[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 20.7.2005

KOM(2005) 326 lõplik

2005/0132 (ACC)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb lepingute sõlmimist teenuskaubanduse valdkonnas (välja arvatud transporditeenused)

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

Oma 26. veebruari 2003. aasta teatises[1] ühenduse ja kolmandate riikide suhete kohta õhutranspordi valdkonnas rõhutas komisjon liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste lepingute sõlmimise ja rakendamise kindlaid põhimõtteid, mis tuginevad Euroopa Ühenduste Kohtu pretsedendiõigusele[2].

Liikmesriigid saavad tõepoolest vähendada asutamislepingust tulenevate kohustuste ja ühenduse õiguse vastuollu mineku ohtu, järgides allpool toodud põhimõtteid.

1. Asutamislepingu artikli 10 alusel võtavad liikmesriigid tarvitusele kõik vajalikud meetmed, et tagada asutamislepingust tulenevate kohustuste täitmine, s.t et hõlbustada ühenduse ülesannete täitmist ja hoiduda meetmetest, mis seavad ohtu asutamislepingu eesmärkide saavutamise. Liikmesriigid peavad oma suhted kolmandate riikidega korraldama sellest lähtuvalt.

2. Liikmesriikide abinõud peavad toetama ühenduse algatusi, läbirääkimisi, poliitikat ja eesmärke.

3. Liikmesriigid ei tohi alustada läbirääkimisi ühenduse ainupädevusse kuuluvatel teemadel või teemadel, mis on ühenduse läbirääkimiste aineks erivolituse alusel.

4. Kahepoolsete lepingute puhul peavad liikmesriigid informeerima komisjoni kõigist planeeritavatest rahvusvahelistest läbirääkimistest ja nende tulemustest, selleks et komisjon võiks järelevalvet teostada ja kooskõlastada lähenemised kolmandatele riikidele, samuti et tagada ühenduse õiguse järgimine.

Kõnealused kohustused õhutranspordi valdkonnas on ära toodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta teabevahetussüsteemi rajavas määruses (EÜ) nr 847/2004 lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel[3].

Teenuskaubanduse, välja arvatud transporditeenuste valdkonnas, on teabevahetussüsteemi rajamiseks ja ka kindlustamiseks põhjust. Lennuteenuste valdkonna teabevahetussüsteemi[4] rajamisel aluseks olnud kaalutlusi kohaldatakse mutatis mutandis kõikide rahvusvaheliste lepingute läbirääkimiste ja sõlmimise puhul. Lisaks sellele on ühendusel alates Nice’i lepingu jõustumisest vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 133 lõikele 5 täielik pädevus pidada läbirääkimisi rahvusvaheliste teenuskaubanduse lepingute üle vastavalt sama artikli lõikele 6. See pädevus ei sõltu ühendusesiseste volituste eelnevast kasutamisest, sest see aspekt on oluline vaid ühenduseväliste ainuvolituste kindlaksmääramisel ning hääletuse ühehäälsuse saavutamiseks.

Kooskõla saavutamiseks selle täieliku pädevuse ja liikmesriikide õiguse vahel jätta jõusse ja sõlmida lepinguid niivõrd, kui need järgivad ühenduse õigust ja teisi asjakohaseid rahvusvahelisi lepinguid, on oluline, et asutamislepingu täitmise järelevalvajana jälgiks komisjon pidevalt kõiki olemasolevaid lepinguid, mis on sõlmitud liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel teenuste valdkonnas (välja arvatud transporditeenused). Samuti on oluline, et komisjoni informeeritaks kõikidest planeeritavatest teenustelepingu läbirääkimistest. Informeerimise kohustuse täitmine ei ole vajalik mitte ainult selleks, et parandada vastuolud EÜ õigusega, kui neid on, vaid eelkõige seetõttu, et arendada ühenduse tasandil tasakaalustatud ja tõhusaid toimimisviise, et täielikult ära kasutada ühenduse tähtsust Euroopa tööstuse ja tarbijate huvide edendamisel. Isegi kui planeeritav leping ei tungi valdkondadesse, mis on ühenduse ainupädevuses, ega sisalda EÜ õigusega vastuolus olevaid sätteid, võib ühise huvi teostamiseks olla vajalik lepingu sõlmimine ühenduse ja asjaomase kolmanda riigi vahel. Selles osas tehakse ettepanek, et liikmesriigid, kes planeerivad teenuskaubanduse (välja arvatud transporditeenuste) valdkonnas kolmandate riikidega läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, peaksid kinni ooteajast teatava ajavahemiku jooksul, mil komisjon võib otsustada soovitada nõukogul pidada läbirääkimisi sellise lepingu sõlmimiseks ühenduse lepinguna. See arvestaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiivi 98/34/EÜ sarnaseid sätteid, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord[5].

2005/0132 (ACC)

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

mis käsitleb lepingute sõlmimist teenuskaubanduse valdkonnas (välja arvatud transporditeenused)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[6]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[7]

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,[8]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[9]

ning arvestades järgmist:

5. Kõik olemasolevad kahepoolsed kokkulepped liikmesriikide ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis sisaldavad ühenduse õigusele vasturääkivaid sätteid, tuleks muuta või asendada uute kokkulepetega, mis vastavad täielikult ühenduse õigusele.

6. Ilma et see piiraks asutamislepingu ja eriti selle artiklite 133 ja 226 kohaldamist, võivad liikmesriigid soovi korral olemasolevaid lepinguid muuta ja sätestada nende rakendamise kuni ühenduse sõlmitud lepingu jõustumiseni.

7. Selleks teostab komisjon koostöös liikmesriikidega iga teenuskaubanduse (välja arvatud transporditeenuste) valdkonnas liikmesriikide ja kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud lepingu üle pidevat järelevalvet.

8. On oluline tagada, et läbirääkimisi pidav liikmesriik võtab arvesse ühenduse õigust, ühenduse laiemaid huve ja ühenduse pooleli olevaid või planeeritavaid läbirääkimisi, eriti Maailma Kaubandusorganisatsiooni raames.

9. Sel eesmärgil tuleks kehtestada toimiv ja läbipaistev kontrollimenetlus. Sellise menetluse puhul, nagu ka õhutranspordi vallas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 847/2004 (lennuliikluse lepingute läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel[10]) juba ette nähtud menetluse puhul, peaksid komisjon ja liikmesriigid saama piisavalt aega märkuste tegemiseks ühenduse õiguse järgimise, ühenduse laiemate huvide ja ühenduse pooleli olevate või planeeritavate läbirääkimiste kohta. Asutamislepingu artikli 133 kohaselt peaks komisjonil olema ka võimalus teha ettepanek, et planeeritava lepingu üle asuks läbirääkimisi pidama ühendus. Vastavalt asutamislepingu artiklis 10 toodud üldkohustustele peaks asjaomane liikmesriik planeeritud läbirääkimiste algust piisavalt edasi lükkama, et oleks võimalik märkused ühiselt läbi vaadata ja komisjonil ühenduse lepingu läbirääkimisteks soovitusi ette valmistada.

10. Vaadates läbi lepinguid, mis on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist, ja kontrollides pärast käesoleva lepingu jõustumist peetavaid läbirääkimisi ja lepingute sõlmimist, võtab komisjon kasutusele kõik sobivad abinõud, et tagada selliste lepingute vastavus ühenduse õigusele ja poliitikale.

11. Vastavalt asutamislepingu artiklile 284 võib komisjon nõukogu poolt vastavalt asutamislepingute sätetele ette nähtud piires ja tingimustel koguda talle usaldatud ülesannete teostamiseks igasugust informatsiooni ja teostada kontrolli.

12. Mis tahes liikmesriigil on lubatud tugineda kahepoolsete lepingute puhul, mille üle on läbirääkimised juba peetud, nende sätete konfidentsiaalsusele ja nõuda, et ühendus ei edastaks seda teavet teistele liikmesriikidele.

13. Kuna liikmesriikidel on raske saavutada käesoleva määruse eesmärke, nimelt läbirääkimiste kooskõlastamist kolmandate riikidega teenuskaubanduse (välja arvatud transporditeenused) valdkonnas lepingute sõlmimisel ning ühtlustatud lähenemist kõnealuste lepingute rakendamisel ja kohaldamisel ning nende ühenduse õigusele vastavuse kontrollimisel ning kuna sel põhjusel, et käesolev määrus hõlmab kogu ühendust, on nimetatud eesmärki parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus vastavalt asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõtet järgides võtta meetmeid. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Komisjoni teavitamine olemasolevatest lepingutest

Liikmesriigid informeerivad komisjoni igast lepingust teenuskaubanduse valdkonnas (välja arvatud transporditeenused), mille üle nad on enne käesoleva määruse jõustumist pidanud läbirääkimisi kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega, välja arvatud juhtudel, kui neist on komisjoni vastavalt ühenduse õiguse sätetele juba informeeritud. See informatsioon edastatakse kolme kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

Artikkel 2

Komisjoni teavitamine planeeritavatest lepingutest

1. Kui liikmesriik kavatseb kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega alustada läbirääkimisi uue teenuskaubanduse lepingu (välja arvatud transporditeenused) sõlmimise või olemasoleva teenuskaubanduse lepingu (välja arvatud transporditeenused) või selle lisa või mis tahes kahe- või mitmepoolse kokkuleppe muutmise üle, teavitab ta komisjoni oma kavatsustest kirjalikult. Sellele teatele lisatakse olemasoleva lepingu koopia, võimaluse korral muud asjakohased dokumendid ning viited sätetele, mille üle läbirääkimisi peetakse, läbirääkimiste eesmärgid ja muu asjakohane informatsioon. Komisjon teeb teabe ja taotluse korral sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele konfidentsiaalsusnõuetele vastavalt.

2. Teave edastatakse vähemalt neli kalendrikuud enne asjaomaste kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega kavandatud ametlike läbirääkimiste algust.

Artikkel 3

Planeeritavate lepingute läbivaatamine

1. Komisjon ja liikmesriigid võivad teha märkusi liikmesriigile, kes on vastavalt lõikele 2 teatanud oma kavatsusest alustada läbirääkimisi. Nimetatud liikmesriik võtab selliseid märkusi läbirääkimiste käigus arvesse niivõrd, kui see on võimalik.

2. Liikmesriigid lükkavad ametlike läbirääkimiste alguse kolmandate riikidega või rahvusvaheliste organisatsioonidega edasi kuus kuud alates artiklis 2 viidatud teate saamise kuupäevast, juhul kui kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast edastab komisjon või teine liikmesriik üksikasjaliku arvamuse, millest järeldub, et läbirääkimised viivad tõenäoliselt lepinguni, mis ei vasta ühenduse õigusele, ja informeerib sellest asjaomast liikmesriiki. Üksikasjalikud arvamused edastatakse ka komiteele, millele on viidatud EÜ asutamislepingu artiklis 133. Asjaomane liikmesriik informeerib enne kuuekuulise ajavahemiku lõppu komisjoni ja teisi liikmesriike oma võetud või kavatsetavatest sammudest üksikasjaliku arvamuse järgimiseks või saadab neile põhjenduse, miks ei ole leping ühenduse õigusega kooskõlas.

3. Liikmesriigid lükkavad ametlike läbirääkimiste alguse kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonidega edasi üheksa kuud alates artiklis 2 viidatud teate saamise kuupäevast juhul, kui kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast teavitab komisjon komiteed, millele on viidatud EÜ asutamislepingu artiklis 133, oma kavatsusest soovitada läbirääkimisi ühenduse lepingu üle, mis kataks samu teemasid ja millel on sama osapool/samad osapooled. Kui selle üheksa kuu jooksul esitab komisjon oma ettepaneku, loobuvad liikmesriigid kolmanda riigiga läbirääkimiste alustamisest.

Artikkel 4

Lepingute sõlmimine

Lepingu allakirjutamisel teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni läbirääkimiste tulemusest, lisades asjakohased dokumendid. Komisjon teeb teabe ja taotluse korral sellele lisatud dokumendid kättesaadavaks teistele liikmesriikidele konfidentsiaalsusnõuetele vastavalt.

Artikkel 5

Konfidentsiaalsus

Komisjoni teavitamisel läbirääkimistest ja nende tulemustest vastavalt artiklitele 2 ja 4 teatavad liikmesriigid komisjonile selgelt, kui mis tahes seal leiduvat teavet tuleb pidada konfidentsiaalseks ning kas seda võib edastada teistele liikmesriikidele. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et konfidentsiaalsena määratletud teavet käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001[11] artikli 4 lõike 1 punktile a.

Artikkel 6

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

Eesistuja

[1] KOM(2003)94 (lõplik).

[2] Selles osas vaata järgmisi kohtuotsuseid: C-62/98, komisjon v. Portugal, EKL 2002, lk I-5171; C-466/98, komisjon v. Ühendkuningriik, EKL 2002, lk I-9427; C-467/98, komisjon v. Taani, EKL 2002, lk I-9519; C-468/98, komisjon v. Rootsi, EKL 2002, lk I-9575; C-469/98, komisjon v. Soome, EKL 2002, lk I-9627; C-471/98, komisjon v. Belgia, EKL 2002, lk I-9681; C-472/98, komisjon v. Luksemburg, EKL 2002, lk I-9741; C-475/98, komisjon v. Austria, EKL 2002, lk I-9797; C-476/98, komisjon v. Saksamaa, EKL 2002, lk I-9855 ning arvamusi: 1/78 (EKL 1978, lk 2151), 2/91 (EKL 1993, lk I-1061) ja 1/94 (EKL 1994, lk I-5267).

[3] ELT L 157, 30.4.2004, lk 7. Parandatud ja taasavaldatud kujul ELT L 195, 2.6.2004, lk 3.

[4] EÜ õiguse arenedes jäävad mitmed teemad nüüd AETRi pretsedendiõiguse alusel ühenduse välisainupädevusse (kohtuasi 22/70, AETR, EKL 1971, 263). Seepärast võidakse liikmesriikidel mitte lubada sõlmida lepinguid oma uute rahvusvaheliste kohustuste kohta. Samuti võidakse neil mitte lubada jätta sellised kohustused jõusse kehtivates lepingutes, kui need ei võta arvesse ühenduse õigust. Lisaks juhul, kui on ilmne, et lepingu või kokkuleppe valdkond jääb osaliselt ühenduse ainupädevusse ja osaliselt liikmesriigi pädevusse, on oluline tagada tihe koostöö liikmesriikide ja ühenduse vahel nii läbirääkimiste käigus ja lepingu sõlmimisel kui ka kohustuste täitmisel. Kõnealune koostöökohustus tuleneb ühenduse ühtse rahvusvahelise esindatuse nõudest. Ühenduse institutsioonid ja liikmesriigid peavad tegema kõik võimaliku, et tagada selles osas parim võimalik koostöö.

[5] EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] ELT C […], […], lk […].

[10] ELT L 157, 30.4.2004, lk 7. Parandatud ja taasavaldatud kujul ELT L 195, 2.6.2004, lk 3.

[11] EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43.