[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.9.2005

KOM(2005) 421 lõplik

2005/0173 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

protokolli sõlmimise kohta, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelisele kalastuskokkuleppele, kaotab kehtivuse 17. jaanuaril 2005. 23. septembril 2004 parafeerisid kaks kokkuleppeosalist uue protokolli, millega kehtestatakse tehnilised ja rahanduslikud tingimused ühenduse kalalaevadele kalapüügiks Seišellide vetes ajavahemikus 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

Uue protokolliga antakse kalapüügivõimalus 40 tuunipüügiseinerile ja 12 triivõngejadaga kalapüügilaevale.

Rahalise toetuse suuruseks määratakse 4 125 000 eurot aastas ja see hõlmab 55 000 tonni Seišellide vetes püütud kala aastas. Osa rahalisest hüvitisest väärtuses 1 485 000 eurot aastas (36% rahalisest hüvitisest) eraldatakse Seišellide valdkondliku kalanduspoliitika toetamiseks ja elluviimiseks, et arendada sealsetes vetes vastutustundlikku ja säästlikku kalapüüki.

Uus protokoll on kooskõlas partnerluslähenemisega kalandussektoris, nagu nõukogu on määratlenud oma hiljutistes järeldustes komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kalastuskokkulepete ühtset raamistikku [1].

Protokolli kohaselt lepivad komisjon ja Seišellid kokku üldistes eesmärkides, mida on vaja saavutada säästliku kalapüügi valdkonnas, ja viisis selliste eesmärkide täitmise jälgimiseks pideva poliitilise dialoogi abil. See on tõhusam praegusest aruandluskorrast (iga-aastaste üksikasjalike aruannete esitamine ja kontroll).

Eelkõige ergutab komisjon Seišellide ametiasutusi võtma mittediskrimineerival viisil kõik vajalikud kaitse- ja majandamismeetmed, et tagada siirdekalavarude säästlik kasutamine ja kaitsta Seišellide veekeskkonda.

Mõlemad kokkuleppeosalised peaksid vahetama teavet India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovituste rakendamise kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu nende jurisdiktsiooni piires (“valgest” loetelust puuduvate laevade lossimise keelustamine).

Lõpuks püüavad mõlemad kokkuleppeosalised määratleda vastastikku huvipakkuvaid konkreetseid küsimusi ja kokku leppida poliitilise dialoogi vormis.

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta määrusega vastu EÜ ja Seišelli Vabariigi vahelise kalastuskokkuleppe uus protokoll (2005/11).

Ettepanek nõukogu otsuse kohta uue protokolli ajutiseks kohaldamiseks esitatakse eraldi menetluse korras.

2005/0173 (CNS)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõikega 2 ja artikli 300 lõike 3 esimese lõiguga,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

1. Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe[3] kohaselt on kaks kokkuleppeosalist pidanud läbirääkimisi, et määrata kindlaks muudatused või täiendused, mis tehakse kokkuleppes selle protokolli kohaldamisaja lõpul.

2. Nende läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 23. septembril 2004 uus protokoll, millega määratakse kindlaks kõnealuses kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

3. Kõnealuse protokolli heakskiitmine on kooskõlas ühenduse huvidega.

4. Liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotamise meetod tuleks kindlaks määrata kalapüügivõimaluste tavapärase jaotamise põhjal vastavalt kalastuskokkuleppele,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud tuunipüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

Protokolli tekst on lisatud käesolevale määrusele.

Artikkel 2

Protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

(a) tuunipüügiseinerid:

Hispaania: 22 laeva

Prantsusmaa: 17 laeva

Itaalia: 1 laev

(b) triivõngejadaga kalapüügilaevad:

Hispaania: 2 laeva

Prantsusmaa: 5 laeva

Portugal: 5 laeva

Kui kõnealuste liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Liikmesriigid, mille laevad püüavad kala käesoleva protokolli alusel, on kohustatud teatama komisjonile Seišellide kalastusvööndis püütud varude kogused vastavalt komisjoni 14. märtsi 2001. aasta määruses (EÜ) nr 500/2001[4] sätestatud korrale.

Artikkel 4

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat määrama isikud, kellel on õigus protokollile alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

PROTOKOLL

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 2 antakse kalapüügivõimalused kuueaastaseks ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011:

(a) 40-le ookeani tuunipüügiseinerile ja

(b) 12-le triivõngejadaga kalapüügilaevale.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4 ja 5.

3. Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Seišellide vetes üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 nimetatud ajavahemikul on kokkuleppe artiklis 6 nimetatud rahaline toetus 24 750 000 eurot aastas.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 6 ja 8.

3. Ühendus maksab lõikes 1 sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli kohaldamisajal 4 125 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevade püütud tuunikogus Seišellide vetes ületab aastas 55 000 tonni, suurendatakse aastast rahalist toetust 75 euro võrra püütud tuuni iga lisatonni kohta. Ühenduse makstav kogusumma ei ületa siiski 8 250 000 eurot.

5. Makse tasutakse esimesel aastal hiljemalt 30. septembril 2005 ning järgnevatel aastatel hiljemalt protokolli aastapäeval.

6. Vastavalt artiklile 6 on Seišelli Vabariigil kõnealuse rahalise toetuse kasutusotstarbe osas täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus makstakse kuni kahele riigikassa arveldusarvele Seišellide Keskpangas.

Artikkel 3 Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad kokkuleppeosalised arendama Seišellide vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes Seišellide vetes kalastavate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Lähtudes India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovitustest ja resolutsioonidest, olemasolevatest teadusuuringute tulemustest ning kui see on asjakohane, teadlaste ühiskohtumise järeldustest, võivad kokkuleppeosalised vajadusel teineteisega konsulteerida kokkuleppe artikliga 7 ette nähtud ühiskomitee raames ning kokku leppida meetmetes, mis tagavad kalavarude säästliku majandamise.

Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui artikli 3 lõikes 2 osutatud teadlaste ühiskohtumise järeldused kinnitavad, et selline suurendamine ei ohusta Seišellide ressursside säästlikku majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei saa siiski ületada artikli 2 lõikes 1 nimetatud summat rohkem kui kaks korda. Juhul, kui ühenduse kalalaevade püütud kogused ületavad rahalise toetuse kogusummale vastava koguse, konsulteerivad kokkuleppeosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab nimetatud piirangut ületanud püügikogusele.

2. Kui kokkuleppeosalised nõustuvad vähendama artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kokkuleppeosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotamise erinevate laevaliikide vahel, tingimusel et muudatused on kooskõlas kõikide IOTC soovituste või resolutsioonidega, mis käsitlevad kõnealuse ümberjaotamisega mõjutatud varude majandamist. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamise seisukohast põhjendatud, lepivad kokkuleppeosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

Artikkel 5 Uued kalapüügivõimalused

1. Juhul, kui ühenduse kalalaevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud artiklis 1, konsulteerivad kokkuleppeosalised üksteisega enne selliseks tegevuseks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalastamistingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2. Kokkuleppeosalised peaksid soodustama eksperimentaalpüüki, eriti Seišellide vetes elavate süvamereliikide suhtes. Sel eesmärgil ja ühe kokkuleppeosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised parameetrid.

Kokkuleppeosalised teostavad eksperimentaalpüüki vastavalt parameetritele, mille nad vajadusel määravad kindlaks halduskokkuleppega. Eksperimentaalpüügiload peaksid kehtima kuni 6 kuud.

Juhul, kui kokkuleppeosalised leiavad, et eksperimentaalkampaaniad on andnud positiivsed tulemusi, võib Seišelli Vabariigi valitsus anda ühenduse laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist hüvitist.

Artikkel 6 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Kui Seišellide vetes ei saa kalapüügiga tegeleda üksnes Seišellide vea või hoolimatuse tõttu tekkinud olude tagajärjel, võib Euroopa Ühendus pärast eelnevat konsulteerimist Seišellidega peatada rahalise toetuse maksmise juhul, kui ühendus on tasunud kõik summad, mis kuuluvad tasumisele peatamise ajaks.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti, kui olukord on normaliseerunud ning kokkuleppeosalised on omavahel konsulteerinud ja saavutanud kokkuleppe, mis kinnitab, et olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.

Artikkel 7 Vastutustundliku ja säästliku kalapüügi toetamine Seišellide vetes

1. Vähemalt 36% artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalisest toetusest eraldatakse Seišelli Vabariigile valdkondliku kalanduspoliitika väljakujundamiseks ja rakendamiseks, et soodustada vastutustundlikku ja säästlikku kalapüüki Seišellide vetes. Kõnealuse toetuse kasutamisel lähtutakse lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel määratletud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest kavadest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Seišelli Vabariik käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva kokkuleppe artiklis 7 sätestatud ühiskomitee raames kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

(a) ühe- ja mitmeaastastes suunistes lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära kasutamiseks;

(b) vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete;

3. Mõlemad kokkuleppeosalised peavad mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud ühiskomitee raames heaks kiitma.

4. Igal aastal määravad Seišellid lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendi kasutusotstarbe mitmeaastase kava rakendamisel. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb ühendusele nimetatud määramisest teatada ajal, mil mitmeaastane valdkondlik kava ühiskomitees heaks kiidetakse. Sellele järgnevatel aastatel teatavad Seišellid ühendusele määramisest hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril.

5. Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Ühendus ühiskomitee heakskiidul taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse muutmist, et viia kava rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 8 Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Kokkuleppeosaliste vahelised vaidlused käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse kokkuleppe artiklis 7 sätestatud ühiskomitee raames, vajadusel erikoosoleku käigus.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise peatada ühe kokkuleppeosalise algatusel, kui kokkuleppeosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ja kui lõike 1 alusel peetud ühiskomitee konsultatsioonid ei ole viinud osalisi rahuldava lahenduseni.

3. Protokolli kohaldamise peatamisel peab huvitatud kokkuleppeosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil peatamine peaks jõustuma.

4. Peatamise puhul jätkavad kokkuleppeosalised konsulteerimist, et leida oma vaidlusele osalisi rahuldav lahendus. Kui saavutatakse selline lahendus, jätkatakse protokolli kohaldamist ja rahalise toetuse summat vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mille jooksul protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine tasumatajätmise korral

Kui ühendus artikliga 2 ette nähtud summasid ei tasu, võivad Seišellid vastavalt artiklile 3 käesoleva protokolli kohaldamise peatada.

Artikkel 10 Riiklik õigus

Ühenduse kalalaevade tegevuse suhtes Seišellide vetes kohaldatakse riiklikke õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 11 Ülevaatamisklausel

Pärast käesoleva protokolli ja selle lisa kolmandat aastapäeva vaatavad kokkuleppeosalised protokolli ja selle lisa kohaldamise üle ning vajadusel konsulteerivad nende sätete mis tahes muudatuste suhtes. Muudatused võivad hõlmata piirkogust ja litsentside eest tasutavaid standardsummasid ning artikli 2 lõikes 4 tonni kohta ettenähtud summa ja käesoleva protokolli lisa 2. jao punktis 2 nimetatud summa suhet.

Artikkel 12 Kehtetuks tunnistamine

28. oktoobril 1987 jõustunud Euroopa Majandusühenduse ning Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe 17. jaanuari 2002. aasta kuupäevaga protokoll ja I lisa on käesolevaga tühistatud ning asendatakse käesoleva protokolli ja selle lisaga.

Artikkel 13 Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil kokkuleppeosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpetamisest.

2. Neid kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2005.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED SEIŠELLIDE VETES

I PEATÜKK – LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

1. jagu Litsentside väljastamine

1. Üksnes nõuetekohased ühenduse laevad võivad saada litsentsi kalapüügiks Seišellide vetes vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

2. Et laev oleks nõuetekohane, ei tohi selle omanikul, kaptenil või laeval endal olla keelatud Seišellide vetes kalastamine. Neil ei tohi olla probleeme Seišellide asutustega, kuivõrd nad peavad olema täitnud kõik eelnevad kohustused, mis tulenevad ühendusega sõlmitud kalastuskokkulepete alusel läbiviidavast kalastustegevusest Seišellide vetes.

3. Püügilitsentsi taotlevaid ühenduse laevu esindab Seišelli Vabariigis asuv esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud litsentsitaotluses.

4. Asjaomased ühenduse asutused esitavad vähemalt 20 päeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva Seišellide kalandusasutusele (SFA) taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Reederid, kes ei ole esitanud litsentsitaotlust enne kehtivusaega, võivad seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalastustegevuse algust. Sellistel juhtudel tasuvad reederid kõik litsentsitasud täisaasta eest.

5. Taotlused esitatakse Seišellide pädevale asutusele vastavalt 1. liites toodud näidisele.

6. Litsentsitaotlustele lisatakse järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on tasutud litsentsitasu;

- muud dokumendid või tõendid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

7. Litsentsitasu makstakse Seišellide asutuste määratud arveldusarvele.

8. Litsentsitasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse reederitele või nende esindajatele 15 päeva jooksul pärast kõigi punktis 6 nimetatud dokumentide laekumist Seišellide pädevale asutusele.

Koopia saadetakse komisjoni Seišellide eest vastutavale delegatsioonile.

10. Litsentsid väljastatakse konkreetsele laevale ja neid ei saa edasi anda.

11. Euroopa Ühenduse taotlusel ja tõendatud vääramatu jõu korral asendatakse laeva litsents järelejäänud kehtivusajaks uue litsentsiga teisele laevale, mille tunnusjooned sarnanevad esimesele laevale, täiendava litsentsitasuta. Kui asenduslaeva brutoregistertonnaaž (BRT) ületab asendatava laeva oma, makstakse litsentsitasu erinevus siiski pro rata temporis .

12. Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutava delegatsiooni kaudu.

13. Uus litsents hakkab kehtima päevast, mil reeder tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele. Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutavat delegatsiooni teavitatakse litsentsi edasiandmisest.

14. Litsents peab olema kogu aeg laeva pardal, ilma et see piiraks käesoleva lisa IX peatüki punkti 2 kohaldamist.

2. jagu Litsentsitingimused – litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta ja litsentse on võimalik uuendada.

2. Litsentsitasu on 25 eurot iga Seišellide vetes püütud tonni kohta.

3. Litsentsid väljastatakse siis, kui järgmised standardsummad on makstud pädevatele riiklikele asutustele:

- 15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 600 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes;

- 3000 eurot triivõngejadaga üle 150 BRT-ga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes;

- 2250 eurot triivõngejadaga alla 150 BRT-ga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes.

4. SFA koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate litsentsitasude aruande ühenduse laevade püügiaruannete ja muu SFA käsutuses oleva teabe alusel.

5. Aruanne saadetakse komisjonile enne käesoleva aasta 31. märtsi. Komisjon edastab selle enne 15. aprilli samaaegselt reederitele ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele asutustele.

6. Kui reederid ei nõustu SFA esitatud aruandega, võivad nad konsulteerida püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega, nagu IRD ( Institut de Recherche pour le Développement ), IEO ( Instituto Español de Oceanografia ) ja IPIMAR ( Instituto de Investigação das Pescas e do Mar ), ning arutada seejärel Seišelli Vabariigi asutustega lõpliku aruande kinnitamist enne käesoleva aasta 31. maid. Kui reederitel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse SFA esitatud aruanne lõplikuks.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõplikust aruandest oma laevade kohta.

8. Kooskõlas protokolli artikli 2 lõikega 6 tasuvad reederid kõik täiendavad maksed Seišellide pädevatele asutustele hiljemalt sama aasta 30. juuniks Seišellide asutuste määratud pangakontole.

9. Kui lõpparuande summa on lõikes 3 nimetatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet reederile.

II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist Seišellide vetes, ei ole ühenduse laevadel lubatud kala püüda Seišelli Vabariigi õigusaktides sätestatud vööndites ega kolme meremiili raadiuses igast Seišelli Vabariigi asutuste paigaldatud peibutuspüügivahendist, mille geograafilisest asukohast on teatatud reederi esindajatele.

III PEATÜKK – PÜÜGIARUANDLUS

1. Käesoleva lisa kohaldamisel on ühenduse laeva merereisi kestus määratletud järgmiselt:

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel; või

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel; või

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja Seišellidel lossimise vahel.

2. Seišellide vetes kokkuleppe alusel kalastada tohtivad laevad on kohustatud teavitama oma püügikogustest Seišellide pädevat asutust järgmisel viisil:

2.1. Seišellide vetesse kalastama lubatud ühenduse laevad täidavad iga Seišellide vetes tehtud reisi kohta 2. ja 3. liites sätestatud püügiaruande. Püügiaruanne täidetakse ka saagi puudumise korral.

2.2. Punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud püügiaruannete üleandmiseks peavad ühenduse laevad:

- Port Victoria külastamisel esitama täidetud aruandevormid Seišellide asutustele viie päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

- muudel juhtudel saatma täidetud aruandevormid Seišellide asutustele 14 päeva jooksul pärast saabumist muusse sadamasse kui Port Victoria.

Püügiaruannete koopiad saadetakse ka punktis 2.6 nimetatud teadusasutustele.

2.3 Lause “Seišellide vetest väljas” kantakse eespool nimetatud püügipäevikusse ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Seišellide vetes.

2.4 Püügiaruannete vormid täidetakse loetavalt ja need allkirjastab laeva kapten või tema esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Seišelli Vabariigi valitsus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva litsents kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Seišelli Vabariigi õigusaktides sätestatud sanktsioone. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK – MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

1. Iga tuunipüügiseiner võtab oma püügireisiks Seišellide vetes pardale vähemalt kaks Seišellide meremeest, kelle määrab laeva esindaja kokkuleppel reederiga Seišelli Vabariigi pädeva asutuse esitatud loetelust.

2. Reederid püüavad täiendavalt pardale võtta Seišellide meremehi.

3. Reeder või esindaja teatab Seišellide pädevale asutusele asjaomase laeva pardale võetud Seišellide meremeeste nimed ja andmed, nimetades nende ametikoha meeskonnas.

4. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

5. Seišellide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostavad reederi esindajad ja meremehed ja/või nende ametiühingud või esindajad kokkuleppel Seišellide pädevate asutustega. Need lepingud hõlmavad ka meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustuse korda, sealhulgas elu-, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustust ning pensionisoodustusi.

6. Seišellide meremeeste palgad maksavad reederid. Need määratakse kindlaks enne litsentside väljastamist reederite või nende esindajate ja Seišellide pädevate asutuste vahelise kahepoolse lepinguga. Seišellide meremeestele pakutavad palgatingimused ei tohi siiski olla halvemad kui Seišellide laevameeskondadel, kes täidavad sarnaseid ülesandeid, ning ei tohi kindlasti jääda allapoole ILO norme.

7. Tööhõiveseaduse täitmisel ja kohaldamisel käsitletakse reederi agenti reederi kohaliku esindajana. Esindaja ja meremeeste vahel sõlmitud leping hõlmab ka viimaste tagasisõidu- ja pensionisoodustusi.

8. Ühenduse laevadele tööle võetud meremehed teatavad oma kohaleilmumisest määratud laeva kaptenile üks päev enne kavandatud laevalemineku kuupäeva. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest laevalemineku kokkulepitud kuupäeval ja ajal, on reederid automaatselt vabastatud kohustusest see meremees pardale võtta.

9. Kui ühtki Seišellide meremeest pole pardale võetud muul kui eelnevas punktis nimetatud põhjusel, on reederid kohustatud tasuma kindla summa, mis põhineb päevade arvul, mil see laev tegutseb Seišellide vetes, korrutatuna kindlaks määratud päevasummaga – 20 dollarit. Kindel summa makstakse Seišellide asutustele hiljemalt I peatüki 2. jao 8. punktis sätestatud kuupäevaks.

10. Seda summat kasutatakse Seišelli Vabariigis meremeeste/kalameeste koolitamiseks ja see makstakse Seišellide asutuste määratud kontole.

V PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED

Laevad täidavad India Ookeani Tuunikomisjoni vastuvõetud meetmeid ja soovitusi ning riiklikke meetmeid, mida kohaldatakse püügivahendite ja nende tehniliste kirjelduste suhtes, samuti kõiki muid kalastustegevuse suhtes kohaldatavaid tehnilisi meetmeid.

VI PEATÜKK – VAATLEJAD

1. Laevad, millel on lubatud Seišellide vetes kokkuleppe alusel kala püüda, võtavad pardale Seišellide määratud vaatlejad järgmistel tingimustel.

1.1 Seišellide asutuste taotlusel võtavad ühenduse kalalaevad pardale ühe vaatleja ning kui Seišellide asutused peavad asjakohaseks ja vajalikuks, siis kaks nimetatud asutuste määratud vaatlejat.

1.2 Seišellide pädev asutus koostab loetelu laevadest, mis on määratud vaatleja pardale võtma, ning loetelu määratud vaatlejatest. Loetelusid tuleb ajakohastada. Loetelud edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja iga kolme kuu tagant pärast ajakohastamist.

1.3 Seišellide pädev asutus teatab asjaomastele reederitele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva.

2. Vaatlejate pardal viibimise aja määrab Seišellide pädev asutus, kuid üldiselt ei peaks see ületama kohustuste täitmiseks vajalikku aega. Pädev asutus teatab sellest reederitele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase laeva pardale määratud vaatleja nimega.

3. Vaatlejate pardale võtmise tingimused lepitakse kokku reederite või nende esindajate ja Seišellide asutuste vahel.

4. Vaatlejad võetakse pardale reederi valitud viisil pärast määratud laevade loetelu teatamist.

5. Asjaomased reederid teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises Seišellide sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

6. Kui vaatlejad võetakse pardale välissadamas, kannab nende reisikulud reeder. Kui tuunipüügilaev, mille pardal on Seišellide vaatleja, lahkub Seišellide vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Seišellidele reederi kulul.

7. Kui vaatleja ei ole kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse reeder automaatselt vaatleja pardale võtmise kohustusest.

8. Vaatlejaid koheldakse laeva juhtkonna liikmetena. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgivad laevade kalastustegevust;

8.2 kontrollivad püügioperatsioonidel olevate laevade asukohta;

8.3 võtavad teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgivad üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollivad Seišellide vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollivad kaaspüügiprotsente ja hindavad vette tagasi laskmise kogust;

8.7 edastavad kord nädalas faksiga või e-postiga või muul viisil kalapüügiandmeid, sealhulgas pardal oleva Seišellide vetest püütud saagi ja kaaspüügi koguseid.

9. Laevakaptenid teevad kõik, mis nende võimuses, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende kohustuse täitmisel.

10. Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalastustegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud eelkõige püügipäevik ja logiraamat, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11. Pardal olles vaatlejad:

11.1 võtavad kõik asjassepuutuvad meetmed tagamaks, et nende pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

11.2 suhtuvad vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistavad kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlejad koostavad ja allkirjastavad vaatlusperioodi lõpul ja enne laevast lahkumist tegevusaruande, edastavad selle Seišellide pädevatele asutustele ning saadavad selle koopia Euroopa Komisjonile. Aruande ühe koopia esitab vaatleja enne laevalt lahkumist kaptenile.

13. Reederid kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel nagu laeva juhtkonna liikmete omad.

14. Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu tasuvad Seišellide pädevad asutused.

VII PEATÜKK – LOSSIMINE

Victoria sadamas lossivad tuunipüügiseinerid püüavad anda oma kaaspüügi Seišellide asutustele kohaliku turuhinnaga. Lisaks osalevad ühenduse tuunipüügiseinerid Seišellide kalakonservitehaste tuuniga varustamises rahvusvahelise turuhinnaga.

VIII PEATÜKK – SADAMAVARUSTUS NING KAUPADE JA TEENUSTE KASUTAMINE

Ühenduse kalalaevad püüavad Seišelli Vabariigist hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused. Seišellide asutused näevad kokkuleppel reederitega ette sadamavarustuse ning vajaduse korral kaupade ja teenuste kasutamise tingimused.

IX PEATÜKK – JÄRELEVALVE

1. Laevade loetelu:

Euroopa Ühendus peab ajakohastatud loetelu laevadest, millele on püügilitsents väljastatud käesoleva protokolli alusel. Kõnealune loetelu teatatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele Seišellide asutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

2. Laevaseiresüsteem:

Ühenduse laevu jälgitakse muuhulgas laevaseiresüsteemidega, ilma diskrimineerimata ja vastavalt 4. liite sätetele.

3. Seišellide vetesse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1 Ühenduse laevad teatavad Seišellide pädevatele asutustele vähemalt kolm (3) tundi ette oma kavatsusest Seišellide vetesse siseneda või sealt lahkuda ja iga kolme päeva järel oma sel ajavahemikul Seišellide vetes püütud saagi.

3.2 Sisenemisest/lahkumisest teatamisel teatavad laevad ka oma asukoha teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi mahu ja liigid. Need teabevahetused tehakse 5. liites sätestatud vormis faksi või e-posti teel seal nimetatud aadressidel. Seišellide pädevad asutused võivad siiski vabastada triivõngejadaga asjakohase teabevahetusseadmeta laevad sellest kohustustest, lubades neil teabevahetust raadio teel.

3.3 Ühenduse kalalaevu, mida nähakse kala püüdmas Seišellide pädevatele asutustele teatamata, käsitletakse litsentsita laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse X peatüki punktis 1 nimetatud sanktsioone.

4. Kontrollimiskord

4.1 Seišellide vetes kala püüdvate ühenduse kalalaevade kaptenid teevad koostööd Seišellide ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalastustegevust.

4.2 Ametiisikud ei või pardal viibida kauem kui kontrollimiseks vajalik.

4.3 Pärast inspektsiooni lõppu antakse aruande koopia laevakaptenile.

5. Ümberlaadimine

5.1 Ühenduse laevade poolt Seišellide vetes püütud kalasaagid laaditakse ümber Seišellide sadamates.

5.2 Kõnealuste laevade kaptenid teatavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed,

- lastilaevade nimed,

- ümberlaaditavad kogused tonnides liikide kaupa,

- ümberlaadimise päeva.

5.3 Ümberlaadimist loetakse Seišellide vetest lahkumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama Seišellide pädevatele asutustele püügiaruanded.

5.4 Igasugune muu ümberlaadimine on Seišellide vetes keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Seišelli Vabariigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5.5 Seišellide sadamas lossivate või ümberlaadivate ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Seišellide ametiisikute poolt. Pärast inspektsiooni lõppu väljastatakse laevakaptenile tunnistus.

X PEATÜKK – NÕUETE TÄITMINE

1. Sanktsioonid

Eespool nimetatud eeskirjade, elusressursside kaitse ja majandamise eeskirjade või Seišellide õigusaktide järgimata jätmist võib karistada laeva püügilitsentsi peatamise, tühistamise või uuendamata jätmisega.

Lipuriigile ja Euroopa Komisjonile teatatakse viivitamata igast peatamisest või tühistamisest ja sellega seotud asjakohastest faktidest. Litsentsi peatamise ajal või tühistatud litsentsi järelejäänud kehtivusajal võib Euroopa Komisjon taotleda teist litsentsi, mida oleks muidu rakendatud teise reederi laeva puhul vastavalt I peatüki punktis 1.11 sätestatud korrale.

2. Kalalaevade arestimine

Seišellide asutused teatavad Euroopa Komisjoni Seišellide delegatsioonile ja lipuriigile 48 tunni jooksul igast ühenduse liikmesriigi lipu all sõitva ja vastavalt kokkuleppele Seišellide kalastusvööndis kalastava laeva arestimisest ning edastavad lühiaruande sellise arestimise asjaoludest ja põhjustest. Delegatsioonile ja lipuriigile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

___

Liide 1

VÄLISMAA KALALAEVA PÜÜGILITSENTSITAOTLUS

- Taotleja nimi:

…………………………………………………………………………………………………………

- Taotleja aadress:

……

- Laeva prahtija nimi ja aadress, kui need erinevad eespool nimetatutest:

….

- Muu Seišelli Vabariigis asuva seadusjärgse esindaja nimi ja aadress:

- Laeva kapteni nimi ja aadress:

- Laeva nimi:

- Laeva tüüp:

- Laeva pikkus ja puhasmahutavus:

- Masina tüüp, võimsus ja brutoregistertonnaaž:

- Registreerimissadam ja -riik:

- Registreerimisnumber:

- Kalalaeva pardatähis:

- Raadiokutsung/kutsungitähed:

- Sagedus:

- Seadmed:

- Meeskonnaliikmete arv ja kodakondsus:

- Kavandatav püügipiirkond ja püütavad kalaliigid:

- Kalandustegevuse, ühisettevõtete ja muude kokkulepete kirjeldus:

Kinnitan eespool toodud andmete õigsust.

Kuupäev: ................................. Allkiri: ................................

Liide 2

TUUNIPÜÜGISEINERITE PÜÜGIARUANNE

Üks rida traalitõmbe kohta sõltumata saagi saamisest. Sisestage ristid lahtritesse “Näitajad” ja “Traalitõmme”. Täname.

Vettelaskmise üksikasjad |

Algusaeg: _______ Lõppaeg: _________ |

Lahkumine: raadiopoi number 1 |

Raadiopoi number 2 |

Raadiopoi number 3 |

Raadiopoi number 4 |

Raadiopoi number 5 |

Raadiopoi number 6 |

Raadiopoi number 7 |

Konksude arv: ___________ Pikkus: poinöörid: Harunöörid: ____________ Nööri pikkus: ____________ Nööri dokumenteeritud sügavus (sond): ___________ Sööt: krevett: _____________ % makrell: ________ % _______: ______% |

Saagi üksikasjad |

Aeg (0–24 h) | Laiuskraad | Pikkuskraad |

Pöörde algus |

Pöörde lõpp |

Mõõkkala* |

Kulduim-tuun** |

Suursilm-tuun** |

Marliin** |

Purikala* |

Merikogerlased |

Haid |

Muud (täpsustada) |

Kogumass |

Lossitud (kaalutud) saagi kogumass |

Liide 4

SÄTTED,

MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS ANDMEEDASTUSVIIS, MIDA KASUTATAKSE EÜ – SEIŠELLI VABARIIGI KALASTUSKOKKULEPPE ALUSEL KALASTAVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE ASUKOHA JÄLGIMISEL SATELLIITSIDEL PÕHINEVA LAEVASEIRESÜSTEEMI ABIL

Et Seišelli Vabariik on kasutusele võtnud laevaseiresüsteemi (VMS) ja kohaldab seda kõigi Seišellide vetes kalastavate välislaevade suhtes võrdsetel alustel ning on laiendanud nimetatud seiresüsteemi oma analoogilisele laevadele, ja

võttes arvesse, et satelliitseiret on ühenduse kalalaevade suhtes ühenduse õigusaktide alusel kohaldatud alates 1. jaanuarist 2000,

soovitatakse lipuliikmesriikidel ja Seišelli Vabariigi asutustel korraldada EÜ – Seišelli Vabariigi kalastuskokkuleppe alusel tegutsevate laevade satelliitseiret järgmistel tingimustel:

1. Seišellide asutused teatavad satelliitseire rakendamiseks lipuriikide kalapüügi seire keskustele (edaspidi „seirekeskus“) Seišellide vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

Seišellide asutused edastavad selle teabe elektrooniliselt WGS-84 datum andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides.

2. Seišellide asutused ja riiklikud seirekeskused vahetavad X.25-aadresside, vajadusel muude turvaliste teabevahetusprotokollidega ja elektroonilise andmeedastuse erisustega seotud teavet seirekeskuste kohta punktides 4 ja 6 ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave sisaldab seirekeskuste vahelises üldises teabevahetuses kasutamiseks järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni- ja faksinumbrid, elektronpostiaadressid (Internet).

3. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99%.

4. Kui kokkuleppe alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliitseiresüsteem, siseneb Seišellide vetesse, peab lipuliikmesriigi seirekeskus saatma sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, vähemalt tunniste ajavahemike tagant ( sagedus ), reaalajas Seišellide seirekeskusele. Sõnumid identifitseeritakse asukohateadetena.

5. Punktis 4 nimetatud teated edastatakse elektrooniliselt X.25 formaadis või muu turvalise asjaomaste seirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud andmeedastusprotokolliga. Kõik teated edastatakse automaatselt reaalajas vastavalt käesoleva liite 1. lisa määratlustele.

Laeval on keelatud Seišellide vetes oma satelliitseiresüsteemi seadet välja lülitada.

6. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 4 kindlaksmääratud teabe faksiga või e-postiga õigel ajal lipuliikmesriigi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb saata vähemalt üks globaalne asukohateade iga nelja tunni tagant, mil laev viibib Seišellide vetes. Selline globaalne asukohateade sisaldab laevakapteni registreeritud laeva igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul. Lipuliikmesriigi seirekeskus või laev saadavad need sõnumid viivitamata Seišellide seirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral võib Seišellide kalandusasutus (SFA) paluda laevalt asukohateadet iga tunni tagant. Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui laev on püügireisi lõpetanud, või hiljemalt ühe kuu jooksul. Pärast kõnealust tähtpäeva ei tohi kõnealune laev teha ühtegi reisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud.

7. Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvara elemendid peavad olema võltsimiskindlad, s.t mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras keskkonnatingimustele vaatamata. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

Kapten tagab eelkõige, et:

- andmeid ei muudeta mingil moel;

- satelliitseadmete antenni(de)l ei ole takistusi, ja

- satelliitseadmete energiavarustus ei katke.

Eespool nimetatud kohustuste mis tahes rikkumine võib kaptenile kaasa tuua sanktsioone vastavalt Seišellide õigusnormidele, tingimusel et laev on Seišellide vetes.

8. Lipuriikide seirekeskused kontrollivad oma laevade jälgimist Seišellide vetes ühetunniste intervallidega. Kui laevade jälgimist ei kontrollita ettenähtud korras, teatatakse sellest viivitamata Seišellide seirekeskusele ning kohaldatakse punktis 6 sätestatud menetlust.

9. Asjaomased seirekeskused ja Seišellide seirekeskus teevad käesolevate sätete rakendamiseks koostööd. Kui Seišellide seirekeskus tuvastab, et lipuliikmesriik ei edasta teavet punktis 4 kindlaksmääratud viisil, informeerib ta sellest viivitamatult teist kokkuleppeosalist. Teate laekumisel teatab see kahekümne nelja (24) tunni jooksul Seišellide seirekeskusele mitteedastamise põhjused ning teatab mõistliku ajapikenduse käesolevate sätetega vastavusse viimiseks. Kui ajapikendusest kinni ei peeta, lahendavad kaks kokkuleppeosalist need probleemid kirjalikult või vastavalt käesolevate sätete punktis 13 kirjeldatule.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele kokkuleppeosalisele edastatud seireandmed on ette nähtud kasutamiseks ainult Seišellide asutuste poolt EÜ – Seišelli Vabariigi kalastuskokkuleppe alusel kalastavate ühenduse laevade kontrollimisel, haldamisel, jälgimisel ja korralekutsumisel. Selliseid andmeid ei tohi ühelgi juhul muudele isikutele teatada, välja arvatud asjaomase lipuriigi kirjalikul nõusolekul igal üksikjuhtumil eraldi või Seišelli Vabariigi kohtu otsusega.

11. Kokkuleppeosalised lepivad kokku kummagi osalise taotluse korral satelliitseireseadmetega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaksid kõik seadmed teise kokkuleppeosalise nõuetele.

12. Kokkuleppeosalised lepivad kokku käesolevate sätete ülevaatamises vastavalt vajadusele, kaasa arvatud üksiklaevadega seotud rikke- või hälbejuhtumid. Sellistest juhtumitest tuleb SFA-l teatada EÜ lipuliikmesriikidele vähemalt 15 päeva enne ülevaatamiseks korraldatud kohtumist.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse kokkuleppeosaliste vaheliste konsultatsioonidega Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalastuskokkuleppe artiklis 7 nimetatud ühiskomitee raames.

14. Käesolevad sätted jõustuvad 18. jaanuaril 2005.

1. lisa

LAEVASEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE SEIŠELLIDELE

ASUKOHATEADE

Andmeühik | Kood | Kohustuslik/Valikuline | Märkused |

Teate algus | SR | K | Süsteemiandmed; tähistab teate algust |

Aadress | AD | K | Sõnumi andmed; lähetuskoha kokkuleppeosalise riigi kood Alfa-3 ISO |

Saatja | FR | K | Sõnumi andmed; edastava kokkuleppeosalise riigi kood Alfa-3 ISO |

Sõnumitüüp | TM | K | Sõnumi andmed; sõnumi liik, laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Raadiokutsung | RC | K | Laeva andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Lepinguosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | V | Laevaandmed; kokkuleppeosalise laeva kordumatu number (riigi tähis Alfa-3 ISO, millele järgneb number) |

Väline registreerimisnumber | XR | V | Laeva andmed; laeva pardanumber |

Laiuskraad | LA | K | Asukohaandmed; laeva asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84) |

Pikkuskraad | LO | K | Asukohaandmed; laeva asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (Wgs-84) |

Kuupäev | DA | K | Asukohaandmed; GMT asukoha registreerimise kuupäev (AAAAKKPP) |

Kiirus | SP | K | Asukohaandmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes |

Kurss | CO | K | Asukohaandmed; laeva kurss 360( skaalal |

Kellaaeg | TI | K | Asukohaandmed; GMT asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | K | Süsteemiandmed; tähistab teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859,1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

– kaks kaldkriipsu (//) ja kood tähistavad edastamise algust,

– üks kaldkriips (/) eraldab koodi andmeühikust.

Valikulised andmed lisatakse teate alguse ja lõpu vahele.

Liide 5

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

1. SISENEMISE ARUANDEVORM (3 TUNNI JOOKSUL ENNE SÜNDMUST)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSE KOOD | IN |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

SISENEMISKOHT |

SISENEMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC) |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

2. LAHKUMISE ARUANDEVORM (3 TUNNI JOOKSUL ENNE SÜNDMUST)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSKOOD | OUT |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

LAHKUMISKOHT |

LAHKUMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC) |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

3. IGANÄDALANE SAAGIARUANDE VORM (IGA KOLME PÄEVA JÄREL, MIL LAEV KALASTAB SEIŠELLIDE VETES)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSKOOD | WCRT |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

SISSELASKMISTE ARV VIIMASEST ARUANDEST |

Aruanded edastatakse järgmisel pädeva asutuse faksinumbril või e-posti aadressil:

Faks +248 225957 E-post fmcsc@sfa.sc

Seychelles Fishing Authority, P.O. Box 449, Fishing Port, Mahé, Seychelles

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

1. NAME OF THE PROPOSAL:

Proposal for a Council Regulation on the conclusion of the Protocol setting out, for the period from 18 January 2005 to 17 January 2011, the fishing opportunities and the financial contribution provided for by the Agreement between the European Economic Community and the Republic of Seychelles on fishing off Seychelles

2. ABM / ABB FRAMEWORK

11. Fisheries

1103. International Fisheries Agreements

3. BUDGET LINES

3.1 Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B..A lines)) including headings :

110301: “International Fisheries Agreements”

11010404: “International Fisheries Agreements, administrative expenditure”.

3.2 Duration of the action and of the financial impact :

The new Protocol, which contains the provisions on fishing possibilities and the financial contribution, has been concluded for a period of 6 (six) years. It is applicable from 18 January 2005 to 17 January 2011.

3.3 Budgetary characteristics ( add rows if necessary ) :

11.0301 | Comp | Diff[5]/ | NO | NO | NO | No 4 |

11.010404 | Comp | Non-diff[6] | NO | NO | NO | No 4 |

4. SUMMARY OF RESOURCES

4.1 Financial Resources

4.1.1 Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA)

EUR million (to 3 decimal places)

…………………… | f |

TOTAL CA including co-financing | a+c+d+e+f |

4.1.2 Compatibility with Financial Programming

X Proposal is compatible with existing financial programming.

( Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective.

( Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[11] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective).

4.1.3 Financial impact on Revenue

X Proposal has no financial implications on revenue

( Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows:

NB: All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex.

EUR million (to one decimal place)

Prior to action [Year n-1] | Situation following action |

Total number of human resources | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 |

5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES

Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Legislative Financial Statement should include the following specific complementary information:

5.1 Need to be met in the short or long term

The need for this new bilateral fishery Agreement lies in the necessity to allow Community vessels to obtain fishing rights for purse seine vessels and surface long-liners in the Seychelles’ fishing zone, exclusively for tuna and tuna-like species.

Community fishing in Seychelles’ waters is part of the global framework for tuna fishing in the West Indian Ocean. The EC/Seychelles Fishery Agreement is a key element of the EC framework of tuna agreements together with the bilateral agreements Agreements concluded with Madagascar, Mauritius, Comoros and Mozambique. The EC/Seychelles is also the most important EC tuna Agreements, both in term of catches and financial compensation, concluded with a third country.

This protocol, covering a six year period, from 18 January 2005 to 17 January 2011, satisfies the need of the EC tuna fleet, composed of tuna seiners and surface long-liners, to have access to the important Seychelles’ fishing zone, which lies at the core of the West Indian Ocean tuna fishing ground.

The access of EC vessels to the West Indian Ocean is done if full respect and conformity with the tuna conservation measures established by the competent regional fishery organisation (the Indian Ocean Tuna Commission – IOTC). The access to the West Indian Ocean tuna fishery is an essential element for the for the long-term preservation of the world leadership position of the EC tuna fishing industry.

Furthermore, the financial contribution paid by the Community, in conjunction with the licence fees paid by ship-owners, constitutes an important source of revenues for the Seychelles’ Government.

In addition, the Agreement is going to generate an economic impact on the Seychelles’ fishery sector, mainly through the implementation of the partnership approach, and, more generally, on the economic development of the country at large.

5.2 Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy

Fisheries agreements were concluded by the Community following changes to the Law of the Sea in the seventies. Member States agreed, in a Council Resolution of 3 November 1976, to transfer their competence in this domain to the Community and therefore fisheries agreement fall completely under the Community exclusive competence.

As stated in its Communication on the CFP reform[13] and in the Communication on Fisheries Partnerships Agreements, it essential that an improved policy concerning the fisheries agreements is established together with all partners, private and public, within the Community. This is a major step to reconfirm the commitment of the Community to contribute to the sustainable development of fishing activities at the international level.

This position was endorsed in 2003 by the European Parliament and in 2004 by the Council of Ministers.

The Community is therefore proposing to establish a new type of fisheries agreements (Fisheries Partnership Agreements) in order to strengthen co-operation and to ensure the implementation of a sustainable fisheries policy and a rational and responsible exploitation of the resources in the mutual interest of the Parties concerned. In order to allow the European long distant waters fishing fleet to consolidate its role the sustainable exploitation of global fishing stocks must be ensured.

This new EC/Seychelles fishery protocol embodies all the elements of the partnership approach as outlined in the Commission Communication and the Council’s conclusions. Withy respect to this newly negotiated protocol, the Community considers that this protocol is the best solution:

- to promote sustainable fisheries activities and provide a binding framework for all concerned parties, i.e. the Community, its Member states, the European operators and the third country to attain this objective, and

- to protect and develop European fishing activities within these waters and to enhance their political and socio-economic impact both in Europe and in the Seychelles.

Furthermore, in order to reinforce the notion of a binding framework for all concerned parties, the Agreement contains an “exclusivity clause” that does not allow EC fishing vessels to fish in Seychelles’ waters outside the Agreement’s legal framework.

During the whole process of negotiation, the Commission took account of the situation in Seychelles and the protocol will be implemented by both parties taking duly account of the development and environmental objectives of Seychelles.

5.3 Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework

The negotiation and conclusion of fishery agreements with third countries responds to the general objective to maintain and safeguard traditional fishing activities of the EC fleet, including long distance fishing, and to develop partnership relations in view of enhancing sustainable exploitation of fisheries resources outside Community waters, while taking account broader environmental, economic and social concerns.

The objective of the EC/Seychelles Fishery Agreement is to guarantee the access of 40 purse seine vessels and 12 surface long-liners to the Seychelles’ fishing zone for fishing exclusively tuna and tuna-like species. In conjunction with this objective, the Agreement aims at enhancing responsible fishing and the sustainable exploitation of fisheries resources in Seychelles’ fishing zone.

Expected catches for the entire fleet are estimated at 55 000 tons of tuna per year. The relative financial contribution is fixed at 4.125.000 euros per year. However, in case of annual catches exceeding 55000 tons, the Community will pay 75 euros per ton for each additional ton. In any case, the overall Community payment cannot exceed 8.250.000 euros per year.

36% of the financial contribution (1.485.000 euros per year) will be allocated to enhancing responsible fishing in Seychelles’ waters (art. 7 of the Protocol).

The following indicators will be used in the context of the ABM framework to monitor the implementation of the agreement:

- rate of utilisation of the fishing possibilities;

- catch data and commercial value of the agreement;

- contribution to employment and value added in the EC;

- contribution to Community market stabilization;

- contribution towards overall poverty reduction in Seychelles, including contribution to employment and infrastructure development in Seychelles and support to the State budget;

- number and type of concrete results expected through the use of the percentage of the financial contribution allocated to enhancing responsible fishing in Seychelles’ fishing zone (art. 7 of the Protocol);

- information on by-catches and environmental impact as reported by observers;

- number of Joint Committee meetings and of technical meetings;

- number of missions.

5.4 Method of Implementation (indicative)

Show below the method(s)[14] chosen for the implementation of the action.

X Centralised Management

X Directly by the Commission

ٱ Indirectly by delegation to:

ٱ Executive Agencies

ٱ Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation

ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission

ٱ Shared or decentralised management

ٱ With Member states

ٱ With Third countries

ٱ Joint management with international organisations (please specify)

Relevant comments:

6. MONITORING AND EVALUATION

6.1 Monitoring system

Continuous monitoring by the Commission is foreseen for the Agreement. The Commission is solely responsible for implementing the Agreement and will do so through its officials posted both in Brussels and in its Delegation in Port Louis – Mauritius (responsible also for Seychelles).

The licence application by EC ship-owners is closely followed by the competent Commission’s services. Data on actual catches are regularly collected.

The implementation of the partnership approach and the use of the share of the financial contribution allocated to it will be managed in the light of objectives identified by mutual agreement between the two parties and the annual and multi-annual programming to attain them. For such purposes, the EC and Seychelles shall agree, within the Joint Committee, on a multi-annual sectoral programme and detailed implementing rules including criteria and procedures for evaluating the results obtained each year.

As a general rule, from the entry into force of the Agreement, the competent Commission services will collect the appropriate information allowing the verification and follow up of the indicators listed at the above point 5.3.

6.2 Evaluation

An overall evaluation (ex-post and ex-ante) of the Protocol to the EC/Seychelles Fishery Agreement was carried out in the summer of 2004 with the assistance of a consortium of independent consultants. The results of the ex-ante and ex-post evaluations are provided under the two following points. The entire evaluation will be soon available on DG FISH website.

6.2.1 Ex-ante evaluation

The main elements of the impact assessment have been studied on the basis of a number of possible scenarios to determine the range of possible economic, social and environmental impacts. Four (4) scenarios of renewal of the catch potentials were envisaged:

1) A statu-quo scenario in which the current fishing opportunities would be renewed. For the needs of the evaluation, it will be supposed that reference tonnage (46,000 tonnes) and the utilisation rates of the licences are those noted in 2003;

2) A non-agreement scenario, leaving to the European operators the initiative to conclude themselves their conditions of access;

3) A scenario of increase of fishing opportunities[15]:

4) A scenario of reduction of fishing opportunities, including the limitation of the number of long line boats to a maximum of 5 ships, a fall in the number of seiner tuna boats by 10% (36 ships), and a concomitant fall of reference tonnage of 10% (rounded at 40,000 tonnes).

It appears that a scenario closely modeled on the terms of the current status quo is the one that is the most balanced for the two parts.

The first approach scenario is well adapted to the profile of activity of the European fleet in the Indian Ocean, which optimizes the cost of it for the Community budget. Seychelles could complain for an insufficient financial compensation in view of the catch results which were well in excesses of reference tonnage (2003). This argument should be put in the right perspective because it appears distinctly that the performances of the fisheries in 2003 are exceptional and connected with an abnormal situation (and still unexplained), but which appears to last in 2004. It would not be surprising to see in the medium term the tonnages fished in the EEZ of the Seychelles returning towards levels more in relation to the average of the captures in its EEZ since 1995. As it came out of the study, the benefits that the Seychelles derive from the Indian Ocean purse seine fishery, which is primarily a Community fishery, are much higher than the direct contribution that the Community and ship-owners alike pay directly for the access to the waters.

On the hypothesis of an increase in the fishing opportunities, the Seychelles state is winning because of the increase in income connected with the sale of the access. The Community is also increasing its benefits only if the tonnage captured by the European fleet approaches the new reference tonnage of 55,000 tonnes, which is not certain to attain in view of the historical catch records in the area (even though annual catches in the rage of 50/55.000 tons are perfectly possible).

In case of a reduction of fishing opportunities, the impact on the European fishing industry will be practically pointless and will get a few benefits in light of the reduced budgetary expenditure. Seychelles will lose on the other hand a part of the income connected with the sale of the access. This reduced availability of public funds is likely to have an impact on the financing of the management of the national fishing industry. The fall in the fishing opportunities will not have a significant impact on the social and economic effects generated by the frequentation of the port of Victoria by the European ships.

Lastly, of all the scenarios, the non-renewal model is the most harmful, both for the Community, which will lose a part of its regulating and control power with respect to its own fleet, and for the Seychelles with the loss of one large part of the compensation, and the possible collapse of the national fishery-related industry which developed around the European seiners. This scenario is likely to push the country towards a policy of a too liberal attribution of the pavilion, but also to deprive the fisheries sector administration of the external resources essential to the implementation of its missions.

In conclusion, the evaluation recommends the negotiation of a new protocol where fishing opportunities are as near as possible to those of the current protocol even if a small increase could be considered.

6.2.2 Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past)

The a posteriori evaluation of the current protocol shows that the agreement is overall effective (results are in conformity with the objectives) insofar as it makes it possible to consolidate the European presence in the remote fishing of the Indian Ocean, while creating employment to the benefit of regions dependent on fishing while contributing to the stabilization of the canned tuna market in Europe.

The agreement is also effective for the Seychelles part because it makes it possible to maintain and consolidate the network of local companies which developed around the activity of the EC tuna seiners. The 2002/2005 protocol also was effective by giving to the SFA (Seychelles Fishing Authority) the means of improving its capacities of marine research and of management of the national fleet by means of the targeted actions.

The modest use of the fishing opportunities by the European long-line segment cancels the potential contribution of this segment to the effectiveness of the agreement.

As regards efficiency , the fishing agreement with the Seychelles appears to be a good agreement, mainly because of the excellent use of the fishing opportunities by the seiner tuna boats. With a license drawing higher than 80% and as the reference tonnage was approached in 2002 and exceeded in 2003, it comes out from that the provisions of the agreement were very close to the actual results of the EC fishing activity.

Thus, the real cost of the fishing opportunities negotiated by the EC appears advantageous in relation to other Community tuna agreements, with an excellent report on cost benefit of the public intervention thanks to the correct use of the fishing opportunities. With regard to ship-owners, the correct use of the catch potentials makes the a priori cost for access acceptable, and in any case comparable with what the ships under a free licence arrangement would pay. With regard to the Seychelles, the chosen allocation mechanism of the amounts of the compensation made it possible to obtain tangible results. Even if its operating mode is perfectible, the SFA remains the only organisation of the country having the regulatory powers and know-how as regards management of the fisheries sector.

Once again, the weak use of the fishing opportunities by the long line boats, in spite of the fact that the access cost seems very favourable, it has reduced the overall efficiency of the agreement.

The agreement is relevant insofar as it meets the needs of the two parts. The EC fleet and Seychelles have a strongly interlinked future, each part needing the other: Europe for access to rich waters, and Seychelles to make the network of companies in the upstream and downstream service sectors (port services and product transformation). The relevance of the agreement is in the fact of being able to secure the relations between EC ship-owners and the Seychelles fisheries sector, by favouring the development of medium-term strategies.

The agreement is not relevant for the European segment of the long line boats because the non use of the fishing opportunities shows that this segment does not need access to the waters of the Seychelles.

Lastly, the fishing agreement makes it possible to consolidate the viability of the European companies, knowing that it is not essential to them. The agreement contributes to supporting the viability of the fishing industry, which remains very dependent on the European presence to be judged sustainable. Indeed, in the absence of fishing agreement, Victoria's place is of such strategic importance that the European ships will continue making stopover on the condition - probable - of obtaining the right to exploit waters against payments of private licences at reasonable tariffs. The biological viability of the tuna stocks fished by the European fleet does not pose problems except the possible impact of the catch of juveniles of yellowfin tuna on stock who remain relatively not very important in the EEZ of the Seychelles in relation to those carried out in the Somalia area.

The a posteriori evaluation of the protocol still in force made it possible to learn several lessons. The first, and probably most important, is that the fishing agreement places the three participants (Community, Seychelles and ship-owners) in a situation of winners. Community ship-owners need access to the Seychelles’ EEZ (the richest tuna fishing ground of the Indian Ocean), more especially as Seychelles give possibilities of stopovers for the unloading/transshipment operations.

For the Community, this Agreement allows to generate a value added equal to 4,8 times the public cost of the agreement, and to consolidate its geo-strategic importance in the sector of the fishing of the Indian Ocean.

Seychelles need for their part to develop the potential of their waters by means of the sale of licences to fishing fleets technically able to exploit it. These profits are considerably increased because of the attractiveness of the port of Victoria and of the activities with ground generated, in their major majority, by the ships of the Community. No other remote fishing fleet is for the moment in a position to generate as many economic repercussions for the Seychelles.

It is obvious that this agreement has to minimize as much as possible the potentially unfavorable impact. It was discussed of the potentially negative impact of tuna fishing on the stock of yellowfin tuna. The technical and scientific contribution of the Community to the CTOI makes it possible to have the information necessary for the appraisal of this risk and for the preparation of specific management measures if necessary. Recent topicality shows that this potentially negative impact is minimized by the orientation of the strategy of fishing of the Community ships towards the free bench holding which makes it possible to save the young.

It appears therefore beneficial for the two parts that a new fishing protocol could be set up on the expiry (January 2005) of the 2002/2005 protocol.

6.2.3 Terms and frequency of future evaluation

Before the Protocol is renewed the entire period which it covers will be evaluated (ex-post assessment), measuring indicators relating to results (catches, values of catches) and impact (number of jobs created and maintained, relation between the cost of the Protocol and the value of catches). The indicators listed under the above point 5.3 will be used to perform the ex post evaluation, including an impact on the marine environment.

In light of the long duration of the protocol, the Commission could decide to carry out a mid-term evaluation after three years of application of the protocol.

7. ANTI-FRAUD MEASURES

Fishery Agreements are commercial agreements with a financial contribution paid in exchange for fishing rights in the waters of third countries. This contribution is complemented by the licence fees paid by the EC ship-owners authorised to fish in the framework of the Agreement.

The way such a contribution is used depends exclusively on the responsibility of the third country, which has negotiated the agreement with the Community as a sovereign state. In most cases, a part of the financial contribution is used to finance activities for improving or supporting the fishery policy of the concerned country.

In this case, the programming of the activities, their implementation and the information about the results on their implementation to be provided to the Commission remain within the exclusive competence of the third country. Nonetheless, the Commission invites the third country to establish a permanent political dialogue with its services in order to improve the management of the Agreement and strengthen the Community’s contribution to the management of fishing resources.

In the context of the new Fishery Partnership Agreements (FPA) approach it is foreseen that the Commission and the third country fix, by mutual agreement, the goals to be attained through the use of a part of the financial contribution allocated to this end. At the same time, both Parties will establish an annual and multi-annual programming for the pursuit of those goals.

In the event that the implementation of the programme does not correspond to the level of resources fixed by the Protocol to this end, the Commission could ask for a reduction of the percentage of the financial contribution used in the context of the agreed programme.

In any case, every payment realised by the Commission in the context of the fishery Agreement is subject to the normal Commission’s budgetary rules and procedures. This fact allows, in particular, to identify the bank accounts of the third country where the amounts of the financial contribution are paid.

When it is specifically established by the Protocol, the Commission analyses in a detailed manner the activities benefiting of a specific financial support (part of the financial contribution) both in respect of the agreed programme and in respect of the implementation results as reported by the specific report provided by the third country to the Commission. However, in respect of the principle of national sovereignty, the Commission cannot carry out (directly or indirectly), by its own initiative, a financial audit concerning the financial contribution paid to third countries.

8. DETAILS OF RESOURCES

8.1 Objectives of the proposal in terms of their financial cost

Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places)

8.2 Administrative Expenditure

8.2.1 Number and type of human resources

Types of post | Staff to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources (number of posts/FTEs) |

Officials or temporary staff[17] (11 01 01) | A*/AD | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 |

B*, C*/AST | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 | 0.3 |

Staff financed[18] by art. 11 01 02 | - | - | - | - | - | - |

Other staff[19] financed by art. 11 01 04/05 | 0.2 | 0.2 | 0.2 | 0.2 | 0.2 | 0.2 |

TOTAL | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 | 0.8 |

8.2.2 Description of tasks deriving from the action

( Assist the negotiator in preparing and conducting the negotiations of the fisheries agreements:

- Participate in negotiations with third countries to conclude fisheries agreements.

- Prepare Draft Assessment Reports and Strategy notes for the Commissioner.

- Present and defend the positions of the Commission in the external working group of the Council.

- Participate in finding compromises with the Member States and reflect these in the final text of the Agreements.

( Monitoring of the agreements:

- Day to day follow-up of the fisheries agreements.

- Prepare and check the commitments and the payment orders of the financial compensations and for the financing allocated to the development of responsible fishing

- Regular reporting of the implementation of the agreements.

- Evaluation of the agreements - scientific and technical aspects

( Policy design:

- Prepare draft Regulations and Decisions of the Council. Elaborate text of the agreements.

- Launch and follow up the approval procedures.

( Technical assistance:

- Prepare the Commission position in view of Joint Committees.

( Institutional Relations:

- Represent the Commission before the Council, European Parliament and Member States in the context of the negotiation process.

- Drafting of replies to written and oral Parliamentary questions …

( Inter-service co-ordination and consultation:

- Liaise with other Directorates General in matters concerning the negotiations and the follow-up of the agreements.

- Carry out and respond to inter-service consultations.

( Evaluation:

- Participate in the various evaluation exercises (ex-ante, mid-term, ex-post) and impact assessments.

- Analyse the attainment of objectives and quantified indicators.

8.2.3 Sources of human resources (statutory)

(When more than one source is stated, please indicate the number of posts originating from each of the sources)

X Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended

X Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year 2005

( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure

( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment)

( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question

8.2.4 Other Admin istrative expenditure included in reference amount (11 01 04 – Expenditure on administrative management)

EUR million (to 3 decimal places)

Other technical and administrative assistance |

- intra muros |

- extra muros[21] | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.073[22] | 0.238 |

Total Technical and administrative assistance | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.033 | 0.073 | 0.238 |

8.2.5 Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount

EUR million (to 3 decimal places)

Officials and temporary staff (11 01 01) | 0.065 | 0.065 | 0.065 | 0.065 | 0.065 | 0.065 |

Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) |

Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) |

Calculation– Officials and Temporary agents Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable - 1A = € 108.000* 0.3 = € 32 400 1B = € 108.000* 0.15 = € 16 200 1C = € 108.000* 0.15 = € 16 200 Subtotal: € 64 800 per year (EUR million: 0.065 per year) - 1 ALAT= € 165.000 x 0.20 = € 33.000 Subtotal: € 33.000 TOTAL: € 97.800 per year (EUR million: 0.098 per year) |

Calculation– Staff financed under art. XX 01 02 Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable |

8.2.6 Other administrative expenditure not included in reference amount EUR million (to 3 decimal places) |

11 01 02 11 02 – Meetings & Conferences | 0.002 | 0.002 | 0.002 | 0.006 |

XX 01 02 11 03 – Committees[23] |

XX 01 02 11 04 – Studies & consultations |

XX 01 02 11 05 - Information systems |

2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) |

3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) |

Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) | 0.012 | 0.012 | 0.012 | 0.036 |

Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount

[1] Dokument nr 15243/02 PECHE 224, millele on viidatud dokumendis KOM(2002) 637 lõplik.

[2] EÜT C […], […], lk […].

[3] EÜT L 119, 7.5.1987, lk 26.

[4] EÜT L 73, 15.3.2001, lk 8.

* VDK.

** Peaga, lõpustega.

Nimetada kasutatud kaalu tüüp (VAT, VDK, terve), kui see erineb täpsustatust

[5] Differentiated appropriations.

[6] Non-differentiated appropriations hereafter referred to as NDA.

[7] Expenditure that does not fall under Chapter 11 01 of the Title 11 concerned.

[8] The financial contribution for tuna fishing is € 4.250.000 per year and covers a volume of 55 000 tons of catches. If the volume of annual catches exceeds that quantity, the amount of financial contribution is increased proportionately at the rate of € 75/ton, but it may not exceed € 8.250.000 per year.

[9] Expenditure within article 11 01 04 of Title 11.

[10] Expenditure within chapter 11 01 other than articles 11 01 04.

[11] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.

[12] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years.

[13] COM(2002) 181 final of 28 May 2002.

[14] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point.

[15] In the current state of the European fleets, it is not suitable to increase the number of permitted ships. On the one hand because the European fleet is limited in capacity and that it is improbable that new ships are added to the ships in operation, and moreover because the management profile adopted by the CTOI is to limit at the level of 2003 the fishing possibilities. This scenario will consider a rise of reference tonnage from 46,000 tonnes to 55,000 tonnes.

[16] As described under Section 5.3.

[17] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[18] Cost of which is NOT covered by the reference amount.

[19] Cost of which is included within the reference amount.

[20] Reference should be made to the specific legislative financial statement for the Executive Agency(ies) concerned.

[21] Most of these expenses (33 000 €/year) concern an expert (ALAT) based in Mauritius Delegation and financed under the 11 01 04 budget line.

[22] Year n+5 includes also the expenditure (€ 40.000) for the realisation, by an external consultant, ofan impact study on the implementation of the protocol approaching its end.

[23] Specify the type of committee and the group to which it belongs.

52005PC0421