ET

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON

Brüssel 23.5.2005

KOM(2005) 205 lõplik

 

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

1)Ettepaneku kontekst
	·Ettepaneku põhjused ja eesmärgid Käesolev ettepanek käsitleb nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004 („algmäärus“), kohaldamist Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi importi käsitleva menetluse suhtes.
	·Üldkontekst Käesolev ettepanek on seotud algmääruse rakendamisega ning tuleneb uuringutest, mis viidi läbi kooskõlas algmäärusega kehtestatud sisuliste ja protseduuriliste nõuetega.
	·Ettepaneku valdkonnas olemasolevad sätted Ettepaneku valdkonnas olemasolevad sätted puuduvad.
	·Vastavus liidu muule poliitikale ning eesmärkidele Ei kohaldata.
2)Konsulteerimine huvitatud pooltega ja mõju hindamine
	·Konsulteerimine huvitatud pooltega
	Menetlusega seotud pooltel on olnud võimalus oma huvisid uurimise ajal kaitsta kooskõlas algmääruse sätetega.
	·Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine
	Välisekspertiisiks ei olnud vajadust.
	·Mõju hindamine Käesolev ettepanek on algmääruse rakendamise tulemus. Algmäärus ei näe ette üldist mõju hindamist, kuid sisaldab täielikku loendit tingimustest, mida peab hindama.
3)Ettepaneku õiguslik külg
	·Kavandatava meetme kokkuvõte 2. juulil 2004. aastal algatas Komisjon Venemaalt ja Ukrainast pärit ammooniumnitraadi impordi vahepealse osalise läbivaatamise uuringu. Läbivaatamise eesmärk oli uurida, kas kehtivad meetmed on jätkuvalt piisavad, et avaldada vastutoimet kahju tekitanud dumpingule, sest imporditi uusi tooteliike, millel väidetavalt olid ammooniumnitraadiga samad füüsikalised omadused ja lõppkasutus. Pärast erinevate poolte poolt esitatud andmete ja olemasoleva statistika läbivaatamist leiti, et uued tooteliigid sisaldasid ammooniumnitraati, kuid ka muid aineid, mis ei muutnud toodetes sisalduva ammooniumnitraadi omadusi ja lõppkasutust. Seetõttu jõuti järeldusele, et dumpinguvastaseid meetmeid tuleb rakendada uute tooteliikide suhtes vastavalt nende ammooniumnitraadi sisaldusele. Läbivaatamise tulemusi arutati liikmeriikidega. Kakskümmend liikmesriiki toetasid ettepanekut ja kolm liikmesriiki olid selle vastu. Kaks liikmesriiki jäid erapooletuks. Seepärast tehakse ettepanek, et nõukogu võtaks vastu lisatud määruse ettepaneku, mis tuleks avaldada Euroopa Liidu Teatajas nii kiiresti kui võimalik.
	·Õiguslik alus Nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrus nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed, viimati muudetud 8. märtsi 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 461/2004.
	·Subsidiaarsuse põhimõte Ettepanek kuulub ühenduse ainupädevusse. Seetõttu subsidiaarsuse põhimõtet ei kohaldata.
	·Proportsionaalsuse põhimõte Ettepanek on proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas järgmistel põhjustel.
	Eespool nimetatud algmääruses on kirjeldatud vastavad meetmed ning see ei võimalda siseriiklike otsuseid.
	Märkust selle kohta, et ühendusel, liikmesriikide valitsustel, piirkondlikel ja kohalikel ametiasutustel, ettevõtjatel ja kodanikel lasuv finants- ja halduskoormus on minimaalne ja proportsionaalne ettepaneku eesmärgiga, ei kohaldata.
	·Vahendite valik
	Soovitatud õigusakt: määrus
	Teised vahendid ei oleks kohased, sest algmäärus ei näe alternatiivseid võimalusi ette.

4)Mõju eelarvele
	Ettepanekul puudub mõju ühenduse eelarvele.

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 658/2002, millega Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks, ja määrust (EÜ) nr 132/2001, millega kehtestatakse muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks, pärast osalist vahepealset läbivaatamist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 3

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed 1 (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 3,

võttes arvesse ettepanekut, mille esitas komisjon pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A.    MENETLUS

1.Jõus olevad meetmed

(1)Määrusega (EÜ) nr 2022/95 2 kehtestas nõukogu lõplikud dumpinguvastased tollimaksud Venemaalt pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes. Vastavalt edasisele uurimisele, milles tehti kindlaks, et tollimakse absorbeeritakse, muudeti meetmeid määrusega (EÜ) nr 663/98 3 . Pärast dumpinguvastaste tollimaksude aegumise ja vahepealse läbivaatamise taotlust vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja artikli 11 lõikele 3 kehtestati nõukogu määrusega (EÜ) nr 658/2002 4 lõplik dumpinguvastane tollimaks 47,07 eurot tonni kohta Venemaalt pärineva ning CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(2)Määrusega (EÜ) nr 132/2001 5 kehtestas nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu 33,25 eurot tonni kohta CN-koodide 3102 30 90 ja 3102 40 90 alla kuuluva ja muu hulgas Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes.

(3)Määrust (EÜ) 658/2002 ja määrust (EÜ) 132/2001 nimetatakse edaspidi „esialgseks määruseks“ ning nende määrustega kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse nimetatakse edaspidi „olemasolevateks meetmeteks“.

2.Läbivaatamise taotlus

(4)15. märtsil 2004. aastal sai komisjon taotluse vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 uurida olemasolevate meetmete rakendamist, et lisada uusi tooteliike.

(5)Taotluse esitas Euroopa Väetisetootjate Assotsiatsioon (EFMA) tootjate nimel, kes esindavad suuremat osa ühenduse ammooniumnitraadi tootmisest.

(6)Taotluses mainiti uusi tooteliike, mida määratletakse kui ammooniumnitraatväetisi, mille lämmastikusisaldus (N) on 28–33 massiprotsenti ja millele on lisatud või millele on segamisel või töötlemisel lisatud kuni 5% (k.a) P2O5 ekvivalenti (fosfortoiteelement, P) ja/või kuni 5% (k.a) K2O ekvivalenti (kaaliumtoiteelement, K). Neid tooteid kutsutakse edaspidi „taotluses nimetatud uuteks tooteliikideks“.

(7)Väideti, et taotluses nimetatud uutel tooteliikidel olid olemuslikult samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused kui vaatlusalusel tootel ning neid müüdi samade müügikanalite kaudu ja samadele lõppkasutajatele samadel eesmärkidel. Lisaks märgiti, et uued tooteliigid klassifitseeriti ühendusse importimise puhul järgmiste CN-koodide alla: 3105 10 00, 3105 20 10, 3105 20 90, 3105 51 00, 3105 59 00 ja 3105 90 91.

3.Algatamine

(8)2. juulil 2004. aastal algatas komisjon Euroopa Liidu Teatajas avaldatud algatamisteatega Venemaalt ja Ukrainast pärineva ammooniumnitraadi impordi suhtes rakendatavate dumpinguvastaste meetmete osalise vahepealse läbivaatamise vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3. Vahepealne läbivaatamine piirdus vaatlusaluse toote määratlusega.

(9)20. septembril 2004. aastal esitatud avaldusega informeeris EFMA komisjoni, et vaatlusaluse toote üks Venemaa tootja oli just alustanud taotluses mainimata uue tooteliigi tootmist, mis sisaldas üle 28% N, millele oli lisatud 6% P. Selle tõttu taotles EFMA komisjonilt lahenduste kaalumist, mis võimaldaksid sobivalt vaadelda kõiki uusi ammooniumnitraadi tooteliike N sisaldusega üle 28 massiprotsendi. Kuna algatusteade viitas „uutele tooteliikidele“ ilma nende koostist puudutavate edasiste üksikasjadeta, leiti, et algatusteade juba hõlmab nimetatud hilisemat taotlust.

(10)Mõned huvitatud pooled väitsid, et komisjon peaks muutma osalise läbivaatamise ex-officio täielikuks läbivaatamiseks arvestades asjaolusid, mis meetmete kehtestamisest alates muutunud on, kaasa arvatud turumajandusliku staatuse andmine Venemaale ning ELi laienemine kümnesse uude riiki. Siiski ei esitatud piisavalt täpset ja adekvaatset tõendusmaterjali, mis nõudnuks meetmete taseme muutmist. Seetõttu leiti, et ex-officio täielikuks vahepealseks läbivaatamiseks pole põhjust. Esiteks, Venemaale turumajandusliku staatuse andmine ei tähendanud, et asjaolud dumpingu ja üksiktootjate rikkumiste suhtes oleksid automaatsel muutunud. Ei leitud tõendeid, mis näidanuks, et dumpingumarginaal, mis arvutati Venemaa ja võrdlusriigi kulude ja hindade võrdluse alusel, oleks märkimisväärselt erinev sellest, mida on näidanud eelnevad uuringud. Teiseks, laienemine ei muutnud automaatselt dumpingu ja rikkumiste parameetreid, mis moodustavad kehtivate meetmete aluse ning ei esitatud ka usaldusväärseid tõendeid, mis põhjendanuks muudatusi selles vallas.

(11)Lisaks nõudsid mõned huvitatud pooled selgitusi, miks puudutab uuringu algatamine ka Ukrainat, arvestades, et läbivaatuse taotluses polnud mingit vihjet uute tooteliikide impordile sellest riigist. Arvestades, et vahepealne läbivaatamine piirdus vaid vaatlusaluse toote täpsustamisega, leiti, et kõik uuringu tulemused selles valdkonnas ei ole seotud ühele riigile iseloomulike asjaoludega, vaid kehtivad kogu meetmetega hõlmatud ammooniumnitraadi impordi suhtes, olenemata päritolust.

(12)Lisaks sellele leidis asjaomase toote ühenduse tootja uuringu käigus, et üks uutest tooteliikidest oli liigitatud CN-koodi 3105 90 99 alla. Osundades CN-koodidele 3105 20 90 (mida on nimetatud uuringunõudes) ja 3105 90 99, näitas uuring, et need koodid vastavad ainult väetistele, mille lämmastikusisaldus ei ületa 10% kuiva veevaba toote massis. Seetõttu jõuti järeldusele, et neid koode ei saa arvesse võtta, sest need ei hõlma a fortiori väetisi, mille lämmastikusisaldus oleks üle 28 massiprotsendi.

4.Küsimustikud

(13)Komisjon teavitas ametlikult eksportivate riikide ametkondi ja kõiki teadaolevaid huvitatud isikuid käesoleva läbivaatamise algatamisest. Küsimustikud saadeti kuueteistkümnele tootjale/eksportijale Venemaal ja ühele Ukrainas, samuti importijatele, kasutajatele, tootjatele ja asjassepuutuvatele assotsiatsioonidele ühenduses, kes olid taotluses nimetatud või muul moel komisjonile teada. Huvitatud isikutele anti võimalus edastada kirjalikult oma arvamused ja taotleda ärakuulamist algatusteates sätestatud tähtaja jooksul.

(14)Lõpetatud vastused küsimustikele saadi kahelt eksportivalt tootjalt Venemaalt ja ühelt Ukrainast ning üheteistkümnelt ühenduse tootjalt. Mitmed eksportivad tootjad, tootjad ühenduses, importijad ja asjassepuutuvad ühendused teatasid endast kui huvitatud isikutest ja saatsid oma kommentaarid. Arvestades kogu vajaliku informatsiooni ja andmete kättesaadavust, ei peetud vajalikuks sooritada kontrollkäike nende ettevõtete valdustesse, kes esitasid täielikud vastused.

5.Uurimisperiood

(15)Uurimisperiood kestis 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2004. Andmeid koguti 2000. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, et uurida vaatlusaluse toote ja uute tooteliikide müügi, impordi ja hangete arengut ühenduse turul.

B.    VAATLUSALUNE TOODE VASTAVALT ESIALGSETELE MÄÄRUSTELE

(16)Vaatlusalune toode on ammooniumnitraat, mis pärineb Venemaalt ja Ukrainast, mis kuulub CN-koodide 3102 30 90 (ammooniumnitraat, v.a vesilahustes) ja 3102 40 90 alla (ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised, lämmastikusisaldusega üle 28 massiprotsendi). Ammooniumnitraat on tahke lämmastikväetis, mida kasutatakse tavaliselt põllumajanduses. Seda toodetakse ammoniaagist ja lämmastikhappest ja tema lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi mikrogranuleeritud või granuleeritud vormis.

(17)Tuleb märkida, et vaatlusalune toode sisaldab alati anorgaanilisi aineid, mis ei ole väetised, mille olemasolu on aga vajalik, kuna need toimivad stabilisaatorina. Mõnikord võib ta väga piiratud kogustes sisaldada ka sekundaartoiteelemente ja/või mikroelemente 6 . Anorgaaniliste ainete, mis ei ole väetised, sekundaartoiteelementide ja mikroelementide olemasolu võib pidada marginaalseks ja sel puudub mõju vaatlusaluse toote tolliklassifikatsioonile. Ammooniumnitraati, mis sisaldab neid aineid ja/või toiteelemente (edaspidi „marginaalsed ained ja/või toiteelemendid“), nimetatakse selles määruses „vaatlusaluseks tooteks“.

C.    UURIMISE TULEMUSED

(18)Selleks et määrata, millised olemasolevad meetmed ei olnud enam piisavad kahju põhjustavate dumpinguhindade korvamiseks, uuriti, kas: 1) taotluses mainitud uued tooteliikidel olid samasugused keemilised ja füüsikalised omadused ja samasugune lõppkasutus kui vaadeldaval tootel; 2) olid olemas muud uued tooteliigid peale taotluses mainitute, millel olid või oleksid võinud olla samasugused keemilised ja füüsikalised omadused ja lõppkasutus kui vaadeldaval tootel; 3) eelmiste punktide all kindlaks tehtud faktide alusel oli vaja selgitada vaadeldava toote määratlust ja kirjeldust uute tingimuste valguses.

(19)Käesolevas määruses kasutatud keemiliste ja agronoomiliste kontseptsioonide määratlemiseks on kasutatud primaartoiteelementide (N, P, K), sekundaartoiteelementide (kaltsium, magneesium, naatrium ja väävel), mikroelementide (boor, koobalt, vask, raud, magneesium, molübdeen ja tsink), suure lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetiste (N üle 28%), lihtväetiste (ainult üks primaartoiteelement) ja kompleksväetiste (rohkem kui üks primaartoiteelement) määratlusi, mis on toodud määruses (EÜ) nr 2003/2003 7 (väetiste määrus).

1.Vaatlusaluse toote ja taotluses nimetatud uute tooteliikide keemilised ja füüsikalised omadused ja lõppkasutus

(20)Vaadeldavat toodet toodetakse ammoniaagist (NH3) ja lämmastikhappest (HNO3), mille reageerimisel saadakse ammooniumnitraat (NH4NO3, edaspidi „AN“). Vaadeldava toote lämmastikusisaldus on üle 28 massiprotsendi (jääb tavaliselt vahemikku 33%–34%). Suhe AN-sisalduse ja lämmastikusisalduse vahel, mis sõltub elementide aatommassist, on 2,86. Sellest tulenevalt, kuna vaadeldav toode sisaldab lämmastikku üle 28 massiprotsendi, sisaldab ta automaatselt ANi üle 80 massiprotsendi (tavaliselt 94%−97%) 8 . Nagu on nimetatud põhjenduses 17, sisaldab vaadeldav toode ka marginaalseid aineid ja/või toiteelemente, mille sisaldus kokku ei ületa kunagi 20 massiprotsenti, arvestades, et vähemalt 80% tootest moodustab AN.

(21)Kaks võtmeomadust iseloomustavad vaadeldava aine keemilist koostist: lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ANi üldsisaldus. Lämmastikku väljendatakse nitraatlämmastikuna (nitraatioon NO3-) ja ammooniumlämmastikuna (ammooniumioon NH4+) ja suhe nende kahe vahel on 1 : 1. Lämmastikusisaldus on alati üle 28 massiprotsendi ja sellest tulenevalt, nagu eespool on selgitatud, on AN-sisaldus alati üle 80 massiprotsendi.

(22)Seoses kahe taotluses mainitud uue tooteliigiga leiti, et ka neid toodeti ammoniaagist ja lämmastikhappest, lämmastikusisaldus oli üle 28 massiprotsendi ja sellest tulenevalt ületas AN-sisaldus 80 massiprotsenti. Lisaks AN-ile võivad need uued tooteliigid sisaldada ka marginaalseid aineid ja/või toiteelemente. Ka neis toodetes oli lämmastik väljendatud nitraatlämmastikuna ja ammooniumlämmastikuna ja nendevaheline suhe oli umbes 1 : 1.

(23)Siiski läbisid need taotluses nimetatud uued tooteliigid lisaprotsessi, mille eesmärgiks oli lisada muid primaartoiteelemente 9 peale N, st P ja/või K, mille olemasolu muutis toote kompleksväetiseks 10 . Sellist kompleksväetist võib saada keemiliselt või segamisel. Leiti, et hoolimata teiste primaartoiteelementide lisamisest ja olenemata muundamise viisist (keemiline muundamine või segu valmistamine) ei mõjutanud see protsess ühtki ANi keemilist võtmeomadust, st lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ANi üldsisaldus, mis olid vastavalt üle 28 ja 80 massiprotsendi.

(24)Eriti arvestades üldist lämmastiku- ja AN-sisaldust, tuli eristada kompleksväetisi, mis olid saadud keemilisel ja retseptisegu valmistamise teel. Esimesel juhul leiti, et taotluses viidatud maksimaalne P ja/või K 5%line sisaldus oli keemiliselt kokkusobiv üle 80%lise AN sisaldusega ( erinevus, üle 80%lise AN-sisaldusega kompleksväetiste puhul oli võimalik maksimaalne P- ja/või K-sisaldus 7,4 kuni 12 massiprotsenti olenevalt sellest, millist komponenti kasutati: – 7,4 massiprotsenti ammooniumpolüfosfaadi, 9,2 massiprotsendi diammooniumfosfaadi, 10,4 massiprotsendi monoammooniumfosfaadi ja 12 massiprotsendi kaaliumkloriidi puhul). Segamise teel saadud kompleksväetiste puhul leiti, et tulemuseks olev toode koosnes vaadeldava toote graanulitest või mikrograanulitest, mis olid segatud P ja/või K toiteelementide graanulite või mikrograanulitega nii, et oleks tagatud, et AN moodustaks kompleksväetise kogukaalust vähemalt 80% .

(25)Seoses füüsikaliste omadustega leiti, et need olid rangelt seotud agronoomiliste omadustega ja seega võis neid uurida seoses viimastega. Üldiselt sõltusid väetise agronoomilised omadused peamiselt neis sisalduvatest primaartoiteelementidest 11 , nende väljendamisviisist ja nende kogusest massi alusel. Nende kolme kriteeriumi alusel leiti, et nii vaadeldaval tootel kui taotluses mainitud uutel tooteliikidel olid samad agronoomilised omadused seoses nende lämmastiku- ja AN-sisaldusega. Lämmastiku väljendamisviis – mis oli sama mõlema tootekategooria puhul – võimaldas vastata taimede lämmastikuvajadusele nii lühikese aja kui ka keskmise/pika aja vältel. Tõepoolest, osa nitraatlämmastikuna väljendatavast lämmastikust on kergelt ja kiiresti taimede poolt omastatav, samas kui osa, mis on väljendatud ammooniumlämmastikuna, peab läbima lisaprotsessi (mullas olevate bakterite poolt fermenteerimise) enne taimede poolt omastamist. Lisaks oli 28%line lävi samuti oluline, et vastata taimede lämmastikuvajadusele, kuna ühenduse tasandil kehtestati väetiste määruse artiklis 25, et kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetisi tuleb sellistena määratleda ainult siis, kui nad sisaldavad lämmastikku üle 28 massiprotsendi. Sellest tulenes, et taimede spetsiifiline lämmastikuvajadus oli täidetud nii vaadeldava toote kui ka taotluses mainitud uute tooteliikide puhul, sõltumata asjaolust, et viimased sisaldasid ka muid primaartoiteelemente peale lämmastiku, st P ja/või K, mis ei halvendanud lämmastiku agronoomilisi omadusi.

(26)Lõpuks, seoses lõppkasutusega ei vaidlustanud ükski isik – seni, kuni täideti AN vajadus –, et uurimisperioodi ajal kasutasid nii vaadeldavat toodet kui taotluses mainitud uusi tooteliike samad talupidajad samadel eesmärkidel. Seda järeldust toetasid turu-uuringud, milles leiti, et peaaegu kõik talupidajad, kes nõustusid uurimises osalema, olid hakanud vaadeldavate toodete asemel kasutama uusi tooteliike, kuna need olid odavamad. Seda fakti kinnitas ka importija.

(27)Lisaks nimetas üks avalik allikas neid uusi tooteliike kas AN või NP/NK/NPK. Need tõendid toetasid järeldust, et tarnija (eksportiv tootja ja importija) turustrateegia ja tarbijapoolne vastuvõtt lähenesid teineteisele, kuna vaatlusalust toodet ja uusi tooteliike peeti samadele vajadustele vastavaks.

(28)Seetõttu leiti, et keemilisest ja füüsikalisest/agronoomilisest vaatepunktist ei saa taotluses mainitud uusi tooteliike pidada vaadeldavaks tooteks muude primaartoiteelementide kui lämmastiku, nimelt P ja/või K tõttu. Siiski olid vaadeldav toode ja taotluses mainitud uued tooteliigid identsed oma AN-sisalduselt – kuni see ületas 80 massiprotsenti –, marginaalsete ainete ja toiteelementide võimaliku sisalduse poolest ning ka nende põhilise lõppkasutuse poolest. Seetõttu tuleb taotluses mainitud uute tooteliikide AN-sisaldust ja marginaalseid aineid ja toiteelemente samuti pidada vaadeldavaks tooteks.

2.Vaatlusaluse toote (välja arvatud taotluses nimetatud uued tooteliigid) keemilised ja füüsikalised omadused ja lõppkasutus

(29)Samuti uuriti, kas on olemas uusi tooteliike, mida pole taotluses mainitud, millel on või võivad olla samad keemilised ja füüsikalised põhiomadused ja lõppkasutus kui vaadeldaval tootel ja mis peaksid seetõttu kuuluma vaadeldava toote hulka.

(30)Nagu ülalpool mainitud, olid agronoomilisi omadusi mõjutavad keemilised võtmeomadused lämmastikusisalduse väljendamisviis ning lämmastiku ja ANi üldsisaldus. Seega uuriti, kas muud väetised sisaldasid või võisid sisaldada nitraatlämmastikuna ja ammooniumlämmastikuna väljendatud lämmastikku üle 28 massiprotsendi (ja sellest tulenevalt ANi üle 80 massiprotsendi).

(31)Identifitseeriti järgmised uued tooteliigid: 1) ammooniumsulfaadi ja ammooniumnitraadi kaksiksoolad ja segud (praegu klassifitseeritud CN-koodi 3102 29 00 alla), 2) kaltsiumnitraadi ja ammooniumnitraadi kaksiksoolad ja segud (praegu klassifitseeritud CN-koodi 3102 60 00 alla), 3) magneesiumi komplekssoolade ja ammooniumnitraadi kaksiksoolad ja segud (praegu klassifitseeritud CN-koodi 3102 90 00 alla) ja 4) NPK, NP ja NK väetised, mille P-, K- või PK-sisaldus ületas taotluses toodud taseme (5%), kuid mitte läve, mis oli keemiliselt võimalik lämmastikusisalduse puhul, mis ületas 28% (vt põhjendus 24). Käesolev nimekiri ei ole ammendav.

(32)Seoses lõppkasutusega leiti, et nende keemiline struktuur ja agronoomilised omadused olid sellised, et muuta nad sobivaks kasutamiseks samadel eesmärkidel kui vaadeldavat toodet, kuni nende AN-sisaldus oli piisav, st sisaldus ületas 28 massiprotsenti (ja vastavalt AN-sisaldus, mis ületas 80 massiprotsenti).

(33)Seetõttu järeldati, et vaadeldav toode ja taotluses mainimata uued tooteliigid on identsed oma AN-sisalduse poolest – kuni see ületas 80 massiprotsenti –, marginaalsete ainete ja toiteelementide võimaliku sisalduse poolest ning ka põhilise lõppkasutuse poolest. Seetõttu tuleb taotluses mainimata uute tooteliikide AN-sisaldust ning marginaalseid aineid ja toiteelemente samuti pidada vaadeldavaks tooteks.

(34)Mõned huvitatud pooled väitsid, et osade väetiste kaasamine, mis ei olnud tähistatud kui problemaatilised, ei olnud õigustatud. Selles küsimuses tuleb märkida, et uuringu eesmärk oli kaasta kõik uued tooteliigid, mida võib käsitleda vaatlusaluste toodetena, sest neil on põhiliselt samad füüsikalised ja keemilised omadused ning samad kasutusvaldkonnad. Seetõttu määratleti juba algatusteates „uued tooteliigid“ täpsustamata keemilist koostist, eesmärgiga uurida objektiivsete kriteeriumide põhjal, kas ja millised uued tooteliigid tuleks kaasata. Seetõttu leiti, et kõiki väetiseliike, mis sisaldasid vaatlusalust toodet ja omasid vastavat tariifilist liigitust, tuleb uurida ja määrusesse kaasata. Seepärast tuli see vastuväide tagasi lükata.

3.Järeldused

(35)Ülaltoodud järelduste valguses järeldatakse, et kõiki uusi tooteliike tuleb pidada vaadeldavaks tooteks ainult seoses nende AN-sisaldusega – kuni see ületab 80 massiprotsenti –, koos marginaalsete ainete ja toiteelementidega, kuid mitte seoses primaartoiteelementidega P ja K. Selletõttu, et rakendada olemasolevaid meetmeid ainult kõigis uutes tooteliikides sisalduva vaadeldava aine suhtes, tuleb kasutada olemasolevate meetmete proportsionaalset rakendamist.

(36)Seoses sellega leitakse, et ammooniumnitraati sisaldavate kompleksväetiste 12 impordi puhul, mille ammoniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, tuleb olemasolevaid meetmeid rakendada proportsionaalselt nende AN- ja teiste marginaalsete ainete ja toiteelementide sisaldusega. Tollimenetluse ja vastavate tollimaksude rakendamise lihtsustamiseks vastavalt kompleksväetises sisalduvale vaadeldava toote kogusele on kindlaks määratud 4 tollimaksumäära vastavalt kompleksväetiste rühmale, millest esimeses on P- ja K-sisaldus alla 3%, teises 3%−6%, kolmandas 6%−9% ja neljandas 9%−12%.

(37)Lõpuks leitakse, et tuleb selgitada vaadeldava toote kirjeldust, mis on toodud esialgsete määruste tööosas: sõna „ammooniumnitraat“ tuleb asendada sõnadega „tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus ületab 80 massiprotsenti“, et tunnistada, et mitmed väetised on valmistatud ANi alusel, st nende AN-sisaldus ületab 80 massiprotsenti ja nende lämmastikusisaldus nitraat- ja ammooniumlämmastiku kujul, ületab 28 massiprotsenti, ning et vältida vaatlusaluse toote ja tema peamise koostisosa (AN) segiajamist.

(38)Paljud huvitatud osapooled ei nõustunud sellega, mis nende arvates oli kehtivate meetmete laiendamine toodetele, mis ei olnud asjaomased. Siinkohal tuletati meelde, et eespool esitatud järeldused ei näe ette kehtivate meetmete laiendamist uutele tooteliikidele, vaid nende proportsionaalset rakendamist tooteliikidele, mis sisaldavad asjaomast toodet.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1.Määruse (EÜ) nr 658/2002 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Venemaalt pärinevate ja CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla kuuluvate tahkete väetiste, mille ammoniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.“

2.Määruse (EÜ) nr 132/2001 artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.    Ukrainast pärinevate ja CN-koodide 3102 30 90, 3102 40 90, ex 3102 29 00, ex 3102 60 00, ex 3102 90 00, ex 3105 10 00, ex 3105 20 10, ex 3105 51 00, ex 3105 59 00 ja ex 3105 90 91 alla kuuluvate tahkete väetiste, mille ammoniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.“

3.Määruse (EÜ) nr 658/2002 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr kujutab endast kindlaksmääratud eurode summat ühe tonni toote kohta vastavalt järgmisele tabelile:

Toote kirjeldus	CN-kood	TARIC	Kindlaksmääratud tollimaksu määr (eurodes tonni kohta)
−    Ammooniumnitraat, v.a vesilahustes -    Ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised, lämmastikusisaldusega üle 28 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ilma fosfori- ja kaaliumisisalduseta -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 9, kuid mitte üle 12 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 9, kuid mitte üle 12 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 9, kuid mitte üle 10,40 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 9, kuid mitte üle 10,40 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 9–12 massiprotsenti	3102 30 90 3102 40 90 3102 29 00 3102 60 00 3102 90 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 20 10 3105 20 10 3105 20 10 3105 20 10 3105 51 00 3105 51 00 3105 51 00 3105 51 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 90 91 3105 90 91 3105 90 91 3105 90 91	-- -- 10 10 10 10 20 30 40 50 30 40 50 60 10 20 30 40 10 20 30 40 30 40 50 60	47,07 47,07 47,07 47,07 47,07 47,07 45,66 44,25 42,83 41,42 45,66 44,25 42,83 41,42 45,66 44,25 42,83 42,17 45,66 44,25 42,83 42,17 45,66 44,25 42,83 41,42“

4.Määruse (EÜ) nr 132/2001 artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2.    Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu määr kujutab endast kindlaksmääratud eurode summat ühe tonni toote kohta vastavalt järgmisele tabelile:

Toote kirjeldus	CN-kood	TARIC	Kindlaksmääratud tollimaksu määr (eurodes tonni kohta)
-    Ammooniumnitraat, v.a. vesilahustes -    Ammooniumnitraadi segud kaltsiumkarbonaadi või muude anorgaaniliste ainetega, mis ei ole väetised, lämmastikusisaldusega üle 28 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi, ilma fosfori- ja/või kaaliumisisalduseta -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 3–6 massiprotsenti -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 6–9 massiprotsenti -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja/või kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 9−12 massiprotsenti -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 6, kuid alla 9% -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 9–12 massiprotsenti -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, 9–10,40 massiprotsenti -    Tahked ammooniumnitraadil põhinevad väetised lämmastikusisaldusega üle 28 massi% ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, alla 3 massi% -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja fosforisisaldusega, väljendatud P2O5, 9–10,40 massiprotsenti -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, alla 3 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 3, kuid alla 6 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, vähemalt 6, kuid alla 9 massiprotsendi -    Tahked väetised, mille ammooniumnitraadi sisaldus on üle 80 massiprotsendi ja kaaliumisisaldusega, väljendatud K2O, 9–12 massiprotsenti	3102 30 90 3102 40 90 3102 29 00 3102 60 00 3102 90 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 10 00 3105 20 10 3105 20 10 3105 20 10 3105 20 10 3105 51 00 3105 51 00 3105 51 00 3105 51 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 59 00 3105 90 91 3105 90 91 3105 90 91 3105 90 91	-- -- 10 10 10 10 20 30 40 50 30 40 50 60 10 20 30 40 10 20 30 40 30 40 50 60	33,25 33,25 33,25 33,25 33,25 33,25 32,25 31,25 30,26 29,26 32,25 31,25 30,26 29,26 32,25 31,25 30,26 29,79 32,25 31,25 30,26 29,79 32,25 31,25 30,26 29,26“

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub [ ] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, […]

(1) EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

(2) EÜT L 198, 23.8.1995, lk 1.

(3) EÜT L 93, 26.3.1998, lk 1.

(4) EÜT L 102, 18.4.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 993/2004 (ELT L 182, 19.5.2004, lk 28).

(5) EÜT L 23, 25.1.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 993/2004 (ELT L 182, 19.5.2004, lk 28).

(6) Sekundaartoiteelementide ja mikroelementide määratlusi vt määruse (EÜ) nr 2003/2003 põhjendusest 16 ning artikli 2 punktidest c ja d (ELT L 304, 21.11.2003, lk 1).

(7) ELT L 304, 21.11.2003, lk 1.

(8) Lämmastiku (N) aatommass on 14,0067, vesiniku (H) aatommass on 1,00794 ja hapniku (O) aatommass on 15,9994. ANi kogukaal on seega 80,04, millest lämmastik moodustab 28,01. ANi ja lämmastiku suhe on 2,86.

(9) Vt väetiste määruse põhjendust 19 ja määratlust artikli 2 lõikes b.

(10) Vt väetiste määruse põhjendust 19 ja määratlust artikli 2 lõikes j.

(11) Vt väetiste määruse põhjendust 19 ja määratlust artikli 2 lõikes b.

(12) Vastavalt väetiste määruse artikli 2 lõikes j toodud määratlusele.