 alapunkti i lisada sissetulekuga seotud haigushüvitised ja tegevustoetused. Punkti 3 on vaja muuta, et kajastada vana Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsiooni asendamist uuega ning kahepoolse sotsiaalkindlustuslepingu jõustumist Soome ja Luksemburgi vahel 1. veebruaril 2002. V. VI lisa muutmine VI lisas sätestatakse teatavate liikmesriikide õigusaktide kohaldamise erikord. Jaosse „E. EESTI“ tuleb lisada eeskirjad vanemahüvitise arvutamiseks, kui võõrtöötajad ei ole Eestis töötanud kogu siseriiklike õigusaktide kohaselt nõutava vaatlusaasta jooksul. Jagu „Q. MADALMAAD“ tuleb muuta, et kajastada uue ravikindlustusseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2006. Punkti 1 alapunktis a määratakse kindlaks isikute kategooriad, kes kuuluvad Madalmaade õigusaktide kohaselt ravikindlustuse alla. Punkti 1 alapunktis b nimetatakse asutus, kus kõnealused isikud peavad kindlustuse sõlmima. Punkti 1 alapunkt c võimaldab nimetatud kindlustatud isikute ja nende pereliikmete suhtes kehtivate kindlustuspreemiate või -maksete sissenõudmist. Punkti 1 alapunktis d käsitatakse kindlustamiseks vajaliku registreerimise hilinemisega kaasnevaid tagajärgi. Punkti 1 alapunktis e nimetatakse mitterahalised hüvitised, millele muus liikmesriigis kindlustatud isikul on õigus Madalmaades viibimise ajal või elamisperioodi jooksul seal. Punkti 1 alapunktis f loetletakse Madalmaade hüvitised ja pensionid, mis võimaldavad nende saajaid käsitada pensionäridena käesoleva määruse tähenduses ning seega ka saada kasu määruse 1408/71 haigushüvitisi käsitleva peatüki sätetest. Punkti 1 alapunktis g selgitatakse, et määruse kohaldamiseks loetakse kahjunõueteta tagasimakse sularahas makstavaks haigushüvitiseks. See tähendab, et hüvitist maksavad muu liikmesriigi kindlustatud isikule Madalmaad. Jagu „W. SOOME“ tuleb muuta, et kajastada Soome tööpensioni käsitlevate õigusaktide läbivaatamise tulemusi. Nendes sätestatakse, et kui pensioni saamise õiguse tingimuste täitmiseks arvestatakse muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode, arvutatakse arvestusliku perioodi summad vaid Soome arvestusperioodi sissetuleku põhjal, jagades sissetuleku kindlustatud kuude arvuga Soomes. Jagu „X. ROOTSI“ tuleb muuta, et kajastada uuendusi Rootsi sotsiaalkindlustusalastes õigusaktides ja ümberkorraldusi Rootsi pensionialastes õigusaktides. 1. jaanuaril 2001 jõustunud uus sotsiaalkindlustusseadus (1999:799) muutis vanemahüvitisi käsitlevaid õigusnorme siseriikliku kindlustusseaduse peatükis 4. Vanemahüvitise arvutamiseks sätestatakse jao „X. ROOTSI“ punkti 1 alapunktis a, kuidas määrata kindlaks sissetulek, kui vanem on arvestusperioodil töötanud Rootsis ja mõnes muus liikmesriigis. Punkti 1 alapunktis b nähakse ette, kuidas määrata kindlaks sissetulek, kui vanem ei ole arvestusperioodil Rootsis üldse töötanud. Jao „X. ROOTSI“ punktis 2 käsitletakse Rootsi pensionidega seotud teatavaid üleminekusätteid. Rootsi õigusaktide kohaselt peab isik tagatispensioni õiguse saamiseks olema Rootsis elanud vähemalt kolm aastat. Täistagatispensioni saamiseks peab isik olema Rootsis elanud 40 aastat. Samas on kõigil 1937. aastal või enne seda sündinud isikutel, kes on Rootsis elanud vähemalt 10 aastat, isegi kui nad pole kunagi töötanud, õigus täistagatispensionile. Kõnealune muudatus sätestab, et kindlustusperioodide liitmise põhimõte ei kehti 1937. aastal või enne seda sündinud isikute tagatispensionide kohta. Punktis 3 käsitletakse Rootsi haigushüvitist ja tegevustoetust. Õigus nimetatud hüvitistele põhineb isiku sissetulekul arvestusperioodi jooksul. Muudatusega a täpsustatakse, kuidas sissetulekut arvutada, kui asjaomane isik on töötanud muus liikmesriigis, ning muudatusega b nähakse ette, kuidas määrata kindlaks arvestusperioodi, kui asjaomane isik on töötanud mõnes muus liikmesriigis. Punktis 4 selgitatakse toitjakaotushüvitise arvutamise eeskirju, kui Rootsi õigusaktides sätestatud tingimusi pole arvestusperioodi jooksul võimalik täita. Punktis a sätestatakse, kuidas töötasust sõltuva toitjakaotuspensioni puhul võtta arvesse surnu pensioniõigusi, mis on arvestusperioodi jooksul omandatud mõnes muus liikmesriigis, ning punktis b sätestatakse, kuidas arvestada nimetatud õigusi lesepensioniga seoses, kui surm saabus 1. jaanuaril 2003 või pärast seda. |

- 2005/0258 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning nõukogu määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 42 ja 308,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[2]

tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[3]

ning arvestades järgmist:

(1) Selleks, et võtta arvesse muudatusi teatavate liikmesriikide õigusaktides, tuleb ajakohastada teatavaid määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid.

(2) Seetõttu tuleb määruses (EMÜ) nr 1408/71 teha vastavad muudatused.

(3) Selleks, et tagada 1. jaanuaril 2006 jõustuva Madalmaade ravikindlustusskeemi põhjaliku reformi korrektne kajastamine Euroopa kooskõlastussätetes reformi jõustumiskuupäevast ning sellega ka haigushüvitiste kooskõlastamise õiguskindlus, on vaja ette näha, et määruse (EMÜ) nr 1408/71 I ja VI lisa muudatusi, mis on seotud Madalmaade ravikindlustusskeemi reformiga, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2006.

(4) Asutamislepingus ei nähta mittetöötavate isikute sotsiaalkindlustuse valdkonnas asjakohaste meetmete võtmiseks ette muid volitusi peale artiklis 308 sätestatute,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 I, IIa, III, IV ja VI lisa muudetakse käesoleva määruse lisa kohaselt.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Lisa punkti 2 ja punkti 6 alapunkti b seoses Madalmaadega kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2006.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

LISA

Määruse (EMÜ) nr 1408/71 lisasid muudetakse järgmiselt.

1. I lisa I osa jagu „X. ROOTSI“ asendatakse järgmisega:

„X. ROOTSI

Isikud, kellel on tasustatav töökoht ning kes teevad ise sotsiaalkindlustusmaksete seaduse (2000:980) peatüki 3 kohaselt oma sissetulekule vastavaid sissemakseid, loetakse füüsilisest isikust ettevõtjateks.“

2. I lisa II osa jagu „Q. MADALMAAD“ asendatakse järgmisega:

„Q. MADALMAAD

Määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki sätete kohaste hüvitiste saamise õiguse kindlaksmääramisel tähendab „pereliige“ abikaasat, registreeritud partnerit või alla 18aastast last.“

3. IIa lisa muudetakse järgmiselt:

a) Jagu „M. LEEDU“ asendatakse järgmisega:

„M. LEEDU

a) Sotsiaalabipension (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 5).

b) Eritoetus (2005. aasta seadus riigi sotsiaaltoetuste kohta, artikkel 15).

c) Transporditoetus liikumispuudega inimestele (2000. aasta transporditoetuste seadus, artikkel 7).”

b) Jaos „V. SLOVAKKIA“ muudetakse praegune kanne punktiks a ning lisatakse järgmine uus punkt:

„b) Enne 1. jaanuari 2004 määratud sotsiaalpension.“

4. III lisa A osa muudetakse järgmiselt:

Punkt 187 jäetakse välja.

5. IV lisa muudetakse järgmiselt:

a) A osa jaos „V. SLOVAKKIA“ asendatakse sõna „Puuduvad“ järgmisega:„Sellise isiku invaliidsuspension, kes invaliidistus, kui ta oli ülalpeetav laps, ning kelle puhul on alati loetud nõutav kindlustusperiood täitunuks (sotsiaalkindlustusseaduse nr 461/2003, muudetud, artikli 70 lõike 2, artikli 72 lõike 3 ning artikli 73 lõigete 3 ja 4 alusel).“

b) B osa jagu „G. HISPAANIA“ asendatakse järgmisega:„G. HISPAANIASkeem, mille järgi alandatakse meresõiduga tegelevate füüsilisest isikust ettevõtjate pensioniiga vastavalt kuninga 30. detsembri 2004. aasta dekreedile nr 2930/2004.“

c) C osa muudetakse järgmiselt:

i) Jaos „V. SLOVAKKIA“ asendatakse sõna „Puuduvad“ järgmisega:

„Toitjakaotuspension (lese- või orvupension), mille suurus on arvutatud surnule varem makstud vanaduspensioni, eelvanaduspensioni või invaliidsuspensioni alusel.“

ii) Jagu „X. ROOTSI“ asendatakse järgmisega:„X. ROOTSI„Töötasust sõltuvad vanaduspensionid (seadus 1998:674) ja tagatispensionid vanaduspensioni kujul (seadus 1998:702)“

d) D osa muudetakse järgmiselt:

i) punkti 1 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) Rootsi tagatispension ja täiendav toetus, millega asendati kuni 1. jaanuarini 1993 kehtinud riigipensioniseaduse alusel makstud Rootsi täisriigipensionid, samuti nimetatud kuupäevast kohaldatud õigusaktide üleminekueeskirjade alusel määratud täisriigipension, ning sissetulekuga seotud haigushüvitis ja tegevustoetus Rootsis.“

ii) punkti 2 alapunkt i asendatakse järgmisega:

„i) Haigushüvitis ja tegevustoetus tagatistoetuse kujul (seadus 1962:381, muudetud seadusega 2001:489), kindlustusperioodide alusel arvutatud toitjakaotuspension (seadus 2000:461 ja seadus 2000:462) ning vanaduspension eelnevate arvestusperioodide alusel arvutatud tagatispensioni kujul (seadus 1998:702).“

iii) punkti 3 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) Põhjamaade sotsiaalkindlustuskonventsioon, 18. august 2003“

ning lisatakse järgmine punkt:

„c) 10. novembri 2000. aasta sotsiaalkindlustuskokkulepe Soome Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahel.“

6. VI lisa muudetakse järgmiselt:

a) Jaos „E. EESTI“ asendatakse sõna „Puuduvad“ järgmisega:„Vanemahüvitise arvutamiseks võetakse muudes liikmesriikides töötamise perioodide puhul aluseks sama keskmine sotsiaalmaks, mida maksti tööperioodide jooksul Eestis, millega muudes riikides töötamise perioodid liidetakse. Kui vaatlusaasta jooksul on kõnealune isik töötanud vaid väljaspool Eestit muudes liikmesriikides, võetakse hüvitise arvutamisel aluseks Eestis vaatlusaasta ja sünnituspuhkuse vahelisel perioodil makstud keskmine sotsiaalmaks.“

b) Jaos „Q. MADALMAAD“ asendatakse punkt 1 järgmisega:

"1. Ravikindlustus

a) Seoses õigusega mitterahalistele hüvitistele Madalamaade õigusaktide kohaselt käsitatakse käesoleva määruse III jaotise I ja II peatüki rakendamiseks selliste õigustatud isikutena

i) isikuid, kes Madalmaade ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) artikli 2 kohaselt peavad kindlustuse sõlmima ravikindlustusandjaga,ning

ii) kui nad ei kuulu punktis i nimetatud isikute hulka, siis isikuid, kes elavad alaliselt mõnes muus liikmesriigis ning kellel käesoleva määruse alusel on oma elukohariigis õigus tervishoiuteenustele, mille kulud kaetakse Madalmaades.

b) Punkti a alapunktis i nimetatud isikud peavad vastavalt ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) sätetele sõlmima kindlustuse ravikindlustusandjaga ning punkti a alapunktis ii nimetatud isikud peavad end registreerima ravikindlustusametis ( College voor zorgverzekeringen ).

c) Ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) ja eriravikulude üldkindlustust käsitleva seaduse ( Algemene wet bijzondere ziektekosten ) sissemaksete kohustust puudutavaid sätteid kohaldatakse punktis a nimetatud isikute ja nende pereliikmete suhtes. Pereliikmete puhul kohaldatakse sissemaksed isiku suhtes, kellest tuleneb õigus tervishoiuteenustele.

d) Ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) hilinenud kindlustusevõtmist käsitlevaid sätteid kohaldatakse mutatis mutandis punkti a alapunktis ii nimetatud isikute suhtes hilinenud registreerumise puhul ravikindlustusametis ( College voor zorgverzekeringen ).

e) Isikud, kellel on mõne muu liikmesriigi õigusaktide kohaselt õigus mitterahalistele hüvitistele ning kes elavad või viibivad ajutiselt Madalmaades, on õigustatud saama mitterahalisi hüvitisi vastavalt poliisile, mida kindlustatud isikul on Madalmaades võimalik saada elamiskoha- või viibimiskohajärgsest asutusest vastavalt ravikindlustusseaduse ( Zorgverzekeringswet ) artikli 11 lõigetele 1, 2 ja 3 ning artikli 19 lõikele 1, samuti eriravikulude üldkindlustust käsitlevas seaduses ( Algemene wet bijzondere ziektekosten ) sätestatud mitterahalisi hüvitisi.

f) Määruse artiklite 27–34 kohaldamisel käsitatakse Madalmaade õigusaktide alusel makstavate pensionidena järgmisi hüvitisi:

– 6. jaanuari 1966. aasta pensioniseaduse alusel avalikele teenistujatele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (Madalmaade avaliku teenistuse pensioniseadus – Algemene burgerlijke pensioenwet );

– 6. oktoobri 1966. aasta pensioniseaduse alusel sõjaväelastele ja nende ülalpidamisel olnud isikutele määratud pensionid (sõjaväepensioniseadus – Algemene militaire pensioenwet );

– 7. juuni 1972. aasta töövõimetushüvitiste seaduse alusel sõjaväelastele määratud töövõimetushüvitised (sõjaväelaste töövõimetushüvitiste seadus – Wet arbeidsongeschiktheidsvoorziening militairen )

– 15. veebruari 1967. aasta pensioniseaduse alusel Madalmaade raudtee-ettevõtte ( NV Nederlandse Spoorwegen ) töötajatele määratud pensionid (raudteepensioniseadus – Spoorwegpensioenwet );

- Madalmaade raudtee-ettevõtte tööhõivetingimusi reguleeriva määruse alusel määratud pensionid ( Reglement Dienstvoorwaarden Nederlandse Spoorwegen );

– enne pensioniiga (65 aastat) pensionile jäänud isikutele määratud hüvitised endistele töötajatele vanaduses sissetuleku tagava pensioniskeemi alusel või hüvitiste maksmine enneaegse tööturult lahkumise korral riigi pensioniskeemi alusel või kollektiivlepinguga 55aastastele või vanematele isikutele, kusjuures hüvitise määraks kehtestatakse vähemalt 70% viimasest palgast.

g) Määruse III jaotise 1. ja 4. peatüki kohaldamiseks loetakse Madalmaade skeemis sätestatud kahjunõueteta tagasimakse tervishoiuteenuste piiratud kasutamise korral sularahas makstavaks haigushüvitiseks.“

c) Jaotises „W. SOOME“ jäetakse välja punktid 1 ja 2 ning lisatakse järgmine punkt:

"1. Kohaldades artikli 46 lõike 2 punkti a arvestusliku perioodi töötasu arvutamiseks Soome töötasupõhise pensioniseaduse alusel, kui isikul on pensionikindlustusperioode täitunud mõnes muus liikmesriigis töötamise ajal ning need on osa Soome õigusaktide kohasest arvestusperioodist, on arvestusliku perioodi töötasu võrdne Soomes arvestusperioodi jooksul väljateenitud kogutuluga, jagatuna Soome kindlustusperioodide kuude arvuga arvestusperioodi jooksul.

Punktidele 3, 4 ja 5 antakse uued numbrid – punkt 2, 3 ja 4 vastavalt.

d) Jagu „X. ROOTSI“ muudetakse järgmiselt:

i) punkt 1 asendatakse järgmisega:

„1. Vanema sissetuleku kindlaksmääramiseks 240 päeva ulatuses enne lapse sündi riigi kindlustusseaduse ( Lag (1962:381) om allmän försäkring ) 4. peatüki 6. jao kohaselt:

a) kui vanemal oli nimetatud perioodi jooksul osaliselt sissetulek Rootsis ja osaliselt mõnes muus liikmesriigis, loetakse vanema aastasissetulek muus liikmesriigis võrdseks vanema aastasissetulekuga Rootsis;

b) kui nimetatud perioodi jooksul vanemal Rootsis sissetulekut ei olnud, kuid oli mõnes muus liikmesriigis, loetakse see sissetulek üle tagatud miinimumi ( lägsta nivå ) olevaks, tingimusel et vanem on teises liikmesriigis töötanud sel määral, et tal on olnud üle nõutava tagatud miinimumi ( lägsta nivå ) sissetulek Rootsi mõistes.“

ii) punkt 2 asendatakse järgmisega:

„2. Käesoleva määruse kindlustusperioodide liitmist käsitlevaid sätteid ei kohaldata Rootsi õigusaktide üleminekusätete suhtes, mis käsitlevad õigust tagada pension 1937. aastal või enne seda sündinud isikutele, kes on Rootsis elanud teatava aja enne pensionitaotluse esitamist (seadus 2000:798).“

iii) punkt 3 asendatakse järgmisega:

„3. Nominaalse sissetuleku arvutamiseks töötasust sõltuva haigushüvitise ja töötasust sõltuva tegevustoetusega seoses riigi kindlustusseaduse ( Lag (1962:381) om allmän försäkrings ) 8. peatüki alusel kohaldatakse järgmist:

a) kui kindlustatud isiku suhtes on arvestusperioodi jooksul tulenevalt tegevusest töövõtjana või füüsilisest isikust ettevõtjana kohaldatud ühe või mitme muu liikmesriigi õigusakte, loetakse asjaomas(t)es liikmesriigis/liikmesriikides saadud sissetulek samaväärseks kindlustatud isiku keskmise brutotuluga Rootsis seal viibitud aja jooksul arvestusperioodist, jagades Rootsis saadud sissetuleku selle kogumiseks kulunud kuude arvuga;

b) kui hüvitised arvutatakse määruse artikli 40 kohaselt ning isikud ei ole Rootsis kindlustatud, määratakse arvestusperiood vastavalt eespool nimetatud seaduse 8. peatüki lõigetele 2 ja 8 nii nagu oleks asjaomane isik Rootsis kindlustatud. Kui asjaomasel isikul ei ole nimetatud perioodil pensioni kogumiseks vajalikku sissetulekut vastavalt töötasust sõltuva vanaduspensioni seadusele (1998:674), lubatakse arvestusperioodi lugema hakata varasemast ajast, kui kindlustatud isikul oli Rootsis tasustatav töökoht.“

iv) punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4. a) Nominaalse pensionisissetuleku arvutamiseks töötasust sõltuva toitjakaotuspensioni saamiseks (seadus 2000:461), kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniõiguse olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kolme aasta jooksul viiest (arvestusperiood), võetakse arvesse ka muudes liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid nii nagu need oleksid täitunud Rootsis. Teistes liikmesriikides täitunud kindlustusperioode käsitatakse lähtudes keskmisest Rootsi baaspensionist. Kui asjaomasel isikul on pensioniosakuid Rootsis vaid ühe aasta väärtuses, loetakse iga muu liikmesriigi kindlustusperiood samaväärseks.

b) Nominaalsete pensioniosakute arvutamiseks 1. jaanuaril 2003 või hiljem surnud isikutest tuleneva lesepensioni saamiseks, kui ei ole täidetud Rootsi õigusaktide nõue pensioniosakute olemaolu kohta kindlustatud isiku surmale vahetult eelneva vähemalt kahe aasta eest neljast (arvestusperiood) ning kindlustusperioodid täitusid arvestusperioodil mõnes muus liikmesriigis, käsitatakse neid aastaid samadel pensioniosakutel põhinevaina nagu Rootsi aasta puhul.“

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].