[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 5.7.2005

KOM(2005) 304 lõplik

2005/0129 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

maaelu arendamist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste kohta (Programmi tööperiood 2007–2013)

(komisjoni esitatud) {SEK(2005) 914}

SELETUSKIRI

Et kooskõlastada maaelu arendamise poliitika ühenduse prioriteetidega, on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetust maaelu arendamiseks käsitleva nõukogu määruse artiklis 9 ette nähtud ühenduse tasandil maaelu arendamise strateegiliste suuniste vastuvõtmine programmi tööperioodiks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013. Nimetatud suunised on lisatud käesolevale otsusele, mille kohta on tehtud ettepanek.

Ühenduse strateegiliste suuniste vastuvõtmine on kavandatud 2005. aasta sügisele. Järelevalve ja hindamise ühtne raamistik peaks olema täielikult välja töötatud 2005. aasta lõpuks.

Kui kõik need üksikasjad on paigas, saavad liikmesriigid lõpetada oma siseriiklikud strateegilised kavad 2005. aasta lõpuks või 2006. aasta alguseks ning pärast põhisuundade alal kokkuleppe saavutamist viia lõpule üksikasjalike programmide koostamise 2006. aasta esimeses pooles. 2006. aasta teine pool jääks heakskiitmisprotsessi jaoks.

2005/0129 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

maaelu arendamist käsitlevate ühenduse strateegiliste suuniste kohta (Programmi tööperiood 2007–2013)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu ... määrust (EÜ) nr .../... Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse kohta maaelu arendamiseks[1], eriti selle artikli 9 lõike 2 esimest lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust[2]

ning arvestades järgmist:

(1) Määruse (EÜ) nr .../... artiklis 9 lõike 1 on sätestatud, et maaelu arendamise strateegilised suunised programmi tööperioodiks alates 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013 tuleb vastu võtta ühenduse tasandil, et kehtestada maaelu arendamise prioriteedid.

(2) Strateegilistes suunistes määravatakse kindlaks ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgis püstitatud säästvuse eesmärkidega ning kasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga.

(3) Nende strateegiliste suuniste põhjal valmistab iga liikmesriik ette oma siseriiklikud maaelu arengu strateegiad, millega kehtestatakse viiteraamistik maaelu arengu programmide ettevalmistamiseks.

(4) Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee on oma arvamuse esitanud[3].

(5) Regioonide komitee on oma arvamuse esitanud[4],

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE OTSUSE:

Ainus artikkel

Võetakse vastu maaelu arendamist käsitlevad ühenduse strateegilised suunised programmi tööperioodiks 2007–2013, nagu on sätestatud lisas.

............

Nõukogu nimel

eesistuja

LISA

Maaelu arendamist käsitlevad ühenduse strateegilised suunised programmi tööperioodiks 2007–2013

1. SISSEJUHATUS

UU es maaelu arendamist käsitlevas määruses on määratud kindlaks maaelu arengu fondi abi eesmärk ja ulatus. Ühenduse strateegilised suunised identifitseerivad selle raamistiku piires ühenduse prioriteetide elluviimiseks olulised valdkonnad, eriti seoses Göteborgis püstitatud säästvuse eesmärkidega ning kasvu ja tööhõivet käsitleva uuendatud Lissaboni strateegiaga.

Maaelu arendamist käsitlevad ühenduse strateegilised suunised aitavad:

- määrata kindlaks ja kokku leppida valdkonnad, kus ELi toetus maaelu arendamiseks loob suurima lisaväärtuse ELi tasandil;

- luua sideme peamiste ELi prioriteetidega (Lissabon, Göteborg) ning kanda need üle maaelu arendamise poliitikasse;

- tagada vastavust ELi teiste poliitikavaldkondadega, eriti ühtekuuluvuse ja keskkonna valdkonnas;

- toetada uue, turule orienteeritud ühise põllumajanduspoliitika rakendamist ning vajalikku restruktureerimist vanades ja uutes liikmesriikides.

2. MAAELU ARENDAMINE JA ÜHENDUSE ÜLDEESMÄRGID

2.1. Ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu arendamine

Põllumajandus on jätkuvalt suurim maa kasutaja maapiirkondades, samuti maakoha elu ja keskkonna kvaliteedi peamine määraja. Ühise põllumajanduspoliitika ja maaelu arengu tähtsus ja asjakohasus on hiljutise Euroopa Liidu laienemise järel kasvanud.

Ilma ühise põllumajanduspoliitika kahe tugisambata – turupoliitika ja maaelu areng – seisaksid mitmed Euroopa maapiirkonnad silmitsi kasvavate majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste probleemidega. Euroopa põllumajandusmudel peegeldab põllumajanduse mitmeotstarbelist rolli maastike, toidulaua ning kultuuri- ja looduspärandi rikastamisel ja mitmekesistamisel[5].

Ühise põllumajanduspoliitika, turu ja maaelu arendamise poliitika juhtpõhimõtted kehtestas Euroopa Ülemkogu 2001. aastal Göteborgis ja kinnitas neid Lissaboni strateegia järeldustes Thessalonikis 2003. aasta juunis – Tugev majanduslik suutlikkus peab käima käsikäes loodusvarade säästva kasutamisega.

„Tugev majanduslik suutlikkus peab käima käsikäes loodusvarade säästva kasutamisega ja jäätmete säästva tasemega, mille käigus säilitatakse bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteemid ning välditakse kõrbestumist. Nendele väljakutsetele vastu astumiseks nõustub Euroopa Ülemkogu, et ühine põllumajanduspoliitika ja selle tulevane areng peaks oma eesmärkides panustama säästva arengu saavutamisele, suurendades rõhuasetust tervislike ja kvaliteetsete toodete, keskkonnasäästlike tootmismeetodite, sealhulgas orgaanilise tootmise, taastuvate toorainete ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise soodustamisele.” Eesistujariigi järeldused, Euroopa Ülemkogu, Göteborg 2001 |

Uuendanud ühine põllumajanduspoliitika ja maaelu arendamine võivad anda olulise panuse konkurentsivõimesse ja säästvasse arengusse lähiaastatel.

2.2. Säästva põllumajanduse suunas: ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal

Ühise põllumajanduspoliitika reformid 2003. ja 2004. aastal on suur samm edasi põllumajanduse konkurentsivõime ja säästva arengu parandamisel ELis ning kehtestavad raamistiku tulevasteks reformideks. Edukad reformid on Euroopa põllumajanduse konkurentsivõimet stimuleerinud hinnatoetuse garantiide vähendamisega. Toodanguga sidumata toetuste kehtestamine julgustab põllumajandustootjaid reageerima turusignaalidele, mille on tekitanud pigem tarbijate nõudlus kui kogusega seotud poliitilised soodustused. Keskkonna, toidu ohutuse, loomade tervishoiu ja heaolu standardite asjakohane kaasamine taastab tarbijate usalduse ning suurendab põllumajanduse keskkonnasäästvust.

2.3. Maaelu arendamine 2007–2013

Tulevane maaelu arendamise poliitika keskendub kolmele peamisele valdkonnale: põllumajandus- ja toiduainesektori majandus, keskkond ning laiem maapiirkondade majandus ja elanikkond. Maaelu arendamise strateegiate ja programmide uue põlvkonna prioriteediteljed on põllumajanduse, toiduainete ja metsanduse konkurentsivõime, maakorraldus ja keskkond ning elukvaliteet/mitmekesistamine maapiirkondades.

Konkurentsivõime telje raames on rida meetmeid suunatud inim- ja füüsilisele kapitalile põllumajandus-, toiduaine- ja metsandussektoris (edendades teadmiste edasiandmist ja innovatsiooni) ning kvaliteetsele tootmisele. Maakorralduse-keskkonna teljel nähakse ette meetmed loodusvarade kaitseks ja suurendamiseks, aga ka keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide ning Euroopa maapiirkondade kultuurmaastike säilitamiseks. Kolmas telg aitab arendada kohalikku infrastruktuuri ja inimkapitali maapiirkondades, et parandada kasvu ja töökohtade loomise tingimusi kõikides sektorites ning mitmekesistada majandustegevust.

Programmi Leader kogemusel põhinev neljas telg tutvustab innovatiivse juhtimise võimalusi kohalike, alt üles suunatud maaelu arendamise lähenemisviiside kaudu.

2.4. Väljakutsetele vastamine

Maapiirkondi iseloomustavad väga suured erinevused: need ulatuvad kaugetest rahvastikukao ja taandarengu all kannatavatest piirkondadest kuni linnalähedaste piirkondadeni, mis on linnakeskuste kasvava surve all.

Vastavalt rahvastikutihedusel põhinevale OECD määratlusele hõlmavad maapiirkonnad[6] 92% EL-25 territooriumist. Lisaks elab 19% elanikkonnast valdavalt ruraalsetes piirkondades ja 37% märkimisväärselt ruraalsetes piirkondades. Kõnealused piirkonnad toodavad 45% EL-25 kogulisandväärtusest ja annavad 53% töökohtadest, kuid kalduvad mahajäämusele sotsiaal-majanduslike näitajate, kaasa arvatud struktuurinäitajate[7] osas muude piirkondadega võrreldes. Sissetulek elaniku kohta on maapiirkondades umbes kolmandiku võrra väiksem[8], naiste tööhõives osalemise määr on madalam, teenindussektor on vähem arenenud, kõrghariduse tase on üldjuhul madalam ning väiksemal protsendil majapidamistest on lairiba-internetiühendus. Kaugus ja piiriäärsus on mõnedes maapiirkondades suureks probleemiks. Need varjuküljed kalduvad olema veelgi tugevamad just maapiirkondades, kuigi üldine pilt ELi tasandil võib liikmesriigiti märkimisväärselt erineda. Võimaluste, kontaktide ja koolituse infrastruktuuri puudumine on eelkõige kaugete maapiirkondade naiste ja noorte probleem.

EL-15s moodustab põllumajandus 2% sisemajanduse kogutoodangust, uutes liikmesriikides 3% ning Rumeenias ja Bulgaarias üle 10%. Uutes liikmesriikides töötab põllumajanduses kolm korda rohkem inimesi (12%) kui vanades liikmesriikides (4%). Bulgaarias ja Rumeenias töötab põllumajanduses märkimisväärselt rohkem inimesi.

ELi põllumajandus- ja toiduainesektor kokku moodustavad olulise osa ELi majandusest, hõlmates EL-25s umbes 15 miljonit töökohta (8,3% kogu tööhõivest) ja andes 4,4% SKTst. EL on maailma suurim toiduainete ja jookide tootja kogutoodanguga hinnanguliselt 675 miljardit eurot. Suuruselt jääb see sektor siiski suuresti polariseerunuks ja killustatuks märkimisväärsete võimaluste ja ohtudega ettevõtete jaoks[9]. Metsanduses ja sellega seotud tööstusharudes töötab umbkaudu 3,4 miljonit inimest ja valdkonna käive on 350 miljardit eurot, kuid praegu kasutatakse ainult 60% iga-aastasest metsakasvust[10].

Põllumajandus ja metsandus moodustavad 77% EL-25 maakasutusest. Põllumajanduse keskkonnategevuse tulemuslikkus loodusvarade säilitamisel ja suurendamisel on viimastel aastatel olnud segane. Mis puudutab vee kvaliteeti, siis ei ole lämmastiku koguülejääk vanades liikmesriikides 1990. aastast alates märkimisväärselt muutunud. Ammoniaagiheite, eutrofeerumise, maapinna lagunemise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise probleemid püsivad mitmetes piirkondades. Siiski on üha suurem osa põllumajandusmaast suunatud orgaanilisele tootmisele (5,4 miljonit hektarit EL-25s) ning taastuvatele ressurssidele (0,9 miljonit hektarit EL-15s). Kliimamuutuse pikaajalised suundumused kujundavad järjest rohkem põllumajanduse ja metsanduse mudeleid. Bioloogilise mitmekesisuse kaitse on edasi arenenud Natura 2000 vastuvõtmisega – umbes 12–13% põllumajandus- ja metsaaladest on muudetud sihtotstarbeliseks. Keskkonnasõbralikud põllumajandussüsteemid mängivad olulist rolli bioloogilise mitmekesisuse ja elupaikade säilitamisel, nagu ka maastiku kaitsmisel ja pinnase kvaliteedis. Enamikus liikmesriikides moodustavad need põllumajandussüsteemid 10% kuni 30% kogu põllumajandusaladest[11]. Mõnedes piirkondades võib põllumajandusest loobumine kaasa tuua tõsiseid keskkonnaalaseid ohtusid[12].

Seetõttu seisavad maapiirkonnad lähiaastatel silmitsi eriliste väljakutsetega kasvu, tööhõive ja säästvuse osas. Kuid samas pakuvad need tõelisi võimalusi: kasvupotentsiaali uutes sektorites, maaelu hüvesid ja turismi, atraktiivsust elu- ja töökohana ning rolli loodusvarade ja kõrgelt hinnatud maastike säilitajatena.

Põllumajandus- ja toiduainesektor peavad kinni haarama uute lähenemiste, tehnoloogiate ja innovatsiooni pakutavatest võimalustest, et vastata turunõudluse arengule nii Euroopas kui ka ülemaailmselt. Eelkõige lubab just investeering inimkapitali kui olulisse ressurssi nii maapiirkondadel kui põllumajandus- ja toiduainesektoril enesekindlalt tulevikku vaadata.

Lissaboni strateegia taasalgatamisel kinnitas Euroopa Ülemkogu, et Lissaboni strateegiat tuleb vaadelda säästva arengu laiemas kontekstis ning et tänapäeva vajadusi tuleb rahuldada ilma, et ohustataks tulevaste põlvkondade võimalusi rahuldada nende endi vajadusi[13]. Uus programmi tööperiood annab ainulaadse võimaluse suunata toetus uuest maaelu arengu fondist kasvule, tööhõivele ja säästvusele. Selles osas on ta täielikult kooskõlas deklaratsiooniga säästva arengu juhtpõhimõtete kohta[14] ja uuendatud Lissaboni tegevuskavaga[15], mille eesmärgiks on suunata ressursid sellele, et muuta Euroopa atraktiivsemaks kohana, kuhu investeerida ja kus elada, stimuleerides teadmisi ja uuendusi kasvuks ning luues rohkem ja paremaid töökohti.

Maaelu arendamise poliitika peab aitama maapiirkondi kõnealuste eesmärkide täitmisel ajavahemikul 2007–2013. See nõuab strateegilisemat lähenemist konkurentsivõimele, töökohtade loomisele ja innovatsioonile maapiirkondades ning tõhusamat juhtimist programmide rakendamisel. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata tulevikku suunatud investeeringutele inimestesse, teadmistesse ja kapitali põllumajandus- ja metsandussektoris, uutele võimalustele kõikidele kasu toovate keskkonnateenuste pakkumisel ning rohkemate ja paremate töökohtade loomisele mitmekesistamise kaudu, eriti naiste ja noorte jaoks. Aidates ELi maapiirkondadel täita nende potentsiaali atraktiivsete investeerimis-, töö- ja elukohtadena, saab maaelu arendamise poliitika täita oma osa Euroopa territooriumi säästvas arengus.

3. ÜHENDUSE PRIORITEETIDE KEHTESTAMINE MAAELU ARENDAMISEKS 2007–2013

Maaelu arendamist käsitleva määrusega kehtestatud eesmärkide piires määravad käesolevad suunised kindlaks ühenduse prioriteedid, mille eesmärgiks on Euroopa Ülemkogu Lissaboni ja Göteborgi järeldustes sõnastatud peamiste poliitiliste prioriteetide lõimimine. Iga prioriteetide kogumi kohta on esitatud põhimeetmed. Nende strateegiliste suuniste põhjal valmistavad liikmesriigid ette oma siseriiklikud maaelu arendamise strateegiad, millest saab viiteraamistik maaelu arendamise programmide ettevalmistamiseks.

3.1. Põllumajandus- ja metsandussektori konkurentsivõime parandamine

Suunis Euroopa põllumajandusel, metsandusel ning tema põllumajandus- ja toiduainesektoril on suur potentsiaal arendada edasi kvaliteetseid ja lisandväärtusega tooteid, mis vastavad Euroopa tarnijate ja maailma turgude mitmekesisele ja kasvavale nõudlusele. Esimesele prioriteediteljele pühendatud ressursid peaksid panustama tugevale ja dünaamilisele Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektorile, keskendudes teadmiste edasiandmise ja innovatsiooni prioriteetidele toiduahelas ning prioriteetsetele sektoritele investeeringuteks füüsilisse ja inimkapitali. |

Nende prioriteetide saavutamiseks peaksid liikmesriigid keskendama toetuse sellistele põhimeetmetele nagu:

- innovatsiooni ning uurimis- ja arendustegevusele ligipääsu hõlbustamine. Innovatsioon on Euroopa põllumajanduse, põllumajandus- ja toiduainesektori ning metsandussektori jaoks üha olulisem. Kuigi Euroopa suured põllumajandus- ja toiduainetööstusettevõtted on tihti uute suundumuste esirinnas, võiks uute toodete ja protsesside juurutamine anda märkimisväärse panuse väiksemate töötlejate ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkusse. Eriti hõlbustaksid uued koostöövormid ligipääsu uurimis- ja arendustegevusele, innovatsioonile ja 7. raamprogrammi alusel võetud meetmetele[16];

- lõimumise parandamine põllumajandus- ja toiduaineahelas. Euroopa toiduainetööstus on üks maailma konkurentsivõimelisemaid ja innovatiivsemaid, kuid see seisab silmitsi kasvava ülemaailmse konkurentsiga. Maapiirkondade majanduses on suured võimalused uute toodete loomiseks ja turustamiseks, lisaväärtuse säilitamiseks maapiirkondades kvaliteedisüsteemide kaudu ning Euroopa toodete profiili tõstmiseks välismaal. Nõuandeteenuste ja toetuse kasutamine ühenduse standarditele vastamiseks annab sellesse lõimumisprotsessi oma panuse. Turule orienteeritud põllumajandussektor aitab veelgi enam tugevdada Euroopa põllumajandus- ja toiduainesektori positsiooni suurtööandjana ning majandusliku kasvu allikana;

- info- ja arvutitehnoloogia omandamise ja levitamise julgustamine. On tõdetud, et põllumajandus- ja toiduainesektor tervikuna on info- ja arvutitehnoloogia kasutuselevõtu osas mahajäänud. Eriti on see nii väikeettevõtete puhul. E-äri rakenduste tarvituselevõtt on ikka veel madalal tasemel, välja arvatud suurte riikidevaheliste ettevõtete ja nende suuremate tarnijate puhul[17]. Maaelu arengu fondid peaksid täiendama tulevasi komisjoni algatusi, nagu i2010 e-äri (eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete puhul), e-oskuste ja e-õppe valdkonnas[18].

- dünaamilise ettevõtluse soodustamine. Hiljutised reformid on loonud Euroopa põllumajanduse jaoks turule suunatud keskkonna. See loob põllumajandusettevõtetele uusi võimalusi. Kuid selle majandusliku potentsiaali realiseerimine sõltub strateegiliste ja organisatsiooniliste oskuste arendamisest;

- uute turustusvõimaluste väljaarendamine põllumajandus- ja metsamajandussaaduste jaoks. Uued turustusvõimalused võivad pakkuda suuremat lisandväärtust. Esimese samba alusel rakendatud meetmeid võib täiendada toetusega investeeringuteks ja koolituseks toiduks mittekasutatavate toodete tootmise valdkonnas maaelu arendamise raames, luues uusi innovatiivseid turustusvõimalusi toodangule või aidates kaasa taastuvenergia materjalide, biokütuste ning töötlemisvõimsuse arendamisele;

- põllumajandusettevõtete ja metsanduse keskkonnalase tegevuse tõhususe parandamine. Pikaajaline säästvus sõltub võimest toota tooteid, mida tarbijad soovivad osta, saavutades samal ajal kõrged keskkonnaalased standardid. Tõhusamasse keskkonnaalasesse tegevusse investeerimine võib viia ka efektiivsuse kasvuni tootmises, luues kõikidele kasuliku olukorra;

- põllumajandussektori ümberkorraldamine. Maaelu arendamine on ümberkorraldamise peamiseks vahendiks, eriti uutes liikmesriikides. Laienemine on põllumajanduslikku kaarti muutnud. Põllumajanduse edukas kohandamine võib olla võti põllumajandussektori konkurentsivõime ja keskkonnaalase säästvuse parandamiseks ning töökohtade ja kasvu stimuleerimiseks sellega seotud majandusvaldkondades. Kõik liikmesriigid peaksid edendama muutuste prognoosimist põllumajandussektoris ümberkorraldamise kontekstis ning arendama välja ennetava lähenemisviisi põllumajandusettevõtjate koolitusele ja ümberkoolitusele, eriti mis puudutab edasiantavaid oskusi.

Põlvkondade vahetuse soodustamiseks põllumajanduses tuleks arvesse võtta 1. prioriteeditelje alusel kättesaadavate meetmete kombinatsioone, mis on sobitatud noorte talupidajate vajadustega.

3.2. Keskkonna ja maakoha parandamine

Suunis ELi loodusvarade ja maastike kaitsmiseks ja suurendamiseks maapiirkondades peaksid 2. prioriteediteljele pühendatud ressursid aitama kaasa kolmele ELi prioriteetsele valdkonnale: bioloogiline mitmekesisus ja keskkonnasõbralike põllumajandus- ja metsandussüsteemide säilitamine, vesi ja kliimamuutus. 2. prioriteeditelje alusel kättesaadavaid meetmeid tuleks kasutada nende eesmärkide lõimimiseks ning meetmed peaksid aitama kaasa põllumajanduse ja metsanduse Natura 2000 võrgustiku rakendamisele, Göteborgi lubadusele 2010. aastaks bioloogilise mitmekesisuse langus ümber pöörata, veepoliitika direktiivi eesmärkide saavutamisele ja Kyoto protokolli sihtide saavutamisele kliimamuutuste leevendamisel. |

Nende prioriteetide saavutamiseks peaksid liikmesriigid keskendama toetuse sellistele põhimeetmetele nagu:

- keskkonnaalaste teenuste ja loomasõbralike põllumajandustavade edendamine. Euroopa kodanikud eeldavad põllumajandustootjatelt kohustulikest standarditest kinnipidamist. Kuid paljud nõustuvad ka, et põllumajandustootjatele tuleks hüvitada see, kui nad seovad end täiendavate kohustustega, osutades teenuseid, mida turg üksi ei paku, eriti kui need on keskendunud kindlatele ressurssidele, nagu vesi ja pinnas;

- põllumajandusmaastiku säilitamine. Euroopas on suur osa hinnatud maakeskkonnast põllumajanduse tulemus. Asjakohased põllumajandussüsteemid aitavad säilitada maastikke ja elupaiku, alates märgaladest kuni kuivade heinamaade ja mägikarjamaadeni. Mitmetes piirkondades on see kultuurilise ja looduspärandi ning maapiirkondade kui elu- ja töökoha üldise atraktiivsuse oluline osa;

- kliimamuutuste vastu võitlemine. Põllumajandus ja metsandus on taastuva energia ning bioenergiarajatiste toorainete arendamisel esirinnas. Nende energiaallikate arendamisel tuleb arvesse võtta kasvuhoonegaaside heite vähendamist ning metsade ja pinnase koostises oleva orgaanilise aine süsiniku talletamise võime säilitamist;

- mahepõllunduse panuse tugevdamine. Mahepõllundus esindab terviklikku lähenemisviisi säästvale põllumajandusele. Selles mõttes saaks selle panust keskkonnaalastesse ja loomade heaolu puudutavatesse eesmärkidesse veelgi tugevdada;

- keskkonnaalaste/majanduslike, kõigile kasulike algatuste julgustamine. Maapiirkondade ja nende toiduainete identiteedile võib kaasa aidata keskkonnaalaste kaupade pakkumine, eriti põllumajanduse keskkonnameetmete kaudu. Need võivad olla aluseks turismi ja maaelu hüvede pakkumise abil tekkivale kasvule ning tööhõivele, eriti kui see on seotud turismi, käsitöönduse, koolituse ja muude sektorite kui toiduainesektori mitmekesistamisega;

- territoriaalse tasakaalu edendamine. Maaelu arendamise programmid võivad anda hädavajaliku panuse maapiirkondade atraktiivseks muutmisesse. Need võivad samuti aidata tagada, et konkurentsivõimelises, teadmistepõhises majanduses säilitatakse säästev tasakaal linna- ja maapiirkondade vahel. Kombineerituna programmi teiste prioriteeditelgedega võivad maakorraldusmeetmed anda positiivse panuse majandustegevuse ja territoriaalse ühtekuuluvuse ruumilisse jagamisse.

3.3. Elukvaliteedi parandamine maapiirkondades ning mitmekesistamise julgustamine

Suunis 3. prioriteeditelje alusel maapiirkondade majanduse ja maapiirkondades elukvaliteedi mitmekesistamise valdkondadele pühendatud ressursid peaksid andma panuse tööhõive võimaluste loomise üldprioriteedile. Kolmanda prioriteeditelje alusel olemasolevate meetmete valikut tuleks kasutada eriti suutlikkuse suurendamise, oskuste omandamise ja kohaliku strateegia arendamise organiseerimise edendamiseks ning samuti selleks, et aidata tagada, et maapiirkonnad jääksid atraktiivseks ka tulevaste põlvkondade jaoks. Koolituse, teavitamise ja ettevõtluse edendamisel tuleks arvesse võtta naiste ja noorte konkreetseid vajadusi. |

Nende prioriteetide saavutamiseks peaksid liikmesriigid keskendama toetuse sellistele põhimeetmetele nagu:

- majandustegevuse ja tööhõive määra tõstmine laiemas maapiirkondade majanduses. Mitmekesistamine on vajalik kasvu, tööhõive ja säästva arengu jaoks maapiirkondades ning aitab seeläbi kaasa paremale territoriaalsele tasakaalule nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Turism, käsitööndus ja maaelu hüvede pakkumine on mitmetes piirkondades kasvavad sektorid ning pakuvad võimalusi nii põllumajandusettevõtete mitmekesistamiseks kui ka mikroettevõtete arendamiseks laiemas maamajanduses;

- naiste tööturule sisenemise julgustamine. Kohalikud algatused maapiirkondades lasteasutuste arendamiseks võivad parandada tööhõive võimalusi ning hõlbustada naiste pääsemist tööturule. See võib hõlmata lastehoiu infrastruktuuri arendamist, potentsiaalselt koos algatustega julgustada maapiirkondades toimuva tegevusega seotud väikeettevõtete loomist;

- mikroettevõtete ja käsitöönduse arendamine võib põhineda traditsioonilistel oskustel või tuua uusi pädevusi, eriti kombineerituna seadmete ostmisega, koolituse ja juhendamisega, ettevõtluse edendamise aitamisega ning majandusstruktuuri arendamisega;

- noorte koolitamine traditsiooniliste maaelu oskuste alal võib vastata turismi, rekreatsiooni, keskkonnaalaste teenuste ja kõrgekvaliteediliste toodete nõudlusele;

- info- ja arvutitehnoloogia omandamise ja levitamise julgustamine. Info- ja arvutitehnoloogia omandamine ja levitamine on maapiirkondades hädavajalik mitmekesistamise eesmärgil, samuti kohalikuks arenguks, kohalike teenuste pakkumiseks ja e-osaluse edendamiseks[19]. Mastaabisäästu saab saavutada külade info- ja arvutitehnoloogia algatuste kaudu, milles kombineeritakse infotehnoloogia seadmed, võrkude loomine ja e-oskuste koolitus läbi ühenduse struktuuride. Sellised algatused võivad kohalike põllumajandusettevõtete ja maapiirkondade ettevõtete jaoks suuresti hõlbustada info- ja arvutitehnoloogia omandamist ning e-äri ja e-kaubanduse vastuvõtmist. Interneti ja lairibakommunikatsioonide pakutavaid võimalusi tuleb maksimaalselt ära kasutada, näiteks piirkondlike programmide poolt struktuurifondide raames, et ületada asukohast tulenevad halvemused[20];

- taastuvate energiaallikate tootmise ja innovatiivse kasutamise arendamine võib aidata kaasa uute turustusvõimaluste loomisele põllumajandus- ja metsandustoodete jaoks, kohalike teenuste pakkumisele ja maapiirkondade majanduse mitmekesistamisele;

- turismi arendamise julgustamine. Turism on mitmetes maapiirkondades üheks suuremaks kasvavaks sektoriks. Info- ja arvutitehnoloogia suurenenud kasutamine turismis broneerimiseks, müügi edendamiseks, turustamiseks, teenuste kujundamiseks ning rekreatsioonitegevuseks võib tõsta külastajate arvu ning viibimise pikkust, eriti kui sellega luuakse sidemeid väiksemate kohtadega ja julgustatakse põllumajandusturismi;

- kohaliku infrastruktuuri ajakohastamine, eriti uutes liikmesriikides. Lähiaastatel tehakse peamiste sidevahendite, transpordi, energia ja vee infrastruktuuris märkimisväärseid investeeringuid. Struktuurifondidest on võimalik saada märgatavat toetust, mis ulatub üle-euroopalistest võrgustikest sidemete arendamiseni äri- või teadusparkidega. Et töökohtade ja kasvu osas mitmekordset mõju täielikult realiseerida, võib maaelu arendamise programmide raames toetust saanud väikesemahuline kohalik infrastruktuur mängida elutähtsat rolli, sidudes need suured investeeringud kohalike mitmekesistamise strateegiatega ning põllumajandus- ja toiduainesektori potentsiaali arendamisega.

3.4. Kohaliku suutlikkuse suurendamine tööhõive ja mitmekesistamise nimel

Suunis 4. prioriteediteljele (Leader) pühendatud ressursid peaksid aitama kaasa 1. ja 2. ning eriti 3. telje prioriteetide saavutamisele, kuid mängima ka olulist rolli juhtimise parandamise prioriteedivaldkonnas ning maapiirkondade sisetekkelise arengupotentsiaali mobiliseerimisel. |

Toetus Leaderi prioriteeditelje alusel pakub kohaliku arengustrateegia kohalikele vajadustele ja tugevustele ülesehitamise kontekstis võimalust kombineerida kõiki kolme eesmärki – konkurentsivõimet, keskkonda ja elukvaliteeti/mitmekesistamist. Põllumajandustootjaid, metsandustöötajaid ja teisi maaelus tegevaid isikuid hõlmavad integreeritud lähenemisviisid võivad kaitsta ja suurendada kohalikku loodus- ja kultuuripärandit, tõsta keskkonnaalast teadlikkust ning investeerida ja reklaamida kohalikke tooteid, turismi ning taastuvaid loodusvarasid.

Nende prioriteetide saavutamiseks peaksid liikmesriigid keskendama toetuse sellistele põhimeetmetele nagu:

- kohaliku partnerluse potentsiaali suurendamine , entusiasm ja oskuste omandamise edendamine võib kaasa aidata kohaliku potentsiaali mobiliseerimisele;

- era- ja avaliku sektori partnerluse edendamine. Eriti jätkab Leader olulise rolli mängimist maaelu arengule innovatiivsete lähenemisviiside julgustamisel ning era- ja avaliku sektori kokkutoomisel;

- koostöö ja innovatsiooni edendamine. Kohalikud algatused nagu Leader ja toetus mitmekesistamisele võivad mängida olulist rolli inimeste sidumisel uute ideede ja lähenemisviisidega, innovatsiooni ja ettevõtluse julgustamisel ning kaasatuse ja kohalike teenuste pakkumise edendamisel. Interaktiivsed kogukonnad võivad kaasa aidata teadmiste levitamisel, heade tavade vahetamisel ning innovatsiooni kasutamisel maapiirkondade toodetes ja teenustes;

- kohaliku juhtimise parandamine. Leader saab aidata innovatiivsete lähenemisviiside edendamisel põllumajanduse, metsanduse ja kohaliku majanduse sidumisel, aidates seeläbi mitmekesistada majanduslikku baasi ning tugevdada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku kude.

3.5. Prioriteetide ülekandmine programmidesse

Ühenduse maaelu arendamise prioriteetidele pühendatud ressursid (minimaalse sätestatud rahastamislimiidi piires iga prioriteeditelje jaoks) sõltuvad iga programmi piirkonna konkreetsest olukorrast ning tugevatest ja nõrkadest külgedest. Iga ühenduse prioriteet ning selle panus Lissaboni ja Göteborgi eesmärkidesse tuleb üle kanda siseriiklikku konteksti siseriiklikus strateegilises kavas ning maaelu arendamise programmides. Mitmetel juhtudel on olemas siseriiklikud või regionaalsed prioriteedid konkreetsete probleemide jaoks, mis on seotud põllumajandus- ja toiduainesektoriga või põllumajanduse ja metsanduse keskkonnaalase, klimaatilise ja geograafilise olukorraga. Maapiirkondadel tuleb võib-olla tegelda muude spetsiifiliste küsimustega, nagu linnalähedane surve, töötus, kaugus või väike rahvastikutihedus.

Suunis Siseriiklike strateegiate väljatöötamisel peaksid liikmesriigid tagama, et maksimeeritaks sünergiad prioriteeditelgede vahel ja piires ning välditaks võimalikke vastuolusid. Liikmesriigid peaksid mõtlema ka sellele, kuidas oleks võimalik võtta arvesse teisi ELi tasandi strateegiaid, nagu mahepõllunduse tegevuskava[21], viimane komisjoni teatis taastuvenergia kohta[22], komisjoni hiljutine teatis kliimamuutuse kohta[23] ja vajadus näha ette tõenäolist mõju põllumajandusele ja metsandusele ning komisjoni aruanne ELi metsandusstrateegia kohta[24] (mis saavad aidata nii kasvu ja tööhõive kui ka säästvuse eesmärkide täitmisel) ning tulevased temaatilised keskkonnaalased strateegiad[25]. |

ELi ja liikmesriikide tasandil on kättesaadavad mitmed meetmed juhtimise ja poliitika elluviimise parandamiseks. Euroopa ja siseriiklike maaelu arendamise võrgustike ülesehitamiseks saab tehnilist abi kasutada platvormina parimate kogemuste ja kogemuste vahetamiseks kõikides poliitika kujundamise, haldamise ja rakendamise aspektides sidusrühmade vahel. Siseriiklike strateegiate ettevalmistamisel tuleb arvesse võtta teavitamis- ja avalikustamismeetmeid, et tagada erinevate tegevisikute varane kaasamine, ning kõnealused meetmed tuleb töötada välja hilisemate rakendamisetappide jaoks.

3.6. Ühenduse rahastamisvahendite vastastikune täiendavus

Suunis Julgustada tuleb struktuuriliste, tööhõive ja maaelu arendamise poliitikavaldkondade vahelist sünergiat. Selles kontekstis peavad liikmesriigid tagama Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Metsandusfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi finantseeritavate tegevuste vastastikuse täiendavuse ja kooskõla. Peamised juhtpõhimõtted eri fondide toetatavate meetmete piiritlemise ja nende kooskõlastusmehhanismide osas tuleks määratleda siseriikliku strateegilise viiteraamistiku / siseriikliku strateegia kava tasandil. |

Infrastruktuuri investeeringute puhul peaks üheks juhtpõhimõtteks olema sekkumise ulatus. Näiteks peaks transporti ja teistesse infrastruktuuridesse liikmesriigi või piirkonna/alampiirkonna tasandil tehtavate investeeringute puhul kasutama ühtekuuluvuspoliitika vahendeid, samal ajal kui puhtalt kohalikul tasandil võiks kasutada põhiteenuste meedet 3. prioriteeditelje alusel, tagades ühenduse kohaliku ja piirkondliku tasandi vahel.

Mis puudutab inimkapitali arengut, oleks toetus maaelu arendamise alusel suunatud põllumajandustootjatele ja majanduses tegevatele isikutele, kes on kaasatud maapiirkondade majanduse mitmekesistamisse. Maapiirkondade elanikkond saaks toetust ühtse alt üles suunatud lähenemisviisi raames. Nendes valdkondades tuleks meetmeid rakendada täielikus vastavuses Euroopa tööhõivestrateegia eesmärkidega, nagu on sätestatud kasvu ja töökohtade ühtsetes suunistes ning vastavalt Lissaboni protsessi raames siseriiklike reformiprogrammide alusel võetud meetmetele. Tööprogrammi „Haridus ja koolitus 2010“ eesmärgiks on saavutada hariduse ja koolitusega seotud Lissaboni eesmärgid. Elukestva õppe filosoofia on selle programmi südameks ning kehtib kõikide hariduse ja koolituse tasemete ja tüüpide puhul, sealhulgas põllumajanduses, metsanduses ning toiduainesektoris.

4. ARUANDLUSSÜSTEEM

UU e, maaelu arendamist käsitleva määrusega nähakse ette ühenduse ja siseriiklike strateegiate strateegiline jälgimine. Arenguaruannete esitamise aluseks on ühine jälgimise ja hindamise raamistik, mis kehtestatakse koostöös liikmesriikidega.

See raamistikuga kehtestatakse piiratud kogum ühtseid näitajaid ja ühtne metoodika. Seda täiendatakse programmispetsiifiliste näitajatega, et peegeldada iga programmi valdkonna olemust.

Ühtne näitajate kogum lubab väljundite, tulemuste ja mõjude koondamist ELi tasandil ning aitab hinnata edu ühenduse prioriteetide saavutamisel. Programmitöö ajavahemiku alguses määratletud etalonnäitajad lubavad hinnata olukorda alguses ning on aluseks programmi strateegia väljaarendamisel.

Hindamine toimub jooksvalt ning koosneb eel-, vahe- ja järelhindamisest programmi tasandil ning muust hindamistegevusest, mis on programmi haldamise parandamiseks kasulik. Nende hindamistega kaasnevad temaatilised uuringud ja sünteeshinnangud ühenduse tasandil ning Euroopa maaelu arendamise võrgustiku tegevus kui platvorm liikmesriikides kogemuste vahetamiseks ja hindamise suutlikkuse suurendamiseks. Heade tavade vahetamine ning hindamistulemuste jagamine annab märkimisväärse panuse maaelu arendamise tõhususse. Selles osas peaks Euroopa võrgustik mängima keskset rolli kontaktide hõlbustamisel.

[1] ELT L ..., ..., lk ....

[2] ELT L ..., ..., lk ....

[3] ELT L ..., ..., lk ....

[4] ELT L ..., ..., lk ....

[5] Eesistujariigi järeldused Euroopa Ülemkogu kohtumistel: Luksemburg 1997, Berliin 1999 ja Brüssel 2002; põllumajanduse nõukogu 14. märtsi 2005 istung.

[6] OECD määratlus põhineb elanikkonna osal, kes elab maapiirkondades asuvates valdades (st vähem kui 150 elanikku km2 kohta) mis tahes NUTS III piirkonnas. Vt laiendatud mõju hindamine SEK(2004) 931. See on maapiirkondade ainus rahvusvaheliselt tunnustatud määratlus. Siiski ei võta see teatavatel juhtudel arvesse tihedamalt asustatud maapiirkondade elanikkonda, eelkõige linnalähedastes piirkondades.

[7] Euroopa Ülemkogule esitatud kevadise aruande statistiline lisa SEK(2005) 160.

[8] Mõõdetuna SKTs ostujõu pariteedi järgi.

[9] Allikas: E-Business Market Watch ICT and e-Business, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, juuli 2003.

[10] Aruanne ELi metsastrateegia rakendamise kohta - KOM(2005) 84, lk 2.

[11] Allikas: IRENA projekt, http://webpubs.eea.eu.int/content/irena/index.htm.

[12] Juhtnäitajate kogum esitatakse lisatud mõju hindamise uuenduses SEK(2005) 914 kaartidena, mis annavad ülevaate algolukorrast, mille suhtes saab progressi mõõta.

[13] Eesistujariigi järeldused, Brüsseli Euroopa Ülemkogu, 22. ja 23. märts 2005, punkt 42.

[14] Eesistujariigi järeldused, Brüsseli Euroopa Ülemkogu, 16. ja 17. juuni 2005, lisa.

[15] Teatis kevadisele Euroopa Ülemkogule “Koostöö kasvu ja töökohtade nimel – uus algus Lissaboni strateegiale” - KOM(2005) 24, 2.2.2005.

[16] Selles kontekstis tuleks arvesse võtta ka alalise põllumajandusuuringute komitee tööd.

[17] Allikas: E-Business Market Watch ICT and e-Business, ettevõtluse ja tööstuse peadirektoraat, juuli 2003.

[18] KOM(2005) 229: “i2010 – Majanduskasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond”.

[19] KOM(2005) 229: „i2010 – Majanduskasvu ja tööhõivet edendav Euroopa infoühiskond“.

[20] KOM(2005) 24: „Koostöö majanduskasvu ja töökohtade nimel: Lissaboni strateegia uus algus “, lk 29.

[21] KOM(2004) 415.

[22] KOM(2004) 366: „Taastuvenergia osa ELis“.

[23] KOM(2005) 35: „Kuidas võita lahing globaalse kliimamuutuse vastu?“.

[24] KOM(1998) 649: „Euroopa Liidu metsastrateegia“; KOM(2005) 84: „Aruanne ELi metsastrateegia rakendamise kohta“.

[25] Pinnase kaitse, merekeskkonna kaitse ja säilitamine, pestitsiidide säästev kasutamine, õhusaaste, linnakeskkond, ressursside säästev kasutamine ja vee taaskasutus, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2002. aasta otsus nr 1600/2002/EÜ, millega võetakse vastu kuues keskkonnaalane tegevus programm.