[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 31.5.2005

KOM(2005) 246 lõplik

2004/0209 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

(komisjoni esitatud) {SEC(2004) 1154}

SELETUSKIRI

1. SISSEJUHATUS

22. septembril 2004 võttis komisjon vastu ettepaneku, mis käsitles Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi, millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta.[1] Nimetatud ettepanek edastati Euroopa Parlamendile ja nõukogule 22. septembril 2004.

11. mail 2005 esitas oma arvamuse komisjoni ettepaneku kohta majandus- ja sotsiaalkomitee.[2] Regioonide komitee esitas oma arvamuse 14. aprillil 2005.[3]

Euroopa Parlament esitas oma arvamuse esimesel lugemisel 11. mail 2005.[4]

2. MUUDATUSED

Euroopa Parlamendi muudatusettepanekud

Komisjon on valmis heaks kiitma kõik allpool nimetatud muudatused, mis tema arvates muudavad ettepaneku paremaks, kuid säilitavad samas selle eesmärgid ja poliitilise elujõulisuse, võttes arvesse seisukohti, mida liikmesriigid on nõukogus väljendanud:

- muudatus nr 1 (viidata Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustele): vt põhjendus nr 4;

- muudatus nr 2 (põhjenduse nr 4 ümbersõnastamine): vt põhjendus nr 4;

- muudatus nr 3 (viidata naiste tööhõive määra tõusule): vt põhjendus nr 5;

- muudatus nr 4 (lisada viide töö- ja pereelu omavahelisele kokkusobitamisele): vt põhjendus nr 7;

- muudatus nr 8 (viide harta artikli 31 lõikele 2): vt põhjendus nr 14;

- muudatus nr 11 (töötundide liitmine mitme töölepingu puhul): vt põhjendus nr 2;

- muudatus nr 12 (lisada säte töö- ja pereelu omavahelisele kokkusobitamisele) vt artikkel 2b;

- muudatus nr 13 (jätta välja artikli 16 punkt b): vt artikkel 16;

- muudatused 16 ja 18 (kompenseeriv puhkeaeg): vt artikli 17 lõige 2 ja artikli 18 kolmas lõik;

- muudatus nr 17 (vea parandus): vt artikli 17 lõike 5 esimene lõik;

- muudatus nr 19 (võrdlusperiood): vt artikkel 19;

- muudatus nr 24 (säte enne käesoleva direktiivi jõustumist allkirjastatud loobumiskokkulepete kehtivuse kohta): vt artikli 22 lõige 1c.

Praegu ei saa komisjon siiski heaks kiita teisi parlamendi tehtud muutmisettepanekuid. Tundub, et mõned neist ei paranda direktiivi kvaliteeti ega ole vastuvõetavad ka rangelt juriidilisest vaatepunktist. Mõned aga võivad komisjoni arvates rikkuda teksti esialgset tasakaalu ja raskendada kokkuleppele jõudmist või piisava enamuse saavutamist nõukogus.

Komisjon on teadlik sellest, et tema roll kaasotsustamismenetluses on olla vahendaja kahe ühenduse õigusloomega tegeleva institutsiooni vahel.

Nende muudatuste hulgas, mida komisjon heaks ei kiida, tuleb seoses muudatusega nr 20 (individuaalne loobumine) märkida, et kuigi komisjon ei saa muudatusettepanekut sellisena heaks kiita, on ta selgelt väljendanud valmisolekut otsida kompromissi kõnealuses õigusloojate vahel erimeelsusi tekitavas küsimuses. Lisaks on komisjon seoses muudatusega nr 10 (valveaja kohta) märkinud, et ta jagab Euroopa Parlamendi muret pidevalt valves olevate töötajate tervise ja julgeoleku üle ning lisab sätte selle kohta, et passiivset valveaega ei tohi päevase ja nädalase puhkeaja arvestamisel arvesse võtta.

2004/0209 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV

millega muudetakse direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 137 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[5]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[6]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[7]

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[8]

ning arvestades järgmist:

(1) Asutamislepingu artiklis 137 on ette nähtud, et ühendus toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust, pidades silmas töökeskkonna parandamist töötajate tervise ja turvalisuse kaitseks. Nimetatud artikli alusel vastuvõetud direktiivides tuleb hoiduda haldus-, finants- ja õiguslike piirangute kehtestamisest viisil, mis pidurdaks väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete asutamist ja arengut.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiviga 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta[9] määratakse kindlaks minimaalsed ohutus- ja tervishoiunõuded tööaja korralduse kohta ning mida kohaldatakse igapäevase puhkeaja, vaheaegade, igaädala puhkeaja, maksimaalse iganädalase tööaja, iga-aastase puhkuse ja lisaks teatava öötöö, vahetustega töö ja töökorralduse aspektide suhtes. Nimetatud miinimumnõudeid kohaldatakse kõigi direktiivi 89/391/EMÜ[10] artikli 3 punktis a määratletud töötajate suhtes.

(3) Direktiivi 2003/88/EÜ kaks sätet lähtuvad klauslist, et need tuleb enne 23. novembrit 2003 uuesti läbi vaadata. See kehtib artikli 19 ja artikli 22 lõike 1 kohta.

(4) Rohkem kui kümme aastat pärast nõukogu direktiivi 93/104/EÜ[11] vastuvõtmist, mis on algdirektiiv tööaja korralduse valdkonnas, on osutunud vajalikuks kaasajastada ühenduse õigusakte, et need vastaksid paremini võtta paremini arvesse nii tööandjate kui ka töötajate uuele olukorrale ja uutele nõudmistele uut olukorda ja uusi nõudmisi ning leida vahendid rahuldamaks kasvu ja tööhõivega seotud eesmärke, mis 22 ja 23. märtsi Euroopa Ülemkogu sätestas Lissaboni strateegia raames .

(5) Töö- ja perekonnaelu omavaheline sobitamine on samuti oluline osa, et saavutada Euroopa Liidu Lissaboni strateegias püstitatud eesmärgid , eelkõige seoses naiste tööhõive suurendamisega . Selle eesmärk on luua mitte ainult parem töökliima, vaid võimaldada ka paremat kohandamist töötaja vajadustega, eriti perekondlike kohustustega. Mitmed direktiivis 2003/88/EÜ tehtud muudatused , eriti seoses artikliga 22 , on ette nähtud selleks, et tööd ja perekonnaelu paremini kokku sobitada.

(6) Selleks kontekstis lasub liikmesriikidel kohustus kutsuda tööturu osapooli üles sõlmima asjaomasel tasandil lepinguid, kus oleks kehtestatud eeskirjad paremaks töö- ja perekonnaelu omavahel kokkusobitamiseks.

(7) On tekkinud vajadus leida uus tasakaal tugevdada töötajate tervise ja turvalisuse kaitse t ning vajaduse vahel tuua rohkem paindlikkust tööaja korraldusse, eriti valvekordade puhul ja täpsemalt tegevusetute ajavahemike puhul valvekorra jooksul, ning leida uus tasakaal töö- ja pereelu omavahelise sobitamise ja tööaja paindlikuma korralduse vahel .

(8) Samuti tuleb vaadata uuesti läbi võrdlusperioodiga seotud sätted, et lihtsustada olemasolevat korda ja vastata paremini ettevõtete ja töötajate vajadustele.

(9) Artikli 22 lõike 1 kohaldamise käigus saadud kogemused näitavad, et täiesti individuaalne lõplik otsus mitte pidada kinni direktiivi artiklist 6 võib tekitada probleeme seoses töötajate tervise ja turvalisuse kaitsega ning töötaja vaba valikuga.

(10) Vastavalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 2 konsulteeris komisjon ühenduse tasandil tööturu osapooltega ühenduse tegevuse võimaliku suuna üle selles valdkonnas.

(11) Pärast kõnealust konsultatsiooni pidas komisjon ühenduse meetmeid soovitavaks ja konsulteeris uuesti ühenduse tasandil tööturu osapooltega kavandatava ettepaneku sisu üle vastalt asutamislepingu artikli 138 lõikele 3.

(12) Nimetatud teise konsultatsioonietapi kestel ei teavitanud tööturu osapooled komisjoni oma soovist algatada asutamislepingu artikli 138 lõikes 4 ettenähtud menetlust, mille tulemuseks võiks olla lepingu sõlmimine.

(13) Et kavandatava meetme eesmärke, mis taotlevad ühenduse õigusaktide kaasajastamist, ei saa liikmesriigid piisaval määral teostada ning parem oleks neid teostada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta vastavalt asutamislepingu artiklis 5 osutatud subsidiaarsuse põhimõttele meetmeid. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus kaugemale kui nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalik.

(14) Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Eelkõige on käesoleva direktiivi eesmärk tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 31 sätestatud sobivate ja õiglaste töötingimuste õiguse täielik järgmine (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 31) ja eelkõige nimetatud artikli lõike 2 järgimine, milles on sätestatud, et „igal töötajal on õigus maksimaalse tööaja piirangule ning igapäevastele ja-nädalastele puhkeaegadele ja iga-aastasele tasulisele puhkusele“ .

(15) Vastavalt asutamislepingu artiklis 5 osutatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele ei saa liikmesriigid allpool kavandatud meetme eesmärke piisaval määral teostada, sest tegemist kehtiva ühenduse õigusakti muutmisega.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/88/EÜ muudetakse järgmiselt:

1. Artiklile 2 lisatakse punktid 1a , 1aa ja 1b:

„1a. valvekord - ajavahemik, mille jooksul töötajal on kohustus viibida oma töökohal, et asuda tööandja nõudmisel oma tööd tegema või ülesandeid täitma.

1aa. töökoht – koht või kohad, kus töötaja tavaliselt oma ülesandeid või kohustusi täidab ja mis määratakse kindlaks vastavalt töötaja töölepingu või töösuhte tingimustele.

1b. valvekorra tegevusetu aeg - ajavahemik, mille jooksul töötaja on valvekorras artikli 1a tähenduses, kuid tööandja ei ole teda kutsunud oma tööd tegema või ülesandeid täitma.”

2. Lisatakse järgmine artikkel 2a:

“Artikkel 2a

Valvekord

Valvekorra tegevusetut aega ei loeta tööajaks, kui siseriiklik seadus või siseriiklike õigusaktide ja/või tavadega vastavuses olev tööturu osapoolte vahelises kollektiivlepingus või lepingus ei nõua teisiti.

Valvekorra tegevusetu aja võib arvutada valvekorra tundide keskmise arvu või valvekorra osakaalu põhjal, võttes arvesse kogemusi asjaomases sektoris, kollektiivse kokkuleppega või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega või pärast tööturu osapooltega konsulteerimist.

Valvekorra tegevusetut aega ei või arvesse võtta artiklis 3 (igapäevane puhkus) ja artiklis 5 (iganädalane puhkus) sätestatud puhkuste arvutamisel.

Ajavahemik, mille jooksul töötaja valvekorra ajal reaalselt oma tööd teeb või ülesandeid täidab, loetakse endiselt tööajaks.”

3. Lisatakse järgmine artikkel 2b:

„Artikkel 2b

Töö- ja perekonnaelu omavaheline sobivus

Liikmesriigid õhutavad tööturu osapooli sõlmima asjaomasel tasandil, oma iseseisvust piiramata kokkuleppeid, mille eesmärk on paremini kokku sobitada töö- ja eraelu.

Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid tagamaks:

– et tööandjad teavitavad töötajaid õigel ajal kõigist töökorralduse ja tööaja muudatustest; ja

– et töötajad võivad taotleda oma tööaja ja töökorralduse muutmist ning et tööandjad on kohustatud sellised taotlused läbi vaatama, võttes arvesse tööandjate ja töötajate vajadusi töökorralduse paindlikkuse alal.

4. Artikli 16 punkt b asendatakse järgmisega jäetakse välja :

“b artikli 6 (maksimaalne iganädalane tööaeg) kohaldamiseks võrdlusperioodi, mis ei üle nelja kuud.

Kuid liikmesriigid võivad õigus- ja haldusnormide abil, objektiivsetel või tehnilistel põhjustel või tööorganisatsiooniga seotud põhjustel pikendada seda võrdlusperioodi kaheteistkümnele kuule, tingimusel et järgitakse üldisi põhimõtteid seoses töötajate tervise ja turvalisuse kaitsega ning tingimusel, et konsulteeritakse huvitatud tööturu osapooltega ja tehakse jõupingutusi, et soodustada kõiki sotsiaalse dialoogi asjaomaseid vorme, kaasa arvatud läbirääkimised kutseorganisatsioonidega, kui pooled seda vajalikuks peavad.

Kui töölepingu kehtivusaeg on lühem kui aasta, ei saa võrdlusperiood olla pikem töölepingu kestusest.

Iga-aastased põhipuhkused, mida antakse vastavalt artiklile 7, ja haiguspuhkuse perioodid ei lähe keskmise arvutamisel arvesse või on neutraalsed;”

5 . Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) Lõikes 1 asendatakse sõnad “artiklitest 3-6, 8 ja 16” sõnadega “artiklitest 3-6, 8 ja artikli 16 punktidest a ja c”.

b) Lõikes 2 asendatakse sõnad “tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad” sõnadega “tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei tohi ületada 72 tundi mis määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktidega või kollektiivlepinguga või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega ”.

c) Lõike 3 sissejuhatavas lauses asendatakse sõnad “artiklitest 3, 4, 5, 8 ja 16” sõnadega “artiklitest 3, 4, 5, 8 ja artikli 16 punktidest a ja c”.

d) Lõiget 5 muudetakse järgmiselt:

i) Esimene lõik asendatakse järgmise tekstiga:

“Käesoleva artikli lõike 2 kohaselt võib teha erandeid artiklist 6 koolitusel olevate arstide puhul ning seda käesoleva lõike teises kuni seitsmendas kuuendas lõigus määratletud tingimustel.”

ii) Viimane lõik jäetakse välja.

6 . b) Lõike 18 kolmandas lõigus asendatakse sõnad “tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad” sõnadega “tingimusel et kõnealustele töötajatele antakse hüvituseks võrdväärse pikkusega puhkeajad mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei tohi ületada 72 tundi mis määratakse kindlaks siseriiklike õigusaktidega või kollektiivlepinguga või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega ”.

7 . Artikkel 19 asendatakse järgmise tekstiga:

“Töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldisi põhimõtteid järgides on liikmesriikidel võimalus lubada objektiivsetel, tehnilistel või töökorraldusega seotud põhjustel kehtestada tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepingute või lepingutega võrdlusperioodid maksimaalse iganädalase tööaja kohta, mille pikkus ei ületa mingil juhul kahtteist kuud.” „Töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldisi põhimõtteid järgides on liikmesriikidel võimalus lubada objektiivsetel, tehnilistel või töökorraldusega seotud põhjustel, et võrdlusperioodiks määratakse ajavahemik, mille pikkus ei ületa 12 kuud:

a) kollektiivlepinguga või tööturu osapoolte vahelise kokkuleppega, mis on sätestatud artiklis 18;

b) õigus- või haldusnormidega, tingimusel, et liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks:

– et tööandja teavitab õigel ajal töötajaid sellise võrdlusperioodi kehtestamisest ja/või peab nendega nõu selle kehtestamise üle;

– et tööandja võtab vajalikud meetmed hoidmaks ära või kõrvaldamaks igasugust tervise ja tööohutuse alast riski, mis võib tuleneda sellise võrdlusperioodi kehtestamisest. “

8 . Artiklist 20 jäetakse välja lõige 2.

9 . Artiklit 22 muudetakse järgmiselt:

a) Lõige 1 asendatakse järgmisega:

"1. Ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kolme aastat pärast direktiivi [2005/--/EÜ] artiklis 3 sätestatud kuupäeva on l iikmesriigil on võimalus mitte kohaldada artiklit 6, kui ta samal ajal järgib töötajate ohutuse ja tervise kaitse üldpõhimõtteid ning võtab vajalikke meetmeid. Selle võimaluse kohaldamine peab siiski olema konkreetselt ette nähtud kollektiivlepingu või lepinguga, mis on sõlmitud tööturu osapoolte vahel asjaomasel tasandil või siseriiklike õigusaktidega ."

Selle võimaluse kohaldamine on võimalik ka tööandja ja töövõtja vahelise kokkuleppe korral, kui ühtegi kollektiivlepingut ei kehti või kui kõnealuses ettevõttes või asutuses ei ole töötajate esindust, kellel oleksid volitused vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja/või tavale tööturu osapoolte vahelise kollektiivlepingu või lepingu sõlmimiseks selles valdkonnas.

b) Lisatakse järgmine lõige 1a:

"1bis. Igal juhul peavad kõik liikmesriigid, kes soovivad kasutada lõikes 1 ettenähtud võimalust, võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et:

a) ükski tööandja ei nõua töötajalt, et ta töötaks rohkem kui nelikümmend kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul, mida arvestatakse artikli 16 punktis b kirjeldatud võrdlusperioodi keskmisena, välja arvatud juhul, kui ta on saanud töötajalt kirjaliku nõusoleku sellist tööd teha. Sellise kokkuleppe kehtivus on maksimaalselt üks aasta ja seda võib pikendada. Individuaalse töölepingu allkirjastamise käigus või katseajal antud nõusolek on õigustühine ja ei kehti;

b) ükski töötaja ei tohi kannatada kahju, kui ta ei soovi sellise töö tegemiseks oma nõusolekut anda;

c) ühtegi töötajat ei tohi rakendada rohkem kui kuuskümmend viiskümmend viis tundi ükskõik millisel nädalal, välja arvatud juhul, kui tööturu osapoolte vahel sõlmitud kollektiivlepingus või lepingus on sätestatud teisiti;

d) tööandja peab ajakohastatult ja käesoleva direktiivi sätete järgimise kindlakstegemiseks piisava täpsusega arvet kõigi töötajate üle, kes sellist tööd teevad reaalselt töötatud tundide arvu üle ;

e) arvepidamine esitatakse pädevale ametiasutusele, kellel on õigus töötajate ohutuse ja/või tervise kaitse eesmärgil keelata või piirata võimalust nädala maksimaalse töötundide arvu ületamiseks;

f) tööandja annab päevale ametiasutusele viimase nõudmisel teabe töötaja antud nõusolekute kohta sellise töö tegemiseks, mis ületab neljakümmet kaheksat tundi seitsmepäevase perioodi jooksul, arvestatuna artikli 16 punktis b kirjeldatud võrdlusperioodi keskmisena, ning samuti nende töötajate reaalselt töötatud tundide kohta arvepidamise, mis on piisavalt täpne, et teha kindlaks, kas käesoleva direktiivi sätteid on järgitud .”

c) Lisatakse järgmine lõige 1b:

" 1b. Liikmesriigid, kes kasutavad käesolevas artiklis ettenähtud võimalust enne direktiivi [2005/--/EÜ] artiklis 3 sätestatud kuupäeva, võivad oma tööturu eripäraga seotud põhjustel taotleda selle võimaluse pikendamist nii, et see jätkub pärast käesoleva artikli lõikes 1 ettenähtud ajavahemikku.

Komisjon otusutab, kas selline taotlus rahuldatakse, ja põhjendab oma otsust nõuetekohaselt.“

d) Lisatakse järgmine lõige 1c:

„1c: Liikmesriigid võivad ette näha, et iga nõusolek, mille töötaja on andnud enne direktiivi [2005/--/EÜ] artiklis 3 sätestatud kuupäeva ja mis sel kuupäeval veel kehtib, jääb edasi kehtima ajavahemikuks, mis ei ületa üht aastat alates nimetatud kuupäevast. "

10 . Lisatakse järgmine artikkel 24a:

“Artikkel 24a

Hindamis aruanne kohaldamise kohta

Vähemalt viis kolm aastat pärast käesoleva direktiivi [2005/--/EÜ] artiklis 3 ettenähtud kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa majandus- ja sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi sätete kohaldamise, eelkõige artikli te 19 ja 22 kohaldamise kohta lõigete 1 ja 2 ning kõigi artikli 22 lõike 1b alusel esitatud taotluste kohaldamise kohta; sellega kaasnevad vajaduse korral asjakohased ettepanekud , mille eesmärgiks on vajaduse korral kõnealused sätted järkjärgulist tühistada . "

Artikkel 2

Liikmesriigid kehtestavad korra käesoleva direktiivi kohaldamiseks kehtestatud siseriiklike sätete rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende sätete kohaldamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest sätetest hiljemalt artiklis 3 nimetatud kuupäevaks ning edastavad kõik edasised muudatused võimalikult kiiresti. Eriti kannavad nad hoolt selle eest, et töötajad ja/või nende esindajad kasutaksid asjakohaseid menetlusi käesoleva direktiiviga ettenähtud kohustuste täitmiseks.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt […] või tagavad hiljemalt selleks kuupäevaks, et tööturu osapooled on võtnud vajalikud sätted vastu kokkuleppe teel. Nad edastavad kõnealuste normide teksti ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need õigusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas .

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, […]

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[…] […]

[1] KOM(2004)607 (lõplik)

[2] ELT C …, …, lk ….

[3] ELT C …, …, lk ….

[4] ELT C …, …, lk ….

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] ELT C […], […], lk […].

[7] ELT C […], […], lk […].

[8] ELT C […], […], lk […].

[9] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

[10] Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate tööohutuse ja töötervishoiu parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta, EÜT L 183, 29.ö6.1989, lk 1.

[11] Nõukogu 23. novembri 1993. aasta direktiiv 93/104/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta, EÜT L 307, 13.12.1993, lk 18.