Ettepanek Nõukogu määrus kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006 /* KOM/2005/0630 lõplik - CNS 2005/0249 */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 7.12.2005

KOM(2005) 630 lõplik

2005/0249 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelise kalastamise kokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2005. Käesoleva ettepanekuga nõukogu määruse kohta nähakse ette protokolli kehtivuse pikendamine ühe aasta võrra kuni 31. maini 2006.

Protokolli pikendamises leppisid kokkuleppeosalised kokku 2005. aasta alguses peamiselt selleks, et reguleerida teatavaid 2002/2005 protokolli rakendamisega seotud probleeme, ja selleks, et São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsusele jääks aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda ning rakendada kalandussektori vajaliku arendamise toetamise tegevusprogrammi. Tegelikult ootas 2004. aasta märtsis ametisse asunud uus valitsus vaatamata 2005. aasta märtsis, aprillis ja mais tehtud arvukatele meeldetuletustele protokolli pikendamise võimaluse analüüsimisega kuni viimase hetkeni.

Lõpuks otsustasid kokkuleppeosalised pikendada protokolli ühe aasta võrra ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse teel 3. juunil 2005 ning pikendusega määrati kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused São Tomé ja Príncipe vetes ajavahemikul 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

Komisjon teeb sellest lähtudes ettepaneku, et nõukogu võtaks vastu määruse kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimiseks protokolli pikendamise kohta.

Kokkuleppe ajutist (kuni selle tegeliku jõustumiseni) kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse ettepanek esitatakse eraldi menetluse kohaselt.

2005/0249 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koostoimes artikli 300 lõikega 2 ja lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppele[3] peavad kokkuleppeosalised enne kokkuleppele lisatud protokolli kehtivusaja lõppu alustama läbirääkimisi, et vastastikusel kokkuleppel määrata kindlaks protokolli sisu järgmiseks ajavahemikuks ning vajaduse korral lisas tehtavad muudatused ja täiendused.

(2) Kuni määrusega nr 301/2002[4] EÜ heakskiidetud kehtivasse protokolli tehtavaid muudatusi käsitlevate läbirääkimisteni otsustasid kokkuleppeosalised protokolli kehtivusaega pikendada ühe aasta võrra kirjavahetuse teel sõlmitava kokkuleppega.

(3) Sellise pikendamise heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

(4) Lõppenud kehtivusajaga protokolli alusel tuleks kindlaks määrata liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotus,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe, millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

- tuunipüügiseinerid : | Prantsusmaa: 18 Hispaania: 18 |

-ritvõngedega tuunipüügilaevad : | Portugal: 2 |

- triivõngejadaga kalapüügilaevad | Hispaania: 20 Portugal: 5 |

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, kelle laevad kalastavad kõnealuse kokkuleppe alusel, teevad komisjonile teatavaks kõikide São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis püütud kalaliikide kogused komisjoni määrusega (EÜ) nr 500/2001[5] ettenähtud korras.

Artikkel 4

Käeolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

KOKKULEPE,

mis sõlmitakse kirjavahetuse teel ja millega pikendatakse protokolli kehtivust, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

Ühenduse kiri

Lugupeetud …,

Mul on au kinnitada, et kuni läbirääkimisteni, milles käsitletakse praegu kehtivasse (1. juunist 2002 kuni 31. maini 2005) protokolli, millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, tehtavaid muudatusi, oleme kokku leppinud järgmises ajutises korras:

1. Alates 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006 jätkatakse tegutsemist sama korra alusel, mida kohaldati viimase kolme aasta jooksul.

Ajutise korra alusel makstav ühenduse rahaline toetus vastab praegu kohaldatava protokolli artikliga 2 ettenähtud summale (637 500 eurot). Seda summat käsitatakse tervikuna rahalise hüvitisena ning see makstakse hiljemalt 31. jaanuaril 2006.

Lisaks rahastab ühendus selle aasta jooksul 50 000 euro ulatuses süvamerekrabi varude hindamisuuringuid.

2. Kõnealusel ajavahemikul antakse kalapüügilitsentse välja praegu kehtiva protokolli artiklis 1 sätestatud piirides tasu või ettemaksu eest, mis vastab protokolli lisa punktis 2 sätestatud tasule või ettemaksule.

Oleksin Teile tänulik, kui teataksite käesoleva kirja kättesaamisest ja kinnitaksite, et nõustute selle sisuga.

Austatud …, võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud …,

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Mul on au kinnitada, et kuni läbirääkimisteni, milles käsitletakse praegu kehtivasse (1. juunist 2002 kuni 31. maini 2005) protokolli, millega kehtestatakse Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises kalanduskokkuleppes ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus, tehtavaid muudatusi, oleme kokku leppinud järgmises ajutises korras:

1. Alates 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006 jätkatakse tegutsemist sama korra alusel, mida kohaldati viimase kolme aasta jooksul.

Lisaks rahastab ühendus selle aasta jooksul 50 000 euro ulatuses süvamerekrabi varude hindamisuuringuid.

Mul on au Teile kinnitada, et São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsus nõustub Teie kirja sisuga ja et Teie kiri koos käesoleva kirjaga moodustab kokkuleppe vastavalt Teie ettepanekule.

Austatud …, võtke vastu minu sügav lugupidamine.

São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse nimel

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS:

Ettepanek nõukogu määruse kohta, milles käsitletakse kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimist, et pikendada protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi valitsuse vahelises São Tomé ja Príncipe rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK11. KALANDUS

11. Kalandus

1103. Rahvusvahelised kalanduskokkulepped

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread:

110301: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped”

11010404: „Rahvusvahelised kalanduskokkulepped: halduskulud”

3.2 Meetme kestus ja finantsmõju:

EÜ ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduskokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2005. Kokku on lepitud protokolli kehtivuse pikendamises üheks aastaks.

Protokollis sätestatakse rahaline toetus, São Tomé ja Príncipe kalastusvööndis ühenduse laevade kalastustegevuse kategooriad ja tingimused.

Ettepanek kokkuleppe pikendamiseks tehti 2005. aasta veebruaris peamiselt selleks, et reguleerida teatavaid 2002/2005. aasta protokolli rakendamisega seotud probleeme ja jätta ametiasutustele aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda ning rakendada kalandussektori vajaliku arendamise toetamise tegevusprogrammi. 2004. aasta märtsis ametisse asunud uus valitsus on tegelikult üsna nõrk. Saadikutekoja umbusaldushääletus seoses naftasektoriga sundis valitsust äärmisele ettevaatusele. Vaatamata mitmele meeldetuletusele 2005. aasta märtsis, aprillis ja mais ei kirjutanud kalandusminister kavandatud pikendamisele alla. Lõpuks said kokkuleppeosalised 3. juunil 2005 Sao Tomés kalanduskokkuleppe kehtiva protokolli kohaldamise olukorra ja pikendamise analüüsimiseks kokku.

Kokkuleppeosalised otsustasid pikendada protokolli kehtivust ühe aasta võrra ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse teel 3. juunil 2005 ning pikendusega määrati kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused São Tomé ja Príncipe vetes ajavahemikul 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

3.3 Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu ):

11.0301 | Kohustus-lik | Liigenda-tud[6] | EI | EI | EI | Nr 4 |

11.010404 | Kohustus-lik | Liigenda-mata[7] | EI | EI | EI | Nr 4 |

4. ÜLEVAADE VAHENDITEST

4.1 Rahalised vahendid

4.1.1 Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

Tegevuskulud[8] |

Kulukohustuste assigneeringud (CE) | 8.1 | a | 0,6375 | 0,6375 |

Maksete assigneeringud | b | 0,6375 | 0.,6375 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[9] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0,05 | 0,05 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,6875 | 0,6875 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,6875 | 0,6875 |

Personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,0594 | 0,0594 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seotud kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,1015 | 0,1015 |

Meetme soovituslik kulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,8484 | 0,8484 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,8484 | 0,8484 |

Kaasfinantseerimise andmed

Kui ettepanek hõlmab liikmesriikide või muude asutuste (palun täpsustage, milliste) poolset kaasfinantseerimist, peaks allpool esitatud tabelis märkima, milline on selle kaasfinantseerimise hinnanguline tase (kui kaasfinantseerimist on planeeritud saada erinevatest asutustest, võib lisada täiendavaid ridu):

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | n aasta | n +1 | n +2 | n +3 | Kokku |

…………………… | F |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f |

4.1.2 Kooskõla finantsplaneeringuga

X Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkulepp[10]e sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

4.1.3 Finantsmõju tuludele

X Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine :

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb esitada eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks kohta pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Eelarverida | Tulud: | n aasta | [n+1] | [n+2] | [n+3] |

a)Tulud absoluutväärtuses |

b) Tulude muutus | ( |

(Palun täpsustage kõik seonduvad tulude eelarveread, lisades tabelile vajalikul arvul ridu, kui mõju on seotud rohkem kui ühe eelarvereaga.)

4.2. Täistööajale taandatud personal (sh ametnikud, ajutised töötajad ja koosseisuvälised töötajad), vt täpsemalt punktist 8.2.1.

Aastane vajadus | n aasta |

Personali arv kokku | 0,55 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Finantsselgituse käesolevas jaos tuleb esitada järgmine konkreetne lisateave:

5.1 Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

EÜ ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi kalanduskokkuleppele lisatud protokolli kehtivus lõppes 31. mail 2005.

2005. aasta veebruaris kavandatud pikendamise peamine eesmärk on reguleerida teatavaid kehtiva protokolli rakendamisega seotud probleeme ja jätta ametiasutustele aega tulevast koostöölepingut käsitlevateks läbirääkimisteks võimalikult hästi valmistuda ning rakendada kalandussektori vajaliku arendamise toetamise tegevusprogrammi.

2004. aasta märtsis ametisse asunud uus valitsus on üsna nõrk. Saadikutekoja umbusaldushääletus seoses naftasektoriga sundis valitsust äärmisele ettevaatusele. Vaatamata mitmele meeldetuletusele 2005. aasta märtsis, aprillis ja mais ei kirjutanud kalandusminister kavandatud pikendamisele alla. Lõpuks said kokkuleppeosalised 3. juunil 2005 Sao Tomés kalanduskokkuleppe kehtiva protokolli kohaldamise olukorra ja pikendamise analüüsimiseks kokku.

Kokkuleppeosalised otsustasid pikendada protokolli ühe aasta võrra ajavahemikuks 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006. Kokkuleppeosalised parafeerisid kehtivusaja pikendamise kirjavahetuse teel 3. juunil 2005 ning pikendusega määrati kindlaks EÜ laevade kalapüügi tehnilised ja rahalised tingimused São Tomé ja Príncipe vetes ajavahemikul 1. juunist 2005 kuni 31. maini 2006.

Kõnealuse pikendamise eesmärk on võimaldada ühenduse reederitel jätkata kalastustegevust São Tomé ja Príncipe majandusvööndis kuni protokollis tehtavate muudatustega seotud läbirääkimisteni.

Pikendatud protokolli peamised elemendid jäävad samaks:

- Püügivõimalused: 36 tuunikülmutusseinerit, 2 ritvõngedega tuunipüügilaeva ja 25 triivõngejadaga kalapüügilaeva

Protokollis kindlaksmääratud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel vastavalt 2002/2005. aasta protokollile, see tähendab:

- tuunipüügiseinerid: Prantsusmaa: 18, Hispaania: 18

- ritvõngedega tuunipüügilaevad: Portugal: 2

- triivõngejadaga kalapüügilaevad: Hispaania: 20, Portugal: 5

- Registertonnaaž: kehtiva protokolliga ettenähtud registertonnaaž, see tähendab 8500 tonni püütud tuunikala pikendatud ajavahemiku kohta (1. juuni 2005 – 31.mai 2006).

- Rahaline toetus: kehtiva protokolliga ettenähtud summa, see tähendab 637 500 eurot pikendatud ajavahemiku kohta (1. juuni 2005 – 31.mai 2006).

- Reederite ettemaksud ja tasud:

- reederite tasu suuruseks on 25 eurot Sao Tomé ja Principe kalastusvööndis püütud tuunikala tonni kohta nagu kõigi selles piirkonnas ühenduse sõlmitud kokkulepete puhul;

- ettemaksu suurus on 3750 eurot tuunipüügiseineri, 1375 eurot triivõngejadaga kalapüügilaeva ja 625 eurot ritvõngedega tuunipüügilaeva kohta aastas.

Lisaks on ette nähtud 50 000 eurot süvamerekrabi varude hindamisuuringute rahastamiseks. See uuring kavandati 2002/2005. aasta protokolli esimeseks aastaks, ent seda ei saanud siis teostada.

Aastase ajapikenduse kohta on rahalise hüvitise suurus seega 687 500 eurot.

5.2 Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Ühendus alustas kalanduskokkulepete sõlmimist 1970. aastatel pärast mereõiguses tehtud muudatusi. Sel ajal otsustasid liikmesriigid anda selles valdkonnas oma pädevuse ühendusele (nõukogu 3. novembri 1976. aasta resolutsioon) ja alates sellest on kalanduskokkulepped olnud ühenduse ainupädevuses.

Seoses kõnealuse pikendamisega viiks ühenduse tegevusetus eraõiguslike lepinguteni, mis ei tagaks säästvat kalastamist, ning ühenduse laevade lipuõiguse muutmiseni (enamasti mugavuslipuks), mis tooks kaasa ühenduse laevastiku vähenemise. Ühendus on võtnud rahvusvahelisi kohustusi seoses loodusvarade säästva kasutamise ning võitlusega illegaalse kalastamise vastu, mida on võimalik täita üksnes ühenduse kalanduskokkulepete kaudu.

Ühendus loodab samuti, et tänu kõnealusele pikendamisele on São Tomé ja Príncipe valmis alustama läbirääkimisi kalandusvaldkonna koostöölepingu üle.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Läbirääkimised ja kalanduskokkulepete sõlmimine kolmandate riikidega ning vajadusel nende pikendamine vastab üldisele eesmärgile säilitada ja kaitsta ühenduse laevastiku, sealhulgas kaugsõidukalalaevade traditsioonilist kalandustegevust ning arendada koostöö vaimus suhteid kalavarude säästva kasutamise tugevdamiseks ühenduse vetest väljaspool, arvestades igal juhul keskkonna-, sotsiaal- ja majandusküsimusi.

Nimetatud pikendamise eesmärk, sarnaselt kehtiva protokolliga São Tomé ja Príncipega, on säilitada ühenduse kalalaevade juurdepääs São Tomé ja Príncipe majandusvööndile vastavalt kokkuleppes sätestatud kalastuskategooriatele.

1) tuunipüügiseinerid: 36 laeva troopilise tuunikala püüdmiseks,

2) ritvõngedega tuunipüügilaevad: 2 laeva troopilise tuunikala püüdmiseks

3) triivõngejadaga kalapüügilaevad: 25 laeva tuunikala ja sellega seotud liikide püüdmiseks;

Aastase ajapikenduse kohta on rahalise toetuse suurus seega 687 500 eurot.

Tegevuspõhise juhtimise kontekstis kasutatakse kokkuleppe rakendamise jälgimiseks järgmisi indikaatoreid:

( püügivõimaluste täitmise taseme jälgimine.

( püügi ja kokkuleppe kaubandusliku väärtuse kohta andmete kogumine ja analüüsimine.

( panustamine tööhõivesse ja lisandväärtusesse ühenduses.

( panustamine ühenduse turu stabiliseerimisse.

( panustamine üldistesse eesmärkidesse vähendada vaesust São Tomés ja Príncipes, sealhulgas panustamine tööhõivesse ja infrastruktuuride arendamisse, ning abi riigieelarvele.

( ühiskomitee ja tehniliste koosolekute arv.

5.4 Rakendamismeetodid (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[11]

X Haldamine tsentraliseeritult

X otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele,

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185.

( siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele.

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Märkused:

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1 Järelevalvesüsteem

Komisjon (kalanduse peadirektoraat koostöös Baboni Libreville’i komisjoni regionaalse delegatsiooniga) tagab korrapärase järelevalve kõnealuse pikendamise rakendamise üle, eriti seoses ettevõtjatepoolse täitmise ning püügiandmetega.

6.2 Hindamine

Arvestades ettepaneku ajaliselt piiratud iseloomu, see tähendab kõnealuse protokolli pikendamist ainult ühe aasta võrra, ei ole kehtiva protokolli ajutist pikendamist ette nägeva ettepaneku eraldi eelhindamist läbi viidud. Ent 2004. aasta augustis viidi uue protokolli sõlmimiseks võimalike läbirääkimiste alustamiseks koos sõltumatute konsultantide konsortsiumiga läbi kehtiva protokolli põhjalik hindamine. Selle pikendamise tõttu viibib läbirääkimiste alustamine aasta võrra. See annab São Tomé ja Príncipe ametiasutustele ettevalmistamiseks lisaaega. 2004. aasta uuringut võib 2005. aasta andmetega täiendada.

6.2.1 Eelhindamine

Järgmisena esitatakse mõned 2004. aasta uuringust võetud hinnangud praegu kehtiva protokolli (2002–2005) kohta:

(São Tomé ja Príncipe kokkuleppe uuring: kõnealuse kalanduskokkuleppe juurde kuuluva Euroopa Majandusühenduse ning São Tomé ja Príncipe Demokraatliku Vabariigi vahelise protokolli järelhindamine ning tulevase jätkusuutlikkust käsitleva protokolli mõju analüüs, sealhulgas eelhindamine, koostanud Oceanci Developpement et Poseidon Aquatic Ressource Management Ltd . Projekt Fish/2003/02, lõpparuanne, august 2004.)

Tegemist on seitsmenda protokolliga pärast kalanduskokkuleppe jõustumist 1984. aastal. Tegemist on peamiselt tuunikalakokkuleppega (63 laeva) koos krabi eksperimentaalpüügi võimalusega kolmele laevale mahutavusega alla 250 brt (ainult ajavahemikuks 1. juunist 2002 kuni 31. maini 2003). See on üks ühenduse sõlmitud tuunikalakokkulepetest ühes Altlandi ookeani rikkaimas tuunikalapiirkonnas.

Kõnealuse kahepoolse kalanduskokkuleppega lubatakse ühendusel säilitada oma kaugkalastuspoliitika ja võimaldatakse eraõiguslikele ettevõtjatele (asjaomased reederid) jätkuvat juurdepääsu São Tomé ja Príncipe kalastusvööndile ning võimalust tuunikala püügi jätkamiseks Atlandi ookeanis. Seega tagatakse ühenduse sõlmitud kalanduskokkuleppega kokkuleppeosaliste kohustuste raames hea varude haldamine, mis eraõiguslike kokkulepete puhul alati tagatud ei ole. Lisaks luuakse kalanduskokkuleppega töökohti EÜst ning kolmandatest riikidest pärit meremeestele.

2002–2005. aasta protokolli kirjutatud kalapüügivõimaluste kogumaht vastab 36 tuunipüügiseinerile, 2 ritvõngedega tuunipüügilaevale (varasemas protokollis 7), 25 triivõngejadaga laevale (varasemas protokollis 33). Eelmise protokolliga võrreldes on laevade arv seega vähenenud.

Sellest tuleneb, et litsentside arvus väljenduv keskmine kasutamine on olnud väga hea triivõngejadaga seinerite puhul ning hea triivõngejadaga laevade puhul, ent olematu ritvõngedega tuunipüügilaevade ja krabi eksperimentaalpüügi puhul.

Kõnealuse protokolli tuunikala käsitlev jagu on lahutamatu osa Atlandi ookeani piirkonna tuunikala käsitlevate kokkulepete võrgust, mis võimaldab ühenduse laevastikul järgida piirialade tuunikalavarusid.

EÜ/São Tomé ja Príncipe kalanduskokkuleppe kasutamine (laevade arvus)

Tuunipüügiseinerid | 36 laeva | 72% | 78% | 67% | 72% |

Ritvõngedega tuunipüügilaevad | 2 laeva | 0% | 0% | 0% | 0% |

Triivõngejadaga kalapüügilaevad | 25 laeva | 64% | 68% | 40% | 57% |

Tuunikala on äärmiselt liikuv liik, kindlaksmääratud tsooni tegelik kalasaak võib erinevatel püügiaastatel märkimisväärselt kõikuda. Ühenduse laevastiku kalasaaki São Tomé ja Príncipe vetes ei olnud seega võimalik ette teada. Üldiselt olid kalasaagid (2000–8000 t/a) registertonnaažist (8500 tonni) väiksemad.

Kokkulepe on selgelt kasulik nii kaua, kuni on ilmne, et kalasaagi väärtus ületab protokolli maksumuse. Tuunikala keskmine kaubanduslik väärtus on 800 kuni 1000 eurot tonni kohta.

Lisaks kalasaagi otsesele kaubanduslikule väärtusele asjaomaste laevade jaoks annab kokkulepe järgmist silmnähtavat kasu:

- tööhõive kalalaevadel;

- suur mõju tööhõivele sadamates, oksjonitel, töötlemistehastes, laevaehituses, teenindusettevõtetes jne;

- nende tööhõivevõimaluste paigutamine piirkondadesse, kus muid töövõimalusi ei ole;

- kaasaaitamine ühenduse kalaga varustamisele.

Tuleks rõhutada, et nõukogu suunistes AKV riikidega kalanduskokkuleppeid käsitlevate läbirääkimiste kohta täpsustatakse vajadust võtta arvesse ühenduse huvi asjaomaste riikidega suhete säilitamiseks või loomiseks.

- Ühenduse sekkumise lisandväärtus:

- Riskid ja alternatiivsed võimalused:

Uue kalastusprotokolli kehtestamine toob paratamatult kaasa teatud hulga riske, näiteks järgmised: sihtmeetmete rahastamiseks ettenähtud summasid ja reederite tasusid ei maksta kokkulepitud viisil (pettus), välismaa laevad eiravad litsentse ja muid kontrolle, investeeringute puudus ja kohalike kalurite kõrvalejäämine.

Nende riskide vältimiseks oleks soovitav parandada järelevalvet tulude ja kulude üle, parandada patrull- või õhukontrolli ja tugevdada satelliitkontrolli (VMS – Vessels Monitoring System ), julgustada välismaa laevadel kohalike sadamarajatiste kasutamist, rahastada kohalike kalurite kasuks võetavaid meetmeid jne.

6.2.2 Kokkuleppe majandusliku väärtuse ja ühenduse rahalise toetuse eelhinnang

Ühenduse rahaline toetus nimetatud kehtivuse pikendamise raames on ühekordne makse, mis saadakse 2002/2005 protokolli assigneeringute kogusumma ühe aasta võrra pikendamise alusel, see tähendab 637 500 eurot tuunikala püügivõimaluste jaoks ja 50 000 eurot süvamerekrabi hindamisuuringute jaoks.

6.2.3 Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

2005. aastal kehtivuse kaotava protokolli üksikasjalik hindamine on läbi viidud ja lõpetatud 2004. aasta augustis. See uuring peaks võimaldama valmistuda uuteks läbirääkimisteks kokkuleppe üle, mis lükati aasta võrra edasi selleks, et võimaldada São Tomé ja Príncipe ametiasutustel kasutada sihtmeetmete vahendeid ja koostada sihtmeetmete raames kalavarude säästva kasutamise toetusmeetmete programmi täitmise koostamata jäänud aruanded.

Rahalisest panusest olulise osa moodustanud sihtmeetmeid maksti ainult ühel korral 2005. aasta juulis, kuna kuni 2005. aasta kevadeni puudus protokolli artikliga 4 ettenähtud aastakava. Tuleb märkida, et São Tomé ja Príncipe ametiasutustel on kohustunud saatma protokolliga ettenähtud üksikasjaliku täitmisaruande.

Sihtmeetmete aastase planeerimise raskused, mis on seotud São Tomé ja Príncipe kalandusministeeriumi nõrkusega, on viimast sundinud paluma, et pikendamise raames makstav, kehtiva protokolli artikliga 2 ettenähtud summale (637 500 eurot) vastav ühenduse rahaline toetus makstaks täies ulatuses rahalise hüvitisena.

Tegelikult ei makstud ajavahemikuks 1. juuni2002 kuni 31. mai 2005 protokolliga ettenähtud toetusmeetmeid (880 000 euro väärtuses) enne 12. juulit 2005, kuna São Tomé ja Príncipe ametiasutuste ei olnud esitanud vastavat programmi. Pikendamisega nähakse ette 2006. aasta jaanuaris makstav ühekordne, 637 5000 euro suurune makse, sellest 255 000 eurot sihtmeetmetena ning 382 500 eurot rahalise toetusena. Seoses 2002/2005. aasta sihtmeetmetega tekkinud viivitustega võttis São Tomé ja Príncipe valitsus kohustuse oma viivitus likvideerida, aga ta ei soovinud kõnealuse pikendamise ajal 255 000 euro suurust makset uue sihtmeetmete kava alusel. Kõigest hoolimata on São Tomé ja Príncipe valitsus väljendanud kavatsust kulutada vastav summa sihtmeetmetes ettenähtud sektorites.

6.2.4. Tulevase hindamise tingimused ja sagedus

Suurema osa 1. juunist 2002 kuni 31. maini 2005 kehtiva protokolliga hõlmatud perioodi hindamine lõpetati 2004. aasta augustis, et ennetada varajasi läbirääkimisi, mida ei olnud võimalik pidada. Seda uuringut saab pikendamise perioodi osas ajakohastada tulemuste (kalasaak, kalasaagi väärtus) ja tagajärgede (loodud ja säilitatud töökohtade arv, suhe protokolli maksumuse ja kalasaagi väärtuse vahel) hindamist võimaldavate indikaatorite alusel.

Selle uuringu järelmeetmena ja piirkonnas säästliku kalastamise tagamiseks viiakse tulevikus alati enne protokollide uuendamist läbi majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnamõjude hindamine. Järelhindamise läbiviimiseks kasutatakse punktis 5.3 loetletud indikaatoreid.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Kokkuleppe raames ühenduse poolt antud rahalise toetuse kasutamine on täielikult asjaomase kolmanda riigi pädevuses.

Käesoleval juhul on siiski ette nähtud, et asjaomase riigi kalanduspoliitika toetamiseks kasutatava rahalise toetuse osa kavandamine, sellise kava rakendamine ja komisjonile saadudu tulemuste kohta antav teave jääb kolmanda riigi ainupädevusse. Siiski on komisjon võtnud kohustuse püüda luua pidev poliitiline dialoog ja keskenduda protokolli pikendamise haldamise parandamisele ja ühenduse panuse suurendamisele ressursside säästlikku kasutamisse.

Igal juhul kohaldatakse kõikide komisjoni poolt kalanduskokkulepete raames tehtud maksete suhtes komisjoni tavapäraseid eelarve- ja rahastamiseeskirju ja -menetlusi. See võimaldab eelkõige täielikult identifitseerida kolmandate riikide pangakontod, millele rahalise toetuse summad kantakse.

Vastavalt riigi suveräänsuse põhimõttele ei saa komisjon siiski omal algatusel kolmandatele riikidele antud rahalise toetuste osas finantsauditeid teha või teha lasta.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1 Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Meede 1 ........ |

Tegevus 2 ........ |

n aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad[14] (11 01 01) | A*/AD | 0,25 |

B*, C*/AST | 0,3 |

Artikli 11 01 02 kohaselt rahastatud personal[15] |

Artikli 11 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal[16] |

KOKKU | 0,55 |

8.2.2 Meetmetest tulenevate ülesannete kirjeldus

- Abistada läbirääkijat kalanduskokkuleppe läbirääkimiste ettevalmistamisel ja läbiviimisel:

- osalemine kolmanda riigiga kalanduskokkuleppe sõlmimiseks peetavatel läbirääkimistel;

- voliniku jaoks hindamisaruannete ja läbirääkimiste strateegia dokumentide ettevalmistamine;

- nõukogu „väliskalastuse“ töörühmas komisjoni seisukohtade esitamine ja kaitsmine;

- kokkuleppe lõppteksti osas liikmesriikidega kompromissi otsimisel osalemine.

- Kokkulepete rakendamise järelevalve:

- kalanduskokkulepete igapäevane jälgimine;

- kohustuste ja rahalise hüvitise maksete ning sihtmeetmete või ka vastava kalastamise arendamise rahastamise ettevalmistamine ja kontrollimine;

- kokkulepete rakendamise kohta korrapäraste aruannete koostamine;

- kokkulepete hindamine: teaduslikud ja tehnilised aspektid

- nõukogu määruse ja otsuse eelnõu ettevalmistamine ja kokkuleppe tekstide koostamine;

- vastuvõtmise menetluse käivitamine ja jälgimine.

- Tehniline abi:

- komisjoni seisukoha ettevalmistamine ühiskomitee jaoks.

- Institutsioonidevahelised suhted:

- läbirääkimiste ajal komisjoni esindamine nõukogus, Euroopa Parlamendis ja liikmesriikides;

- Euroopa Parlamendi suulistele ja kirjalikele küsimustele vastuste koostamine.

- Teenistustevaheline konsulteerimine ja korraldus:

- koostöö teiste peadirektoraatidega läbirääkimisi ja kokkulepete jälgimist käsitlevates küsimustes ;

- osakondadevaheliste konsultatsioonide korraldamine ja neis osalemine.

- Hindamine

- mõju hindamise ajakohastamises osalemine;

- saavutatud eesmärkide ja hindamisindikaatorite analüüsimine.

8.2.3 Personali allikad (kohustuslik)

(Rohkem kui ühe allika nimetamisel märkige palun ametikohtade arv iga allika puhul).

X Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt aastaks 2005 ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia / esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

8.2.4 Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud

(11 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida 11010404 (number ja nimetus) | n aasta | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) |

Täitevasutused[17] |

Muu tehniline ja haldusabi |

- sisene |

- väline (süvamerekrabi uuringud) | 0,05 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0,05 | 0,05 |

8.2.5 Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (neli kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta |

Ametnikud ja tähtajalised töötajad (11 01 01) | 0,0594 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,0594 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

- 1A = 108 000 eurot*0,25 = 27 000 eurot

1B = 108 000 eurot*0,15 = 16 200 eurot

1C = 108 000 eurot*0,15 = 16 200 eurot

Vahesumma: 59 400 eurot (0,0594 miljonit eurot aastas)

Kokku: 59 400 eurot aastas (0,0594 miljonit eurot aastas)

ARVESTUS – ART XX 01 02 KOHASELT RAHASTATAV PERSONAL

Viidata tuleks punktile 8.2.1, kui see on kohaldatav.

8.2.6 Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | KOKKU |

11 01 02 11 01 – Lähetused | 0,010 | 0,.010 |

11 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0,0015 | 0,0015 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed[18] |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid |

XX 01 02 11 05 - Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) VMS tehnilised uuringud ja abi, VMS õiguslik raamistik, VMSs tehnikute ettevalmistus Eelarverida 11 01 04 04 | 0,09 | 0,09 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0,1015 | 0,1015 |

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] EÜT L 54, 25.2.1984, lk 1.

[4] EÜT L 47, 19.2.2002, lk 2.

[5] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

[6] Liigendatud assigneeringud.

[7] Liigendamata assigneeringud.

[8] Kulud, mis ei kuulu asjaomase 11 jaotise 11 01 01 peatüki alla.

[9] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[10] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[11]*HIXYZ Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Asjakohased märkused”.

[12] 29. septembril 2003 perioodiks 1.7.2003 kuni 30.6.2004 juba väljaantud litsentsid.

[13] Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

[14] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[15] Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

[16] Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

[17] Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

[18] Täpsustada komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.

52005PC0630