[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 30.05.2005

KOM(2005) 221 lõplik

2005/0099 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU KONTEKST

( Ettepaneku põhjendus ning eesmärgid

Lihakanade kasvatamine on EL-is oluline põllumajandussektor. Seda näitab tõsiasi, et igal aastal tapetakse EL15-s üle 4 miljardi lihakana[1], seega rohkem, kui tapetakse loomi üheski teises põllumajandustootmise süsteemis. Kümne uue liikmesriigi liitumine 1. mail 2004. aastal suurendas seda arvu ligikaudu 18 % võrra. Võrreldes teiste loomakasvatussektoritega on lihakanade tootmine üks kõige intensiivsemaid põllumajandustootmise süsteeme. See tootmisliik kujutab endast aga väljakutset kõnesolevate loomade heaolule ja tervisele. Nimetatud sektor ei ole ühenduse eriõigusaktidega reguleeritud, sellele kohaldatakse üksnes direktiivi 98/58/EÜ (mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset) üldnõudeid. Seetõttu on komisjon otsustanud teha ettepaneku nõukogu eridirektiivi kohta, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumnormid.

( Üldkontekst

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 2000. aasta märtsi aruandes „Lihakanade (broilerite) heaolu“ tuvastati terve rida heaoluprobleeme, nagu näiteks ainevahetushäiretest tulenevad jalaprobleemid, astsiit, äkksurma sündroom ja muud tervisehädad.

Käesoleva teatisega kaasneva komisjoni ettepaneku eesmärk on parandada kanade heaolu intensiivkanakasvatuses, esitades ettevõtetele tehnilisi ja majandamisnõudeid, mis hõlmavad ka seire laiendamist talumajapidamistes ning kanarümpade tapajärgsel heaoluseirel põhineva teabevoo suurendamist tootjate, pädevate asutuste ning tapamajade vahel. Antud ettepanek on põhielement loomade heaolu käsitlevas Euroopa tegevuskavas, mille komisjon koostab 2005. aasta jooksul. Ettepanek näitab selgesti komisjoni jõupingutusi loomade heaolu standardite parandamist käsitlevate poliitikaettepanekute elluviimise kiirendamisel, selles suunas tegutsedes võtab komisjon arvesse ka teadusasjatundjate poolt praegustes tootmissüsteemides tuvastatud heaoluprobleeme. See vastab ka EL-i tsiviilühiskonna kasvavatele nõudmistele kehtestada loomade kaitsele kõrgemad standardid.

( Ettepaneku reguleerimisalas kehtivad sätted

Ühendusel puuduvad eriõigusaktid lihakanade heaolu kohta; kohaldatakse vaid üldnõudeid, mis on esitatud direktiivis 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset. Komisjon on teadlik, et EL-i piirides rakendatakse kanade kaitseks erinevaid siseriiklikke nõudeid ning kvaliteedi tagamise vabatahtlikke süsteeme, mis hõlmavad ka teatavaid heaoluaspekte, ja et need võivad kahjustada konkurentsitingimusi ning häirida turukorralduse tõrgeteta kulgu. Euroopa kodanikele teeb üha rohkem muret lihakanade heaolu ja tervishoid. Eelkõige on muret väljendanud mitmed loomakaitseorganisatsioonid, kelle algatatud kampaaniates kutsutakse üles täiustama loomade heaolustandardeid.

Hästi on teada ka see, et head talumajapidamistavad mitte ainult ei paranda loomade heaolu- ja tervishoiutingimusi, vaid aitavad ka vältida haigusi ning leevendavad põllumajandustegevuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Lähtudes eespool öeldust ning võttes arvesse loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee aruandes tehtud järeldusi, on komisjon otsustanud teha ettepaneku lihakanade kaitset käsitleva nõukogu direktiivi kohta.

( Kooskõla Euroopa Liidu muude tegevuspõhimõtete ja eesmärkidega

Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et põllumajanduspoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööraksid ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade heaolunõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigusnorme või rakendussätteid ja tavasid, mis on seotud eelkõige religioossete rituaalide, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga. Nende loomade kaitse parandamiseks võetavate meetmete õiguslikuks aluseks on asutamislepingu I lisas toodud eluskodulindude loend.

2. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA JA MÕJU HINDAMINE

( Konsulteerimine huvitatud isikutega

Konsulteerimise meetodid, põhilised sihtsektorid ja andmeesitajate üldprofiil

Ettepaneku ettevalmistamise käigus on peetud konsultatsioone kõige olulisemate tööstuse esindajatega, tarbija- ja loomakaitseorganisatsioonidega ning korraldatud arutelusid liikmesriikide asjaomaste ekspertidega. Seejuures on moodustatud terve rida komisjoni töörühmi, kus osalevad ka liikmesriikide esindajad, ning Rootsi Põllumajandusministeeriumi algatusel korraldati õppereis Rootsi, et näidata, kuidas kanade suhtes loomade heaolukava praktikas rakendatakse, sealhulgas tutvustati jalapadjandite vigastuste hindamist punktisüsteemi alusel. 2003. aasta septembris ja 2004. aasta detsembris korraldati ka erikonsultatsioone sidusrühmadega.

Kokkuvõte vastustest ning nendega arvestamine

Läbiviidud konsultatsioonide tulemused toetavad lähenemisviisi, mille kohaselt saab loomade heaoluprobleeme lahendada talumajapidamistes ulatuslikuma enesekontrolli rakendamisega ning heaolunäitajate loomade tapajärgse kontrolli osaks muutmisega.

Loomakaitseorganisatsioonid on rõhutanud, et loomade kõige olulisemateks probleemideks on nende kiire kasv (geneetilise valiku tulemusel) ning sellega seonduvad jalaprobleemid, kõrge loomkoormus ja piirangud paljunduskarja söötmises. Täiendavale teaduslikule nõustamisele tuginedes kavatseb komisjon esitada nõukogule ja Euroopa Parlamendile eriaruande geneetiliste parameetrite mõjust tuvastatud puudustele, mille tulemuseks on kanade ebapiisav heaolu.

Tootjaorganisatsioonid tunnistasid heaoluga seotud probleemide olemasolu ning märkisid, et tööstuses tegeldakse aktiivselt nimetatud probleemide lahendamisega. Seoses sellega kinnitasid tootjate esindajad, et seadusandlik tegevus tootmistingimuste suuremaks ühtlustamiseks Euroopa tasandil oleks igati teretulnud, kui selleks valitakse realistlik järk-järguline lähenemisviis.

Kõik osalejad pidasid oluliseks loomade eest vastutavate isikute koolitamist. Samuti peeti kasulikuks talumajapidamiste heaoluprobleeme tuvastada võimaldavaid tapamajade heaoluseire näitajaid.

( Teadmiste kogumine ja kasutamine

Asjakohased teadus-/teadmiste valdkonnad

Teaduslik nõustamine loomade tervishoiu ja heaolu alal.

Kasutatud meetodid

Vastuseks komisjoni taotlusele kiitis loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 2000. aasta märtsis heaks aruande lihakanade (broilerite) heaolu kohta.

Peamised organisatsioonid/eksperdid, kellega konsulteeriti

Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee

Kokkuvõte saadud ja kasutatud nõuannetest

Pöördumatute tagajärgedega potentsiaalselt tõsiseid ohtusid ei nimetatud.

Teaduskomitee aruandes järeldatakse, et enamik kanade heaoluprobleeme on otseselt seotud kiirema kasvutempo ja parema söödaväärindusega. Geneetilise valikuga on muudetud ainevahetuslike ja käitumuslike tunnuste laia skaalat. Ainevahetushäired põhjustavad jalaprobleeme, astsiiti, äkksurma sündroomi ja muid terviseprobleeme.

Üheks teadusaruandes kasutatavaks heaoluprobleemide näitajaks on standardlihakanade (suremus 1 % nädalas), Label Rouge ´i programmi raames kasutatavate aeglase kasvuga liinide kanade (0,25 % nädalas) ning munakanade liini noorkanade (0,14 %) suremuse võrdlemine.

Põhilised tuvastatavad tervise- ja heaoluprobleemid on järgmised:

Suremus standardsetes broilerite tootmisüksustes on suurem kui teistes kanamajandites (aeglase kasvuga liini kanade nuumamine või munakanade pidamine). Noorkanade suremus võib olla seotud selliste koorutamiseelsete teguritega nagu näiteks muna kvaliteet. Vanemate lindude puhul on oluline mõju kiire kasvuga seotud ainevahetusehäiretel.

Luustikuvead, eriti jalgade nõrkuse erinevad vormid halvendavad lindude kõndimisvõimet ning võivad vähendada seetõttu nende heaolu, rasketel juhtudel kaasneb ka valu ja ebamugavustunne. Nõrk deformeerunud luu võib kinnipüüdmise ajal ning tapmisprotsessis murduda. Luustikuvigade põhjused võivad olla nakkuslikud, arengulised või degeneratiivsed.

Kontaktne dermatiit esineb rinnakumuhkude, põlveõndla põletuslaikude või kõige tavalisemalt jalapadjandi dermatiidi vormis. Tõsised kahjustused võivad põhjustada valu ning suurendavad vastuvõtlikkust teistele nakkustele, mis halvendavad kanade tervislikku seisundit ja vähendavad tootlikkust. Kvaliteetne allapanu näib olevat oluliseks teguriks probleemi lahendamisel.

Astsiit on tähtis surmaga lõppev ainevahetushaigus. Õhu kvaliteet, valgustustingimused, temperatuur ja toitumine on astsiidiohtu oluliselt mõjutavad tegurid.

Äkksurma sündroomil on suur hulk samu riskitegureid ja põhjuseid kui astsiidil. Kuna see sündroom tapab muidu üldiselt hea tervise juures olevad linnud mõne minuti jooksul, võib heaolu selle sündroomi puhul pidada vähem oluliseks küsimuseks kui astsiidi puhul, mis põhjustab kroonilisi kannatusi.

Hingamisteede ja limaskesta probleemid võivad tekkida kas nakkuslikel või mittenakkuslikel põhjustel, ka halvast õhukvaliteedist. Hingamisteede patoloogia on rajatise hügieenistandardite näitaja ning võib osutada kliimajuhtimisega seotud probleemidele.

Valed soojustingimused mõjutavad tugevasti lindude heaolu. Kanad tunnevad end hästi vaid väga piiratud õhutemperatuuri vahemikus. Kuumusest tingitud stressi oht suureneb lindude kasvades, kuna ainevahetuse käigus tekkiva soojuse hulk kasvab ning kanadele kasutamiseks kättesaadav ala väheneb. Termiline mugavus ei sõltu üksnes temperatuurist, seda mõjutab ka suhteline niiskus.

Kõrgest loomkoormusest tingitud käitumispiirangud võivad takistada tugi- ja liikumissüsteemi kasutamist ning allapanus siblimist, mõjutades seeläbi negatiivselt kanade heaolu.

Ekspertide nõuannete avalikustamine

SCAHAWi arvamus on kättesaadav veebisaidil

http://europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scah/out39_en.pdf

( Mõju hindamine

Valikuvõimalused poliitika kindlaksmääramisel olid järgmised:

- Mittereageerimine:

See valikuvariant ei ole kooskõlas avalikkuse üha kasvava murega kanade heaolu pärast. Samal ajal eelistab ka tööstus suuremat ühtlustamist Euroopa tasandil, et vältida turuhäireid, mis tulenevad siseriiklike õigusaktide erinevusest ning riiklikest kvaliteedi hindamise vabatahtlikest kavadest, mis lähtuvad jaemüüjate ja tarbijate nõudmistest.

- Kanade tootmisele loomade heaolu miinimumnõuete kehtestamine: direktiiv või määrus, milles üksikasjalikult kirjeldatakse kanakasvatuses kasutatavat varustust ja kanade eluasemeid.

Antud valikuvariant võiks vastata avalikkuse ootustele kanade heaolu suhtes. Ent kohaldatavate kanakasvatusmeetodite tehniliste üksikasjade väga range reguleerimisega võib kaotada vajaliku paindlikkuse kasutatavate kanakasvatussüsteemide mitmekesisuse osas. Tõhusama ja heaolu soodustava kanakasvatuspraktika väljaarendamine nõuab piisavat paindlikkust pakkuvat õigusraamistikku. Liiga paljusid tehnilisi üksikasju reguleerivad õigusaktid takistavad sektori püsivat tehnilist arengut.

- Integreeritud lähenemisviis: kanade heaolu põhitegureid käsitlevate nõuete ühtlustamine koos kanakarjade näitajapõhise tapajärgse seirega, mis kõige intensiivsemas tootmises on muudetud tapajärgse kontrolli osaks.

See tulemile suunatud lähenemisviis valiti välja ettepaneku jaoks.

3. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG

( Kokkuvõte pakutud meetmetest

Ettepanek nõukogu direktiivi kohta, millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad.

( Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37.

( Subsidiaarsuse põhimõte

Subsidiaarsuse põhimõtet kohaldatakse niivõrd, kuivõrd ettepanek jääb ühenduse ainupädevusest väljapoole.

Liikmesriigid üksi ei suuda ettepaneku eesmärke piisavalt täita järgmisel põhjusel/järgmistel põhjustel.

Sektoris kehtivate eeskirjade erinevused võivad kahjustada konkurentsitingimusi ning häirida linnulihaturu ühise korralduse tõrgeteta toimimist. Turu riikidevahelise iseloomu tõttu ei ole üksikute liikmesriikide võetavad meetmed piisavad käesolevas ettepanekus kavandatud eesmärkide saavutamiseks.

Ühenduse meetmed võimaldavad eesmärke paremini saavutada järgmisel põhjusel/järgmistel põhjustel.

Tootmise ratsionaalse arengu tagamiseks on vaja kehtestada lihakanade kaitse ühised miinimumeeskirjad. Sektori suuruse tõttu on seda kõige parem teha ühenduse tasandil võetava meetme abil.

Praegu kuulub kanakasvatus direktiivi 98/58/EÜ reguleerimisalasse, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitse üldnõudeid. Kui mitmetes liikmesriikides on olemas vabatahtlikud tootmiskavad, mis sisaldavad ka loomade heaolunõudeid, siis kehtivad eriõigusaktid kanade kaitseks on olemas üksnes Taanis ja Rootsis.

Lihakanade kaitse miinimumeeskirjade suurem ühtlustamine ühenduse tasandil aitaks vältida erinevatest siseriiklikest õigusaktidest ja riikide vabatahtlikest kvaliteedi tagamise kavadest põhjustatud turuhäireid.

Seetõttu sobib ettepanek kokku subsidiaarsuse põhimõttega.

( Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanek vastab proportsionaalsuse põhimõttele järgmisel põhjusel / järgmistel põhjustel.

Ettepanekus on sätestatud lihakanade kaitse miinimumstandardid. Kui liikmesriigid peavad kinni asutamislepinguga kehtestatud üldeeskirjadest, võivad nad säilitada või kohaldada oma territooriumil lihakanade kaitseks rangemaid sätteid, kui käesoleva direktiiviga on ette nähtud.

Käesoleva teatisega kaasnevas komisjoni ettepanekus on esitatud ettevõtetele tehnilisi ja majandamisnõudeid kanade heaolu parandamiseks intensiivkanakasvatuses, sealhulgas seire tugevdamine talumajapidamistes ning teabevahetuse suurendamine tootja, pädevate asutuste ja tapamajade vahel kanakarjade heaolule keskenduva tapajärgse seire põhjal.

On oluline juhtida tähelepanu sellele, et juba praegu kogutakse nendes kõrge integratsiooniastmega tootmissüsteemides igakülgset teavet tootmisparameetrite kohta. Nimetatud andmete kasutamine mitte ainult ärieesmärkidel või hügieeninõuete täitmise järelevalveks, vaid ka talumajapidamiste heaolutingimuste seireks paistab olevat hinna poolest soodne ja tõhus loomade heaolu parandamise viis.

Integreeritud lähenemisviis on ka uute toiduhügieeni ja veterinaarkontrolli õigusaktide oluline juhtmotiiv. Nendes üldõigusaktides, mis sisaldavad ka loomade heaoluaspekte, on samuti sätted talumajapidamise ja tapamaja vahelise teabevahetuse kohta. Kõik huvitatud isikud kiitsid heaks ulatusliku konsulteerimise sidusrühmadega käesoleva lähenemisviisi väljatöötamise ajal.

( Õigusakti valik

Soovitav õigusakt: direktiiv.

Muud vahendid ei oleks piisavad järgmisel põhjusel / järgmistel põhjustel.

Rakendatavate kanakasvatusmeetodite tehnilisi üksikasju sätestav määrus ei võimaldaks vajalikku paindlikkust kohaldatavate kanakasvatussüsteemide osas. Tõhusamate ja heaolu soodustavamate kanakasvatustavade väljaarendamine nõuab piisavalt paindlikku õigusraamistikku. Liiga paljusid tehnilisi üksikasju reguleerivad õigusaktid võivad sektori püsivat tehnilist arengut pidurdada.

Määruse eeliseks oleks selle üldrakendatavus, siduvus tervikuna ja vahetu kohaldatavus kõigis liikmesriikides, millega välditakse täiendavat halduskoormust, mis tuleneb ülevõtmiseks vajaliku siseriikliku õigusakti vastuvõtmisest. Sellele vaatamata on mitmed liikmesriigid loomade heaolu ja tervishoiu erivaldkonda käsitlevate õigusaktide osas väljendanud eelnevalt oma eelistust direktiivide suhtes, mis on küll siduvad tulemuste osas, mida tuleb saavutada, kuid jätavad liikmesriikidele valikuvabaduse antud eesmärkide saavutamiseks kasutatavate meetodite ja vormi osas. Seega tuleb siseriikliku seadusandluse raames ette valmistada siseriiklikku õigusesse ülevõtmise akt, mis annab võimaluse kohandada õigusakte, et võtta arvesse konkreetseid siseriiklikke asjaolusid.

4. MÕJU EELARVELE

Ettepanek ei mõjuta ühenduse eelarvet.

5. TÄIENDAV TEAVE

( Läbivaatamise/revisjoni/piiratud tegevusaja klausel

Ettepanek sisaldab klauslit läbivaatamise kohta.

( Vastavustabel

Liikmesriigid peavad esitama komisjonile direktiivi siseriiklikku õigusesse ülevõtmiseks kasutatavate siseriiklike sätete teksti ning nimetatud sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

( Euroopa Majanduspiirkond

Õigusakt, mille kohta ettepanek on tehtud, käsitleb EMÜ-d puudutavat valdkonda, seepärast tuleks seda laiendada kogu Euroopa Majanduspiirkonnale.

2005/0099 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega sätestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[3]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[4]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud protokolliga loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et põllumajanduspoliitika kavandamisel ja rakendamisel pööravad ühendus ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigusnorme või rakendussätteid ja tavasid, mis on seotud eelkõige religioossete rituaalide, kultuuritraditsioonide ja piirkondliku pärandiga.

(2) Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset[6], on koostatud põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni[7] (edaspidi „konventsioon“) alusel, milles sätestatakse põllumajanduslikel eesmärkidel kasvatatavate ja peetavate loomade kaitse miinimumstandardid, kaasa arvatud ka sätted loomade füsioloogilistele ja etoloogilistele vajadustele vastava eluaseme, toidu, vee ja hoolduse kohta.

(3) Ühendus on osaline konventsioonis, mille raames on vastu võetud kodukana ( Gallus gallus ) käsitlev erisoovitus, mis sisaldab täiendavaid sätteid liha tootmiseks peetavate kodulindude kohta.

(4) Loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee 21. märtsi 2000. aasta aruandes lihakanade (broilerite) heaolu kohta järeldatakse, et praegu puudub selleks otstarbeks kasutatava kanaliini suurele kasvukiirusele vastav rahuldav loomatervishoiu ja heaolutase ning et kõrge loomkoormuse negatiivne mõju on väiksem ehitistes, kus on võimalik säilitada häid sisekliimatingimusi.

(5) Selleks, et kõnealune sektor saaks ratsionaalselt areneda ning et oleks võimalik vältida turu ühise korralduse tõrgeteta toimimist häirivaid konkurentsimoonutusi kõnealuses sektoris, on vaja kehtestada lihakanade kaitse eeskirjad ühenduse tasandil.

(6) Kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega on vajalik ja asjakohane, et põhieesmärgi saavutamiseks, milleks on loomade heaolu parandamine intensiivkanakasvatuses, kehtestatakse lihakanade kaitse miinimumeeskirjad. Käesoleva direktiivi mõju ei ulatu kaugemale sellest, mis asutamislepingu artikli 5 kolmanda lõigu kohaselt on seatud eesmärkide täitmiseks vajalik.

(7) Eeskirjades tuleks keskenduda heaoluprobleemidele intensiivsetes põllumajandustootmise süsteemides. Selleks, et vältida ebaproportsionaalsete meetmete rakendamist väikeste kanakarjade pidamisele, tuleks kindlaks määrata käesoleva direktiivi kohaldamise alammäär.

(8) Lisaks tuleks teatavad ekstensiivsed tootmissüsteemid käesoleva direktiivi teatavatest erinõuetest vabastada. Sellised vabastused peaksid põhinema viidetel vabapidamiskanadele komisjoni 5. juuni 1991. aasta määruses (EMÜ) nr 1538/91, millega kehtestatakse määruse (EMÜ) nr 1906/90 (teatavate kodulinnuliha turustusnormide kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad.[8]

(9) Oluliseks tuleb pidada kanade eest hoolitsevate inimeste teavitamist asjakohastest loomade heaolunõuetest ning neile sobiva koolituse korraldamist.

(10) Eeskirjade kehtestamisel lihakanade kaitseks tuleks tasakaalustatult arvesse võtta loomade tervishoiu ja heaolu, majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste ning keskkonnamõju erinevaid aspekte.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomade tervishoidu ja heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks[9], luuakse raamistik ametlikele kontrollidele, sealhulgas tagatakse vastavus näiteks selliste loomade heaolu käsitlevate eeskirjadega nagu käesoleva direktiivi sätted. Lisaks on selles määruses sätestatud liikmesriikide kohustus esitada aastaaruandeid, mis käsitlevad mitmeaastaste siseriiklike kontrollimiskavade rakendamist, sealhulgas läbiviidud kontrollide ja auditite tulemusi.

(12) Erinevates liikmesriikides on juba kasutusel mitmesugused vabatahtlikud loomade heaolustandarditel ja muudel parameetritel põhinevad kanaliha märgistamise süsteemid.

(13) Selliste vabatahtlike märgistussüsteemide kasutamisest saadud kogemuste valguses on asjakohane, et komisjon esitab aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele; aruanne käsitleb ka nimetatud süsteemi võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

(14) On asjakohane, et komisjon esitab uutel teaduslikel tõenditel põhineva aruande, milles käsitletakse lihakanade, sealhulgas lihakanade paljunduskarja heaolu täiendavat parandamist edasise uurimistöö ja praktiliste kogemuste valguses, pöörates erilist tähelepanu nendele aspektidele, mida käesolev direktiiv ei hõlma. Selles aruandes tuleks eriti kaaluda geneetiliste parameetrite mõju lihakanade tuvastatud puudustele, mis põhjustavad lihakanade ebapiisavat heaolu.

(15) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi sätete rikkumise korral, ning tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(16) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta kooskõlas nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusega 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused[10],

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

Käesolevat direktiivi kohaldatakse lihakanadele.

Käesolevad direktiivi ei kohaldata siiski:

a) vähem kui 100 kanaga ettevõtete suhtes;

b) kanade aretuskarjakasvatuse ettevõtete suhtes;

c) haudejaamade suhtes.

Liikmesriigid võivad võtta rangemaid meetmeid käesoleva direktiiviga hõlmatud valdkonnas.

Artikkel 2 Mõisted

1. Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) omanik või pidaja - iga juriidiline või füüsiline isik, kes omab kanu või hoolitseb või vastutab nende eest püsivalt või ajutiselt;

b) pädev asutus - liikmesriigi keskasutus, mille pädevusse kuulub veterinaar- ja zootehniliste kontrollide läbiviimine, või viimase poolt antud toimingute läbiviimiseks volitatud asutus;

c) riiklik veterinaararst - veterinaararst, kellel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 854/2004 I lisa III jao IV peatüki (A)[11] kohased volitused ettenähtud ülesannete piires tegutsemiseks ja kelle määrab pädev asutus;

d) kana - liiki Gallus gallus kuuluv loom, keda peetakse liha tootmise eesmärgil;

e) ettevõte - tootmiskoht, kus kanu peetakse;

f) ettevõtte tootmisüksus - linnukasvatushoone või linnukasvatushoone eraldatud osa, kus kanakarja peetakse;

g) kasutatav ala - allapanuga kaetud ala, millele kanadel on igal ajal juurdepääs.

2. Lõike 1 punkti g „kasutatava ala“ mõistet võib muuta artiklis 9 nimetatud menetluse kohaselt, kui soovitakse lisada põrandapinda, mis pole kaetud allapanuga, kuid pakub allapanuga vähemalt võrdset heaolustandardit.

Artikkel 3 Kanapidamisele esitatavad nõuded

1. Liikmesriigid tagavad omaniku või pidaja vastavuse I lisas esitatud nõuetele.

2. Liikmesriigid tagavad, et kanade loomkoormus ettevõttes või ettevõtte üksikutes tootmisüksustes ei ületa 30 kg eluskaalu kasutatava ala ühe ruutmeetri kohta („loomkoormus“).

3. Lõike 2 erandina võib liikmesriik ette näha, et ettevõtete või nende üksikute tootmisüksuste loomkoormus ei tohi ületada 38 kg eluskaalu, tingimusel et omanik või kanakasvataja vastab lisaks I lisas sätestatud nõuetele ka II lisas sätestatud nõuetele.

Selliste erandite korral tagab liikmesriik, et:

a) pädevad asutused viivad läbi III ja IV lisas sätestatud kontrolli, seiret ja järelkontrolli ja

b) tapamaja ametliku kontrollimise eest vastutav riiklik veterinaararst vastab IV lisas sätestatud nõuetele.

4. Selle artikli lõikeid 2 ja 3 ning käesoleva direktiivi I lisa punkte 6 ja 7 ei kohaldata komisjoni määruse (EMÜ) nr 1538/91 IV lisa punktides c, d või e mõeldud vabapidamisel kanade suhtes.

Artikkel 4 Kanadega tegelevate isikute väljaõpe ja juhendamine

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) omanikele või pidajatele ja nende poolt kanade eest hoolitsema või kanu püüdma ja laadima palgatud või kaasatud isikutele antakse:

i) juhiseid ja suuniseid loomade heaolu käsitlevate asjakohaste nõuete osas, sealhulgas ettevõtetes toimuvale tapmisele esitatavate nõuete osas ja

ii) piisav väljaõpe nende ülesannete täitmiseks.

b) asjakohased koolitused on punktis a nimetatud isikutele kättesaadavad.

2. Lõike 1 punktis b nimetatud koolituskursused („koolituskursused“) keskenduvad heaoluaspektidele, hõlmates eeskätt V lisas loetletud teemasid.

3. Liikmesriigid tagavad koolituskursuste kontrolli ja heakskiitmise süsteemi juurutamise. Omanikul või pidajal peab olema sertifikaat, mida liikmesriigi pädev asutus tunnustab ning mis kinnitab nimetatud koolituskursuste läbimist või sellise koolitusega võrdse praktilise kogemuse omandamist.

4. Liikmesriigid võivad tunnistada enne [1. detsembrit 2006] omandatud kogemused võrdväärseks sellistel koolituskursustel osalemisega ning väljastavad samaväärsust tõendava sertifikaadi.

5. Käesoleva artikli kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad võib vastu võtta artiklis 9 osutatud menetluse kohaselt.

A rtikkel 5 Kanaliha märgistamine

Hiljemalt kaks aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, mis käsitleb linnuliha, lihatoodete ja valmististe puhul sellise ühtlustatud kohustusliku erimärgistussüsteemi võimalikku kasutuselevõttu ühenduse tasandil, mis põhineb vastavusel loomade heaolu standarditele.

Selles aruandes kaalutakse võimalikke sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju ühenduse majanduspartneritele ja sellise märgistussüsteemi vastavust Maailma Kaubandusorganisatsiooni eeskirjadele.

Aruandele on lisatud asjakohased õigusalased ettepanekud, kus on arvestatud nimetatud kaalutlusi ning liikmesriikide vabatahtlike märgistussüsteemide kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 6 Liikmesriikide andmeesitus ja järgnev komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule

1. Hiljemalt viis aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist esitavad liikmesriigid komisjonile IV lisa punktides 1 ja 2 sätestatu kohaselt kokkuvõtte kogutud andmetest.

Nende andmete ja Euroopa Toiduohutusameti teadusliku arvamuse põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles käsitletakse geneetiliste parameetrite mõju tuvastatud puudustele, mis põhjustavad kanade ebapiisavat heaolu. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

2. Lõike 1 kohaselt esitatavate andmete vormi määrab komisjon kahe aasta jooksul pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmise kuupäeva vastavalt artiklis 9 kirjeldatud menetlusele.

Artikkel 7 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Sätestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nendest meetmetest hiljemalt [1. detsembriks 2006], samuti teatavad nad viivitamata kõikidest edaspidistest karistusi mõjutavatest muudatustest.

Artikkel 8 Rakendusvolitused

1 . Käesoleva direktiivi ühtse rakendamise tagamiseks vajalikud meetmed võib vastu võtta vastavalt artiklis 9 kirjeldatud menetlusele. Artiklis 9 kirjeldatud menetluse kohaselt tuleks eelkõige vastu võtta IV lisa punktis 4 sätestatud punktisüsteemi kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad.

2. Lisasid võib muuta vastavalt artiklis 9 kirjeldatud menetlusele.

Artikkel 9 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab toiduahela ja loomatervishoiu alaline komitee (edaspidi „komitee“).

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EMÜ artikleid 5 ja 7 ning otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud ajavahemiku pikkuseks määratakse kolm kuud.

Artikkel 10 Ülevõtmine siseriiklikkusse õigusse

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiiviga vastavuse saavutamiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt [1. detsembriks 2006]. Nad edastavad viivitamata komisjonile nimetatud sätete teksti ning nende sätete ja direktiivi vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 11 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA

KÕIKIDE ETTEVÕTETE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

(vastavalt artiklis 3 viidatule)

Jooturid

1. Jooturid paigaldatakse ja neid hooldatakse nii, et vee mahasattumine on välistatud.

Söötmine

2. Sööt on pidevalt kättesaadav ning seda ei tohi kanadelt ära võtta rohkem kui 12 tundi enne kavandatud tapmist.

Allapanu

3. Kõikidel kanadel on pidev ligipääs allapanule, mille pealispind on kuiv ja pude.

Ventilatsioon ja küte

4. Ventilatsioon on piisav ülekuumenemise vältimiseks ning vajadusel koos küttesüsteemiga niiskuse eemaldamiseks.

Müra

5. Mürataset vähendatakse miinimumini. Ventilaatorid, söötmis- või muud seadmed ehitatakse, paigaldatakse, hoitakse töös ja korras nii, et nad tekitaksid võimalikult vähe müra.

Valgustus

6. Kõikides hoonetes on valgustustugevus mõõdetuna linnu silmakõrgusel vähemalt 20 luksi päevavalgusperioodil, valgustatud on kogu põrandapind. Seda valgustustugevust võib veterinaararsti soovitusel ajutiselt vähendada.

7. Kanade valgustuse 24-tunnine rütm tuleb sisse seada kolme päeva jooksul pärast kanade hoonesse paigutamist ning see võib lõppeda mitte rohkem kui kolm päeva enne kavandatud tapmist, kusjuures pimedusperioodide kogupikkus peab olema vähemalt 8 tundi ning ühe katkematu pimedusperioodi pikkus vähemalt 4 tundi.

Kontrollimine

8. Kõiki ettevõttes peetavaid kanu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Pidaja poolt sisseviidud kord tagab kanu kontrolliva isiku möödumise kõikidest kanadest mitte rohkem kui kolme meetri kauguselt.

9. Tõsiselt vigastatud või halva tervise tundemärkidega kanad, kellel on käimisraskused, raskekujuline astsiit või tõsine väärareng ning kes seetõttu tõenäoliselt kannatavad, saavad asjakohast ravi või tapetakse viivitamata.

Puhastamine

10. Kanadega kokkupuutuvad hoone osad, seadmed ja riistad puhastatakse põhjalikult ja desinfitseeritakse iga kord pärast tühjendamist, enne uue karja tootmisüksusesse sissetoomist.

Arvepidamine

11. Lisaks direktiivi 98/58/EÜ lisa punkti 5 kohasele arvepidamisele registreerib omanik või pidaja ettevõtte iga tootmisüksuse kohta järgmised andmed:

a) sissetoodud kanade arv;

b) kanade päritolu;

c) sööda tarnekuupäev, selle kogus ja liik;

d) ravi ja veterinaarravi;

e) päevane suremus koos põhjustega, kui need on teada;

f) hoone ööpäevased temperatuurid (maksimaalne ja minimaalne);

g) kanade keskmine kaal tapale saatmisel;

h) tapale saadetud ning tapamajja jõudmise ajaks surnud kanade arv.

Neid andmeid säilitatakse vähemalt kolm aastat ning need tehakse kättesaadavaks pädevale asutusele kontrolli ajal või kui ta seda muidu nõuab.

Kirurgilised sekkumised

12. Keelatud on kõik kirurgilised sekkumised, mis pole tehtud ravi või diagnoosimise eesmärgil ning mille tulemuseks on tundlike kehaosade vigastamine või kaotus või luustiku struktuuri muutmine.

Sulgede nokkimise ja kannibalismi vältimiseks võivad liikmesriigid siiski lubada noka lühendamist, kui seda teeb kvalifitseeritud personal alla 10 päeva vanustele tibudele. Lisaks võivad liikmesriigid lubada kukkede kastreerimist. Kastreerimise tohivad läbi viia üksnes pädeva asutuse poolt heakskiidetud erikoolituse saanud isikud veterinaararsti järelevalve all.

II LISA

KÕRGEMA LOOMKOORMUSE KASUTAMISELE KEHTIVAD NÕUDED

(vastavalt artikli 3 lõikes 3 viidatule)

Teatamine ja dokumenteerimine

1. Kui omanik või pidaja kavatseb kasutada loomkoormust, mis on üle 30 kg eluskaalu, teatab ta sellest pädevale asutusele.

Sellele teatele lisatakse dokument punktis 2 nõutud dokumentatsiooni sisukokkuvõttega. Ettevõtte veterinaararst kinnitab selle teate oma allkirjaga. Antud kinnitus ei vabasta aga omanikku või pidajat ühestki käesolevast direktiivist tulenevast juriidilisest kohustusest.

2. Omanik või pidaja säilitab ning hoiab ettevõttes kättesaadavana tootmissüsteeme üksikasjalikult kirjeldava tervikliku dokumentatsiooni. Eeskätt sisaldab see järgmist teavet:

a) ettevõtte ja selle seadmete tehnilised üksikasjad:

i) ettevõtte plaan, millele on märgitud kanade poolt hõivatud pindala suurus;

ii) ventilatsioon, jahutus- ja küttesüsteem, kaasa arvatud nende paigutus, ventilatsiooniplaan selliste täpsustatud õhu kvaliteedi sihtparameetritega nagu õhuvool, õhukiirus ja temperatuur;

iii) söötmis- ja jootmissüsteemid ning nende paigutus;

iv) häiresüsteemid ja elektrikatkestuse puhul kasutatavad varusüsteemid;

v) põranda tüüp ja tavaliselt kasutatav allapanu;

b) tootmisülesanded;

c) töökorraldus:

i) kanade eest hoolitsevate isikute arv, samuti nende kontaktandmed hädaolukorra jaoks;

ii) omaniku või pidaja ning teiste kanade eest hoolitsevate isikute kvalifikatsioon;

iii) kanade ja sööda tarnijad;

iv) ettevõtte veterinaararst;

v) kontrolliplaan ning ettevõtte igapäevase töökorralduse raames kasutatavad menetlused, sealhulgas tapmisprotseduur;

vi) kontrolliplaan ning tehniliste seadmete hooldusplaan;

vii) tühjendamisprotseduurid, sealhulgas püüdmine;

viii) puhastamise ja desinfitseerimise protseduurid;

ix) hädaolukorra lahendamise plaan elektrikatkestuse puhul.

Dokumentatsioon tehakse pädevale asutusele selle taotluse korral kättesaadavaks ning seda tuleb kaasajastada. Eelkõige registreeritakse ventilatsiooni- ja häiresüsteemi tehniline kontroll.

Omanik või pidaja teatab pädevale asutusele tarbetu viivituseta igast kirjeldatud ettevõttes, seadmes või menetluses tehtud muudatusest.

Nõuded ettevõttele ja personalile

3. Omanik või pidaja tagab, et ettevõtte kõikidesse tootmisüksustesse on paigaldatud ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemid, mis on kavandatud, valmistatud ja mida kasutatakse selliselt, et:

a) kanade peade kõrgusel mõõdetuna NH3 kontsentratsioon ei ületa 20 ppm ja CO2 kontsentratsioon ei ületa 3000 ppm;

b) kui varjus mõõdetud välistemperatuur on üle 30° C, ei ületa sisetemperatuur välistemperatuuri rohkem kui 3° C võrra;

c) kui välistemperatuur on alla 10° C, ei ületa suhteline õhuniiskus ettevõtte tootmisüksuse siseruumis 70 %.

Ventilatsiooni-, kütte- ja jahutussüsteemi kontrollitakse punkti 2 alapunktis c nõutud dokumentatsioonis osutatud ajavahemike järel.

Seire ja registreerimine ettevõttes

4. Omanik või pidaja teostab ettevõtte kõikide tootmisüksuste seiret ning registreerib järgmised muutujad:

a) ettevõtte kõikides tootmisüksustes olev temperatuur ja suhteline niiskus, mida kontrollitakse ja registreeritakse reeglipäraselt;

b) kanade igapäevane veetarbimine ettevõtte kõikides tootmisüksustes.

Omanik või pidaja säilitab need andmed vähemalt kolm aastat ning teeb need pädevale asutusele kättesaadavaks kontrolli ajal või kui pädev asutus seda muidu soovib.

III LISA

KONTROLL JA PUUDUSTE JÄRELKONTROLL ETTEVÕTTES KÕRGEMA LOOMKOORMUSE KASUTAMISE KORRAL

(vastavalt artikli 3 lõikes 3 viidatule)

1. Pädev asutus viib läbi kontrollimisi, et teha kindlaks, kas:

a) asjakohase ettevõtte või üksiku tootmisüksuse seadmed ja töökorraldus suudavad tagada piisavat heaolutaset;

b) karja suuruse ja suremuse registreeritud näitajad on usutavad;

c) kas lisaks I lisa nõuetele järgitakse ka II lisas sätestatud nõudeid.

Eriti kontrollib pädev asutus iga sellist ettevõtet, mille kohta ta on saanud IV lisa punkti 3 kohase teate, milles osutatakse tõsisele puudusele või milles osutatakse puudusele, millele eelmises teates on juba tähelepanu juhitud.

Mittevastavuse korral kasutatav menetlus

2. Käesoleva lisa punkti 1 kohase kontrolli põhjal, kui sellega on kindlaks tehtud, et II lisas sätestatud nõudeid ei ole täidetud, või IV lisa punktile 3 vastava teate põhjal, võib pädev asutus nõuda omanikult või pidajalt nende ettevõttes valitsevate tegurite kõrvaldamist, mis tõenäoliselt on aidanud kaasa registreeritud puuduste tekkimisele. Sellisel juhul peab omanik või pidaja esitama tegevuskava, mille kinnitab oma allkirjaga ettevõtte veterinaararst.

Kui kontrolli käigus selgitatakse välja, et II lisas sätestatud nõuded ei ole täidetud või kui on saadud IV lisa punkti 3 kohane teade, milles osutatakse tõsisele puudusele, või kui sama ettevõtte kohta saadakse teine teade puuduse kohta, millest varem on juba teatatud, võib pädev asutus anda lisaks korralduse maksimaalse loomkoormuse vähendamiseks asjakohases ettevõttes või ettevõtte tootmisüksustes puuduse parandamiseks vajalikus ulatuses, mis tavaliselt tähendab 30 kuni 38 kg eluskaaluga loomkoormust. Pädev asutus teatab omanikule või pidajale tehtud otsusest, eelkõige vähendatud loomkoormuse kehtima hakkamise ajast.

Ent pädev asutus võib otsustada loomkoormust mitte vähendada, kui omanik või pidaja esitab piisava selgituse puuduse erakorralise iseloomu kohta või näitab, et selle põhjused jäävad tema kontrolli alt välja. Sellisel juhul tuleb omanikul või pidajal tõestada, et puuduse kordumise vältimiseks on sellest teatatud olulistele isikutele, nagu näiteks haudejaama operaatorile või söödamaterjali tarnijale.

3. Ettevõtte omanik või pidaja võib nõuda punkti 2 kohase maksimaalse loomkoormuse vähendamise korralduse läbivaatamist, kui

a) kaks eelmist karja on vastanud IV lisa punktis 3 sätestatud arvnäitajatele ja

b) ettevõtte veterinaararst on andnud taotlusele oma pooldava arvamuse.

Pädev asutus teeb otsuse taotluse kohta ettevõtte kontrollimise põhjal, kus hinnatakse ka II lisa punktide 1 ja 2 kohaselt esitatud dokumentatsiooni.

IV LISA

SEIRE JA JÄRELKONTROLL TAPAMAJAS

(vastavalt artikli 3 lõikes 3, artikli 6 lõikes 1 ja artikli 8 lõikes 1 viidatule)

1. Tapamajas kontrollitakse riikliku veterinaararsti järelevalve all igast partiist vähemalt 200 kanast koosneval valimil jalapadjandi dermatiidi esinemist, mida hinnatakse vastavalt punktis 4 sätestatule.

Partii saatedokumentidesse märgitud suremus ning tapamajja saabumise ajaks surnud kanade arv registreeritakse, märkides, millise ettevõtte ja ettevõtte tootmisüksuse kohta see käib. Suremus hõlmab kõiki väljapraagitud linde.

2. Riiklik veterinaararst hindab tapajärgse kontrolli tulemusi, et selgitada välja teisi võimalikke ebapiisavate heaolutingimuste tunnuseid päritoluettevõttes või päritolutootmisüksuses.

3. Kui päritoluettevõtte või päritolutootmisüksuse tabelis 1 sätestatud suremuse või jalapadjandi dermatiidi lubatav tase on ületatud, teatab riiklik veterinaararst sellest päritoluettevõtte omanikule või pidajale, ettevõtte veterinaararstile ja pädevale asutusele.

Riiklik veterinaararst teatab ka ettevõtte omanikule või pidajale, ettevõtte veterinaararstile ja pädevale asutusele sellest, kui punktis 2 ettenähtud hindamise käigus on avastatud ettevõttes puudusi või kui suremus transpordi ajal ületab 0,5 %.

Tabel 1:

Aspekt | Hindamispunktid või protsendid |

Jalapadjandi dermatiit | 50 punkti |

Suremus (ettevõttes) | 1 % pluss 0,06 % korrutatud karja tapavanusega päevades |

4. Jalapadjandi dermatiidi punktide arv määratakse kindlaks vastavalt käesolevale punktile. Käesoleva punkti sätete kohaselt kontrollitakse iga linnu ühte jalga ning kontrolli tulemused märgitakse ühte kolmest järgmisest rühmast:

0. rühm: jalapadjandi kahjustused puuduvad;

1. rühm: jalapadjandi pisikahjustused;

2. rühm: jalapadjandi tõsised kahjustused.

0. rühma kuuluvate jalgade arv punktisummat ei mõjuta. 1. rühma kuuluvate jalgade arv korrutatakse 0,5-ga ja 2. rühma kuuluvate jalgade arv korrutatakse 2-ga ning tulemused liidetakse. Saadud kogusumma jagatakse valimi suurusega ning korrutatakse 100-ga.

V LISA

KOOLITUS

(vastavalt artikli 4 punktis 2 viidatule)

Artikli 4 lõike 1 punktis b nimetatud koolituskursused hõlmavad vähemalt kanade kaitset käsitlevaid ühenduse õigusakte ning eriti järgmist:

a) I ja II lisa;

b) füsioloogia, eriti jootmis- ja söötmisvajadused, loomade käitumine ja stressi mõiste;

c) kanade kohtlemise praktilised aspektid, sealhulgas nende püüdmine ja transport;

d) kanade vältimatu abi, hädatapmine ja väljapraakimine.[pic][pic][pic]

[1] EL-15s oli 2001. ja 2002. aastal vastavalt 4,59 ja 4,485 miljardit (broileri) tibu (allikas Euroopa Komisjon, Eurostat).

[2] ELT C […] […], lk .

[3] ELT C […] […], lk .

[4] ELT C […] […], lk .

[5] ELT C […] […], lk .

[6] ELT L 221, 8.8.1998, lk 23. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003, (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[7] ELT L 323, 17.11.1978, lk 14.

[8] ELT L 143, 7.6.1991, lk 11. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 814/2004 (ELT L 153, 30.4.2004, lk 1); parandatud versioon (ELT L 231, 30.6.2004, lk 3).

[9] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1; parandatud versioon (ELT L 191, 28.5.2004, lk 1).

[10] ELT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[11] ELT L 139, 30.4.2004, lk 206; parandatud versioon (ELT L 226, 25.6.2004, lk 83).