[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 31.05.2005 KOM(2005)237 lõplik 2005/0104(COD) . Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) . (komisjoni esitatud) SELETUSKIRI Ettepaneku taust Eesmärk: Komisjon esitas 21. augustil 2003 ettepaneku võtta vastu määrus, millega muudetakse Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni (edaspidi „Schengeni konventsioon“) seoses liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsuga Schengeni infosüsteemile (edaspidi „SIS“)[1]. Käesolev ettepanek on esitatud Euroopa Parlamendile teiseks lugemiseks. Käesoleva ettepaneku põhieesmärk on sama, mis pakuti välja 2003. aasta augustis, st tugevdada tõhusal teabevahetusel põhinevat liikmesriikide vahelist koostööd, et võidelda varastatud sõidukitega seotud pettuste ja nendega ebaseaduslikult kauplemisega Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping“) V jaotises sätestatud ühise transpordipoliitika raames, eelkõige siseturu toimimise huvides. Ka kavandatav konkreetne meede jääb samaks, st liikmesriikide sõidukite registriteenistustele antakse juurdepääs teatavatele SIS-infosüsteemi andmeliikidele. Komisjon on eespool nimetatud ettepanekule täielikult kindlaks jäänud ning on sellesse teinud vaid vormilisi muudatusi, et tagada vastavus teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II“) loomist, toimimist ja kasutamist käsitlevate uute õigusaktidega. Eelmises ettepanekus sisaldunud viited Schengeni konventsioonile on muudetud, et need sobiksid SIS II õiguslikku raamistikku. Eesmärgiks on tagada, et sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatel teenistustel oleks juurdepääs ühtedele ja samadele SIS-andmetele nii uues SIS II õigusraamistikus, kui 2003. aastal tehtud määruse ettepanek jõustub.[2] Üldine taust Schengeni infosüsteem (SIS) SIS on Schengeni konventsiooni alusel loodud infosüsteem, mis võimaldab liikmesriikide pädevatel asutustel koostööd teha ja vahetada teavet mitmete nõutavate poliitiliste tegevuskavade rakendamise kohta, et luua sisepiirikontrollita ala, seadmata ohtu selle ala turvalisustaset. See võimaldab nimetatud asutustel automaatse päringumenetluse abil saada teavet isikute ja esemete kohta esitatud teadetest. Teavet vahetatakse kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö jaoks, et kontrollida isikuid välispiiril või siseriiklikul territooriumil, ning et anda välja viisasid ja elamislube. 2001. aastal otsustas nõukogu seoses laienemisega välja töötada SIS II ja usaldas selle ülesande komisjonile. See süsteem põhineks uusimatel tehnoloogilistel arengutel, tänu millele uute liikmesriikide ja mõningate uute toimingute tehniline integreerimine on lihtne. Olemasolevad sätted ja seotud ettepanekud SIS-infosüsteemi käsitlevad põhilised sätted on Schengeni konventsiooni artiklid 92–119. Need võeti vastu valitsustevahelises raamistikus ja liideti pärast Amsterdami lepingu jõustumist[3] Euroopa Liidu institutsioonilise ja õigusraamistikuga. Siiski erinevad need mõnes aspektis ühenduse õigusest. Esiteks võib nende õiguslik väärtus tekitada mõningat segadust, kuna tegemist ei ole klassikaliste EÜ õigusaktidega nagu määrused ja direktiivid. Lisaks võeti need vastu ilma ühenduse institutsioonide,[4] eelkõige Euroopa Parlamendi, osaluseta. Arvestades SIS-süsteemi eri sambaid hõlmavat iseloomu, on komisjon otsustanud esitada kaks ettepanekut: määruse kohta, mis põhineb EÜ asutamislepingu IV jaotisel ja otsuse kohta, mis põhineb Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „EL leping“) VI jaotisel, mis käsitlevad SIS II loomist, toimimist ja kasutamist. Neid kaht õigusakti, mis on kavandatud asendama Schengeni konventsiooni artikleid 92–119, oli tarvis täiendada õigusaktiga, mis tagaks juurdepääsu SIS II ka sõidukite registriteenistustele. Viimati nimetatud õigusakt, mis põhineb asutamislepingu V jaotisel, täiendab seega SIS II õigusraamistikku ja asendab artikli 102a, mis lisatakse Schengeni konventsioonile pärast komisjoni 2003. aasta augustis tehtud ettepaneku vastuvõtmist. Kuigi käesolev ettepanek sätestab juurdepääsu süsteemile SIS II, viitab see ainult otsusele, mis käsitleb SIS II loomist, toimimist ja kasutamist õigusalase ja politseikoostöö raames, kuna selle õigusaktiga võetakse kasutusele teated varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud esemete kohta, kaasa arvatud eeskirjad teadete eesmärgi kohta ja neile teadetele juurdepääsuõigust omavate ametiasutuste nimekiri. Käesoleva ettepaneku viited eespool nimetatud otsusele on kooskõlas Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohtadega, sest need riigid osalevad mõlemas õigusaktis. Ajakava SIS II-süsteemi reguleerivad õigusaktid tuleks vastu võtta tähtajaks, mis võimaldaks teha uue süsteemi jaoks vajalikke ettevalmistusi ja eelkõige olemasolevalt süsteemilt SIS II-le üle minna. Õiguslikud aspektid Õiguslik alus Ettepaneku õiguslik alus on EÜ asutamislepingu artikli 71 lõike 1 punkt d. See artikkel sätestab, et ühise transpordipoliitika elluviimiseks võtab nõukogu vastu „muud asjakohased sätted“ kooskõlas EÜ asutamislepingu artiklis 251 viidatud menetlusega ja pärast konsulteerimist Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ja regioonide komiteega. Sõidukite registriteenistuste juurdepääsu SIS II-süsteemile võib pidada asjakohaseks ühise transpordipoliitika edasiarendamise meetmeks, mille abil need teenistused saavad kontrollida sõiduki staatust enne selle registreerimist. Sama õiguslik alus valiti ka 2003. aasta augustis tehtud ettepanekule võtta vasta määrus, millega muudetakse Schengeni konventsiooni seoses liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsuga Schengeni infosüsteemile. Vastavalt Schengeni acquis ' Euroopa Liitu integreerimist käsitleva protokolli artikli 5 lõikele 1 kohaldatakse Schengeni acquis ’l põhinevate ettepanekute ja algatuste suhtes asjaomaseid asutamislepingute sätteid. Sama artikli teise lõike alusel toimitaks nii ka juhul, kui nõukogu ei ole selle protokolli artikli 2 lõike 1 teises lõigus nimetatud meetmeid võtnud. Schengeni konventsiooni artiklite 92–119 puhul on olukord praegu just selline. EÜ asutamislepingu artikli 71 valimine käesoleva ettepaneku õiguslikuks aluseks tähendab, et sõidukite registriteenistuste juurdepääs SIS-süsteemile põhineb EÜ asutamislepingul. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega on kavandatava meetme eesmärk, nimelt sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatele teenistustele juurdepääsu võimaldamine SIS II-süsteemile, saavutatav vaid ühenduse tasandil võetavate meetmetega. Ühised eeskirjad on vajalikud, et reguleerida juurdepääsuõigust süsteemile, kuhu liikmesriigid sisestavad ühist teavet isikute ja esemete kohta ja mis toetab mitmete poliitiliste tegevuskavade elluviimist politsei- ja õigusalase koostöö raames ning seoses välispiiride, viisade ja muude isikute liikumisega seotud poliitiliste tegevuskavadega. SIS II-süsteemi andmete kasutamise õigus on ainult iga liikmesriigi pädevatel asutustel vastavalt käesolevas määruses määratletud eesmärkidele ja piiratud vastavalt sellele, milliseid andmeid on vaja nende eesmärkide täitmiseks. Õigusliku vahendi valik Määruse vorm on valitud pidades silmas vajadust kohaldada ühtseid ja vahetult kohaldatavaid eeskirju, eelkõige seoses juurdepääsuga süsteemi andmetele. Käesoleva määruse sätted peavad moodustama täpse, tingimusteta sättekogumi, mis on vahetult ja ühtselt kohustuslikult kohaldatav ning mis oma olemuse tõttu ei nõua liikmesriikidelt jõupingutusi siseriiklikku õigusse ülevõtmisel. Norra, Islandi ja Šveitsi osalus Norra ja Islandi seisukoht on määratletud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta nende kahe riigi ühinemiseks Schengeni acquis ' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega)[5] artikli 1 punktis G, mille kohaselt nende Schengeni acquis’ valdkondade hulka, milles need kaks riiki osalevad, kuulub ka Schengeni infosüsteem (SIS), kaasa arvatud asjakohased sätted andmete kaitse ja turvalisuse kohta, sätted SIS-süsteemi siseriiklike sektorite toimimise ja nende siseriiklike sektorite vahelise andmevahetuse (SIRENE) kohta ning tulemused, mida annavad SIS-süsteemi teated isikute kohta, keda otsitakse taga väljaandmise eesmärgil vahi alla võtmiseks. Kahes erinevas õiguslikust alusest hoolimata oleks mõeldamatu Norra ja Islandi kõrvalejätmine ühest SIS-süsteemi arendamise aspektist, sest tegemist on ju ühtse info- ja päringusüsteemiga. Seega on Norra ja Island selle arendamisse täielikult kaasatud, kaasa arvatud sõidukite registriteenistuste juurdepääsu puhul. Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis ' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis ' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punkti G ja sellega koos loetava nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/860/EÜ[6] artikli 4 lõike 1 ja nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/849/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaldamisalasse.[7] FINANTSTAGAJÄRJED Liikmesriigid peavad looma kontakti siseriiklike sõidukite registriteenistuste ja SIS II riikliku ameti vastutusalasse kuuluva SIS II vahel. Riiklikud SIS II ametid määratakse vastavalt SIS II loomist, toimimist ja kasutamist käsitleva otsuse ettepanekule. Komisjon on välja toonud peamised mõjud eelarvele ning ettevalmistanud ühise raamatupidamisaruande, mis on lisatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanekule, mis käsitleb SIS II loomist, toimimist ja kasutamist. 2005/0104(COD) Ettepanek EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS mis käsitleb liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste juurdepääsu teise põlvkonna Schengeni infosüsteemile (SIS II) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 71, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[8] võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[9] võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[10] tegutsedes asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras[11] ning arvestades järgmist: 1. Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/37/EÜ (sõidukite registreerimisdokumentide kohta)[12] artikkel 9 sätestab, et liikmesriigid peavad selle direktiivi rakendamisel üksteist abistama ning võivad kahe- või mitmepoolselt teavet vahetada, eelkõige selleks, et kontrollida enne sõiduki registreerimist selle õiguslikku seisundit liikmesriigis, kus see eelnevalt registreeritud oli. Selline kontrollimine võib toimuda eelkõige arvutivõrgu kaudu. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus XX/2006/EÜ[13] ja nõukogu otsus 2006/XX/JSK[14] teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (edaspidi „SIS II“) loomise, toimimise ja kasutamise kohta moodustavad õigusliku aluse SIS II-le, mis on liikmesriikide vahel jagatav andmebaas, mis muu hulgas sisaldab andmeid varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud mootorsõidukite kohta, mille mootori töömaht on üle 50 cm3. 3. Määrus XX/2006/EÜ ja otsus 2006/XX/JSK asendasid 14. juunil 1985. aastal Beneluxi Majandusliidu riikide, Saksamaa Liitvabariigi ja Prantsuse Vabariigi valitsuste vahel nende ühispiiridel kontrolli järkjärgulise kaotamise kohta sõlmitud Schengeni lepingu[15] (edaspidi „Schengeni konventsioon“) rakendamise kohta 19. juuni 1990. aasta konventsiooni artiklid 92–119, välja arvatud selle artikkel 102a. See artikkel käsitleb liikmesriikide sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate asutuste ja teenistuste juurdepääsu Schengeni infosüsteemile. 4. Nüüd on vaja vastu võtta kolmas õigusakt, mis põhineks EÜ asutamislepingu V jaotisel ja täiendaks määrust XX/2006/EÜ ja otsust 2006/XX/JSK eesmärgiga võimaldada liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatele teenistustele juurdepääs SIS II ning asendada Schengeni konventsiooni artikkel 102a. 5. Teated esemete kohta, kaasa arvatud mootorsõidukite kohta, sisestatakse kooskõlas otsusega 2006/XX/JSK SIS II arestimise või kriminaalmenetluses tõenditena kasutamise eesmärgil. 6. Kooskõlas otsusega 2006/XX/JSK on juurdepääsuõigus SIS IIte sisestatud esemeid käsitlevatele teadetele ainult politsei-, piirivalve- ja tolliasutustel ning õigusasutustel ja Europolil. 7. Liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmise eest vastutavatel teenistustel, hoolimata sellest, kas nad on riiklikud või mitteriiklikud, peaks olema juurdepääs SIS IIs sisalduvatele andmetele mootorsõidukite kohta, mille mootori töömaht ületab 50 cm3, haagistele ja haagiselamutele tühimassiga üle 750 kg ja sõidukite registreerimistunnistustele ja sõidukite numbrimärkidele, mis on varastatud, ebaseaduslikult omastatud, kaotatud või kehtetuks tunnistatud, et nad saaksid kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud. 8. Selleks on vaja tagada neile teenistustele juurdepääs andmetele ning lubada neil neid andmeid kasutada halduseesmärkidel, milleks on sõidukite registreerimistunnistuste väljaandmine asjakohasel viisil. 9. Kui liikmesriigis sõidukite registreerimistunnistusi väljaandev teenistus ei ole riiklik asutus, tuleks juurdepääs tagada kaudselt, see tähendab vahendaja kaudu, kellele on tagatud juurdepääs otsuse 2006/XX/JSK alusel ja kes vastutab liikmesriikide turvalisus- ja konfidentsiaalsuseeskirjade järgimise eest. 10. Otsus 2006/XX/JSK määrab kindlaks meetmed, mida tuleb rakendada juhul, kui SIS II kasutamisel ilmneb, et süsteemi sisestatud eseme kohta on esitatud teade. 11. Isikuandmete töötlemisele liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvate teenistuste poolt kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 1995/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta[16]. Mainitud direktiivis sätestatud põhimõtteid täiendavad või selgitavad otsuse 2006/XX/JSK erisätted, mis käsitlevad isikuandmete kaitset, turvalisust, konfidentsiaalsust ja registrifailide pidamist, kui need teenistused SIS II raames isikuandmeid töötlevad. 12. Kuna kavandatava meetme eesmärki, milleks on liikmesriikides sõidukite registreerimistunnistusi väljaandvatele teenistustele juurdepääsu võimaldamine SIS II-le, et lihtsustada nende poolt direktiivi 1999/37/EÜ alusel täidetavaid ülesandeid, ei ole võimalik täielikult saavutada liikmesriikidel, vaid seda on võimalik saavutada ainult ühenduse tasandil, sest SIS on oma olemuselt ühine infosüsteem, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuspõhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus kaugemale sellest, mis on vajalik nimetatud eesmärgi saavutamiseks. 13. Islandi Vabariigi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis' sätete edasiarendamist, mis on seotud nõukogu 17. mai 1999. aasta otsuse 1999/437/EÜ (Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel nimetatud kahe riigi Schengeni acquis' rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises osalemise kohta sõlmitud lepingu teatavate rakenduseeskirjade kohta)[17] artikli 1 punktis G osutatud valdkonnaga. 14. Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast Schengeni acquis' sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahel sõlmitud lepingu tähenduses, mis käsitleb Šveitsi Konföderatsiooni ühinemist Schengeni acquis' sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punkti G ja sellega koos loetava nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/860/EÜ[18] artikli 4 lõike 1 ja nimetatud lepingule Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamist ja selle lepingu teatavate sätete ajutist kohaldamist käsitleva nõukogu otsuse 2004/849/EÜ artikli 4 lõike 1 kohaldamisalasse.[19] 15. Käesolev määrus on Schengeni acquis' edasiarendus või muul viisil sellega seotud 2003. aasta liitumislepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 16. Hoolimata otsuse 2006/XX/JSK artiklitest 35, 37 ja artikli 40 lõikest 1 on direktiivis 1999/37/EÜ nimetatud sõidukitele registreerimistunnistusi väljaandvatel liikmesriikide teenistustel juurdepääsuõigus SIS II selle otsuse artikli 35 lõigete a, b ja f alusel sisestatud andmetele, ainsa eesmärgiga kontrollida, kas neile registreerimiseks esitatud sõidukid on varastatud, ebaseaduslikult omastatud või kaotatud.Liikmesriikide nimetatud teenistuste juurdepääsu neile andmetele reguleeritakse vastavalt lõikele 2 iga liikmesriigi siseriikliku õiguse alusel. 17. Lõikes 1 viidatud riiklikel teenistustel on õigus otsejuurdepääsule SIS II andmetele. 18. Lõikes 1 viidatud mitteriiklikel teenistustel on juurdepääsuõigus SIS II sisestatud andmetele ainult nimetatud otsuse artiklis 37 viidatud asutuse vahendusel. Nimetatud asutusel on õigus otseseks juurdepääsuks andmetele ja õigus neid teenistusele edasi anda. Asjaomane liikmesriik tagab, et teenistuselt ja selle töötajatelt nõutakse kõigi piirangute järgimist, mis kehtivad neile ametivõimude poolt edastatud andmete lubatud kasutamise kohta. 19. Otsuse 2006/XX/JSK artiklit 36 ei kohaldata juurdepääsu puhul, mis toimub vastavalt selle artiklile. Mis tahes SIS II kasutamise käigus ilmsiks tulnud kriminaalkuriteos kahtlustamiseks alust andva teabe edastamine lõikes 1 nimetatud teenistuste poolt politsei- või õigusasutustele on reguleeritud siseriikliku õigusega. Artikkel 2 Käesolev määrus asendab Schengeni lepingu rakenduskonventsiooni artikli 102a. Artikkel 3 Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates kuupäevast, mis määratakse kindlaks otsuse 2006/XX/JSK artikli 65 lõike 3 kohaselt. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides. Brüssel, Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel president eesistuja [1] KOM(2003) 510 lõplik, COD 2003/0198. [2] Tekst vaadatakse läbi, kui 2003. aasta augustis tehtud ettepanek vastu võetakse. [3] Vaata Amsterdami lepinguga Euroopa Ühenduse asutamislepingule ja Euroopa Liidu lepingule lisatud Schengeni acquis ' Euroopa Liitu integreerimist käsitlevat protokolli. [4] Komisjonil oli Schengeni konventsiooni osaliste juures siiski vaatlejastaatus. [5] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. [6] ELT L 370, 17.12.2004, lk 78. [7] ELT L 368, 15.12.2004, lk 26. [8] ELT C […], […], lk […]. [9] ELT C […], […], lk […]. [10] ELT C […], […], lk […]. [11] ELT C […], […], lk […]. [12] EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2003/127/EÜ(ELT L 10, 16.1.2004, lk 29). [13] ELT L […], […], lk […]. [14] ELT L […], […], lk […]. [15] EÜT L 239, 22.9.2000, lk 19. Konventsiooni on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 871/2004(ELT L 162, 30.4.2004, lk 29) ja otsusega 2005/211/JSK (ELT L 68, 15.3.2005, lk 44). [16] EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003(ELT L 284, 31.10.2003, lk 1). [17] EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31. [18] ELT L 370, 17.12.2004, lk 78. [19] ELT L 368, 15.12.2004, lk 26.