[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 6.12.2005

KOM(2005) 625 lõplik

2005/0248 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas

.

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Ettepaneku taust |

110 | Ettepaneku põhjused ja eesmärgid 2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku taaskäivitada Lissaboni strateegia. Jõuti järeldusele, et Euroopa peab uuendama oma konkurentsivõime aluseid, suurendama majanduskasvu potentsiaali ja tootlikkust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, asetades põhirõhu teadmistele, innovatsioonile ning inimkapitali optimeerimisele. Sellega seoses rõhutas Euroopa Ülemkogu, et inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara. Võrreldavate statistiliste andmete ja näitajate kättesaadavus hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas on Euroopa Liidus üha suurema tähtsusega avatud koordineerimise meetodi rakendamisel haridus- ja koolituspoliitikas. Neid on vaja ka inimkapitali, innovatsiooni, majanduskasvu ja konkurentsivõimet käsitlevateks aruteludeks teadusuuringute ja uuenduste ning tööhõive- ja majanduspoliitika raames. Haridus- ja koolitusstatistikat arendati möödunud kümnendil riikidevahelise suulise kokkuleppe alusel ajendatuna nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioonist (94/C 374/02) haridus- ja koolitusstatistika edendamise kohta Euroopa Liidus. Pärast Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumist on nõudlus sellise statistika järele veelgi kasvanud ning nii liikmesriigid kui ka komisjon tunnistavad vajadust luua nimetatud nõudlust ametlikult toetav õiguslik alus, mis võimaldaks kavandada ressursse kvaliteedi tõstmiseks, ja vajadusel viia läbi uusi uuringuid. |

120 | Üldine taust Omapoolse panusena Lissaboni strateegia elluviimisse võtsid haridusministrid 2001. aastal vastu haridus- ja koolitussüsteemide tulevikueesmärke käsitleva aruande, milles lepiti esmakordselt kokku ühised eesmärgid ning nende saavutamise tähtaeg – 2010. aasta. Järgmisel aastal võtsid hariduse, noorte ja kultuuri nõukogu ja komisjon vastu 10-aastase töökava („Haridus ja koolitus 2010“) ning otsustasid seda ellu viia avatud koordineerimise meetodit kasutades. Et Euroopa haridus- ja koolitussüsteem saaks aastaks 2010 kvaliteedi mõõdupuuks kogu maailmas, kinnitas Barcelonas 15. ja 16. märtsil kokku tulnud Euroopa Ülemkogu asjaomase töökava ning loendi soovituslikest näitajatest, millega mõõdetakse kolmeteistkümne konkreetse eesmärgi (koordineerimise avatud meetodit abil) saavutamise edukust. Need kokkulepped moodustavad uue sidusa tegevusraamistiku ühenduse koostööle hariduse ja koolituse valdkonnas. Euroopa keskmise soorituse näitajad ja normtasemed ehk standardid (ingl k benchmarks) s kuuluvad avatud koordineerimise meetodi vahendite hulka. Mais 2003 tegid haridusministrid olulise otsuse jõuda viie Euroopa standardi täitmiseni 2010. aastaks, rõhutades sealjuures, et sellega ei kirjutata liikmesriikide valitsustele ette ei siseriiklikke sihte ega meetmeid.[1] Veebruaris 2004 võtsid komisjon ja nõukogu vastu ühise vahearuande, milles toonitatakse vajadust parandada kasutuselolevate näitajate kvaliteeti ja võrreldavust, seda eelkõige elukestva õppe valdkonnas. Lähtudes nõukogu osutatud vajadusest võeti novembris 2004 vastu komisjoni personali töödokument, milles täpsustatakse uute näitajate väljatöötamise põhimõtted hariduse ja koolituse valdkonnas. |

130 | Ettepanekus käsitletavas valdkonnas kehtivad õigusnormid Nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioon (94/C 374/02) haridus- ja koolitusstatistika edendamise kohta Euroopa Liidus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1552/2005 ettevõtetes toimuva kutseõppega seotud statistika kohta. Uuringut silmaspidav määrus, mis hõlmab vaid ühte konkreetset osa ettevõtetes toimuvast õppest. Määrus avaldatakse peagi, sest kokkuleppele jõuti nii nõukogus kui ka Euroopa Parlamendis. |

141 | Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega Ei kohaldata. |

Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine |

Konsulteerimine huvitatud isikutega |

219 | Ei kohaldata. |

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine |

221 | Ekspertarvamuste kogumise valdkond Ekspertarvamusi koguti riikide statistikasüsteemidest, sealhulgas statistikaasutustest, haridusministeeriumitest ja muudest asutustest, mis on seotud statistika koostamisega hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas. |

222 | Metoodika Konsulteerimine kirja teel ja arutelud töörühmades. |

223 | Peamised konsultatsiooni andnud asutused ja eksperdid Novembris 2004 saadeti ettepaneku eelnõu esimene kavand kirjalikuks seisukohavõtuks haridus- ja koolitusstatistika töörühma liikmetele (koosneb liikmesriikide haridus- ja koolitusstatistika koordinaatoritest), täiskasvanute koolituse uuringurühmale (koosneb liikmesriikide esindajatest, kes tegelevad täiskasvanute koolituse uuringuga) ja rahvusvahelise haridussüsteemide statistika töörühma allrühmale (koosneb liikmesriikide esindajatest, kes tegelevad haridussüsteemidega seotud teabe kogumisega). Seejärel koostati ettepaneku eelnõu teine kavand ja saadeti detsembris 2004 uuesti nimetatud töörühmadele kirjalikuks seisukohavõtuks. Ettepaneku eelnõud arutati jaanuaris 2005 haridus- ja koolitusstatistika töörühma aastakoosolekul, kus see üldiselt heaks kiideti, kuid tehti siiski mõningaid parandusettepanekuid. Uus eelnõu tekst saadeti liikmesriikide haridus- ja koolitusstatistika koordinaatoritele lõplike märkuste tegemiseks 2. märtsil 2005. aastal. Läbivaadatud ettepanek esitati arvamuse saamiseks statistikaprogrammi komiteele Kopenhaageni 25.–27. mai 2005. aasta koosolekul, kus liikmesriikide statistikaasutuste peadirektorid andsid sellele pooldava arvamuse. |

2249 | Märkused ja nende arvesse võtmine Ei ole nimetatud võimalikke tõsiseid pöördumatute tagajärgedega ohte. |

225 | Enamus eelnõu koostamise käigus saadud märkusi on teksti selgemaks, täpsemaks ja lihtsamaks tegemisel arvesse võetud. |

226 | Ekspertide märkuste kättesaadavus Konsultatsiooni andnud töörühmadele saadeti vastused, kus nende märkustele vastati punkthaaval ning vajadusel lisati asjakohased koosolekute protokollid. |

230 | Mõju hindamine Peamine alternatiivne võimalus oleks jätkata hariduse ja elukestva õppe valdkonna statistika koostamist suulise kokkuleppe alusel. Nii aga ei teki püsivat statistikakoostamise süsteemi ja pole tagatud sellise statistika ja näitajate kättesaadavus, mille alusel saaks teha poliitilisi otsuseid ELi tasandil ja korraldada tõhusaid, tõendusmaterjalil põhinevaid arutelusid avatud koordineerimise meetodi raames. Kaaluti ka teist võimalust, nimelt koostada iga kavandatud statistikaga seotud tegevuse (näit. uuring või andmekogumine) jaoks eraldi õigusakt. Leiti, et seda saab teha siiski pärast seda, kui on kokku lepitud, kuidas piiritleda hariduse ja elukestva õppega seotud ühenduse statistika valdkonda ja eesmärke. Nii oleks tagatud, et konkreetsete meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel peetakse hoolega silmas konkreetsete eesmärkide vastavust põhieesmärgile, mis on ettepaneku eelnõus selgesõnaliselt määratletud. |

Ettepaneku õiguslik külg |

305 | Kavandatud meetmete kokkuvõte Käesoleva õigusliku aluse eesmärk on kehtestada raamistik kogu praegusele ja kavandatavale tegevusele elukestva õppega seotud statistika valdkonnas, välja arvatud kutseõpe ettevõtetes (kutsealase jätkuõppe uuringu valdkond), mida käsitletakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu peagi vastuvõetavas määruses. Kõnealune tegevus hõlmab metoodika arendamist (pidades silmas ühtsete mõistete ja võrreldavate meetmete tähtsust), erialast andmekogumist, eelkõige haridussüsteemide ja täiskasvanute koolituse kohta, ning üldiste kvaliteedi tõstmisele suunatud eesmärkide täitmist ja haridusalaste andmete levitamist. On kavandatud kehtestada õiguslik alus püsiva andmekoostamissüsteemi loomiseks hariduse valdkonnas, millele saab toetuda ELi tegevuspõhimõtete arendamisel erinevatel elualadel. |

310 | Õiguslik alus Ühenduse statistika õiguslik alus on sätestatud asutamislepingu artiklis 285. Nõukogu võtab kaasotsustamismenetluse põhimõtet järgides vastu meetmed statistika koostamiseks, kui seda on vaja ühenduse tegevuseks. Nimetatud artiklis sätestatakse ühenduse statistika koostamise nõuded ning selle vastavus erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse põhimõtetega. |

320 | Subsidiaarsuse põhimõte Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse niivõrd kui ettepanek on väljaspool ühenduse ainupädevust. |

Liikmesriigid ei saa ettepaneku eesmärke piisaval määral saavutada järgmistel põhjustel. |

321 | Kuna käesoleva määruse eesmärgi täitmine, nimelt võrreldava ühenduse statistika süstemaatiline koostamine hariduse ja elukestva õppe valdkonnas on ülesanne, mida liikmesriigid ei saa eraldi tegutsedes täielikult täita, on see järelikult vastavalt EÜ asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele paremini saavutatav ühenduse tasandil. Kuigi komisjon saab kõige paremini korraldada ühenduse statistika koostamist, on liikmesriigid pädevad oma riiklike statistikasüsteemide korralduse ja toimimise küsimustes. Ettepanek puudutab üksnes hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud statistikat, mida tuleb esitada komisjonile ühenduse statistika koostamiseks. See ei mõjuta otseselt statistika kogumist riigisisestel eesmärkidel. Asjaomased eeskirjad on kehtestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määrusega (EÜ) 322/97 ühenduse statistika kohta. |

Ettepaneku eesmärgid on paremini saavutatavad ühenduse tasandil järgmistel põhjustel. |

324 | Hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud ühenduse ühtlustatud statistika edasine areng peab võimaldama ühendusel ellu viia oma tegevuspõhimõtteid ning arvestama kõnealuse valdkonna rahvusvahelisi tavasid, tegevust ja liigitusi ning liikmesriikide eripärast tulenevaid mõistete kasutamisega seotud asjaolusid. Selleks on vaja konsulteerimist, kooskõlastamist ja planeerimist Euroopa Liidu tasandil, mida saab kõige paremini teha komisjon. Kõnealune statistika põhineb suuremas osas Eurostati iga-aastasel andmekogumisel hariduse valdkonnas ja uuel andmekogumisel, mis käsitleb täiskasvanute osalemist õppetegevuses eraldi. Nähakse siiski ette ka muude allikate kasutamise võimalus ja täiendavate statistiliste vahendite väljatöötamine, kui selleks on tekkinud selgesti piiritletud vajadus. |

325 | Kogu ELi hõlmava teabe kättesaadavus on äärmiselt oluline Lissaboni strateegia eesmärkide saavutamiseks tehtud töö edukuse jälgimiseks ning avatud koordineerimise meetodi toetamiseks tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010“ raames. |

327 | Kõnealune õigusakt on tähtis meede võrreldava statistika kättesaadavuse edendamiseks valdkonnas, mis on tunnistatud oluliseks prioriteediks nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Määruse ja selle rakendusmeetmete vastuvõtmise ebaõnnestumine võib tõsiselt kahjustada poliitilist arengut ja järelevalvet. |

Seepärast on käesolev ettepanek kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega. |

Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel. |

331 | Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele esitab kõnealune määrus vaid miinimumnõuded ega reguleeri rohkem, kui on vaja nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Määruses täpsustatakse töövaldkonnad ja vajalikud meetmed ning esitatakse määruse kohaldamisala piiritlemiseks vajalik teave; kogutava teabe üksikasjaline määratlus kehtestatakse rakendusaktidega pärast määruse vastuvõtmist andmekogumist nõudvate tegevuste kaupa. Selline kindel raamistik aitab ühendusel ja riikide haldusasutustel orienteeruda oma ressurssides ning võimaldab üksikasjalikumalt käsitleda asjakohaseid üksikküsimusi. Riikide tasandil vastutab hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud statistika eest palju eri asutusi. On soovitav, et selle õigusakti mõjul saaks mõni liikmesriik olemasolevat statistika-alast tegevust täiustada, näiteks täiendavate muutujate kogumise või andmete kogumise ja avaldamise vahelise ajavahemiku vähendamise näol. Eurostat jätkab tihedat koostööd vastutavate asutustega liikmesriikides ja teeb kõik selleks, et kõnealuse raammääruse ja sellele järgnevate komisjoni rakendusmeetmete kohaldamisel ei esineks suuri raskusi. |

332 | Määrusega kehtestatakse täpselt määratletud raamistik ühenduse hariduse ja elukestva õppega seotud statistika koostamiseks; lihtsustub juurdepääs ressurssidele ja tõhustub nende ressursside planeerimine ja kasutamine nii ühenduse kui ka riigi, regiooni ja kohalikul tasandil. |

Õigusakti valik |

341 | Kavandatud õigusakt: määrus. |

342 | Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusakti valik sõltub õiguslikust eesmärgist. Silmas pidades teabevajadusi Euroopa tasandil, on ühenduse statistika käsitlemisel põhiaktina kasutatud enamasti pigem määrust kui direktiivi. Määrust eelistatakse sellepärast, et määrusega kehtestatakse sama seadus kogu ühenduses ja liikmesriikidel ei ole võimalik seda osaliselt või valikuliselt kohaldada; määrus on vahetult kohaldatav, mis tähendab, et seda pole vaja siseriiklikku õigusse üle võtta. Direktiivide eesmärk seevastu on liikmesriikide õigusnormide ühtlustamine, nad on liikmesriikidele siduvad eesmärkide osas, kuid jätavad ühenduse tasandil kokku lepitud eesmärkide saavutamiseks vajaliku vormi ja meetodite valiku riikide ametiasutuste otsustada; direktiivid tuleb siseriiklikku õigusse üle võtta. |

Mõju eelarvele |

409 | Ajavahemikuks 2007–2012 on määrusega seonduv eelarveprognoos 5,4 miljonit eurot, mis on peamiselt ette nähtud 2011. aastaks kavandatud täiskasvanute koolituse alase uuringu kaasrahastamiseks. Määruse rakendamiseks vajalik personalikulu nimetatud ajavahemikul on prognooside kohaselt 6,8 miljonit eurot. Nimetatud assigneeringud tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri otsusega nr 2367/2002/EÜ (ühenduse 2003.–2007. aasta statistikaprogrammi kohta)[2] ja ühenduse tulevase viie aasta statistikaprogrammiga ettenähtud summadest. |

Täiendav teave |

560 | Euroopa Majanduspiirkond Kavandatud õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust, mistõttu seda tuleks laiendada Euroopa Majanduspiirkonnale. |

1. 2005/0248 (COD)

Ettepanek

EUROO PA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[3]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[4]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras

ning arvestades järgmist:

2. Vastavalt nõukogu 5. detsembri 1994. aasta resolutsioonile (94/C 374/02) haridus- ja koolitusstatistika edendamise kohta Euroopa Liidus[5] tuleb komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid selle valdkonnaga seotud statistika arendamiseks.

3. 2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel lepiti kokku taaskäivitada Lissaboni strateegia. Jõuti järeldusele, et Euroopa peab uuendama oma konkurentsivõime aluseid, suurendama majanduskasvu potentsiaali ja tootlikkust ning tugevdama sotsiaalset ühtekuuluvust, asetades põhirõhu teadmistele, innovatsioonile ning inimkapitali optimeerimisele. Seega on kodanike tööhõive, kohanemisvõime ning liikuvus on Euroopale äärmiselt olulised.

4. Elukestev õpe on keskne tegur kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelise tööjõu kujundamisel. 2005. aasta kevadel toimunud Euroopa Ülemkogul rõhutati, et inimkapital on Euroopa kõige tähtsam vara.[6] Majanduskasvu suurendamise ja tööhõive ühtsete suuniste ning liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste (mille nõukogu kinnitas 12. juulil 2005)[7] eesmärk on tõhusamalt kaasa aidata Lissaboni strateegia elluviimisele ja kehtestada elukestva õppe strateegiad.

5. Haridus- ja koolitussüsteemide eesmärke käsitleva nõukogu aruande vastuvõtmine 2001. aasta veebruaris ning sellest aruandest tuleneva käesoleva kümnendi tööprogrammi vastuvõtmine 2002. aasta veebruaris on tähtsad sammud liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide kaasajastamise ja kvaliteedi parandamisega seotud ülesannete lahendamisel. Euroopa keskmise soorituse näitajad ja normtasemed ehk standardid (ingl k benchmarks ) kuuluvad avatud koordineerimise meetodi vahendite hulka, millel on oluline osa tööprogrammis „Haridus ja koolitus 2010“.[8] Mais 2003 tegid haridusministrid olulise otsuse jõuda viie Euroopa standardi täitmiseni 2010. aastaks, rõhutades sealjuures, et sellega ei kirjutata liikmesriikide valitsustele ette ei siseriiklikke sihte ega meetmeid.[9]

6. Nõukogu on juunis 2005 vastu võtnud järeldused uute haridus- ja koolitusnäitajate kohta.[10] Nendes järeldustes teeb nõukogu komisjonile ettepaneku esitada nõukogule uute näitajate väljatöötamise strateegiad ja ettepanekud üheksas konkreetses hariduse ja koolituse valdkonnas.

7. Nõukogu on novembris 2004 vastu võtnud järeldused ka koostöö kohta Euroopas kutsehariduse alal ning avaldanud veendumust, et Euroopa tasandil on prioriteet kutseharidusega seotud statistika ulatuse, täpsuse ja usaldusväärsuse suurendamine, et võimaldada saavutatu hindamist.[11]

8. Võrreldav statistiline teave ühenduse tasandil on oluline hariduse ja elukestva õppe strateegiate väljatöötamisel ja nende rakendamiseks tehtud töö hindamisel. Euroopa ühtse statistilise teabesüsteemi loomiseks hariduse, koolituse ja elukestva õppe valdkonnas peab statistika koostamine põhinema ühtsetel mõistetel ja võrreldaval teabel.

9. Komisjon (Eurostat) kogub teavet kutseõppe kohta ettevõtetes vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele ettevõtetes toimuva kutseõppega seotud statistika kohta.[12] Hariduse ja elukestva õppega seotud statistika koostamise järjepidevuse ja arengu tagamiseks on siiski vaja kehtestada üldisem õiguslik raamistik, mis hõlmaks vähemalt selle valdkonna praegust ja lähitulevikuks kavandatud tegevust. Komisjon (Eurostat) kogub iga-aastast haridusega seotud teavet liikmesriikidest vabatahtlikkuse alusel rahvusvahelise ühismeetme raames (koostöös OECD ning UNESCO statistika instituudiga), mida tavapäraselt nimetatakse UOE andmekogumiseks. Komisjon (Eurostat) kogub hariduse, koolituse ja elukestva õppega seotud teavet ka muudest leibkondi käsitlevatest allikatest, nagu Euroopa tööjõuküsitlus[13] ja Euroopa Liidu tulu ja elutingimusi käsitlev statistika,[14] ning oma sihtuuringutest.

10. Kuna käesoleva määruse eesmärgi täitmine, nimelt ühtlaste andmete koostamist võimaldavate ühiste statistikanormide loomine, on ülesanne, mida liikmesriigid ei saa piisavalt hästi täita ning mida saab seetõttu tõhusamalt teha ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

11. Ühenduse eristatistika koostamist reguleeritakse nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) nr 322/97 (ühenduse statistika kohta)[15] sätestatud eeskirjadega.

12. Statistiliselt konfidentsiaalsete andmete edastamist reguleeritakse eeskirjadega, mis on sätestatud määruses (EÜ) nr 322/97 ja nõukogu 11. juuni 1990. aasta määruses (Euratom, EMÜ) nr 1588/90 konfidentsiaalsete statistiliste andmete Euroopa Ühenduste Statistikaametile edastamise kohta.[16]

13. Komisjoni 17. mai 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 831/2002, millega rakendatakse ühenduse statistikat käsitlevat nõukogu määrust (EÜ) nr 322/97 seoses juurdepääsuga konfidentsiaalsetele andmetele teaduslikul eesmärgil,[17] kehtestatakse juurdepääsu tingimused ühenduse ametiasutusele edastatavatele konfidentsiaalsetele andmetele.

14. Nõukogu 19. juuni 1989. aasta otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee) asutatud statistikaprogrammi komiteega on konsulteeritud nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva määrusega luuakse ühtne raamistik ühenduse statistika süstemaatiliseks koostamiseks hariduse ja elukestva õppe valdkonnas.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) ühenduse statistika – ühenduse statistika sellisena nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 esimeses taandes;

b) statistika koostamine – statistika koostamine sellisena nagu on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 teises taandes;

c) liikmesriikide ametiasutused – liikmesriikide ametiasutused, mis on määratletud määruse (EÜ) nr 322/97 artikli 2 kolmandas taandes;

d) haridus – organiseeritud ja sihiteadlik suhtlemine, mille eesmärk on õppimine[18]…

e) elukestev õpe – igasugune õppetegevus elu jooksul eesmärgiga parandada teadmisi, oskusi ja pädevusi isiklikus, ühiskondlikus, sotsiaalses ja/või tööalases perspektiivis.[19]

Artikkel 3

Valdkonnad

Käesolevat määrust kohaldatakse statistika koostamisel kolmes valdkonnas:

15. 1. valdkond hõlmab haridus- ja koolitussüsteemide statistikat;

16. 2. valdkond hõlmab täiskasvanute elukestval õppel osalemise statistikat;

17. 3. valdkond hõlmab muud hariduse ja elukestva õppe statistikat, nagu näiteks inimkapitali, hariduse sotsiaalsete ja majanduslike kasutegurite statistikat, mis ei kuulu esimesse ega teise valdkonda.

Statistika koostamine asjaomastes valdkondades toimub vastavalt lisas esitatule.

Artikkel 4

Statistilised meetmed

1. Ühenduse statistika koostamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas rakendatakse järgmiste eraldiseisvate statistiliste meetmetena:

- 1. ja 2. valdkonna puhul hariduse ja elukestva õppe statistika korrapärane esitamine määratud tähtaegadel liikmesriikide poolt;

- 3. valdkonna puhul muude statistiliste teabesüsteemide ja uuringute kasutamine täiendavate statistiliste muutujate ja näitajate saamiseks hariduse ja elukestva õppe kohta;

- statistilisi raamistikke, mõisteid ja meetodeid käsitlevate normide ja käsiraamatute koostamine, parandamine ja ajakohastamine ;

- andmete kvaliteedi, eelkõige nende võrreldavuse, täpsuse ja ajastatuse parandamine;

- statistilise teabe levitamise, kättesaadavuse ja dokumenteerimise parandamine.

Komisjon võtab arvesse liikmesriikide käsutuses olevaid andmekogumise ja -töötluse ning mõistete ja meetodite väljatöötamise võimalusi.

Vajadusel pööratakse erilist tähelepanu piirkondlikele ja soolistele aspektidele andmekogumisel.

2. Komisjon (Eurostart) teeb igal võimalusel koostööd Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD), UNESCO statistikainstituudi (UIS) ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada andmete võrreldavus rahvusvahelisel tasandil ja vältida topelt tööd, eriti seoses statistiliste mõistete ja meetodite väljatöötamisega ja statistika edastamisega liikmesriikide poolt.

3. Kui andmete suhtes kehtestatakse mis iganes olulisi uusi nõudeid või leitakse, et andmed on ebapiisava kvaliteediga, ning enne igasugust andmekogumist teostab komisjon (Eurostart) pilootuuringu, mida liikmesriigid viivad läbi vabatahtlikkuse alusel. Pilootuuringuid teostatakse selleks, et hinnata asjakohase andmekogumise otstarbekust arvestades andmete kättesaadavust ning nende kogumise kulude ja vastajate koormuse suhet.

Artikkel 5

Üksikisikute mikroandmete edastamine

Kui ühenduse statistika koostamiseks on vaja, edastavad liikmesriigid üksikisikute mikroandmed komisjonile (Eurotatile) vastavalt määruses (EÜ) nr 322/97 määruses (Euratom/EMÜ) nr 1588/90 sätestatud konfidentsiaalsete andmete edastamise sätetele. Liikmesriigid tagavad, et edastatud andmed ei võimalda statistilisi ühikuid (üksikisikuid) otseselt identifitseerida.

Artikkel 6

Rakendusmeetmed

18. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas need, mis on vajalikud majanduslike ja tehniliste arengute arvessevõtmiseks seoses andmete kogumise, edastamise ja töötlemisega, võetakse artikli 7 lõikes 2 osutatud korras.

19. Artikli 4 lõikes 1 esitatud statistiliste meetmete rakendusmeetmete sisuks on:

a) valdkonda kuuluvate objektide ja nende karakteristikute valimine ja määramine, lisamine ja muutmine;

b) karakteristikute jaotused;

c) tulemuste edastamise ajavahemikud ja tähtajad,

20. Kõnealuste meetmete vastuvõtmisel tuleb arvestada eelkõige järgmist:

a) 1. valdkonna puhul: hiljutisi kokkuleppeid UISi, OECD ja komisjoni (Eurostart) vahel mõistete, definitsioonide, andmekogumise formaadi ja andmetöötluse kohta;

b) 2. valdkonna puhul: 2005.-2007. aasta täiskasvanute koolituse alase uuringu esimese rakendamise tulemusi ja edasisi arenguid;

c) 3. valdkonna puhul: kasutatud allikate rakendamise spetsiifilist konteksti pärast seda, kui on toimunud andmete vajalikkuse kontrollimine ja selgunud nõutavate statistiliste andmete puudumine olemasolevates allikates.

Artikkel 7

Komitee

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse otsuse artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtaeg on kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

President eesistuja

LISA

Valdkonnad

1. VALDKOND: HARIDUS- JA KOOLITUSSÜSTEEMID

1. Eesmärk

Asjaomase andmekogumise eesmärk on esitada võrreldavad andmed haridus- ja koolitussüsteemide oluliste küsimuste, eriti haridusprogrammides osalemise ja nende programmide lõpetamise ning haridusele ja koolitusele suunatud vahendite kulude ja liikide kohta.

2. Kohaldamisala

Andmekogumine hõlmab kogu haridustegevust riigi tasandil arvestamata asjaomaste asutuste omandivormi või rahastamist (riiklik- või eraõppeasutus, riiklik või välismaine) ja hariduse andmise mehhanisme. Seega hõlmab andmete kogumine kõiki õppijate liike ja vanusegruppe.

3. Vaatlusalused objektid

Andmeid kogutakse õppijate, personali ja kulude kohta, mille abil saab arvutada haridus- ja koolitussüsteemide näitajaid sisendi, protsessi ja väljundi kohta.

Liikmesriigid edastavad asjaomase teabe (metaandmed), kirjeldades riiklike haridus- ja koolitussüsteemide eripärasid ja nende vastavust rahvusvahelistele liigitustele, sealhulgas nõutud andmetest kõrvalekaldumist, ning igasuguse muu teabe, mis on oluline andmete tõlgendamise ja võrreldavate näitajate koostamise seisukohast.

4. Statistika koostamise sagedus

Kui ei ole sätestatud teisiti, esitatakse andmeid ja metaandmeid igal aastal komisjoni (Eurotati) ja liikmesriikide ametiasutuste vahel kokkulepitud tähtaegadel.

2. VALDKOND: TÄISKASVANUTE OSALEMINE ELUKESTVAL ÕPPEL

1. Eesmärk

Andmekogumise eesmärk on esitada võrreldavad andmed täiskasvanute elukestval õppel osalemise ja mitteosalemise kohta.

2. Kohaldamisala

Statistiline ühik on üksikisik, kusjuures hõlmatud peab olema vähemalt rahvastik vanuses 25–64. Kui teabe kogumine toimub uuringu teel, tuleb vältida võimaluse korral ligikaudsete vastuste olemasolu.

3. Vaatlusalused objektid

Komisjonile (Eurotatile) edastatakse mikroandmed õpitegevustel osalemise ja asjaomaste õpitegevuste karakteristikute kohta. Kogutakse ka sotsiaaldemograafilist teavet. Kogutakse ka teavet isiku poolt nimetatud oskuste kohta ja osalemise kohta sotsiaal- ja kultuurilises tegevuses, eelkõige seletavate tunnustena, mis võiksid olla kasulikud osalejate ja mitteosalejate profiilide edasiste analüüside seisukohast.

4. Statistika koostamise sagedus

Andmeid esitatakse iga viie aasta tagant.

3. VALDKOND: MUU STATISTIKA HARIDUSE JA ELUKESTVA ÕPPE KOHTA

1. Eesmärk

Andmekogumise eesmärk on esitada edasisi võrreldavaid andmeid hariduse ja elukestva õppe kohta, et toetada ühenduse tasandil teatavaid poliitikavaldkondi, mis ei kuulu 1. ja 2. valdkonna alla.

2. Kohaldamisala

Muu statistika hariduse ja elukestva õppe kohta võiks eelkõige keskenduda järgmistele aspektidele:

a) hariduse ja majanduse statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil hariduse, teadusuuringute, konkurentsivõime ja majanduskasvu põhimõtete järelevalve teostamiseks;

b) hariduse ja tööturu statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil tööhõivepoliitika järelevalve teostamiseks;

c) hariduse ja sotsiaalse kaasatuse statistika, mis on vajalik ühenduse tasandil vaesuse- ja sotsiaalse kaasatuse poliitika järelevalve teostamiseks

Käesolevas osas nimetatud valdkondade kohta saadakse vajalikud andmed enamasti olemasoleva statistika põhjal või muudest teabeallikatest (näiteks sotsiaal- või majandusvaldkonna statistika).

FINANTSSELGITUS

1. ETTEPANEKU NIMETUS

Euroopa Parlamendile ja nõukogu määruse ettepanek, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas.

2. TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE JA EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Haridus ja kultuur Haridus

Tööhõive ja sotsiaalküsimused Tööhõive ja Euroopa Sotsiaalfond

Statistika Statistilise teabe koostamine

3. EELARVEREAD

3.1. Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B.A read), sh järgmised rubriigid:

29 02 01 – Statistilise teabe poliitika

3.2. Meetmete kestus ja finantsmõju:

Ettepanekus ei nähta ette meetmete lõpetamist. Ettepanekus nähakse ette haridus- ja koolitussüsteemide statistika koostamine igal aastal ja iga viie aasta tagant täiskasvanute elukestval õppel osalemise statistika koostamine alates aastast 2011. Toetus liikmesriikidele on piiratud täiskasvanute elukestval õppel osalemise uuringu esimese rakendamisega.

3.3. Eelarve tunnusjooned ( vajadusel lisada ridu ):

Eelarverida | Kulude liik | Uued | EFTA toetus | Taotlejariikide toetus | Finantsperspektiivi rubriik |

29 0201 | Mittevastavuses | Liigendamata | EI | JAH | EI | nr 3 – sisepoliitika |

29 0101 | Mittevastavuses | Liigendamata | EI | EI | EI | nr 3 – sisepoliitika |

29 0102 | Mittevastavuses | Liigendamata | EI | EI | EI | nr 3 – sisepoliitika |

4. VAHENDITE KOKKUVÕTE

4.1. Rahalised vahendid

Soovituslik finantsselgitus. Taotletud vahendid sisalduvad komisjoni viie aasta statistikaprogrammis (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta otsus nr 2367/2002/EÜ ühenduse 2003.-2007. aasta statistikaprogrammi kohta, ELT L 358, lk 1).

4.1.1. Ülevaade kulukohustuste (KA) assigneeringutest ja maksete assigneeringutest (MA)

Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

Kulu liik | Jao nr | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Kokku |

Tegevuskulud[20] |

Kulukohustuste assigneeringud (KA) | 8.1 | a | 0,200 | 0,300 | 0,300 | 0,200 | 4,200 | 0,200 | 5,400 |

Maksete assigneeringud (MA) | b | 0,100 | 0,250 | 0,300 | 0,250 | 2,125 | 2,375 | 5,400 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[21] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0,200 | 0,300 | 0,300 | 0,200 | 4,200 | 0,200 | 5,400 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0,100 | 0,250 | 0,300 | 0,250 | 2,125 | 2,375 | 5,400 |

Halduskulud väljaspool võrdlussummat[22] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 6,804 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,510 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

KA KOKKU, sealhulgas personalikulud | a+c+d+e | 1,419 | 1,519 | 1,519 | 1,419 | 5,419 | 1,419 | 12,714 |

MA KOKKU, sealhulgas personalikulud | b+c+d+e | 1,319 | 1,469 | 1,519 | 1,469 | 3,344 | 3,594 | 12,714 |

Kaasrahastamise andmed

Kui ettepanekus sisaldub liikmesriikide või muude organite (täpsustage) poolne kaasrahastamine, tuleb alljärgnevas tabelis märkida kaasrahastamise hinnanguline tase (võib lisada ridu, kui kaasrahastamisel osaleb erinevaid organeid):

Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

Kaasrahastamisorgan | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | Kokku |

Liikmesriigid | F | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 0,000 | 4,000 | 0,000 | 4,000 |

KA KOKKU sealhulgas kaasrahastamine | a+c+d+e+f | 1,419 | 1,519 | 1,519 | 1,419 | 9,419 | 1,419 | 16,714 |

4.1.2. Vastavus rahastamisprogrammidele

( Ettepanek on vastavuses olemasolevate rahastamisprogrammidega ja järgmise rahastamisprogrammiga (Komisjoni 2004. aasta veebruari teatis 2007.–2013. aasta eelarveperspektiivide kohta (COM(2004)101)).

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga võib taotleda intstitutsioonidevahelise kokkuleppe[23] sätete kohaldamist (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamist).

4.1.3. Finantsmõju tuludele:

( Ettepanek ei mõjuta tulusid.

( Ettepanekul on finantsmõju – paranduse mõju on järgmine:

NB: Kõiki tuludele avaldatava mõju arvutamismeetodeid käsitlevaid üksikasju ja tähelepanekuid tuleb näidata eraldi lisas.

Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

Enne meedet [aasta n-1] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 |

5. TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Seletuskirjas nõutakse täpsemaid andmeid ettepaneku tausta kohta. Käesolev finantsselgituse jagu sisaldab järgmist valdkondlikku lisateavet:

5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Komisjoni otsuste tegemise ja järelevalve teostamise toetamine hariduse ja elukestva õppe statistika koostamisega.

5.2. Ühenduse osaluse lisandväärtus ja ettepaneku kooskõla muude finantsmeetmega ning nende võimalik omavaheline koostoime.

Ühenduse osaluseta ei koostataks asjaomast statistikat.

5.3. Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seonduvad näitajad tegevuspõhise juhtimise raames.

1- Haridussüsteemide statistika iga-aastane koostamine

2- Täiskasvanuõppe statistika koostamine iga viie aasta järel

3- ELi poliitikaga seonduva hariduse ja elukestva õppe muu statistika koostamine

5.4. Rakendusmeetod (soovituslik)

Haldamine tsentraliseeritult , otse haldajaks on komisjon

6. JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

6.1. Järelevalvesüsteem

Käesoleva määruse rakendamine toimub komiteemenetluse korras vastavalt käesoleva määruse artiklile 6.

Pädev järelevalvesüsteem koostatud andmete suhtes põhineb pidevatel tavapärastel kvaliteediaruannetel, milles kirjeldatakse andmete vastavust põhilistele kvaliteedidimensioonidele: asjakohasusele, korrektsusele, ajastatusele ja täpsusele, kättesaadavusele, võrdluse järjepidevuse selgusele ning ka kuludele ja rahalisele koormusele, mis on kvaliteedi täiendavaks ja lahutamatuks osaks.

6.2. Hindamine

6.2.1. Eelhindamine

Eesmärk 2 suhtes (statistiliste andmete koostamine elukestva õppe kohta) on eelhindamine Eurotati poolt 2004. aasta jooksul läbi viidud. Põhiline järeldus oli, et andmete kogumine täiskasvanu hariduses on vajalik ja otstarbekas ning piloottöödega tuleks alustada 2005–2007 ja anda töödele hinnang 2004. aastal, et valmistada ette 2011. aasta andmete kogumist. Lisaks leidis eelhindamine, et vahepeal tuleb andmete kogumise raamistamiseks koostada asjakohane määrus.

Kaks teist eesmärki on olemasolevate meetmete jätkamine haridussüsteemide andmete kogumise valdkonnas (eesmärk 1), mida praegu liikmesriigid vabatahtlikkuse alusel läbi on viinud ning teise olemasoleva määruse raames läbiviidu (eesmärk 3).

6.2.2. Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (eelnevatest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid)

Ei kohaldata.

6.2.3. Edaspidise hindamise tingimused ja sagedus

Eesmärgi 2 ettevalmistamiseks ettenähtud piloottöid (täiskasvanukoolituse alaste statistiliste andmete koostamine) hinnatakse 2008. aastal, selleks et valmistada ette järgmist andmete kogumist; hinnangus kirjeldatakse andmete vastavust põhilistele kvaliteedidimensioonidele: asjakohasusele, täpsusele, ajastatusele ja õigeaegsusele, kättesaadavusele ja võrreldavuse koherentsuse selgusele ning kuludele ja koormusele, mis on kvaliteedi paratamatu ning lahutamatu aspekt.

Nagu öeldud punktis 6.1 koostatakse koostatud andmete kohta tavapäraseid kvaliteediaruandeid, mis kirjeldavad andmete vastavust põhilistele kvaliteedidimensioonidele: asjakohasusele, täpsusele, ajastatusele ja õigeaegsusele, kättesaadavusele ja võrreldavuse koherentsuse selgusele ning kuludele ja koormusele, mis on kvaliteedi paratamatu ning lahutamatu aspekt.

7. PETTUSEVASTASED MEETMED

Sisemise juhtimise ja kontrolli ajakohastatud süsteem seati sisse järgides komisjoni finantsjuhtimise reformi algatust. Kõnealune süsteem sisaldas ka suurenenud siseauditeerimise mahtu.

Selleks, et kindlustada pettuse ja rikkumiste ärahoidmise ja avastamise menetluste olemasolu ja toimimine, on ette nähtud igaaastane tegevuse käigu järelevalve komisjoni sisekontrollinorme rakendades.

On vastu võetud uued eeskirjad ja menetlused eelarvemenetluse põhimõtete kohta: pakkumiskutsed, toetused, kohustused, lepingud ja maksed. Kõigile finantsdokumentidega seotud isikutele on kättesaadav menetluskäsiraamat, kus on selgitatud vastutusi, kirjeldatud, kuidas lihtsustada tööprotsesse ja määratud põhilised kontrollimisvaldkonnad. Käsiraamatu kasutamise kohta korraldatakse koolitusi. Kõnealuseid käsiraamatuid vaadatakse pidevalt läbi ja ajakohastatakse.

8. TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

8.1. Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi

Kulukohustused miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikudfn[24] (29 01 01) | A*/AD | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 | 3 |

B*, C*/AST | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 | 3,5 |

Personal, keda finantseeritakse[25] artikli 29 01 02 alusel | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 | 4 |

Muu personal,[26] keda finantseeritakse artikli 29 01 04/05 alusel | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 | 10,5 |

Tabelis olevad ametikohad on olemas ning eraldatud kavandatud määruse ülesannete täitmiseks.

8.2.2. Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Asjaomased ülesanded on statistika koostamise tavapärased ülesanded, mis hõlmavad:

- Mõistete võrreldavuse tagamise metodoloogia arendamist

- Piloottöid ja otstarbekusuuringuid

- Küsimustike ja juhendite koostamist

- Andmete kogumist liikmesriikidest

- Andmete kontrollimist ja valideerimist

- Andmete avaldamist ja levitamist

- Kvaliteedianalüüse

8.2.3. Personali allikad (kohustuslik)

(Kui on ette nähtud rohkem kui üks allikas, märkida ametikohtade arv iga allika puhul)

( Ametikohad, mis on praegu eraldatud programmi haldamiseks ja mida on vaja asendada või pikendada

( Ametikohad, mis on eelnevalt eraldatud aastase poliitilise strateegia/ esialgse eelarveprojekti raames aastaks n

( Ametikohad, mida taotletakse järgneva aastase poliitilise strateegia/ esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

( Ametikohad, mis tuleb ümber paigutada kasutades olemasolevaid halduskorraldusvahendeid (sisemine ümberpaigutamine)

( Ametikohad, mida on vaja aastal n, kuigi neid ei ole aastase poliitilise strateegia/ esialgse eelarveprojekti raames vaatlusalusel aastal ette nähtud

8.2.4. Muud halduskulud võrdlussumma ulatuses (XX 01 04/05 – Halduskorralduskulud)

Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

Eelarverida (number ja rubriik) | Aasta n | Aasta n+1 | Aasta n+2 | Aasta n+3 | Aasta n+4 | Aasta n+5 ja hiljem | KOKKU |

Muu tehniline ja haldusabi |

sisene |

väline |

Tehniline ja haldusabi kokku |

8.2.5. Kulud personalile ja sellega seonduvad kulud väljaspool võrdlussummat

Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega)

Personali liik | 2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 |

Ametnikud ja ajutine personal (29 01 01) | 0,702 | 0,702 | 0,702 | 0,702 | 0,702 | 0,702 |

Personal, keda rahastatakse artikli 29 01 02 alusel (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) | 0,432 | 0,432 | 0,432 | 0,432 | 0,432 | 0,432 |

Kulud personalile ja nendega seonduvad kulud kokku (VÄLJASPOOL võrdlussummat) | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 | 1,134 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

Vajadusel tuleb viidata punktile 8.2.1

Keskmiselt 0,108 miljonit eurot isiku kohta aastas

Arvutus – Personal, keda rahastatakse artikli XX 01 02 alusel

Vajadusel tuleb viidata punktile 8.2.1

Keskmiselt 0,108 miljonit eurot isiku kohta aastas

8.2.6. Muud halduskulud väljaspool võrdlussummat Miljonites eurodes (kolme kümnendiku täpsusega) |

2007 | 2008 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | KOKKU |

29 01 02 11 01 Lähetused | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,025 | 0,150 |

29 01 02 11 02 Koosolekud ja konverentsid | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,060 | 0,360 |

29 01 02 11 03 Komiteed[28] |

29 01 02 11 04 Uuringud ja konsultatsioonid |

29 01 02 11 05 Infosüsteemid |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) |

3 Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustada lisades viide eelarvereale) |

Muud halduskulud v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (VÄLJASPOOL võrdlussummat) | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,085 | 0,510 |

Kalkulatsioon - Muud halduskulud väljaspool võrdlussummat

[1] Nõukogu 5. mai 2003. aasta järeldused keskmise soorituse normtasemete (standardite) kohta hariduse ja koolituse valdkonnas Euroopas. ELT C 134, 7.6.2003.

[2] EÜT L 358, 31.12.2002.

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT C 374, 30.12.1994, lk 4–6.

[6] Dokument 7619/05, lõige 34.

[7] ELT L 205, 6.8.2005, lk 21–27.

[8] Märtsis 2003 Brüsselis toimunud Ülemkogul rõhutati normtasemete tähtsust parimate tavade väljaselgitamisel ja tulemuslike ja tõhusamate investeeringute tagamisel inimressurssidesse.

[9] Nõukogu 5. mai 2003. aasta järeldused Euroopa keskmise soorituse võrdlustasemete kohta hariduse ja koolituse valdkonnas (normtasemed). ELT C 134, 7.6.2003

[10] ELT J 141, 10.6.2005, lk 7-8.

[11] 13832/04/EDUC 204 SOC 499, lk 6.

[12] ELT L 255, 30.9.2005, lk 1.

[13] Komisjoni määrus (EÜ) nr 2104/2002 (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 14).

[14] Komisjoni määrus (EÜ) nr 1983/2003 (ELT L 289, 17.11.2003, lk 34).

[15] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 61.

[16] EÜT L 151, 15.6.1990, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 322/97.

[17] EÜT L 133, 18.5.2002, lk 7.

[18] Vastavalt rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse (ISCED) 1997. aasta versioonile.

[19] Nõukogu 27. juuni 2002. aasta resolutsioon elukestva õppe kohta (EÜT 2002 C 163/01, lk 1).

[20] Kulud, mis ei kuulu asjaomase jaotise xx peatüki xx 01 alla.

[21] Kulud jaotise xx artiklis xx 01 04.

[22] Kulud peatükis xx 01, mis ei kuulu artiklitesse xx 01 04 või xx 01 05.

[23] Vt intstitutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[24] Kulud, mida EI kaeta võrdlussummadest.

[25] Kulud, mida EI kaeta võrdlussummadest.

[26] Kulud, mis sisalduvad võrdlussummades.

[27] Viidata asjaomase täidesaatva asutuse/asutuste konkreetsele finantsselgitusele.

[28] Märkida komitee liik ja rühm, kuhu see kuulub.