52005PC0375

Ettepanek Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta /* KOM/2005/0375 lõplik - COD 2005/0156 */


[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 14.9.2005

KOM(2005) 375 lõplik

2005/0156 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

ETTEPANEKU KONTEKST

- Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Ühenduse rände- ja varjupaigapoliitika areng on tõstatanud vajaduse rändeküsimusi hõlmava tervikliku ja võrreldava statistika järele. Ühtsete sisserände ja varjupaiga süsteemide edasine areng, rakendamine ja järelevalve rõhutab vajadust praegu kättesaadavast palju parema statistilise teabe järele. 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil jõuti järeldusele, et Euroopa Liidu rände ja varjupaiga valdkonda hõlmava teabe kogumiseks ja analüüsiks on vaja märksa tõhusamaid vahendeid.

Euroopa Parlament juhtis 6. novembri 2003. aasta otsusega tähelepanu, et on vaja õigusakte tagamaks igakülgse statistika koostamine õiglase ja tõhusa ühenduse rändepoliitika edendamiseks.

- Üldkontekst

Pärast Amsterdami lepingu jõustumist on tehtud suuri jõupingutusi, et arendada varjupaiga ja sisserände ühtseid süsteeme Euroopa Liidus. See on moodustanud olulise osa ambitsioonikast tööprogrammist, millega soovitakse rajada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, mis seati Euroopa Liidu eesmärgiks Tampere Euroopa Ülemkogu istungil 1999. aastal. 2003. aasta aprillis avaldas komisjon tegevuskava (KOM (2003) 179 lõplik),[1] millega kehtestatakse lühikese ja keskmise tähtajaga eesmärgid rände ja varjupaiga valdkonna statistilise tegevuse arendamiseks. Käesolev ettepanek järgib komisjoni tegevuskavas sõnastatud kavatsust kehtestada selle statistika jaoks õiguslik alus.

- Ettepaneku valdkonnas olemasolevad sätted / kehtivate õigusaktide kehtetuks tunnistamine

Komisjoni uute vajaduste tõttu rände ja varjupaiga valdkonna statistika osas on aegunud nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 311/76[2] võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta ning seetõttu tuleb see kehtetuks tunnistada.

ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

- Kavandatava meetme kokkuvõte

Käesoleva määruse eesmärk on kehtestada rahvusvahelise rände ja varjupaiga alase ühenduse statistika kogumise ja koondamise ühtne raamistik. Üldiselt tunnistatakse, et liikmesriikides on suured erinevused rändealase statistika koostamises ning selles, kuidas sisserändajaid statistikas määratletakse. Olukord erinevat tüüpi rändestatistika vajaduse ning andmeallikate kättesaadavuse osas ei ole staatiline. Selle määruse abil üritatakse sobitada Euroopa eri osade suuri erinevusi haldussüsteemide ja andmeallikate vahel kasvava vajadusega võrreldava rändestatistika järele Euroopa Liidus. Kuigi õigusaktide eesmärk on vähendada nimetatud mõistete ja andmeallikate erinevusi statistika võrreldavuse osas, on siiski selge, et ühtlustamine peab olema järkjärguline. Kavandatud õigusaktide abil kohustatakse liikmesriike kasutama kättesaadavaid andmeid parimal moel, et koostada statistikat, mis vastaks nii hästi kui võimalik ühtlustatud mõistetele. Siiski ei panda kavandatava määrusega liikmesriikidele kohustust täiesti uute andmeallikate kasutusele võtmiseks või muudatuste tegemiseks sisserände või varjupaiga valdkonna haldussüsteemides. Liikmesriigid peavad siiski selgitama andmeallikate valikut ja andmeallikate oodatavat mõju sellele, mil määral ühtlustatud mõisteid järgitakse. Sellest teabest juhindutakse statistika tõlgendamisel.

- Õiguslik alus: EÜ asutamislepingu artikkel 285

Artikkel 285 loob õigusliku aluse ühenduse statistikale. Nõukogu võib vastavalt kaasotsustamisemenetlusele kehtestada meetmeid ühenduse tegevuse seisukohalt olulise statistika tegemiseks. Selle artikliga sätestatakse ühenduse statistika tegemise kohta käivad nõuded ning vastavus erapooletuse, usaldatavuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja statistilise konfidentsiaalsuse standarditele.

- Subsidiaarsuse põhimõte

Praeguses olukorras kasutatakse mitmeid erinevaid rändealaseid mõisteid ja kontseptsioone. See takistab võrreldava rändestatistika koostamist. Ühtlustatud mõistetel põhinevaid andmeid on juba mitmete aastate jooksul üritatud koguda suuliste kokkulepete abil, kuid liikmesriigid ei ole neid mõisteid kohaldanud. Vastavalt EÜ asutamislepingus sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele ei saa liikmesriigid üksi tegutsedes piisaval määral täita kavandatava meetme eesmärke, st ühtlustatud ühenduse statistika süstemaatilist koostamist, ning seetõttu saab neid eesmärke paremini täita ühenduse tasandil. Euroopa Parlament jõudis 6. novembri 2003. aasta otsuses järeldusele, et rändealase statistika edasiseks arendamiseks on vaja uusi õigusakte. Lisaks sisserändajate hulga paremale arvutamisele suureneb vajadus sisserändajaid käsitleva põhjalikuma demograafilise ja sotsiaalmajandusliku teabe järele. Näiteks ebaseadusliku rände vastaseid rakendusmeetmeid hõlmava statistika osas on oluline arendada andmete kogumist nii, et need sisaldaks andmeid asjaomaste isikute soo ja vanuse kohta. Need üksikasjad, mis hetkel ei ole kättesaadavad, on vajalikud inimkaubanduse vastase poliitikavaldkonna hindamiseks. Samamoodi on vajalik põhjalikum sotsiaalmajanduslik teave, et uurida migrantide lõimumist ning nende osalemist tööturul.

Liikmesriikide enda meetmed ei ole piisavad tagamaks võrreldavat statistikat, mida on vaja ühenduse õiglase ja tõhusa rände- ja varjupaigapoliitika arendamiseks ja järelevalveks. Rändefaktori tähtsuse tõus paljudes riikliku poliitika valdkondades tähendab seda, et liikmesriigid vajavad usaldusväärset ja võrreldavat statistikat. Näiteks tööturu edasise arengu ennustamiseks on vajalik põhjalik rändealane teave. Ühenduse tasandil kooskõlastamata ja ühtlustamata liikmesriikide meetmed ei ole piisavalt tõhusad selle vajaduse rahuldamiseks.

Alusepanek rände- ja varjupaigapoliitikat hõlmava ühtlustatud ühenduse statistika koostamisele on keeruline menetlus, mis peab arvestama poliitikavaldkonna statistikavajadust, rahvusvahelisi tavasid ja soovitusi ning igas liikmesriigis mõistete kohaldamisega kaasnevaid asjaolusid. See eeldab Euroopa tasandil toimuvaid konsultatsioone, kooskõlastamist ja planeerimist, mida suudab kõige paremini teostada komisjon. On ülimalt oluline, et ühenduse õigusaktide ja poliitikavaldkondade arengu järelevalveks ja rakendamiseks on kättesaadav kogu ELi hõlmav teave. Kehtiv tava ei taga kõikidel juhtudel piisavalt andmete regulaarset, õigeaegset ja kiiret ühtselt esitamist ega teabe avalikkusele kättesaadavust . Kavandatud õigusakti abil kogutav statistika peab nii palju kui võimalik olema vastavuses rahvusvahelist rännet käsitleva statistika kohta kehtivate ÜRO soovitustega. Statistika põhineb suures osas Eurostati olemasolevale iga-aastasel rändealase statistika kogumisel ja igakuisel varjupaiga ja ebaseadusliku rände vastaste meetmete statistika kogumisel. ELi mittekuuluvate kodanike seaduslik sisseränne on üks määruse sisserändealane lisaosa. See on mitmes osas komisjoni õigusliku ja poliitilise arengu teema.

Hoolimata komisjoni ulatuslikest õigusaktidevälistest katsetest valdkonna kooskõlastatust parandada, ei ole liikmesriigid üksi tegutsedes olnud võimelised esitama komisjonile ühtlustatud andmeid ühenduse võrreldava rände- ja varjupaigastatistika koostamiseks. Kuigi viimastel aastatel on toimunud areng ja paranemine, on siiski selge, et rände ja varjupaigavaldkonda käsitlev kättesaadav Euroopa statistika ei ole piisav õigusaktide ja poliitika ettevalmistamiseks ja järelevalveks. Eriti muret tekitav on andmekogudest puuduvate andmete suur hulk. Suuri probleeme on ka vähese ühtlustatusega – nii kasutatud andmeallikate kui ka statistikas kasutatud mõistete osas.

Kuigi ühenduse statistika kogumist saab kõige paremini korraldada komisjon, on liikmesriigid pädevad korraldama ja juhtima siseriiklikke statistikasüsteeme. Ettepanek käsitleb ainult sellist rände- ja varjupaigastatistikat, mida peab esitama komisjonile ühenduse statistika koostamiseks. Ettepanekul puudub otsene mõju riiklikel eesmärkidel tehtavale statistikale või teistele rahvastikustatistika tüüpidele nagu siseränne liikmesriikide territooriumil. Vastavad reeglid on sätestatud nõukogu 17. veebruari 1997. aasta määruses (EÜ) 322/97 ühenduse statistika kohta.[3]

Käesolevat õigusakti peetakse oluliseks meetmeks, et parandada ühtlustatud ühenduse statistika kättesaadavust valdkonnas, mis on väga prioriteetne nii Euroopa kui liikmesriikide tasandil. Määruse ja selle rakendamissätete kehtestamise ebaõnnestumisel on tugev negatiivne mõju poliitikavaldkonna arengule ja järelevalvele.

- Proportsionaalsuse põhimõte

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt esitatakse määruses vaid miinimumnõuded ega minda kaugemale sellest, mida on vaja nimetatud eesmärkide saavutamiseks. Kuna rändealase statistika koostamiseks kasutatavad andmeallikad on ELi piires erinevad, ei ole võimalik sätestada ühtset andmeallikat, mida peaks kasutama kõikides liikmesriikides. Eesmärk on hoopis anda siseriiklikele ametiasutustele teatav paindlikkus, et kasutada parimaid võimalikke andmeallikaid ühtsetel mõistetel põhineva statistika koostamiseks. Oluline on esitada üksikasjalikud metaandmed, mida saab kasutada andmeallikate selgitamiseks ja mille põhjal saab hinnata andmeallikate oletatavat mõju sellele, kui suures osas vastab statistika ühtsetele mõistetele.

Kavandatud määrusega sätestatakse ainult rände- ja varjupaiga valdkonna ühtsed statistilised mõisted. Liikmesriikidele jääb vabadus koguda statistilisi andmeid, kasutades vastavaid siseriiklikke andmeallikaid ning võttes arvesse riiklikke statistikasüsteeme ja -tavasid. Määrusega ei kohustata muutma rände ja varjupaiga valdkonnaga seotud haldussüsteeme. Siseriiklikul tasandil lasub rände- ja varjupaigaalase statistika koostamise vastutus mitmetel erinevatel ametitel. Oleks hea, kui mõnede liikmesriikide puhul suudetaks õigusaktiga edasi arendada olemasolevat rändealast statistikat - näiteks lisamuutujate kogumist või andmete kättesaadavuse hilinemise vähenemist. Eurostat teeb siseriiklike ametiasutustega tihedat koostööd ning otsib võimalust viia miinimumini kõik võimalikud raskused, mida põhjustavad raammäärus ning hilisemad komisjoni rakendusmeetmed.

MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

2005/0156 (COD)

Ettepanek

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

ühenduse rändestatistika ja rahvusvahelise kaitse kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 285 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[4]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[5]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[6]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[7]

ning arvestades järgmist:

1. Justiits- ja siseministrite nõukogu 28-29 mai 2001. aasta järeldustes arvestati ühise analüüsi ning rände ja varjupaigastatistika paranenud vahetamise põhjal, et statistika parandamiseks on vajadus ühtse ja tervikliku raamistiku järel.

2. 2003. aasta aprillis avaldas komisjon teatise nõukogule ja Euroopa Parlamendile, kus sätestatakse rändevaldkonna ühenduse statistika kogumise ja analüüsi tegevuskava.[8] See hõlmas mitmeid olulisi muutusi, mille abil parandada statistika terviklikkust ja ühtlustatust. Tegevuskava kohaselt on komisjoni eesmärk teha ettepanek õigusaktiks ühenduse rände- ja varjupaigastatistika kohta.

3. 20. juunil 2003. aastal Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu istungil jõuti järeldusele, et Euroopa Liidu rände ja varjupaiga valdkonda hõlmava teabe kogumiseks ja analüüsiks on vaja märksa tõhusamaid vahendeid.

4. Euroopa Parlament juhtis 6. novembri 2003. aasta otsusega tähelepanu, et on vaja õigusakte tagamaks igakülgse statistika koostamine õiglase ja tõhusa ühenduse rändepoliitika edendamiseks. Otsusega toetatakse komisjoni kavatsust teha ettepanek õigusaktiks rände- ja varjupaigastatistika kohta.

5. Euroopa Liidu laienemine on toonud geograafilise ja poliitilise lisamõõtme rändega seotud nähtuste skaalale. See on loonud ka täiendava vajaduse täpse, ajakohase ja ühtlustatud statistilise teabe järele. Lisaks on olemas kasvav vajadus statistilise teabe järele, mis hõlmaks migrantide ametit, haridust, oskusi ja tegevusvaldkonda.

6. Ühtlustatud ja võrreldav ühenduse rände- ja varjupaigastatistika on ülimalt oluline ühenduse rännet ja varjupaika ning inimeste vaba liikumist käsitleva õiguskorra ja poliitika arendamiseks ja järelevalveks.

7. Varjupaika ja rännet käsitlevat statistilise teabe vahetust ning ühenduse statistika kogumist ja väljaandmist on vaja tõhustada, sest siiani on see toimunud suuliste kokkulepete alusel.

8. On ülimalt oluline, et ühenduse õigusaktide ja poliitika arengu järelevalveks ja rakendamiseks on olemas kogu Euroopa Liitu hõlmav teave. Kehtiv tava ei taga kõikidel juhtudel piisavalt ühtsete andmete regulaarset, õigeaegset ja kiiret esitamist ja levitamist .

9. Komisjoni uute vajaduste tõttu rände ja varjupaiga valdkonna statistika osas on aegunud nõukogu 9. veebruari 1976. aasta määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta.[9]

10. Seepärast tuleks määrus (EMÜ) nr 311/76 kehtetuks tunnistada.

11. Kuna liikmesriigid ei saa meetme eesmärki, milleks on üldiste statistiliste standardite loomine rännet ja varjupaika käsitleva võrreldava statistika koostamiseks, piisaval määral saavutada ja see on meetme ulatuse või mõju tõttu paremini saavutatav ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

12. Nõukogu 1997. aasta 17. veebruari määrus (EÜ) nr 322/97 ühenduse statistika kohta on käesoleva määruse sätete raamistikuks. Eelkõige nõuab ühenduse statistika koostamine vastavust erapooletuse, usaldusväärsuse, objektiivsuse, teadusliku sõltumatuse, tasuvuse ja andmete konfidentsiaalsuse standarditele.[10]

13. Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleb vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[11]

14. Statistikaprogrammi komiteega, mis on loodud nõukogu 19. juuni 1989. aasta otsusega 89/382/EMÜ, Euratom (millega luuakse Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komitee), on nimetatud otsuse artikli 3 kohaselt konsulteeritud,[12]

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Sisu

Määrusega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ühenduse statistika kogumiseks ja koostamiseks järgmistes valdkondades:

a) sisseränne liikmesriikide territooriumile ja väljaränne liikmesriikide territooriumilt, kaasa arvatud liikumine ühe liikmesriigi territooriumilt teise liikmesriigi territooriumile ning liikumine liikmesriigi ja kolmanda riigi territooriumi vahel

b) tavaliselt liikmesriigi territooriumil elava füüsilise isiku kodakondsus ja sünniriik

c) Sisserändega seotud liikmesriikide haldus- ja kohtumenetlused: elamisloa andmine, kodakondsus, varjupaik ja muud rahvusvahelise kaitse vormid ning ebaseadusliku sisserände ennetamine.

Artikkel 2

Mõisted

1. Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) alaline elukoht - koht, kus isik tavaliselt veedab oma igapäevast puhkeaega, välja arvatud ajutised äraolekud vaba aja sisustamiseks, puhkuseks, sõprade ja sugulaste külastamiseks, äritegevuseks, raviks või religioosseks palverännakuks

b) sisseränne - tegevus, mille käigus füüsiline isik asub alaliselt elama liikmesriigi territooriumile perioodiks, mis on, või on eeldatavalt, vähemalt kaksteist kuud, olles eelnevalt alaliselt elanud teises liikmesriigis või kolmandas riigis

c) väljaränne - tegevus, mille käigus füüsiline isik, kes on eelnevalt alaliselt elanud liikmesriigi territooriumil, lõpetab alalise elamise liikmesriigis perioodiks mis on, või on eeldatavalt, vähemalt kaksteist kuud

d) sisserändaja - füüsiline isik, kes rändab sisse

e) väljarändaja - füüsiline isik, kes rändab välja

f) pikaajaline elanik - pikaajaline elanik nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses[13]

g) kolmanda riigi kodanik - iga isik, kes ei ole ühenduse kodanik asutamislepingu artikli 17 lõike 1 tähenduses, kaasa arvatud kodakondsuseta isikud

h) rahvusvahelise kaitse taotlus - rahvusvahelise kaitse taotlus nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti b tähenduses[14]

i) pagulasseisund - pagulasseisund nõukogu direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti g tähenduses

j) täiendava kaitse seisund - täiendava kaitse seisund direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti f tähenduses

k) pereliikmed - pereliikmed nõukogu määruse 2003/343/EÜ tähenduses[15]

l) ajutine kaitse - ajutine kaitse nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ tähenduses[16]

m) saatjata alaealine - saatjata alaealine direktiivi 2004/83/EÜ artikli 2 punkti i tähenduses

n) ümberasumine - kolmanda riigi kodanikule elamisloa andmine ühes liikmesriigis rahvusvahelise kaitse eesmärgil, siseriikliku või ühenduse ümberasumiskava raamistikus.

2. Lõike 1 mõisted võetakse vajadusel vastu artikli 11 lõikes 2 nimetatud korras.

3. Käesolevas määruses nimetatud statistika ühtlustamise huvides võib vajadusel vastu võtta täiendavaid mõisteid vastavalt artikli 11 lõikes 2 nimetatud korrale.

4. Asjaolu, et liikmesriik ei ole kohustatud järgima lõikes 1 viidatud õigusakte, ei vabasta liikmesriiki kohustusest esitada määruse reguleerimisalasse jäävat statistikat.

Artikkel 3

Statistika rahvusvahelise rände, alalise rahvastiku ja kodakondsuse saamise kohta

1. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) esitama statistika järgmiste arvude kohta:

a) liikmesriigi territooriumile saabuvad sisserändajad liigitatuna järgmiselt:

i) kodakondsus vanuse ja soo kaupa

ii) sünniriik vanuse ja soo kaupa

iii) eelmine alaline elukohariik vanuse ja soo kaupa

b) liikmesriigi territooriumilt lahkuvad väljarändajad liigitatuna järgmiselt:

i) kodakondsus vanuse ja soo kaupa

ii) sünniriik vanuse ja soo kaupa

iii) järgmine alaline elukohariik vanuse ja soo kaupa

c) füüsilised isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, liigitatuna järgmiselt:

i) kodakondsus vanuse ja soo kaupa

ii) sünniriik vanuse ja soo kaupa

d) füüsilised isikud, kes on omandanud liikmesriigi kodakondsuse, kuid on omanud enne muu liikmesriigi või kolmanda riigi kodakondsust või on olnud kodakondsuseta, liigitatuna vanuse ja soo kaupa ning vastavalt asjaomase isiku eelnevale kodakondsusele või kodakondsuseta olemisele.

2. Lõikes 1 nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendriaastale ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kümne kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2006.

Artikkel 4

Statistika rahvusvahelise kaitse kohta

1. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) esitama statistika järgmiste arvude kohta:

a) isikud, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse või on taotlusse hõlmatud pereliikmetena

b) isikud, keda võrdlusperioodi lõpuks katab rahvusvahelise kaitse taotlus, mida vaatab läbi asjaomane riiklik ametiasutus

c) esimese astme kohtu otsused, mis lükkavad tagasi rahvusvahelise kaitse taotluse, kaasa arvatud otsused, mis olid vastuvõetamatud või põhjendamatud

d) esimese astme kohtu otsused pagulasseisundi andmise või äravõtmise kohta

e) esimese astme kohtu otsused täiendava kaitse seisundi andmise või äravõtmise kohta

f) esimese astme kohtu otsused ajutise kaitse andmise või äravõtmise kohta

g) muud esimese astme kohtu otsused, millega siseriikliku õiguse alusel antakse, keeldutakse andmast või tühistatakse riigis viibimise luba humanitaarsetel või muudel põhjustel

h) tagasivõetud rahvusvahelise kaitse taotlused.

Statistika peab olema jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa. Nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendrikuule ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kahe kuu jooksul pärast võrdluskuu lõppu. Esimene võrdluskuu on 2006. aasta jaanuar.

2. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) esitama statistika järgmiste arvude kohta:

a) rahvusvahelise kaitse taotlejad, keda pädev siseriiklik ametiasutus peab saatjata alaealisteks

b) otsused, mis lükkavad tagasi rahvusvahelise kaitse taotlused, kaasa arvatud otsused, mis käsitlevad vastuvõetamatuid või põhjendamatuid otsuseid, mille haldus- või kohtuasutused on võtnud edasikaebamiseks või läbivaatamiseks

c) otsused pagulasseisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on võtnud edasikaebamiseks või läbivaatamiseks

d) otsused täiendava kaitse seisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on võtnud edasikaebamiseks või läbivaatamiseks

e) otsused ajutise kaitse seisundi andmise või äravõtmise kohta, mille haldus- või kohtuasutused on võtnud edasikaebamiseks või läbivaatamiseks

f) muud otsused, mille haldus- või kohtuasutused on siseriikliku õiguse alusel võtnud edasikaebamiseks või läbivaatamiseks, et anda, keelduda andmast või tühistada riigis viibimise luba humanitaarsetel või muudel põhjustel

g) taotlused ja üleandmised, mida käsitlevad määrus (EÜ) nr 343/2003 ja komisjoni määrus (EÜ) nr 1560/2003[17]

h) isikud, kes on välja valitud ümberasumiseks liikmesriiki.

Statistika peab olema jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa. Nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendriaastale ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2006.

Artikkel 5

Statistika ebaseadusliku riiki sisenemise ja viibimise ennetamise kohta

1. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) esitama statistika järgmiste arvude kohta:

a) kolmandate riikide kodanikud, kellele keelati liikmesriiki siseneda ühenduse välispiiril

b) kolmandate riikide kodanikud, kes leiti siseriiklike sisserände seaduste alusel ebaseaduslikult viibimas liikmesriigi territooriumil.

Statistika peab olema jaotatud vanuse ja soo ning asjaomaste isikute kodakondsuse kaupa.

2. Lõikes 1 nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendriaastale ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2006.

Artikkel 6

Statistika kolmandate riikide kodanike elamislubade ja elamise kohta

1. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) esitama järgmise statistika:

a) kolmandate riikide kodanikele väljastatud elamislubade arv liigitatuna järgmiselt:

i) võrdlusperioodil välja antud esmakordsed elamisload liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse ja elamisloa kehtivusaja alusel

ii) võrdlusperioodil välja antud elamisload isikutele, kes muutsid oma sisserändaja staatust või riigis viibimise põhjust, liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse ja elamisloa kehtivusaja alusel

iii) võrdluskuupäeval kehtivad elamisload (välja antud elamislubade arv, mis ei ole tühistatud ega kehtivusaega ületanud) liigitatuna kodakondsuse, elamisloa andmise põhjuse ja elamisloa kehtivusaja alusel

b) Pikaajaliste elanike arv liigitatuna kodakondsuse alusel.

2. Kui liikmesriikide õigus ja haldustava võimaldavad erilisi pikaajalisi viisasid või sisserändaja seisundit, mis antakse elamisloa asemel, peab nende viisade ja lubade arv sisalduma lõikes 1 nõutud statistikas.

3. Lõikes 1 nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendriaastale ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kuue kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2006.

Artikkel 7

Statistika tagasipöördumiste kohta

1. Liikmesriigid peavad edastama komisjonile (Eurostat) statistika kolmandate riikide kodanike kohta, kes pöörduvad tagasi päritoluriiki, transiitriiki või muusse kolmandasse riiki, kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt, pärast haldus- või kohtuotsust või akti, millega kohustatakse tagasi minema, liigitatuna vanuse ja soo ning tagasi saadetud isikute kodakondsuse kaupa.

2. Lõikes 1 nimetatud statistika peab võrdlusperioodina vastama ühele kalendriaastale ning selle peab komisjonile (Eurostat) esitama kolme kuu jooksul pärast võrdlusaasta lõppu. Esimene võrdlusaasta on 2006.

Artikkel 8

Täiendavad jaotused

1. Järgnevalt esitatud täiendavad jaotused võib komisjon sätestada vastavalt artikli 11 lõikele 2 järgmise statistika kohta.

a) Artiklis 3 nõutud statistika järgnev jaotus:

i) töösuhte liik,

ii) amet,

iii) valdkond,

iv) haridus ja koolitustase,

v) esimese saabumise aasta,

b) artikli 3 lõike 1 punktides a, b ja c nõutud statistika järgnev jaotus:

praeguse alalise elukoha piirkond,

c) artiklis 4 nõutud statistika järgnev jaotus:

i) haldusotsusega käsitletavate isikute arv,

ii) taotletava kaitse kategooria,

iii) taotluse esitamise aasta,

d) artiklis 5 nõutud statistika järgnev jaotus:

i) keeldumise või kinnipidamise põhjus,

ii) keeldumise või kinnipidamise koht.

e) artiklis 6 nõutud statistika järgnev jaotus:

i) aasta, mil elamisluba esmakordselt välja anti,

ii) amet,

iii) majandustegevus,

iv) vanus,

v) sugu,

f) artiklis 7 nõutud statistika järgnev jaotus:

tagasipöördumise põhjus.

2. Otsustamaks kas on vaja sätestada täiendavaid jaotusi vastavalt lõikele 1, arvestab komisjon teabevajadust ühenduse poliitika arendamiseks ja järelevalveks ning võtab arvesse asjaomaste andmeallikate kättesaadavust.

Artikkel 9

Andmeallikad ja kvaliteedistandardid

1. Statistika põhineb järgmistel andmeallikatel vastavalt nende kättesaadavusele liikmesriikides ja kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavadega:

a) haldus- ja õigusmeetmete dokumendid

b) haldusmeetmete registrid

c) füüsiliste isikute või mõnede alarühmade registrid

d) loendused

e) valikuuringud

f) muud asjaomased allikad.

2. Liikmesriigid peavad komisjonile (Eurostat) aru andma kasutatud andmeallikatest, allikate valikukriteeriumidest ja andmeallikate mõjust statistika kvaliteedile.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile tema taotluse korral teabe, mis on vajalik statistilise teabe kvaliteedi, võrreldavuse ja täielikkuse hindamiseks.

4. Liikmesriigid peavad komisjoni (Eurostat) viivitamatult teavitama muudatustest ja parandustest määruse alusel esitatavas statistikas ning muutustest metoodikas ja kasutatud andmeallikates.

5. Sobivad vormingud andmete edastamiseks võetakse vastu artikli 11 lõikes 2 osutatud korras.

Artikkel 10

Rakendusmeetmed

Määruse rakendamiseks vajalikud meetmed, sealhulgas need, milles võetakse arvesse majanduslikke ja tehnilisi muudatusi, võetakse artikli 11 lõikes 2 osutatud korras. Nimetatud meetmed hõlmavad eelkõige järgmist:

a) mõistete kohandamine ja lisamõistete kehtestamine vastavalt artiklile 2

b) muutjatele kohaldatavad täiendavad jaotused ja jaotustasemed vastavalt artiklile 8

c) andmete komisjonile esitamise tähtaeg

d) täpsuse ja kvaliteedi standardeid sätestavad reeglid

e) reeglid, milles sätestatakse sobivad vormingud andmete edastamiseks vastavalt artiklile 9.

Artikkel 11

Menetluskord

1. Komisjoni abistab otsuse 89/382/EMÜ, Euratom artikliga 1 asutatud statistikaprogrammi komitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artiklites 5 ja 7 sätestatud regulatiivkomitee menetlust, arvestades selle artikli 8 sätteid.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 12

Aruanne

Viie aasta jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist ja seejärel iga kolme aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse kohaselt koostatud statistikat, eriti selle kvaliteeti, käsitleva aruande.

Artikkel 13

Kehtetuks tunnistamine

Käesolevaga tunnistatakse määrus (EMÜ) nr 311/76 kehtetuks.

Artikkel 14

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel

president eesistuja

[1] Vastu võtnud komisjon 15.4.2003.

[2] EÜT L 39, 14.2.1976, lk 1.

[3] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 61. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 6).

[4] ELT C , , lk .

[5] ELT C , , lk .

[6] ELT C , , lk .

[7] ELT C , , lk .

[8] KOM (2003) 179.

[9] EÜT L 39, 14.2.1976, lk 1.

[10] EÜT L 52, 22.2.1997, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[11] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[12] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[13] ELT L 16, 23.1.2004, lk 44.

[14] ELT L 304, 30.9.2004, lk 12.

[15] ELT L 50, 25.2.2003, lk 1.

[16] EÜT L 212, 7.8.2001, lk 1.

[17] ELT L 222, 5.9.2003, lk 3.