[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.12.2005

KOM(2005) 646 lõplik

2005/0260 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, MILLEGA MUUDETAKSE NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/552/EMÜ,

teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(komisjoni esitatud) {SEC(2005) 1625}{SEC(2005) 1626}

SELETUSKIRI

1) ETTEPANEKU TAUST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa televisiooniteenuste turg on tehnoloogiate ja turgude lähenemise tõttu oluliselt muutunud. Traditsioonilisi teleringhäälinguteenuseid reguleeritakse endiselt 1980. ja 1990. aastate regulatiivsete põhimõtete kohaselt. Ehkki see lähenemisviis on aidanud suurepäraselt arendada Euroopa Liidu audiovisuaalset turgu, ei vasta see enam audiovisuaalteenuste tarbijate kasvavatele valikuvõimalustele digitaalajastul. Samal ajal tuleb ringhäälinguorganisatsioonidel üha enam konkureerida teistel jaotuskanalitel põhinevate lineaarsete ja mittelineaarsete (tellitavate) teenustega, mis pakuvad sama või samalaadset audiovisuaalset meediasisu, kuid mis toimivad teistsuguses regulatiivses keskkonnas. Seetõttu on tegevusväli sisu edasiandmise osas ebavõrdne. Seepärast on parema õigusliku reguleerimise põhimõtete kohaselt tarvis uut lähenemisviisi.

- Üldine taust

Pidades silmas tehnoloogilist ja turu arengut ning selleks, et parandada veelgi Euroopa tootmisharu konkurentsivõimet info- ja sidetehnoloogia valdkonnas, otsustas komisjon algatada teleringhäälingu kehtiva õigusliku raamistiku läbivaatamise. Audiovisuaalsete meediateenuste õigusliku raamistiku ajakohastamine ühtsel turul moodustab tervikliku osa komisjoni pühendumisest paremale õigusloomele. Ühtlasi aitab see kaasa Lissaboni agenda täitmisele ja moodustab olulise osa uuest i2010 poliitilisest strateegiast, mille komisjon võttis vastu juunis. Lisaks on see kooskõlas teatisega analoogringhäälingult digitaalsele ülemineku kiirendamise kohta, mille komisjon võttis vastu mais.

Tööprogrammiga, mis on lisatud neljandale aruandele „piirideta televisiooni direktiivi“ 89/552/EMÜ kohaldamise kohta[1], algatas komisjon 2003. aastal esimese aruteluvooru, et vaadata läbi nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ (piirideta televisiooni direktiiv), mis hõlmas avalikke arutelusid ja kirjalikku konsultatsiooni. Komisjon tegi selle esimese konsultatsiooni tulemustest kokkuvõtte teatises Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta.[2] Selle teatise järel moodustati töörühmad, et teatud küsimusi ekspertidega sügavamalt arutada.

Töörühmade töö tulemusi esitleti Luxembourg'is 30.–31. mail toimunud seminaril ja võeti kokku komisjoni 2005. aasta juulis avaldatud teemadokumentides. Komisjon sai teises konsultatsioonide voorus vastuseid rohkem kui 200 huvitatud isikult kõigist sektoritest, sealhulgas kodanikuühiskonna ja majandusharu esindajatelt.

Teemadokumendid ja vastused olid aluseks suure audiovisuaalkonverentsi ettevalmistamisel, mis korraldati koostöös eesistujaks oleva Ühendkuningriigiga 2005. aasta septembris Liverpoolis. Konverentsil tõmmati arutelu otsad kokku ja märgiti konsultatsioonide lõppu.

Selle debati tulemusena jõuti esmajoones järeldusele, et piirideta televisiooni direktiivi säilitamine praegusel kujul võimendaks üha rohkem õigustamatuid erinevusi identse või samalaadse meediasisu levitamise eri vormide reguleerimises ja et seepärast on vaja juriidilise kindluse tugevdamiseks võtta meetmeid ELi tasandil, et tagada sektori konkurentsiks parimad võimalikud tingimused.

Käesoleva ettepaneku eesmärk on tagada, et tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste osutajad liikmesriikides saaksid täiel määral kasu siseturust tänu päritoluriigi alusel reguleerimise põhimõttele. See annaks kõigile audiovisuaalsete meediateenuste osutajatele ELis suurema juriidilise kindluse.

See on kooskõlas tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttega. Tänapäevased eeskirjad audiovisuaalse poliitika valdkonnas ei tohiks teha vahet erinevate, sama sisu pakkuvate jaotuskanalite vahel ja piires ning peaksid looma võrdsed tingimused õiglase ja kõrgendatud konkurentsi võimaldamiseks eri ettevõtjate vahel, võimaldades samas areneda uutel teenustel.

Samas, pidades silmas tehnoloogia arengut, muutusi turul ja kasutajate käitumises (nende suurem valikuvõimalus ja vastutus) ja et arvestada proportsionaalselt üldist huvi pakkuvate eesmärkidega, on vaja suuremat paindlikkust seoses lineaarsete audiovisuaalsete meediateenustega, eelkõige reklaami alal.

Kokkuvõttes on komisjoni ettepaneku eesmärk ajakohastada ja lihtsustada ringhäälingu- või lineaarteenuste reguleerivat raamistikku ja kehtestada mittelineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste miinimumeeskirjad.

- Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu direktiiv 89/552/EMÜ, mida on muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, käsitleb „teleringhäälingut“. Käesoleva ettepanekuga muudetakse piirideta televisiooni direktiivi, et kehtestada telesaadete, sealhulgas teiste lineaarsete (kavakohaste) audiovisuaalsete meediateenuste jaoks ajakohastatud ja paindlik raamistik ning juurutada mittelineaarsete (tellitavate) audiovisuaalsete meediateenuste miinimumeeskirjade kogum.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Käesolev ettepanek täiendab olemasolevaid EL õigusakte, eelkõige direktiivi 2000/31/EÜ elektroonilise kaubanduse kohta, mis käsitleb ka tellitavaid teenuseid. Direktiiv 2000/31/EÜ lubab liikmesriikidel jätta päritoluriigi põhimõtte arvukatel avaliku korraga seotud põhjustel arvesse võtmata. Selle tõttu võidakse tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste suhtes kohaldada eri liikmesriikides edastatava sisu puhul erinevaid eeskirju (direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõige 4). Pealegi ei käsitle direktiiv 2000/31/EÜ avaliku korra küsimusi, nagu alaealiste kaitse või inimõiguste austamine, samas kui praegune ettepanek kätkeb endas audiovisuaalsete meediateenuste miinimumtasemel kooskõlastamist nendes valdkondades. Direktiivi 2005/29/EÜ kohaldatakse ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse eri meediavahendites, samas kui praegune direktiiv sisaldab konkreetseid sätteid audiovisuaalsete meediateenuste puhul kohaste kommertsteadaannete kohta.

Direktiiviga 2003/33/EÜ keelatakse ajakirjanduses ja muudes trükistes, raadios ja infoühiskonna teenustes sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam. Samuti keelatakse tubakafirmadel sponsida raadioprogramme ja riigipiire ületavaid ettevõtmisi. Lisaks väljendatakse direktiivi 2003/33/EÜ põhjenduses 14 selgelt, et kõik sigarettide ja muude tubakatoodete otseste ja kaudsete audiovisuaalse kommertsteadaannete vormid ringhäälinguteenustes on piirideta televisiooni direktiiviga keelatud, sama kehtiks käesoleva ettepaneku vastuvõtmisel ka kõigi audiovisuaalsete meediateenuste kohta.

Käesolev ettepanek võtab täiel määral arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11 tunnustatud põhiõigusi ja põhimõtteid. Selles suhtes ei takista käesolev ettepanek liikmesriikidel mingil moel kohaldada oma põhiseaduslikke eeskirju, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias.

2) KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

Esimene avalik arutelu toimus 2003. aastal. Komisjon avaldas aruteludokumendid oma veebisaidil ja kutsus huvitatud isikuid üles edastama oma kirjalikud vastused 2003. aasta 15. juuliks. Komisjon sai kõigilt asjaomastelt isikutelt (era- ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid, seadusandjad, tootjad, õiguste valdajad) ja enamikult liikmesriikidelt enam kui 150 kirjalikku arvamust (umbes 1350 lehekülge). Seejärel korraldati terve rida avalikke arutelusid.

Komisjoni teatises Euroopa audiovisuaalse poliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta [KOM(2003)784, 15.12.2003] tehti esimesest aruteluvoorust järeldused ja seejärel moodustati kolm töörühma ekspertidega, et arutada i) tulevase reguleerimise ulatust, ii) telereklaami eeskirju ja iii) õigust teabele/lühiülevaadetele.

Töörühmade arutelude tulemustest tehti kokkuvõte teemadokumentides, mis avaldati 2005. aasta juulis eestistujamaa Ühendkuningriigiga koostöös korraldatud audiovisuaalvaldkonda käsitlevaks konverentsiks. Teises konsultatsioonivoorus laekus komisjonile arvamusi enam kui 200 huvitatud isikult, sealhulgas info- ja sidetehnoloogia ettevõtetelt, telekommunikatsioonioperaatoritelt ja internetiteenuste pakkujatelt. Konsultatsioonid vallandasid kõigi peamiste huvirühmadega laialdase arutelu kaalukausil olevate teemade üle, mis kulmineerus 2005. aasta septembris Liverpooli konverentsil.

2005. aasta avatud konsultatsioon toimus interneti kaudu 11. juulist 2005 kuni 5. septembrini 2005. Komisjonile laekus vastuseid 206 huvirühmalt.

Mõlema konsultatsiooni tulemused on saadaval komisjoni veebisaidil:

http://europa.eu.int/comm/avpolicy/regul/review-twf2003/contribution.htm

http://europa.eu.int/comm/avpolicy/revision-piirideta televisiooni 2005/2005-contribution.htm

Vastuste kokkuvõte ja nende arvessevõtmine

Tulevase reguleerimise kohaldamisala

Aruteludest tuli selgelt ilmsiks tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtte tähtsus. Liikmesriigid, tarbijaorganisatsioonid ja avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid toetavad televisiooni sisueeskirjade läbivaatamist kõigi audiovisuaalsete meediateenuste igakülgse reguleeriva raamistiku osana. Samas on kõik nõus sellega, et horisontaalne lähenemine sisule võib tulemusi anda üksnes siis, kui lineaarseid ja mittelineaarseid teenuseid reguleerib kaheastmeline eeskirjade süsteem.

Arutelude käigus oli enamik seisukohal, et vahetegemine lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste vahel on toimiv ja tulevikule orienteeritud alus juriidilisele määratlusele.

Reklaam

Kvantitatiivsete eeskirjade puhul kaaluti reklaami paigutamise ja päevalimiite puudutavate eeskirjade veidi paindlikumaks muutmist. Seda ideed toetas tugevalt majandusharu ettevõtted ja mingil määral ka avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid ning mõned liikmesriigid.

Paljud huvirühmad rõhutasid kaas- ja isereguleerimise otstarbekust reklaami valdkonnas.

Alaealiste ja inimväärikuse kaitse

Seoses alaealiste kaitse ja vihkamisele õhutamisega paistab piirideta televisiooni direktiivi praeguse tasakaalu osas valitsevat küllaltki suur üksmeel. Liikmesriigid, avalik-õiguslik ringhääling, usuorganisatsioonid ning tarbijate ja televaatajate organisatsioonid on kõik väljendanud seisukohta, et need väärtused peaksid kehtima ka mittelineaarsete teenuste puhul, mitte piirduma üksnes traditsioonilise televisiooniga.

Kultuuriline mitmekesisus

Ehkki meie kultuuride mitmekesisust kajastava vilka Euroopa audiovisuaalsektori eesmärgi suhtes ollakse üldjoontes üksmeelel, on selge, et edastamisaja kvoodid ei ole tellitavate teenuste vallas arvestatav võimalus. Teisalt tunnistatakse, et direktiiv peaks igakülgsel viisil sätestama mittelineaarsete teenuste vaba ringluse siseturul ja seda küsimust käsitlema.

Õigus teabele ja lühikestele väljavõtetele

Erinevad huvirühmad käsitlevad õigust teabele ja lühikestele väljavõtetele erineval moel: ühest küljest väidavad mõned huvirühmad, et Euroopa tasandil ei ole tarvis erinevaid reguleerivaid raamistikke ühtlustada, samas kui avalik-õiguslik ringhääling leiab, et praegused läbirääkimistingimused ei soodusta lühiväljavõtete kättesaadavust, seega oleks direktiivi vastav säte selles osas otstarbekas.

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus-/pädevusvaldkonnad

- võrdlev uuring kontrollmeetmete mõju kohta telereklaami turgudele Euroopa Liidu liikmesriikides ( Carat );

- uuring teleprogrammide levitamise ja tootmise edendamismeetmete mõju kohta – ühenduse ja riikide tasandil ( David Graham and Associates Ltd.);

- uuring ühisreguleerivate meetmete kohta meediasektoris ( Hans Bredow Institut );

- uuring telereklaami, sponsorlust ja otsepakkumist puudutavate eeskirjade kohaldamise kohta ( Audimetrie );

- mõju hindamine ( Rand ).

Kasutatud metoodika

Võrdlusuuringud, statistilised uuringud, kvaliteediküsitlused, bibliograafiline uurimistöö, faktide ja arvandmete kogumine, võttes arvesse majanduslikke parameetreid ja tehnoloogilisi tegureid.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Ekspertrühmad, Carat, RAND, David Graham and Associates Ltd., Hans Bredow Institut, S.A. Audiometrie ja kõik huvirühmad kahel avalikul arutelul.

Kokkuvõte saadud ja kasutatud nõuannetest

Tõsiseid pöördumatute tagajärgedega riske ei ole mainitud.

- - Uuring teleprogrammide levitamise ja tootmise edendamismeetmete mõju kohta kinnitab, et piirideta televisiooni direktiivi artiklid 4 ja 5 on osutunud Euroopa ja sõltumatu tootmise ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise rahuldavaks ja stabiilseks raamistikuks. Jõustumisest alates ei ole need avaldanud märgatavat positiivset mõju mitte üksnes Euroopa televisiooni käsitlevate Euroopa päritoluga teoste tõhusama ajastamise alal, vaid ka kultuurilises ja majanduslikus mõttes.

- - Reguleerimise mõju telereklaami turgudele (piirideta televisiooni direktiivi artiklid 10–20): ringhäälinguorganisatsioonid nõuavad artikli 11 lihtsustamist või isegi kaotamist, pidades seda liiga keeruliseks. Pauside arv on väiksem riikides, kus kehtivad ranged eeskirjad, ja suurem vabastatud turgudel. Analüüs näitab, et artiklis 18 sätestatud piirang tagab hea tasakaalu vaatajate kaitse ja turu vajaduste vahel. Tooteasetuse puhul võib selge ja täpne teave avalikkusele reklaamiandja toodete esitlemise kohta programmis aidata vältida selle liigitamist varjatud reklaamiks.

Ekspertide nõuannete avalikkusele kättesaadavaks tegemiseks kasutatud vahendid

Infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi veebisait:

http://europa.eu.int/comm/avpolicy/stat/studi_en.htm

- Mõju hindamine

Piirideta televisiooni direktiivi läbivaatamise käsitlemisel on viis valikuvõimalust:

(1) Direktiivi kehtetuks tunnistamine

Audiovisuaalteenuste siseturu, alaealiste ja inimväärikuse, tarbijate ja avaliku korra kaitse ning kultuurilise mitmekesisuse edendamise vaatenurgast tähendaks direktiivi kehtetuks tunnistamine seda, et kohaldatakse üksnes siseriiklikke eeskirju ja et päritoluriigi põhimõte läheks kõigi ringhäälinguorganisatsioonide jaoks kaotsi.

(2) Direktiivi muutmata jätmine

Igasugusel mõju hindamisel tuleb arvesse võtta stsenaariumi, milles miski pole muutunud ( status quo ). See annab lähtealuse diferentseeritud mõjude hindamiseks.

(3) Sihipärased muudatused ja teksti selgemaks muutmine

Mõistete ajakohastamiseks vaadatakse direktiiv läbi kooskõlas Euroopa Kohtu pretsedendiõigusega , et selgitada, kas kõik televisiooniga sarnased lineaarsed teenused on sellega hõlmatud. Direktiiv ei hõlmaks mittelineaarseid teenuseid.

(4) Lineaarseid ja mittelineaarseid teenuseid diferentseeritult käsitlev igakülgne raamistik

Direktiiv looks igakülgse raamistiku audiovisuaalse sisu kõigi elektroonilise edastamise vormide jaoks, kuid käsitleks eri tüüpi teenuseid (konkreetsemalt lineaarseid ja mittelineaarseid) erinevalt. Mittelineaarsete teenuste suhtes kehtiksid üksnes põhireeglid.

(5) Täielik ühtlustamine lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste samaväärse kohtlemisega

Selleks oleks tarvis kehtestada audiovisuaalsete sisuteenuste direktiiv, mis käsitleks kõiki teenuste tüüpe võrdsetel alustel. Selle direktiivi iga sätet, alustades päritoluriigi põhimõttest ja lõpetades Euroopa ja sõltumatu tootmise nõuetega, kohaldataks kõigi lineaarsete ja mittelineaarsete teenuste pakkujate suhtes ühtmoodi.

Mõju hindamise käigus vaadeldi üksikasjalikult valikuvõimalusi 2, 3 ja 4.

Direktiivi kehtetuks tunnistamine (valikuvõimalus 1) ei tooks kasu ei ettevõtjatele, kes ei saaks enam tegutseda kooskõlastatud ja avatud üleeuroopalisel audiovisuaalturul, ega tarbijatele, kes jääksid ilma kindlast võimalusest kasutada suurt hulka audiovisuaalteenuseid, mis arvestavad päritoluliikmesriigist hoolimata minimaalsete kvaliteedistandarditega. Õigupoolest ei teinud ükski huvirühm peatükis 1 nimetatud ulatusliku avaliku arutelu käigus sedalaadi ettepanekut. Neil põhjustel ei saa valikuvõimalust 1 lugeda realistlikuks ja seda ei võeta mõju hindamisel arvesse.

Valikuvõimalus 5 nõuab täielikku ühtlustamist kogu audiovisuaaltööstuse ulatuses. Seda ei ole kaalutud, kuna selle teostamine praeguses kontekstis – ülimalt mitmepalgelises, kiiresti arenevas tööstuses, milles valitseb muutuv kooslus majanduslikest, poliitilistest ja sotsiaalkultuurilistest huvidest – näib lähemas tulevikus võimatuna. Ükski huvirühm ei ole teinud sellekohast ettepanekut.

Piirideta televisiooni direktiivi või selle läbivaadatud variandil põhineva määruse rakendamisega on otseselt või kaudselt seotud üheksa peamist huvirühmade gruppi, liikmesriikide valitsused ja komisjon. Nende huvirühmade kohta on tabelites tehtud üksikasjalik kokkuvõte eespool kirjeldatud kolme poliitilise valikuvõimaluse mõju analüüsist, pidades silmas avaliku arutelu käigus käsitletud kolme põhiteemat – vt lisa.

Analüüs näitas, et status quo valikuvõimalus (valikuvõimalus 2) oleks toonud märkimisväärsele hulgale huvirühmadele negatiivseid tagajärgi. Direktiivi senise kuju säilitamine oleks kasulik vaid vähestele huvirühmadele.

Analüüsi kohaselt mõjutaks valikuvõimalus 3 oma piiratud ulatuse tõttu väiksemat hulka huvirühmi ja parandaks riski ja kasu tasakaalu samuti ainult väheste huvirühmade puhul. Neist mõne puhul ei too antud valikuvõimalus üldistes tingimustes kaasa mingeid muutusi, samas kui vähestel juhtudel oleks see positiivne stsenaarium.

Igakülgne õigusraamistik, milles lineaarseid ja mittelineaarseid teenuseid käsitletakse diferentseeritult, oleks status quo variandiga võrreldes täiesti vastupidine, arvestades huvirühmade arvu, kellele direktiivi põhjalik läbivaatamine kasuks tuleks või negatiivset mõju avaldaks. Ehkki huvirühmade suhtelise enamiku tingimused ei muutuks, parandaks see variant oluliselt väga suure hulga huvirühmade olukorda. Ainult vähestel juhtudel võivad tingimused halveneda, kui paika peaks terve rida hüpoteese.

Komisjon viis tööprogrammi kohaselt läbi mõju hindamise, mille aruanne on lisatud ettepanekule õigusakti eelnõu kohta ja mis on kättesaadav infoühiskonna ja meedia peadirektoraadi veebisaidil:

http://europa.eu.int/comm/avpolicy/stat/studi_en.htm.

3) ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

- Direktiivi muutmine

- Ühised miinimumeeskirjad kõigile audiovisuaalsetele meediateenustele (kaasa arvatud mittelineaarsed teenused)

- Reklaamieeskirjade paindlikkus ja ajakohastamine, tagades samas tarbijate kaitse ja avaliku korra üldiste eesmärkide täitmise

- Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 47 lõige 2 ja artikkel 55.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Seoses tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste esilekerkimisega muretsetakse üha enam selle üle, et nende teenuste suhtes kohaldatavate siseriiklike eeskirjade erinevused loovad tõkkeid siseturul konkureerimisele. Piirideta televisiooni direktiivi läbivaatamisel tuleb käsitleda siseturu loomise ja toimimise tingimuste parandamise küsimust, et kõrvaldada (olemasolevad või tõenäolised) teenuste osutamise põhivabaduse ees seisvad takistused, mis tulenevad riiklikest eeskirjadest või tuntavatest konkurentsimoonutustest uusi (tellitavaid) teenuseid reguleerivate riiklike eeskirjade erinevuse tõttu.

Eksisteerib reaalne õigusliku ebakindluse oht, kui liikmesriigid eiravad tellitavate audiovisuaalteenuste esilekerkimisel riikliku poliitika tõttu päritoluriigi põhimõtet, mille tagajärjel kehtiksid eri liikmesriikides tellitavate audiovisuaalteenuste suhtes ühtlustamata eeskirjad. Samal ajal, nagu näitas hiljuti komisjoni poolt piirideta televisiooni kontaktkomitee liikmetele saadetud küsimustik, reguleerib enamik liikmesriike juba peamiste aktuaalsete küsimuste puhul mittelineaarseid (tellitavaid) teenuseid. Liikmesriikide eeskirjad tellitavate audiovisuaalteenuste kohta lahknevad, 25st liikmesriigist 23 on kehtestanud mingil kujul eeskirjad enamiku asjaomaste teemade kohta. Ilma ühtlustatud Euroopa lähenemisviisita kannataksid üleeuroopalised pakkumised õigusliku kindluse puudumise tõttu ja võivad viia oma tegevuse üle offshore -riikidesse, kahjustades seega keskmises perspektiivis liikmesriikide majandust.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Eelnõuga kavandatakse üksnes minimaalset ühtlustamist, et tagada audiovisuaalsete meediateenuste vaba liikumine siseturul. Rakendamise puhul viitab see selgesõnaliselt kaas- ja isereguleerimisele.

Ettepanek vähendab tunduvalt telereklaami käsitlevate eeskirjade järelevalve keerukust. Kuna mittelineaarsete audiovisuaalteenuste miinimumeeskirjade ühtlustamisega ei kaasne üldjuhul ettevõtjate jaoks uusi kohustusi, vaid ühtlustamine toimub üksnes Euroopa tasandil, et rakendada päritoluriigi põhimõtet, tundub, et see on saavutatava eesmärgiga proportsionaalne.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusaktid: direktiiv, ühisreguleerimine, isereguleerimine.

Eelnõus kavandatakse õigusaktide kogumit: kui asi puudutab põhiõigusi, on reguleerimine vajalik. Ühisreguleerimist kasutatakse juba laialt seoses alaealiste kaitsega ning ettepanek peaks soodustama ühisreguleerimisel põhinevat korda direktiiviga kooskõlastatavates valdkondades. Niisugune kord peab olema põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.

4) MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5) TÄIENDAV TEAVE

- Simulatsioon, katsefaas ja üleminekuperiood

Ettepanekuga seoses kehtestatakse üleminekuperiood.

- Lihtsustamine

Ettepanek näeb ette õigusaktide lihtsustamise.

Kehtivas piirideta televisiooni direktiivis lihtsustatakse telereklaami käsitlevaid eeskirju oluliselt. Päevalimiit kaotatakse, reklaamikategooriaid lihtsustatakse ning reklaami paigutamise reegel muudetakse selgemaks ja paindlikumaks.

Ettepanek on lisatud komisjoni töö- ja õigusloomeprogrammi viitenumbriga 2005/INFSO/032.

- Läbivaatamis-/muutmis-/aegumisklausel

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

- Vastavustabel

Liikmesriigid peavad komisjonile edastama direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtvate sätete tekstid ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

- Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu tuleks seda laiendada EMPle.

- Ettepaneku lühike selgitus

Direktiivi läbivaatamise eesmärk on audiovisuaalsete meediateenuste eeskirjade määratlemine viisil, mis on jaotuskanalite suhtes neutraalne. See tähendab seda, et ühte tüüpi teenustele kehtivad ühed ja samad põhireeglid. Kohaldatavate eeskirjade kogum ei sõltu enam jaotuskanalist, vaid teenuse iseloomust. Tulevastes eeskirjades eristatakse ühelt poolt lineaarseid audiovisuaalseid teenuseid ehk „ringhäälingut“, mille hulka kuuluvad IPTV ( Internet Protocol Television ), voogedastus (streaming) ja veebiülekanded (web-casting) ning teiselt poolt mittelineaarseid teenuseid, nagu näiteks tellitavad videoteenused.

Muutmisdirektiiv kehtestab muudetud direktiivi artiklis 1 uued määratlused, mis põhinevad audiovisuaalse meediateenuse mõistel. Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab massimeediat, mille ülesandeks on teavitada, meelelahutust pakkuda ja harida, kuid mis ei hõlma ühtegi isikliku kirjavahetuse vormi nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirju. Kõnealusest määratlusest jäävad välja ka kõik teenused, mille peamine eesmärk ei ole audiovisuaalse sisu pakkumine, isegi kui nad sisaldavad mõningaid audiovisuaalseid elemente. Mõiste ei hõlma teenuseid, mille puhul audiovisuaalne sisu on üksnes täiendava loomuga ning ei ole nimetatud teenuse põhieesmärk.

Artikli 3 uutes punktides c–h on esitatud kõigi audiovisuaalsete meediateenuste peamised eeskirjad. Tänu sellele võib osa konkreetselt teleülekandeid käsitlevaid sätteid, nagu artiklid 7, 12 ja 22a, tühistada.

Mittelineaarsete (tellitavate) teenuste puhul kohaldatakse teatavaid miinimumnõudeid järgmistes aspektides:

• alaealiste kaitse

• vihkamise õhutamise keelamine

• meediateenuse osutaja määratlemine

• kommertsteadaande määratlemine

• teatavad kommertsteadaandeid käsitlevad kvaliteedipiirangud (nt alkoholi või alaealistele suunatud reklaami puhul).

Uus artikkel 3b kehtestab eeskirja, mille puhul lineaarsetele teenustele antud õigust lühikeste uudistesõnumite edastamiseks tuleb kohaldada kedagi diskrimineerimata.

Peamised muudatused IV peatükis telereklaami kohta puudutavad reklaami paigutamise paindlikke eeskirju (muudetud artikkel 11), tooteasetuse selgeid eeskirju, telereklaami päevalimiidi kaotamist (endine artikkel 18) ja otsepakkumise kvantiteedipiirangute tühistamist (endine artikkel 18a).

Varasemat reklaamile seatud piirangut (kolm tundi päevas) peetakse vananenuks, sest praktikas seda ei kohaldata ja seetõttu kõnealune piirang tühistatakse. Reklaami asetust käsitlevaid eeskirju on lihtsustatud ja paindlikumaks muudetud. Kui praegu kehtiva direktiivi kohaselt peab reklaamipauside vahel olema vähemalt 20 minutit, siis nüüd saavad programmi edastajad valida reklaamiks sobivaima aja programmide kestel. Telefilmide, mängufilmide, laste- ja uudistesaadete puhul peab reklaamipauside vahe olema siiski vähemalt 35 minutit.

2005/0260 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV, MILLEGA MUUDETAKSE NÕUKOGU DIREKTIIVI 89/552/EMÜ,

teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 47 lõiget 2 ja artiklit 55,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[3],

võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust[4],

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[5],

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[6],

ning arvestades järgmist:

(1) Direktiiv 89/552/EMÜ kooskõlastatakse ringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide teatavaid õigus- ja haldusnorme. Uued tehnoloogiad audiovisuaalsete meediateenuste edastamisel nõuavad reguleeriva raamistiku kohandamist, et võtta arvesse struktuurimuutuste ja tehnoloogilise arengu mõju ärimudelitele, eriti kommertsringhäälingu rahastamisele, ning tagada Euroopa infotehnoloogiale ning meediatööstusele ja -teenustele optimaalsed konkurentsitingimused.

(2) Teleringhäälingutegevust käsitlevaid liikmesriikide õigus- ja haldusnorme kooskõlastab juba direktiiv 89/552/EMÜ, samas kui selliste tegevuste nagu tellitavate audiovisuaalsete meediateenuste suhtes kohaldatavates eeskirjades esineb lahknevusi, millest mõned võivad tõkestada nende teenuste vaba liikumist Euroopa Liidus ja põhjustada ühisturul konkurentsimoonutusi. Eelkõige sätestatakse direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõikes 4, et liikmesriigid võivad jätta päritoluriigi põhimõtte konkreetsetel avaliku korraga seotud põhjustel arvesse võtmata.

(3) Audiovisuaalsete meediateenuste tähtsus ühiskonnale, demokraatiale ja kultuurile õigustab nende teenuste suhtes erieeskirjade kohaldamist.

(4) Traditsioonilised audiovisuaalsed meediateenused ja uued tellitavad teenused pakuvad ühenduses olulisi tööhõivevõimalusi, eriti väikestes ja keskmise suurusega ettevõtetes, ning stimuleerivad majanduskasvu ja investeeringuid.

(5) Euroopa audiovisuaalseid meediateenuseid osutavate äriühingute suhtes valitseb õiguslik ebakindlus ja ebavõrdne olukord, arvestades õiguskorda, mis reguleerib uusi tellitavaid teenuseid. Seepärast on nii konkurentsimoonutuste vältimiseks kui ka õiguskindluse suurendamiseks vaja kohaldada kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes kooskõlastatult vähemalt teatud põhireegleid.

(6) Komisjon võttis vastu teatise Euroopa audiovisuaalpoliitika õigusliku reguleerimise tuleviku kohta[7], milles ta rõhutab, et kõnealuse sektori regulatiivne poliitika peab nüüd ja edaspidi kaitsma teatavaid avalikke huve, näiteks kultuurilist mitmekesisust, õigust teabele, alaealiste kaitset ja tarbijakaitset.

(7) Komisjon võttis vastu algatuse “i2010: Euroopa infoühiskond”[8], et soodustada majanduskasvu ja töökohtade loomist infoühiskonna ja meediaga seotud valdkondades. i2010 on igakülgne strateegia, mis on mõeldud digitaalmajanduse arengu soodustamiseks teabe- ja meediateenuste, võrkude ja seadmete lähenemise taustal, tänapäevastades ja rakendades kõiki ELi poliitika vahendeid: õigusakte, teadusuuringuid ja partnerlust majandusharuga. Komisjon on pühendunud infoühiskonna ja meediateenuste sidusa sisetururaamistiku loomisele, tänapäevastades audiovisuaalteenuste õigusraamistikku, alustades komisjoni ettepanekuga 2005. aastal piirideta televisiooni direktiivi ajakohastamise kohta.

(8) 2005. aasta 6. septembril võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni direktiivi 89/552/EMÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, ajavahemikuks 2001–2002 (Weberi aruanne)[9]. See resolutsioon nõuab olemasoleva piirideta televisiooni direktiivi kohandamist vastavalt struktuurimuutustele ja tehnoloogia arengule, järgides samas täiel määral selle aluspõhimõtteid, mis jäävad edasi kehtima. Lisaks toetab see põhimõtteliselt üldist lähenemisviisi, mille aluseks on kõigi audiovisuaalsete meediateenuste põhieeskirjad ja lineaarsete (ringhäälingu-) teenuste lisaeeskirjad.

(9) Käesolev direktiiviga tõhustatakse põhiõiguste täitmist ja see on täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eriti selle artiklis 11 tunnustatud põhimõtetega. Selles osas ei takista käesolev direktiiv liikmesriikidel mingil moel kohaldada oma põhiseaduslikke eeskirju, mis on seotud ajakirjandusvabaduse ja sõnavabadusega meedias.

(10) Kuna artiklitega 3c–h kehtestatakse ühtlustatud kohustuste miinimumkogum, ei saa liikmesriigid käesoleva direktiiviga ühtlustatud valdkondades enam kõrvale kalduda päritoluriigi põhimõttest, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ artikli 3 lõikes 4,[10] mis käsitleb alaealiste kaitset, võitlust rassilise, soolise, usulise või rahvusliku viha õhutamise ja üksikisikuid puudutavate inimväärikuse rikkumiste vastu ning tarbijakaitset.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ[11] ei piira oma artikli 1 lõike 3 kohaselt ühenduse või riikide tasandi meetmeid, mis on võetud üldiste huvide teenimise eesmärgil eelkõige seoses sisu reguleerimise ja audiovisuaalpoliitikaga.

(12) Käesoleva direktiivi ükski säte ei tohiks nõuda ega ärgitada liikmesriike kehtestama uusi süsteeme mis tahes meediatüübi litsentseerimiseks või halduslubade andmiseks.

(13) Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab kõiki programmikohaseid ja tellitavaid audiovisuaalseid massimeediateenuseid. Selle kohaldamisala piirdub asutamislepingus määratletud teenustega, hõlmates seega kõiki majandustegevuse vorme, sealhulgas avaliku teenistuse ettevõtteid, kuid ei hõlma mittemajanduslikku tegevust, näiteks puhtalt eraviisilisi veebisaite.

(14) Audiovisuaalsete meediateenuste mõiste hõlmab massimeediat selle teavituslikus, meelelahutuslikus ja harivas funktsioonis, kuid selle hulka ei kuulu ükski erakirjavahetuse vorm, nagu piiratud arvule adressaatidele saadetud e-kirjad. Mõiste välistab ka kõik teenused, mis ei ole mõeldud audiovisuaalse sisu levitamiseks, st kui audiovisuaalne sisu on teenuses puhtjuhuslik ega kanna selle peamist otstarvet. Näiteks võib tuua veebisaidid, mis sisaldavad audiovisuaalseid elemente üksnes täiendusena, väikesi reklaamilõike või teavet, mis on seotud toote või mitteaudiovisuaalse teenusega.

(15) Käesolev direktiiv ei hõlma ajalehtede ja ajakirjade elektroonilisi versioone.

(16) Mõiste audiovisuaalne viitab liikuvatele piltidele koos heliga või ilma, hõlmates seega tummfilme, kuid mitte audioülekandeid ega raadiot.

(17) Meediateenuste osutaja rolli ja seoses sellega audiovisuaalsete meediateenuste määratlemiseks on vajalik toimetusvastutuse mõiste. Käesoleva direktiiviga ei piirata direktiivis 2000/31/EÜ kehtestatud vastutusest vabastamist.

(18) Lisaks reklaamile ja otsepakkumisele sätestatakse audiovisuaalse kommertsteadaande laiem mõiste. Selle all mõeldakse liikuvaid pilte koos heliga või ilma, mis kaasnevad audiovisuaalsete meediateenustega ja on mõeldud äriga tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks. Seega ei hõlma nimetatud mõiste ametlikke teadaandeid ega tasuta edastatavaid heategevusega seotud üleskutseid.

(19) Päritoluriigi põhimõte jääb käesoleva direktiivi tuumaks, kuna see on vajalik siseturu loomiseks. Seda põhimõtet peab seepärast kohaldama kõigi audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, et tagada meediateenuste osutajatele õiguslik kindlus, mis on vajalik baas uute ärimudelite rakendamiseks ja nende teenuste käivitamiseks. Samuti on see vajalik teabe ja audiovisuaalsete programmide vaba liikumise tagamiseks siseturul.

(20) Tehnoloogia areng, eriti seoses digitaalsatelliitprogrammidega, tähendab vajadust täiendavate kriteeriumide kohandamiseks, et tagada sobiv õiguslik reguleerimine ja õigusaktide tõhus rakendamine ning anda osalistele reaalne võim audiovisuaalse sisuteenuse sisu üle.

(21) Kuna käesolev direktiiv käsitleb Euroopa Liidus avalikkusele pakutavaid teenuseid, tuleks seda kohaldada üksnes audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, mida avalikkus saab ühes või mitmes liikmesriigis standardsete tarbijatele ettenähtud seadmetega otseselt või kaudselt vastu võtta. Standardsete tarbijatele ettenähtud seadmete mõiste määratlemine tuleb jätta pädevatele riiklikele asutustele.

(22) Asutamislepingu artiklites 43–48 on sätestatud asutamisvabaduse põhiõigus. Seepärast on audiovisuaalsete meediateenuste osutajatel üldiselt vabadus valida oma registreerimiskohaks olev liikmesriik. Euroopa Kohus on rõhutanud ka seda, et “asutamisleping ei keela ettevõtjal kasutada teenuste osutamise vabadust, kui ta ei osuta teenuseid oma asukohaliikmesriigis”[12].

(23) Siiski peavad liikmesriigid olema suutelised kohaldama käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate suhtes rangemaid eeskirju. Et välistada nendest eeskirjadest kõrvalehoidmine, on Euroopa Kohtu pretsedendiõiguse kodifitseerimine[13] koos mõne tõhusama menetlusega asjakohane lahendus, mis võtab arvesse liikmesriigi probleeme, seadmata kahtluse alla päritoluriigi põhimõtte nõuetekohast kohaldamist.

(24) Käesoleva direktiivi kohaselt, olenemata päritoluriigi põhimõtte kohaldamisest, võivad liikmesriigid ikkagi võtta meetmeid, mis piiravad teleringhäälingu liikumisvabadust, kuid üksnes teatavatel tingimustel, mis on loetletud käesoleva direktiivi artiklis 2a, ja käesolevas direktiivis sätestatud korra kohaselt. Euroopa Kohus on järjekindlalt rõhutanud, et teenuste osutamise vabaduse piiranguid, näiteks kõrvalekallet asutamislepingu fundamentaalsest põhimõttest, tuleb tõlgendada kitsendavalt[14].

(25) Teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile „Parem õiguslik reguleerimine majanduskasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks Euroopa Liidus“[15] rõhutas komisjon vajadust hoolikalt analüüsida sobivat reguleerivat lähenemist, eelkõige küsimust, kas asjaomase valdkonna ja probleemi puhul peaks eelistama õiguslikku reguleerimist või peaks kaaluma teisi võimalusi, nagu näiteks ühis- või isereguleerimist. Ühis- ja isereguleerimist käsitlevad mõisted, kriteeriumid ja menetlused on esitatud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes.[16] Kogemus on näidanud, et ühis- ja isereguleerimise vahendid, mida rakendatakse vastavalt liikmesriikide erinevatele õigustraditsioonidele, võivad mängida tähtsat rolli kõrgetasemelise tarbijakaitse tagamises.

(26) Ringhäälinguorganisatsioonid võivad ainuõiguslikult omandada esindusõigusi üldist huvi pakkuvateks üritusteks. Kogu Euroopa Liidus on tarvis edendada pluralismi uudistetoodangu ja -saadete mitmekesisuse kaudu ja järgida Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 11 tunnustatud põhimõtteid.

(27) Et kaitsta põhivabadustvabadust saada teavet ja et tagada Euroopa Liidu vaatajate huvide täielik ja nõuetekohane kaitse, peaksid üldist huvi pakkuva ürituse ainuõiguste valdajad andma teistele ringhäälinguorganisatsioonidele ja ringhäälinguorganisatsioonide nimel tegutsevatele vahendajatele õiguse kasutada üldistes uudistesaadetes lühikesi väljavõtteid võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel, võttes ainuõigust nõuetekohaselt arvesse. Sellised tingimused tuleb teatavaks teha aegsasti enne üldist huvi pakkuva ürituse toimumist, et teistele jääks kõnealuse õiguse kasutamiseks piisavalt aega. Üldreeglina ei tohiks niisugused lühikesed väljavõtted olla pikemad kui 90 sekundit.

(28) Mittelineaarsed teenused erinevad lineaarsetest kasutaja valiku- ja kontrollivõimaluse ning ühiskonnale avaldatava mõju poolest.[17] Seega on põhjendatud mittelineaarsete teenuste väiksem reguleeritus ning nad peavad vastama ainult artiklites 3c–3h sätestatud põhireeglitele.

(29) Audiovisuaalsete meediateenuste eripära ning eriti selle mõju tõttu, mida need avaldavad inimeste arvamuse kujundamisele, peavad kasutajad tingimata täpselt teadma, kes vastutab nende teenuste sisu eest. Seepärast on liikmesriikidele tähtis tagada, et meediateenuste osutajad teeksid kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vajaliku teabe selle kohta, kes sisu toimetamise eest vastutab. Iga liikmesriigi ülesanne on otsustada praktiliste üksikasjade üle, kuidas seda eesmärki saavutada, ilma et see piiraks ühenduse õiguse muid asjaomaseid sätteid.

(30) Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega piirduvad käesolevas direktiivis sätestatud meetmed üksnes vähimaga, mis on vajalik siseturu nõuetekohase toimimise saavutamiseks. Kui on vaja meetmeid ühenduse tasandil ja et garanteerida ala, mis on ka tegelikult ilma sisepiirideta, kuivõrd tegemist on audiovisuaalsete teenustega, peab direktiiv tagama üldist huvi pakkuvate eesmärkide kaitse kõrgel tasemel, eelkõige alaealiste ja inimväärikuse kaitse.

(31) Kahjulik sisu ja tegevus audiovisuaalsete meediateenuste vallas valmistab seadusandjatele, majandusharule ja lapsevanematele jätkuvalt muret. Samuti on oodata uusi väljakutseid, eriti seoses uute jaotuskanalite ja uute toodetega. Seepärast on vaja kehtestada eeskirjad alaealiste kehalise, vaimse ja moraalse arengu ning inimväärikuse kaitsmiseks kõigis audiovisuaalsetes meediateenustes ja audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes.

(32) Alaealiste ja inimväärikuse kaitseks võetud meetmeid tuleb hoolikalt tasakaalustada sõnavabaduse põhiõigusega, mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas. Nende meetmete eesmärk peaks seega olema tagada alaealiste piisav kaitse, eriti seoses mittelineaarsete teenustega, ent mitte keelustada täiskasvanutele mõeldud sisu kui sellist.

(33) Ükski käesoleva direktiivi säte, mis käsitleb alaealiste ja avaliku korra kaitset, ei nõua, et kõnealused meetmeid peab rakendama audiovisuaalsete meediateenuste eelneva kontrollimise abil.

(34) Asutamislepingu artikli 151 lõikes 4 nõutakse, et ühendus võtaks asutamislepingu teiste sätete kohaselt tegutsedes arvesse kultuuriaspekte, eriti selleks, et austada ja edendada kultuuride mitmekesisust.

(35) Mittelineaarsed audiovisuaalsed meediateenused võivad lineaarsed teenused osaliselt välja vahetada. Seepärast peaksid nad propageerima Euroopa päritoluga teoste tootmist ja levitamist ning seeläbi võimalusel aktiivselt kaasa aitama kultuurilise mitmekesisuse edendamisele. Euroopa päritoluga teoste propageerimisega audiovisuaalsete meediateenuste kaudu seotud sätete kohaldamist on tähtis korrapäraselt läbi vaadata. Artikli 3f lõikes 3 sätestatud aruandluse raames peavad liikmesriigid arvestama eelkõige ka selliste teenuste rahalise osalusega Euroopa päritolu teoste tootmises ja neid teoseid käsitlevate õiguste omandamises, Euroopa päritolu teoste osakaaluga audiovisuaalsetes meediateenustes ning nimetatud teenustega pakutavate Euroopa päritolu teoste tegeliku vaadatavusega.

(36) Muudetud direktiivi 89/552/EMÜ artikli 4 sätete rakendamisel peaksid liikmesriigid nägema ette, et ringhäälinguorganisatsioonid kaasavad piisava osa ühistoodanguna toodetud Euroopa päritoluga teoseid või väljastpoolt oma riiki pärit Euroopa teoseid.

(37) Tähtis on tagada, et kinematograafiateoseid edastatakse õiguste valdajate ja audiovisuaalsete meediateenuste osutajate vahel kokkulepitud ajavahemikel.

(38) Mittelineaarsete teenuste kättesaadavus suurendab tarbija valikuvõimalusi. Seega ei ole mittelineaarsete teenustega seotud audiovisuaalseid kommertsteadaandeid reguleerivad üksikasjalikud eeskirjad põhjendatud ega ka tehnilisest vaatenurgast mõtestatud. Sellegipoolest peaksid kõik audiovisuaalsed kommertsteadaanded järgima mitte üksnes identifitseerimiseeskirju, vaid ka peamisi kvaliteedieeskirju, et teenida selgeid avaliku korra eesmärke.

(39) Nagu komisjon on tunnistanud oma tõlgendavas teatises piirideta televisiooni direktiivi reklaami käsitlevate sätete teatavate aspektide kohta, on uute reklaamivõtete ja turundusuuenduste väljatöötamine loonud uusi tõhusaid võimalusi kommertsteadaanneteks traditsiooniliste ringhäälinguteenuste raames, mis võimaldavad neil tellitavate uuenduslike teenustega võrdsetes tingimustes paremini konkureerida[18]. See tõlgendav teatis kehtib niivõrd, kuivõrd see viitab direktiivi sätetele, mida muutmisdirektiiv ei mõjuta.

(40) Kaubanduslik ja tehnoloogiline areng annab kasutajatele suuremad valikuvõimalused ja vastutuse audiovisuaalsete meediateenuste kasutamisel. Et säilitada üldisi huve teenivate eesmärkide proportsionaalsus, peab reguleerimine võimaldama lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste osas teatavat paindlikkust: lahususe põhimõte peaks piirduma reklaami ja otsepakkumisega, tooteasetus peaks olema lubatud teatavatel tingimustel ning mõned kvantiteedipiirangud tuleks kaotada. Juhul kui tooteasetus on varjatud, tuleb see keelata. Lahususe põhimõte ei tohiks välistada uute reklaamitehnikate kasutamist.

(41) Peale käesolevas direktiivis käsitletud tavade kohaldatakse direktiivi 2005/29/EÜ ebaõiglaste kaubandustavade suhtes, nagu eksitavad ja agressiivsed tavad, mida rakendatakse audiovisuaalsete meediateenuste puhul. Kuna direktiiviga 2003/33/EÜ, millega keelatakse sigarettide ja teiste tubakatoodete reklaam ja sponsorlus trükimeedias, infoühiskonna teenustes ja raadiosaadetes, ilma et see piiraks nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiivi 89/552/EMÜ (teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta) kohaldamist, peaks direktiivide 2003/33/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus, arvestades audiovisuaalsete meediateenuste erinõudeid, jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Direktiivi 2001/83/EÜ[19] artikli 88 lõige 1, millega keelatakse teatavate ravimite avalikkusele suunatud reklaam, ei piira sama artikli lõike 5 kohaselt direktiivi 89/552/EMÜ artikli 14 kohaldamist, ning seega peaks direktiivide 2001/83/EÜ ja 89/552/EMÜ omavaheline seotus jääma samaks ka pärast käesoleva direktiivi jõustumist.

(42) Kuna uute teenuste arvu kasv on andnud vaatajatele suuremad valikuvõimalused, ei ole reklaamilõikude paigutamise üksikasjalik reguleerimine vaatajate kaitsmise eesmärgil enam õigustatud. Kuigi direktiiv ei suurenda tunnis lubatud reklaamimahtu, annab see ringhäälinguorganisatsioonidele paindlikkuse selle paigutamiseks sinna, kus see ei kahjusta tarbetult programmide terviklikkust.

(43) Direktiiv on mõeldud Euroopa telemaastiku eripära kaitsmiseks ja piirab seepärast televisiooni tarbeks toodetud kinematograafiateoste ja filmide, samuti mõnede programmikategooriate, mis vajavad endiselt konkreetset kaitset, võimalikke katkestusi.

(44) Reklaami päevalimiit oli suures osas teoreetiline. Olulisem on tunnilimiit, kuna see kehtib ka vaadatavuse tippajal. Seega tuleks päevalimiit tühistada, kuid säilitada reklaamile ja otsepakkumistele seatud tunnilimiit. Samuti ei ole enam põhjendatud otsepakkumiste ja reklaamikanalitele lubatud ajalised piirangud, kuna tarbijate valikuvõimalused on suurenenud. Samas jääb kehtima limiit 20% reklaami tunnis, välja arvatud selliste enam aega nõudvate reklaamivormide puhul, nagu müügisaated ja otsepakkumissaated, mis oma iseloomu ja esitusviisi tõttu nõuavad rohkem aega.[20]

(45) Varjatud reklaam on oma negatiivse mõju tõttu tarbijatele selle direktiiviga keelatud praktika. Varjatud reklaami keeld ei hõlma seaduslikku tooteasetust käesoleva direktiivi raames.

(46) Tooteasetus on televisiooni tarbeks tehtud kinematograafilistes ja audiovisuaalsetes töödes reaalsus, kuid liikmesriigid reguleerivad seda praktikat erinevalt. Võrdsete võimaluste tagamiseks ja seeläbi Euroopa meediatööstuse konkurentsivõime tõstmiseks on tarvis vastu võtta tooteasetuse eeskirjad. Siinkohal kehtestatud tooteasetuse mõiste hõlmab igasugust audiovisuaalse kommertsteadaande vormi, mis seisneb toote, teenuse või nende kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises programmi põimitud viisil, tavaliselt tasu eest või samalaadsetel kaalutlustel. Selle suhtes kohaldatakse samu kvaliteedieeskirju ja -piiranguid nagu reklaami suhtes.

(47) Et seadusandjad saaksid teha oma tööd erapooletult ja läbipaistvalt ning et soodustada pluralismi, ei tohi nad sõltuda riikide valitsustest ja audiovisuaalsete meediateenuste osutajatest. Käesoleva direktiivi õigeks kohaldamiseks on vajalik tihe koostöö siseriiklike reguleerivate asutuste ja komisjoni vahel,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 89/552/EMÜ[21] muudetakse järgmiselt:

(1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

“Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv [nr] liikmesriikide audiovisuaalsete meediateenuste osutamist käsitlevate teatavate õigusnormide kooskõlastamise kohta (audiovisuaalsete meediateenuste direktiiv)”.

(2) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. audiovisuaalne meediateenus – asutamislepingu artiklites 49 ja 50 määratletud teenus, mille põhiline otstarve on pakkuda riigi elanikkonnale teavitamise, meelelahutuse või harimise eesmärgil liikuvaid pilte koos heliga või ilma elektrooniliste sidevõrkude kaudu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/21/EÜ artikli 2 punkti a tähenduses[22];

2. meediateenuste osutaja – füüsiline või juriidiline isik, kellel on toimetusvastutus audiovisuaalse meediateenuse audiovisuaalse sisu valikul ja kes määrab selle ülesehituse viisi;

3. teleringhääling või telesaade – lineaarne audiovisuaalne meediateenus, mille puhul meediateenuste osutaja otsustab, millisel ajahetkel konkreetset programmi edastatakse, ja kehtestab saatekava;

4. ringhäälinguorganisatsioon – lineaarsete audiovisuaalsete meediateenuste osutaja;

5. mittelineaarne teenus – audiovisuaalne meediateenus, mille puhul kasutaja otsustab, millisel ajahetkel konkreetset programmi edastatakse, lähtudes meediateenuste osutaja pakutud sisuvalikust;

6. audiovisuaalne kommertsteadaanne – liikuvad pildid koos heliga või ilma, mis kaasnevad audiovisuaalsete meediateenustega ja on mõeldud äriga tegeleva füüsilise või juriidilise isiku kaupade, teenuste või maine otseseks või kaudseks reklaamimiseks;

7. telereklaam – igasugune kaubanduse, äri, käsitöö või kutsealaga seotud teadaanne, mida avalik-õiguslik isik või eraettevõtja edastab tasu või samalaadse hüvitise eest või enese reklaamimiseks, et reklaamida tasu eest pakutavaid kaupu või osutatavaid teenuseid, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused;

8. varjatud reklaam – kaubatootja või teenuseosutaja kaupade, teenuste, nime, kaubamärgi või tegevuse esitamine programmides sõnas või pildis, kui ringhäälinguorganisatsiooni eesmärk on sellise esitusega pakkuda reklaami ja kui see võib avalikkust esituse olemuse osas eksitada. Sellist esitamist käsitletakse tahtlikuna, eriti kui seda tehakse tasu või samalaadse hüvitise eest;

9. sponsorlus – audiovisuaalsete meediateenuste osutamises või audiovisuaalsete teoste tootmises mitteosaleva avalik-õigusliku isiku või eraettevõtja osalemine audiovisuaalsete meediateenuste rahastamisel, eesmärgiga reklaamida oma nime, kaubamärki, mainet, tegevust või tooteid;

10. otsepakkumine – avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni kaudu edastatavad otsepakkumised tasu eest kaupade turustamiseks ja teenuste osutamiseks, kaasa arvatud kinnisvara ning õigused ja kohustused.

11. tooteasetus – igasugune audiovisuaalse kommertsteadaande vorm, mis seisneb toote, teenuse või selle kaubamärgi kaasamises või sellele osutamises audiovisuaalsetesse meediateenustesse põimitud viisil, tavaliselt tasu eest või samalaadsetel kaalutlustel.”

(3) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

12. Lõikes 1 asendatakse väljend “telesaated, mida edastavad ringhäälinguorganisatsioonid” väljendiga “audiovisuaalsed meediateenused, mida edastavad meediateenuste osutajad” ja väljend “telesaated” asendatakse väljendiga “audiovisuaalsed meediateenused”;

13. Lõikes 2 asendatakse sõna “ringhäälinguorganisatsioonid” väljendiga “meediateenuste osutajad”;

14. Lõikes 3 asendatakse sõna “ringhäälinguorganisatsioon” väljendiga “meediateenuste osutaja”; väljend “teleprogrammi toimetamise otsus” asendatakse väljendiga “audiovisuaalsete meediateenuste toimetamise otsus”; väljend “teleringhäälingutegevus” asendatakse väljendiga “audiovisuaalsete meediateenustega seotud tegevus” ja väljend “kus ta kõigepealt alustas ringhäälingusaadete edastamist” asendatakse väljendiga “kus ta oma tegevust kõigepealt alustas”, väljend “otsused teleprogrammi kohta” asendatakse väljendiga “otsused audiovisuaalsete meediateenuste kohta”.

15. Lõige 4 asendatakse järgmisega:„4. Meediateenuste osutajad, kelle suhtes lõike 3 sätteid ei kohaldata, käsitletakse liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevatena järgmistel juhtudel:

16. nad kasutavad selles liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust;

17. olgugi et nad ei kasuta liikmesriigis asuvat satelliitside juhtimiskeskust, kasutavad nad sellele liikmesriigile kuuluvat satelliitvõimsust.”

18. Lõikes 5 asendatakse sõna “ringhäälinguorganisatsioon” väljendiga “meediateenuse osutaja” ja artikkel 52 asendatakse artikliga 43.

19. Lõige 6 asendatakse järgmisega:„6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata üksnes kolmandates riikides vastuvõtmiseks mõeldud audiovisuaalsete meediateenuste suhtes, mida ühe või mitme liikmesriigi avalikkus ei võta vastu otseselt ega kaudselt.”

20. Lisatakse järgmised uued lõiked 7, 8, 9 ja 10:„7. Liikmesriik võib kuritarvituse või pettuse vältimiseks võtta asjakohaseid meetmeid teises liikmesriigis registreeritud meediateenuste osutajate vastu, kelle kogu tegevus või osa tegevusest on suunatud esimese liikmesriigi territooriumile. Esimene liikmesriik peab sellekohased tõendid esitama iga juhtumi puhul eraldi.8. Liikmesriigid võivad võtta lõike 7 kohaseid meetmeid, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

21. vastuvõttev liikmesriik palub meediateenuste osutaja asukohaliikmesriigil meetmeid võtta;

22. viimati mainitud liikmesriik ei võta kõnealuseid meetmeid;

23. esimene liikmesriik teatab komisjonile ja meediateenuste osutaja asukohaliikmesriigile oma kavatsusest võtta kõnealuseid meetmeid ja

24. komisjon otsustab, et meetmed on kooskõlas ühenduse õigusega.

9. Mis tahes lõike 7 kohased meetmed peavad olema objektiivselt vajalikud, neid kohaldatakse mittediskrimineerival viisil, nad sobivad nende eesmärkide saavutamiseks, mida nendega taotletakse, ja ei või minna kaugemale, kui eesmärkide saavutamiseks vajalik.

10. Komisjon teeb otsuse kolme kuu jooksul alates teatamisest vastavalt lõikele 8. Kui komisjon otsustab, et meetmed ei ole kooskõlas ühenduse õigusega, loobub kõnealune liikmesriik kavandatud meetmete võtmisest.”

(4) Artiklit 2a muudetakse järgmiselt:

(a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:„1. Liikmesriigid tagavad teistest liikmesriikidest pärinevate telesaadete vastuvõtmisvabaduse ja ei piira audiovisuaalsete meediateenuste taasedastamist oma territooriumil põhjustel, mis kuuluvad käesoleva direktiiviga kooskõlastatavatesse valdkondadesse.”(b) Lõikes 2 asendatakse „artikkel 22a” „artikliga 3e”.

(5) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Liikmesriigid võivad nende jurisdiktsiooni all olevatelt meediateenuste osutajatelt nõuda käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkondades üksikasjalikumate või rangemate eeskirjade järgimist.

2. Liikmesriigid tagavad asjakohaste vahenditega ja oma õigusaktide raames, et nende jurisdiktsiooni all olevad meediateenuste osutajad järgivad tegelikkuses käesoleva direktiivi sätteid.

3. Liikmesriigid soodustavad kaas- ja isereguleerimise korda käesoleva direktiiviga kooskõlastatud valdkondades. Kõnealune kord peab olema põhiliste huvirühmade seas laialt aktsepteeritud ja nägema ette tõhusa jõustamise.

(6) Lisatakse järgmised artiklid 3b–3h:

„Artikkel 3b

1. Liikmesriigid tagavad, et lühiuudiste puhul ei jäeta teistes liikmesriikides registreeritud ringhäälinguorganisatsioone ilma juurdepääsust võrdsetel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel alustel avalikkusele suurt huvi pakkuvatest üritustest, mida edastab nende jurisdiktsiooni alla kuuluv ringhäälinguorganisatsioon.

2. Ringhäälinguorganisatsioonid võivad vabalt valida edastava ringhäälinguorganisatsiooni signaalist lühiuudiseid, viidates vähemalt nende allikale.

Artikkel 3c

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad teevad teenuste vastuvõtjatele kergesti, vahetult ja püsivalt kättesaadavaks vähemalt järgmise teabe:

25. meediateenuste osutaja nimi;

26. meediateenuste osutaja registreeritud asukoha geograafiline aadress;

27. meediateenuste osutaja andmed, kaasa arvatud tema elektronposti aadress või veebisait, mille kaudu saab temaga vahetult ja tõhusalt kiiresti ühendust võtta;

28. vajaduse korral pädev reguleeriv asutus.

Artikkel 3d

Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid tagamaks, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvaid audiovisuaalseid meediateenuseid ei tehta kättesaadavaks viisil, mis võib tõsiselt kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või kõlbelist arengut.

Artikkel 3e

Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate audiovisuaalsed meediateenused ja audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei sisalda vihkamisele õhutamist soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal.

Artikkel 3f

1. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad audiovisuaalsete meediateenuste osutajad edendavad asjakohaste meetmetega Euroopa päritoluga teoste tootmist ja kättesaadavust artikli 6 tähenduses, kui see on teostatav.

2. Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvad meediateenuste osutajad ei edasta kinematograafiateoseid väljaspool autoriõiguste omanikega kokkulepitud ajavahemikku.

3. Liikmesriigid annavad komisjonile hiljemalt käesoleva direktiivi vastuvõtmisele järgneva neljanda aasta lõpuks ja seejärel iga kolme aasta järel aru lõikes 1 sätestatud meetme rakendamisest.

4. Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe alusel Euroopa Parlamendile ja nõukogule lõike 1 kohaldamisest aru , võttes arvesse turu ja tehnoloogia arengut.

Artikkel 3g

Liikmesriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate teenuseosutajate edastatavad audiovisuaalsed kommertsteadaanded vastavad järgmistele nõuetele:

29. audiovisuaalsed kommertsteadaanded peavad olema sellistena selgelt äratuntavad. Varjatud audiovisuaalsed kommertsteadaanded on keelatud;

30. audiovisuaalsetes kommertsteadaannetes ei tohi kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid;

31. audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei tohi:(i) sisaldada mingisugust diskrimineerimist rassi, soo ega rahvuse põhjal;(ii) olla usuliste või poliitiliste veendumuste suhtes solvavad;(iii) soodustada tervist või ohutust kahjustavat käitumist;(iv) soodustada keskkonnakaitset kahjustavat käitumist.

32. sigarettide ja muude tubakatoodetega seotud audiovisuaalsete kommertsteadaannete kõik vormid ja otsepakkumised on keelatud;

33. audiovisuaalsed kommertsteadaanded alkohoolsete jookide kohta ei tohi olla suunatud alaealistele ja ei või propageerida selliste jookide liigset tarbimist;

34. audiovisuaalsed kommertsteadaanded ei tohi põhjustada moraalset ega füüsilist kahju alaealistele. Seega ei või nad otseselt keelitada alaealisi ostma toodet või teenust, kasutades ära nende kogenematust või kergeusklikkust, otseselt ärgitada neid veenma oma vanemaid või teisi ostma reklaamitavat toodet või teenust, kasutada ära alaealiste usaldust vanemate, õpetajate või muude isikute suhtes ega põhjendamatult näidata alaealisi ohtlikes olukordades.”

Artikkel 3h

1. Sponsitavad või tooteasetust sisaldavad audiovisuaalsed meediateenused peavad vastama järgmistele nõuetele:

35. sponsorlus või tooteasetus ei tohi mingil juhul mõjutada selliste audiovisuaalsete meediateenuste sisu või edastamisaega viisil, mis avaldaks mõju meediateenuse osutaja vastutusele ja sõltumatusele;

36. selliste audiovisuaalsete teenuste abil ei tohi otseselt soodustada kaupade või teenuste ostmist või rentimist, nad ei tohi sisaldada konkreetseid müügivihjeid kõnealuste kaupade või teenuste suhtes;

37. vaatajaid peab selgelt teavitama sponsorlepingust ja/või tooteasetusest. Sponsitud saated tuleb selgelt eristada, kasutades saate seisukohalt sobival viisil sponsori nime, logo ja/või muud sümbolit, nagu viidet sponsori toodetele või teenustele või eristavat märgistust saate alguses, lõpus ja/või selle kestel. Tooteasetust sisaldavad saated tuleb vaatajate võimaliku segaduse vältimiseks saate alguses vastavalt märgistada.

2. Audiovisuaalseid teenuseid ei tohi sponsida ettevõtted, mille põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük. Peale selle ei tohi audiovisuaalsed teenused sisaldada tubakatoodete või sigarettide tooteasetust või selliste ettevõtete tooteasetust, mille põhitegevuseks on sigarettide ja muude tubakatoodete tootmine ja müük.

3. Ettevõtted, mis tegelevad muu hulgas ravimite ja raviteenuste valmistamise või müügiga, võivad nende sponsitavates telesaadetes reklaamida ettevõtja nime või mainet, kuid ei tohi reklaamida selliseid ravimeid ega raviteenuseid, mis on selles liikmesriigis, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon kuulub, kättesaadavad üksnes arsti ettekirjutuse alusel.

4. Uudiste- ja ajakohaste sündmuste saateid ei tohi sponsida ja need ei tohi sisaldada tooteasetust. Lastele suunatud audiovisuaalsed meediateenused ja dokumentaalsaated ei tohi sisaldada tooteasetust.”

(7) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

(a) Lõike 1 punkt c asendatakse järgmisega:„teosed, mis on toodetud ühistoodanguna audiovisuaalsektoriga seotud Euroopa Ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kokkulepete raames ja vastavad nendes lepingutes määratletud tingimustele.”

(b Lõige 3 jäetakse välja.

(c) Lõikest 4 saab lõige 3.

(d) Lõige 5 jäetakse välja.

8) Artikkel 7 jäetakse välja.

9) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

„Artikkel 10

1. Telereklaam ja otsepakkumised on hõlpsasti äratuntavad ja neid hoitakse programmi muudest osadest lahus optiliste ja/või akustiliste vahendite abil.

2. Eraldiseisvad reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud (v.a spordiprogrammides) on erand.”

10) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 11

1. Liikmesriigid tagavad reklaami või otsepakkumise edastamisel programmide ajal, et programmide terviklikkust ja õiguste valdajate õigusi ei kahjustata.

2. Telefilmide (välja arvatud telesarjad, seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), kinematograafiateoste, lastesaadete ja uudistesaadete edastamise korral võib teha ühe katkestuse iga 35-minutilise ajavahemiku kohta reklaamide ja/või otsepakkumiste näitamiseks.

Usutalituste ülekannete vahele ei või paigutada reklaami ega otsepakkumisi.”

(11) Artiklid 12 ja 13 jäetakse välja.

(12) Artiklid 16 ja 17 jäetakse välja.

(13) Artikkel 18 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 18

1. Reklaami lühivormide (nagu näiteks reklaamilõigud ja otsepakkumiste lõigud) osakaal ei või ületada 20% tunnist.

2. Lõige 1 ei kehti teadaannete suhtes, mida ringhäälinguorganisatsioon edastab seoses oma saadetega, ning otseselt nendest saadetest tulenevate lisatoodete, sponsorlusteadete ja tooteasetuse suhtes.”

(14) Artikkel 18a jäetakse välja.

(15) Artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„ Artikkel 19

Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse mutatis mutandis telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes reklaamile ja otsepakkumisele, samuti telesaadete suhtes, mis on pühendatud üksnes enesereklaamile. Peatükki 3 ja artiklit 11 (paigutamist käsitlevad eeskirjad) ning artiklit 18 (reklaami ja otsepakkumise kestus) ei kohaldata kõnealuste telesaadete suhtes.”

(16) Artikkel 19a jäetakse välja.

(17) Artikkle 20 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 20

Ilma et see piiraks artikli 3 kohaldamist, võivad liikmesriigid ühenduse õigust asjakohaselt arvesse võttes üksnes oma riigi territooriumile ettenähtud ringhäälingusaadete suhtes, mida avalikkus ei saa üheski teises liikmesriigis otseselt ega kaudselt vastu võtta, ja ringhäälingusaadete suhtes, millel ei ole olulist mõju publiku osakaalu suhtes, kehtestada muid kui artikli 11 lõikes 2 ning artiklis 18 sätestatud eeskirju."

(18) Artiklid 22 ja 22b jäetakse välja.

(19) Artiklit 23a muudetakse järgmiselt:

Lõike 2 alapunktis e asendatakse väljend „teleringhäälinguteenused“ väljendiga „audiovisuaalsed meediateenused“.

(20) Lisatakse järgmine artikkel 23b:

„Artikkel 23b

1. Liikmesriigid tagavad riigi reguleerivate asutuste sõltumatuse ja selle, et nad rakendavad oma võimu erapooletult ja läbipaistvalt.

2. Liikmesriikide reguleerivad asutused edastavad üksteisele ja komisjonile käesoleva direktiivi sätete kohaldamiseks vajaliku teabe.”

(21) Artiklid 25 ja 25a jäetakse välja.

(22) Artikkel 26 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 26

Komisjon esitab hiljemalt […] ja seejärel iga kahe aasta tagant Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi (muudetud kujul) kohaldamise kohta ja teeb vajaduse korral täiendavaid ettepanekuid direktiivi kohandamiseks audiovisuaalsete meediateenuste valdkonna arengule, võttes eriti arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid ja sektori konkurentsivõimet.

Artikkel 2

Määrust (EÜ) nr 2006/2004[23] muudetakse järgmiselt.

Käesoleva määruse lisas „artikliga 3 hõlmatud direktiivid ja määrused“ asendatakse punkt 4 järgmisega:

„4. Nõukogu 3. oktoobri 1989. aasta direktiiv 89/552/EMÜ teleringhäälingutegevust käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta: artiklid 3g–3h[24] ja 10–20[25]. Direktiivi on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga …/…/EÜ.[26]”

Artikkel 3

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud seadused, määrused ja haldusnormid hiljemalt . Nad edastavad komisjonile viivitamata nende sätete teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi sätete vastavustabeli.

Kui liikmesriigid nimetatud sätted vastu võtavad, peab neis sisalduma või nende ametliku avaldamise korral tuleb neile lisada viide käesolevale direktiivile. Viitamise viisi määravad liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile nende poolt käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetud riiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

[1] KOM(2002) 778.

[2] KOM(2003) 784.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele. Euroopa audiovisuaalse poliitika õigusliku reguleerimise tulevik, KOM(2003) 784, 15.12.2003.

[8] Komisjoni teatis nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ja Regioonide Komiteele. “i2010 – Euroopa infoühiskond majanduskasvu ja tööhõive eest”, KOM(2005) 229, 1.6.2005.

[9] Euroopa Parlamendi resolutsioon direktiivi 89/552/EMÜ (piirideta televisioon) artiklite 4 ja 5 kohaldamise kohta, muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, ajavahemikuks 2001–2002, A6-0202/2005.

[10] EÜT L 178, 17.7.2000, lk 1.

[11] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

[12] Kohtuasi C-56/96 VT4, paragrahv 22, kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen; vt ka kohtuasi C-11/95 komisjon vs Belgia Kuningriik ja kohtuasi C-14/96 Paul Denuit.

[13] Kohtuasi C 212/97 Centros vs Erhvervs-og Selskabsstyrelsen, kohtuasi C-33/74 Van Binsbergen vs Bestuur van de Bedrijfsvereniging; kohtuasi C-23/93 TV 10 SA v Commissariaat voor de Media, paragrahv 21.

[14] Kohtuasi C-355/98 komisjon vs Belgia [2000] ECR I-1221, paragrahv 28; kohtuasi C-348/96 Calfa [1999] ECR I-0011, paragrahv 23.

[15] KOM(2005) 97.

[16] ELT C 321, 31.12.2003, lk 1.

[17] Vt nt kohtuasi C-89/04, Mediakabel.

[18] ELT C 102, 28.4.2004, lk 2.

[19] Viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märsti 2004. aasta direktiiviga 2004/27/EÜ, millega muudeti direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavate ravimite ühenduse eeskirjade kohta, ELT L 136, 30.4.2004, lk 34.

[20] Kohtuasjad Reti Televisive Italiane SpA (RTI) C-320/94; Radio Torre C-328/94; Rete A Srl C-329/94; Vallau Italiana Promomarket Srl C_337/94; Radio Italia Solo Musica Srl ja muud C-338/94 ning GETE Srl C_339/94 vs Ministero delle Poste e Telecomunicazioni, ECR I-06471.

[21] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 97/36/EÜ, EÜT L 202, 30.7.1997, lk 60.

[22] EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33.

[23] ELT L 364, 9.12.2004, lk 1.

[24] ELT L xxxx, lk xxx.

[25] EÜT L 298, 17.10.1989, lk 23.

[26] ELT L xxxxx, lk xxx.