Brüssel, 23.11.2005

KOM(2005) 588 lõplik

2005/0238 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…/EÜ,

[kuupäev],

mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses

(uuesti sõnastatud)

(komisjoni esitatud)

{SEC(2005) 1499}

SELETUSKIRI

1) Ettepaneku taust

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

1) Sõnastada uuesti laevade kontrollimist sadamariikides käsitlev direktiiv 95/21/EÜ.

Arvukad muudatused on kõnealuse direktiivi väga keerukaks teinud. Uuesti sõnastamine võimaldaks kooskõlas komisjoni edendatava parema õigusloome poliitikaga muuta direktiivi sätted selgemaks ning loetavamaks.

2) Tugevdada ja tõhustada sadamariigi kontrolli.

Viimati nimetatud eesmärk tuleneb pärast PRESTIGE’iga 2002. aasta novembris toimunud õnnetust teatavatest komisjoni antud lubadustest ning teiste institutsioonide esitatud soovidest. Juba 3. detsembril 2002. aastal võttis komisjon naftatankeriga PRESTIGE toimunud õnnetuse järel vastu teatise (KOM(2002) 681 lõplik, 3.12.2002) meresõiduohutuse tugevdamise kohta, millele järgnesid nõukogu 6. detsembri 2002. aasta järeldused laevade ohutuse ja reostuse vältimise kohta, milles nõukogu „kutsub komisjoni üles nii kiiresti kui võimalik esitama ettepanekut sadamariigi kontrolli tugevdamise kohta”. Samuti tuleb rõhutada, et meresõiduohutuse tugevdamisega tegelenud ajutise komisjoni („MARE” komisjon) töö tulemusena 27. aprillil 2004 vastu võetud resolutsiooniga toetas ka Euroopa Parlament vajadust parandada ning tõhustada laevade kontrollimist Euroopa Liidu sadamates.

- Üldine taust

Olemasolevad sätted sisalduvad direktiivis 95/21/EÜ ning selle hilisemates muudatustes. Osaliselt on kavandatud meetme eesmärk nimelt need sätted konsolideeritud tekstis uuesti sõnastada.

Lisaks sellele on ettepaneku eesmärk:

- muuta teatavaid sätteid lihtsustamise või selgitamise eesmärgil (näiteks laiendatud kontrolli korra osas) või tugevdamise eesmärgil (eelkõige sätteid, mis käsitlevad rikete avastamist lootside poolt ning eeskirju nõuetele mittevastavate laevade keelustamist).

- lisada rahvusvahelise ning ühenduse õiguse viimaseid arenguid arvestades teatav arv uusi sätteid sadamariigi kontrolliga seni hõlmamata valdkondade kohta nagu näiteks mereturvalisus.

- Ettepaneku valdkonnas kehtivad sätted

Direktiiv 95/21/EÜ.

- Kooskõla Euroopa Liidu muude põhimõtete ja eesmärkidega

Laevade tugevdatud kontrollimine mõjutab otseselt keskkonda õnnetuste ohu vähendamise ning seega ka nende õnnetuste põhjustatud reostuse ohu vähendamise kaudu.

Õnnetuste ja reostuse ohu vähendamine avaldab positiivset mõju ka majandusele. Kõnealused muudatused asetavad ka laevandusettevõtjad konkurentsi seisukohalt võrdväärsemasse olukorda, vähendades normidele mittevastavate laevade poolset kõlvatut konkurentsi, rakendades nende suhtes rangemaid sanktsioone ning võimaldades lihtsustatud kontrolli kohaldamist nõuetekohastele laevadele.

Meede annab laeva pardal valitsevate elu- ja töötingimuste kontrollimise ning meremeeste esitatud kaebuste arvestamiseks ning järelkontrolliks rangemate reeglite kehtestamise kaudu panuse ka Euroopa Liidu sotsiaalpoliitikasse.

2) Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

- Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsultatsioonimeetodid, peamised sihtvaldkonnad ja vastajate üldiseloomustus

2004. aasta mais ning 2005. aasta veebruaris korraldas komisjon kaks konsultatiivkohtumiste sarja liikmesriikide ja laevandussektori esindajatega oma teenistuste koostatud töödokumentide alusel, mis sisaldasid üksikasjalikku küsimustikku kavandatavate muudatuste kohta.

Kokkuvõte saadud vastustest ja nende arvessevõtmisest

Konsultatsioonide ning mõju hindamiste tulemused kinnitasid:

- lisaväärtust, mida annab selguse ja lihtsustamise vajadusest tingitud olemasoleva dokumendi uuestisõnastamine;

- vajadust karmistada endast kõrgendatud ohtu kujutavate laevade suhtes kohaldatavaid meetmeid, eelkõige kasutada sagedamini sadamasse sisenemise keeldu;

- huvi kehtestada uus kontrollimise kord, mis tagab, et ükski laev kontrollimisest ei pääse ning nõuetekohaseid laevu kontrollitakse harvemini, et nende konkurentsivõimet õigustamatute takistustega mitte kahjustada.

Kogutud andmed ning mõju hindamise üksikasjalikud järeldused sisalduvad lisatud dokumendis SEK…/….

- Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

Asjaomased teadus-/ekspertiisivaldkonnad

Meresõiduohutus, inimelude ohutus merel, keskkonnakaitse ja turvalisus.

Kasutatud metoodika

Komisjoni osalemine Pariisi memorandumi ekspertrühmades, Euroopa Meresõiduohutuse Ametis teatud teemadel (näiteks kokkuvõte sadamasse juurdepääsu keelamise kohaldamisest alates direktiivi jõustumisest, uue kontrollimise korra võimalikud mõjud) tehtud uuringud, sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi andmebaasist võetud teabe kogumine ja analüüs.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Naftatankeriga „Prestige” 2002. aastal toimunud õnnetuse järel meresõiduohutuse tugevdamisega tegelenud Euroopa Parlamendi ajutise komisjoni töö („MARE” komisjoni järeldused).

EMSA ja Pariisi memorandumi eksperdid.

Saadud ja kasutatud teabe kokkuvõte

Tuvastati tõsiste, pöördumatute tagajärgedega ohtude olemasolu. Riskide olemasolu suhtes valitses üksmeel.

Pariisi memorandumi ekspertide arvamused võimaldasid saada ülevaate probleemide ulatusest ning tuvastada võimalikud praktilised raskused mitmetes küsimustes, nagu näiteks laevakontroll ankrukohtades. Uue kontrollimise korra kehtestamise ekspertgrupi töö, milles osales ameti kaasabil ka komisjon, võimaldas määratleda tulevase kontrollimise korra elemente.

EMSA teostatud uuringud võimaldasid juhtida tähelepanu lünkadele kehtivates õigusnormides, eelkõige sadamasse juurdepääsu keelamist käsitlevate sätete osas, mis on ka viinud ettepanekuni sellealast korda täiustada. EMSA poolt ro-ro-reisiparvlaevade kontrollimise (direktiivi 99/35/EÜ kohaldamine) käigus kogutud andmebaasi põhjal saadud kogemus on võimaldanud teha ettepaneku nende kahe direktiivi sarnaste sätete lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks.

Ekspertarvamuse avalikustamiseks kasutatud vahendid

Ekspertarvamused sisalduvad mõjuhinnangus. Sadamariigi kontrolli korra kohaldamise kohta (mustad nimekirjad sadamasse sisenemiskeelu saanud laevadest ning lippudest, mille all sõitvaid laevu kõige sagedamini kinni peetakse) on teavet võimalik leida Pariisi memorandumi (http://www.parismou.org/) ja EMSA (http://www.emsa.eu.int/) kodulehekülgedelt.

- Mõju hindamine

Kogutud andmed ning mõju hindamise üksikasjalikud järeldused, mis sisalduvad lisatud dokumendis SEK …/…, võib kokku võtta järgmiselt:

1. võimalus: statu quo ante

Säilib kehtiv kord. Status quo ei vasta siiski Euroopa Parlamendi ja nõukogu esitatud nõudmistele ega komisjoni poolt pärast PRESTIGE’iga toimunud õnnetust antud lubadustele. Kehtiv kord kohustab liikmesriike kohaldama rahvusvahelise õiguse arengu ja Euroopa Liidus muutuva olukorra seisukohalt aegunud sätteid. Keskkonna ja sotsiaalvaldkonna seisukohalt on kokkuvõte seega negatiivne. Majanduslikus plaanis võib öelda, et kuigi kehtiv kord ei too kaasa täiendavaid halduskulusid, säilitab see siiski normidest kinni pidavatele laevandusettevõtjatele nõuetele mittevastavate laevade poolt peale surutud ebasoodsat konkurentsiolukorda.

2. võimalus: lahendada probleem liikmesriikide vahelise koostöö tihendamisega

Liikmesriikide vaheline otsene või Pariisi memorandumi mehhanismi kaudu toimuv koostöö on õiguslikus plaanis mõeldav vaid direktiiviga veel reguleerimata valdkondades. Siiski on olemas oht, et niisugune koostöö toob kaasa lahknevuse ühenduse reeglite ja niisuguste rahvusvaheliste lepingute alusel kohaldatavate menetluste vahel ning kahjustab sadamariigi kontrolli korra tõhusat ja harmoneeritud kohaldamist. Mõju sotsiaalvaldkonnale, keskkonnale ja majandusele oleks seetõttu negatiivne, seda enam, et mõningad liikmesriigid ei ole Pariisi memorandumi osapooled.

3. võimalus: kehtivate õigusnormide lihtsustamine ja täiustamine

Kehtiva direktiivi tehnilise kohandamise eelis oleks olemasoleva raamistiku säilitamine ning vaid täpselt identifitseeritud vajadustest lähtuvate muudatusettepanekute tegemine. Sotsiaalsed, keskkonna- ning majanduslikud kulud väheneksid. Kuid eelised oleksid eelkõige majanduslikus plaanis väiksemad kui 4. võimaluse kaugemaleulatuva lähenemise puhul, sest kuigi ta karmistab sadamasse sisenemise keelamise lihtsustamise abil nõuetele mittevastavatele laevadele kohaldatavaid sanktsioone, ei aita see täielikult saavutada kvaliteetse meretranspordi edendamise eesmärki.

4. võimalus: kehtiva korra muutmine

Muutmine seisneks senikehtiva kogusel põhineva lähenemise (liikmesriik kontrollib vähemalt 25% sisenevatest välismaistest laevadest) asendamises kvalitatiivsema ja üldisema korraga ELi tasandil. Uus kord võimaldaks maksumuse/tõhususe paremat suhet, sest keskendaks kontrollimiseks kasutatavad ressursid ohu allikaks olevatele laevadele ning lihtsustaks nõuetele vastavate laevade kontrollimist, mis omakorda võimaldaks keskkonna-, sotsiaalseid ning majanduslikke eeliseid ilma ebasoodsate asjaoludeta.

Käesolev mõjuhinnang sisaldub komisjoni õigusloome- ja tööprogrammis, mille aruanne on kättesaadaval komisjoni koduleheküljel

http://europa.eu.int/comm/secretariat_general/impact/index_en.htm .

3) Ettepaneku õiguslik külg

- Kavandatud meetmete kokkuvõte

Tehakse ettepanek:

- sadamariigi kontroll käsitleva direktiivi 95/21/EÜ ning selle hilisemate muudatuste uuestisõnastamine ühtseks tekstiks,

- lisada teatavad muudatused direktiivi ajakohastamiseks, täiendamiseks ning tugevdamiseks, eesmärgiga suurendada meresõiduohutust ja -turvalisust, meremeeste ning keskkonna kaitset.

- Õiguslik alus

EÜ asutamislepingu artikli 80 lõige 2.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse sedavõrd, kuivõrd ettepanek ei käsitle ühenduse ainupädevusse kuuluvaid valdkondi.

Ettepaneku eesmärke ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada allpool esitatud põhjustel.

Liikmesriikide eraldiseisev tegutsemine on olemuslikult vastuolus sadamariigi kontrolli eesmärkidega tagada samas geograafilises piirkonnas laevade kontrollimisel kooskõlastatud tegutsemine.

Lisaks on üks eesmärke vähendada piirkondlikul tasandil kulusid ning optimeerida koordineeritud tegevuse abil laevade tõhusaks kontrollimiseks vajalikke ressursse. Sadamariigi kontrolli leebem kohaldamine mõnes liikmesriigis tooks kaasa nii ohutuse tagamisel tekkivad suurenenud riskid ning võimaluse mugavussadamate väljakujunemiseks kui ka ühenduses vastuvõetamatud konkurentsimoonutused.

Eelnõus sisalduvad eesmärgid on ühenduse meetme abil paremini saavutatavad järgmistel põhjustel.

Ettepanek tugevdab juba kehtiva direktiivi sätteid.

Ühenduse meede tagab kontrollimenetluse ühtlustatud kohaldamise, kehtestades kvalifikatsiooninormid ja inspektorite koolitusprogrammid, ühtse infosüsteemi abil toimuva infojagamise korra liikmesriikide vahel ning jätkumeetmete kohaldamise teistes liikmesriikides (näiteks sadamasse juurdepääsu keelamise osas).

Kehtiva direktiivi kohaldamisala ei muutu.

Seega on eelnõu subsidiaarsuspõhimõttega kooskõlas.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas allpool esitatud põhjustel.

Ettepanekus sisalduvate meetmete täpne ning üksikasjalik iseloom on Euroopa Liidus ühtsete kontrollireeglite kehtestamiseks vältimatult vajalik.

Ettepanek ühendab nõuetele mittevastavate laevade kinnipidamise suurema tõhususe ning olemasolevate ressursside parema ärakasutamise, takistades seejuures võimalikult vähe neid, kes nõuetest kinni peavad.

- Õigusakti valik

Kavandatud õigusakt(id): direktiiv.

Muud õigusaktid ei oleks asjakohased järgmistel põhjustel.

Esiteks on tegemist kehtiva direktiivi uuesti sõnastamisega. Isereguleerimise rakendamine ei tule antud juhul kõne alla, sest sadamariigi kontroll kui eesmärk tähendab avalik-õiguslike ametiasutuste jaoks ohutusstandarditest kinnipidamise kontrollimist ning nende mittejärgimise karistamist ühtsel ning proportsionaalsel viisil. Soovitus on meetmena välistatud, sest ta ei võimalda seada siduvaid eesmärke ning kohustada liikmesriike neid järgima.

4) Mõju eelarvele

Eelnõu ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5) Täiendav teave

- Simulatsioon, katseetapp ja üleminekuperiood

Ettepaneku jaoks oli või on ette nähtud üleminekuperiood.

- Lihtsustamine

Ettepanek näeb (siseriiklike või Euroopa) avalik-õiguslike asutuste osas ette õigusliku raamistiku ning haldusmenetlusliku külje lihtsustamise.

Kooskõlas Euroopa Liidu parema õigusloome poliitikaga on sõnastuses tehtud teatavaid parandusi: võimalikult palju on piiratud korduvaid ja ristviited teistele sätetele. Eelnõu parema loetavuse eesmärgil on sätted, mis käsitlevad menetlusi või kontrollimise tehnilisi üksikasju, viidud lisasse selliselt, et eelnõu põhiteksti jäävad ainult põhimõtted, eesmärgid ja muud olulised elemendid.

Selguse huvides ning arvestades uuesti sõnastamisega kaasnevate muudatuste väga suurt hulka, on põhilised muudatused esitatud allpool temaatiliselt, eesmärkide kaupa.

Lihtsustamine tuleneb nii teatavate aegunud kohustuste (näiteks ISM tunnistuse puudumise puhul kohaldatav menetlus) väljajätmisest kui ka teistes direktiivides ette nähtud menetluste ja meetmete (direktiivis 95/21/EÜ ette nähtud ro-ro-reisiparvlaevade laiendatud kontrollimine) ühtlustamisest.

Käesolev ettepanek sisaldub komisjoni ühenduse õigustiku ajakohastamise ja lihtsustamise programmis.

- Läbivaatamine/muutmine/ajalise piirangu seadmine

Ettepanek sisaldab läbivaatamisklauslit.

- Õigusakti uuestisõnastamine

Ettepanek eeldab kehtivate sätete uuestisõnastamist.

- Euroopa Majanduspiirkond

Käesolev õigusakti eelnõu käsitleb ka EMP lepingu valdkondi ning seega on asjakohane laiendada see ka Euroopa Majanduspiirkonna territooriumile.

- Ettepaneku üksikasjalik selgitus artiklite kaupa

1) Kontrollimise korra parema kohaldamise tagamine Euroopa Liidu sadamates ja ankrukohtades (artiklid 10 ja 13).

Sadamate puhul on olulisim tagada, et sadamariigi kontroll toimuks ühtselt kõigis Euroopa Liidu sadamates. Samuti tugineb sadamasse sissesõidu keelamise kord kõikide liikmesriikide sadamates, mitte ainult Pariisi memorandumi sadamates, nagu on ette nähtud praegu kehtivas direktiivis, aset leidnud kinnipidamistele. Samuti täpsustatakse ettepanekus ankrukohtades kehtivaid kontrolli eeskirju.

2) Lootsidele kehtiva teavitamiskohustuse karmistamine (artikkel 17).

Direktiivis sätestatakse lootsidele kohustus kanda ette meresõiduohutust kahjustavatest puudustest. PRESTIGE’iga toimunud õnnetus näitas, et selge õigusliku aluse puudumise tõttu jätsid avamerelootsid Balti mere lähistel vastava teabe edastamata. Kehtivaid sätteid on kavas muuta selliselt, et kohustus laieneks ka avamerelootsidele, sealhulgas seoses läbisõitvate laevadega. Lisaks tehakse ettepanek muuta direktiivi sätteid selliselt, et hõlbustada liikmesriikidel järelmeetmete tarvitusele võtmist lootside ja sadamate valdajate tehtavate aruannete põhjal.

3) Sadamasse juurdepääsu keelamise korra laiendamine ja lihtsustamine (artikkel 10).

Sadamasse juurdepääsu keelamine on nõuetele mittevastavate laevade kasutamise vastases võitluses vägagi tõhus hoiatusvahend. Praegu kehtivaid eeskirju:

- laiendatakse kõikidele laevadele: statistika näitab, et keskmiselt kõige sagedamini peetakse Euroopa Liidus kinni puistlasti- ning kaubalaevu;

- lihtsustatakse: kehtivad kriteeriumid on vähekõnekad ning rakendamise seisukohalt keerulised. Ettepanek saadab selge sõnumi, rajanedes kahel lihtsal kriteeriumil: ühest küljest laeva hoolimatu ekspluatatsioon kasutaja poolt, mida iseloomustab korduv kinnipidamine, ilma et laeva seisukord paraneks, ning teisest küljest lipuriigi poolne puudulik järelevalve, mistõttu ta on kantud Pariisi memorandumi musta ja halli nimekirja;

- tugevdatakse: kehtestatakse sadamasse juurdepääsu keelu minimaalne kestus selleks, et võidelda direktiivi rakendamisel juba tuvastatud kuritarvitustega, iseäranis liiga kiire, ilma laeva seisukorda tõsisemalt kontrollimata toimuva sisenemiskeelu kehtetuks tunnistamisega. Korduvaid rikkumisi karistatakse karmimalt, kuni alalise Euroopa Liidu sadamatesse juurdepääsu keeluni.

4) Kontrolli eest vastutavate ametiasutuste ning inspektorite kutsealaste oskuste kohta kehtestatud nõuete karmistamine (artiklid 4 ja 16).

Vastavalt rahvusvahelise õiguse normidele tohib sadamariigi kontrolli teostada vaid riik, kes ise toimib täielikus kooskõlas kõigi eeskirjadega, mille täitmist ta nõuab võõramaistelt laevadelt oma jurisdiktsiooni all olevates sadamates. Kavandatava direktiiviga rõhutatakse selle miinimumnõude kehtivust Euroopa Liidu liikmesriikidele.

Lisaks peavad pädevad ametiasutused olema võimelised kohustuslikku kontrolli teostama laevade sadamas viibimise ajal, vajadusel ka nädalalõppudel ja puhkepäevadel, et välistada laevade kontrollimata jätmist.

Ette on nähtud karmistada ka inspektorite ametialasele ettevalmistusele esitatavaid nõudeid: liikmesriigid on kohustatud nende pädevust korrapäraselt kontrollima, eelkõige seoses direktiivi või rahvusvaheliste konventsioonide muutmisest tulenevate uute eeskirjadega. Komisjon rajab EMSA abiga ühtse inspektorite kutsekvalifikatsiooni ja koolitamise mehhanismi, mille eesmärk on saavutada inspektorite pädevuse kõrge tase laienenud Euroopas.

5) Kontrolli planeerimise, ettevalmistamise ja läbiviimise parandamine (artiklid 7 ja 18).

Ametiasutuste vahelist koostööd käsitlevate sätete tugevdamise tulemusel peavad sadamad või teised asutused saadud eelteatise kohe inspektoritele edastama, mis omakorda võimaldab inspektoritel kontrollimisi paremini planeerida ja ette valmistada.

Kontrolli käigus kontrollib inspektor samuti, kas eelmises sadamas tuvastatud, kuid kõrvaldamata jäetud puudused on vahepeal kõrvaldatud.

6) Laiendatud kontrolli korra täiendamine (artikkel 8).

Laiendatud kontrolli korda täiendatakse mõningate praktiliste parandustega: inspektor teavitab laiendatud kontrolli objektiks olevaid laevu sellest, et sadamasse sisenedes teostatakse nende suhtes laiendatud kontroll ning inspektor ise võtab asjakohased meetmed, et olla kontrolli läbiviimiseks valmis.

Praktilise lihtsustamise eesmärgil kohaldatakse laiendatud kontrolli korda asjaomastele laevatüüpidele alates ühtsest miinimumvanusest (12 aastat).

7) Inimesi käsitlevate sätete tugevdamine (artikkel 12).

Pariisi memorandumi alusel koostatud statistika näitab arvukaid puudusi meremeeste kutseoskuste ja laevadel valitsevate elu- ja töötingimuste osas. Plaanitavad sätted karmistavad kontrolli nendes küsimustes, iseäranis võltsitud tunnistuste arvu murettekitava suurenemise osas. Meremeeste esitatud kaebusi meeskondade turvalisuse ja tervise, elutingimuste ning üldisemalt laevade ohutuse ning reostuse vältimise kohta vaadatakse läbi kavakindlalt ning meremehi teavitatakse nende algatuse tulemustest.

8) Turvalisuse kontroll (artikkel 7).

Meretransport on haavatav terroriaktide või muude kuritegude seisukohast. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004 (laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta) kohaldamisele kaasa aitamiseks on Pariisi memorandumis sisalduvad kontrollimenetlused esitatud ka direktiivis.

9) Suurem läbipaistvus ja laevu ning laevandusettevõtjaid käsitleva teabe laiem avalikustamine (artikkel 20).

Laevade kasutajatele direktiivi alusel kohaldatavate sanktsioonide hoiatava toime võimendamiseks kavatseb komisjon Euroopa Meresõiduohutuse Ameti kaudu avalikustada nende laevaomanike must nimekiri, kelle suhtes on korduvalt kohaldatud kinnipidamist või sadamasse juurdepääsu keeldu. Direktiivi sätete kohaselt sisenemiskeelu saanud laevade must nimekiri avalikustatakse samade reeglite alusel ning seda ajakohastatakse pidevalt.

10) Komisjoni poolt liikmesriikides direktiivi rakendamise üle teostatava järelevalve lihtsustamine (artikkel 23).

Kavas on parandada neid kehtivad sätteid, mis ei võimalda komisjonil teostada rahuldaval tasemel järelevalvet direktiivi rakendamise üle liikmesriikides, selliselt, et Euroopa Meresõiduohutuse Ametil oleks võimalik komisjoni nimel koguda laevade liikumise kohta täpset elektroonilises vormis teavet. Selle baasil on võimalik koostada üksikasjalikke analüüse korra toimimise kohta liikmesriikide sadamates, mis omakorda võimaldab näiteks sõltuvalt laevaliiklusest kontrollimiseks vajalikke ressursse optimaalselt suunata või vältida võimalike mugavussadamate tekkimist.

11) Uue kontrolli korra kehtestamine (artikkel 5).

Kehtiva sadamariigi kontrolli alustalaks on puhtalt koguseline lävi, mis näeb ette 25% kontrollitud laevu liikmesriigi kohta, mis mitte ainult ei lase paljudel laevadel kontrollist pääseda, vaid innustab ametiasutusi selle läve saavutamise nimel sooritama mõnikord ka õigustamata kontrolli. Ettepanekus valitud lähenemine seab ühise eesmärgi kontrollida kõiki Euroopa Liidu sadamaid kasutavaid laevu, kusjuures kõrgendatud ohu allikaid kontrollitakse sagedamini ning nõuetele vastavaid laevu harvemini.

Uus kontrolli kord vähendab nõuetele vastavate laevade kontrollimise koormust lähtuvalt laeva enese ning tema lipuga (eriti kui lipuriik kohaldab IMO kehtestatud vabatahtlikku järelevalvesüsteemi) seotud kriteeriumidest. Oluline on rõhutada, et uus kord ei tohi kehtivat süsteemi nõrgestada ega omakorda suurendada turvalisuse puudumist. Eriti ei tohi uus kord põhjustada liikmesriikide poolt sadamariigi kontrolli tarbeks eraldatavate ressursside vähendamist, vaid peab soodustama nende paremat kasutamist.

Põhimõte iseenesest on lihtne, kuid rakendamine keeruline: niisugune kord eeldab, et mugavussadamate tekke vältimiseks tuleb leida liikmesriikide vahel laevakontrolli võrdväärset jaotamist tagav mehhanism, mis oleks ka kontrollitav.

Sellist mehhanismi analüüsib praegu selleks loodud rakkerühm Pariisi memorandumi ning EMSA egiidi all.

Seetõttu tuleks direktiivi lisada uue kontrollimise korra põhimõtted nagu ka selle põhilised elemendid: töötada välja laevade jaoks kasutatavad ohukriteeriumid, stimuleerivad meetmed vähem ohtlike laevade jaoks ning kehtivat kontrolli ja järelkontrolli käsitleva menetluse kohandamine.

Järgmised vajalikuks osutuvad parandused viiakse direktiivi sisse komitoloogiamenetluse abil siis, kui uue kontrollimise korra praktilise rakendamise viis ja elemendid on välja töötatud.

Kuni tehniliste eeskirjade vastuvõtmise ning jõustumiseni ühenduses kohaldatakse kehtivat korda kohaldamine, eelkõige liikmesriigi kohustust kontrollida vähemalt 25% sisenevatest laevadest.

2005/0238 (COD)

ê 95/21/EÜ

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV …/…/EÜ,

[kuupäev],

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 1 (kohandatud)

mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses laevanduses

ê95/21/EÜ (kohandatud)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 84 lõiget 2 Ö 80 lõiget 2 Õ,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1],

võttes arvesse Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[2],

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust[3],

vastavalt asutamislepingu artiklile 189c Ö 251 Õ[4]

ning arvestades järgmist:

òuus

1. Nõukogu 19. juuni 1995. aasta direktiivi 95/21/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli laevanduses[5], on mitu korda oluliselt muudetud. Täiendavatest muudatustest tulenevalt tuleks kõnealune direktiiv selguse huvides uuesti sõnastada.

ê95/21/EÜ põhjendus 1

2. Ühendus on tõsiselt mures laevaõnnetuste ning liikmesriikide merede ja rannikualade reostuse pärast.

ê95/21/EÜ põhjendus 2

3. Samuti on ühendus mures elu- ja töötingimuste pärast laevadel.

ê95/21/EÜ põhjendus 3 (kohandatud)

25. jaanuaril 1993 võttis nõukogu vastu otsused, millega nõutakse tungivalt, et ühendus ja liikmesriigid tagaksid kohaste rahvusvaheliste mereohutus- ja keskkonnakaitsenormide tõhusama kohaldamise ja jõustamise ning uute meetmete rakendamise, kui need on vastu võetud;

ê95/21/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

8. juuni 1993. aasta resolutsioonis ühise mereohutuspoliitika kohta[6] nõudis nõukogu tungivalt, et komisjon esitaks nii kiiresti kui võimalik nõukogule ettepanekud erimeetmete võtmiseks ja ametlikud ettepanekud laevakontrolli kriteeriumide osas, sealhulgas ka kinnipidamiseeskirjade ühtlustamise, kontrollitulemuste avaldamisvõimaluste ja ühenduse sadamatesse juurdepääsu keelamise kohta;

ê95/21/EÜ põhjendus 5

4. Rahvusvaheliste konventsioonide, koodeksite ja resolutsioonide range kohaldamisega saab oluliselt vähendada standarditele mittevastavate laevade arvu ühenduse vetes ning seeläbi tõhusalt parandada ohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel.

ê95/21/EÜ põhjendus 6 (kohandatud)

5. Ohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevate rahvusvaheliste standardite täitmise järelevalve peaks olema peamiselt lipuriigi ülesanne. järjest rohkem Mitmed lipuriikegid ei saa Ö ole saanud Õ hakkama rahvusvaheliste standardite rakendamise ja jõustamisega. Ohutust, reostuse vältimist ning elu- ja töötingimusi laevadel käsitlevatele rahvusvahelistele standarditele vastavuse kontrolli peaks nüüdsest tagama ka sadamariik.

ê95/21/EÜ põhjendus 7

6. Liikmesriikide ühtlustatud lähenemine rahvusvaheliste standardite tõhusale jõustamisele nende jurisdiktsiooni all olevates vetes seilavate laevade ja nende sadamate kasutamise suhtes väldib konkurentsi moonutamist.

òuus

7. Laevandust ohustavad terroriaktid. Transpordialaseid turvameetmeid tuleks rakendada tõhusalt ning liikmesriigid peaksid aktiivselt jälgima turvaeeskirjade järgimist, viies läbi turvakontrolle.

ê95/21/EÜ põhjendus 8 (kohandatud)

Ühenduse transpordi- ja keskkonnapoliitikas on kesksel kohal meresõiduohutuse ja reostuse vältimise põhimõtete ühtne kohaldamine, mille tagamisel omab olulist tähtsust ühenduse õiguslik raamistik kontrollikorra ühtlustamiseks;

ê95/21/EÜ põhjendus 10 (kohandatud)

Nõukogu direktiivi vastuvõtmine on sadamariigi kontrolli õigusliku raamistiku ning ühtlustatud eeskirjade ja kriteeriumide sätestamiseks kohane menetlus.

ê95/21/EÜ põhjendus 11

8. Tuleks kasutada ära kogemusi, mis on saadud 26. jaanuaril 1982. aastal Pariisis alla kirjutatud sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi toimimisest.

òuus

9. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002[7] loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet peaks pakkuma vajalikku toetust, et tagada sadamariigi kontrollisüsteemi ühtlustatud ja tõhus rakendamine. Euroopa Meresõiduohutuse Ameti tegevus peaks eelkõige aitama arendada ühenduse ühtlustatud kava, mis hõlmab sadamariigi kontrolli teostavate järelevalveinspektorite kvalifikatsiooni ja koolitust.

ê95/21/EÜ põhjendus 12 (kohandatud)

10. Iga liikmesriik kontrollib vähemalt 25 % Ö veerandit Õ üksikutest välisriikide laevadest, mis aasta jooksul sisenevad tema sadamatesse, tegelikkuses tähendab see, et suur hulk ühenduses seilavatest laevadest on alati läbinud kontrolli.

òuus

11. Sadamariigi tõhusa kontrollikorraga tuleks püüda siiski tagada see, et korrapäraselt kontrollitakse kõiki Euroopa Liidu sadamates peatuvaid laevu, ning et kord ei piirduks praeguse eesmärgiga, milleks on kontrollida igas liikmesriigis veerandit saabuvatest laevadest. Kontroll peaks keskenduma normidele mittevastavatele laevadele; normidele vastavaid laevu, milleks on rahuldavate kontrolliprotokollidega või Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni liikmesriikide auditeerimiskavale vastavad laevad, tuleks tunnustada harvemate kontrollide abil. Kõnealune uus kontrollikord tuleks liita ühenduses kehtiva sadamariigi kontrollikorraga niipea, kui määratletakse selle eriaspektid, ning aluseks võetakse kontrolliandmete vahetamise kava, mille puhul iga liikmesriik annab oma õiglase panuse ühenduse eesmärgiks oleva põhjaliku kontrollimisalase kava loomisse.

ê95/21/EÜ põhjendus 13 (kohandatud)

Kontrollitava laeva väljavalimissüsteemi parandamiseks tuleks teha lisajõupingutusi.

ê95/21/EÜ põhjendus 14 (kohandatud)

12. Tuleb Ö Tuleks Õ ühtlustada sadamariigi kontrolli eeskirjad ja kord, kaasa arvatud laevade kinnipidamise kriteeriumid, et tagada järjekindel ja tõhus kontroll kõikides sadamates, mis omakorda vähendaks oluliselt teatavate sadamate valikulist kasutamist sihtkohana, et vältida nõuetekohast kontrolli.

òuus

13. Teatavat liiki laevad kujutavad teatavasse vanusesse jõudes endast suurt õnnetus- või reostusohtu ning peaksid seetõttu läbima laiendatud kontrolli; vaja on sätestada kõnealuse laiendatud kontrolli üksikasjad.

ê95/21/EÜ põhjendus 15 (kohandatud)

Komisjoni teatises „Ühine mereohutuspoliitika“ ja vastastikuse mõistmise memorandumi aastaaruandes avaldatud õnnetuste, kinnipidamiste ja puuduste statistika näitab, et teatavaid laevakategooriaid tuleb laiemalt kontrollida.

ê2001/106/EÜ põhjendus 4 (kohandatud)

14. Mõningad laevad on oma viletsa seisundi, lipu ning varasema kasutuse tõttu ilmselgeks ohuks meresõiduohutusele ning merekeskkonnale; see kehtib eelkõige nende riikide lipu all sõitvate laevade suhtes, mis on vastastikuse mõistmise memorandumi aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud märkega „väga suur oht“ või „suur oht“. Seepärast ei tohiks neid lubada ühenduse sadamatesse, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et neid on võimalik ühenduse vetes ohutult kasutada. Vaja on Ö Tuleks Õ kehtestada juhised menetluste kohta, mida sellise sissesõidu keelamise või keelu tühistamise puhul kohaldatakse. Läbipaistvuse huvides tuleks avalikustada laevade loetelu, millele on keelatud sissesõit ühenduse sadamatesse.

òuus

15. Selleks et vähendada teatavate valitsuste ja laevandusühingute koormat seoses korduskontrollidega, tuleks ro-ro tüüpi reisiparvlaeval või kiirreisilaeval teostatud ülevaatust, mis viiakse läbi vastavalt nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivile 1999/35/EÜ regulaarselt liiklevate ro-ro-reisiparvlaevade ja kiirreisilaevade ohutu käitamise kohustuslike kontrollimiste korra kohta[8] ja mille tulemused rahuldavad √külastus∏riiki, käsitada sadamariigi kontrollisüsteemi raames teostatava laiendatud kontrollina.

ê95/21/EÜ põhjendus 16 (kohandatud)

16. Asjakohaste konventsioonide sätete rikkumine tuleb lõpetada. Laevu, mis peavad puudused kõrvaldama, Ö mille puudused on vaja kõrvaldada, Õ võib juhul, kui Ö täheldatud Õ puudused ohustavad selgelt meresõiduohutust, tervist või keskkonda, pidada kinni nii kaua, kui puudused on kõrvaldatud.

ê95/21/EÜ põhjendus 17

17. Põhjendamatute otsuste vältimiseks, millega kaasneb alusetu kinnipidamine ja viivitamine, peab olema õigus esitada kaebus pädevate asutuste tehtud kinnipidamisotsuste peale.

ê95/21/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

Kontrollisadama rajatised võivad olla sellised, et pädevad asutused on kohustatud lubama laeval sõita kohasesse laevaremonditehasesse, eeldusel et täidetakse sinna sõitmise tingimusi. Nõuetele mittevastavad laevad ohustavad jätkuvalt meresõiduohutust, tervist või keskkonda ning neil on kaubanduslikud eelised, sest need ei vasta konventsioonide asjakohastele sätetele, ning seetõttu ei tohiks neid lubada ühenduse mis tahes sadamasse.

ê95/21/EÜ põhjendus 19 (kohandatud)

On asjaolusid, mil laevale, mida ei ole lubatud ühenduse sadamatesse, tuleb anda sisenemisluba. Sellistel asjaoludel tuleks laev lubada ainult konkreetsesse sadamasse, kui ohutuks sisenemiseks on võetud kõik ettevaatusabinõud.

ê95/21/EÜ põhjendus 20 (kohandatud)

Laeva konstruktsioonile, varustusele ja mehitamisele esitatavate konventsiooninõuete keerukusega seoses on inspektorite otsustel tõsised tagajärjed ja on vaja, et inspektorid teeksid täielikult erapooletuid otsuseid, seetõttu tohivad kontrolli läbi viia ainult inspektorid, kes on nõuetekohaselt volitatud avalikud teenistujad või teised isikud, kes omavad kõrget teadlikkust ja suuri kogemusi.

òuus

18. Sadamariigi kontrolli alase tegevusega seotud asutustel ja inspektoritel ei tohiks olla huvide konflikti ei kontrollitava sadama ega kontrollitavate laevadega ega nendega seotud huvidega. Inspektorid peaksid olema piisava erialase ettevalmistusega ja läbima asjakohase koolituse, et säilitada ja parandada oma kontrollimisalast pädevust. Liikmesriigid peaksid tegema koostööd, et arendada ja edendada ühenduse ühtlustatud kava, mis hõlmab inspektorite kvalifikatsiooni ja koolitust.

ê95/21/EÜ põhjendus 21 (kohandatud)

19. Lootsidel ja sadamate valdajatel võib olla Ö peaks olema võimalik jagada Õ kasulikku teavet Ö laevadel avastatud puuduste kohta Õ selliste laevade ja laevaperede kohta.

òuus

20. Tuleks uurida kaebusi elu- ja töötingimuste kohta pardal. Iga kaebuseesitajat tuleks teavitada tema kaebusega seotud järelmeetmete võtmisest.

ê95/21/EÜ põhjendus 22

21. Tuleb teha koostööd liikmesriikide pädevate asutuste ja teiste asutuste või organisatsioonide vahel, et tagada puudustega laevade, millele on antud luba edasi sõita, tõhus jälgimine ja vahetada teavet laevade kohta sadamas.

ê95/21/EÜ põhjendus 23 (kohandatud)

ðuus

22. ð Kuna kontrolliandmebaas on sadamariigi kontrolli oluline osa, peaksid liikmesriigid tagama, et seda ajakohastatakse vastavalt ühenduse nõuetele. ï Vastastikuse mõistmise memorandumi raames loodud infosüsteemist Sirenac E saab palju lisateavet, mida on vaja käesoleva direktiivi kohaldamiseks.

ê95/21/EÜ põhjendus 24 (kohandatud)

23. Teabe avaldamine nende laevade Ö ja nende kasutajate või laevaühingute Õ kohta, mis ei täida ohutuse, tervise- ja merekeskkonnakaitse rahvusvahelisi standardeid, võib tõhusalt takistada lastisaatjatel neid laevu kasutamast ja olla omanikele stiimuliks kõrvaldada puudused ilma vastava kohustuseta.

ê95/21/EÜ põhjendus 25 (kohandatud)

24. Kinnipeetava laeva kõik kontrollikulud Ö ja sissesõidukeelu tühistamisega seotud kulud Õ peaks kandma omanik või kasutaja.

ê95/21/EÜ põhjendus 26 (kohandatud)

Käesoleva direktiivi rakendamisel tuleks kasutada nõukogu 13. septembri 1993. aasta direktiivi 93/75/EMÜ (miinimumnõuete kohta, mis käsitlevad ohtlikke või saastavaid kaupu vedavaid laevu, mis suunduvad ühenduse sadamatesse või lahkuvad sealt)[9] artikli 12 alusel moodustatud komiteed, et abistada komisjoni kohandada liikmesriikide kontrollikohustusi saadud kogemustega, võttes arvesse vastastikuse mõistmise memorandumi arenguid, ja ka vastavalt vajadusele kohandada lisasid asjaomaste rahvusvaheliste organite konventsioonidesse, protokollidesse, koodeksisse ja resolutsioonidesse ning vastastikuse mõistmise memorandumisse tehtud muudatustega.

ê2001/106/EÜ põhjendus 18 (kohandatud)

25. Ö Kõnealuse Õ Ddirektiivi 95/21/EÜ rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivile 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendamisvolituste kasutamise kord[10].

ò uus

26. Kuna liikmesriigid ei ole võimelised täielikult saavutama võetavate meetmetega seotud eesmärke, mis on eelkõige normidele mittevastava laevaliikluse vähendamine ühenduse vetes merelaevade kontrolli hõlmava ühenduse kontrollisüsteemi parandamise abil ja ennetusmeetmete võtmise arendamine merereostuse valdkonnas, ning mida võib nende ulatuse ja mõju tõttu olla lihtsam saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastu võtta meetmed kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärkide saavutamiseks.

27. Käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise kohustust tuleks piirata nende sätetega, mille sisu on võrreldes varasema direktiiviga oluliselt muutunud. Kohustus võtta üle muutmata sätted tuleneb varasemast direktiivist.

28. Käesoleva direktiivi kohaldamine ei tohiks piirata liikmesriikide kohustusi, mis on seotud XVII lisa B osas sätestatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega,

ê95/21/EÜ

ð uus

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Eesmärk

Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata oluliselt vähendada liikmesriikide jurisdiktsiooni all olevates vetes sõitvate ja standarditele mittevastavate laevade arvu:

a) tõstes mis tahes lipu all sõitvate laevade vastavust mereohutust, ð meresõiduturvalisust, ï merekeskkonna kaitset ning laevadel elu- ja töötingimusi käsitlevatele rahvusvahelistele ja asjakohastele ühenduse õigusaktidele,;

b) luues sadamariikide laevakontrolli ühised kriteeriumid ning ühtlustades kontrolli- ja kinnipidamise menetlused, võttes kohaselt arvesse sadamariigi kontrolli käsitleva vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga ühinenud riikide veeteede ametite kohustusi.

Artikkel 2

Mõisted

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Käesolevas direktiivis ja selle lisades kasutatakse järgmisi mõisteid.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

1. Konventsioonid – Ö järgmised konventsioonid koos nende protokollide ja muudatuste ning kohustuslike koodeksitega ajakohastatud versioonis Õ:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 2

a) 1966. aasta rahvusvaheline laadungimärgi konventsioon (LL 1966),;

b) 1974. aasta rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974),;

c) 1973. aasta rahvusvaheline konventsioon laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta ja selle 1978. aasta protokoll (MARPOL 73/78),;

d) 1978. aasta meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon (STCW 1978),;

e) 1972. aasta konventsioon kokkupõrgete vältimise rahvusvaheliste eeskirjade kohta merel (Colreg 1972),;

f) 1969. aasta rahvusvaheline laevade mõõtmise konventsioon (ITC 1969),;

g) 1976. aasta kaubandusliku meresõidu (miinimumstandardid) konventsioon (ILO nr 147),;

h) rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1992 (CLC 1992),.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

è1 2002/84/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkt a

koos nende konventsioonide protokollide ja muudatustega ning seotud kohustuslike koodeksitega, mis on jõus è1 ajakohastatud versioon ç.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

è1 2002/84/EÜ artikli 4 punkti 1 alapunkt b

2. Vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandum – 26. jaanuaril 1982. aastal Pariisis alla kirjutatud sadamariigi kontrolli käsitlev vastastikuse mõistmise memorandumi è1 ajakohastatud versioon ç.

ê95/21/EÜ

3. Laev – mis tahes merelaev, mille suhtes kohaldatakse ühte või mitut konventsiooni ja mis ei sõida sadamariigi lipu all.

4. Avamererajatis – merepõhja kinnitatud või ujuv platvorm, mida kasutatakse liikmesriigi mandrilaval või selle kohal.

òuus

5. Ankrukoht – koht sadamas või sadama jurisdiktsiooni alla kuuluv muu piirkond, mis on ankurdamiseks sobilik.

ê95/21/EÜ

6. Inspektor – avalik teenistuja või muu isik, kellel on liikmesriigi pädeva asutuse täielikud volitused teha sadamariigi kontrolli ja kes vastutab selle pädeva asutuse ees.

òuus

7. Pädev asutus – vastavalt käesolevale direktiivile sadamariigi kontrolli eest vastutav veeteede amet.

8. Meresõiduturvalisuse pädev asutus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 725/2004[11] artikli 2 punktis 7 määratletud meresõiduturvalisuse pädev asutus.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ð uus

9. Kontroll – laeva külastamine ð inspektori poolt eesmärgiga kontrollida laeva vastavust asjaomastele konventsioonidele ja määrustele; see hõlmab vähemalt artikli 7 lõikega 1 nõutud kontrolle ï nii asjaomaste tunnistuste ja muude dokumentide kui ka laeva, selle varustuse ja laevapere olukorra ning laevapere elu- ja töötingimuste kontrollimiseks.

10. Üksikasjalikum kontroll – kontroll, mil kogu laeva, selle varustust ja laevaperet või, kui see on asjakohane, osa sellest kontrollitakse üksikasjalikult artikli Ö 7 Õ 6 lõikes 4 osutatud asjaoludel laeva konstruktsiooni, varustuse, mehituse, elu- ja töötingimuste ning laeval kehtivate töömeetodite täitmise osas.

11. Laiendatud kontroll – kontroll, ð mille kohaldamisala hõlmab vähemalt VIII lisa C osas loetletud elemente. Laiendatud kontroll võib vajadusel sisaldada üksikasjalikumat kontrolli kooskõlas artikli 7 lõikega 3 ï.artiklis 7 osutatud kontroll.

òuus

12. Kaebus – mis tahes teave või aruanne, mille esitab kapten, laevapere liige, kutseorganisatsioon, ühendus, ametiühing või isik, kes on huvitatud laeva ohutusest, sealhulgas laevapere ohutusest ja terviseohtudest, elu- ja töötingimustest laeval ning saaste vältimisest.

ê95/21/EÜ

13. Kinnipidamine – laeva merelemineku ametlik keelamine seoses avastatud puudustega, mis eraldiseisvana või koos muudavad laeva meresõiduks kõlbmatuks.

òuus

14. Sissesõidukeelu korraldus – dokument, mis väljastatakse laeva kaptenile või laeva eest vastutavale laevaühingule ning millega neid teavitatakse laeva sissesõidukeelust ühenduse sadamatesse.

ê95/21/EÜ

15. Toimingukatkestamine – laeva toimingu jätkamise ametlik keelamine seoses avastatud puudustega, mis eraldiseisvana või koos muudaksid toimingu jätkamise ohtlikuks.

òuus

16. Laevaühing – laeva juriidilisest isikust omanik või mis tahes muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja, või meeskonnata laeva prahtija, kes on võtnud laevaomanikult vastutuse laeva kasutamise eest ning kes sellist vastutust võttes on nõustunud enda kanda võtma kõik rahvusvahelise meresõiduohutuse (ISM) koodeksiga kehtestatud kohustused ja kogu vastutuse.

17. Tunnustatud organisatsioon – klassifikatsiooniühing või muu eraõiguslik asutus, kes täidab seadusjärgseid ülesandeid lipuriigi ametiasutuse nimel.

18. Seadusjärgne tunnistus – tunnistus, mis antakse välja lipuriigi poolt või selle nimel vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele.

19. Klassifikatsioonitunnistus – tunnustatud organisatsiooni väljaantud dokument, millega tõendatakse laeva sobivust teatavaks kasutuseks või otstarbeks kooskõlas kõnealuse tunnustatud organisatsiooni sätestatud ja avaldatud eeskirjade ning määrustega.

20. Kontrolliandmebaas – sadamariigi kontrollialaseid dokumente sisaldav keskne teabesüsteem.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel 3

Reguleerimisala

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse mis tahes laeva ja selle laevapere suhtes, mis ð peatub liikmesriigi sadamas või ankrukohas. ï

a) külastab liikmesriigi sadamat või avamererajatist või

b) on ankrus sellise sadama või rajatise juures.

ð Käesoleva direktiivi kohaldamisel võib liikmesriik kooskõlas rahvusvaheliste seadustega kasutada ka kontrollimise ja kinnipidamise õigust laeva suhtes, mis viibib tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes või on ankrus avamererajatise või mõne muu rajatise juures tema jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes. ï

Käesolev artikkel ei mõjuta õigust sekkuda, mida liikmesriik saab kasutada asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel.

2. Laevade puhul, mille kogumahutavus on alla 500 tonni, kohaldavad liikmesriigid asjakohase konventsiooni asjakohaseid nõudeid ning selles osas, millele konventsioon ei laiene, võtavad vajalikke meetmeid, selle tagamiseks, et asjaomased laevad ei ohusta selgelt meresõiduohutust, tervist ega keskkonda. Käesoleva lõike kohaldamisel juhinduvad liikmesriigid vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi lisast 1.

3. Liikmesriigid tagavad, et kontrollides laeva, mis sõidab konventsiooniga mitteühinenud riigi lipu all, ei kohtle nad seda laeva ja laevapere soodsamatel tingimustel kui laeva, mis sõidab konventsiooniga ühinenud riigi lipu all.

4. Käesoleva direktiivi rakendusalast jäävad välja kalalaevad, sõjalaevad, mereväe abilaevad, lihtsa ehitusega puidust laevad, mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad valitsusasutuste laevad ja lõbusõidujahid.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 3

ð uus

Artikkel 4

ð Liikmesriikide kohustused ï

Kontrolliorgan

òuus

1. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et kooskõlas rahvusvaheliste seadustega omada seaduslikku õigust käesolevas direktiivis osutatud kontrollide teostamiseks välisriikide laevadel.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 3

ð uus

ð 2. ï Liikmesriikidel on laevade kontrollimiseks kohased veeteede ametid vajaliku arvu töötajate, eelkõige kvalifitseeritud kontrollijatega (edaspidi „pädevad asutused“) ja nad võtavad mis tahes vajalikke meetmeid, et tagada oma pädevate asutuste ülesannete täitmine, nagu see on sätestatud käesolevas direktiivis. ð Eelkõige värbavad ja säilitavad nad vajaliku arvu töötajaid, sealhulgas kvalifitseeritud inspektoreid, võttes arvesse iga sadama laevaliikluse mahtu ja omadusi. ï

ð Liikmesriigid kehtestavad asjakohase korra, et vastavalt I lisa A.1 osa artiklile 8 tagada inspektorite olemasolu laiendatud ja kohustuslike kontrollide teostamiseks. ï

ê95/21/EÜ

Artikkel 5

Kontrollikohustused

òuus

1. Liikmesriigid annavad oma individuaalse panuse kontrollide tegemisse, mis koos teiste liikmesriikide ning vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riikide läbiviidud kontrollidega tagab selle, et kõiki Euroopa Liidu sadamatesse või ankrukohtadesse sisenevaid laevu kontrollitakse. Kõnealuse panusega tagatakse see, et suuremaks ohuks olevate laevade puhul on kontrollid põhjalikumad ning need toimuvad sagedamini.

Esimeses lõigus osutatud eesmärgi saavutamiseks kehtestatud kontrollikord sisaldab II lisas kirjeldatud elemente.

2. Lõikes 1 osutatud kontrolli üksikasjalikud eeskirjad võtab komisjon vastu artikli 24 teises lõikes osutatud korras.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 4 (kohandatud)

ð uus

Ö 3. Õ 1. ð Kuni lõikes 2 kavandatud meetmed ei ole veel jõustunud, moodustab ï Lõikes 2 ja artiklis 7 nimetatud kontrollide üldarv, mida iga liikmesriigi pädev asutus peab aastas läbi viima, moodustab vähemalt 25 % tema sadamaid aasta jooksul külastanud laevade keskmisest arvust, mis arvutatakse kolme viimase statistikaga hõlmatud aasta põhjal. ð Kõnealune aastane arv on kolme eelmise kalendriaasta kohta kättesaadavate andmete põhjal arvutatav keskmine. Aluseks võetud ajavahemik ei tohi lõppeda varem kui üks aasta enne kontrolliaasta algust. ï

òuus

4. Valides kontrollimiseks laevu, järgib pädev asutus I lisas sätestatud korda.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 4

2. a) Kui artiklis 7a ei sätestata teisiti, peab pädev asutus tagama artiklile 6 vastava kontrolli läbiviimise kõikidel laevadel, millele ei rakendata laiendatud kontrolli ning mille väljavalimistegur infosüsteemis Sirenac on üle 50, kui viimasest kontrollist vastastikuse mõistmise memorandumi piirkonna sadamas on möödunud vähemalt üks kuu.

b) Teiste laevade kontrollimiseks valimisel määravad pädevad asutused tähtsuse järjekorra järgmiselt:

- esimesena valitakse kontrolliks I lisa I osas loetletud laevad olenemata väljavalimistegurist,

- alanevas järjestuses valitakse I lisa II osas loetletud laevad vastavalt nende väljavalimisteguri väärtusele, mis kajastub infosüsteemis Sirenac.

3. Liikmesriigid ei kontrolli neid laevu, mida mis tahes liikmesriik on viimase kuue kuu jooksul kontrollinud, eeldusel et:

- laev ei ole loetletud I lisas,

- eelmisest kontrollist alates ei ole tuvastatud puudusi,

- kontrollimiseks puudub põhjendatud alus,

- laev ei kuulu lõike 2 punkti a alla.

ê95/21/EÜ

4. Lõike 3 sätteid ei kohaldata konventsioonides konkreetselt sätestatud kontrolli mis tahes toimingute suhtes.

5. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd prioriteetide ja tavade koostamisel, mis võimaldaksid tõhusamalt leida oletatavate puudustega laevad.

Kõik käesoleva artikli järgnevad muudatused, välja arvatud lõike 1 arv 25 %, tehakse artikli 19 sätete alusel.

òuus

Artikkel 6

Teavitamine laevade saabumisest

Liikmesriigi sadamat või ankrukohta külastava laeva kasutaja, esindaja või kapten teatab selle saabumisest vastavalt III lisale.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ð uus

Artikkel Ö 7 Õ 6

Kontrollikord

1. Pädevad asutused tagavad, et inspektorid vähemalt:

a) kontrollivad vajalikus ulatuses Ö IV Õ II lisas loetletud tunnistusi ja dokumente, ð mis peavad kooskõlas ühenduse meresõiduohutusalaste õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega pardal olema ï;

ð b) kontrollivad vajaduse korral, kas liikmesriigi või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi teostatud eelmise kontrolli käigus avastatud puudused on kõrvaldatud; ï

Ö c) Õ b) veenduvad laeva, kaasa arvatud masinaruumi, elu- ja olmeruumide üldseisukorras, Ö sealhulgas hügieenioludes, Õ ning hügieenitingimused.

òuus

2. Kui laevale on antud luba sadamast lahkuda, tingimusel et puudused kõrvaldatakse järgmises sadamas, piirdutakse järgmises sadamas kontrolli käigus selle kontrollimisega, kas kõnealused puudused on kõrvaldatud.

Oma ametialase arvamuse kohaselt võib inspektor siiski otsustada kontrolli laiendada, et kaasata täiendavaid kontrollimisi.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö 3. Õ 2. Inspektor võib kontrollida kõiki asjakohaseid tunnistusi ja dokumente, mis peavad vastavalt konventsioonidele laeval olema, välja arvatud Ö IV Õ II lisas loetletud tunnistused ja dokumendid.

Ö 4. Õ 3. Kui pärast lõigetes 1, 2 ja 3 osutatud kontrollimist on põhjendatud alus arvata, et laeva, selle varustuse või laevapere seisukord kaldub oluliselt kõrvale konventsiooni asjakohastest nõuetest, viiakse läbi üksikasjalikum kontroll, kaasa arvatud laeval kehtivate töömeetodite täitmise täiendav kontroll.

„Põhjendatud alus“ on olemas siis, kui inspektor leiab tõendeid, mis tema kui spetsialisti arvates õigustavad laeva, selle varustuse või laevapere üksikasjalikumat kontrollimist.

„Põhjendatud aluse“ näited on esitatud Ö V ja VII lisas C jaos Õ III.

Ö 5. Õ 4. Samuti järgitakse Ö VI Õ IV lisas osutatud laevakontrolli asjakohast korda ja suuniseid.

òuus

Kui VI lisa punktis 4 osutatud kord ja suunised erinevad kehtivatest ühenduse õigusaktidest, ei võta liikmesriigid vastu siseriikliku õiguse sätteid ega haldusmeetmeid, mille tulemuseks oleks kõnealuste ühenduse õigusaktidega vastuolus oleva korra või kontrollitegevuse rakendamine. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevaid asutusi teavitatakse õigeaegselt asjakohastest suunistest või asjakohasest korrast, mida tuleb rakendada kooskõlas ühenduse õigusaktidega, ning nad kontrollivad kõnealuste suuniste ja kõnealuse korra nõuetekohast rakendamist.

6. Inspektor järgib pardal toimuvate turvakontrollide läbiviimisel VII lisas sätestatud korda.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

Artikkel Ö 8 Õ 7

Teatavate laevade kohustuslik laiendatud kontroll

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ðuus

1. Mõnesse Ö VIII lisa punkti B Õ V lisa A osa kategooriasse kuuluvale laevale võib laiendatud kontrolli teha pärast 12 kuu möödumist viimasest laiendatud kontrollist ð liikmesriigi või ï vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumile allakirjutanud riigi sadamas.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

ðuus

2. Kui see laev valitakse kontrollimiseks vastavalt Ö I lisa punktile A.2, Õ artikli 5 lõike 2 punktile b, viiakse läbi laiendatud kontroll. Kahe laiendatud kontrolli vahelisel ajal võib siiski läbi viia artikli Ö 7 Õ 6 kohase kontrolli.

3. a) Lõikega 1 hõlmatud laeva kasutaja või kapten edastab V lisa B osas loetletud teabe igale liikmesriigile, mille sadamat ta külastab pärast 12 kuu möödumist viimasest laiendatud kontrollist. Nimetatud teave antakse vähemalt kolm päeva enne eeldatavat sadamasse saabumist või enne eelmisest sadamast lahkumist, kui reis kestab eeldatavalt alla kolme päeva.

b) ð Lõikes 1 osutatud ï laevale, mis ei täida ð artiklis 6 esitatud teavitamisnõudeid ï, mis ei täida punkti a, tehakse sihtsadamas ð või sihtankrukohas ï laiendatud kontroll.

Ö 3. Õ 4. Kui artiklist Ö 9 Õ 7a ei tulene teisiti, tagavad liikmesriigid laiendatud kontrolli läbiviimise lõikega Ö 1 Õ 3 hõlmatud laeval, mille väljavalimistegur on 7 või rohkem Ö nagu on osutatud I lisas, Õ esimeses sadamas, mida ta 12 kuu möödumisel viimasest Ö eelmisest Õ laiendatud kontrollist esimesena külastab.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 5 (kohandatud)

Juhtudel, kus liikmesriikidel ei ole eelkõige kontrollijate töölevõtmise ja koolitamisega seotud probleemide tõttu võimalik aegsasti suurendada jõudlust, et kõiki nõutavaid täiendavaid kontrolle läbi viia, lubatakse neil 1. jaanuarini 2003 oma kontrolliteenistust üles ehitada järk-järgult. Rotterdami sadama osas võib nimetatud tähtaega kuue kuu võrra pikendada. Komisjon teavitab taolisest pikendusest liikmesriike ja Euroopa Parlamenti.

Ö 4. Õ 5. Laiendatud kontroll viiakse läbi Ö VIII lisa punktis C Õ V lisa C osas sätestatud korras.

6. Kui on oht, et vastastikuse mõistmise memorandumi muudatus või muudatuse projekt nõrgestab käesoleva artikli kohast laiendatud kontrolli kohustust, esitab komisjon artikliga 18 loodud komiteele viivitamata meetmete projekti selliste väljavalimisteguri väärtuste taaskehtestamiseks, mis on käesoleva direktiivi eesmärkidega kooskõlas.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 6 (kohandatud)

ðuus

Artikkel Ö 9 Õ 7a

Menetlus juhuks, kui mõnd laeva ei ole võimalik kontrollida

1. Juhtudel, kui liikmesriigil ei ole võimalik funktsionaalsetel põhjustel kontrollida Ö I lisas Õ artikli 5 lõike 2 punktis a nimetatud laeva väljavalimisteguriga üle 50 või teostada artikli Ö 8 lõikes 3 Õ 7 lõikes 4 nimetatud kohustuslikku laiendatud kontrolli, teavitab liikmesriik kontrolli toimumatajäämisest viivitamata ð järgmise sadama pädevaid asutusi, kui see on liikmesriigi või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadam ï Sirenac-süsteemi.

2. Nimetatud juhtumid koos asjassepuutuvate laevade kontrollimatajätmise põhjustega tehakse iga kuue kuu järel teatavaks komisjonile. ð Lisaks sellele esitavad liikmesriigid artikli 8 lõikes 2 ja I lisa punktis A.1 osutatud kõnealuse kuue kuu jooksul teostatud kontrollide koguarvu. ï

ð Kõnealused teatised esitatakse nelja kuu jooksul alates selle ajavahemiku lõpust, mille kohta andmed kehtivad. ï

3. ð Kolme järjestikuse ï kKalendriaasta jooksul ei tohi ð lõikes 1 osutatud ï ð teostamata kontrollide ï selliste kontrollimatajätmiste arv ületada 5 % iga-aastasest lõikes 1 nimetatud kontrollimiseks ette nähtud, ð sel ajavahemikul ï liikmesriigi sadamaid külastavate laevade keskmisest üldarvust, mis arvutatakse kolme viimase statistikaga hõlmatud aasta põhjal.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 6 (kohandatud)

4. Lõikes 1 nimetatud laevadele tuleb teha vastavalt vajadusele kas Ö I lisa punktis A.1 Õ artikli 5 lõike 2 punktis a nimetatud Ö kohustuslik Õ kontroll või artikli Ö 8 lõikes 2 Õ 7 lõikes 4 nimetatud kohustuslik laiendatud kontroll järgmises külastatavas ühenduse sadamas.

5. Kui seda vajalikuks peetakse, muudetakse lõikes 3 nimetatud 5 % määra lähtuvalt komisjoni hinnangust artiklis Ö 24 lõige 2 Õ 19 osutatud sätestatud korras hiljemalt 22. juuliks 2008.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 7 (kohandatud)

ðuus

Artikkel Ö 10 Õ 7b

Teatavate laevade sissesõidu keelamine

1. Liikmesriik tagab, et ð IX lisa punktis A loetletud kriteeriumidele vastavat ï XI lisa A osa mõnda kategooriasse kuuluvat laeva ei lubata tema sadamatesse ð ega ankrukohtadesse ï, välja arvatud artikli ð 15 lõikes 6 ï 11 lõikes 6 nimetatud juhtudel., kui laev:

kas

– sõidab vastastikuse mõistmise memorandumi aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kuuluva riigi lipu all ja

– seda on viimase 24 kuu jooksul vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud riikide sadamates enam kui kaks korda kinni peetud

või

– sõidab riigi lipu all, mis on vastastikuse mõistmise memorandumi aastaaruandes avaldatud musta nimekirja kantud märkega „väga suur oht“ või „suur oht“ ja

– seda on viimase 36 kuu jooksul vastastikuse mõistmise memorandumile allakirjutanud riikide sadamates enam kui üks kord kinni peetud.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 7 (kohandatud)

ðuus

Sissesõidukeeld on kohaldatav alates hetkest, mil laeval on lubatud väljuda ð on väljunud sadamast või ankrukohast ï, kus see on vastavalt teist või kolmandat korda kinni peetud ð ning kus on väljastatud sissesõidukeelu korraldusï.

2. Lõike 1 kohaldamisel järgivad liikmesriigid IX XI lisa Ö punktis Õ B osas sätestatud korda.

3. Komisjon avaldab iga kuue kuu järel teabe laevade kohta, mille sissesõit ühenduse sadamatesse on käesoleva artikli alusel keelatud.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 8 (kohandatud)

Artikkel Ö 11 Õ 8

Kaptenile antav kontrollakt

Kontrolli, üksikasjalikuma kontrolli või laiendatud kontrolli lõpetamisel koostab kontrollija vastavalt Ö X Õ IX lisale akti. Kontrollakti koopia antakse laeva kaptenile.

òuus

Artikkel 12

Kaebused

Uuritakse kõiki kaebusi, mis käsitlevad tingimusi laeva pardal.

Kui pädev asutus peab kaebust selgelt põhjendamatuks, teavitab ta kaebuse esitajat oma otsusest ja selle põhjustest.

Kaebuse esitanud isikut ei tehta asjaomase laeva kaptenile või omanikule teatavaks. Inspektor tagab konfidentsiaalsuse vestluse ajal laevapere liikmetega.

Liikmesriigid teavitavad lipuriigi valitsust põhjendatud kaebustest, ja võetud järelmeetmetest ning esitavad vajaduse korral koopia ka Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO).

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Artikkel Ö 13 Õ 9

Puuduste kõrvaldamine ja laeva kinnipidamine

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 9 alapunkt a (kohandatud)

1. Pädev asutus veendub, et kõik artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 osutatud kontrolli tulemusel kinnitust leidnud või ilmnenud puudused on kõrvaldatud või kõrvaldatakse kooskõlas konventsioonidega.

ê95/21/EÜ

2. Puuduste korral, mis ohustavad selgelt meresõiduohutust, tervist või keskkonda, tagab laeva kontrolliva sadamariigi pädev asutus laeva kinnipidamise või peatab toimingu, mille käigus puudused on ilmnenud. Kinnipidamiskorraldust või toimingu peatamist ei tühistata enne, kui oht on kõrvaldatud või kui see asutus on teinud otsuse, et laev võib, täites mis tahes vajalikke tingimusi, sõita merele või jätkata toimingut, ohustamata meresõiduohutust ja reisijate või laevapere tervist või teisi laevu või kui puudub merekeskkonna põhjendamatu kahjustamise oht.

òuus

3. Ilma et see piiraks kooskõlas määrusega (EÜ) 725/2004 kehtestatud piiranguid seoses turvalisusega, võidakse pädeva asutuse väljaantud kinnipidamiskorraldusega:

a) anda korraldus, et laev jääb teatavasse asukohta või liigub teatavasse ankru- või kaikohta; ja

b) täpsustada olukorda, millest tulenevalt laeva kapten võib laeva täpsustatud asukohast ohutuskaalutlustel või reostuse vältimiseks ära viia.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 9 alapunkt b (kohandatud)

ðuus

Ö 4. Õ 3. Oma ametialase arvamuse kujundamisel laeva kinnipidamise kohta järgib inspektor Ö XI Õ VI lisas kehtestatud kriteeriume.

Seejuures Ö Kui sellega seoses kontrolli käigus avastatakse, et laev Õ peetakse laev kinni, kui see ei ole varustatud toimiva reisiinfo salvestiga, kui selle kasutamine on vastavalt ð Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2002/59/EÜ[12] ï XII lisale kohustuslik, Ö tagab pädev asutus laeva kinnipidamise Õ .

Kui ð kinnipidamist õigustavaid puudusi ï seda puudust ei ole võimalik koheselt kõrvaldada sadamas, kus laev kinni peeti, võib pädev asutus lubada laeval edasi sõita ð kinnipidamissadamale lähimasse võimalikku laevaremonditehasesse ï lähimasse sobivasse sadamasse, kus puuduse Ö võib Õ koheselt kõrvaldatakseda, või nõuda, et ð puudused ï puuduse kõrvaldatamistkse maksimaalselt 30päevase tähtaja jooksul ð kooskõlas vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis kehtestatud suunistega ï. Sellisel juhul kohaldatakse artikliga Ö 15 Õ 11 ettenähtud korda.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö 5. Õ 4. Erakordsetel asjaoludel, kui laeva üldseisukord ilmselgelt ei vasta standarditele, võib pädev asutus lükata selle laeva kontrolli edasi, kuni vastutavad isikud on astunud vajalikke samme, et tagada vastavus konventsioonide asjakohastele sätetele.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 9 alapunkt c (kohandatud)

Ö 6. Õ 5. Ö Laeva kinnipidamise korral Õ Kui artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 osutatud kontrolli tulemusel on põhjust laev kinni pidada, teatab pädev asutus kirjalikult ja koos kontrollaktiga viivitamata kõikidest sekkumist nõudvatest asjaoludest selle riigi Ö lipuriigi Õ valitsusele, või kui see ei ole võimalik, kelle lipu all laeval on õigus sõita (edaspidi „lipuriigi valitsus“), või konsulile või tema puudumisel riigi lähimale diplomaatilisele esindajale. Lisaks teavitatakse vajaduse korral selleks määratud kontrollijaid või klassifikatsioonitunnistuste väljaandmise eest vastutavaid tunnustatud organisatsioone, kes on vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele lipuriigi nimel laeva tunnistused välja andnud.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö 7. Õ 6. Käesoleva direktiivi sätteid kohaldatakse ilma, et see piiraks konventsioonide lisanõudeid, mis käsitlevad sadamariigi kontrolliga seotud teatamis- ja aruandluskorda.

Ö 8. Õ 7. Sadamariigi kontrolli tegemisel käesoleva direktiivi kohaselt püütakse kõigiti vältida laeva põhjendamatut kinnipidamist või põhjendamatuid viivitusi. Kui laev peetakse põhjendamatult kinni või tekitatakse põhjendamatuid viivitusi, on omanikul või kasutajal õigus mis tahes kantud kahjude hüvitamisele. Iga väidetava põhjendamatu kinnipidamise või viivitamise puhul lasub tõendamiskohustus laeva omanikul või kasutajal.

òuus

9. Selleks et leevendada sadamas tekkivaid ummikuid, võib pädev asutus lubada viia kinnipeetav laev üle sadama muusse osasse, tingimusel et sellega ei kaasne ohtu. Sadamas tekkivate ummikute ohtu ei võeta siiski arvesse kinnipidamist või kinnipidamisest vabastamist käsitleva otsuse tegemisel.

Sadamate valdajad teevad pädeva asutusega koostööd, et hõlbustada kinnipeetavate laevade paigutamist.

ê98/25/EÜ artikli 1 punkt 2

Artikkel 9a

ISM tunnistuste puudumise korral kohaldatav menetlus

1. Kui kontrollimise tulemusena selgub, et laeval, mille suhtes tuleb kontrollimise päeval ühenduses kohaldada ISM koodeksit, puudub nõuetele vastavuse tunnistus või rahvusvahelise laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise koodeksi (ISM koodeks) alusel välja antud meresõiduohutuse korralduse tunnistus, peab pädev asutus tagama, et laev kinni peetakse.

2. Olenemata lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni puudumisest, võib pädev asutus, juhul kui kontrollimise käigus ei avastata muid kinnipidamist nõudvaid puudusi, tühistada kinnipidamiskorralduse, et vältida sadamas tekkivaid ummikuid. Kui niisugune otsus vastu võetakse, teatab pädev asutus sellest viivitamata teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et kõikidel laevadel, millel on lubatud liikmesriigi sadamast lahkuda lõikes 2 nimetatud tingimuste alusel, oleks keelatud sisse sõita kõikidesse ühenduse sadamatesse, välja arvatud artikli 11 lõikes 6 nimetatud juhtudel, kuni laevaomanik või kasutaja on kinnipidamiskorralduse andnud liikmesriigi pädevale asutusele rahuldaval viisil tõendanud, et laeval on ISM koodeksi alusel välja antud kehtivad tunnistused. Kui on avastatud artikli 9 lõikes 2 nimetatud puudused ja neid ei ole võimalik kõrvaldada kinnipidamissadamas, kohaldatakse ka artikli 11 asjaomaseid sätteid.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Artikkel Ö 14 Õ 10

Kaebuse esitamise õigus

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 10

1. Laeva omanikul või kasutajal või tema esindajal liikmesriigis on õigus esitada kaebus pädeva asutuse kinnipidamisotsuse või sissesõidu keelamise kohta. Kaebus ei too kaasa kinnipidamise või sissesõidukeelu tühistamist.

ê95/21/EÜ

2. Selleks peavad liikmesriigid sätestama kooskõlas nende siseriiklike õigusaktidega kohase korra ja tagama selle toimimise.

3. Pädev asutus teavitab kohaselt laeva kaptenit lõikes 1 osutatud kaebuse esitamise õigusest.

òuus

4. Kui laeva omaniku, kasutaja või tema esindaja esitatud kaebuse või nõude tulemusena tühistatakse kinnipidamine või sissesõidukeeld või muudetakse seda:

a) tagab liikmesriik, et vastavalt sellele muudetakse viivitamata kontrolliandmebaasi,

b) tagab liikmesriik, kus kinnipidamis- või sissesõidukeelu korraldus on välja antud, et vastavalt artiklile 19 avaldatud teave parandatakse 24 tunni jooksul pärast sellise otsuse vastuvõtmist.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

Artikkel Ö 15 Õ 11

Kontrolli ja kinnipidamiste järelmeetmed

1. Kui artikli Ö 13 Õ 9 lõikes 2 osutatud puudusi ei saa kõrvaldada kontrollisadamas, võib selle liikmesriigi pädev asutus lubada kõnealusel laeval sõita ð järelmeetmete võtmist võimaldavasse kinnipidamissadamale lähimasse laevaremonditehasesse ï lähimasse kohasesse laevaremonditehasesse, mille on valinud kapten ja asjaomased asutused, eeldusel et täidetakse tingimusi, mille on kindlaks määranud lipuriigi pädev asutus ja millega on nõustunud see liikmesriik. Nende tingimustega tagatakse, et laev saab sõita, ohustamata meresõiduohutust ja reisijate või laevapere tervist või teisi laevu, ning et puudub merekeskkonna põhjendamatu kahjustamise oht.

òuus

2. Kui otsus saata laev laevaremonditehasesse tuleneb mittevastavusest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsioonile A. 744(18), kas seoses laeva dokumentidega või laeva konstruktsioonivigade ja -puudustega, võib pädev asutus nõuda, et vajalikud paksuse mõõtmised tehakse kinnipidamissadamas enne, kui laeval lubatakse sealt lahkuda.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö 3. Õ 2. Lõikes 1 osutatud asjaoludel teatab kontrollisadama liikmesriigi pädev asutus reisi kõik tingimused laevaremonditehase asukohariigi pädevale asutusele, artikli Ö 13 lõikes 6 Õ 9 lõikes 5 nimetatud isikutele ja mis tahes teisele kohasele asutusele.

3. Lõikes 2 osutatud poolte teavitamine toimub vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumi lisale 2.

Sellise teatise saanud liikmesriigi pädev asutus teatab võetud meetmetest teatise saatnud asutusele.

4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et Ö ühenduse sadamasse sissesõidu keeld kehtestatakse Õ lõikes 1 osutatud merelaevadel suhtes, mis:

Ö a) Õ i) ei täida mis tahes kontrollisadama liikmesriigi pädeva asutuse kindlaksmääratud tingimusi või

Ö b) Õ ii) keelduvad täitmast konventsioonide asjakohaseid nõudeid, ega sõida nimetatud laevaremonditehasesse,.

keelatakse siseneda ühenduse mis tahes sadamasse Ö Selline keeld kehtib, Õ kuni omanik või kasutaja on esitanud tõendid veenmaks laeva puudused avastanud liikmesriigi pädevat asutust, Ö ning tõendanud, Õ et laev vastab täielikult konventsioonide kõikidele asjakohastele nõuetele.

5. Lõike 4 punktis Ö a Õ i osutatud asjaolude korral teatab laeva puudused avastanud liikmesriigi pädev asutus neist viivitamata kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Lõike 4 punktis Ö b Õ ii osutatud asjaolude korral teatab liikmesriigi, kus asub laevaremonditehas, pädev asutus neist viivitamata kõikide teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

Enne sissesõidu keelamist võib liikmesriik taotleda konsultatsioone kõnealuse laeva lipuriigi valitsusega.

6. Olenemata Ö Erandina Õ lõike 4 sätetest võib sadamariigi asjaomane asutus lubada laeval siseneda konkreetsesse sadamasse vääramatu jõu puhul või hädavajalikel ohutuse kaalutlustel või reostusohu vähendamiseks või minimeerimiseks või puuduste kõrvaldamiseks, eeldusel et selle liikmesriigi pädev asutus on veendunud, et laeva omanik, kasutaja või kapten on rakendanud ohutu sissesõidu tagamiseks piisavad meetmed.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

Artikkel Ö 16 Õ 12

Inspektorite kutsealased nõuded

1. Kontrolli viivad läbi ainult Ö XII Õ VII lisas osutatud erialase ettevalmistuse kriteeriumidele vastavad inspektoridð , keda pädev asutus on volitanud teostama sadamariigi kontrolli ï .

2. Kui sadamariigi pädeval asutusel puudub nõutav erialane asjatundlikkus, võib selle pädeva asutuse inspektorit abistada nõutavat asjatundlikkust omav isik.

3. Sadamariigi kontrolli tegevatel ð pädevatel asutustel, ï inspektoritel ja neid abistavatel isikutel ei ole ärihuve seoses kontrollisadamaga ega kontrollitavate laevadega, samuti ei tohi inspektorid töötada töö- või töövõtulepingu alusel valitsusvälistes organisatsioonides, mis annavad välja seadusega ettenähtud tunnistusi ja klassifikatsioonitunnistusi või mis teevad nende laevatunnistuste väljaandmiseks vajalikke ülevaatusi.

4. Igal inspektoril on isiklik dokument isikutunnistuse näol, mille on välja andnud tema pädev asutus kooskõlas ð komisjoni direktiiviga 96/40/EÜ[13] ï siseriiklike õigusaktiga ja mis näitab, et inspektoril on lubatud kontrolli teha.

ê95/21/EÜ

Isikutunnistuse ühine näidis koostatakse artiklis 19 sätestatud korras.

òuus

5. Liikmesriigid tagavad, et inspektorite pädevust kontrollitakse ning nende teadmisi testitakse vastavalt lisale XII, enne kui neil lubatakse teostada kontrolle ning seejärel iga viie aasta möödudes.

6. Liikmesriigid tagavad, et inspektorid saavad asjakohase koolituse seoses käesolevas direktiivis sätestatud muudatustega sadamariigi kontrollikorras ning seoses muudatustega konventsioonides.

7. Koostöös liikmesriikidega arendab ja edendab komisjon ühenduse ühtlustatud kava, mis käsitleb inspektorite kvalifikatsiooni ja koolitust.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

Artikkel Ö 17 Õ 13

Lootside ja sadamate valdajate ettekanded

1. ð Liikmesriigid võtavad asjakohased meetmed tagamaks, et nende lootsid, kes tegelevad laevade kai äärde viimisega või sealt toomisega või liikmesriigi sadamasse suunduva või liikmesriigisisest transiiti teostava laevaga ï Liikmesriikide lootsid, kes tegelevad laevade kai äärde viimisega või sealt toomisega või liikmesriigi sadamasse suunduva laevaga, teatavad viivitamata sadamariigi või rannikuriigi pädevale asutusele, nagu see on asjakohane, mil iganes nad oma tavapäraste ülesannete käigus avastavad puudusi, mis võivad ohustada laeva ohutut juhtimist või merekeskkonda.

2. Kui sadamate valdajad oma tavapäraste ülesannetega käigus avastavad, et nende sadamas oleval laeval on puudusi, mis võivad ohustada laeva ohutut juhtimist või mis on põhjendamatuks ohuks merekeskkonnale, teavitab sadama valdaja sellest viivitamata kõnealuse sadamariigi pädevat asutust.

òuus

3. Liikmesriigid nõuavad, et lootsid ja sadamate valdajad kasutaksid XIII lisas esitatud näidisaruannet või samaväärset aruannet võimaluse korral elektroonilisel kujul.

Liikmesriigid tagavad, et seoses lootside ja sadamate valdajate teatatud puudustega võetakse nõuetekohased järelmeetmed.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal lõigete 1 ja 2 rakendamist käsitleva aruande, mis sisaldab üksikasjalikku teavet lootside ja sadamate valdajate esitatud puuduste osas võetud järelmeetmete kohta.

ê95/21/EÜ

ðuus

Artikkel 18 14

Koostöö

1. Iga liikmesriik ð tagab, et tema sadamate valdajad ja muud asjaomased ametiasutused või organid esitavad sadamariigi kontrolli eest vastutavale pädevale asutusele järgmise nende valduses oleva teabe: ï näeb ette koostöö oma pädeva asutuse, sadamate valdajate ja teiste asjaomaste asutuste või kaubanduslike organisatsioonide vahel selle tagamiseks, et tema pädev asutus saab kogu asjakohase teabe sadamaid külastavate laevade kohta.

ð – teave, mis on esitatud vastavalt III lisale; ï

ð – teave laevade kohta, mis ei ole järginud teavitamisnõudeid vastavalt käesolevale direktiivile ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele 2000/59/EÜ[14] ja 2002/59/EÜ[15] ning vajaduse korral määrusele (EÜ) nr 725/2004; ï

ð – teave laevade kohta, mis on läinud merele, ilma et need vastaksid direktiivi 2000/59/EÜ artiklitele 7 või 10; ï

ð – teave laevade kohta, mille suhtes on turvalisusega seotud põhjustel kehtestatud sissesõidukeeld või mis on sadamast välja saadetud. ï

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 11 (kohandatud)

ðuus

2. Liikmesriigid järgivad teabevahetuse ning nende pädeva asutuse ja kõigi teiste liikmesriikide pädevate asutuste vahelise koostöö sätteid ning kasutavad loodud sidekanaleid oma pädeva asutuse, komisjoni ja Ö kontrolliandmebaasi Õ Prantsusmaal St Malos tegutseva infosüsteemi Sirenac vahel.

ð Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada kontrolliandmebaasi ajakohastamine seoses käesolevast direktiivist tulenevate nõuetega. ï

Artikli 5 lõikes 2 ja artiklis 7 nimetatud kKontrollide teostamiseks teevad kontrollijad päringu teabesüsteemi Equasis kaudu kättesaadavatest laevade kontrollimisega seotud avalikest ja eraandmebaasidest.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

3. ð Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada kontrollimisi käsitleva teabe viivitamatu lisamine kontrolliandmebaasi. ï

Ö Käesolevas Õ Llõikes 2 osutatud teave on lisades ð X ja XIV ï osutatud teave ð ja kogu laeva väljavalimisel arvessevõetav asjaomane teave kooskõlas artikli 5 lõikega 4. ï

ê1999/97/EÜ artikli 1 punkt 2 (kohandatud)

Artikkel Ö 19 Õ 15

Teabe avaldamine

ê1999/97/EÜ artikli 1 punkt 2

ðuus

1. Iga liikmesriigi pädev asutus võtab vajalikud meetmed, et tagada ð kontrolle, kinnipidamisi ja sissesõidukeelde käsitleva teabe avaldamine kooskõlas XIV lisaga. ïVIII lisa I osas loetletud andmed kinnipeetud laevade ja niisuguste laevade kohta, millel eelmise kuu jooksul keelati sissesõit kõnealuse liikmesriigi sadamasse, avaldatakse vähemalt kord kuus.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 12

2. VIII lisa I ja II osas loetletud teave ning andmed direktiivi 94/57/EÜ artikli 15 lõikes 3 nimetatud klassi muutmise, peatamise ja äravõtmise kohta on kättesaadavad Sirenac-süsteemis. See tehakse teabesüsteemi Equasis vahendusel kättesaadavaks niipea, kui see on pärast kontrolli lõpuleviimist või kinnipidamise lõpetamist võimalik.

ê1999/97/EÜ artikli 1 punkt 2

3. Liikmesriigid ja komisjon teevad koostööd lõikes 2 nimetatud asjakohase tehnilise korra kehtestamiseks.

4. Infosüsteemi Sirenac muudetakse vajaduse korral eespool nimetatud nõuete rakendamiseks.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 13 (kohandatud)

Ö 2. Õ 5. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta vastutusega seotud siseriiklike õigusaktide kohaldamist.

òuus

Artikkel 20

Laevade kasutajate ja laevaühingute tegevust hõlmav must nimekiri

Igal aastal koostab ja avaldab komisjon musta nimekirja laevade kasutajate ja laevaühingute tegevuse kohta vastavalt XV lisas sätestatud korrale ja kriteeriumidele.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Artikkel Ö 21 Õ 16

Kulude hüvitamine

1. Kui artiklites Ö 7 ja 8 Õ 6 ja 7 osutatud kontrolli käigus kinnitust leidnud või avastatud, konventsiooninõuetega seotud puudused õigustavad laeva kinnipidamist, kannab kõik mis tahes tavalisel aruandeperioodil tehtud kontrolliga seotud kulud laeva omanik või kasutaja või tema esindaja sadamariigis.

2. Kõik artikli Ö 15 lõike 4 ja artikli 10 Õ 11 lõike 4 alusel liikmesriigi pädeva asutuse tehtud kontrolliga seotud kulud kannab laeva omanik või kasutaja.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 14 (kohandatud)

Ö 3. Õ 2a. Kui laev peetakse kinni seoses puudustega või artiklis 9 ja VI lisas sätestatud kehtivate tunnistuste puudumisega, kannab kõik laeva sadamas kinnipidamise kulud laeva omanik või kasutaja.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö 4. Õ 3. Kinnipidamist ei tühistata, enne kui kulud on täielikult makstud või nende tasumiseks on antud piisav tagatis.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 15 (kohandatud)

Artikkel Ö 22 Õ 17

Rakendamise järelevalveks vajalikud andmed

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 15 (kohandatud)

Liikmesriigid esitavad komisjonile Ö XVI Õ X lisas loetletud teabe nimetatud lisas märgitud ajavahemike järel.

òuus

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada komisjoni täielik ja piiranguteta juurdepääs artikli 18 lõikes 2 osutatud kontrolliandmebaasis sisalduvale teabele.

Artikkel 23

Nõuete täitmise ja tegevuse järelevalve liikmesriikides

Selleks et tagada käesoleva direktiivi tõhus rakendamine ja teostada ühenduse sadamariigi kontrollikorra üldise toimimise alast järelevalvet kooskõlas määruse (EÜ) nr 1406/2002 artikli 2 punkti b alapunktiga i, kogub komisjon vajalikku teavet ja teeb kontrollkülastusi liikmesriikidesse.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 15 (kohandatud)

Artikkel Ö 24 Õ 18

Komitee

ê2002/84/EÜ artikli 4 punkt 2 (kohandatud)

1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on asutatud laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS) asutamist käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 2099/2002[16] artikliga 3.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 15

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7, võttes arvesse selle artiklis 8 sätestatut.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 ettenähtud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma kodukorra.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Artikkel Ö 25 Õ 19

Muutmise kord

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 16 (kohandatud)

Käesolevat direktiivi võib muuta artikli Ö 24 lõikes 2 Õ 18 lõikes 2 sätestatud Ö osutatud Õ korras, et:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 16 (kohandatud)

ðuus

a) kohandada artiklis 5 (välja arvatud selle lõikes 1 osutatud arvu 25 %) ning ð artiklites 5–17 ja 19–22 ï ning neis osutatud lisades nimetatud liikmesriikide kohustusi käesoleva direktiivi rakendamisest saadud kogemustega ja võttes arvesse vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi arenguid;

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

b) kohandada lisasid, võtmaks arvesse ð ühenduse mereohutuse ja -turvalisuse alaste õigusaktide ning ï asjaomaste rahvusvaheliste organite konventsioonide, protokollide, koodeksite ja resolutsioonide ning vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi jõustunud muudatusi;

ê2002/84/EÜ artikli 4 punkti 3 alapunkt a (kohandatud)

ðuus

c) ð muuta määratlusi ja ï artiklis 2 lõikes 1 ajakohastada käesoleva direktiivi kohaldamisel oluliste rahvusvaheliste konventsioonide loetelu.

ê2002/84/EÜ artikli 4 punkti 3 alapunkt b

Artiklis 2 nimetatud rahvusvahelise õiguse aktides tehtud muudatused võib käesoleva direktiivi reguleerimisalast välja jätta määruse (EÜ) nr 2099/2002 artikli 5 alusel.

òuus

Artikkel 26

Uue kontrollikorra integreerimine ühenduse õigusaktidesse

Vastavalt artiklis 24 lõikes 2 osutatud korrale võib võtta täiendavaid meetmeid, et:

- määrata kindlaks iga ohuparameetri väärtused.

Lipuriigi tegevusele ning klassifikatsiooniühingu ja laevaühingute tegevusega seotud osadele tuleks anda suurem väärtus kui muudele kriteeriumidele;

- määrata kindlaks ohuparameetrite kombinatsioonid, mis vastavad igale laeva riskiprofiili tasandile;

- töötada välja kriteeriumid ja kord, mis hõlmavad kontrollide tüüpi või kohaldamisala;

- töötada välja liikmesriikide kontrollikohustusi käsitlevad põhimõtted ja meetodid.

Igal aastal vaatab komisjon läbi laeva ohuparameetrite rakendamise ja teeb vajaduse korral artikli 24 lõikes 2 näidatud korras kohase ettepaneku, et kohandada väärtusi vastavalt saadud kogemustele või poliitikaeesmärkidele, mida soovitakse saavutada.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 17 (kohandatud)

Artikkel Ö 27 Õ 19a

Ö Sanktsioonid Õ Karistused

Liikmesriigid määravad kindlaks Ö sanktsioonide Õ karistuste süsteemi, mida rakendatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik nende Ö sanktsioonide Õ karistuste kohaldamiseks vajalikud meetmed. Sätestatavad Ö sanktsioonid Õ karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

ê2001/106/EÜ artikkel 3 (kohandatud)

ðuus

Ö Artikkel 28 Õ

Ö Läbivaatus Õ

Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi hiljemalt ð 18 kuud pärast käesoleva direktiivi siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaja lõppu ï 22. juulil 2006. Läbivaatusel kontrollitakse muu hulgas sadamariigi kontrolliga tegelevate kontrollijate arvu igas liikmesriigis ning läbiviidud kontrollide, sealhulgas kohustuslike laiendatud kontrollide arvu.

Komisjon teeb läbivaatuse tulemused teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning otsustab läbivaatuse põhjal, kas käesolevas valdkonnas on tarvis muutmise direktiivi või täiendavaid õigusakte.

ê

Artikkel 29

Rakendamine ja teavitamine

1. Liikmesriigid jõustavad artiklite […] ja lisade […] punktide [..] [varasema direktiiviga võrreldes sisuliselt muudetud artiklite ja nende alajaotuste ning lisade punktide ] täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 18 kuu möödumisel artiklis 31 kehtestatud kuupäevast. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Samuti peavad liikmesriigid lisama märkuse, et kehtivates õigusnormides esinevaid viiteid käesoleva direktiiviga kehtetuks tunnistatud direktiivi(de)le käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile. Liikmesriigid otsustavad selliste viidete tegemist ja kõnealuse märkuse sõnastust käsitlevad üksikasjad.

3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide teksti.

4. Lisaks teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu edusammudest käesoleva direktiivi rakendamisel liikmesriikides.

Artikkel 30

Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 95/21/EÜ, mida on muudetud XVII lisa A osas loetletud direktiividega, tunnistatakse kehtetuks alates [uuesti sõnastatud direktiivi jõustumise kuupäev], ilma et see piiraks liikmesriikide kohustusi, mis seonduvad XVII lisa B osas nimetatud direktiivide siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja neid tuleb lugeda XVIII lisas esitatud vastavustabeli kohaselt.

Artikkel 31

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikleid […] ja lisade […] punkte [..] [varasema direktiiviga samaks jäänud artikleid ja nende alajaotusi ning lisade punkte] kohaldatakse alates uuesti sõnastatud direktiivi jõustumisest. [päev pärast esimeses lõikes kindlaksmääratud kuupäeva].

Artikkel 32

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 1 (kohandatud)

I LISA

ESMAJÄRJEKORRAS KONTROLLITAVADTE LAEVADE Ö VÄLJAVALIMINE Õ

(osutatud artikli 5 lõikes 4 2)

ò uus

A. Kontrollikohustused

1. Pädev asutus tagab, et kontroll viiakse läbi sadamas või ankrukohas viibival laeval, välja arvatud juhul, kui laev on valitud välja laiendatud kontrolliks, ning kui laeva väljavalimistegur kontrolliandmebaasis on suurem kui 50, tingimusel et viimasest liikmesriigi või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi teostatud kontrollist on möödunud vähemalt üks kuu.

2. Muude laevade kontrollimiseks valimisel määravad pädevad asutused tähtsuse järjekorra järgmiselt:

a) esimesena valitakse kontrolliks käesoleva lisa B.I osas loetletud laevad olenemata nende väljavalimistegurist,

b) B.II osas loetletud laevad valitakse alanevas järjestuses, vastavalt nende väljavalimisteguri väärtusest tulenevast tähtsuse järjekorrast, millele on osutatud kontrolliandmebaasis, tingimusel et viimasest Euroopa Liidu liikmesriigi või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmava piirkonna sadamas või ankrukohas teostatud kontrollist on möödunud vähemalt üks kuu.

3. Liikmesriigid ei kontrolli laevu, mida Euroopa Liidu liikmesriik või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumiga hõlmatud piirkonna riik on viimase kuue kuu jooksul kontrollinud, eeldusel et:

a) laeva, välja arvatud laiendatud kontrolliks valitud laeva väljavalimistegur on väiksem kui 7,

b) laev ei kuulu esmajärjekorda vastavalt B.I osale,

c) eelmisest kontrollist alates ei ole tuvastatud puudusi,

d) kontrollimiseks puudub põhjendatud alus,

e) laev ei kuulu punkti 2 alapunkti a alla.

4. Vajaduse korral käsitatakse vastavalt direktiivi 1999/35/EÜ[17] artiklitele 6 ja 8 vastuvõtjariigi teostatud ro-ro tüüpi reisiparvlaeva või kiirreisilaeva vaatlust üksikasjalikuma või laiendatud kontrollina ning see lisatakse sellisena kontrolliandmebaasi. Puuduste korral, mis ohustavad selgelt ohutust, tervist või keskkonda, peetakse laev kinni vastavalt artiklile 13.

B. ESMAJÄRJEKORRAS KONTROLLITAVAD LAEVAD

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 1 (kohandatud)

ðuus

Ö B. Õ I. ESMATÄHTSAD TEGURID

Olenemata väljavalimisteguri väärtusest, loetakse järgmised laevad tingimusteta kontrollimise esmajärjekorda.

1. Laevad, milles lootside või sadamavaldajate ettekande põhjal on puudusi, mis võivad ohustada laevade ohutut sõitu (direktiivi 93/75/EMÜ[18] ja käesoleva direktiivi artikli 13 alusel) Ö või olla keskkonnale ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 17 Õ .

2. Laevad, mis ei täida ð käesoleva direktiivi artiklis 6, direktiivides 2000/59/EÜ ja 2002/59/EÜ ja vajaduse korral määruses (EÜ) nr 725/2004 osutatud asjakohaseid teavitamisnõudeid ï direktiivis 93/75/EMÜ ettenähtud kohustusi.

3. Laevad, mille kohta teine liikmesriik on esitanud ettekande või teatise.

òuus

4. Laevad, mille mittevastavusest Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni resolutsiooni MSC.138(76) lisades esitatud soovitusele, mis käsitleb navigeerimist läbi sissepääsude Läänemerele, on teatanud liikmesriik.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 1 (kohandatud)

è1 1999/97/EÜ artikli 1 punkt 3 ja lisa punkti 1 alapunkt a

ðuus

5. 4. Laevad, mille kohta kapten, laevapere liige või mis tahes isik või organisatsioon, kellel on õigustatud huvi laeva ohutu toimimise, laeva töö- ja elamistingimuste või reostuse vältimise vastu, on esitanud ettekande või kaebuse, kui kõnealune liikmesriik ei loe ettekannet või kaebust selgelt alusetuks; ettekande või kaebuse esitanud isikut ei tehta kõnealuse laeva kaptenile või omanikule teatavaks.

6. 5. Laevad:

a) mis on teel sadamasse osalenud kokkupõrkes, sõitnud kinni madalikule või kaldale,;

b) mida on süüdistatud kahjulike ainete või heitvete ärajuhtimist käsitlevate sätete oletatavas rikkumises,;

c) mis on manööverdanud ebareeglipäraselt või ohtlikult, kusjuures nad ei ole täitnud IMO laevaliikluskorraldusmeetmeid või meresõiduohutuse tavasid ja korda,; või

d) mida on muul moel käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara või keskkonda.

7. 6. Laevad, mille kuulumine oma klassi on ohutuse tagamise põhjustel ð alates viimasest kontrollist Euroopa Liidus või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas ï viimase kuu jooksul peatatud è1 või tühistatud ç.

òuus

8. Laevad, mille tunnistuse on andnud välja endine tunnustatud organisatsioon, kelle tunnustus on tühistatud vastavalt direktiivi XX/XX (laevade kontrolli ja ülevaatusega tegelevate organisatsioonide ja veeteede ametite vastavat tegevust käsitlevate ühiste eeskirjade ja standardite kohta) artiklile 9.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 19 (kohandatud)

ðuus

Ö B. Õ II. ÜLDINE VÄLJAVALIMISTEGUR

ð Pädev asutus valib allpool loetletud laevad välja kahanevas järjekorras, sõltuvalt kontrolliandmebaasis osutatud väljavalimisteguri väärtusest tulenevast esmatähtsuse järjekorrast. ï Järgmised laevad arvatakse kontrollimise esmajärjekorda.

1. Liikmesriigi sadamat esmakordselt või enam kui 12 kuu möödumisel külastavad laevad. Nende kriteeriumide kohaldamisel võtavad liikmesriigid arvesse ka vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi osalisriikide tehtud kontrolli. Kui selle kohta ei ole nõuetekohaseid andmeid, toetuvad liikmesriigid olemasolevatele andmebaasi Sirenac Ö kontrolliandmebaasis sisalduvatele Õ andmetele ja kontrollivad neid laevu, mida ei Ö ole kontrolliandmebaasis Õ ole registreeritud andmebaasis Sirenac pärast selle jõustumist 1. jaanuaril 1993.

2. Laevad, mida eelneva kuue kuu jooksul ei ole ükski liikmesriik kontrollinud.

3. Laevad, mille konventsioonide kohaselt väljaantavad kohustuslikud tunnistused laeva konstruktsiooni ja varustuse kohta ning klassifikatsioonitunnistused on välja antud nõukogu direktiivi 94/57/EÜ sätete kohaselt tunnustamata organisatsioonide poolt.

4. Laevad, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mis Ö viimasel kolmel kalendriaastal toimunud ja kontrolliandmebaasi lisatud kontrollide alusel arvutatud kinnipidamiste määra tõttu kuulub Õ vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi aastaaruandes Ö määratletud Õ musta nimekirja.

5. Laevad, millel on lubatud liikmesriigi sadamast ð või ankrukohast ï lahkuda teatavatel tingimustel, näiteks:

a) puudused tuleb enne lahkumist kõrvaldada;

b) puudused tuleb kõrvaldada järgmises külastatavas sadamas;

c) puudused tuleb kõrvaldada 14 päeva jooksul;

d) puuduste kohta on ette nähtud muud tingimused.

Kui laevaga seotud meetmed on võetud ja kõik puudused on kõrvaldatud, võetakse seda arvesse.

6. Laevad, mille kohta on registreeritud puudusi eelmise kontrollimise ajal, vastavalt puuduste arvule.

7. Laevad, mis on kinni peetud eelmises sadamas ð või ankrukohas ï .

8. Laevad, mille lipuriik ei ole ratifitseerinud käesoleva direktiivi artiklis 2 nimetatud kõiki asjaomaseid rahvusvahelisi konventsioone.

9. Laevad, mille liigitanud ð klassifikatsiooniühinguid on vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi tabelis „Kinnipidamiste määrad klassifikatsiooniühingute kohta kolme aasta jooksul“ kirjeldatud kui „madalaid“ või „väga madalaid“ tegevusnäitajaid omavaid. ï klassifikatsiooniühingu osas esineb keskmisest rohkem puudusi.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 19 (kohandatud)

ðuus

11. 10. Ö VIII lisa B osas Õ V lisa A osas nimetatud kategooriate laevad.

12. 11. Üle 13 aasta vanused laevad.

Eespool nimetatud laevade tähtsusjärjekorra määramisel võtab pädev asutus vastavalt vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi I lisa I jaole arvesse infosüsteemis Sirenac esitatud üldist väljavalimistegurit. Punkte 5, 6 ja 7 kohaldatakse ainult viimase 12 kuu jooksul läbiviidud kontrollimiste suhtes. Üldine väljavalimistegur ei tohi olla väiksem kui punktides 3, 4, 8, 9, 10 ja 11 sätestatud väärtuste summa.

Artikli Ö 8 lõike 3 Õ 7 punkti 4 kohaldamisel ei võeta väljavalimisteguri osas siiski arvesse punkti 10.

ð Punktide 4 ja 9 kohaldamisel jõustuvad vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis määratletud loetelud iga aasta 1. juulil pärast seda kalendriaastat, millel statistika põhineb. ï

òuus

II LISA

Ühenduse sadamariigi kontrollikorra põhielemendid (osutatud artikli 5 lõikes 2)

Ühenduse sadamariigi kontrollikord sisaldab järgmisi elemente:

I. LAEVA RISKIPROFIIL

Laeva riskiprofiil määratakse kindlaks lähtuvalt järgmiste parameetrite kombinatsioonist:

a) Laeva liik

Reisilaevu, naftatankereid, gaasi- ja kemikaalitankereid ja puistlastilaevu käsitatakse ohtlikumana.

b) Laeva vanus

Vanemaid laevu käsitatakse ohtlikumana.

c) Lipuriigi tegevus

i) Ohtlikumana käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mille kinnipidamiste määr ELi ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas on olnud kõrge.

ii) Vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, mille kinnipidamiste määr ELi ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas on olnud madal.

iii) Vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis sõidavad sellise riigi lipu all, millele on tehtud iseseisev audit vastavalt Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kohustuslike vahendite rakenduskoodeksile, ning mille puhul on tõendatud vastavus asjakohastele normidele.

d) Tunnustatud organisatsioonid

i) Ohtlikumana käsitatakse laevu, millele on andnud tunnistused tunnustatud organisatsioonid, kelle tegevusnäitajad on madalad või väga madalad seoses nende kinnipidamiste määraga ELis ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas.

ii) Vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, millele on andnud tunnistused tunnustatud organisatsioonid, kelle tegevusnäitajad on kõrged seoses nende kinnipidamiste määraga ELis ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas.

iii) Nõukogu direktiivi 94/57/EÜ tingimuste alusel tunnustatud organisatsioonide tunnistusi omavaid laevu käsitatakse vähem ohtlikuna.

e) Laevaühingu tegevus

i) Ohtlikumana käsitatakse laevu, mis kuuluvad laevaühingule, millel on madalad või väga madalad tegevusnäitajad, mis määratakse kindlaks tema omanduses olevate laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel ELis ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas.

ii) Vähem ohtlikuna käsitatakse laevu, mis kuuluvad laevaühingule, millel on kõrged tegevusnäitajad, mis määratakse kindlaks tema omanduses olevate laevade puuduste ja kinnipidamiste määra alusel ELis ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas.

f) Varasemad kontrollid ELis ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas

i) Laevu, mida on peetud kinni rohkem kui ühel korral, käsitatakse ohtlikumana.

ii) Laevu, mida ei ole eelneva 36 kuu jooksul kinni peetud ning millel on esinenud vähe puudusi, käsitatakse vähem ohtlikuna.

3. Esimeses lõigus osutatud ohuparameetrid kombineerides määratakse kindlaks järgmised laeva riskiprofiilid:

- suur oht

- standardoht

- väike oht

Kõnealuste riskiprofiilide kindlaksmääramisel pööratakse suuremat tähelepanu lipuriigi tegevusele, tunnustatud organisatsioonidele ning laevaühingu tegevusele.

II. LAEVADE KONTROLL

Ühenduse sadamaid külastavad laevad läbivad regulaarsete ajavahemike järel korralise kontrolli ning ootamatute tegurite ilmnedes täiendav kontroll.

1. Korraline kontroll

Korraliste kontrollide vahelise intervalli määrab kindlaks laeva riskiprofiil. Suureks ohuks olevate laevade korraliste kontrollide vaheline intervall ei tohi ületada 6 kuud. Muude riskiprofiilidega laevade korraliste kontrollide vaheline intervall suureneb riski vähenedes.

Liikmesriigid teostavad korralist kontrolli:

- kõrge riskiprofiiliga laevadel, mida ei ole Euroopa Liidu või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmava piirkonna sadamas eelneva 6 kuu jooksul kontrollitud. Suureks ohuks olevaid laevu kontrollitakse alates 5. kuust.

- standardriskiprofiiliga laevadel, mida ei ole Euroopa Liidu või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmava piirkonna sadamas eelneva 12 kuu jooksul kontrollitud. Standardohuks olevaid laevu kontrollitakse alates 10. kuust.

- madala riskiprofiiliga laevadel, mida ei ole Euroopa Liidu või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmava piirkonna sadamas eelneva 36 kuu jooksul kontrollitud. Väikeseks ohuks olevaid laevu kontrollitakse alates 24. kuust.

2. Täiendav kontroll

Laevad, mille puhul kehtivad järgmised ootamatud tegurid, peavad läbima kontrolli olenemata selle ajavahemiku pikkusest, mis on möödunud nende eelmisest korralisest kontrollist.

- Laevad, mille kuulumine nende klassi on ohutuse tagamise eesmärgil pärast viimast kontrolli Euroopa Liidus või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmava piirkonna sadamas ajutiselt peatatud või tühistatud.

- Laevad, mille tunnistuse on välja andnud endine tunnustatud organisatsioon, kelle tunnustus on tühistatud pärast viimast kontrolli Euroopa Liidus või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas.

- Laevad, mille kohta teine liikmesriik on esitanud aruande või teatise.

- Laevad, mida ei ole võimalik kontrolliandmebaasi alusel tuvastada.

- Laevad:

- mis on teel sadamasse osalenud kokkupõrkes, sõitnud kinni madalikule või kaldale;

- mida on süüdistatud kahjulike ainete või heitvete ärajuhtimist käsitlevate sätete oletatavas rikkumises või

- mis on manööverdanud ebareeglipäraselt või ohtlikult, kusjuures nad ei ole täitnud IMO laevaliikluskorraldusmeetmeid või meresõiduohutuse tavasid ega korda,

- mida on muul moel käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara või keskkonda, või

- mis ei ole täitnud Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis vastuvõetud soovitusi, mis käsitlevad navigeerimist.

- Laevad, mille ohutut navigeerimist ohustavate puuduste kohta on esitanud ettekande lootsid või sadamate valdajad või mis võivad olla keskkonnale ohtlikud vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 17.

- Laevad, mis ei täida käesoleva direktiivi artiklis 6, direktiivides 2000/59/EÜ ja 2002/59/EÜ ja vajaduse korral määruses (EÜ) 725/2004 osutatud asjakohaseid teavitamisnõudeid.

- Laevad, mille kohta kapten, laevapere liige või mis tahes isik või organisatsioon, kellel on õigustatud huvi laeva ohutu toimimise, laeva töö- ja elamistingimuste või reostuse vältimise vastu, on esitanud ettekande või kaebuse, kui asjaomane liikmesriik ei loe ettekannet või kaebust selgelt alusetuks.

- Laevad, mida on varem kinni peetud rohkem kui kolm kuud tagasi.

- Laevad, millest on teavitatud kõrvaldamata puuduste tõttu.

- Laevad, millest on teavitatud seoses nende lastiga seotud probleemidega (eelkõige mürgine ja ohtlik last).

- Laevad, mida on käitatud viisil, mis ohustab isikuid, vara või keskkonda.

3. Kontrolli kohaldusala

Korraline ja täiendav kontroll hõlmab iga laeva eelnevalt kindlaksmääratud osade uurimist, mis erinevad vastavalt laeva liigile, kontrolli liigile ja eelnevate sadamariigi kontrollide tulemustele. Suureks ohuks olevate laevade ja oma liigi ja vanuse tõttu ohtlikumate laevade korraline kontroll ning selliste laevade järelkontroll, millele vastavalt XII lisale on väljastatud sissesõidukeeld, on põhjalikumad.

Kontrolliandmebaas näitab, milliste elementide abil iga kontrolli käigus kontrollitavaid ohupiirkondi määratleda.

III. LIIKMESRIIKIDE KONTROLLIKOHUSTUSED

Liikmesriigid annavad õiglase panuse, et saavutada eesmärk, milleks on kõikide ELi sadamaid külastavate, tingimustele vastavate laevade kontrollimine.

Liikmesriik teostab oma osa vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi riike hõlmavas piirkonnas nõutavate kontrollide koguarvust. Kõnealune osa põhineb asjaomase liikmesriigi sadamaid külastavate laevade arvu ning iga liikmesriigi sadamaid külastavate laevade kogusumma suhtarvul.

Lisaks sellele hinnatakse liikmesriikide vastavust eespool nimetatud eesmärgi täitmisele seoses vahelejäänud korraliste kontrollidega.

Vajaduse korral luuakse mehhanism, mis aitab kontrolle liikmesriikide vahel õiglaselt jaotada.

òuus

III LISA

Teavitamine

(osutatud artiklis 6)

1. Liikmesriigi sadamasse või ankrukohta teel oleva ning vastavalt artiklile 8.1 laiendatud kontrolliks välja valitud laeva kasutaja, esindaja või kapten esitab allpool loetletud teabe sadama valdajale või selleks otstarbeks volitatud asutusele või organile vähemalt kolm päeva enne eeldatavat sadamasse või ankrukohta saabumist või enne eelmisest sadamast või ankrukohast lahkumist, kui reis kestab eeldatavalt alla kolme päeva:

a) laeva identifitseerimisandmed (nimi, kutsung, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni identifitseerimisnumber või MMSI number);

b) peatuse kavandatav kestus;

c) tankerite puhul:

i) konfiguratsioon: ühekordse põhjaga, ühekordse põhja ja SBTga, topeltpõhjaga,

ii) lasti- ja ballastimahutite seisund: täis, tühi, inertne,

iii) lasti kogus ja liik;

d) kavandatavad toimingud sihtsadamas või -ankrukohas (lastimine, lossimine, muud);

e) sihtsadamas või -ankrukohas viibimise ajal läbiviidavad kohustuslikud ülevaatuslikud kontrollid ja olulised hooldus- või remonditööd.

f) eelmise laiendatud kontrolli kuupäev vastavalt vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile.

2. Liikmesriigi sadamasse suunduvate muude laevade kasutajad, esindajad või kaptenid teatavad oma saabumisest vastavalt direktiivi 2002/59/EÜ artiklile 4.

3. Eespool nimetatud teabe saamisel edastab asjakohane sadama valdaja või organ selle teabe sadamariigi kontrolliga tegelevale pädevale asutusele. Võimaluse korral tehakse seda elektroonilisel teel.

4. Seoses laevade teavitamisega on käesoleva direktiivi kohaldamisel liikmesriikide väljatöötatud kord ja vorming vastavuses direktiivis 2002/59/EÜ sätestatuga.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö IV Õ II LISA

TUNNISTUSTE JA DOKUMENTIDE LOETELU

ê95/21/EÜ

(osutatud artikli 7 6 lõikes 1)

1. Rahvusvaheline mõõdukiri (1969).

2. – Reisilaeva ohutuse tunnistus,

- kaubalaeva konstruktsiooni ohutuse tunnistus,

- kaubalaeva varustuse ohutuse tunnistus,

- kaubalaeva raadiotelefoni ohutuse tunnistus,

- kaubalaeva raadiotelefoni ohutuse tunnistus,

- kaubalaeva raadioohutuse tunnistus,

ê1999/97/EÜ artikli 4 punkti 4 alapunkt a

- vabastamise tunnistus, millele on vajaduse korral lisatud lastinimekiri,

ê95/21/EÜ

- kaubalaeva ohutuse tunnistus.

òuus

3. Rahvusvaheline laeva turvatunnistus (ISSC).

4. Laevaandmete alaline register.

ê95/21/EÜ

5. 3. Rahvusvaheline laeva kõlblikkuse tunnistus veeldatud gaasi veoks mahtlastina;

- laeva kõlblikkuse tunnistus veeldatud gaasi veoks mahtlastina.

6. 4. Rahvusvaheline tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina;

- tunnistus laeva vastavusest ohtlike kemikaalide veoks mahtlastina.

7. 5. Rahvusvaheline naftareostuse vältimise tunnistus.

8. 6. Rahvusvaheline reostuse vältimise tunnistus kahjulike vedelkemikaalide veoks mahtlastina.

9. 7. Rahvusvaheline laadungimärgi tunnistus (1966);

- rahvusvaheline laadungimärgist vabastamise tunnistus.

10. 8. Naftaraamat, I ja II osa.

11. 9. Lastiraamat.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 20 alapunkt a

ðuus

12. 10. Ohutu mehitatuse tunnistus.

13. 10a. STCW konventsiooni alusel välja antud tunnistused ð või muud dokumendid ï .

ê95/21/EÜ

14. 11. Arstitõendid (vt ILO konventsioon nr 73, mis käsitleb meremeeste arstlikku läbivaatust).

òuus

15. Laeva töökorraldust käsitlev tabel (ILO konventsioon nr 180 ja STCW 95).

16. Meremeeste töö- ja puhketundide protokoll (ILO konventsioon nr 180)

ê95/21/EÜ

17. 12. Teave püstuvuse kohta.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 2.1

18. 13. Vastavalt rahvusvahelisele laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korralduse koodeksile (SOLAS, IX peatükk) välja antud nõuetele vastavuse dokumendi koopia ja ohutu korraldamise tunnistus.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

19. 14. Klassifikatsiooniühingu Ö Tunnustatud organisatsiooni Õ tunnistus kere ja jõuseadmete kohta (nõutav ainult siis, kui laeval on klassifikatsiooniühingu Ö kõnealuse tunnustatud organisatsiooni Õ omistatud klass).

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 2.2

ðuus

20. 15. Tunnistus laeva vastavusest ohtlike kaupade veo erinõuetele.

21. 16. Kiirlaeva ohutuse tunnistus ja kiirlaeva tegevusluba.

22. 17. Ohtlike kaupade eriloetelu või manifest või üksikasjalik lastimisplaan.

23. 18. Laeva logiraamat tehtud katsetamiste ja õppusteð , sealhulgas turvaõppuste, ï kohta ning andmed päästevahendite ja -korralduse kontrolli ja hoolduse ning ð tuletõrjealaste abivahendite ja korralduse ï kohta.

24. 19. Eriotstarbelise laeva ohutuse tunnistus.

25. 20. Ujuva merepuurplatvormi ohutuse tunnistus.

26. 21. Naftatankerite puhul naftalekke seire- ja kontrollisüsteemi andmed viimase lastiga reisi kohta.

27. 22. Laevahäirete kava, tuletõrjeplaan ja reisilaevade puhul kahjustuste kontrollikava.

28. 23. Laeva operatiivplaan naftareostuse puhuks.

29. 24. Ülevaatusaktid (puistlasti- ja naftatankerite puhul).

30. 25. Sadamariikide järelevalve eelmine kontrollakt.

31. 26. Ro-ro-reisiparvlaevade puhul teave A/A maksimaalse suhte kohta.

32. 27. Teraviljaveo luba.

33. 28. Lasti kinnitamise käsiraamat.

ê1999/97/EÜ artikli 1 punkti 4 alapunkt b

34. 29. Prügimajanduse kava ja prügiregister.

35. 30. Otsuste langetamise abisüsteem reisilaeva kaptenite jaoks.

36. 31. Mereotsingute ja -pääste konventsiooni koostöökava kindlaksmääratud marsruudil liikuvate reisilaevade jaoks.

37. 32. Reisilaevade tööpiirangute loetelu.

38. 33. Andmed puistlastilaeva trimmi ja püstivuse kohta.

39. 34. Puistlastilaevade lastimis- ja lossimisplaan.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 20 alapunkt b

40. 35. Tõend kindlustuse või muu rahalise tagatise kohta seoses naftareostusest tulenevate kahjude tsiviilvastutusega (rahvusvaheline konventsioon tsiviilvastutusest naftareostuskahjude eest, 1992).

òuus

41. Tunnistus, mis on nõutav kooskõlas direktiiviga 2006/XX/EÜ, mis käsitleb tsiviilvastutust ja laevaomanike rahalisi tagatisi.

42. Tunnistus, mis on nõutav kooskõlas määrusega (EÜ) nr XXXX/2006 reisijate veoga merel ja sisevetes tegelevate ettevõtjate kohustuste kohta õnnetuste korral.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 3 (kohandatud)

è1 2001/106/EÜ artikli 1 punkt 21

Ö V Õ III LISA

NÄITED ÜKSIKASJALIKUMA KONTROLLI „PÕHJENDATUD ALUSTE“ KOHTA

(osutatud artikli 7 6 lõikes 3)

1. I lisa B.I osas ja B.II osa lõigetes II-3, II-4, II-5b, II-5c è1 ja II-8 ç kindlaksmääratud laevad.

2. Naftaraamatut ei ole nõuetekohaselt peetud.

3. Tunnistuste ja muude dokumentide kontrollimisel (vt artikli 6 lõike 1 punkti a ja lõiget 2) on avastatud ebatäpsusi.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 3 (kohandatud)

4. Viited selle kohta, et laevapere liikmed ei täida Ö Euroopa Parlamendi ja nõukogu Õ nõukogu 22. novembri 1994. aasta direktiivi 94/58/EÜ Ö 2001/25/EÜ Õ[19] (meremeeste väljaõppe miinimumtaseme kohta) artikli 8 Ö 17 Õ nõudeid Ö seoses sidepidamisega laeval Õ.

òuus

5. Tunnistus on omandatud pettuse teel või tunnistuse omanik ei ole isik, kellele kõnealune tunnistus algselt anti,

6. Laeva kapten, roolimees või lihtmadrus omab tunnistust, mille on välja andnud riik, kes ei ole STCW konventsiooni ratifitseerinud.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 3

7. 5. Tõendid selle kohta, et lastimis- ja muid toiminguid ei ole tehtud ohutult või vastavalt IMO suunistele, näiteks ületab hapnikusisaldus peatoite kaudu lastitankidesse antavas inertses gaasis ettenähtud piirnormi.

8. 6. Naftatankeri kapten ei esita naftalekke seire- ja kontrollisüsteemi andmeid viimase lastiga reisi kohta.

9. 7. Ajakohase laevahäirete kava puudumine või laevapere liikmed ei tea oma kohustusi tulekahju korral või korralduse puhul laev maha jätta.

10. 8. Väärate hädakutsungite saatmise järel ei ole neid nõuetekohaselt tühistatud.

11. 9. Konventsioonidega nõutavate peamiste seadmete või abinõude puudumine.

12. 10. Äärmiselt ebasanitaarsed tingimused laeval.

13. 11. Inspektori üldmulje ja tähelepanekud osutavad, et laevakeres või konstruktsioonis on tõsiseid vigu või puudusi, mis võivad ohustada laeva konstruktsiooni vastupidavust, veekindlust või ilmastikukindlust.

14. 12. Teave või tõendid selle kohta, et kapten või laevapere ei ole kursis laevaohutuse või reostuse vältimisega seotud elementaarsete laevatoimingutega või ei ole neid toiminguid läbi viidud.

òuus

15. Laeva töökorraldust käsitleva tabeli või meremeeste töö- ja puhketundide protokolli puudumine.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 4 (kohandatud)

ðuus

Ö VI Õ IV LISA

LAEVAKONTROLLI KORD

(osutatud artikli 7 6 lõikes 5)

1. Ohutu mehitamise põhimõtted (IMO resolutsiooni Ö A.890 lõige 21 muudetud kujul) Õ A.481(XII)) ja lisad, mis on minimaalse ohutu mehitamise tunnistuse sisukord (1. lisa) ja ohutu mehitamise põhimõtete kohaldamise suunised (2. lisa).

2. Rahvusvahelise ohtlike kaupade mereveo eeskirja sätted.

3. Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) trükis: „Töötingimuste kontroll laeval: kontrollimise suunised“.

4. Vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi I lisa „Sadamariikide kontrolli kord“ ð ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi raames kehtestatud asjakohased juhised ja suunised ï .

òuus

5. IMO resolutsiooni MSC. 159 lõige 78 (vastu võetud 21. mail 2004) „Meresõiduturvalisuse tõhustamist hõlmavate kontrolli- ja järgimismeetmete vahesuunised“.

òuus

VII LISA

Laevade kontrollikord seoses turvalisusega

(osutatud artikli 7 lõikes 6)

A. Enne pardaleminekut.

1. Käesolevaid suuniseid kohaldatakse üksnes määruse (EÜ) 725/2004 artikli 3 punktides 1, 2 ja 3 osutatud laevade suhtes, kui nad ei sõida kontrolli korraldava sadamariigi lipu all.

2. Inspektorid peavad olema teadlikud turvalisuse tasemest sadamarajatises, kus laeva kontrollitakse.

3. Enne pardaleminekut inspektoriteni jõudvad turvalisust käsitlevad aruanded või kaebused tuleks edastada meresõiduturvalisuse pädevale asutusele,[20] kes võtab vastu otsuse turvakontrolliks nõuetekohaselt volitatud ametniku teostatava turvakontrolli toimumise vajalikkuse kohta.

4. Kuigi laeva kaptenil on otsustusõigus laeva turvalisuse tagamisel, ei ole tal õigust keelata kontrolli teostava nõuetekohaselt volitatud inspektori juurdepääsu laevale. Teatavatel juhtudel võib sadamariigi kontroll olla kohustuslik, kuid kapten võib üritada seda turvalisuse põhjustel piirata. Kui inspektor peab seda põhjendamatuks, peaks ta nõu pidama turvalisuse eest vastutava pädeva asutusega.

5. Inspektorid peaksid olema teadlikud, et laeval, mille turvalisuse tase on 3, võivad kehtestatud kaitsemeetmed piirata turvalisust hõlmavat sadamariigi kontrolli.

Näiteks ei pruugi täieliku hädaolukorraõppuse korraldamine olla lubatud. Võib esineda ka juhtumeid, kui turvalisuse eest vastutav pädev asutus piirab sadamariigi kontrollide läbiviimist.

B. Esialgne kontroll

Esialgse kontrolli jooksul peaks inspektor:

1) laevale lähenedes ja pardale minnes ning sellel ringi liikudes pöörama tähelepanu vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis määratletud turvalisusega seotud aspektidele, võttes arvesse sadama ja laeva turvalisuse taset. Inspektoritelt ei nõuta turvasüsteemi katsetamist ning nad peaksid keskenduma üksnes nendele aspektidele, mis ilmnevad nende tavalise töö käigus laeva pardal;

2) kontrollima, et rahvusvaheline laeva turvatunnistus (ISSC) või ajutine rahvusvaheline laeva turvatunnistus asub laeval, on kehtiv ning selle on väljastanud laeva haldaja või tema poolt volitatud organisatsioon või haldaja palvel seda teinud muu riik;

3) küsima kaptenilt, millisele turvalisuse tasemele laev vastab, ja veenduma, et see on vähemalt sadama kehtestatud tase;

4) muid dokumente kontrollides küsima tõendeid selle kohta, et turvaõppused on toimunud ettenähtud ajavahemike järel – vähemalt iga kolme kuu järel, kuid ka pärast teatavaid muudatusi laevapere koosseisus (ISPS-koodeks A osa 13. jagu ja B osa artikli 13 punktid 6 ja 7), – ning otsima teavet laevaga seotud tegevuse kohta;

5) kontrollima protokolle viimase kümne peatuse kohta sadamarajatistes, sealhulgas laeva ja sadama või laeva ja laeva vahelisi liideseid, mis iga liidese puhul sisaldaksid järgmist:

- turvalisuse tase, millel alusel laeva kasutati – turvalisusega seoses võetud erimeetmed või täiendavad meetmed,

- asjakohaste turvameetmete säilitamine laeva ja laeva vahelise tegevuse käigus;

6) hindama, kas laevapere põhiliikmed on võimelised üksteisega tulemuslikult suhtlema.

C. Põhjendatud alus

1. Inspektor võib esialgse sadamariigi kontrolli jooksul leida põhjendatud aluse täiendavateks turvalisuse alasteks kontrollimeetmeteks järgmistel põhjustel:

1.1. Rahvusvaheline laeva turvatunnistus ei ole nõuetekohane või on kehtivuse kaotanud.

1.2. Laeva turvalisuse tase on madalam kui sadamal.

1.3. Laeva turvalisusega seotud õppusi ei ole korraldatud.

1.4. Viimase kümne laeva ja sadama või laeva ja laeva vahelise liidese protokollid ei ole täielikud.

1.5. Tõendid või tähelepanekud selle kohta, et laevapere põhiliikmed ei suuda üksteisega suhelda.

1.6. Uurimisest lähtuv tõendusmaterjal selle kohta, et turvakorralduses esineb tõsiseid puudusi.

1.7 Kolmandatelt isikutelt laekunud teave, näiteks aruanne või kaebus, mis käsitleb turvalisusega seotud teavet.

1.8 Laeval on järjestikuselt pikendatud ajutine rahvusvaheline laeva turvatunnistus (ISSC) ning inspektori ametialase hinnangu alusel võib kõnealuse tunnistuse taotlemise põhjuseks olla laeva või laevandusühingu soov vältida SOLAS 74 konventsiooni XI-2 peatüki ning ISPS-koodeksi A osa tingimuste täielikku täitmist pärast esialgse ajutise turvatunnistuse kehtivusaja lõppu. ISPS-koodeksi A osas on täpsustatud asjaolud, millega seoses võib ajutist turvatunnistust väljastada.

2. Kui eespool nimetatud põhjendatud alused on leitud, teavitab inspektor viivitamata turvalisuse eest vastutavat pädevat asutust (välja arvatud juhul, kui inspektor ise on turvakontrolliks nõuetekohaselt volitatud ametnik). Turvalisuse eest vastutav pädev asutus otsustab siis, millised täiendavad kontrollimeetmed on vajalikud, võttes arvesse turvalisuse taset kooskõlas SOLAS-konventsiooni XI peatüki reegliga nr 9.

3. Eespool nimetamata põhjendatud alused kuuluvad turvakontrolliks nõuetekohaselt volitatud ametniku pädevusse.

D. Täiendavad kontrollimeetmed.

1. Kui laeva pardal ei ole kehtivat rahvusvahelist laeva turvatunnistust või kehtivat ajutist rahvusvahelist laeva turvatunnistust, peetakse laev inspektori korraldusel kinni ning kohaldatakse käesoleva direktiivi XI lisas sätestatud kinnipidamiskorda.

2. Kõikide muude kontrollimeetmete kohta teeb otsuse turvalisuse eest vastutav pädev asutus. Need meetmed on loetletud SOLAS 74-konventsiooni XI-2 peatükis.

3. Vastavalt ühenduse õigusaktide, siseriiklike õigusaktide ja kontrollikorra nõuetele võib turvalisuse eest vastutav pädev asutus enne otsuse tegemist või enne, kui turvakontrolliks nõuetekohaselt volitatud ametnikud võivad laeva pardale minna, paluda inspektoril teostada täiendavaid kontrollimisi.

Kõnealuste kontrollimiste käigus tuleks piirduda järgmisega:

a) kontrollida, et turvaplaan ning laeva turvaülem (SSO) on pardal;

b) kontrollida, et kapten ja laevapere, eelkõige laeva turvaülem, valveohvitser ning laevale pääsu eest vastutav(ad) isik(ud), on teadlikud esmasest turvakorraldusest pardal;

c) kontrollida, et laeva turvaülem ja sadamarajatise turvalisuse eest vastutav ametnik omavahel suhtlevad;

d) kontrollida laeva turvasüsteemi hooldamist käsitlevate protokollide olemasolu, sealhulgas:

- siseauditid ja turvategevuse analüüs,

- laeva turvalisust käsitleva hinnangu korraline läbivaatamine,

- laeva turvaplaani korraline läbivaatamine,

- laeva turvaplaaniga seotud muudatuste rakendamine,

- pardal olevate turvaseadmete hooldus, kalibreerimine ja katsetamine, sealhulgas laeva turvahäiresüsteemi katsetamine;

e) kontrollida protokolle järgmiste võimalike olukordade esinemise kohta:

- ohud turvalisusele,

- turvalisuse rikkumine,

- turvatasemete muutused,

- laeva otsese turvalisusega seotud teave.

4. Juhul kui ainsaks viisiks mittevastavust kontrollida või seda parandada on laeva turvaplaani asjakohaste nõuete läbivaatamine, võimaldatakse erandjuhul piiratud juurdepääsu plaani teatavatele, mittevastavust käsitlevatele osadele, kuid üksnes asjaomase laeva lipuriigi või kapteni loal. Kõnealused teatavad osad on loetletud ISPS-koodeksi A osas.

5. Teatavaid salajast teavet sisaldavaid plaani sätteid ei või uurida, kui asjaomane lipuriik ei ole selleks oma nõusolekut andnud.

Kõnealused teatavad osad on loetletud ISPS-koodeksi A osas.

6. Kui turvalisuse eest vastutav pädev asutus võtab täiendavaid kontrollimeetmeid, mis piiravad või takistavad sadamariigi kontrolli lõpuleviimist, peaks inspektor tegema turvalisuse eest vastutava pädeva asutusega koostööd ning püüdma ohutuskontrolli lõpetada, kui laev on vabaks lastud. Jätkuvalt kohaldatakse põhimõtet, et laeva ei tohi põhjendamatult kinni pidada. Tõsiasi, et on leitud turvarikkumisi, õigustaks tavaliselt siiski seda, et inspektor viiks esialgse ohutuskontrolli siiski lõpule või jätkaks seda sealt, kust on leitud põhjendatud alus turvalisusega mitteseotud aspektide üksikasjalikumaks kontrolliks.

7. Kui turvalisuse eest vastutav pädev asutus otsustab laeva sadamast välja saata, peaks inspektor tagama, et turvalisuse eest vastutav pädev asutus oleks täielikult teadlik võimalikest ohutus- ja/või keskkonnatagajärgedest, mis võivad kaasneda laeva lahkumisega laevaremonditehasest ja/või seoses mereleminekuga. Sellega võivad kaasneda lastitoimingute katkestamisest tulenevad ohud. Turvalisuse eest vastutav pädev asutus peaks kõiki ohte arvesse võttes tegema otsuse vajalike meetmete võtmise kohta.

8. Kui laev peetakse kinni turvalisusega mitteseotud põhjustel, kuid saadetakse sadamast välja enne, kui laev on lõplikult vabaks lastud, käsitatakse kinnipidamist sissesõidukeeluna vastavalt artiklile 10 .

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Ö VIII Õ V LISA

Ö LAEVADE LAIENDATUD KONTROLLIKORD Õ

Ö (osutatud artiklis 8) Õ

òuus

A. LAIENDATUD KONTROLLI LÄBIVIIMIST HÕLBUSTAVAD MEETMED

Pärast laiendatud kontrolliks valitud laevalt eelteatise saamist teatab pädev asutus laevale viivitamata, kas laiendatud kontroll teostatakse või mitte.

Selle laeva kasutaja või kapten tagab, et sõidugraafikus on laiendatud kontrolli teostamiseks piisavalt aega.

Ilma et see piiraks turvalisuse eesmärgil nõutavate kontrollimeetmete kohaldamist, jääb see laev kontrolli lõpuleviimiseni sadamasse või ankrukohta.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

ðuus

B.A. LAIENDATUD KONTROLLI ALLA KUULUVAD LAEVAKATEGOORIAD (vastavalt artikli 8 7 lõikele 1)

1. GAASI- JA KEMIKAALITANKERID, MIS ON VANEMAD KUI ð 12 ï 10 aastat, nagu on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud ehitamiskuupäeva alusel.

2. Puistlastilaevad, mis on vanemad kui 12 aastat, nagu on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud ehitamiskuupäeva alusel.

3. Naftatankerid, mille brutotonnaaž on üle 3000 ning mis on vanemad kui ð 12 ï 15 aastat, nagu on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud ehitamiskuupäeva alusel.

4. Reisilaevad, mis on vanemad kui ð 12 ï 15 aastat, välja arvatud regulaarliinide ro-ro-tüüpi parvlaevade ja kiirreisilaevade teenuste ohutuse tagamiseks ette nähtud kohustuslikke ülevaatusi käsitleva nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/35/EÜ artikli 2 punktides a ja b nimetatud reisilaevad.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

ðuus

B. PÄDEVALE ASUTUSELE TEATATAVAD ANDMED

(vastavalt artikli 7 lõike 3 punktile a)

A. nimi,

B. lipp,

C. IMO tunnuskood, kui see on olemas,

D. dedveit,

E. laeva ehitamiskuupäev, mis on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud kuupäeva alusel,

F. tankerite puhul:

F.a. konfiguratsioon: ühekordse põhjaga, ühekordse põhja ja SBTga, topeltpõhjaga,

F.b. lasti- ja ballastimahutite seisund: täis, tühi, inertne,

F.c. lasti kogus ja liik,

G. sihtsadamasse või lootsijaama jõudmise eeldatav aeg — vastavalt pädeva asutuse nõudmisele,

H. peatuse kavandatav kestus,

I. Ikavandatavad toimingud sihtsadamas (lastimine, lossimine, muud),

J. sihtsadamas viibimise ajaks kavandatavad kohustuslikud ülevaatused ja olulised hooldus- või remonditööd.

C. TEATAVATE LAEVAKATEGOORIATE LAIENDATUD KONTROLLI KORD (vastavalt artikli 8 7 lõikele 4 5)

Kui praktilisest otstarbekusest ja inimeste, laeva või sadama ohutusega seotud piirangutest ei tulene teisiti, hõlmab laiendatud kontroll vähemalt järgmisi punkte. Inspektorid peavad olema teadlikud, et see võib seada ohtu teatavate laevatoimingute, näiteks lastimistoimingute ohutuse, kui on vaja nende toimingute ajal läbi viia neid otseselt mõjutavaid testimisi.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

1. LAEVAD ÜLDISELT ( A jaotise Ö punkti B Õ kategooriad)

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

ðuus

- ð Peageneraatori simuleeritud rike (voolukatkestuse katse) ï voolukatkestus ja tagavarageneraatori käivitus,

- avariivalgustuse kontroll,

- tagavara-tuletõrjepumba toimimine juhul, kui selle põhitorustiku külge on ühendatud kaks tuletõrjevoolikut,

- pilsipumpade toimimine,

- veekindlate uste sulgumine,

- ühe päästepaadi laskmine vette,

- näiteks boilerite, ventilatsiooni ja kütusepumpade kaugjuhitava hädaseiskamissüsteemi testimine,

- rooliseadme ja lisarooliseadme testimine,

- raadioseadmete tagavaravooluallika kontroll,

- masinaruumi separaatori kontroll ja võimalikus ulatuses testimine.

2. GAASI- JA KEMIKAALITANKERID

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Lisaks 1. jaos Ö punkti C alapunktis 1 Õ loetletud punktidele tuleb gaasi- ja kemikaalitankerite laiendatud kontrolli osana kaaluda ka järgmisi punkte:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

- lastitanki seire- ja ohutussüsteemid, mis on seotud temperatuuri, surve ja täitmata mahuosaga,

- hapnikuanalüsaatorid ja plahvatusohtlikkuse mõõturid, sealhulgas nende kalibreerimine. Kemikaalide (lõõtsa tüüpi) avastamisseadmete olemasolu koos konkreetse lasti vedamiseks sobiva gaasidetekteerimistorude kohase arvuga,

- isikukaitsevahendid, mis kaitsevad sobival määral hingamisteid ja silmi, iga isiku jaoks laeval (kui seda nõutakse ainete puhul, mis on loetletud rahvusvahelisel sobivuse tunnistusel või, kui see on asjakohane, rahvusvahelisel tunnistusel laeva sobivusest ohtlike kemikaalide või veeldatud gaaside veoks mahtlastina),

- kontrollimine, kas veetav toode on loetletud rahvusvahelisel sobivuse tunnistusel või, kui see on asjakohane, rahvusvahelisel tunnistusel laeva sobivusest ohtlike kemikaalide või veeldatud gaaside veoks mahtlastina,

- statsionaarsed vaht-, pulber- või muud kustutussüsteemid tekil vastavalt veetavale tootele.

3. PUISTLASTILAEVAD

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Lisaks 1. jaos Ö punkti C alapunktis 1 Õ loetletud punktidele tuleb puistlastilaevade laiendatud kontrolli osana kaaluda ka järgmisi punkte:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

- tekimasinate kinnituste võimalik korrosioon,

- luugikatete võimalik deformeerumine ja/või korrosioon,

- püsttasapinnaliste vaheseinte võimalikud praod või kohalik korrosioon,

- juurdepääs lastiruumidele,

- kontrollimine, kas pardal on allpool loetletud dokumendid, nende läbivaatus ning veendumine, et dokumentidel on lipuriigi või klassifikatsiooniühingu kinnitus:

1) laeva tehnilise ülevaatuse aktid,

2) seisundi hindamise aktid,

3) paksuse mõõtmise aktid,

4) IMO resolutsioonis A.744(18) viidatud kirjeldav dokument.

4. NAFTATANKERID

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Lisaks 1. jaos Ö punkti C alapunktis 1 Õ loetletud punktidele tuleb naftatankerite laiendatud kontrolli osana kaaluda ka järgmisi punkte:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

- statsionaarne tekivahtkustutussüsteem,

- tuletõrjeseadmed üldiselt,

- masinaruumi, pumbaruumi ning elu- ja olmeruumide tulekustutite kontroll,

- inertgaasi surve ja selle hapnikusisalduse kontroll,

- ballastimahutid: kontrollida esiteks mahuti hooldusava/tekiava kaudu vähemalt üht lastisektsiooni ballastimahutit ning kui kontrollija leiab selge põhjuse edasiseks kontrollimiseks, siseneda mahutisse,

- kontrollimine, kas pardal on allpool loetletud dokumendid, nende läbivaatus ning veendumine, et dokumentidel on lipuriigi või klassifikatsiooniühingu kinnitus:

1) laeva tehnilise ülevaatuse aktid,

2) seisundi hindamise aktid,

3) paksuse mõõtmise aktid,

4) IMO resolutsioonis A.744(18) viidatud kirjeldav dokument.

5. DIREKTIIVIGA 1999/35/EÜ HÕLMAMATA REISILAEVAD

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Lisaks C osa 1. jaos Ö punkti C alapunktis 1 Õ loetletud punktidele tuleb reisilaevade laiendatud kontrolli osana kaaluda ka järgmisi punkte:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22

- tulekahju avastamis- ja häiresüsteemide testimine,

- tuletõkkeuste korraliku sulgumise testimine,

- valjuhääldiside testimine,

- tulekahjuõppus, kus näidatakse vähemalt kõiki tuletõrjuja vahendeid ja milles osaleb osa toitlustuspersonalist,

- veendumine, et laevapere võtmeliikmed on tuttavad hukkumatuse informatsiooniga.

Kui seda peetakse vajalikuks, võib laeva kapteni või kasutaja nõusolekul kontrolli jätkata, kui laev sõidab liikmesriigi sadamasse või lahkub sealt. Kontrollijad ei tohi takistada toiminguid laeval ega tohi põhjustada olukordi, mis kapteni arvates võiksid olla reisijatele, laevaperele ja laevale ohtlikud.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 22 (kohandatud)

Ö IX Õ XI LISA

òuus

SÄTTED, MIS KÄSITLEVAD SISSESÕIDUKEELDU ÜHENDUSE SADAMATESSE

(osutatud artiklis 10)

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25

ðuus

A. LAEVAKATEGOORIAD, MILLE SUHTES TULEB RAKENDADA ÜHENDUSE SADAMATESSE SISSESÕIDUKEELDU

(vastavalt artikli 7b9 lõikele 1)

1. Gaasi- ja kemikaalitankerid.

2. Puistlastilaevad.

3. Naftatankerid.

4. Reisilaevad.

òuus

A. SISSESÕIDUKEELU KRITEERIUMID (osutatud artikli 10 lõikes 1)

1. Sissesõidukeeldu kohaldatakse laeva suhtes, mis sõidab sellise riigi lipu all, mis kinnipidamiste määra alusel kuulub vastavalt vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile musta või halli nimekirja ning mis on liikmesriigi või vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riigi sadamas viimase 36 kuu jooksul rohkem kui kahel korral kinni peetud või mille kohta on nõukogu direktiivi 99/35/EÜ alusel väljastatud korraldus laeva kasutamist takistada.

2. Lõike 1 kohaldamisel jõustub vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumis määratletud loetelu iga aasta 1. juulil.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

B. ÜHENDUSE SADAMATESSE SISSESÕIDUKEELUGA SEOTUD MENETLUSED (vastavalt artikli 10 7b lõikele 1)

1. Kui Ö punkti A Õ artikli 7b tingimused on täidetud, Ö teavitavad Õ peavad selle sadama ð või ankrukoha ï pädevad asutused, kus laev vastavalt teist või kolmandat korda kinni peeti, kaptenit ja laeva omanikku kirjalikult teavitama ð sellest, et on kavas kehtestada sissesõidukeeld, mida kohaldatakse viivitamata pärast laeva sadamast või ankrukohast lahkumist ï laevale kehtestatud sissesõidukeelust. ð Sissesõidukeelu korraldust kohaldatakse viivitamata pärast seda, kui laev on kinnipidamist põhjustanud puuduste kõrvaldamise järel sadamast või ankrukohast lahkunud. ï

2. Pädev asutus peab teavitama ð saadab sissesõidukeelu korralduse koopia ï ka lipuriigi ametivõimeudele, asjassepuutuvatle tunnustatud organisatsioonile, muudele liikmesriikidele ð ning muudele vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riikidele, ï komisjonile, Centre administratif des affaires maritimes'i ja vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi sekretariaatidile. ð Pädev asutus peab viivitamata ajakohastama ka kontrolliandmebaasi seoses teabega sissesõidukeelu kohta. ï

Sissesõidukeeld jõustub hetkest, mil laevale on pärast kinnipidamise põhjustanud puuduste kõrvaldamist antud luba sadamast lahkuda.

òuus

3. Sissesõidukeelu korraldus tühistatakse alles kolme kuu möödudes selle väljastamise kuupäevast ning juhul, kui lõigetes 4–10 esitatud tingimused on täidetud.

Kui laevale kehtestatakse teine sissesõidukeeld, on see ajavahemik 12 kuud. Iga järgmine kinnipidamine ühenduse sadamas tähendab seda, et laev saab alalise sissesõidukeelu kõikidesse ühenduse sadamatesse või ankrukohtadesse .

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

4. 2. Sissesõidukeelu tühistamiseks peab omanik või kasutaja esitama sissesõidukeelu korralduse andnud liikmesriigi pädevale asutusele ametliku taotluse. Taotlusele tuleb lisada lipuriigi ametivõimude ð dokument ï tunnistus, ð mis on antud välja pärast ametivõimude poolt nõuetekohaselt volitatud ülevaataja kontrollkäiku laeva pardale ning ï mis tõendab laeva täielikku vastavust rahvusvaheliste konventsioonide kehtivatele sätetele. ð Lipuriigi ametivõimud esitavad pädevale asutusele tõendusmaterjali selle kohta, et kontrollkäik laevale on toimunud. ï

5. Sissesõidukeelu tühistamise taotlusele tuleb vajadusel lisada ka laeva klassifitseerinud klassifikatsiooniühingu ð dokument, ï tunnistus mis tõendab, et laev vastab nimetatud ühingu poolt sätestatud klassistandarditele ð , ning mis väljastatakse pärast klassifikatsiooniühingu ülevaataja kontrollkäiku laeva pardale ï. ð Klassifikatsiooniühing esitab pädevale asutusele tõendusmaterjali selle kohta, et kontrollkäik laevale on toimunud. ï

6. 3. Sissesõidukeelu võib tühistada üksnes pärast ð lõikes 3 osutatud kolmekuulise ajavahemiku möödumist ja ï laeva uut kontrollimist kokkulepitud sadamas ð või ankrukohas ï sissesõidukeelu kehtestanud liikmesriigi pädeva asutuse kontrollijate poolt ning juhul, kui liikmesriik on tõenditest lähtudes veendunud, et laev vastab täielikult rahvusvaheliste konventsioonide kehtivatele sätetele.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

Kui kokkulepitud sadam asub ühenduses, Kui kokkulepitud sadam või ankrukoht asub liikmesriigis, võib ð asjaomase liikmesriigi ï sihtsadama asukohaliikmesriigi pädev asutus kokkuleppel sissesõidukeelu korralduse andnud liikmesriigi ð kehtestanud ï pädeva asutusega Ö taotluse kohaselt Õ lubada laeval siseneda ð kokkulepitud sadamasse, et teostada korduvat kontrolli ï sõita kõnealusesse sihtsadamasse, kusjuures reisi ainus eesmärk on laeva lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavuse kontrollimine. ð Sellisel juhul ei toimu sadamas enne sissesõidukeelu korralduse tühistamist mingisuguseid lastimistoiminguid. ï

òuus

7. Kui sissesõidukeelu korralduse väljastamise põhjustanud kinnipidamine oli seotud laeva ehituslike puudustega, võib sissesõidukeelu korralduse väljastanud pädev asutus korduva kontrolli ajaks taotleda juurdepääsu teatavatele ruumidele, sealhulgas lastiruumidele ja mahutitele.

8. Korduva kontrolli viib läbi sissesõidukeelu korralduse väljaandnud liikmesriigi pädev asutus või sihtsadama pädev asutus kokkuleppel sissesõidukeelu korralduse väljaandnud liikmesriigi pädeva asutusega. Pädev asutus võib korduvaks kontrolliks taotleda kuni 14 päeva pikkust etteteatamisaega. Asjaomasele liikmesriigile esitatakse tõendusmaterjal selle kohta, et laev vastab täielikult rahvusvaheliste konventsioonide kohaldatavatele nõuetele.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

9. Uus kontrollimine hõlmab laiendatud kontrolli, mis peab sisaldama vähemalt VIII V lisa Ö punkti Õ C osa asjakohaseid punkte.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25

10. Kõik selle laiendatud kontrolli kulud kannab laevaomanik või kasutaja.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

11. 4. Kui laiendatud kontrolli tulemused vastavalt lõikele 2 Ö VIII lisa punktile C Õ liikmesriiki rahuldavad, tuleb sissesõidukeeld tühistada Ö ja laeva omavat laevaühingut sellest kirjalikult teavitada Õ. Laevaomanikku või kasutajat tuleb sellest kirjalikult teavitada.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

12. Pädev asutus Ö teavitab Õ peab otsusest kirjalikult teavitama ka lipuriigi ametivõime, asjassepuutuvat klassifikatsiooniühingut, muid liikmesriike, ð muid vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumile allakirjutanud riike, ï komisjoni, Centre administratif des affaires maritimes'i ja vastastikuse mõistmise Pariisi memorandumi sekretariaati. ð Pädev asutus peab viivitamata ajakohastama ka kontrolliandmebaasi seoses teabega sissesõidukeelu kohta. ï

5 13 . Andmed laevade kohta, millele on kehtestatud ühenduse sadamatesse sissesõidukeeld, tuleb teha kättesaadavaks Sirenac-süsteemi Ö kontrolliandmebaasi Õ kaudu ning avaldada kooskõlas artikli 15 19 ning VIII XIV lisa sätetega.

XII LISA

Rahvusvahelised ja ühenduse nõuded seoses reisiinfo salvestitega

Järgmistesse klassidesse kuuluvad laevad peavad ühenduse liikmesriigi sadamat külastades olema varustatud reisiinfo salvestiga, mis vastab IMO resolutsiooni A.861(20) kohastele tööstandarditele ning rahvusvahelise elektroonikakomisjoni (IEC) standardiga nr 61996 kehtestatud testimisstandarditele:

a) 1. juulil 2002 või pärast seda ehitatud reisilaevad,

b) enne 1. juulit 2002 ehitatudro-ro-tüüpi reisiparvlaevad hiljemalt esimeseks ülevaatuseks või 1. juuliks 2002,

c) enne 1. juulit 2002 ehitatud reisilaevad, v.a ro-ro-tüüpi reisiparvlaevad, hiljemalt 1. jaanuariks 2004,

d) 1. juulil 2002 või hiljem ehitatud laevad, v.a reisilaevad, brutotonnaažiga 3000 või üle selle.

Järgmistesse klassidesse kuuluvad enne 1. juulit 2002 ehitatud laevad peavad ühenduse liikmesriigi sadamat külastades olema varustatud asjakohastele IMO standarditele vastava reisiinfo salvestiga:

a) kaubalaevad brutotonnaažiga 20000 ja üle selle hiljemalt IMO kehtestatud tähtajaks või, kui IMO otsus puudub, hiljemalt 1. jaanuariks 2007,

b) kaubalaevad brutotonnaažiga 3000 ja üle selle, kuid alla 20000 tonni, hiljemalt IMO kehtestatud tähtajaks või, kui IMO otsus puudub, hiljemalt 1. jaanuariks 2008.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

Ö X Õ IX LISA

Kontrollakt

(osutatud artiklis 11)8

Kontrollakt peab sisaldama vähemalt järgmisi punkte.

I. ÜLDIST

1. Akti koostanud pädev asutus

2. Kontrollimise kuupäev ja koht

3. Kontrollitud laeva nimi

4. Lipp

5. Laeva liik ð (nagu on osutatud meresõiduohutuse korralduse tunnistuses) ï

6. IMO number

7. Kutsung

8. Tonnaaž (gt)

9. Dedveit (vajaduse korral)

10. Ehitamisaasta, nagu see on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud kuupäeva alusel

11. Vastavalt vajadusele Ö tunnustatud organisatsioon või tunnustatud organisatsioonid Õ klassifikatsiooniühing või -ühingud, kes on väljastanud sellele laevale klassifikatsioonitunnistused, kui need on olemas

12. Ö Tunnustatud organisatsioon või tunnustatud organisatsioonid Õ Klassifikatsiooniühing või klassifikatsiooniühingud ja/või muud isikud, kes on vastavalt konventsioonidele lipuriigi nimel sellele laevale tunnistusi välja andnud

13. Laeva omaniku või kasutaja nimi ja aadress

14. Lahtisi vedelikke või puistlasti vedavate laevade puhul laeva valiku eest vastutava prahtija nimi ja aadress ning prahiliik

15. Kontrollakti lõpetamise kuupäev

16. Märge selle kohta, et üksikasjalik teave kontrollimise või kinnipidamise kohta võidakse avaldada

II. KONTROLLIMISEGA SEOTUD ANDMED

1. Asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide alusel välja antud tunnistused, sh väljaandmiskuupäev ja kehtivuse tähtpäev, need välja andnud organisatsioon või ametiasutus

2. Laeva osad, mida kontrolliti (kui tegemist oli üksikasjalikuma või laiendatud kontrolliga)

òuus

3. Viimase vaheülevaatuse või iga-aastase ülevaatuse sadam ja kuupäev ning ülevaatuse läbiviinud organisatsiooni nimi.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25

4. 3. Kontrolli liik (kontroll, üksikasjalikum kontroll, laiendatud kontroll)

5. 4. Puuduste laad

6. 5. Võetud meetmed.

III. LISATEAVE KINNIPIDAMISE KORRAL

1. Kinnipidamiskorralduse kuupäev

2. Kinnipidamiskorralduse tühistamise kuupäev

3. Kinnipidamiskorralduse aluseks olevate puuduste laad (vajadusel viited konventsioonidele)

4. Teave viimase vahe- või iga-aastase ülevaatuse kohta

4. 5. Vajadusel märge selle kohta, kas asjaomase ülevaatuse korraldanud klassifikatsiooniühing või eraõiguslik asutus vastutab nende puuduste eest, mis üksi või teistega koos tõid kaasa kinnipidamise

5. 6. Võetud meetmed.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

Ö XI Õ VI LISA

LAEVA KINNIPIDAMISE KRITEERIUMID

(osutatud artikli 13 lõikes 4 9 lõikes 3)

Sissejuhatus

ê95/21/EÜ

Enne seda, kui inspektor määrab, kas kontrolli käigus avastatud puudused õigustavad laeva kinnipidamist, peab ta kohaldama punktides 1 ja 2 nimetatud kriteeriume.

Punktis 3 on näited puuduste kohta, mis iseenesest võivad õigustada laeva kinnipidamist (vt artikli 913 lõige 4).

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 5.1 (kohandatud)

Kui kinnipidamise aluseks on teel sadamasse õnnestusjuhtumi tagajärjel saadud laeva vigastused, ei anta kinnipidamiskorraldust, eeldusel et:

a) 1. on kohaselt arvestatud SOLAS 74 konventsiooni eeskirja I/11(c) nõudeid, mis puudutavad teatamist lipuriigi valitsusele, nimetatud ülevaatajale või tunnustatud organisatsioonile, kes vastutab asjakohase tunnistuse väljaandmise eest;

b) 2. enne sadamasse sisenemist on kapten või laeva omanik esitanud sadamariikide kontrolli asutusele üksikasjad toimunud õnnetuse ja saadud vigastuste kohta ning teabe nõutava lipuriigi valitsusele teatamise kohta;

c) 3. laev võtab asutust rahuldaval viisil kohased vigastuste kõrvaldamise meetmed ja

d) 4. saanud teate vigastuste kõrvaldamise kohta, on asutus kandnud hoolt, et ohutust, tervist või keskkonda selgelt ohustanud puudused on kõrvaldatud.

ê95/21/EÜ

1. PÕHIKRITEERIUMID

Oma ametialase arvamuse kujundamisel laeva kinnipidamise kohta peab inspektor kohaldama järgmisi kriteeriume:

Ajastus:

Laevad, mille merel sõitmine on ohtlik, tuleb kinni pidada pärast esimest kontrolli, olenemata sellest, kui kaua laev sadamas seisab.

Kriteerium:

Laev peetakse kinni, kui selle puudused on nii tõsised, et inspektor tuleb enne laeva väljasõitu veenduma, et need puudused on kõrvaldatud.

Puuduste tõsidust mõõdetakse sellega, kas inspektor peab tulema laevale tagasi. Kuid sellist kohustust ei kehtestata igal juhtumil. See tähendab, et asutus peab mingil moel ja eelistatavalt uue külastusega tõendama, et puudused on enne väljasõitu kõrvaldatud.

2. Põhikriteeriumide kohaldamine

Kui otsustatakse, kas laeval avastatud puudused on piisavalt tõsised selle kinni pidamiseks, peab inspektor hindama, kas:

1. laeval on asjakohased ja kehtivad dokumendid;

2. laeval on minimaalse ohutu mehitamise tunnistusega nõutav laevapere.

Edasi peab inspektor kontrollimise käigus hindama, kas laev ja/või laevapere on suuteline järgmise reisi jooksul:

3. tagama ohutuse;

4. ohutult käsitsema, vedama ja jälgima lasti;

5. töötama ohutult masinaruumis;

6. tagama nõuetekohase käikuvuse ja roolimise;

7. kustutama tõhusalt tuld mis tahes laeva osas, kui see on vajalik;

8. lahkuma kiiresti ja ohutult laevalt ning korraldama päästetöid, kui see on vajalik;

9. vältima keskkonnareostust;

10. säilitama piisava püstuvuse;

11. säilitama piisava vettpidavuse;

12. pidama sidet hädaolukorras, kui see on vajalik;

13. tagama ohutud ja tervist säästvad tingimused laeval;

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 23 alapunkt a

14. andma õnnetuse korral nii palju teavet, kui võimalik.

ê95/21/EÜ

Kui vastus mis tahes hindamisküsimusele on eitav, tuleb kõiki avastatud puudusi arvesse võttes tõsiselt kaaluda laeva kinnipidamist. Mitu vähemtõsist puudust võivad samuti õigustada laeva kinnipidamist.

3. Inspektori abistamiseks nende suuniste kasutamisel esitatakse järgnevalt asjakohaste konventsioonide ja/või koodeksite kaupa rühmitatud puuduste loetelu, mida loetakse nii tõsiseks, et need võivad õigustada laeva kinnipidamist. See loetelu ei ole ammendav.

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 5.2

Kuid STCW 78 konventsiooni valdkonnas on allpool, punkti 3.8 all loetletud kinnipidamist õigustavad puudused ainsad, mis on kinnipidamise aluseks käesoleva konventsiooni alusel.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

è1 2001/106/EÜ artikli 1 punkti 23 alapunkt b

ðuus

3.1. Üldine

Asjakohaste õigusaktidega nõutavate è1 kKehtivate tunnistuste ja dokumentide puudumine ç. Kuid konventsiooniga (asjakohane õigusakt) mitte ühinenud või muud asjakohast õigusakti mitte rakendanud riigi lipu all sõitvad laevad ei pea omama konventsiooni või muude asjakohaste õigusaktidega sätestatud tunnistusi. Seega ei anna nõutavate tunnistuste puudumine põhjust laeva kinnipidamiseks; kuid „mittesoodsama kohtlemise“ sätte kohaldamisel on nõutav, et laev oleks sätetega olulises vastavuses enne mereleminekut.

3.2. 3.2. SOLASE konventsiooni alla kuuluvad valdkonnad (viited on esitatud sulgudes)

1. Häired peajõuseadmete ja teiste oluliste masinate ning elektriseadmete nõuetekohases töös.

2. Masinaruumi ebapiisav puhtus, liiga palju nafta-vee segu pilssides, torude ja masinaruumi väljalasketorude isolatsioon on naftaga reostunud, pilsipumbaseadmete mittenõuetekohane töötamine.

3. Häired tagavarageneraatori, valgustuse, akude ja lülitite nõuetekohases töös.

4. Häired pea- ja lisajuhtimisseadme nõuetekohases töös.

5. Isikupäästevahendite, päästepaatide või -parvede ja vettelaskmisseadmete puudumine, nappus või oluline lagunemine.

6. Tulekahju avastamissüsteemide, tuletõrjesignalisatsiooni, tuletõrjevahendite, kinnitatud tulekustutussüsteemide, ventilatsiooniventiilide, tulekustutite, kiirelt sulguvate seadmete puudumine, mittevastavus või oluline lagunemine sellisel määral, et need ei vasta kavandatud kasutamisele.

7. Tankerite lastiteki piirkonna tulekaitse puudumine, oluline lagunemine või häired selle nõuetekohases töös.

8. Valgussignalisatsiooni, signaalkujundite või helisignalisatsiooni puudumine, mittevastavus või oluline lagunemine.

9. Hädaolukorra ja turvalisusteadete edastamiseks vajalike raadioseadmete puudumine või häired nõuetekohases töös.

10. Navigatsioonivahendite puudumine või häired nõuetekohases töös, võttes arvesse SOLASE määrust nr Ö V/16.2 Õ V/12(o).

11. Ajakohastatud merekaartide ja/või kavandatava reisi jaoks vajalike muude asjakohaste meretrükiste puudumine, võttes arvesse, et kaartide asemel võib kasutada ð ametlikke andmeid käsitlevat tüübikinnitusega elektronkaartide kuva- ja infosüsteemi (ECDIS) ï elektroonilisi kaarte.

12. Lastipumbaruumide sädemekindla tõmbeventilatsiooni puudumine (SOLASE määrus II-2/59.3.1).

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 5.3 (kohandatud)

13. Tõsised puudused tegutsemistingimustes, nagu neid kirjeldatakse vastastikuse mõistmise Ö Pariisi Õ memorandumi I lisa osas 5.5.

14. Laevapere liikmete arvu, koostise või pädevuse mittevastavus ohutu mehitamise tunnistusele.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 23 alapunkt c

15. SOLAS 74 XI peatüki 2. eeskirjale vastava laiendatud kontrolli programmi teostamatajätmine.

16. Reisiinfo salvesti puudumine või mittetoimimine, kui see on kohustuslik.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

3.3. IBC koodeksi alla kuuluvad valdkonnad (viited on esitatud sulgudes)

1. Sobivuse tunnistuses puuduva aine vedu või teabe puudumine lasti kohta (16.2).

2. Kõrgsurve ohutusseadised puuduvad või on kahjustatud (8.2.3).

3. Elektriseadmed ei ole sisemuselt ohutud või ei vasta koodeksi nõuetele (10.2.3).

4. Süttimisallikad 10.2 osutatud ohtlikes kohtades (11.3.15).

5. Erinõuete rikkumised (15).

6. Tanki maksimaalse lastikoguse ületamine (16.1).

7. Riskitoodete puhul ebapiisav kuumakaitse (16.6).

3.4. IGC koodeksi alla kuuluvad valdkonnad (viited on esitatud sulgudes)

1. Sobivuse tunnistuses puuduva aine vedu või teabe puudumine lasti kohta (18.1).

2. Elu-, olme- ja teenindusruumide sulgemisseadmete puudumine (3.2.6).

3. Vahesein ei ole gaasikindel (3.3.2).

4. Defektsed õhulukud (3.6).

5. Puuduvad või defektsed kiiresti sulguvad ventiilid (5.6).

6. Puuduvad või defektsed kaitseventiilid (8.2).

7. Elektriseadmed ei ole sisemuselt ohutud või ei vasta koodeksi nõuetele (10.2.4).

8. Lastiruumide ventilaatorid ei tööta (12.1).

9. Lastitankide survesignalisatsioon ei tööta (13.4.1).

10. Defektne gaasi tuvastamise ja/või mürgise gaasi tuvastamise seade (13.6).

11. Inhibeeritavate ainete vedu kehtiva inhibiitori tunnistuseta (17/19).

3.5. Laadungimärgi konventsiooni alla kuuluvad valdkonnad

1. Märkimisväärse suurusega kahjustatud või roostetanud alad või tekkide või laevakere plaadistuse ja selle tugevduskonstruktsioonide piting, mis mõjutavad merekõlblikkust või lastide kohalikku paigutamisvõimet, kui ei ole tehtud nõuetekohast ajutist remonti, et sõita sadamasse, kus tehakse püsiremont.

2. Ebapiisava püstuvuse tunnustatud juhtum.

3. Piisava ja usaldusväärse teabe puudumine heakskiidetud kujul, mis võimaldaks kaptenil kiiresti ja lihtsalt korraldada oma laeva lastimine ja ballastimine selliselt, et oleks ohutu püstuvus kogu reisi ja selle erinevate tingimuste ajal ning igasugused vastuvõetamatud pinged laevakonstruktsioonides oleksid välditud.

4. Sulgemisseadmete, luugi sulgemissüsteemi ja veekindlate uste puudumine, oluline lagunemine või defektsus.

5. Ülekoormus.

6. Süvisemärk puudub või see ei ole loetav.

3.6. MARPOLI konventsiooni I lisa alla kuuluvad valdkonnad (viited on esitatud sulgudes)

1. Naftat sisaldava vee filtreerimisseadmete, naftaheitmete seire- ja kontrollisüsteemi või 15-ppm signalisatsioonisüsteemi puudumine, oluline lagunemine või häired nõuetekohases töös.

2. Sette- ja/või kõntsatankide vabast mahtuvusest ei piisa kavandatud reisiks.

3. Puudub naftaraamat (20 (5)).

4. Loata ehitatud heite möödaviik.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkti 23 alapunkt d

5. Tehnilise ülevaatuse toimik puudub või ei ole kooskõlas MARPOLI konventsiooni eeskirja 13G punkti 3 alapunktiga b.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

3.7. MARPOLI konventsiooni II lisa alla kuuluvad valdkonnad (viited on esitatud sulgudes)

1. Valjuhääldiside käsiraamatu puudumine.

2. Last ei ole kategooriasse rühmitatud (3 (4)).

3. Puudub lastiraamat (9 (6)).

4. Mittenõuetekohane või asjakohaselt muutmata tunnistusega naftataoliste ainete vedu (14).

5. Loata ehitatud heite möödaviik.

òuus

3.8. MARPOLI konventsiooni V lisa alla kuuluvad valdkonnad

1. Prügimajanduse kava puudub.

2. Prügiregister ei ole kättesaadav.

3. Laevapere ei ole teadlik prügimajanduse kava kohastest prügi kõrvaldamise nõuetest.

ê95/21/EÜ

ðuus

3.9. STCW konventsiooni ð ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/25/EÜ ï alla kuuluvad valdkonnad

ê98/42/EÜ artikli 1 punkt 2 ja lisa punkt 5.4

ðuus

1. Meremeestel, kellel on kohustus omada tunnistust, puudub kohane tunnistus, kehtiv vabastus või dokument selle kohta, et lipuriigi valitsusele on esitatud sobivustunnistuse saamise taotlus.

ð 2. Tõendid selle kohta et tunnistus on omandatud pettuse teel või tunnistuse omanik ei ole isik, kellele kõnealune tunnistus algselt välja anti. ï

3. 2. Lipuriigi valitsuse kohaldatavad ohutu mehitamise nõuded ei ole täidetud.

4. 3. Navigatsiooni- või masinavahi korraldus ei vasta lipuriigi valitsuse määratud nõuetele.

5. 4. Vahis puudub pädev isik, kes töötaks seadmetega, mis on olulised ohutuks meresõiduks, ohutuks raadioühenduseks või merereostuse vältimiseks.

6. 5. Ei suudeta tõestada meremeeste erialaseid oskusi, mis on vajalikud laevaohutuse ja reostuse vältimise alaste ülesannete täitmiseks.

7. 6. Reisi alguses ei suudeta määrata esimesse vahikorda ning järgnevatesse vahikordadesse isikuid, kes oleksid piisavalt väljapuhanud ja muidu sobivad teenistusülesande täitmiseks.

ê95/21/EÜ

ðuus

3.10. ILO konventsiooni alla kuuluvad valdkonnad

1. Toitu ei piisa reisiks järgmisesse sadamasse.

2. Joogivett ei piisa reisiks järgmisesse sadamasse.

3. Äärmiselt ebasanitaarsed tingimused laeval.

4. Võimaliku väga madala temperatuuriga piirkondades seilaval laeval puudub elu- ja olmeruumides küte.

5. Koridorides ning elu- ja olmeruumides palju prügi, tõkestavaid seadmeid või lasti või on seal muud ohtlikud tingimused.

ð 6. On olemas selged tõendid, et vahitüürimehe ning teiste esimese vahikorra või järgnevate vahikordade ajal valves olevate laevapere liikmete tööalast tõhusust vähendab üleväsimus. ï

3.11. Valdkonnad, mis ei õigusta kinnipidamist, kuid näiteks lastimistoimingud tuleb peatada.

Häireid inertgaasisüsteemi, lastiga seotud vahendite või masinate nõuetekohases töös (või hoolduses) loetakse lastimistoimingute peatamise piisavaks aluseks.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

è1 95/21/EÜ parandus (EÜT L 291, 14.11.1996, lk 42)

Ö XII Õ VII LISA

INSPEKTORITE MIINIMUMKRITEERIUMID

è 1 (osutatud artikli 16 12 lõikgetes 1 ja 5) ç

òuus

1. Inspektoritel peavad olema asjakohased teoreetilised teadmised ning praktilised kogemused laevade ja nende kasutamise valdkonnas. Nad peavad olema pädevad rahvusvaheliste konventsioonide nõudmiste ja asjakohase sadamariigi kontrollikorra täitmise tagamises. Kõnealused teadmised ja kõnealune pädevus rahvusvaheliste ja ühenduse nõudmiste täitmise tagamiseks peavad olema omandatud dokumenteeritud koolitusprogrammide raames, sealhulgas peavad inspektorid vastavalt artiklile 16 teatava ajavahemiku järel sooritama eksami ja pikendama tööluba.

ê95/21/EÜ (kohandatud)

1. Liikmesriigi pädev asutus peab andma inspektorile loa teha sadamariigi kontrolli.

2. Ö Inspektorid peavad vähemalt Õ kas:

òuus

a) omama asjaomast merendusinstitutsiooni kvalifikatsiooni ja meresõidukogemust diplomeeritud laevaohvitserina, kellel on või on olnud kehtiv STCW eeskirja II/2 või III/2 kohane pädevustunnistus, või

ê95/21/EÜ (kohandatud)

ðuus

b)c) olema sooritanud laevainseneri, mehaaniku või merendusega seotud inseneri eksamið , mida pädev asutus on tunnustanud, ï ja töötanud vastava insenerina vähemalt viis aastat ð või ï

Ö c) omama asjakohast ülikoolikraadi või sellega samaväärset kraadi ning olema läbinud koolituse ning omandanud kvalifikatsiooni laeva turvainspektorite koolitusasutuses Õ

ê95/21/EÜ (kohandatud)

3. Inspektor peab olema töötanud vähemalt ühe aasta lipuriigi inspektorina, kes tegeleb ülevaatuste ja sertifitseerimisega vastavalt konventsioonidele.

4. Punktis Ö 2 alapunktis a Õ a ja b osutatud inspektorid peavad olema teeninud merel vastavalt teki- või masinaosakonna ohvitserina vähemalt viis aastat.

- ja ta peab:

a) omama kapteni diplomit, mis lubab tal juhtida 1600 gt või suuremaid laevu (vt STCW määrus II/2); või

b) omama vanemmehaaniku diplomit, mis lubab tal täita ülesandeid laeval, mille peageneraatori võimsus on 3000 kW või rohkem (vt STCW eeskiri III/2); või

c) c) olema sooritanud laevainseneri, mehaaniku või merendusega seotud inseneri eksami ja töötanud vastava insenerina vähemalt viis aastat,;

- Punktis a ja b osutatud inspektorid peavad olema teeninud merel vastavalt teki- või masinaosakonna ohvitserina vähemalt viis aastat.

Või:

inspektor peab:

- omama asjakohast ülikoolikraadi või samaväärset väljaõpet, ja

- olema läbinud laevaohutusinspektorite koolis koolituse ja saanud kvalifikatsiooni, ja

- olema töötanud vähemalt kaks aastat lipuriigi inspektorina, kes tegeleb ülevaatuste ja sertifitseerimisega vastavalt konventsioonidele.

5. 3. Ö Inspektorid peavad olema Õ Ssuutlikkuds suheldatlema meremeestega suuliselt ja kirjalikult merel kõige sagedamini kasutatavas keeles.

4. Rahvusvaheliste konventsioonide ja sadamariigi kontrolli asjakohase korra kohane tundmine.

6. 5. Aktsepteeritakse ka eespool nimetatud kriteeriumidele mittevastavaid inspektoreid, kes käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on liikmesriigi pädeva asutuse poolt sadamariigi kontrolli tegemiseks tööle võetud.

òuus

7. Kui teatavas liikmesriigis teostavad artikli 7 lõikes 5 osutatud kontrolle sadamariigi kontrolli eest vastutavad inspektorid, on inspektoritel asjakohane kvalifikatsioon, mis hõlmab piisavat meresõiduturvalisusealast teoreetilist ja praktilist kogemust. Tavaliselt hõlmab see:

a) head arusaamist meresõiduturvalisusest ning sellest, kuidas seda kohaldatakse uuritavate toimingute suhtes;

b) turvatehnoloogia ja -meetodite head praktilist tundmist;

c) teadmisi kontrollipõhimõtete, -korra ja -meetodite kohta;

d) uuritavate toimingute head praktilist tundmist.

òuus

XIII LISA

Lootsi või sadama valdaja aruanne sadama- või rannikuriigile

(osutatud artikli 17 lõikes 1)

Kuupäev |

Sadam/asukoht |

Teave laeva kohta

Laeva nimi |

IMO number |

Kutsung |

Lipp |

Puudused

Kirjeldus |

1 |

2 |

3 |

4 |

5 |

6 |

… |

Teave meresõidu kohta

Kust (sadam/ankrukoht) | Kuupäev |

Kuhu (sadam/ankrukoht) | Kuupäev |

Pädeva asutuse algatatud meetmed

Kirjeldus |

1 |

2 |

3 |

4 |

5 |

6 |

… |

Lootsi / sadama esindaja nimi:

Pädev asutus:

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 24 (kohandatud)

Ö XIV Õ VIII LISA

Liikmesriikide sadamates toimunud kinnipidamiste ja kontrollimistega, Ö kinnipidamiste ja sissesõidukeeldudega Õ seotud teabe avaldamine

(osutatud artiklis 19 15 lõikes 1)

òuus

1. Liikmesriigid avaldavad allpool lõigetes 3.1 ja 3.2 loetletud teabe avalikul veebilehel 72 tunni jooksul pärast kontrolli lõpetamist või kinnipidamise tühistamist või sissesõidukeelu kehtestamist.

2. Komisjon avaldab veebilehel pidevalt teavet laevade kohta, mille sissesõit ühenduse sadamatesse on artiklite 10 ja 15 kohaselt keelatud.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 24

ðuus

3. I. Artikli 19 15 lõike 1 kohaselt avaldatud teave peab sisaldama järgmist:

a) laeva nimi,

b) IMO number,

c) laeva liik,

d) tonnaaž (gt),

e) ehitamisaastakuupäev, mis on kindlaks tehtud laeva ohutustunnistustel näidatud kuupäeva alusel,

f) ð laevaühingu ï laevaomaniku või kasutaja nimi ja aadress,

g) lahtisi vedelikke või puistlasti vedavate laevade puhul laeva valiku eest vastutava prahtija nimi ja aadress ning prahiliik,

h) lipuriik,

- vastavalt vajadusele klassifikatsiooniühing või -ühingud, kes on väljastanud sellele laevale klassifikatsioonitunnistused, kui need on olemas,

- klassifikatsiooniühing või -ühingud ja/või mis tahes muud isikud, kes on vastavalt konventsioonidele lipuriigi nimel väljastanud sellele laevale tunnistusi, kaasa arvatud antud tunnistuste nimetamine,

òuus

i) klass ja asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonidega kooskõlas väljaantud kohustuslikud tunnistused ning asutus või organisatsioon, kes andis välja iga üksiku kõnealuse tunnistuse, sealhulgas väljaandmiskuupäev ja kehtivuse lõppkuupäev,

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 24 (kohandatud)

ðuus

- viimase laiendatud kontrolli sadam ja kuupäev, märkides vajadusel, kas anti kinnipidamiskorraldus,

j) erakorralise ð ülal punktis i osutatud tunnistustega seotud ï viimase ð vahe- või iga-aastase ï ülevaatuse sadam ja kuupäev ning ülevaatuse läbiviinud ð asutuse või ï organisatsiooni nimi,

- kinnipidamiste arv eelnenud 24 kuu jooksul,

k) ð kuupäev, ï kinnipidav riik, ja sadam ð või ankrukoht ï,

- kinnipidamiskorralduse tühistamise kuupäev,

- kinnipidamise kestus päevades,

- avastatud puuduste arv ja kinnipidamise põhjused selgelt ja täpselt,

- pädeva asutuse ning, kui vaja, klassifikatsiooniühingu poolt pärast kinnipidamist võetud meetmete kirjeldus,

- kui laeva suhtes kohaldatakse mõnes ühenduse sadamas sissesõidukeeldu, siis selle meetme põhjused selgelt ja täpselt,

- vajaduse korral märge selle kohta, kas asjaomase ülevaatuse korraldanud klassifikatsiooniühing või eraõiguslik asutus vastutab nende puuduste eest, mis üksi või teistega koos põhjustasid kinnipidamise,

- nende laevade osas võetud meetmete kirjeldus, millel on lubatud suunduda lähimasse sobivasse remonditöökotta või millel on keelatud sissesõit mõnesse ühenduse sadamasse.

4. II. ð Vastavalt artiklile 19 avaldatud teave kinnipeetud laevade kohta peab sisaldama ka järgmist ï Artikli 15 lõike 2 kohaselt avaldatud kontrollitud laevu käsitlev teave peab sisaldama järgmist:

- laeva nimi,

- IMO number,

- laeva liik,

- tonnaaž (gt),

- ehitusaasta,

- laevaomaniku või kasutaja nimi ja aadress,

- lahtisi vedelikke või puistlasti vedavate laevade puhul laeva valiku eest vastutava prahtija nimi ja aadress ning prahiliik,

- lipuriik,

- vastavalt vajadusele klassifikatsiooniühing või -ühingud, kes on väljastanud sellele laevale klassifikatsioonitunnistused, kui need on olemas,

- klassifikatsiooniühing või -ühingud ja/või mis tahes muud isikud, kes on vastavalt konventsioonidele lipuriigi nimel väljastanud sellele laevale tunnistusi, kaasa arvatud antud tunnistuste nimetamine,

- kontrolli teostanud riik ja sadam ning kontrollimiskuupäev,

- puuduste arv ja iseloom.

Ö a)kinnipidamiste arv Õ ð 36 ï 24 Ö eelnenud kuu jooksul Õ ,

Ö b) kinnipidamiskorralduse tühistamise kuupäev, Õ

Ö c)kinnipidamise kestus päevades, Õ

Ö d) kinnipidamise põhjused selgelt ja täpselt Õ ,

Ö e) vajaduse korral märge selle kohta, kas asjaomase ülevaatuse korraldanud tunnustatud organisatsioon vastutab nende puuduste eest, mis üksi või teistega koos põhjustasid kinnipidamise, Õ

Ö f) selle laeva osas võetud meetmete kirjeldus, millel on lubatud suunduda lähimasse sobivasse laevaremonditehasesse, Õ

Ö g kui laeva suhtes kohaldatakse mõnes ühenduse sadamas sissesõidukeeldu, siis selle meetme põhjused selgelt ja täpselt, Õ

òuus

XV LISA

Laevade kasutajate ja laevaühingute must nimekiri

(osutatud artiklis 20)

Laevade kasutajate ja laevaühingute must nimekiri sisaldab järgmiste üksuste nime ja aadressi:

- laevade kasutajad või laevaühingud, kes kasutavad laeva või laevu, millele eelneva 12 kuu jooksul on keeldutud andmast sissesõiduluba liikmesriigi sadamasse;

- laevade kasutajad või laevaühingud, kelle kasutatavasse laevastikku kuulub rohkem kui üks laev, mis on liikmesriigi sadamas eelneva 12 kuu jooksul kinni peetud;

- laevade kasutajad või laevaühingud, kelle üks laev on peetud liikmesriigi sadamas eelneva 12 kuu jooksul kinni rohkem kui ühel korral.

ê2001/106/EÜ artikli 1 punkt 25 (kohandatud)

ðuus

Ö XVI Õ X LISA

Andmed, mis esitatakse seoses rakendamise jälgimisega vastavalt artiklile 17

Ö (osutatud artiklis 22) Õ

1. Hiljemalt iga aasta 1. ð juuliks ï aprilliks peavad liikmesriigid komisjonile eelmise aasta kohta esitama järgmised andmed.

1.1. 1.1. Nende nimel laevanduse sadamariigi kontrolli raames tegutsevate kontrollijate arv.

See teave tuleb komisjonile edastada järgmist näidistabelit Ö (1) (2) Õ kasutades.

Sadam/piirkond | Täiskohaga inspektorite kontrollijate arv Ö (A) Õ | Osalise tööajaga inspektorite kontrollijate Ö arv Õ arv Ö (B) Õ | Ö (B) Õ ümberarvestamine täiskohtadeks Ö (C) Õ | ð Kokku ï ð (A+C) ï |

Sadam X …. |

Sadam Y …. |

KOKKU |

(1) Kui sadamariigi kontrolliga seoses teostatud kontrollimised moodustavad üksnes osa inspektori kontrollija tööst, tuleb inspektorite kontrollijate koguarv ümber arvestada täiskohaga inspektorite kontrollijate arvule vastavaks arvuks. ð Kui üks ja sama inspektor töötab rohkem kui ühes sadamas või geograafilises piirkonnas, tuleb kohaldatavat osalist tööaega märkivat ekvivalenti arvestada iga sadama puhul ï

Ö (2) Õ See teave tuleb esitada siseriiklikul tasandil ning asjassepuutuva liikmesriigi iga sadama kohta eraldi. Käesoleva lisa kohaldamisel käsitatakse sadamana vastavalt vajadusele kas üksikut sadamat või inspektori kontrollija või inspektorite kontrollijate meeskonna hõlmatavat geograafilist piirkonda, kus asub mitu sadamat. Sama kontrollija võib tegutseda rohkem kui ühes sadamas/geograafilises piirkonnas.

1.2. Riigi sadamaid väisanud üksikute laevade üldarv. ð Kõnealune arv koosneb direktiiviga hõlmatud võõrriikide laevade arvust, mis sisenesid liikmesriikide sadamatesse ning mida siseriiklikul tasandil võetakse arvesse ühekordselt ï.

2. Liikmesriigid peavad kas:

a) esitama komisjonile iga ð kolme ï kuue kuu järel loetelu nende sadamatesse sisenenud või sadama valdajale ankrukohta saabumisest teatanud üksikute laevade, välja arvatud liinilaevadena ð kasutavate reisi- ja kaubalaevade ï liikumise kohta, lisades ð laeva iga liikumise kohta laeva ï laevade IMO koodi ja saabumiskuupäeva; või ð ja sadama või ankrukoha. Loetelu esitatakse tabeli vormis, mis võimaldab ülalnimetatud teavet automaatselt otsida ja töödelda. Kõnealune loetelu esitatakse nelja kuu jooksul alates selle ajavahemiku lõpust, mille kohta andmed kehtivad; ï

ð ja ï

b) esitama Sirenaci jaoks nende sadamatesse sisenenud laevade, välja arvatud liinilaevade IMO koodid ja saabumiskuupäevad päevade kaupa. Liikmesriigid peavad esitama komisjonile punktides a ja b nimetatud, ð reisijate veoga tegelevate ï liinilaevade ð ja kaubaliinilaevade ï ð eraldi ï loetelud hiljemalt kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist ning edaspidi iga kord, kui nimetatud liinidel osas toimub muudatusi. ð Loetelu sisaldab iga laeva puhul selle laeva IMO numbrit, nime ja marsruuti. Loetelu esitatakse tabeli vormis, mis võimaldab ülalnimetatud teavet automaatselt otsida ja töödelda. ï

é

XVII LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv ja selle hilisemad muudatused

(osutatud artiklis 30)

Nõukogu direktiiv 95/21/EÜ (EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1) |

Nõukogu direktiiv 98/25/EÜ (EÜT L 133, 7.5.1998, lk 19) |

Komisjoni direktiiv 98/42/EÜ (EÜT L 184, 27.6.1998, lk 40) |

Komisjoni direktiiv 1999/97/EÜ (EÜT L 331, 23.12.1999, lk 67) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2001/106/EÜ (EÜT L 19, 22.1.2002, lk 17) |

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53) | üksnes artikkel 4 |

B osa

Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaegade loetelu (osutatud artiklis 30)

Direktiiv | Siseriiklikku õigusse ülevõtmise tähtaeg |

Direktiiv 95/21/EÜ | 30. juuni 1996 |

Direktiiv 98/25/EÜ | 11. juuli 1998 |

Direktiiv 98/42/EÜ | 30. september 1998 |

Direktiiv 1999/97/EÜ | 13. detsember 2000 |

Direktiiv 2001/106/EÜ | 22. juuli 2003[21] |

Direktiiv 2002/84/EÜ | 23. november 2003 |

_____________

é

XVIII LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 95/21/EÜ | Käesolev direktiiv |

Artikli 1 sissejuhatav osa | Artikli 1 sissejuhatav osa |

Artikli 1 esimene taane | Artikli 1 punkt a |

Artikli 1 teine taane | Artikli 1 punkt b |

Artikli 2 sissejuhatav osa | Artikli 2 sissejuhatav osa |

Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav osa | Artikli 2 lõike 1 sissejuhatav osa |

Artikli 2 lõike 1 esimene taane | Artikli 2 lõike 1 punkt a |

Artikli 2 lõike 1 teine taane | Artikli 2 lõike 1 punkt b |

Artikli 2 lõike 1 kolmas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt c |

Artikli 2 lõike 1 neljas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt d |

Artikli 2 lõike 1 viies taane | Artikli 2 lõike 1 punkt e |

Artikli 2 lõike 1 kuues taane | Artikli 2 lõike 1 punkt f |

Artikli 2 lõike 1 seitsmes taane | Artikli 2 lõike 1 punkt g |

Artikli 2 lõike 1 kaheksas taane | Artikli 2 lõike 1 punkt h |

Artikli 2 lõige 2 | Artikli 2 lõige 2 |

- | Artikli 2 lõige 3 |

Artikli 2 lõige 3 | Artikli 2 lõige 4 |

Artikli 2 lõige 4 | Artikli 2 lõige 5 |

- | Artikli 2 lõige 6 |

Artikli 2 lõige 5 | Artikli 2 lõige 7 |

- | Artikli 2 lõige 8 |

- | Artikli 2 lõige 9 |

Artikli 2 lõige 6 | Artikli 2 lõige 10 |

Artikli 2 lõige 7 | Artikli 2 lõige 11 |

Artikli 2 lõige 8 | Artikli 2 lõige 12 |

- | Artikli 2 lõige 13 |

Artikli 2 lõige 9 | Artikli 2 lõige 14 |

- | Artikli 2 lõige 15 |

Artikli 2 lõige 10 | Artkli 2 lõige 16 |

- | Artikli 2 lõige 17 |

- | Artikli 2 lõige 18 |

- | Artikli 2 lõige 19 |

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa | Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu sissejuhatav osa |

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu esimene taane | Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt a |

Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu teine taane | Artikli 3 lõike 1 esimese lõigu punkt b |

Artikli 3 lõike 1 teine lõik | Artikli 3 lõike 1 teine lõik |

Artikli 3 lõiked 2–4 | Artikli 3 lõiked 2–4 |

- | Artikli 4 lõige 1 |

Artikkel 4 | Artikli 4 lõike 2 esimene lõik |

- | Artikli 4 lõike 2 teine lõik |

- | Artikli 5 lõiked 1–3 |

Artikli 5 lõige 1 | Artikli 5 lõige 4 |

- | Artikli 5 lõige 5 |

Artikli 5 lõiked 2–5 | - |

- | Artikkel 6 |

Artikli 6 lõike 1 sissejuhatav osa | Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa |

Artikli 6 lõike 1 punkt a | Artikli 7 lõike 1 punkt a |

- | Artikli 7 lõike 1 punkt b |

Artikli 6 lõike 1 punkt b | Artikli 7 lõike 1 punkt c |

- | Artikli 7 lõige 2 |

Artikli 6 lõige 2 | Artikli 7 lõige 3 |

Artikli 6 lõige 3 | Artikli 7 lõige 4 |

Artikli 6 lõige 4 | Artikli 7 lõige 5 |

Artikli 7 lõiked 1 ja 2 | Artikli 8 lõike 1 ja lõike 2 esimene lõik |

Artikli 7 lõike 3 punkt a | - |

Artikli 7 lõike 3 punkt b | Artikli 8 lõike 2 teine lõik |

Artikli 7 lõige 4, esimene lõik | Artikli 8 lõike 3 esimene lõik |

Artikli 7 lõige 4, teine lõik | - |

Artikli 7 lõige 5 | Artikli 8 lõige 4 |

Artikli 7 lõige 6 | - |

Artikli 7a lõige 1 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 7a lõige 2 | Artikli 9 lõike 2 esimene lõik |

- | Artikli 9 lõike 2 teine lõik |

Artikli 7a lõiked 3–5 | Artikli 9 lõiked 3–5 |

Artikli 7b lõiked 1 ja 2 | Artikli 10 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 7b lõige 3 | - |

Artikkel 8 | Artikkel 11 |

- | Artikkel 12 |

Artikli 9 lõiked 1 ja 2 | Artikli 13 lõiked 1 ja 2 |

- | Artikli 13 lõige 3 |

Artikli 9 lõiked 3–7 | Artikli 13 lõiked 4–8 |

- | Artikli 13 lõige 9 |

Artikkel 9a | - |

Artikli 10 lõiked 1–3 | Artikli 14 lõiked 1–3 |

- | Artikli 14 lõige 4 |

Artikli 11 lõige 1 | Artikli 15 lõige 1 |

- | Artikli 15 lõige 2 |

Artikli 11 lõige 2 | Artikli 15 lõike 3 esimene lõik |

Artikli 11 lõike 3 esimene lõik | - |

Artikli 11 lõike 3 teine lõik | Artikli 15 lõike 3 teine lõik |

Artikli 11 lõiked 4–6 | Artikli 15 lõiked 4–6 |

Artikli 12 lõiked 1–3 | Artikli 16 lõiked 1–3 |

Artikli 12 lõike 4 esimene lõik | Artikli 16 lõike 4 esimene lõik |

Artikli 12 lõike 4 teine lõik | - |

- | Artikli 16 lõiked 5–7 |

Artikli 13 lõige 1 | Artikli 17 lõike 1 esimene lõik |

- | Artikli 17 lõike 1 teine lõik |

Artikli 13 lõige 2 | Artikli 17 lõige 2 |

- | Artikli 17 lõige 3 |

Artikli 14 lõige 1 | Artikli 18 lõige 1 |

Artikli 14 lõike 2 esimene lõik | Artikli 18 lõike 2 esimene lõik |

- | Artikli 18 lõike 2 teine lõik |

Artikli 14 lõike 2 teine lõik | Artikli 18 lõike 2 kolmas lõik |

Artikli 14 lõige 3 | Artikli 18 lõige 3 |

Artikli 15 lõige 1 | Artikli 19 lõige 1 |

Artikli 15 lõiked 2–4 | - |

Artikli 15 lõige 5 | Artikli 19 lõige 2 |

- | Artikkel 20 |

Artikli 16 lõiked 1 ja 2 | Artikli 21 lõiked 1 ja 2 |

Artikli 16 lõige 2a | Artikli 21 lõige 3 |

Artikli 16 lõige 3 | Artikli 21 lõige 4 |

Artikkel 17 | Artikli 22 esimene lõik |

- | Artikli 22 teine lõik |

- | Artikkel 23 |

Artikkel 18 | Artikkel 24 |

Artikkel 19 | Artikkel 25 |

- | Artikkel 26 |

Artikkel 19a | Artikkel 27 |

Direktiivi 2001/106/EÜ artikkel 3 | Artikkel 28 |

Artikkel 20 | Artikkel 29 |

- | Artikkel 30 |

Artikkel 21 | Artikkel 31 |

Artikkel 22 | Artikkel 32 |

I lisa | I lisa |

- | II lisa |

- | III lisa |

II lisa | IV lisa |

III lisa | V lisa |

IV lisa | VI lisa |

- | VII lisa |

V lisa | VIII lisa |

VI lisa | XI lisa |

VII lisa | XII lisa |

VIII lisa | XIV lisa |

IX lisa | X lisa |

X lisa | XVI lisa |

XI lisa | IX lisa |

XII lisa | - |

- | XIII lisa |

- | XV lisa |

- | XVII lisa |

- | XVIII lisa |

_____________

FINANTSSELGITUS

ETTEPANEKU NIMETUS:

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu sadamariigi kontrolli kohta.

TEGEVUSPÕHISE JUHTIMISE/EELARVESTAMISE RAAMISTIK

Asjaomased poliitikavaldkonnad ja nendega seonduvad meetmed:

Poliitikavaldkond: energia ja transport

Tegevused: mere-ja siseveetransport, ühendveod.

EELARVEREAD

Eelarveread (tegevusassigneeringute read ja nendega seonduvad tehnilise ja haldusabi read (endised B…A read)), sh järgmised rubriigid: ei kohaldata

Meetme kestus ja finantsmõju: ei kohaldata

Eelarve tunnusjooned ( lisage vajadusel ridu) : ei kohaldata

Eelarve-rida | Kulu liik | Uus | EFTA osamakse | Kandidaat-riikide osamakse | Finants-perspektiivi rubriik |

Kohustus-lik/ mitte-kohust. | Liigen-datud[22]/ liigen-damata[23] | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

Kohustus-lik/ mitte-kohust. | Liigen-datud/ liigen-damata | JAH/EI | JAH/EI | JAH/EI | Nr […] |

ÜLEVAADE VAHENDITEST

Rahalised vahendid

Ülevaade kulukohustuste assigneeringutest ja maksete assigneeringutest

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kulu liik | Jao nr | n aasta | n +1 | n + 2 | n +3 | n +4 | n+5 või hili-sem | Kokku |

Tegevuskulud[24] |

Kulukohustuste assigneeringud | 8.1 | a | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Võrdlussummasse jäävad halduskulud[25] |

Tehniline ja haldusabi (liigendamata assigneeringud) | 8.2.4 | c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

VÕRDLUSSUMMA KOKKU |

Kulukohustuste assigneeringud | a+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Maksete assigneeringud | b+c | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud[26] |

Personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.5 | d | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

Võrdlussummast välja jäävad halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud (liigendamata assigneeringud) | 8.2.6 | e | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Meetme soovituslik finantskulu kokku

Kulukohustuste assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | a+c+d+e | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

Maksete assigneeringud (sh personalikulud) KOKKU | b+c+d+e | 0,054 | 0.,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,324 |

Kaasfinantseerimise andmed

Ettepanek ei hõlma liikmesriikide poolset kaasfinantseerimist

Miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Kaasfinantseeriv asutus | n aasta | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n+5 või hili-sem | Kokku |

…………………… | f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kulukohustuste assigneeringud (sh kaasfinantseerimine) KOKKU | a+c+d+e+f | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Kooskõla finantsplaneeringuga

Ettepanek vastab olemasolevale finantsplaneeringule.

( Ettepanekuga kaasneb finantsperspektiivi asjakohase rubriigi ümberplaneerimine.

( Ettepanekuga seoses võib olla vajalik institutsioonidevahelise kokkuleppe[27] sätete (st paindlikkusinstrumendi või finantsperspektiivi läbivaatamise) kohaldamine.

Finantsmõju tuludele

Ettepanekul puudub finantsmõju tuludele

( Ettepanekul on finantsmõju; mõju tuludele on järgmine:

NB! Kõik üksikasjad ja tähelepanekud, mis seonduvad tuludele avaldatava mõju arvutusmeetodiga, tuleb näidata eraldi lisas.

miljonites eurodes (üks koht pärast koma)

Enne meedet [n-1 aasta] | Olukord pärast meetme rakendamist |

Personali arv kokku | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

TUNNUSJOONED JA EESMÄRGID

Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetav vajadus

Sadamariigi kontrolli eesmärk on riigi sadamates pädevate ametiasutuste poolt teostatava kontrolli käigus tuvastada, kas sadamaid kasutavad kolmandate riikide laevad vastavad kohaldatavate rahvusvaheliste konventsioonide sätetele ning ei kujuta endast ohtu meresõiduohutusele, merekeskkonnale ja laeva pardal valitsevatele elu- ja töötingimustele.

Ühenduse sadamariigi kontrolli käsitlevate õigusnormide selgemaks muutmine, lihtsustamine ja täiendamine on vältimatu. Tegemist on nii õigusliku vajadusega võtta arvesse rahvusvahelise ja ühenduse õiguse ning Pariisi memorandumi raames toimuvaid arenguid kui ka poliitilise vajadusega võtta arvesse Lissaboni strateegiast ning Euroopa Liidu regulatiivse keskkonna parandamise kavadest tulenevaid Euroopa Liidu poliitika uusi suundi.

Ühenduse meetme lisandväärtus, ettepaneku seotus ja kooskõla muude finantsmeetmetega ja võimalik koostoime

Liikmesriikide eraldi tegutsemine on olemuslikult vastuolus sadamariigi kontrolli eesmärkidega tagada samas geograafilises piirkonnas laevade kontrollimisel kooskõlastatud tegutsemine. Lisaks on üks eesmärke vähendada piirkondlikul tasandil kulusid ning optimeerida koordineeritud tegevuse abil laevade tõhusaks kontrollimiseks vajalikke ressursse. Sadamariigi kontrolli leebem kohaldamine mõnes liikmesriigis tooks kaasa nii ohutuse tagamisel tekkivad suurenenud riskid ning võimaluse mugavussadamate väljakujunemiseks kui ka ühenduses vastuvõetamatud konkurentsimoonutused.

Ettepaneku eesmärgid, oodatavad tulemused ja nendega seotud näitajad tegevuspõhise juhtimise raames

Komisjoni esitatud sadamariigi kontrolli käsitleva direktiivi 95/21/EÜ muudatusettepanek keskendub järgmistele elementidele:

- sõnastada uuesti direktiiv 95/21/EÜ sadamariigi kontrolli kohta ning selle järjestikused muudatused ühtseks tekstiks,

- viia meresõiduohutuse tugevdamiseks ellu poliitilised nõudmised, mille Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjoni esitasid pärast naftatankeriga PRESTIGE toimunud õnnetust ,

- ajakohastada mitmeid direktiivi sätteid, võttes arvesse rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute ning ühenduse õigusaktide arengut,

- kehtestada meetmed, mis eelkõige tihedama koostöö ja tõhusama teabevahetuse kaudu aitaksid parandada direktiivi kohaldamist ja kohaldamise järelevalvet,

- tugevdada teatavaid olemasolevaid sätteid nõuetele mittevastavate laevade suhtes karmimate sanktsioonide võtmiseks: täpsemalt on kavas korduvalt kinnipeetud laevade sadamasse sisenemise keeldu laiendada ja karmistada,

- mõningad nõuetekohaste laevade lihtsustatud kontrollimist võimaldavad sätted,

- kehtestada uue kontrollimise korra põhimõtted, võttes arvesse kehtiva korra vajakajäämisi.

Rakendusmeetod (soovituslik)

Märkige allpool meetme rakendamiseks valitud meetod(id)[29].

( Haldamine tsentraliseeritult

otse, haldajaks on komisjon

( kaudselt, delegeerides haldamise:

( täitevasutustele

( ühenduste asutatud asutustele, millele on osutatud finantsmääruse artiklis 185

( siseriiklikele avalik-õiguslikele asutustele või avalikke teenuseid osutavatele asutustele

( Haldamine detsentraliseeritult või koostöös

( liikmesriikidega

( kolmandate riikidega

( Haldamine ühiselt rahvusvaheliste organisatsioonidega (palun täpsustage)

Asjakohased märkused:

JÄRELEVALVE JA HINDAMINE

Direktiivi eelnõu sisaldab sätet, mille kohaselt peavad liikmesriigid komisjoni teavitama direktiivi sätete siseriiklikku õigusse ülevõtmiseks vajalikest siseriiklikest meetmetest.

Siseriiklikest meetmetest teavitamata jätmine (samuti osaline teavitamine) käivitab automaatselt rikkumismenetluse algatamise vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226.

Järelevalves direktiivi rakendamise üle liikmesriikides osaleb ka Euroopa Meresõiduohutuse Amet.

Järelevalvesüsteem:

Eelhindamine

Selleks, et analüüsida, kas kehtestatavad meetmed suurendavad mõjutatavate laevade arvu, keskendus komisjon mõju hindamisel peamistele direktiivis kehtestatud meetmetele, mis võivad ettevõtjate ja veeteede ametite tegevust mõjutada.

Mõju erinevatele asjaomastele pooltele on järgmine:

- ELi institutsioonid: ettepanekuga tugevdatakse kehtivaid avalikustamist (mustad nimekirjad) ning direktiivi rakendamise üle teostatavat järelevalvet käsitlevaid sätteid. Praktikas antakse täidesaatva iseloomuga ülesanded Euroopa Meresõiduohutuse Ametile.

- Sadamariigi kontrolli eest vastutavad pädevad ametiasutused: kuni uue korra eeldatava kehtestamiseni ei too käesolev ettepanek sadamariigi kontrolli eest vastutavatele pädevatele ametiasutustele kaasa märkimisväärseid muudatusi nende töökorraldustes.

- Sadamavaldajad: sadamavaldajate roll sadamariigi kontrolli parema toimimise tagamisel suureneb, eelkõige sadamate ja kontrollikeskuste vahelise teabevahetuse osas. Kõnealused haldus- ja logistikameetmed võivad tekitada sadamavaldajatele täiendavaid kulutusi, kuid need on direktiivi täieliku ja tõhusa kohaldamise huvides vajalikud.

- Lootsiteenus: kavandatav meede vastab otseselt nõudmisele, mille transpordiministrite nõukogu sõnastas pärast naftatankeriga PRESTIGE toimunud õnnetust. Selle kvantitatiivset mõju teavitatavate laevade arvule ei ole võimalik hinnata.

- Laevandusettevõtjad: ettepanek tugevdab üldiselt nõuetekohaseid laevu kasutavate laevandusettevõtjate konkurentsivõimet (vähem kontrollimist, paremad tingimused sadamate kasutamise planeerimiseks, inspektorite ametioskuste paranemine ning sellest tulenevalt vähenenud kuritarvituste ja põhjendamatute otsuste oht).

- meremehed: uued sätted tagavad tõhusama järelkontrolli kaebuste osas laeva pardal valitsevate elu- ja töötingimuste kohta.

Vahepealse või järelhindamise järel võetavad meetmed (varasematest sarnastest kogemustest saadud õppetunnid).

Ei kohaldata

Tulevase hindamise tingimused ja sagedus.

Ei kohaldata

PETTUSEVASTASED MEETMED

Ei kohaldata

TÄPSEMAD ANDMED VAHENDITE KOHTA

Ettepaneku eesmärgid nende finantskulu järgi: ei kohaldata

Kulukohustused miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma )

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 aasta |

Ametnikud või ajutised töötajad10 (06 01 01) | A*/AD | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

B*, C*/AST | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art. XX 01 02 kohaselt rahastatud personal11 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

Art.XX 01 04/05 kohaselt rahastatud muu personal12 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

KOKKU | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 | 0,5 |

Meetmest tulenevate ülesannete kirjeldus

Ühenduse sadamariigi kontrolli süsteemi muutmine laiendab ühenduse pädevust meresõiduohutuse valdkonnas. Direktiivi nõuetekohase rakendamise järelevalve tagamiseks on vajalik A-kategooria töötajate suurendamine hinnanguliselt poole võrra.

Personali allikad (kohustuslik)

( Ametikohad, mis on asendatava või pikendatava programmi haldamiseks praegu ette nähtud

( Ametikohad, mis on poliitilise strateegia/esialgse eelarveprojekti rakendamise raames eelnevalt n aastaks ette nähtud

( Ametikohad, mida tuleb taotleda järgneva poliitilise strateegia/esialgse eelarveprojekti menetlemise käigus

Ametikohad, mis tuleb olemasolevaid vahendeid kasutades haldustalituses ümber paigutada (sisesed ümberpaigutused)

( Ametikohad, mis on n aastal nõutavad, kuid ei ole kõnealuse aasta poliitilise strateegia/esialgse eelarveprojekti rakendamise raames ette nähtud

Võrdlussummas sisalduvad muud halduskulud (XX 01 04/05 -Halduskorralduskulud)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Eelarverida (number ja nimetus) | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisem aasta | KOKKU |

1. Tehniline ja haldusabi (sh sellega seonduvad personalikulud) | 0 |

Täitevasutused13 | 0 |

Muu tehniline ja haldusabi | 0 |

- sisene | 0 |

- väline | 0 |

Tehniline ja haldusabi kokku | 0 |

Võrdlussummast välja jäävad personalikulud ja nendega seonduvad kulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personali liik | n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hilisemad aastad |

Ametnikud ja ajutised töötajad (06 01 01) | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 |

Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal (abiteenistujad, riikide lähetatud eksperdid, lepingulised töötajad jne) (täpsustage eelarverida) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) personalikulud ja nendega seonduvad kulud kokku | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 | 0,054 |

Arvestus – Ametnikud ja ajutised töötajad

(108 000 € * 0,5 = 54 000 €)

Arvestus – Art XX 01 02 kohaselt rahastatav personal

Ei kohaldata

Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

n aasta | n+1 aasta | n+2 aasta | n+3 aasta | n+4 aasta | n+5 või hili-sem aasta | KOKKU |

XX 01 02 11 01 – Lähetused | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0* |

XX 01 02 11 02 – Koosolekud ja konverentsid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 03 – Komiteed14 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 04 – Uuringud ja konsultatsioonid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

XX 01 02 11 05 – Infosüsteemid | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

2. Muud halduskulud kokku (XX 01 02 11) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

3. Muud haldusliku iseloomuga kulud (täpsustage, lisades viite eelarvereale) | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

(Võrdlussummast VÄLJA jäävad) halduskulud, v.a personalikulud ja nendega seonduvad kulud, kokku | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 |

* ei mõjuta lähetuste praegust eelarvet

Arvestus – Võrdlussummast välja jäävad muud halduskulud

Ei kohaldata

[1] ELT C […], […], lk […].

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] EÜT L 157, 7.7.1995, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2002/84/EÜ (EÜT L 324, 29.11.2002, lk 53).

[6] EÜT C 271, 7.10.1993, lk 1.

[7] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004 (ELT L 129, 29.4.2004, lk 1)

[8] EÜT L 138, 1.6.1999, lk 1.

[9] EÜT L 247, 5.10.1993, lk. 19.

[10] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[11] ELT L 129, 29.4.2004, lk 6.

[12] EÜT L 208, 5.8.2002, lk 10.

[13] EÜT L 196, 7.8.1996, lk 8.

[14] EÜT L 332, 28.12.2000, lk 81.

[15] EÜT L 208, 5.2.2002, lk 10.

[16] EÜT L 324, 29.11.2002, lk 1.

[17] EÜT L 138, 1.6.1999, lk 1.

[18] EÜT L 247, 5.10.1993, lk. 19.

[19] EÜT L 136, 18.5.2001, lk 17.

[20] Riigi poolt turvameetmete kohaldamiseks määratud asutus.

[21] Direktiivi 2001/106/EÜ artikkel 3: „Komisjon vaatab käesoleva artikli kohaldamise läbi hiljemalt 22. juulil 2006. Läbivaatusel kontrollitakse muu hulgas sadamariigi kontrolliga tegelevate kontrollijate arvu igas liikmesriigis ning läbiviidud kontrollide, sealhulgas kohustuslike laiendatud kontrollide arvu. Komisjon teeb läbivaatuse tulemused teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule ning otsustab läbivaatuse põhjal, kas käesolevas valdkonnas on tarvis muutmise direktiivi või täiendavaid õigusakte.“

[22] Liigendatud assigneeringud.

[23] Liigendamata assigneeringud.

[24] Kulud, mis ei kuulu asjaomase xx jaotise xx 01 peatüki all[25] !Ÿ âã÷ * K

³Ùëìí&`„ÑÓáa.

[26] Kulud, mis kuuluvad xx jaotise xx 01 04 artikli alla.

[27] Kulud, mis kuuluvad xx 01 peatüki alla, välja arvatud artiklid xx 01 04 ja xx 01 05.

[28] Vt institutsioonidevahelise kokkuleppe punkte 19 ja 24.

[29] Vajaduse korral, st kui meede kestab üle kuue aasta, lisage täiendavaid veerge.

[30] Kui näidatud on mitu meetodit, siis esitage palun täiendavad üksikasjad käesoleva punkti osas „Asjakohased märkused”.

9 Vastavalt punktis 5.3 kirjeldatule.

10 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

11 Mille kulud EI OLE kaetud võrdlussummast.

12 Mille kulud sisalduvad võrdlussummas.

13 Viidata tuleb konkreetsele asjaomas(t)e täitevasutus(t)e finantsselgitusele.

14 Täpsustage komitee liik ja grupp, millesse see kuulub.