Ettepanek Nõukogu otsus mis käsitleb kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011 /* KOM/2005/0420 lõplik */

[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 13.9.2005

KOM(2005)420 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

mis käsitleb kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepet kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Seišellide vahelisele kalastuskokkuleppele, kaotab kehtivuse 17. jaanuaril 2005. 23. septembril 2004 parafeerisid kaks kokkuleppeosalist uue protokolli, millega kehtestatakse tehnilised ja rahanduslikud tingimused ühenduse kalalaevadele kalapüügiks Seišellide vetes ajavahemikus 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

Uue protokolliga antakse kalapüügivõimalus 40 tuunipüügiseinerile ja 12 triivõngejadaga kalapüügilaevale.

Rahalise toetuse suuruseks määratakse 4 125 000 eurot aastas ja see hõlmab 55 000 tonni Seišellide vetes püütud kala aastas. Osa rahalisest hüvitisest väärtuses 1 485 000 eurot aastas (36% rahalisest hüvitisest) eraldatakse Seišellide valdkondliku kalanduspoliitika toetamiseks ja elluviimiseks, et arendada sealsetes vetes vastutustundlikku ja säästlikku kalapüüki.

Uus protokoll on kooskõlas partnerluslähenemisega kalandussektoris, nagu nõukogu on määratlenud oma hiljutistes järeldustes komisjoni teatise kohta, mis käsitleb ühenduse ja kolmandate riikide vaheliste kalastuskokkulepete ühtset raamistikku (dokument nr 15243/02 PECHE 224 viitega dokumendile KOM(2002)637 lõplik).

Protokolli kohaselt lepivad komisjon ja Seišellid kokku üldistes eesmärkides, mida on vaja saavutada säästliku kalapüügi valdkonnas, ja viisis selliste eesmärkide täitmise jälgimiseks pideva poliitilise dialoogi abil. See on tõhusam praegusest aruandluskorrast (iga-aastaste üksikasjalike aruannete esitamine ja kontroll).

Eelkõige ergutab komisjon Seišellide ametiasutusi võtma mittediskrimineerival viisil kõik vajalikud kaitse- ja majandamismeetmed, et tagada siirdekalavarude säästlik kasutamine ja kaitsta Seišellide veekeskkonda.

Mõlemad kokkuleppeosalised peaksid vahetama teavet India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovituste rakendamise kohta ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu nende jurisdiktsiooni piires (“valgest” loetelust puuduvate laevade lossimise keelustamine).

Lõpuks püüavad mõlemad kokkuleppeosalised määratleda vastastikku huvipakkuvaid konkreetseid küsimusi ja kokku leppida poliitilise dialoogi vormis.

Komisjon teeb nõukogule ettepaneku võtta vastu otsus, mis käsitleb kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimist uue protokolli ajutise kohaldamise kohta kuni selle lõpliku jõustumiseni.

Ettepanek uue protokolli sõlmimist käsitleva nõukogu määruse kohta esitatakse eraldi menetluse korras.

Ettepanek

NÕUKOGU OTSUS

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37 koos artikli 300 lõikega 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut[1]

ning arvestades järgmist:

1. Ühendus ja Seišellid on pidanud läbirääkimisi, et määrata kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelisele Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppele[2] lisatud protokollis selle kohaldamisaja lõpus tehtavad muudatused või täiendused.

2. Läbirääkimiste tulemusel parafeeriti 23. septembril 2004 uus protokoll.

3. Kõnealuse protokolli alusel on ühenduse kaluritel 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011 kalapüügivõimalused Seišellide suveräänsete õiguste või jurisdiktsiooni alla kuuluvates vetes.

4. Ühenduse laevade kalastustegevuse jätkumise tagamiseks on oluline nimetatud protokoll võimalikult kiiresti heaks kiita; sel põhjusel on kokkuleppeosalised parafeerinud kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe, milles sätestatakse parafeeritud protokolli ajutine kohaldamine alates 18. jaanuarist 2005; kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe tuleks alla kirjutada, tingimusel et nõukogu sõlmib selle lõplikult.

5. Liikmesriikide kalapüügivõimaluste jaotamise meetod tuleks kindlaks määrata kalapüügivõimaluste tavapärase jaotamise põhjal vastavalt kalastuskokkuleppele,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühendus kiidab heaks kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppe kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

Kokkuleppe tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Protokollis sätestatud kalapüügivõimalused jaotatakse liikmesriikide vahel järgmiselt:

- Tuunipüügiseinerid: Prantsusmaa: 17 laeva, Hispaania: 22 laeva, Itaalia: 1 laev. - Triivõngejadaga kalapüügilaevad: Hispaania: 2 laeva, Prantsusmaa: 5 laeva, Portugal: 5 laeva. |

Kui nende liikmesriikide litsentsitaotlused ei hõlma kõiki protokollis sätestatud kalapüügivõimalusi, võib komisjon arvesse võtta teiste liikmesriikide litsentsitaotlusi.

Artikkel 3

Käesolevaga volitatakse nõukogu eesistujat määrama isikud, kellel on õigus kirjavahetuse teel sõlmitud kokkuleppele alla kirjutada, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Kirjavahetuse teel sõlmitud kokkulepe kohaldada ajutiselt protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011

A. Seišelli Vabariigi valitsuse kiri

Lugupeetud…

Viidates 23. septembril 2004 parafeeritud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011, on mul au Teile teatada, et Seišelli Vabariigi valitsus on valmis protokolli ajutiselt kohaldama alates 18. jaanuarist 2005 kuni selle jõustumiseni vastavalt selle artiklile 11, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Seejuures eeldatakse, et protokolli artiklis 2 sätestatud rahalise toetuse esimene osa tasutakse enne 30. septembrit 2005.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Austatud…, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Seišelli Vabariigi valitsuse nimel

B. Ühenduse kiri

Lugupeetud...

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Viidates 23. septembril 2004 parafeeritud protokollile, millega määratakse kindlaks kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011, on mul au Teile teatada, et Seišelli Vabariigi valitsus on valmis protokolli ajutiselt kohaldama alates 18. jaanuarist 2005 kuni selle jõustumiseni vastavalt selle artiklile 11, tingimusel et Euroopa Ühendus on valmis tegema sama.

Seejuures eeldatakse, et protokolli artiklis 2 sätestatud rahalise toetuse esimene osa tasutakse enne 30. septembrit 2005.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Euroopa Ühendus nõustub kõnealuse ajutise kohaldamisega."

Mul on au kinnitada Euroopa Ühenduse nõusolekut kõnealuse ajutise kohaldamisega.

Austatud…, palun võtke vastu minu sügav lugupidamine.

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

PROTOKOLL

Protokoll, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011

Artikkel 1 Kohaldamisaeg ja kalapüügivõimalused

1. Vastavalt kokkuleppe artiklile 2 antakse kalapüügivõimalused kuueaastaseks ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011:

(a) 40-le ookeani tuunipüügiseinerile ja

(b) 12-le triivõngejadaga kalapüügilaevale.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4 ja 5.

3. Vastavalt kokkuleppe artiklile 4 võivad Euroopa Ühenduse liikmesriigi lipu all sõitvad laevad püüda kala Seišellide vetes üksnes siis, kui neil on olemas vastavalt käesolevale protokollile ja selle lisale väljastatud püügilitsents.

Artikkel 2 Rahaline toetus – makseviisid

1. Artiklis 1 nimetatud ajavahemikul on kokkuleppe artiklis 6 nimetatud rahaline toetus 24 750 000 eurot aastas.

2. Lõiget 1 kohaldatakse vastavalt käesoleva protokolli artiklitele 4, 6 ja 8.

3. Ühendus maksab lõikes 1 sätestatud rahalist toetust käesoleva protokolli kohaldamisajal 4 125 000 eurot aastas.

4. Kui ühenduse laevade püütud tuunikogus Seišellide vetes ületab aastas 55 000 tonni, suurendatakse aastast rahalist toetust 75 euro võrra püütud tuuni iga lisatonni kohta. Ühenduse makstav kogusumma ei ületa siiski 8 250 000 eurot.

5. Makse tasutakse esimesel aastal hiljemalt 30. septembril 2005 ning järgnevatel aastatel hiljemalt protokolli aastapäeval.

6. Vastavalt artiklile 6 on Seišelli Vabariigil kõnealuse rahalise toetuse kasutusotstarbe osas täielik otsustusvabadus.

7. Rahaline toetus makstakse kuni kahele riigikassa arveldusarvele Seišellide Keskpangas.

Artikkel 3 Koostöö vastutustundliku kalapüügi alal

1. Käesolevaga kohustuvad mõlemad kokkuleppeosalised arendama Seišellide vetes vastutustundlikku kalapüüki, lähtudes Seišellide vetes kalastavate erinevate riikide laevade mittediskrimineerimise põhimõttest.

2. Lähtudes India Ookeani Tuunikomisjoni (IOTC) soovitustest ja resolutsioonidest, olemasolevatest teadusuuringute tulemustest ning kui see on asjakohane, teadlaste ühiskohtumise järeldustest, võivad kokkuleppeosalised vajadusel teineteisega konsulteerida kokkuleppe artikliga 7 ette nähtud ühiskomitee raames ning kokku leppida meetmetes, mis tagavad kalavarude säästliku majandamise.

Artikkel 4 Kalapüügivõimaluste läbivaatamine

1. Artiklis 1 nimetatud kalapüügivõimalusi võib vastastikusel kokkuleppel suurendada, kui artikli 3 lõikes 2 osutatud teadlaste ühiskohtumise järeldused kinnitavad, et selline suurendamine ei ohusta Seišellide ressursside säästlikku majandamist. Sellisel juhul suurendatakse artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis . Euroopa Ühenduse makstava rahalise toetuse kogusumma ei saa siiski ületada artikli 2 lõikes 1 nimetatud summat rohkem kui kaks korda. Juhul, kui ühenduse kalalaevade püütud kogused ületavad rahalise toetuse kogusummale vastava koguse, konsulteerivad kokkuleppeosalised teineteisega esimesel võimalusel, et kehtestada summa, mis vastab nimetatud piirangut ületanud püügikogusele.

2. Kui kokkuleppeosalised nõustuvad vähendama artikliga 1 ette nähtud kalapüügivõimalusi, vähendatakse rahalist toetust proportsionaalselt ja pro rata temporis.

3. Kokkuleppeosalised võivad vastastikusel kokkuleppel vaadata üle ka kalapüügivõimaluste jaotamise erinevate laevaliikide vahel, tingimusel et muudatused on kooskõlas kõikide IOTC soovituste või resolutsioonidega, mis käsitlevad kõnealuse ümberjaotamisega mõjutatud varude majandamist. Kui see on kalapüügivõimaluste ümberjaotamise seisukohast põhjendatud, lepivad kokkuleppeosalised kokku rahalise toetuse kohandamises.

Artikkel 5 Uued kalapüügivõimalused

1. Juhul, kui ühenduse kalalaevad huvituvad kalapüügist, mis ei ole sätestatud artiklis 1, konsulteerivad kokkuleppeosalised üksteisega enne selliseks tegevuseks loa andmist ning vajaduse korral lepivad kokku asjakohastes kalastamistingimustes, sealhulgas vastavate muudatuste tegemises käesolevasse protokolli ja selle lisasse.

2. Kokkuleppeosalised peaksid soodustama eksperimentaalpüüki, eriti Seišellide vetes elavate süvamereliikide suhtes. Sel eesmärgil ja ühe kokkuleppeosalise taotlusel konsulteerivad nad teineteisega ning määravad iga juhtumi puhul eraldi kindlaks liigid, tingimused ja muud olulised parameetrid.

Kokkuleppeosalised teostavad eksperimentaalpüüki vastavalt parameetritele, mille nad vajadusel määravad kindlaks halduskokkuleppega. Eksperimentaalpüügiload peaksid kehtima kuni 6 kuud.

Juhul, kui kokkuleppeosalised leiavad, et eksperimentaalkampaaniad on andnud positiivsed tulemusi, võib Seišelli Vabariigi valitsus anda ühenduse laevadele uute liikide püügivõimalusi kuni käesoleva protokolli kehtivuse lõppemiseni. Sellest tulenevalt suurendatakse käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalist hüvitist.

Artikkel 6 Rahalise toetuse maksmise peatamine ja läbivaatamine

1. Kui Seišellide vetes ei saa kalapüügiga tegeleda üksnes Seišellide vea või hoolimatuse tõttu tekkinud olude tagajärjel, võib Euroopa Ühendus pärast eelnevat konsulteerimist Seišellidega peatada rahalise toetuse maksmise juhul, kui ühendus on tasunud kõik summad, mis kuuluvad tasumisele peatamise ajaks.

2. Rahalise toetuse maksmine algab uuesti, kui olukord on normaliseerunud ning kokkuleppeosalised on omavahel konsulteerinud ja saavutanud kokkuleppe, mis kinnitab, et olukord võimaldab tavapärast kalapüüki jätkata.

Artikkel 7 Vastutustundliku ja säästliku kalapüügi toetamine Seišellide vetes

1. Vähemalt 36% artikli 2 lõikes 1 sätestatud rahalisest toetusest eraldatakse Seišelli Vabariigile valdkondliku kalanduspoliitika väljakujundamiseks ja rakendamiseks, et soodustada vastutustundlikku ja säästlikku kalapüüki Seišellide vetes. Kõnealuse toetuse kasutamisel lähtutakse kokkuleppeosaliste vastastikusel kokkuleppel määratletud eesmärkidest ning nende saavutamiseks rakendatavatest ühe- ja mitmeaastastest kavadest.

2. Lõike 1 kohaldamiseks lepivad ühendus ja Seišelli Vabariik käesoleva protokolli jõustumisel ja hiljemalt kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva kokkuleppe artiklis 7 sätestatud ühiskomitee raames kokku mitmeaastases valdkondlikus kavas ja üksikasjalikes rakenduseeskirjades, eelkõige:

(a) ühe- ja mitmeaastastes suunistes lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendimäära kasutamiseks;

(b) vastutustundliku ja säästva kalapüügi juurutamiseks vajalikes ühe- ja mitmeaastastes eesmärkides, võttes arvesse Mikroneesia riiklikus kalanduspoliitikas ja muudes vastutustundliku ja säästva kalapüügi edendamisega seotud või neid mõjutavates poliitikasuundades väljendatud prioriteete;

3. Mõlemad kokkuleppeosalised peavad mitmeaastase valdkondliku kava kõik muudatusettepanekud ühiskomitee raames heaks kiitma.

4. Igal aastal määravad Seišellid lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse protsendi kasutusotstarbe mitmeaastase kava rakendamisel. Protokolli kohaldamise esimesel aastal tuleb ühendusele nimetatud määramisest teatada ajal, mil mitmeaastane valdkondlik kava ühiskomitees heaks kiidetakse. Sellele järgnevatel aastatel teatavad Seišellid ühendusele määramisest hiljemalt eelneva aasta 1. detsembril.

5. Kui see on mitmeaastase valdkondliku kava rakendamise tulemuste iga-aastase hindamise alusel põhjendatud, võib Euroopa Ühendus ühiskomitee heakskiidul taotleda käesoleva protokolli artikli 2 lõikes 1 nimetatud rahalise toetuse muutmist, et viia kava rakendamiseks tegelikult eraldatud summad vastavusse selle rakendamise tulemustega.

Artikkel 8 Vaidlused – protokolli kohaldamise peatamine

1. Kokkuleppeosaliste vahelised vaidlused käesoleva protokolli tõlgendamise või kohaldamise üle lahendatakse kokkuleppe artiklis 7 sätestatud ühiskomitee raames, vajadusel erikoosoleku käigus.

2. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, võib protokolli kohaldamise peatada ühe kokkuleppeosalise algatusel, kui kokkuleppeosaliste vahelist vaidlust peetakse tõsiseks ja kui lõike 1 alusel peetud ühiskomitee konsultatsioonid ei ole viinud osalisi rahuldava lahenduseni.

3. Protokolli kohaldamise peatamisel peab huvitatud kokkuleppeosaline teatama oma kavatsusest kirjalikult vähemalt kolm kuud enne kuupäeva, mil peatamine peaks jõustuma.

4. Peatamise puhul jätkavad kokkuleppeosalised konsulteerimist, et leida oma vaidlusele osalisi rahuldav lahendus. Kui saavutatakse selline lahendus, jätkatakse protokolli kohaldamist ja rahalise toetuse summat vähendatakse proportsionaalselt ja pro rata temporis vastavalt ajavahemikule, mille jooksul protokolli kohaldamine oli peatatud.

Artikkel 9 Protokolli kohaldamise peatamine tasumatajätmise korral

Kui ühendus artikliga 2 ette nähtud summasid ei tasu, võivad Seišellid vastavalt artiklile 3 käesoleva protokolli kohaldamise peatada.

Artikkel 10 Riiklik õigus

Ühenduse kalalaevade tegevuse suhtes Seišellide vetes kohaldatakse riiklikke õigusnorme, kui käesolevas protokollis ja selle lisas ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 11 Ülevaatamisklausel

Pärast käesoleva protokolli ja selle lisa kolmandat aastapäeva vaatavad kokkuleppeosalised protokolli ja selle lisa kohaldamise üle ning vajadusel konsulteerivad nende sätete mis tahes muudatuste suhtes. Muudatused võivad hõlmata piirkogust ja litsentside eest tasutavaid standardsummasid ning artikli 2 lõikes 4 tonni kohta ettenähtud summa ja käesoleva protokolli lisa 2. jao punktis 2 nimetatud summa suhet.

Artikkel 12 Kehtetuks tunnistamine

28. oktoobril 1987 jõustunud Euroopa Majandusühenduse ning Seišelli Vabariigi vahelise Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppe 17. jaanuari 2002. aasta kuupäevaga protokoll ja I lisa on käesolevaga tühistatud ning asendatakse käesoleva protokolli ja selle lisaga.

Artikkel 13 Jõustumine

1. Käesolev protokoll ja selle lisa jõustuvad kuupäeval, mil kokkuleppeosalised teatavad teineteisele selleks vajalike menetluste lõpetamisest.

2. Neid kohaldatakse alates 18. jaanuarist 2005.

LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALASTUSTEGEVUST REGULEERIVAD TINGIMUSED SEIŠELLIDE VETES

I PEATÜKK – LITSENTSIDE TAOTLEMINE JA VÄLJASTAMINE

1. jagu Litsentside väljastamine

1. Üksnes nõuetekohased ühenduse laevad võivad saada litsentsi kalapüügiks Seišellide vetes vastavalt protokollile, millega määratakse kindlaks Euroopa Majandusühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelises Seišellide rannikuvetes kalastamise kokkuleppes sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus ajavahemikuks 18. jaanuarist 2005 kuni 17. jaanuarini 2011.

2. Et laev oleks nõuetekohane, ei tohi selle omanikul, kaptenil või laeval endal olla keelatud Seišellide vetes kalastamine. Neil ei tohi olla probleeme Seišellide asutustega, kuivõrd nad peavad olema täitnud kõik eelnevad kohustused, mis tulenevad ühendusega sõlmitud kalastuskokkulepete alusel läbiviidavast kalastustegevusest Seišellide vetes.

3. Püügilitsentsi taotlevaid ühenduse laevu esindab Seišelli Vabariigis asuv esindaja. Esindaja nimi ja aadress peavad olema märgitud litsentsitaotluses.

4. Asjaomased ühenduse asutused esitavad vähemalt 20 päeva enne taotletava kehtivusaja alguskuupäeva Seišellide kalandusasutusele (SFA) taotluse iga laeva kohta, mis soovib käesoleva kokkuleppe alusel kala püüda. Reederid, kes ei ole esitanud litsentsitaotlust enne kehtivusaega, võivad seda teha kehtivusaja jooksul hiljemalt 20 päeva enne kalastustegevuse algust. Sellistel juhtudel tasuvad reederid kõik litsentsitasud täisaasta eest.

5. Taotlused esitatakse Seišellide pädevale asutusele vastavalt 1. liites toodud näidisele.

6. Litsentsitaotlustele lisatakse järgmised dokumendid:

- tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on tasutud litsentsitasu;

- muud dokumendid või tõendid, mida nõutakse käesoleva protokolli kohaselt asjaomase laevatüübi suhtes kohaldatavates eeskirjades.

7. Litsentsitasu makstakse Seišellide asutuste määratud arveldusarvele.

8. Litsentsitasud hõlmavad kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

9. Kõikide laevade litsentsid väljastatakse reederitele või nende esindajatele 15 päeva jooksul pärast kõigi punktis 6 nimetatud dokumentide laekumist Seišellide pädevale asutusele.

Koopia saadetakse komisjoni Seišellide eest vastutavale delegatsioonile.

10. Litsentsid väljastatakse konkreetsele laevale ja neid ei saa edasi anda.

11. Euroopa Ühenduse taotlusel ja tõendatud vääramatu jõu korral asendatakse laeva litsents järelejäänud kehtivusajaks uue litsentsiga teisele laevale, mille tunnusjooned sarnanevad esimesele laevale, täiendava litsentsitasuta. Kui asenduslaeva brutoregistertonnaaž (BRT) ületab asendatava laeva oma, makstakse litsentsitasu erinevus siiski pro rata temporis .

12. Esimese laeva omanik või esindaja tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutava delegatsiooni kaudu.

13. Uus litsents hakkab kehtima päevast, mil reeder tagastab tühistatud litsentsi Seišellide pädevale asutusele. Euroopa Komisjoni Seišellide eest vastutavat delegatsiooni teavitatakse litsentsi edasiandmisest.

14. Litsents peab olema kogu aeg laeva pardal, ilma et see piiraks käesoleva lisa IX peatüki punkti 2 kohaldamist.

2. jagu Litsentsitingimused – litsentsitasud ja ettemaksed

1. Litsentside kehtivusaeg on üks aasta ja litsentse on võimalik uuendada.

2. Litsentsitasu on 25 eurot iga Seišellide vetes püütud tonni kohta.

3. Litsentsid väljastatakse siis, kui järgmised standardsummad on makstud pädevatele riiklikele asutustele:

- 15 000 eurot tuunipüügiseineri kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 600 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes;

- 3 000 eurot triivõngejadaga üle 150 BRT-ga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 120 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes;

- 2 250 eurot triivõngejadaga alla 150 BRT-ga kalalaevade kohta, mis on samaväärne litsentsitasudega 90 tonni tuuni ja tuunilaadsete liikide püügi eest aastas Seišellide vetes.

4. SFA koostab eelmise kalendriaasta eest makstavate litsentsitasude aruande ühenduse laevade püügiaruannete ja muu SFA käsutuses oleva teabe alusel.

5. Aruanne saadetakse komisjonile enne käesoleva aasta 31. märtsi. Komisjon edastab selle enne 15. aprilli samaaegselt reederitele ja asjaomaste liikmesriikide riiklikele asutustele.

6. Kui reederid ei nõustu SFA esitatud aruandega, võivad nad konsulteerida püügistatistika kontrollimiseks pädevate teadusasutustega, nagu IRD ( Institut de Recherche pour le Développement ), IEO ( Instituto Español de Oceanografia ) ja IPIMAR ( Instituto de Investigação das Pescas e do Mar ), ning arutada seejärel Seišelli Vabariigi asutustega lõpliku aruande kinnitamist enne käesoleva aasta 31. maid. Kui reederitel selleks kuupäevaks märkusi ei ole, loetakse SFA esitatud aruanne lõplikuks.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõplikust aruandest oma laevade kohta.

8. Kooskõlas protokolli artikli 2 lõikega 6 tasuvad reederid kõik täiendavad maksed Seišellide pädevatele asutustele hiljemalt sama aasta 30. juuniks Seišellide asutuste määratud pangakontole.

9. Kui lõpparuande summa on lõikes 3 nimetatud ettemaksest väiksem, ei hüvitata vahet reederile.

II PEATÜKK – KALASTUSVÖÖNDID

Et vältida väikesemahulise kalapüügi kahjustamist Seišellide vetes, ei ole ühenduse laevadel lubatud kala püüda Seišelli Vabariigi õigusaktides sätestatud vööndites ega kolme meremiili raadiuses igast Seišelli Vabariigi asutuste paigaldatud peibutuspüügivahendist, mille geograafilisest asukohast on teatatud reederi esindajatele.

III PEATÜKK – PÜÜGIARUANDLUS

1. Käesoleva lisa kohaldamisel on ühenduse laeva merereisi kestus määratletud järgmiselt:

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja sealt lahkumise vahel; või

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja ümberlaadimise vahel; või

- ajavahemik Seišellide vetesse sisenemise ja Seišellidel lossimise vahel.

2. Seišellide vetes kokkuleppe alusel kalastada tohtivad laevad on kohustatud teavitama oma püügikogustest Seišellide pädevat asutust järgmisel viisil:

2.1. Seišellide vetesse kalastama lubatud ühenduse laevad täidavad iga Seišellide vetes tehtud reisi kohta 2. ja 3. liites sätestatud püügiaruande. Püügiaruanne täidetakse ka saagi puudumise korral.

2.2. Punktides 2.1 ja 2.3 nimetatud püügiaruannete üleandmiseks peavad ühenduse laevad:

- Port Victoria külastamisel esitama täidetud aruandevormid Seišellide asutustele viie päeva jooksul pärast saabumist või igal juhul enne sadamast lahkumist, olenevalt sellest, kumb on varasem;

- muudel juhtudel saatma täidetud aruandevormid Seišellide asutustele 14 päeva jooksul pärast saabumist muusse sadamasse kui Port Victoria.

Püügiaruannete koopiad saadetakse ka punktis 2.6 nimetatud teadusasutustele.

2.3 Lause “Seišellide vetest väljas” kantakse eespool nimetatud püügipäevikusse ajavahemike kohta, mil laev ei viibi Seišellide vetes.

2.4 Püügiaruannete vormid täidetakse loetavalt ja need allkirjastab laeva kapten või tema esindaja.

3. Kui käesoleva peatüki sätteid ei täideta, jätab Seišelli Vabariigi valitsus endale õiguse peatada nõudeid rikkuva laeva litsents kuni vorminõuete täitmiseni ning kohaldada Seišelli Vabariigi õigusaktides sätestatud sanktsioone. Sellest teavitatakse lipuliikmesriiki ja Euroopa Komisjoni.

IV PEATÜKK – MEREMEESTE TÖÖLEVÕTMINE

6. Iga tuunipüügiseiner võtab oma püügireisiks Seišellide vetes pardale vähemalt kaks Seišellide meremeest, kelle määrab laeva esindaja kokkuleppel reederiga Seišelli Vabariigi pädeva asutuse esitatud loetelust.

7. Reederid püüavad täiendavalt pardale võtta Seišellide meremehi.

8. Reeder või esindaja teatab Seišellide pädevale asutusele asjaomase laeva pardale võetud Seišellide meremeeste nimed ja andmed, nimetades nende ametikoha meeskonnas.

9. Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja õiguste deklaratsiooni. See hõlmab eelkõige ühinemisvabadust ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tõhusat tunnustamist ning töö saamise ja kutsealale pääsemisega seotud diskrimineerimise kõrvaldamist.

10. Seišellide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse allakirjutajatele, koostavad reederi esindajad ja meremehed ja/või nende ametiühingud või esindajad kokkuleppel Seišellide pädevate asutustega. Need lepingud hõlmavad ka meremeeste suhtes kohaldatavat sotsiaalkindlustuse korda, sealhulgas elu-, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustust ning pensionisoodustusi.

11. Seišellide meremeeste palgad maksavad reederid. Need määratakse kindlaks enne litsentside väljastamist reederite või nende esindajate ja Seišellide pädevate asutuste vahelise kahepoolse lepinguga. Seišellide meremeestele pakutavad palgatingimused ei tohi siiski olla halvemad kui Seišellide laevameeskondadel, kes täidavad sarnaseid ülesandeid, ning ei tohi kindlasti jääda allapoole ILO norme.

12. Tööhõiveseaduse täitmisel ja kohaldamisel käsitletakse reederi agenti reederi kohaliku esindajana. Esindaja ja meremeeste vahel sõlmitud leping hõlmab ka viimaste tagasisõidu- ja pensionisoodustusi.

13. Ühenduse laevadele tööle võetud meremehed teatavad oma kohaleilmumisest määratud laeva kaptenile üks päev enne kavandatud laevalemineku kuupäeva. Kui meremees ei teata oma kohaleilmumisest laevalemineku kokkulepitud kuupäeval ja ajal, on reederid automaatselt vabastatud kohustusest see meremees pardale võtta.

14. Kui ühtki Seišellide meremeest pole pardale võetud muul kui eelnevas punktis nimetatud põhjusel, on reederid kohustatud tasuma kindla summa, mis põhineb päevade arvul, mil see laev tegutseb Seišellide vetes, korrutatuna kindlaks määratud päevasummaga – 20 dollarit. Kindel summa makstakse Seišellide asutustele hiljemalt I peatüki 2. jao 8. punktis sätestatud kuupäevaks.

15. Seda summat kasutatakse Seišelli Vabariigis meremeeste/kalameeste koolitamiseks ja see makstakse Seišellide asutuste määratud kontole.

V PEATÜKK – TEHNILISED MEETMED

Laevad täidavad India Ookeani Tuunikomisjoni vastuvõetud meetmeid ja soovitusi ning riiklikke meetmeid, mida kohaldatakse püügivahendite ja nende tehniliste kirjelduste suhtes, samuti kõiki muid kalastustegevuse suhtes kohaldatavaid tehnilisi meetmeid.

VI PEATÜKK – VAATLEJAD

1. Laevad, millel on lubatud Seišellide vetes kokkuleppe alusel kala püüda, võtavad pardale Seišellide määratud vaatlejad järgmistel tingimustel.

1.1 Seišellide asutuste taotlusel võtavad ühenduse kalalaevad pardale ühe vaatleja ning kui Seišellide asutused peavad asjakohaseks ja vajalikuks, siis kaks nimetatud asutuste määratud vaatlejat.

1.2 Seišellide pädev asutus koostab loetelu laevadest, mis on määratud vaatleja pardale võtma, ning loetelu määratud vaatlejatest. Loetelusid tuleb ajakohastada. Loetelud edastatakse Euroopa Komisjonile kohe pärast koostamist ja iga kolme kuu tagant pärast ajakohastamist.

1.3 Seišellide pädev asutus teatab asjaomastele reederitele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime hiljemalt 15 päeva enne vaatleja kavandatud laevalemineku kuupäeva.

2. Vaatlejate pardal viibimise aja määrab Seišellide pädev asutus, kuid üldiselt ei peaks see ületama kohustuste täitmiseks vajalikku aega. Pädev asutus teatab sellest reederitele või nende esindajatele samaaegselt asjaomase laeva pardale määratud vaatleja nimega.

3. Vaatlejate pardale võtmise tingimused lepitakse kokku reederite või nende esindajate ja Seišellide asutuste vahel.

4. Vaatlejad võetakse pardale reederi valitud viisil pärast määratud laevade loetelu teatamist.

5. Asjaomased reederid teatavad kahe nädala jooksul ja kümnepäevase etteteatamisega, millises Seišellide sadamas ja mis kuupäeval nad kavatsevad vaatlejad pardale võtta.

6. Kui vaatlejad võetakse pardale välissadamas, kannab nende reisikulud reeder. Kui tuunipüügilaev, mille pardal on Seišellide vaatleja, lahkub Seišellide vetest, tuleb võtta kõik meetmed, et tagada vaatleja võimalikult kiire naasmine Seišellidele reederi kulul.

7. Kui vaatleja ei ole kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, siis vabastatakse reeder automaatselt vaatleja pardale võtmise kohustusest.

8. Vaatlejaid koheldakse laeva juhtkonna liikmetena. Nad täidavad järgmisi ülesandeid:

8.1 jälgivad laevade kalastustegevust;

8.2 kontrollivad püügioperatsioonidel olevate laevade asukohta;

8.3 võtavad teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4 märgivad üles kasutatavad püügivahendid;

8.5 kontrollivad Seišellide vetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6 kontrollivad kaaspüügiprotsente ja hindavad vette tagasi laskmise kogust;

8.7 edastavad kord nädalas faksiga või e-postiga või muul viisil kalapüügiandmeid, sealhulgas pardal oleva Seišellide vetest püütud saagi ja kaaspüügi koguseid.

9. Laevakaptenid teevad kõik, mis nende võimuses, et tagada vaatlejate ohutus ja heaolu nende kohustuse täitmisel.

10. Samuti antakse neile võimaluse korral kõik kohustuste täitmiseks vajalikud seadmed. Kapten võimaldab neile juurdepääsu kõigile vaatleja kohustuste täitmiseks vajalikele sidevahenditele, laeva kalastustegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud eelkõige püügipäevik ja logiraamat, ning nendele laevaosadele, millele juurdepääs võimaldab vaatlejatel täita nende ülesandeid.

11. Pardal olles vaatlejad:

11.1 võtavad kõik asjassepuutuvad meetmed tagamaks, et nende pardalevõtmine või pardalolek ei segaks ega piiraks püügitegevust,

11.2 suhtuvad vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistavad kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12. Vaatlejad koostavad ja allkirjastavad vaatlusperioodi lõpul ja enne laevast lahkumist tegevusaruande, edastavad selle Seišellide pädevatele asutustele ning saadavad selle koopia Euroopa Komisjonile. Aruande ühe koopia esitab vaatleja enne laevalt lahkumist kaptenile.

13. Reederid kannavad vaatlejate majutuskulud samadel tingimustel nagu laeva juhtkonna liikmete omad.

14. Vaatleja palga ja sotsiaalmaksu tasuvad Seišellide pädevad asutused.

VII PEATÜKK – LOSSIMINE

Victoria sadamas lossivad tuunipüügiseinerid püüavad anda oma kaaspüügi Seišellide asutustele kohaliku turuhinnaga. Lisaks osalevad ühenduse tuunipüügiseinerid Seišellide kalakonservitehaste tuuniga varustamises rahvusvahelise turuhinnaga.

VIII PEATÜKK – SADAMAVARUSTUS NING KAUPADE JA TEENUSTE KASUTAMINE

Ühenduse kalalaevad püüavad Seišelli Vabariigist hankida kõik nende tegevuseks vajalikud kaubad ja teenused. Seišellide asutused näevad kokkuleppel reederitega ette sadamavarustuse ning vajaduse korral kaupade ja teenuste kasutamise tingimused.

IX PEATÜKK – JÄRELEVALVE

1. Laevade loetelu:

Euroopa Ühendus peab ajakohastatud loetelu laevadest, millele on püügilitsents väljastatud käesoleva protokolli alusel. Kõnealune loetelu teatatakse kalandusjärelevalve eest vastutavatele Seišellide asutustele kohe pärast koostamist ja iga kord pärast ajakohastamist.

2. Laevaseiresüsteem:

Ühenduse laevu jälgitakse muuhulgas laevaseiresüsteemidega, ilma diskrimineerimata ja vastavalt 4. liite sätetele.

3. Seišellide vetesse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1 Ühenduse laevad teatavad Seišellide pädevatele asutustele vähemalt kolm (3) tundi ette oma kavatsusest Seišellide vetesse siseneda või sealt lahkuda ja iga kolme päeva järel oma sel ajavahemikul Seišellide vetes püütud saagi.

3.2 Sisenemisest/lahkumisest teatamisel teatavad laevad ka oma asukoha teabevahetuse ajal ning pardal oleva saagi mahu ja liigid. Need teabevahetused tehakse 5. liites sätestatud vormis faksi või e-posti teel seal nimetatud aadressidel. Seišellide pädevad asutused võivad siiski vabastada triivõngejadaga asjakohase teabevahetusseadmeta laevad sellest kohustustest, lubades neil teabevahetust raadio teel.

3.3 Ühenduse kalalaevu, mida nähakse kala püüdmas Seišellide pädevatele asutustele teatamata, käsitletakse litsentsita laevadena. Sellistel juhtudel kohaldatakse X peatüki punktis 1 nimetatud sanktsioone.

4. Kontrollimiskord

4.1 Seišellide vetes kala püüdvate ühenduse kalalaevade kaptenid teevad koostööd Seišellide ametiisikutega, kes kontrollivad ja inspekteerivad kalastustegevust.

4.2 Ametiisikud ei või pardal viibida kauem kui kontrollimiseks vajalik.

4.3 Pärast inspektsiooni lõppu antakse aruande koopia laevakaptenile.

5. Ümberlaadimine

5.1 Ühenduse laevade poolt Seišellide vetes püütud kalasaagid laaditakse ümber Seišellide sadamates.

5.2 Kõnealuste laevade kaptenid teatavad Seišellide pädevale asutusele vähemalt 24 tundi ette:

- ümberlaadivate kalalaevade nimed,

- lastilaevade nimed,

- ümberlaaditavad kogused tonnides liikide kaupa,

- ümberlaadimise päeva.

5.3 Ümberlaadimist loetakse Seišellide vetest lahkumiseks. Laevad peavad seetõttu esitama Seišellide pädevatele asutustele püügiaruanded.

5.4 Igasugune muu ümberlaadimine on Seišellide vetes keelatud. Iga kõnealust sätet rikkuva isiku suhtes rakendatakse Seišelli Vabariigi õigusaktidega ettenähtud sanktsioone.

5.5 Seišellide sadamas lossivate või ümberlaadivate ühenduse kalalaevade kaptenid võimaldavad ja hõlbustavad kõnealuste tegevuste kontrollimist Seišellide ametiisikute poolt. Pärast inspektsiooni lõppu väljastatakse laevakaptenile tunnistus.

X PEATÜKK – NÕUETE TÄITMINE

1. Sanktsioonid

Eespool nimetatud eeskirjade, elusressursside kaitse ja majandamise eeskirjade või Seišellide õigusaktide järgimata jätmist võib karistada laeva püügilitsentsi peatamise, tühistamise või uuendamata jätmisega.

Lipuriigile ja Euroopa Komisjonile teatatakse viivitamata igast peatamisest või tühistamisest ja sellega seotud asjakohastest faktidest. Litsentsi peatamise ajal või tühistatud litsentsi järelejäänud kehtivusajal võib Euroopa Komisjon taotleda teist litsentsi, mida oleks muidu rakendatud teise reederi laeva puhul vastavalt I peatüki punktis 1.11 sätestatud korrale.

2. Kalalaevade arestimine

Seišellide asutused teatavad Euroopa Komisjoni Seišellide delegatsioonile ja lipuriigile 48 tunni jooksul igast ühenduse liikmesriigi lipu all sõitva ja vastavalt kokkuleppele Seišellide kalastusvööndis kalastava laeva arestimisest ning edastavad lühiaruande sellise arestimise asjaoludest ja põhjustest. Delegatsioonile ja lipuriigile teatatakse kõigist algatatud menetlustest ja kehtestatud sanktsioonidest.

___

Liide 1

VÄLISMAA KALALAEVA PÜÜGILITSENTSITAOTLUS

- Taotleja nimi:

…………………………………………………………………………………………………………

- Taotleja aadress:

……

- Laeva prahtija nimi ja aadress, kui need erinevad eespool nimetatutest:

….

- Muu Seišelli Vabariigis asuva seadusjärgse esindaja nimi ja aadress:

- Laeva kapteni nimi ja aadress:

- Laeva nimi:

- Laeva tüüp:

- Laeva pikkus ja puhasmahutavus:

- Masina tüüp, võimsus ja brutoregistertonnaaž:

- Registreerimissadam ja -riik:

- Registreerimisnumber:

- Kalalaeva pardatähis:

- Raadiokutsung/kutsungitähed:

- Sagedus:

- Seadmed:

- Meeskonnaliikmete arv ja kodakondsus:

- Kavandatav püügipiirkond ja püütavad kalaliigid:

- Kalandustegevuse, ühisettevõtete ja muude kokkulepete kirjeldus:

Kinnitan eespool toodud andmete õigsust.

Kuupäev: ................................. Allkiri: ................................

Liide 2

TUUNIPÜÜGISEINERITE PÜÜGIARUANNE

Üks rida traalitõmbe kohta sõltumata saagi saamisest. Sisestage ristid lahtritesse “Näitajad” ja “Traalitõmme”. Täname.

Vettelaskmise üksikasjad |

Algusaeg: _______ Lõppaeg: _________ |

Lahkumine: raadiopoi number 1 |

Raadiopoi number 2 |

Raadiopoi number 3 |

Raadiopoi number 4 |

Raadiopoi number 5 |

Raadiopoi number 6 |

Raadiopoi number 7 |

Konksude arv: ___________ Pikkus: poinöörid: Harunöörid: ____________ Nööri pikkus: ____________ Nööri dokumenteeritud sügavus (sond): ___________ Sööt: krevett: _____________ % makrell: ________ % _______: ______% |

Saagi üksikasjad |

Aeg (0–24 h) | Laiuskraad | Pikkuskraad |

Pöörde algus |

Pöörde lõpp |

Mõõkkala* |

Kulduim-tuun** |

Suursilm-tuun** |

Marliin** |

Purikala* |

Merikogerlased |

Haid |

Muud (täpsustada) |

Kogumass |

Lossitud (kaalutud) saagi kogumass |

Liide 4

SÄTTED

MILLEGA MÄÄRATAKSE KINDLAKS ANDMEEDASTUSVIIS, MIDA KASUTATAKSE EÜ – SEIŠELLI VABARIIGI KALASTUSKOKKULEPPE ALUSEL KALASTAVATE ÜHENDUSE KALALAEVADE ASUKOHA JÄLGIMISEL SATELLIITSIDEL PÕHINEVA LAEVASEIRESÜSTEEMI ABIL

Et Seišelli Vabariik on kasutusele võtnud laevaseiresüsteemi (VMS) ja kohaldab seda kõigi Seišellide vetes kalastavate välislaevade suhtes võrdsetel alustel ning on laiendanud nimetatud seiresüsteemi oma analoogilisele laevadele, ja

võttes arvesse, et satelliitseiret on ühenduse kalalaevade suhtes ühenduse õigusaktide alusel kohaldatud alates 1. jaanuarist 2000,

soovitatakse lipuliikmesriikidel ja Seišelli Vabariigi asutustel korraldada EÜ – Seišelli Vabariigi kalastuskokkuleppe alusel tegutsevate laevade satelliitseiret järgmistel tingimustel:

1. Seišellide asutused teatavad satelliitseire rakendamiseks lipuriikide kalapüügi seire keskustele (edaspidi „seirekeskus“) Seišellide vete koordinaadid (laius- ja pikkuskraadid).

Seišellide asutused edastavad selle teabe elektrooniliselt WGS-84 datum andmesüsteemis väljendatuna kümnendkraadides.

2. Seišellide asutused ja riiklikud seirekeskused vahetavad X.25-aadresside, vajadusel muude turvaliste teabevahetusprotokollidega ja elektroonilise andmeedastuse erisustega seotud teavet seirekeskuste kohta punktides 4 ja 6 ettenähtud tingimustel. Nimetatud teave sisaldab seirekeskuste vahelises üldises teabevahetuses kasutamiseks järgmisi andmeid, kui need on olemas: nimed, telefoni- ja faksinumbrid, elektronpostiaadressid (Internet).

3. Laevade asukoht määratakse kindlaks vea ülemmääraga alla 500 meetri ning usaldusvahemikus 99%.

4. Kui kokkuleppe alusel kalastav laev, millele on ühenduse õigusaktide kohaselt paigaldatud satelliitseiresüsteem, siseneb Seišellide vetesse, peab lipuliikmesriigi seirekeskus saatma sisenemisele järgnevad asukohateated automaatselt, vähemalt tunniste ajavahemike tagant ( sagedus ), reaalajas Seišellide seirekeskusele. Sõnumid identifitseeritakse asukohateadetena.

5. Punktis 4 nimetatud teated edastatakse elektrooniliselt X.25 formaadis või muu turvalise asjaomaste seirekeskuste vahel eelnevalt kokku lepitud andmeedastusprotokolliga. Kõik teated edastatakse automaatselt reaalajas vastavalt käesoleva liite 1. lisa määratlustele.

Laeval on keelatud Seišellide vetes oma satelliitseiresüsteemi seadet välja lülitada.

6. Kui kalalaeva pardale paigaldatud pideva satelliitseiresüsteemi seadmetes tekib tehniline rike või need lakkavad töötamast, edastab laeva kapten punktis 4 kindlaksmääratud teabe faksiga või e-postiga õigel ajal lipuliikmesriigi seirekeskusele. Selliste asjaolude korral tuleb saata vähemalt üks globaalne asukohateade iga nelja tunni tagant, mil laev viibib Seišellide vetes. Selline globaalne asukohateade sisaldab laevakapteni registreeritud laeva igatunniseid asukohti nende nelja tunni jooksul. Lipuliikmesriigi seirekeskus või laev saadavad need sõnumid viivitamata Seišellide seirekeskusele. Vajaduse või kahtluste korral võib Seišellide kalandusasutus (SFA) paluda laevalt asukohateadet iga tunni tagant. Rikkis seadmed parandatakse või asendatakse niipea, kui laev on püügireisi lõpetanud, või hiljemalt ühe kuu jooksul. Pärast kõnealust tähtpäeva ei tohi kõnealune laev teha ühtegi reisi enne, kui seadmed on parandatud või asendatud.

7. Laevaseiresüsteemi tark- ja riistvara elemendid peavad olema võltsimiskindlad, s.t mitte võimaldama valeandmete sisestamist või väljastamist ning neid ei tohi olla võimalik käsitsi välja lülitada. Süsteem peab olema täisautomaatne ja alati töökorras keskkonnatingimustele vaatamata. Satelliitseadme hävitamine, kahjustamine, töökõlbmatuks tegemine või süsteemi sekkumine on keelatud.

Kapten tagab eelkõige, et:

- andmeid ei muudeta mingil moel;

- satelliitseadmete antenni(de)l ei ole takistusi, ja

- satelliitseadmete energiavarustus ei katke.

Eespool nimetatud kohustuste mis tahes rikkumine võib kaptenile kaasa tuua sanktsioone vastavalt Seišellide õigusnormidele, tingimusel et laev on Seišellide vetes.

8. Lipuriikide seirekeskused kontrollivad oma laevade jälgimist Seišellide vetes ühetunniste intervallidega. Kui laevade jälgimist ei kontrollita ettenähtud korras, teatatakse sellest viivitamata Seišellide seirekeskusele ning kohaldatakse punktis 6 sätestatud menetlust.

9. Asjaomased seirekeskused ja Seišellide seirekeskus teevad käesolevate sätete rakendamiseks koostööd. Kui Seišellide seirekeskus tuvastab, et lipuliikmesriik ei edasta teavet punktis 4 kindlaksmääratud viisil, informeerib ta sellest viivitamatult teist kokkuleppeosalist. Teate laekumisel teatab see kahekümne nelja (24) tunni jooksul Seišellide seirekeskusele mitteedastamise põhjused ning teatab mõistliku ajapikenduse käesolevate sätetega vastavusse viimiseks. Kui ajapikendusest kinni ei peeta, lahendavad kaks kokkuleppeosalist need probleemid kirjalikult või vastavalt käesolevate sätete punktis 13 kirjeldatule.

10. Käesolevate sätete kohaselt teisele kokkuleppeosalisele edastatud seireandmed on ette nähtud kasutamiseks ainult Seišellide asutuste poolt EÜ – Seišelli Vabariigi kalastuskokkuleppe alusel kalastavate ühenduse laevade kontrollimisel, haldamisel, jälgimisel ja korralekutsumisel. Selliseid andmeid ei tohi ühelgi juhul muudele isikutele teatada, välja arvatud asjaomase lipuriigi kirjalikul nõusolekul igal üksikjuhtumil eraldi või Seišelli Vabariigi kohtu otsusega.

11. Kokkuleppeosalised lepivad kokku kummagi osalise taotluse korral satelliitseireseadmetega seotud teabe vahetamises, et käesolevate sätete kohaldamisel vastaksid kõik seadmed teise kokkuleppeosalise nõuetele.

12. Kokkuleppeosalised lepivad kokku käesolevate sätete ülevaatamises vastavalt vajadusele, kaasa arvatud üksiklaevadega seotud rikke- või hälbejuhtumid. Sellistest juhtumitest tuleb SFA-l teatada EÜ lipuliikmesriikidele vähemalt 15 päeva enne ülevaatamiseks korraldatud kohtumist.

13. Käesolevate sätete tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse kokkuleppeosaliste vaheliste konsultatsioonidega Euroopa Ühenduse ja Seišelli Vabariigi vahelise kalastuskokkuleppe artiklis 7 nimetatud ühiskomitee raames.

14. Käesolevad sätted jõustuvad 18. jaanuaril 2005.

1. lisa

LAEVASEIRESÜSTEEMI SÕNUMITE EDASTAMINE SEIŠELLIDELE

ASUKOHATEADE

Andmeühik | Kood | Kohustuslik/Valikuline | Märkused |

Teate algus | SR | K | Süsteemiandmed; tähistab teate algust |

Aadress | AD | K | Sõnumi andmed; lähetuskoha kokkuleppeosalise riigi kood Alfa-3 ISO |

Saatja | FR | K | Sõnumi andmed; edastava kokkuleppeosalise riigi kood Alfa-3 ISO |

Sõnumitüüp | TM | K | Sõnumi andmed; sõnumi liik, laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Raadiokutsung | RC | K | Laeva andmed; laeva rahvusvaheline raadiokutsung |

Kokkuleppeosalise laevastikuregistri sisenumber | IR | V | Laevaandmed; kokkuleppeosalise laeva kordumatu number (riigi tähis Alfa-3 ISO, millele järgneb number) |

Väline registreerimisnumber | XR | V | Laeva andmed; laeva pardanumber |

Laiuskraad | LA | K | Asukohaandmed; laeva asukoht kraadides ja minutites N/S KKMM (WGS-84) |

Pikkuskraad | LO | K | Asukohaandmed; laeva asukoht kraadides ja minutites E/W KKKMM (Wgs-84) |

Kuupäev | DA | K | Asukohaandmed; GMT asukoha registreerimise kuupäev (AAAKKPP) |

Kiirus | SP | K | Asukohaandmed; laeva kiirus kümnendiksõlmedes |

Kurss | CO | K | Asukohaandmed; laeva kurss 360( skaalal |

Kellaaeg | TI | K | Asukohaandmed; GMT asukoha registreerimise kellaaeg (TTMM) |

Teate lõpp | ER | K | Süsteemiandmed; tähistab teate lõppu |

Märgistik: ISO 8859,1

Andmeedastuse struktuur on järgmine:

– kaks kaldkriipsu (//) ja kood tähistavad edastamise algust,

– üks kaldkriips (/) eraldab koodi andmeühikust.

Valikulised andmed lisatakse teate alguse ja lõpu vahele.

Liide 5

TEABEVAHETUSE ARUANDEVORM

1. SISENEMISE ARUANDEVORM (3 TUNNI JOOKSUL ENNE SÜNDMUST)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSE KOOD | IN |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

SISENEMISKOHT |

SISENEMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC) |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

2. LAHKUMISE ARUANDEVORM (3 TUNNI JOOKSUL ENNE SÜNDMUST)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSKOOD | OUT |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

LAHKUMISKOHT |

LAHKUMISE KUUPÄEV ja KELLAAEG (UTC) |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

3. IGANÄDALANE SAAGIARUANDE VORM (IGA KOLME PÄEVA JÄREL, MIL LAEV KALASTAB SEIŠELLIDE VETES)

(SISU) | (EDASTAMINE) |

SAAJA | SFA |

TEGEVUSKOOD | WCRT |

LAEVA NIMI |

RAHVUSVAHELINE RAADIOKUTSUNG |

KALAKOGUS (Mt) PARDAL |

KULDUIM | (Mt) |

SUURSILM-TUUN | (Mt) |

VÖÖTTUUN | (Mt) |

MUUD (TÄPSUSTAGE) | (Mt) |

SISSELASKMISTE ARV VIIMASEST ARUANDEST |

Aruanded edastatakse järgmisel pädeva asutuse faksinumbril või e-posti aadressil:

Faks +248 225957 E-post fmcsc@sfa.sc

Seychelles Fishing Authority, P.O. Box 449, Fishing Port, Mahé, Seychelles

[1] EÜT C […], […], lk […].

[2] EÜT L 119, 7.5.1987, lk 26.

* VDK.

** peaga, lõpustega.

Nimetada kasutatud kaalu tüüp (VAT, VDK, terve), kui see erineb täpsustatust.

52005PC0420