Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta /* KOM/2005/0210 lõplik - COD 2005/0098 */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel, 25.05.2005 KOM(2005) 210 lõplik 2005/0098 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta (esitanud komisjon) SELETUSKIRI ettepaneku põhjus ja eesmärk Euroopa Meresõiduohutuse Ametile („amet“)[1] anti naftareostuse vastaste abinõude osas uusi ülesandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega nr 724/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, millega luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet. Arvestades ametil naftareostuse vastaste abinõude eest lasuva vastutuse pikaajalist iseloomu, sõltub sellega seonduvate ülesannete tõhus ja põhjalik täitmine mitmeaastasel kulukohustusel põhinevatest asjaomastest rahalistest tagatistest. Seetõttu kehtestatakse käesoleva seadusandliku ettepanekuga seitsmele aastale jaotatava mitmeaastase kulukohustuse alusel ameti uute ülesannete täitmise rahastamiseks eraldatava ühenduse panuse suurus ja sellega seonduvad menetlused. Käesolev ettepanek on lülitatud komisjoni 2005. aasta tööprogrammi. Kavandatud meetme põhjendus ja üldkontekst 1999. aasta detsembris naftatankeriga ERIKA toimunud suure laevaõnnetuse ja sellest tulenenud ulatusliku naftareostuse tulemusena loodi 2002. aastal amet, mille ülesanne on osutada liikmesriikidele ja komisjonile teaduslikku ja tehnilist abi kõrgel, ühtlasel ja tulemuslikul tasemel meresõiduohutuse tagamiseks ja laevareostuse vältimiseks. Hilisem, naftatankeriga PRESTIGE toimunud õnnetusest põhjustatud naftareostus osutus laevade põhjustatud reostuse vastaste konkreetsete meetmete väljatöötamise seisukohalt pöördelise tähtsusega sündmuseks. Tegelikult näitasid need kaks laevaõnnetust, et üksikute liikmesriikide tasandil olemasolev asjakohane reageerimissuutlikkus on suuremate reostuste korral kiirete ja tulemuslike vastumeetmete rakendamiseks ebapiisav ja et tuleb eraldada täiendavaid vahendeid. Seda arvestades määrati ametile määrusega (EÜ) nr 724/2004 ühenduses aset leidva laevareostuse vastaste meetmete osas konkreetsed kohustused. Kõnesoleva määruse kohaselt peab amet juhusliku või tahtliku laevareostuse korral osutama liikmesriikidele ja komisjonile teaduslikku ja tehnilist abi ning eelkõige toetama liikmesriikide taotlusel kuluefektiivsel moel nende reostustõrjemehhanisme. Loomaks üldist raamistikku oma naftareostuse ärahoidmise ja tõrje alasele tegevusele ja vastavalt määruse sätetele võttis amet 2004. aasta oktoobris vastu naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje tegevuskava („tegevuskava“)[2]. Tegevuskavas määratletakse meetmed, mida amet nende aluseks oleva määruse kontekstis kavatseb kohaldada, seda nii naftareostuse korral võetavate meetmete, spetsiaalsete reostustõrjelaevade kui ka tulemuslike reostustõrjeoperatsioonide käivitamiseks valmisoleku osas. Eelkõige on tegevuskava eesmärk tagada ameti käsutuses olevate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine. 1. Ameti reostustõrjemeetmed Ameti reostustõrjetegevus hõlmab eeskätt järgmist kolme valdkonda: (a) Teave Naftareostuse vastaste meetmete tulemuslikkuse hindamiseks ja parandamiseks kavatseb amet koguda, analüüsida ja levitada naftareostuse vastaseid meetmeid käsitlevat teavet ja asjakohaseid parimaid tegevustavasid, võtteid ning uuendusi. Vastav teave korrastatakse lõppkokkuvõttes niinimetatud teadmistekeskuse raames, mille eesmärgiks on valmisolek ja ennetav reostustõrje. (b) Koostöö ja koordineerimine Komisjoni asjaomaste talituste taotlusel annab amet neile teaduslikku ja tehnilist abi parimate tegevustavade levitamisel ja erinevate piirkondlike lepingute poolsete vaatlejate vahetamisel[3]. (c) Operatiivabi Liikmesriigid, kellel on tegemist suure, nende riikide suutlikkust ja reostustõrjevõimsusi ületava naftareostusega, võivad lisaks oma reostustõrjemehhanismidele taotleda ametilt täiendavaid võimsusi merre sattunud nafta kogumiseks. Amet võib ka piirkondlike lepete ja rahvusvaheliste õppuste raames osaleda ühistes naftareostuse likvideerimise meetmetes. Nimetatud täiendavaid vahendeid eraldab amet nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom[4] kehtestatud ühenduse mehhanismi kaudu, mis on ette nähtud tugevdatud koostöö soodustamiseks kodanikukaitse abimissioonidel. Sellega seoses läbiviidavate operatsioonide ja pakutavate vahendite eest vastutab taotlust esitav liikmesriik. Operatiivabi jaoks on välja valitud eelkõige neli piirkonda – Läänemeri, La Manche’i läänesuudme lähised, Atlandi ookeani rannik ja Vahemeri (eeskätt Mustalt merelt tulevate tanklaevade liikumismarsruudi alad), kuhu amet edaspidi paigutab reostustõrjelaevad, kusjuures samamoodi võidakse abistada ka muid abi vajavaid piirkondi. Selleks, et pakkuda asjakohaseid naftareostustõrjelaevu konkurentsivõimelise hinnaga, otsustas amet sõlmida laevade pikaajaliseks prahtimiseks avariiprahtimislepingud laevaettevõtjatega, kellel on piisava võimsusega aluseid, mida saab kohandada naftareostuse tõrjeks ja mis oleksid igas prioriteetses piirkonnas vähemalt kolme aasta jooksul kasutusvalmis (valvelaevad). Mõnelt liikmesriigilt abitaotluse saamisel tuleb selliste laevade tavapärane äriline tegevus katkestada ja saata need abi vajavasse piirkonda. Kolmeaastast ajavahemikku peetakse vajalikuks eelkõige asjakohastesse pardaseadmetesse tehtavate rahaliste investeeringute katmiseks, mistõttu seda loetakse kõige tasuvamaks lahenduseks. Energeetika ja transpordi peadirektoraadi tellitud naftareostustõrje võimsusi käsitleva uuringu[5] kohaselt toetas sellist lahendust ka tankeriomanike reostustõrje rahvusvaheline föderatsioon (International Tanker Owners Pollution Federation). 2. Reostustõrjemeetmete rahastamise vahendid Ameti reostustõrjemeetmete rakendamise ulatuse ja iseloomu määrab rahaliste vahendite olemasolu. 2005. aastaks on eelarvepädevad institutsioonid eraldanud 17,8 miljoni euro suuruse summa. 2006. aasta eelarveassigneeringutes tuleb ette näha veel 9 miljonit eurot (lisaks 2006. aasta tegevusstrateegias reostustõrjemeetmeteks juba ette nähtud 20 miljonile eurole), millest 6 miljonit eurot määratakse nelja-aastase lepingu jaoks, mis käsitleb valvelaeva, mida kasutatakse ohtlike ja mürkainetega (HNS – hazardous and noxious substances, vt allpool 3. jao punkt a) seotud avariide likvideerimiseks, ning 3 miljonit eorot määratakse satelliitfotode teeninduskeskuse sisseseadmiseks. Kõnealuse assigneeringu tegemine otsustatakse kehtiva eelarvemenetluse kohaselt. Arvestades, milliseid kestvaid kahjustusi võib põhjustada suur naftareostus, on äärmiselt tähtis tugevdada veelgi Euroopa suutlikkust naftareostustõrje alal, võideldes naftareostusega ja leevendades selle tagajärgi sujuval, põhjalikul ja tulemuslikul viisil. Operatiivse naftareostustõrje korraldamiseks peab amet juba lähiajal tuginema tegevuskavas kirjeldatud praegustele reostustõrjemeetmetele ja saama täiendavaid vahendeid, et täiustada ja maksimeerida merre sattunud nafta üldist kokkukogumist Euroopa vetest. Viimaste hinnangute kohaselt tuleb reageerimisvõimsusi veelgi tugevdada teatud piirkondades, kus kiiret sekkumist võivad takistada pikad vahemaad, selleks vajatakse aga täiendavalt naftatõrjelaevu ja seadmeid. Nafta mehhaaniline kokkukogumine merel ei ole siiski ainus reageerimisvõime suurendamise abinõu. Üheks arendamist vajavaks valdkonnaks on õhuseire vahendite ja varustuse täiustamine, mille abil saab reostust avastada ja tõrjuda ning saastamisvastaste eeskirjade rikkumist ära hoida. Lisaks võib satelliitfotode kasutamine täiendada praegust lennukitelt toimuvat seiret ja jälgimist. Seepärast tasub ametil uurida liikmesriikide ja komisjoni satelliitfotodega varustamise võimalusi ning moodustada selleks satelliitfotode teeninduskeskus, mis aitab ebaseaduslikke naftaheiteid ja juhuslikke naftalekkeid avastada, jälgida ning likvideerida. Sama tähtis on välja töötada ka ohtlike ja mürkainetega seotud juhtumite lahendamise meetmed lähtuvalt nimetatud ainetega toimuva merekaubanduse ja vastavate lastidega seotud ohtude hindamisest. Arvestades, et ameti vastutus naftareostuse tõrje eest on pikaajalise iseloomuga, tuleb alustada pikaajaliste investeeringutega, et tagada reostustõrje piisavad rahalised vahendid ja tagatised, mis alandaksid pikemaajaliste lepingute sõlmimisega seotud kulusid. Euroopa Parlament nõustus sellise lähenemisega. Oma 21. aprilli 2004. aasta resolutsioonis meresõiduohutuse parandamise kohta tervitas parlament asjaolu, et amet on pandud reostustõrje operatiivtöö eest vastutama, ja rõhutas selle ülesande täitmiseks vajalike rahasummade eraldamise tähtsust. Seega tuleb üleeuroopalisel tasandil tõhusa ja jätkusuutliku naftareostuse vastase tegevuse tagamiseks anda ameti saastamisvastaste ülesannete finantseerimiseks vajalikud rahalised tagatised ja kindlustada kuluefektiivsus selliste ülesannetega seotud kulude katmise mitmeaastase programmi abil. Seetõttu usub komisjon vajadusse näha ette uue finantsperspektiivi kohane mitmeaastane finantspakett, mis lülitatakse ühenduse eelarvesse ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2013. Seoses sellega teeb komisjon ettepaneku eraldada võrdlusperioodiks summa suurusega 154 miljonit eurot (vt lisa). Igaks aastaks eraldatavad summad kinnitavad eelarvemenetluse kohaselt eelarvepädevad institutsioonid. 3. Reostustõrjemeetmete mitmeaastane rahastamine Kõnealune summa peaks katma ameti kolme tegevusvaldkonda, mis on nimetatud eespool punktis 1. Valdkondadele eraldatavad soovituslikud summad lähtuvad järgmistest hinnangutest: (a) Operatiivabi Valvelaevad Aastatel 2005–2007 peab amet saavutama minimaalse suutlikkuse liikmesriikidele „täiendavate vahenditega“ operatiivabi andmiseks vastavalt määrusele (EÜ) nr 724/2004. Nagu eespool öeldud, pannakse põhirõhk valve-naftatõrjelaevade süsteemi ja satelliitfotode teeninduskeskuse loomisele. Kogu meetmete ahela täiustamiseks tuleb ametil tegelda ka muude raskete küsimustega, näiteks õhuseire ja kokku kogutud nafta kõrvaldamisega. Mitmeaastase naftareostustõrje programmi eelarveprognooside aluseks on 2005. ja 2006. aastal käivitatavad meetmed. Mitmeaastane programm käivitub küll 2007. aastast, kuid 2005. ja 2006. aasta tegevuskaval on sellele otsene mõju, kuna sel ajal sõlmitud lepingud kehtivad edasi ja neid tuleb mitmeaastase programmi kestuse ajal uuendada. Valve-naftatõrjelaevade lepingud sõlmitakse esmakordselt 2005. aastal pakkumiskutsele järgneva piiratud pakkumismenetluse teel[6]. Amet kavatseb sõlmida lepingud 2005. aasta lõpuks, eraldades selleks tegevuskavas osutatud summad. 2005. aasta lõpuks on tegelikult vajaminevad summad teada, misjärel võib tegevuskavas toodud andmeid vajaduse korral korrigeerida. Kuna nimetatud lepingute kehtivusaeg on kolm aastat, tuleb selle tähtaja lõppedes lepingutingimused üle vaadata. 2006. aastal algab valvelaevalepingute teine etapp. Kolmeaastaste lepingute sõlmimiseks ja järgnevaks lepingute uuendamiseks ettenähtud summad on samasugused nagu 2005. aastal. Kõigi piirkondade hõlmamiseks peab amet 2007. aastal, kui Rumeenia ja Bulgaaria saavad Euroopa Liidu täisliikmeks, pidama läbirääkimisi ka Musta mere valvekorralduse üle. 2008. aastal (lepingutähtaegade lõppedes ja hiljem iga kolme aasta järel) tuleb taas teha märkimisväärseid investeeringuid järgmistel põhjustel: - sama ala jätkuvaks katmiseks sõlmitakse uued lepingud, mis võib tähendada uut laeva (uut lepingupoolt), mis omakorda võib vajada teistsuguseid, antud laevatüübile sobivaid seadmeid ja paigaldussüsteemi (näiteks sõltub reostuskorjetiibade pikkus laeva pikkusest), - seadmed võivad olla vananenud ja need tuleb asendada kaasaegsete (uudsete) seadmetega, - seadmed võivad olla õppustel või naftareostuse likvideerimisel viga saanud ja/või hakanud pärast nende naftareostuse likvideerimisel kasutamist mitteoptimaalselt funktsioneerima (näiteks pumbad). Lisaks seadmetele tehtavatele kuludele tuleb eraldada raha iga-aastaste jooksevkulude katteks; siia kuulub rahvusvahelistel õppustel osalemine, meeskonna väljaõpe ja laeva valmisolek (määratud tegevuspiirkonnas viibimine; nende kahjude hüvitamine, mis tulenevad ärilepingute katkemisest või kaotamisest naftareostustõrje tõttu). Ohtlike ja mürkainetega seotud avariide likvideerimiseks ettenähtud valvelaevad Tegevuskavast nähtub, et esmaülesanne on lisavõimsuste tagamine ulatuslike naftalekete puhuks ja HNSiga seotud leketega tegeldakse teises järjekorras. Tuleb märkida, et nafta ja lekkinud nafta avaldavad merekeskkonnale üsnagi ühelaadset toimet, mistõttu meetmeid saab küllalt täpselt määratleda. Samas võivad kemikaalide lekkimisel sattuda merekeskkonda paljud erinevad ained, mis käituvad seal erinevalt, seetõttu vajatakse sellisel puhul teistsuguseid täiendavaid reageerimisvõimsusi. Eelöeldust tulenevalt on HNSi tõrjeks ettenähtud laevade hankemenetlus kavandatud 2006. aastaks. Lisas toodud summad on ette nähtud sellal kehtivate lepingutega hõlmatud laevade moderniseerimiseks või vajaduse korral kolmeaastaste lepingute sõlmimiseks sobivate spetsiaalsete valvelaevade kasutamiseks. Samas muretsetakse 2006. aastal praeguse eelarvemenetluse kohaselt üks HNSi tõrjeks mõeldud valvelaev nelja-aastaseks ajavahemikuks. Osa neist summadest kulub vähemalt põhiümberkorraldustele – meeskonna päästeoperatsioonidele, tuletõrjele ja lekete peatamisele. Selleks, et täiendav kemikaalide lekete likvideerimise võime oleks ka edaspidi tagatud, tuleb lepinguid uuendada 2010. ja seejärel uuesti 2013. aastal. Satelliitfotod Üks 2006. aastaks kavandatud mahukas ettevõtmine on naftareostustõrje satelliitfotode teeninduskeskuse loomine, mis on ette nähtud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis […] laevareostuse ja nõuete rikkumisel kohaldatavate sanktsioonide kohta[7]. Nagu eespool märgitud, peaksid satelliitfotod abistama liikmesriike ja komisjoni ebaseaduslike naftaheidete ja juhuslike naftalekete korral meetmete võtmisel. Amet peab looma asjakohase infrastruktuuri ja hakkama analüüsitud satelliitfotosid ostma. Esialgse kuludehinnangu kohaselt lähevad 1 000 fotot kogu ühenduse veealade kohta maksma 1 miljon eurot aastas. Sellest summast ei piisa, kui liikmesriigid hakkavad antud teenust regulaarselt kasutama. Esimese kolmeaastase lepingu lõppemisel (2009. aastal) võib amet soovida alustada läbirääkimisi suurema arvu fotode ostmiseks, et kasutada ära satelliiditööstuses aset leidvaid positiivseid arenguid. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid peaksid saama esitada otse nimetatud keskusele taotlusi kõigi antud valdkonda puudutavate andmete saamiseks peaaegu reaalajas. Tsentraliseeritud lähenemine Euroopa tasandil võimaldab suurendada tegevuse tõhusust, muuta satelliidiandmed vahetult kättesaadavaks ja annab märkimisväärset kulude kokkuhoidu (mastaabisääst). (b) Muu tegevus Teave, koostöö ja koordineerimine See hõlmab kõiki tegevuskavas teabe, koostöö ja koordineerimisega seoses mainitud tugimeetmeid, mis on vajalikud, et täita ameti kohustust osutada liikmesriikidele ja komisjonile naftareostustõrje alal teaduslikku ja tehnilist abi. 2005. ja 2006. aastal on ette nähtud eelkõige järgmised ettevõtmised: i) piirkondlike kokkulepetega seotud korraldused, ii) parimate tegevustavade levitamine seminaridel ja konverentsidel, iii) naftareostuse tõrjel kasutatava varustuse ja HNSi lekete korral kasutatavate spetsiifiliste reostustõrjetehnikate osas toimunud uuendusi käsitlevad uuringud, ja iv) liikmesriikide situatsioonplaneerimise ja meetmete ahela täiustamine. Alates 2008. aastast pannakse suuremat rõhku reostustõrjet toetava muu tegevuse arendamisele. Sellised tegevused nagu uuendused peavad olema täielikult käivitunud, samuti tuleb alustada konkreetseid uuringuid. Meetmete ahela täiustamiseks tuleb ametil tegelda selliste probleemsete küsimustega nagu kokkukogutud nafta kõrvaldamine ja õhuseire. Järelikult vajatakse nimetatud tegevuste rahastamiseks täiendavaid eelarvevahendeid. 4. Kokkuvõte Vastavalt tegevuskavale alustas amet 2005. aastal oma ülesannete täitmist seoses naftareostuse tõrjega ning järgnevatel aastatel arendab ta seda tegevust edasi. Ilma piisavalt paindliku eelarveta on jooksvate kulukohustuste juures raske arendada lähiaastatel täiendavat tegevust. Järelikult nõuab reostustõrjetegevuse arendamine ja laiendamine pikaajalisi investeeringuid ning piisavaid rahalisi tagatisi. Seetõttu on vajalik ühenduse määrus, millega nähakse aastateks 2007–2013 ette ühenduse piisav panus ameti eelarvesse. 2005/0098 (COD) Ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 80 lõiget 2, võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[8] võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[9] võttes arvesse regioonide komitee arvamust,[10] toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, ning arvestades järgmist: 5. Määrusega (EÜ) nr 1406/2002[11] luuakse Euroopa Meresõiduohutuse Amet („amet“), mille eesmärk on meresõiduohutuse kõrge, ühtlase ja tulemusliku taseme tagamine ning laevade põhjustatud merereostuse vältimine. 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 724/2004, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1406/2002, määratakse ametile uued ülesanded laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja tõrje valdkonnas, mis on vastukajaks ühenduse vetes hiljaaegu toimunud õnnetustele, eelkõige õnnetustele naftatankeritega „Erika“ ja „Prestige“. 7. Reostamise vältimiseks ja tõrjeks seatud uute ülesannete täitmiseks võttis ameti haldusnõukogu 22. oktoobril 2004 vastu naftareostuseks valmisoleku ja reostustõrje tegevuskava, millega määratakse kindlaks ameti naftareostustõrje meetmed ja milles seatakse eesmärgiks ametile eraldatavate rahaliste vahendite optimaalne kasutamine („tegevuskava“). 8. Ameti tegevuskavas määratletud reostusvastaseid meetmeid hõlmav tegevus on seotud teabe, koostöö ja koordineerimisega ning eelkõige täiendavate reostustõrjelaevade näol liikmesriikidele osutatava operatiivabiga. 9. Ametilt liikmesriikidele täiendavate vahendite eraldamine peaks toimuma kodanikukaitse abimissioonidel, sealhulgas juhusliku merereostuse korral, kohaldatava ühenduse mehhanismi kaudu, mis kehtestati nõukogu 23. oktoobri 2003. aasta otsusega 2001/792/EÜ, Euratom[12]. 10. Selleks, et kindlustada tegevuskava põhjalikku täitmist ja praeguste reostustõrjemeetmete laiendamise kaudu naftareostuse paremat vältimist ning tõrjet, tuleks ametile tagada elujõuline ja ökonoomne rahastamissüsteem, mis on eelkõige mõeldud ametilt liikmesriikidele operatiivabi andmiseks. 11. Selleks tuleb reostustõrje ja sellega seotud muu tegevuse valdkonnas ametile usaldatud ülesannete rahastamiseks anda vajalikud rahalised tagatised mitmeaastase kulukohustuse alusel. Ühenduse iga-aastase panuse suurus tuleks määrata vastavalt kehtivale menetlusele. 12. Vastavalt uuele finantsperspektiivile peaksid reostustõrjeks eraldatavad summad hõlmama ajavahemikku 2007–2013. 13. Käesolevas määruses sätestatakse sama ajavahemiku (2007–2013) jooksul tegevuskava täitmiseks määratud võrdlussumma. 14. Kulukohustuste optimaalseks jaotamiseks ja naftareostustõrje meetmetes tehtavate muutuste arvessevõtmiseks tuleb tagada konkreetsete meetmete vajaduse pidev jälgimine, mis võimaldaks vajaduse korral iga-aastasi rahalisi kulukohustusi korrigeerida. 15. Järelikult peaks ameti haldusnõukogu eelarvelised kulukohustused tegevdirektori aruande põhjal läbi vaatama ja tegema ameti eelarves kõik vajalikud muudatused. Seetõttu tuleks määrust (EÜ) nr 1406/2002 vastavalt muuta. ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE: Artikkel 1 Määruse eesmärk Käesoleva määrusega kehtestatakse üksikasjalik kord ühenduse rahalise panuse andmiseks Euroopa Meresõiduohutuse Ameti eelarvesse, et amet saaks täita talle määratud ülesandeid laevade põhjustatud merereostuse tõrje ja sellega seotud muu tegevuse valdkonnas vastavalt määruse (EÜ) nr 1406/2002 artiklile 2. Artikkel 2 Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: (a) „amet“ – määruse (EÜ) nr 1406/2002 alusel loodud Euroopa Meresõiduohutuse Amet. (b) „piirkondlikud lepped“ – rannikuriikide vahel merereostuse korral vastastikuse abi osutamiseks sõlmitud kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud, näiteks 1974. aasta Helsingi ja 1976. aasta Barcelona konventsioon. Artikkel 3 Kohaldamisala Artiklis 1 nimetatud ühenduse rahaline panus eraldatakse ametile nende meetmete rahastamiseks, mis on seotud eelkõige: (a) naftareostustõrje parimaid tegevustavasid, töövõtteid ja uuendusi käsitleva teabe kogumise, analüüsimise ja levitamisega, (b) koostöö ja koordineerimisega ehk vastavate piirkondlike lepetega ettenähtud meetmete raames komisjoni asjaomastele talitustele teadusliku ja tehnilise abi osutamisega, (c) operatiivabiga ehk laevade põhjustatud tahtliku või juhusliku merereostuse korral vastava taotluse esitanud liikmesriikide reostustõrjemeetmete toetamisega täiendavate vahendite abil, näiteks valve-reostustõrjelaevade ja varustusega. Abi suunatakse eelkõige Läänemerele, La Manche’i läänesuudme lähistele, Atlandi ookeani rannikule ja Vahemerele, eeskätt Mustalt merelt lähtuvate tankerite liikumisteele, kuid vajadusel abistatakse ka muid abi vajavaid piirkondi. Artikkel 4 Ühenduse toetus Artiklis 3 nimetatud ülesannete täitmiseks ajavahemikuks 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2013 ettenähtud võrdlussumma on 154 miljonit eurot. Eelarvepädevad institutsioonid kinnitavad iga-aastased assigneeringud finantsperspektiividega ettenähtud piirides. Artikkel 5 Ühenduse rahaliste huvide kaitse 1. Käesoleva määruse põhjal rahastatavate meetmete täitmisel tagavad komisjon ja amet ühenduse rahaliste huvide kaitse pettuse, korruptsiooni ja muude ebaseaduslike tegevuste vastaste ennetavate meetmete kohaldamise, tõhusa kontrollimise ja ebaõigesti väljamakstud summade tagastamise abil ning eeskirjade rikkumise tuvastamise korral tulemuslike, proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramisega vastavalt nõukogu määrustele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 ja (EÜ, Euratom) nr 2185/96 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1073/1999. 2. Käesoleva määruse põhjal rahastatavate ühenduse meetmete puhul tähendab määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõikes 2 nimetatud eeskirjade rikkumine mistahes ühenduse õigusakti mõne sätte rikkumist või ettevõtte teost või tegematajätmisest tulenevat mistahes lepinguliste kohustuste täitmatajätmist, mille tulemusena kahjustati või võidi kahjustada ühenduste üldeelarvet või ühenduste hallatavaid eelarveid mõne õigustamatu kuluartikliga. Artikkel 6 Määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmine Määrust (EÜ) nr 1406/2002 muudetakse järgmiselt: (a) Artikli 10 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: „l) vaadata läbi punktis k nimetatud üksikasjaliku kava rahaline täitmine ja määruses […][13] sätestatud eelarvelised kulukohustused enne rahandusaasta algust artikli 15 lõike 2 punktis g sätestatud aruande põhjal.“ (b) Artikli 15 lõikele 2 lisatakse järgmine punkt: „g) ta esitab iga aasta 31. jaanuariks komisjonile ja haldusnõukogule ameti reostuseks valmisoleku ja reostustõrjemeetmete üksikasjaliku kava rahalise täitmise aruande ja ajakohastatud ülevaate kõigi nimetatud kava põhjal rahastatavate meetmete seisust.“ Artikkel 7 Hindamine Ametilt saadud andmete põhjal esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva määruse täitmise aruande hiljemalt neli aastat pärast määruse jõustumist. Aruandes tuuakse välja artiklis 4 nimetatud ühenduse rahalise toetuse kasutamise tulemused ajavahemikus 1. jaanuar 2007 – 31. detsember 2009 nii kulukohustuste kui ka tehtud kulude osas. Artikkel 8 Jõustumine Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides. Brüssel, […] Euroopa Parlamendi nimel nõukogu nimel president eesistuja […] […] LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT 1. NAME OF THE PROPOSAL Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on a multiannual funding for the action of the European Maritime Safety Agency in the field of response to pollution caused by ships and amending Regulation (EC) No 1406/2002. 2. ABM / ABB FRAMEWORK Policy Area(s) concerned and associated Activity/Activities: 06: Energy and Transport Inland, air and maritime transport policy; Implementation of the provisions related to pollution prevention and response activities. 3. BUDGET LINES 3.1. Budget lines (operational lines and related technical and administrative assistance lines (ex- B.A lines)) including headings: 06020203: European Maritime Safety Agency- Anti-pollution measures. 3.2. Duration of the action and of the financial impact: 7 years (from 2007 to 2013). 3.3. Budgetary characteristics ( add rows if necessary ): Budget line | Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions from applicant countries | Heading in financial perspective | 06020203 | NCE[14] | DA[15] | NO | YES | NO | No 1a Competitiveness for Growth and Employment[16] | 4. SUMMARY OF RESOURCES 4.1. Financial Resources 4.1.1. Summary of commitment appropriations (CA) and payment appropriations (PA) EUR million (to 3 decimal places) Expenditure type | Section no. | Year n 2007 | n + 1 2008 | n + 2 2009 | n + 3 2010 | n + 4 2011 | n + 5 2012 and 2013[17] | Total | Operational expenditure[18] | Commitment Appropriations (CA) | 8.1 | a | 20,000 | 19,000 | 22,500 | 25,000 | 19,000 | 48,500 | 154,000 | Payment Appropriations (PA) | b | 18,000 | 18,000 | 23,000 | 25,000 | 21,500 | 48,500 | 154,000 | Administrative expenditure within reference amount[19] | Technical & administrative assistance (NDA) | 8.2.4 | c | NA[20] | TOTAL REFERENCE AMOUNT | Commitment Appropriations | a+c | 20,000 | 19,000 | 22,500 | 25,000 | 19,000 | 48,500 | 154,000 | Payment Appropriations | b+c | 18,000 | 18,000 | 23,000 | 25,000 | 21,500 | 48,500 | 154.000 | Administrative expenditure not included in reference amount[21] | man resources and associated expenditure (NDA) | 8.2.5 | d | NA[22] | Administrative costs, other than human resources and associated costs, not included in reference amount (NDA) | 8.2.6 | e | NA[23] | Total indicative financial cost of intervention TOTAL CA including cost of Human Resources | a+c+d+e | 20,000 | 19,000 | 22,500 | 25,000 | 19,000 | 48,500 | 154,000 | TOTAL PA including cost of Human Resources | b+c+d+e | 18,000 | 18,000 | 23,000 | 25,000 | 21,500 | 48,500 | 154.000 | Co-financing details If the proposal involves co-financing by Member States, or other bodies (please specify which), an estimate of the level of this co-financing should be indicated in the table below (additional lines may be added if different bodies are foreseen for the provision of the co-financing): EUR million (to 3 decimal places) Co-financing body | Year n | n + 1 | n + 2 | n + 3 | n + 4 | n + 5 and later | Total | …………………… | f | NA[24] | TOTAL CA including co-financing | a+c+d+e+f | NA | 4.1.2. Compatibility with Financial Programming (Proposal is compatible with existing financial programming. (Proposal will entail reprogramming of the relevant heading in the financial perspective. (Proposal may require application of the provisions of the Interinstitutional Agreement[25] (i.e. flexibility instrument or revision of the financial perspective). 4.1.3. Financial impact on Revenue (Proposal has no financial implications on revenue (Proposal has financial impact – the effect on revenue is as follows: NB: All details and observations relating to the method of calculating the effect on revenue should be shown in a separate annex. EUR million (to one decimal place) Prior to action [Year n-1] | Situation following action | Total number of human resources | NA[27] | 5. CHARACTERISTICS AND OBJECTIVES Details of the context of the proposal are required in the Explanatory Memorandum. This section of the Legislative Financial Statement should include the following specific complementary information: 5.1. Need to be met in the short or long term The need to be met both in short and in a longer term is to provide the European Maritime Safety Agency (“the Agency”) with an appropriate financial security for the funding of anti-pollution tasks and ensure cost-effectiveness by way of a multi-annual programming for expenditure concerning such tasks. The overall financial envelope to be imputed on an annual basis on the Community budget (from 2007 to 2013) is of €154 million. The areas of activities and the specific needs, as well as the relevant amounts are illustrated in section 3 (a) and (b) of the explanatory memorandum and in the annex. The main beneficiaries of the proposed intervention are the Member States, since the anti-pollution actions of the Agency are primarily intended to supplement anti-pollution and preparedness mechanisms of the Member States, in particular, by adding at sea oil recovery capacity by means of additional specific anti-pollution vessels, in case of large scale oil spills that go beyond the national operational capacities and when such intervention is requested by the Member States concerned. 5.2. Value-added of Community involvement and coherence of the proposal with other financial instruments and possible synergy The severe oil spills provoked by the recent maritime accidents, in which were involved the oil tankers ERIKA and PRESTIGE, demonstrated the need for additional pollution response capacity, as well as prevention and preparedness measures at Community level in order to prevent oil spills, minimise their severe implications, while containing pollution. The anti-pollution action of the Agency is therefore designed, in particular, to supplement the national mechanisms in case of large oil spill that go beyond national capabilities, which cannot ensure a swift and efficient response to the pollution caused. The completion of the related tasks, namely the additional at sea recovery capability by means of stand-by vessels is dependent on financial security and the availability of resources on a longer term basis, through a multiannual programming for contribution from the Community budget. Considering the long-term nature of the pollution response responsibility of the Agency, the inherent expenditure and investments are not feasible through a year on year scheduling of the Community financing. It is therefore necessary to embark on long-term investments for providing adequate financial means for pollution response at European level and allow sufficient financial security for the Agency that would ensure cost-effectiveness in the negotiation for longer term contracts for stand-by vessels and thus the viability of a sustainable antipollution endeavour. The involvement of the Community is, thus, vital for the mounting of a thorough pollution response. Hence, the multiannual forecast of expenditure, for the period from 2007 to 2013 is the only way for achieving an effective Community pollution response system. An amount of € 17.8 million is allocated by the Budgetary Authority for 2005 while an amount of Є 29 million is to be allocated in the 2006 Draft Community budget, subject to a decision according to the current budgetary procedure. As stated in section 1 (c) of the Explanatory Memorandum, the additional at sea oil recovery means to be offered by the Agency to the requesting Member States will be provided through the Community framework for cooperation in the field of accidental or deliberate marine pollution established by Decision No 2850/2000/EC of the European Parliament and of the Council of 20 December 2000[28] and of the Community mechanism to facilitate reinforced cooperation in civil protection assistance interventions established by Council Decision 2001/792/EC, Euratom of 23 October 2001[29]. 5.2.1. Objectives, expected results and related indicators of the proposal in the context of the ABM framework The objectives of the proposal will substantially contribute, on the one hand, to the protection of the environment and notably the combating of pollution caused by oil spills and, on the other hand, make possible the effective implementation of the prerequisites of Regulation (EC) N° 724/2004 of the European Parliament and of the Council of 31 March 2004 amending Regulation (EC) N° 1406/2002 establishing a European Maritime Safety Agency provisions related in particular to pollution response activities. The multiannual scheduling of the contribution from the Community budget for financing, above all, the anti-pollution activities of the Agency will result in the making available for the Member States adequate intervention resources for at sea recovery of oil spills for the period as of 2007 to 2013 and strengthening the Agency’s contribution to the Community pollution response system. The success of the attainment of the objectives could be measured, in particular, by (i) the rapidity of reaching the area affected by the oil spill, (ii) the time needed for at sea recovery of the oil, (iii) the extent of the containment of the pollution, (iv) the functioning of satellite surveillance for detecting and combating pollution, and (v) the effective co-operation with involved Parties (Member States, regional agreements) in getting ready to respond successfully to an oil pollution. 5.3. Method of Implementation (indicative) Show below the method(s)[30] chosen for the implementation of the action. ٱ Centralised Management ٱ Directly by the Commission ٱIndirectly by delegation to: ٱ Executive Agencies ( Bodies set up by the Communities as referred to in art. 185 of the Financial Regulation ٱ National public-sector bodies/bodies with public-service mission ٱ Shared or decentralised management ٱ With Member states ٱ With Third countries ٱ Joint management with international organisations (please specify) Relevant comments: 6. MONITORING AND EVALUATION 6.1. Monitoring system The main indicator concerning the means and resources necessary to carry out the involved actions is the risk posed by oil spills taking into consideration the oil trade patterns in European waters, the socio-economic and environmental impact that might be caused by a large scale incident, as well as the current operational capacities of the Member States and thus their needs for additional at sea recovery capacity to be provided by the Agency. Hence, European waters have been divided in areas where the Agency’s additional capacity should be primarily focussed (see below under section 6.2.1). As regards outputs and results, the main indicators are the number of the Agency’s interventions, as well as their impact and effects. The data regarding current pollution response capacities of the Member States were collected in particular from the Community Information, System and provided by the Member States. These data will be regularly updated on the basis of information provided by the above sources. The prices of the anti-pollution stand- by vessels have been estimated on the basis of current market prices. 6.2. Evaluation 6.2.1. Ex-ante evaluation In order to fulfil the prerequisites of Regulation (EC) N° 724/2004 (see above under section 5.3) as regards anti-pollution response activities of the Agency and in particular to evaluate the status of European response preparedness, the Commission (DG TREN) commissioned a study in 2003 that was conducted by the International Tanker Owners Pollution Federation. This study, which was finalised in April 2004, presented the preparedness of Member States regarding response to pollution caused by oil spills at sea and the nature and scale of the risk posed by oil spills in European waters. Besides, the Agency organised a specific workshop on the “Oil Pollution Response in the European Union”, in June 2004, in order to address the best ways for mounting an effective oil pollution response at European level and set the priorities for action. The findings and results of both proceedings have been used as a basis for drafting the Action Plan for oil pollution preparedness and response, which was adopted by the Agency’s Administrative Board in October 2004 (see also section 2 of the Explanatory Memorandum).The Action Plan identifies the activities that the Agency intends to embark on within the context of the above Regulation, both in terms of response to an oil spill, by way of specialised anti-pollution vessels, and preparedness as a means to mounting effective response operations and is aimed also to ensure the optimum use of the financial means available to the Agency. On the basis of the current response capacity of the Member States and the current and future plans for additional response capacity, as gathered following the above consultations, the Agency conducted an extensive evaluation of the estimated cost of the different anti-pollution actions and especially of the ones related to the operational assistance (stand-by vessels) on account of: - A benchmarking for the cost of the stand-by contracts (see also section 1 (c) of the Explanatory Memorandum) that was conducted on the basis of information included in the existing contracts concluded between the Member States and shipowners for the provision of similar services and the contracts concluded for the ships involved in recent maritime accidents (ERIKA and PRESTIGE), as well as input provided by the competent authorities of a number of Member States. - Information obtained from shipyards regarding the prices of oil pollution response specialised equipment (such as pumps, booms, skimmers, grabs and “specialist” response vessels). It is worth noting, however that the prices vary considerably as a function of the types of ships, the specific equipment used for each case, the need in crew etc. The key findings of the ex-ante evaluation were as follows (see also section 1 (c) of the Explanatory Memorandum): The present pollution response capacity of the Member States should be supplemented in order to allow a prompt and effective intervention in the event of large scale oil contamination incidents and to contain and mitigate their impact. A number of areas, where the risk of major pollution is highest, were identified by reason of the most busy tanker routes and the prospects for future oil trade patterns, the socio-economic and environmental impact of a potential oil spill and the historical incidence of oil spills and their locations around Europe. These areas are: the Baltic sea, the Western approaches to the Channel, the Atlantic coast and the Mediterranean Sea (Western part and Bosporus/Black Sea). The specific needs for each region, especially in terms of the type and number of the stand-by vessels that are needed, depends on the types of traffic and the size of each area. 6.2.2. Measures taken following an intermediate/ex-post evaluation (lessons learned from similar experiences in the past) Not relevant. 6.2.3. Terms and frequency of future evaluation Ex-post evaluation is particularly crucial for the efficient allocation of commitments and for the potential adaptation of the annual financial commitments, bearing in mind that oil pollution response activities may require revision following an alteration in the needs for anti-pollution action. The Administrative Board of the Agency will be requested, thus, to review annually the budgetary commitments, on the basis of a report produced by the Executive Director, to include any necessary adjustments to the budget of the Agency. In addition, the Commission shall submit to the European Parliament and the Council, on the basis of information provided by the Agency, a report on the implementation of this proposed Regulation no later than 4 years from its entry into force. This report shall set out the results of the utilisation of the Community contribution as regards commitments and expenditure covering the period between 1 January 2007 and 31 December 2009. 7. ANTI-FRAUD MEASURES The anti-pollution activities of the Agency will be subject to the normal audit procedures foreseen by the Agency’s financial Regulation and the control of the Court of Auditors. 8. DETAILS OF RESOURCES 8.1. Objectives of the proposal in terms of their financial cost Commitment appropriations in EUR million (to 3 decimal places) 8.2.2. Description of tasks deriving from the actionNA[43] 8.2.3. Sources of human resources (statutory): NA[44] (When more than one source is stated, please indicate the number of posts originating from each of the sources) ( Posts currently allocated to the management of the programme to be replaced or extended ( Posts pre-allocated within the APS/PDB exercise for year n ( Posts to be requested in the next APS/PDB procedure ( Posts to be redeployed using existing resources within the managing service (internal redeployment) ( Posts required for year n although not foreseen in the APS/PDB exercise of the year in question 8.2.4. Other Administrative expenditure included in reference amount (XX 01 04/05 – Expenditure on administrative management) EUR million (to 3 decimal places) Budget line (number and heading) | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later | TOTAL | Other technical and administrative assistance | NA | intra muros | extra muros | Total Technical and administrative assistance | 8.2.5. Financial cost of human resources and associated costs not included in the reference amount EUR million (to 3 decimal places) Type of human resources | Year n | Year n+1 | Year n+2 | Year n+3 | Year n+4 | Year n+5 and later | Officials and temporary staff (XX 01 01) | NA[47] | Staff financed by Art XX 01 02 (auxiliary, END, contract staff, etc.) (specify budget line) | NA | Total cost of Human Resources and associated costs (NOT in reference amount) | Calculation– Officials and Temporary agents Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable Calculation– Staff financed under art. XX 01 02 Reference should be made to Point 8.2.1, if applicable 8.2.6 Other administrative expenditure not included in reference amount EUR million (to 3 decimal places) | XX 01 02 11 02 – Meetings & Conferences | NA | XX 01 02 11 03 – Committees[49] | NA | XX 01 02 11 04 – Studies & consultations | NA | XX 01 02 11 05 - Information systems | NA | 2 Total Other Management Expenditure (XX 01 02 11) | 3 Other expenditure of an administrative nature (specify including reference to budget line) | Total Administrative expenditure, other than human resources and associated costs (NOT included in reference amount) | Calculation - Other administrative expenditure not included in reference amount MÕJU HINDAMISE VORM ETTEPANEKU MÕJU ÄRIETTEVÕTETELE JA EELKÕIGE VÄIKESTELE NING KESKMISE SUURUSEGA ETTEVÕTETELE (VKE) Ettepaneku pealkiri Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti laevareostuse vastase tegevuse mitmeaastase rahastamise ja määruse (EÜ) nr 1406/2002 muutmise kohta. Dokumendi viitenumber KOM(2005) 210 lõplik Ettepanek 1. Miks on (subsidiaarsuse põhimõtet arvestades) selles valdkonnas vajalikud ühenduse õigusnormid ja millised on ettepaneku peamised eesmärgid? Ettepaneku peamine eesmärk pärast mitmeid merel toimunud õnnetusi on määrata kindlaks ühenduse panus Euroopa Meresõiduohutuse Ameti (amet) uute reostusvastaste ülesannete täitmise rahastamisse koos asjakohaste menetlustega, tehes seda seitsmeaastasele ajavahemikule (2007-2013) jagatud mitmeaastase kulukohustusena. Ühenduse õigusnormid on vajalikud, et näha ette ühenduse eelarvest ameti eelarvesse suunatava rahalise panuse üldine suurus. Seetõttu kuulub antud küsimus ühenduse ainupädevusse. Mõju ettevõtetele 2. Keda ettepanek mõjutab? - Milliseid ärivaldkondi? Laevandusfirmasid, kes opereerivad merel naftareostuse kogumiseks kasutatavate laevadega, mida võib valvelaevalepingute alusel kasutada reostustõrjel. Millise suurusega ettevõtteid (milline on väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kontsentratsioon)? Igasuguse suurusega firmasid, kes antud valdkonnas tegutsevad. - Kas selliseid firmasid leidub ühenduse mingites kindlates geograafilistes osades? Kõigis liikmesriikides peale riikide, kellel puudub merepiir. Kuid põhimõtteliselt võib iga liikmesriik olla lipuriik.
[1] Loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1406/2002, ELT L 208, 5.8.2002, lk 1; määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 1.
[2] Tegevuskava võttis vastu ameti haldusnõukogu oma 9. koosolekul, mis toimus 21. ja 22. oktoobril 2004 Lissabonis (interneti link: http://www.emsa.eu.int).
[3] Rannikuriikide vahelised kahepoolsed ja piirkondlikud lepingud (näiteks 1974. aasta Helsingi ja 1976. aasta Barcelona konventsioon) vastastikuse abi osutamiseks merereostusjuhtumite korral.
[4] ELT L 297, 15.11.2001, lk 7.
[5] Laevareostuse vastaste meetmete uuring. Aprill 2004.
[6] Vastav eelteade avaldati 22.1.2005 (ELT nr 2005/S16 – 014442).
[7] Direktiivi eelnõu on antud vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu menetlusse.
[8] ELT C [], [], lk []
[9] ELT C [], [], lk []
[10] ELT C [], [], lk []
[11] ELT L 208, 5.8.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 724/2004, ELT L 129, 29.4.2004, lk 1.
[12] ELT L 297, 15.11.2001, lk 7.
[13] Viide käesolevale määrusele.
[14] Non-compulsory expenditure.
[15] Differentiated appropriations.
[16] This classification stems from the new financial perspectives.
[17] Until 2013 for commitments appropriations and until 2014 for payments appropriations.
[18] Expenditure that does not fall under Chapter xx 01 of the Title xx concerned.
[19] Expenditure within article xx 01 04 of Title xx.
[20] Not applicable.
[21] Expenditure within chapter xx 01 other than articles xx 01 04 or xx 01 05.
[22] Not applicable.
[23] Not applicable.
[24] Not applicable.
[25] See points 19 and 24 of the Interinstitutional agreement.
[26] Additional columns should be added if necessary i.e. if the duration of the action exceeds 6 years
[27] The Human resources are covered under the separate budgetary line 06020201.
[28] OJ L 332, 28.12.2000, p.1.
[29] OJ L 297, 15.11.2001, p.7.
[30] If more than one method is indicated please provide additional details in the "Relevant comments" section of this point
[31] Add to pollution recovery capability of the requesting Member States.
[32] Add to pollution recovery capability of the requesting Member States.
[33] Add to pollution recovery capability of the requesting Member States.
[34] This amount covers the renewal of the contract for 1 HNS vessel financed under the 2006 draft budget and the renewal of the contract for another HNS vessel to be financed under the 2007 budgetary provisions.
[35] Add to pollution recovery capability of the requesting Member States.
[36] Monitoring/imagery for spills and illegal discharges.
[37] These activities are based upon the activities approved in the Action Plan Oil Pollution Preparedness and Response under the headings “information” and “cooperation and co-ordination”.
[38] The estimated amounts under this section are intended to cover, in particular, studies and consultations with different bodies, meetings and conferences in relation to anti-pollution actions, missions and information systems
[39] Cost of which is NOT covered by the reference amount
[40] The Human resources are covered under the separate budgetary line 06020201.
[41] Cost of which is NOT covered by the reference amount
[42] Cost of which is included within the reference amount
[43] Not applicable.
[44] The Human resources are covered under the separate budgetary line 06020201.
[45] Reference should be made to the specific legislative financial statement for the Executive Agency(es) concerned.
[46] Administrative expenditure within the reference amount is covered under a separate budgetary line.
[47] Administrative expenditure within the reference amount is covered under a separate budgetary line.
[48] Not applicable.
[49] Specify the type of committee and the group to which it belongs. 1.500.000 1.500.000 1.000.000 300.000 Other activities: 3.500.000 3.500.000 4.500.000 purchasa data contract renewal (2015) contract renewal (2012) Satellite Service Center 4.500.000 4.500.000 contract renewal (2015) contract renewal (2012) (two areas) 8.500.00 Atlantic Coast contract renewal (2011) Stand-by vessels: 5.000.000 HNS contract renewal (2016) HNS Upgrade (2010) 7.000.000 7.000.000 contract renewal (2015) contract renewal (2012) 2 vessels (2009)