[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.4.2005

KOM(2005) 171 lõplik

2005/0062 (CNS)

2005/0063 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas

(komisjoni esitatud) {SEC(2005)549}

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku kontekst

( Ettepaneku alus ja eesmärgid

Komisjon kavatseb ajakohastada praegu kehtivaid linnugripi tõrjet käsitlevaid ühenduse meetmeid, mis kehtestati nõukogu direktiiviga 92/40/EMÜ, et suuta haiguspuhanguid paremini ennetada ja tõrjuda ning kahandada kogu ühiskonnale kõnealusest haigusest tulenevaid terviseriske, kulusid, kadusid ja negatiivset mõju. Kavandatud muudatused linnugripi tõrjet käsitlevates ühenduse õigusaktides tuleks teha paralleelselt muudatustega nõukogu otsuses 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, et viia see vastavusse käesoleva ettepanekuga ja tagada liikmesriikidele piisav rahaline toetus seoses mõnede kavandatavate uudsete tõrjemeetmetega.

( Üldine kontekst

Linnugripp on tõsine, väga nakkav kodu- ja muude lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused erinevad viirused, mis kuuluvad väga suurde viirusteperekonda Influenzaviridae . Linnugripiviirused võivad üle kanduda ka teistele loomadele ja inimestele, enamasti nakatunud lindudega vahetu kokkupuutumise tagajärjel. Inimestel võib haigus varieeruda kergest silma sidekesta põletikust raskete, mõnikord surmaga lõppevate haigusteni; mõnedes Aasia maades veel praegugi kestva linnugripiepideemia ajal on haigestunute suremus olnud väga kõrge.

Haigusetekitajate lakkamatute geneetiliste muutuste ja selle tõttu, et nad võivad värskelt nakatunud looma või inimese organismiga „kohaneda“, on erinevate linnugripiviiruste ohtlikkus inimeste ja loomade tervisele erinev ning suurel määral prognoosimatu. Siiski võib praeguste teadmiste põhjal öelda, et niinimetatud madala patogeensusega linnugripi (MPLG) viiruste terviseohtlikkus on väiksem kui suure patogeensusega linnugripi (SPLG) viiruste puhul, mis tekivad teatud MPLG viiruste, nimelt viirusetüüpide H5 ja H7 mutatsioonide tulemusena ja põhjustavad kodulindude haigust, mille puhul suremus võib olla koguni 90%.

Inimeste tervise kohta olemas olevatest andmetest nähtub, et ülekaalukalt enamiku inimestel esinenud linnugripijuhtude ning linnugripiviirustest tingitud inimeste kõigi surmajuhtumite korral on olnud tegemist H5 ja H7 tüüpi SPLG viirustega.

Kodulindude populatsioonidel linnugripiviiruseid tavaliselt ei esine. Kuid mõned metslinnud (eelkõige sellised rändlindudest veelinnud nagu pardid ja haned) kujutavad endast MPLG viiruste alalist „reservuaari“, kust viirused aeg-ajalt kanduvad üle ka kodulindudele. Ei praegu ega ka lähemas tulevikus ei leidu vahendeid, mille abil saaks looduses elavatel metslindudel viiruste levikut peatada või vähendada; seega püsib pidevalt oht, et potentsiaalselt väga ohtlikud linnugripiviirused võivad levida metslindudelt edasi kodulindudele ning neilt teistele loomadele ja inimestele.

Teadmata põhjustel on linnugripipuhangute arv viimastel aastatel kasvanud. Viimasel ajal on mitmetest maailma eri piirkondadest ja kõigilt mandritelt tulnud teateid tõsistest linnugripipuhangutest (SPLG) mitmesugustel erinevatel linnuliikidel, sealhulgas erinevate pidamis- ja majandamismeetoditega peetavatel kodulindudel. Nimetatud puhangute tagajärjel on surnud või tauditõrje eesmärgil surmatud sadu miljoneid linde ja tekitatud kodulinnukasvatusele kogu maailmas väga tõsist kahju. Seoses kõnealuste puhangutega teatati ka mitmetest inimeste nakatumise juhtudest, millest mõned lõppesid surmaga.

ELis on viimasel viiel aastal suuremad SPLG puhangud toimunud Itaalias (1999–2000) ja Hollandis, kust haigus levis edasi Belgiasse ja Saksamaale (2003. aastal). Need puhangud mõjusid hävitavalt linnukasvatussektorile ja avaldasid negatiivset mõju kogu ühiskonnale, eriti Hollandis, kus mitmel puhul haigestusid ka inimesed. See toimus hoolimata liikmesriikides kohaldatud drakoonilistest haigustõrjemeetmetest, mis läksid sageli kaugemale direktiivi 92/40/EMÜ miinimumnõuetest ja tähendasid muu hulgas nakkuspiirkondades olevate kodu- ja muude lindude massilist surmamist ja hävitamist.

Pärast ELis toimunud varasemaid kriise loomatervishoiu valdkonnas on kõnealused haiguspuhangud põhjustanud liikmesriikides suurenenud kriitikat loomade massilise tapmise aadressil, millel on eetilised, sotsiaalsed, majanduslikud, keskkonnakaitselised ja loomakaitsest tulenevad põhjused. Sellise meetme rakendamine on mõjunud avalikule arvamusele väga negatiivselt ja tekitanud tõsist kriitikat, eriti seoses selliste lindude erikategooriatega nagu ohustatud liigid või tõud või siis lemmiklinnud. Ka kontrollikoda on komisjoni sageli kritiseerinud majandusliku mõju pärast, mida massiline tapmine avaldab ühenduse eelarvele.

Teadlaste arvates võib tõkestamata linnugripipuhangute tulemusena, eriti kui neid põhjustavad teatavad viirusetüübid, viiruse lindudelt või muudelt loomadelt inimesele ülekandumise järel lõpuks välja kujuneda inimorganismiga täielikult kohanenud viirus, mis võib põhjustada samasuguseid gripipandeemiaid nagu seda tegi „Hispaania gripp“ aastatel 1917–1919. Niisugune pandeemia võib põhjustada üle kogu maailma miljonite inimeste surma ja ulatuslikke sotsiaalmajanduslikke tagajärgi.

Direktiiviga 92/40/EMÜ nähakse ette kohustuslikud haigustõrjemeetmed üksnes juhul, kui kodulindude haigust põhjustab SPLG. Hiljutistest epideemiatest on üht-teist õpitud. Linnugripp, mida põhjustavad H5 ja H7 tüüpi MPLG viirused, mis hiljem muteeruvad SPLG viirusteks, on toonud kaasa laastavaid tagajärgi. Mutatsioonide esinemise korral on viiruse tõrje äärmiselt raske.

Arvestades uusi teadmisi ohtudest, mida linnugripiviirused põhjustavad inimeste tervisele, teaduskomitee (TK) arvamusi ning uusimaid andmeid linnugripi patogeneesi, epidemioloogia ja leviku kohta, on tekkinud selge vajadus vaadata läbi kehtivad õigusnormid ja neid uuendada nii, et need kajastaksid kõnealuseid uusi arenguid ja kogemusi ning võimaldaksid edaspidi täiustada nii MPLG kui ka SPLG tõrjet. Sellest saadav kasu avaldub vahetult loomade tervishoiu ja kaudselt ka inimeste tervise valdkonnas.

( Ettepaneku valdkonnas kehtivad õigusnormid

Nõukogu direktiiv 92/40/EMÜ; komisjoni otsus 2002/649/EÜ; komisjoni otsus 2002/673/EÜ; Komisjoni otsusega 2002/649/EÜ kehtestati suunised kogu EÜ hõlmavate uuringute läbiviimiseks linnugripi esinemise kohta kodu- ja metslindudel. Komisjoni otsustega 2002/673/EÜ ja 2004/630/EÜ kinnitati kodu- ja metslindude uurimist käsitlevad liikmesriikide programmid, mida praegu läbi viiakse.

Otsusega 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas sätestatakse, et liikmesriigid võivad saada ühenduselt rahalist toetust mõnede linnugripi (SPLG) tõrjeks ja likvideerimiseks rakendatud meetmete eest.

( Kooskõla muude ühenduse poliitikavaldkondadega

Et elusad kodulinnud on loetletud asutamislepingu I lisas, on üks ühenduse ülesandeid veterinaaria alal parandada kodulindude tervislikku seisundit, et sellega soodustada kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemist ning tagada kõnealuse sektori areng. Lisaks tuleb ühenduse meetmete ja poliitikavaldkondade määratlemisel ning rakendamisel tagada heatasemeline inimeste tervise kaitse.

2. Konsulteerimine huvitatud isikutega ja mõju hindamine

( Konsulteerimine huvitatud isikutega

2004. aasta juulis/oktoobris peeti liikmesriikidega töörühmades ja elektronkirjade vahetamise teel konsultatsioone seoses ettepaneku eelnõuga.

2004. aasta oktoobris arutati ettepaneku eelnõu Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega.

Arutelude tulemusena võeti arvesse soovitusi teha parandusi mõnedes ettepaneku eelnõu artiklites ja lisades.

( Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

1. 2000. aastal esitas teaduskomitee linnugripi kohta oma arvamuse ja soovitas direktiivis 92/40/EMÜ sätestatud mõistet muuta nii, et võetaks vastu ka madala patogeensusega linnugripi viirusetüvedega nakatumise korral kohaldatavad tõrjemeetmed.

2. 2003. aastal avaldati veel üks teaduslik seisukoht uusimate diagnostikameetodite ja linnugripi vastu vaktsineerimise kohta.

3. Teaduskomitee arvamused on avaldatud järgmisel veebileheküljel:

http//europa.eu.int/comm/food/fs/sc/scah/outcome_en.html .

Arvamustega arvestati ettepaneku koostamisel.

( Mõju hindamine

Hinnati kolme teaduskomitee 2000. aasta aruandes kindlaksmääratud poliitikavarianti ja koostati mõjude hinnang.[1]

Tulemuse võib kokku võtta järgmiselt:

1. variant: jätta muutmata direktiivis 92/40/EMÜ sätestatud linnugripi mõiste ja haigustõrjemeetmed ning soovitada liikmesriikidel kehtestada piirangud MPLG leviku tõkestamiseks:

Status quo säilitamine ei vähendaks ühenduses tulevaste SPLG puhangute ohtu, kuna kodulinnufarmides toimub MPLG viiruste kontrollimatu levimine. Kui soovitada liikmesriikidel lihtsalt kehtestada siseriiklikud MPLG tõrje meetmed, ei tagaks see piisaval määral haigustõrje paranemist ega haigusega seotud terviseriskide vähenemist, arvestades asjaolu, et ettevõtjad on vastu rangematele tõrjemeetmetele, mida teistes liikmesriikides asuvate konkurentide suhtes võib-olla samal määral ei kehtestata. Seega võib igas liikmesriigis MPLG järelevalve ja tõrje meetmete kehtestamine tõsiselt moonutada kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemist ning tekitada kodulinnukasvatajate vahel ebaausa konkurentsi turul, kus konkurentsivõitlus on väga äge.

2. variant: muuta kehtivat linnugripi mõistet nii, et see hõlmaks ka MPLG, millega kehtestataks MPLG ja SPLG jaoks ühesugused tõrjemeetmed:

Praeguste SPLG tõrje meetmete rakendamine ka MPLG korral oleks ebaproportsionaalne võrreldes ohuga, mida MPLG kujutab endast inimeste ja loomade tervisele; see võiks põhjustada ka loomade massilist surmamist, mis mõjub loomade heaolule väga negatiivselt, ja väga suuri haigustõrjekulusid olukorras, kus niisugune massiline surmamine ning suurte kulude kandmine võiks olla nii õigustamatu kui ka üle jõu käiv. Kohustusliku ja süstemaatilise hukkamispoliitika rakendamine, mis viiks loomade massilisele surmamisele ja hävitamisele, ei ole MPLG puhul ilmselt vajalik, kuigi mõnedel juhtudel võib see kulude ja riskide kõrvutamisel saadava kasuga olla ka arvestatav valikuvõimalus. Lisaks tuleks MPLG korral paindlikumalt kohaldada ka mitmeid muid täiendavaid SPLG puhul vajalikke haigustõrjemeetmeid.

3. variant: muuta linnugripi mõistet nii, et see hõlmaks ka MPLG, nähes aga seejuures ette tõrjemeetmed, mille juures arvestatakse viirusetüüpide ja peremeesloomade erinevustega:

Eeldatavalt seisneb 3. variandi kasulikkus SPLG puhkemise ohu vähenemises eelkõige kodu- ja muude lindude seas tänu paremale MPLG tõrjele ja lähenemisviisile, mis võtab arvesse nende kahe olukorra erinevat ohtlikkust. Lisaks oleks selline lähenemisviis ainukesena kooskõlas rahvusvahelise episootiaameti (O.I.E.) eeskirja uue peatükiga, mis peaks 2005. aasta mais lõpul vastu võetama, ja sellega välditaks EÜ haigustõrjemeetmete negatiivset mõju rahvusvahelisele kaubandusele.

3. Ettepaneku õiguslik külg

( Kavandatava meetme kokkuvõte

Direktiiv 92/40/EMÜ asendataks kehtivaid õigusnorme ajakohastava uue direktiiviga, kusjuures eesmärgiks on parem linnugripitõrje, pidades silmas vajadust võimalikult vähendada lindude massilise tapmise vajadust.

3. variandi kohaselt viidaks linnugripitõrjet sätestavatesse kehtivatesse õigusaktidesse sisse järgmised tähtsamad muudatused:

1. linnugripi mõiste muutmine, nii et tõrjemeetmed laieneksid ka sellistele MPLG viirustele, mis võivad SPLG viirusteks muteeruda, eristades seejuures neid kaht olukorda nii, et konkreetseid tõrjemeetmeid oleks võimalik kohaldada vastavalt mõlema viirusetüübi erinevale ohtlikkusele;

2. MPLG kohustusliku järelevalve sisseviimine kõigis liikmesriikides;

3. uued ja paindlikumad vaktsineerimisalased sätted;

4. uued ja paindlikud sätted, millega reguleeritakse MPLG ja SPLG tõrjet koduloomadena peetavatel lindudel, kes ei ole kodulinnud (näiteks loomaaedades peetavad või ohustatud liiki kuuluvad linnud);

5. uued sätted, millega tagatakse linnugripi avastamise korral liikmesriikide veterinaar- ja tervishoiuasutuste vaheline koostöö inimeste tervise kaitsel;

6. komisjonile tehakse ülesandeks võtta komiteemenetluste kaudu vastu täiendavad ja spetsiifilisemad linnugripi tõrje meetmed ja moodustada linnugripi vaktsiini pank.

( Õiguslik alus

Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikkel 37.

( Subsidiaarsuse põhimõte

Käesoleva ettepanekuga kehtestatavate loomatervishoiumeetmete reguleerimine kuulub ühenduse ainupädevusse. Nende hulgas on väga vähe rahvatervisega seotud meetmeid, mis on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kuna näiteks linnugripiga nakatunud või tõenäoliselt nakatunud kodulindudega kokkupuutuvate töötajate suhtes haigusi ennetavate meetmete kehtestamise eest vastutavad täielikult liikmesriigid.

( Proportsionaalsuse põhimõte

Ettepanekus esitatakse kodu- või muude lindude seas linnugripi puhkemise korral kohaldatavad miinimummeetmed. Liikmesriigid võivad võtta kavandatava direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid haldus- ja sanitaarmeetmeid. Lisaks on direktiivis sätted, mis võimaldavad liikmesriikide asutustel kohaldada meetmeid proportsionaalselt erinevate haigusolukordade tõsidusega.

( Vahendite valik

Dokument on kavandatud direktiivina.

Muud vahendid jääksid ebapiisavaks järgmistel põhjustel:

alates 1964. aastast saadud kogemused seoses ühtlustatud veterinaariaalaste õigusaktidega on näidanud, et direktiiviga on liikmesriikidel võimalik õigusakte oma seadusandliku ja haldussüsteemi raames piisavalt paindlikult kohaldada. Vt ka eespool toodud märkused proportsionaalsuse kohta.

4. Mõju eelarvele

Käesoleva ettepaneku ja sellega seotud otsuse 90/424/EMÜ muutmise ettepaneku eelarvemõjutused on esitatud mõjude hinnangus ja on kokkuvõtlikult järgmised:

Eespool nimetatud meetmete vastuvõtmine ja rakendamine tähendaks ühenduse eelarvele lisakulu 3–8 miljonit eurot aastas, s.o keskmiselt ~5,5 miljonit eurot aastas. Kõnealuseid kulusid peaks suurel määral tasakaalustama tulevaste SPLG epideemiate ohu vähenemisest saadav sääst. Muidugi ei saa täpselt näidata, mil määral tulevaste SPLG epideemiate arv tänu uutele õigusaktidele väheneb, kuna epideemiate puhkemine on endiselt suurel määral prognoosimatu ja ohu iseloomu arvestades ei saa seda kunagi täielikult välistada. Kui kõnesolevad meetmed oleksid ELis viimasel viiel aastal olnud juba kehtestatud ja neid oleks rakendatud, oleks üht kahest suurest ühenduses puhkenud epideemiast väga tõenäoliselt õnnestunud ära hoida. Selle põhjal võib prognoosida, et kavandatavate meetmete rakendamine võimaldab järgmisel kümnel aastal edukalt ära hoida kaks suuremat SPLG epideemiat.

Kahe hiljuti ELis toimunud suurema epideemiaga seotud asjaomaste liikmesriikide kulud põllumeestele kompensatsioonide maksmisele, lindude-loomade hävitamisele ning puhastamisele ja desinfitseerimisele (kulud, mis otsuse 90/424/EMÜ kehtivate sätete kohaselt kaetakse põhimõtteliselt 50% ulatuses ühendusepoolse kaasfinantseerimise arvel) on olnud vahemikus 101 kuni 174 miljonit eurot. Seega võib arvestada, et kulude praeguse taseme juures võimaldab kahe suurema epideemia ärahoidmine ühenduse eelarvel säästa kümne aasta jooksul vähemalt 100 miljonit eurot. See on uute MPLG järelevalve ja tõrje meetmetega võrreldes (~55 miljonit eurot kümne aasta jooksul) tunduvalt suurem summa.

Lisaks võimaldavad muud käesoleva ettepaneku põhjal kavandatavad tõrjemeetmed, sealhulgas vaktsineerimine, tänu tulevaste linnugripiepideemiate ulatuse eeldatavale vähenemisele kulusid veelgi kokku hoida. Selle kokkuhoiu suurust on aga äärmiselt raske hinnata.

5. Lisateave

( Kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamine

Ettepaneku heakskiitmisele järgneb kehtiva õigusakti kehtetuks tunnistamine.

( Euroopa Majanduspiirkond

Kavandatav õigusakt käsitleb EMPga seotud küsimust ja peaks seetõttu laienema EMPle.

2005/0062 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[2]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[3]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[4]

võttes arvesse regioonide komitee arvamust[5]

ning arvestades järgmist:

(1) Linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) on tõsine, äärmiselt nakkav kodu- ja muude lindude haigus, mida tekitavad mitmesugused gripiviirused. Need viirused võivad edasi levida ka imetajatele, sealhulgas sigadele ja inimestele.

(2) Et elusad kodulinnud on loetletud asutamislepingu I lisas, on üks ühenduse ülesandeid veterinaaria valdkonnas parandada kodulindude tervislikku seisundit, soodustades sellega kodulindude ja linnukasvatussaadustega kauplemist ning tagades kõnealuse sektori arengu. Lisaks tuleb ühenduse meetmete ja poliitikavaldkondade määratlemisel ja rakendamisel tagada heatasemeline inimeste tervise kaitse.

(3) Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse meetmed kehtestati nõukogu 19. mai 1992. aasta direktiiviga 92/40/EMÜ, millega kehtestatakse klassikalise lindude katku tõrjemeetmed,[6] et tagada loomade tervise kaitse ja aidata kaasa linnukasvatussektori arengule.

(4) Direktiiviga 92/40/EMÜ kehtestatud meetmed tuleks põhjalikult läbi vaadata, võttes arvesse uuemaid teadusandmeid linnugripi ohu kohta loomade ja inimeste tervisele, uute laborikatsete ja vaktsiinide väljatöötamist ning ühenduses ja kolmandates riikides hiljuti esinenud kõnealuse haiguse puhangutest saadud õppetunde.

(5) Uute ühenduse meetmete puhul tuleks arvesse võtta ka loomade tervishoiu ja heaolu teaduskomitee viimaseid seisukohti ning muudatusi, mida rahvusvaheline episootiaamet (OIE) on teinud maismaaloomade tervishoiu eeskirja ning maismaaloomade diagnostiliste testide ja vaktsiinide käsiraamatusse seoses linnugripiga.

(6) Gripiviirustel on palju erinevaid viirusetüvesid. Oht, mida erinevad gripiviiruse tüved kujutavad endast loomade ja inimeste tervisele, on väga erinev ning viiruste kiirete mutatsioonide ja geneetilise materjali erinevate tüvede vahel ümberpaiknemise võimaluste tõttu mõneti ettearvamatu.

(7) Mõnede lindudelt pärinevate gripiviiruse tüvedega nakatumine võib põhjustada kodulindudel episootilise ulatusega haiguspuhanguid ning põhjustada nende seas ulatuslikke häireid ja suremust, mis võib ähvardada eeskätt kodulinnukasvatuse üldist tulusust. Linnugripiviirused võivad mõjuda ka inimestele ja kujutada endast tõsist ohtu inimeste tervisele.

(8) Praeguste teadmiste kohaselt on niinimetatud madala patogeensusega linnugripi (MPLG) viiruste põhjustatud terviseriskid väiksemad riskidest, mida põhjustavad suure patogeensusega linnugripi (SPLG) viirused, mis tekivad teatavate madala patogeensusega viiruste mutatsioonide tulemusena.

(9) Linnugripi tõrjet käsitlevad ühenduse õigusaktid peaksid võimaldama liikmesriikidel vastu võtta haigustõrjemeetmed paindlikult ja proportsionaalselt, arvestades erinevate viirusetüvede ohtlikkust, kõnealuste meetmete tõenäolist sotsiaalset ja majanduslikku mõju põllumajandussektorile ja teistele asjaomastele sektoritele ning tagades samas, et iga konkreetse haigusstsenaariumi korral võetakse kõige asjakohasemaid meetmeid.

(10) Linnugripist inimeste tervisele tuleneda võivate probleemide ettenägemiseks ja ennetamiseks tuleks püüda seada liikmesriikide veterinaar- ja tervishoiutalituste vahel sisse tõhus teabevahetus ja tihe koostöö, nii et pädevad asutused saaksid vajaduse korral alati võtta inimeste tervise kaitseks vajalikke meetmeid.

(11) Madala patogeensusega linnugripi viiruste suure patogeensusega viirusteks muteerumise võimalusi arvestades tuleb hoolt kanda kodulindude nakatumise varase avastamise eest, et saaks sellele kiiresti reageerida ja vastu võtta vajalikud meetmed, mis peaksid hõlmama liikmesriikide teostatavat aktiivse järelevalve süsteemi. Niisugust järelevalvet tuleks korraldada üldiste suuniste kohaselt, mida tuleks korrigeerida vastavalt kõnealuses valdkonnas ilmnenud uutele teadmistele ja arengutele.

(12) Linnugripi kahtluse korral, mille aluseks võivad olla kliinilised või laboratoorsed uuringud või muud nakkuse kahtlusele viitavad põhjused, peaksid koheselt käivituma ametlikud uurimised, et vajaduse korral oleks võimalik võtta kiireid ja tulemuslikke meetmeid. Kõnealuseid meetmeid tuleks tugevdada (sealhulgas lindude hävitamisega nakatunud ja nakatumisohus olevates majandites) kohe, kui nakkuse kahtlus on kinnitust leidnud.

(13) Madala patogeensusega linnugripi viiruse avastamisel või seroloogiliste nakkustunnuste korral, kui viiruse esinemist ei saa tõendada viirusisolatsiooni testidega, võivad tõrjemeetmed erineda suure patogeensusega linnugripi viiruse avastamise korral kohaldatavatest meetmetest, kuna nimetatud olukordade riskitase on erinev.

(14) Haigustõrjemeetmete kohaldamisel ja eeskätt piirangutsoonide kehtestamisel tuleks samuti tegutseda erineva rangusega, võttes arvesse kodulindude arvukust ja muid riskitegureid piirkonnas, kus nakkus avastati.

(15) Haiguspuhangu korral tuleb panna piir nakkuse edasilevimisele, mistõttu jälgitakse hoolikalt ja piiratakse kodulindude liikumist ning saastumisohus olevate toodete kasutamist, tugevdatakse bio-ohutusmeetmeid kodulinnukasvatuse kõigil tasanditel, puhastatakse ja desinfitseeritakse nakatunud ruumid, kehtestatakse haiguskolde ümber kaitse- ja järelevalvetsoonid ning vajaduse korral viiakse läbi vaktsineerimine.

(16) Suure patogeensusega linnugripi tõrjeks võetavate ühenduse meetmete aluseks peaks loomade heaolu käsitlevate ühenduse õigusaktide kohaselt olema eelkõige nakatunud linnukarjade hävitamine.

(17) Linnugripi vastu vaktsineerimine võib olla tulemuslik abinõu, mis lisandub muudele haigustõrjemeetoditele ja võimaldab vältida lindude ning kodulindude massilist surmamist ning hävitamist. Praeguste teadmiste kohaselt võib vaktsineerimine lisaks hädaolukorras kasutamisele aidata ka haigestumist ära hoida seal, kus on tavalisest suurem linnugripi loodusest või muudest allikatest sissetoomise oht. Seetõttu tuleks kehtestada erakorralist ja kaitsevaktsineerimist käsitlevad sätted.

(18) Kuigi vaktsineeritud kodulinnud on kliiniliste haigusnähtude eest kaitstud, võivad nad nakatuda ja soodustada sellega haiguse levimist. Sellepärast tuleb koos vaktsineerimisega kehtestada asjakohased järelevalve- ja piirangumeetmed ühenduse tasandil. Selleks peab vaktsineerimise strateegia võimaldama teha vahet nakatunud ja vaktsineeritud loomade vahel. Seejärel tuleb vaktsineeritud kodulindudest valmistatud toodete, näiteks linnuliha ja lauamunade turuletoomisel järgida asjakohaseid ühenduse õigusakte, sealhulgas ka käesolevat direktiivi.

(19) Ühendusel ja liikmesriikidel peaks olema ka võimalus luua linnugripivaktsiini varusid, millega kodu- ja muid linde erakorralise olukorra puhul vaktsineerida.

(20) Tuleks püüda tagada linnugripi ühtlustatud diagnoosimismenetluste ja -meetodite kasutamine, sealhulgas ühenduse tugilabori ja liikmesriikide tugilaborite toimimine.

(21) Tuleks püüda tagada liikmesriikide ettevalmistuste selline tase, mis võimaldaks neil tulemuslikult toime tulla ühe või mitme linnugripipuhangu tagajärjel tekkiva eriolukorraga; selleks peaksid nad eelkõige koostama situatsioonplaanid ja moodustama tauditõrjekeskused. Kõnealustes situatsioonplaanides tuleks arvestada ohuga, mida linnugripp kujutab kodulinnukasvatajate ja teiste töötajate tervisele.

(22) Kui linnugripp avastatakse importimise ajal karantiinikeskuses või -rajatises, nagu see on sätestatud komisjoni 16. oktoobri 2000. aasta otsuses 2000/666/EÜ, millega sätestatakse muude lindude kui kodulindude impordi loomatervishoiunõuded ja veterinaarsertifikaat ning karantiinitingimused,[7] tuleb sellest teatada komisjonile. Kuid liikmesriikides asetleidvate haiguspuhangute korral ei ole asjakohane teatamine, mis on ette nähtud nõukogu 21. detsembri 1982. aasta direktiiviga 82/894/EMÜ ühendusesisese loomahaigustest teatamise kohta.[8]

(23) Puhastamine ja desinfitseerimine peaks olema ühenduse linnugripitõrjepoliitika lahutamatu osa. Desinfitseerimisvahendeid tuleb kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiivile 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist.[9]

(24) Euroopa parlamendi ja nõukogu 3. oktoobri 2002. aasta määrusega (EÜ) nr 1774/2002, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste sanitaareeskirjad,[10] kehtestatakse loomsete kõrvalsaaduste, sealhulgas episootiliste haiguste tõrjeks surmatud loomade kogumise, transportimise, ladustamise, käitlemise, töötlemise ja kasutamise või kõrvaldamise eeskirjad, et need ei ohustaks inimeste ja loomade tervist. Kõnealuse määruse ja selle rakendusmeetmetega luuakse surnud loomade kõrvaldamise üldine raamistik. See on vajalik, et komiteed saaksid vajaduse korral võtta linnugripi tõrje meetmete tugevdamiseks vastu täiendavaid või teistsuguseid erimeetmeid.

(25) Munade suhtes, mis pärinevad majanditest, kus peetakse linnugrippi nakatumise kahtlusega linde, võib teatavatel tingimustel kohaldada Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid[11] ja Euroopa parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta.[12]

(26) Liikmesriigid peaksid kehtestama eeskirjad käesoleva direktiivi nõuete rikkumise korral kohaldatavate karistuste kohta ja tagama nende täitmise. Need karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27) Teaduslike ja tehniliste teadmiste arenguga arvestamiseks tuleb ette näha võimalus teha käesoleva direktiivi lisades muudatusi, vajaduse korral viivitamatult.

(28) Gripiviiruste etteaimamatust arvestades tuleb tagada ka sujuv menetlus, mis võimaldab vajaduse korral kehtestada ühenduse tasandil täiendavaid või spetsiifilisemaid tõrjemeetmeid seoses kodulindude, muude lindude või muude loomade nakatumisega linnugripiviirustega, mis ohustavad tõsiselt loomade või inimeste tervist.

(29) Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kodu- ja muude lindude hulgas linnugripi puhkemise korral kohaldatavad minimaalsed tõrjemeetmed. Samas võivad liikmesriigid võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid haldus- ja sanitaarmeetmeid. Lisaks nähakse käesoleva direktiiviga ette, et liikmesriikide asutused võivad kohaldada mitmesugustest haigusolukordadest tulenevate terviseriskide ulatusega proportsionaalseid meetmeid.

(30) Vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele on põhieesmärgi (linnukasvatussektori arengu tagamine ja loomade tervise kaitse) saavutamiseks vajalik ja asjakohane kehtestada linnugripi vältimise ja tõrje eri- ja miinimummeetmeid käsitlevad eeskirjad. Vastavalt asutamislepingu artikli 5 kolmandale lõigule ei lähe käesolev direktiiv kaugemale sellest, mis on vajalik seatud eesmärkide saavutamiseks.

(31) Käesoleva direktiivi rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused.[13]

(32) Ühenduse õigusaktide selguse ja ratsionaalsuse huvides tuleks direktiiv 92/40/EMÜ tunnistada kehtetuks ja asendada käesoleva direktiiviga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

I PEATÜKK

SISU, REGULEERIMISALA JA MÕISTED

Artikkel 1 Sisu ja reguleerimisala

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse:

a) teatavad ennetusmeetmed, mille eesmärk on linnugripi järelevalve ja varane avastamine ning pädevate asutuste ja põllumeeste teadlikkuse ja valmisoleku tõstmine nimetatud haigusega seotud ohtude suhtes;

b) minimaalsed tõrjemeetmed, mida kohaldatakse kodu- ja muude lindude seas linnugripi puhangute esinemise ja linnugripiviiruste imetajatele ülekandumise võimaluse korral;

c) muud meetmed, mida kohaldatakse juhul, kui täheldatakse tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele seoses lindude või imetajate nakatumisega lindudelt pärinevate gripiviirustega ja selleks, et vältida nakkuse ülekandumist loomadelt inimestele.

2. Liikmesriikidele jäetakse õigus võtta käesoleva direktiiviga reguleeritud valdkonnas rangemaid meetmeid.

Artikkel 2 Linnugripi, suure patogeensusega linnugripi ja madala patogeensusega linnugripi mõiste

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. linnugripp (lindude gripp, klassikaline lindude katk) – A-tüüpi gripiviiruse põhjustatud kodu- või muude lindude nakkushaigus:

a) mis kuulub alatüüpi H5 või H7; või

b) mille veenisisese patogeensuse indeks on kuuenädalastel kanapoegadel suurem kui 1,2;

2. suure patogeensusega linnugripp (SPLG) – kodu- või muude lindude nakkushaigus, mida põhjustavad:

a) linnugripiviiruste alatüübid H5 ja H7, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiinimolekuli lõhustumispiirkonnas sarnaneb teistel SPLG viirustel vaadelduga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas võib hemaglutiinimolekuli lõhustada; või

b) linnugripiviirused, mille veenisisese patogeensuse indeks on kuuenädalastel kanapoegadel suurem kui 1,2;

3. madala patogeensusega linnugripp (MPLG) – kodu- või muude lindude nakkushaigus, mida põhjustavad linnugripiviiruste alatüübid H5 ja H7, mis ei kuulu punktis 2 esitatud määratluse alla.

Artikkel 3 Muud mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1. kodulinnud – kõik linnud, keda kasvatatakse või peetakse vangistuses liha, haude- ja söögimunade või muude kaubanduslike toodete tootmiseks, ulukivarude täiendamiseks või vastavate lindude kasvatamiseks;

2. metslind – vabaduses elav lind, keda ei peeta üheski punktis 5 esitatud määratlusele vastavas majandis;

3. muu lind – mis tahes lind, kes ei ole kodulind ja keda peetakse vangistuses etenduste, võiduajamiste, näituste ja võistluste jaoks (näiteks ilulinnud ja võistlustuvid) või muudel eesmärkidel, v.a punktis 1 nimetatud eesmärgid;

4. ametlikult registreeritud haruldased kodu- või muud linnutõud – kodu- või muud linnud, kelle pädev asutus on artiklis 63 sätestatud situatsioonplaanis ametlikult nendeks tunnistanud;

5. majand – mis tahes põllumajanduslik või muu rajatis, näiteks haudejaam, tsirkus, loomaaed, lemmiklinnukauplus, linnuturg ja lindla, kus kodu- või muid linde alaliselt või ajutiselt hoitakse või kasvatatakse, välja arvatud:

a) tapamajad, transpordivahendid, karantiiniruumid ning -keskused, piiripunktid ja laborid; ning

b) selliste ruumide juures paiknevad inimeste elamispiirkonnad artikli 11 lõike 9 teise lõigu, artikli 19 punkti e, artikli 30 punkti f, artikli 39 lõike 5 punkti g ja artikli 44 lõike 1 punkti h tähenduses, välja arvatud juhul, kui kodu- või muid linde hoitakse neis alaliselt;

6. kaubanduslik linnukasvatusmajand – majand, kus kodulinde kasvatatakse ärilistel eesmärkidel;

7. mittekaubanduslik majand/lemmiklindude kasvatusmajand – majand, kus omanikud peavad kodu- või muid linde:

a) kodu- või muude lindude või neist valmistatavate toodete kasutamiseks oma tarbeks; või

b) lemmiklindudena;

8. piiritletud kodulinnukasvatusala või muude lindude piiritletud kasvatusala – üks või mitu ühise bio-ohutuse korralduse süsteemi alla kuuluvat kodu- või muude lindude kasvatusmajandit, milles peetakse linnugripi mõttes selgelt eristatavas tervislikus seisundis olevate kodu- või muude lindude alamkogumit, kelle suhtes kohaldatakse asjakohaseid järelevalve-, kontrolli- ja bio-ohutusmeetmeid;

9. linnukari – kõik ühes tootmisüksuses olevad kodu- või muud linnud;

10. tootmisüksus – majandisisene üksus, mille puhul ametlik veterinaararst on veendunud, et see on kõigist teistest sama majandi üksustest oma asukoha ja seal peetavate kodu- või muude lindude igapäevase hooldamise mõttes täiesti sõltumatu,

11. munema hakkavad kodulinnud – munemiseelses staadiumis olevad kodulinnud;

12. haudemunad – haudumisele minevad kodulindude munad;

13. vastkoorunud tibud – kõik vähem kui 72 tunni vanused kodulinnud, keda ei ole veel toidetud; muskusparte ( Cairina moschata ) või nende ristandeid võib olla ka toidetud;

14. diagnostikakäsiraamat – artikli 51 lõikes 1 sätestatud diagnostikakäsiraamat;

15. nakatunud kodulinnud ja nakatunud muud linnud – kõik kodu- ja muud linnud:

a) kellel on diagnostikakäsiraamatu kohaselt kindlaks tehtud linnugripi olemasolu; või

b) linnugripi teise ja järgnevate puhangute korral kõik kodu- või muud linnud, kelle puhul kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või artikli 51 lõike 3 esimese lõigu nõuete kohaselt volitatud laborites (edaspidi „volitatud labor“) tehtud laborikatsetel saadud reaktsioonid viitavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt linnugripidiagnoosile;

16. nakatumiskahtlusega kodu- või muud linnud – kõik kodu- või muud linnud, kellel avalduvad sellised kliinilised tunnused, surmajärgsed kahjustused või reaktsioonid laborikatsetele, mille puhul ei saa välistada linnugripi esinemist;

17. inkubatsiooniperiood – maksimaalselt 21 päeva pikkune ajavahemik tõenäolise nakatumise päevast kuni linnugripi kliiniliste tunnuste ilmnemiseni;

18. omanik – füüsiline või juriidiline isik, kes peab või omab kodu- või muid linde või kannab muul moel nende eest vastutust kas rahalise tasu eest või tasuta;

19. pädev asutus – liikmesriigi asutus, kes on pädev käesoleva direktiivi kohaselt läbi viima veterinaarkontrolli või võtma haldusmeetmeid või mis tahes asutus, kellele on vastav pädevus delegeeritud;

20. veterinaarkontroll – pädeva asutuse läbiviidav füüsiline kontroll ja/või haldusformaalsus;

21. ametlik veterinaararst – pädeva asutuse määratud veterinaararst;

22. ametlik järelevalve – linnugripiga seotud tervisliku seisundi hoolikas jälgimine, mida viib läbi pädev asutus ja mis võib kaasa tuua kõnealuse asutuse poolsed täiendavad uuringud;

23. ametlik kontroll – pädeva asutuse võetavad meetmed selle kontrollimiseks ja tõendamiseks, et isik täidab või täitis samalt asutuselt saadud linnugripialaseid juhiseid;

24. surmamine – mis tahes looma või linnu surma põhjustav menetlus, v.a tapmine;

25. tapmine – mis tahes menetlus, mis põhjustab looma või linnu surma verekaotuse tõttu;

26. kõrvaldamine – loomsete kõrvalsaaduste kogumine, vedu, ladustamine, käitlemine, töötlemine ja kasutamine või kõrvaldamine vastavalt:

a) määrusele (EÜ) nr 1774/2002; või

b) käesoleva direktiivi artikli 64 lõikes 1 esitatud üksikasjalikele eeskirjadele;

27. ühenduse vaktsiinipank – sobivad ruumid, mis on vastavalt käesoleva direktiivi artikli 59 lõikele 1 ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/82/EÜ[14] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 726/2004[15] kohaselt kasutamiseks lubatud ühenduse linnugripivaktsiini varude säilitamiseks;

28. kontaktmajand – majand, kuhu linnugripp võidi sisse tuua selle asukoha tõttu, inimeste, kodu- või muude lindude liikumise tagajärjel või mõnel muul viisil;

29. taudikahtlus – kodu- või muid linde pidav majand, kus pädev asutus kahtlustab linnugripi esinemist;

30. haiguspuhang – majand, kus pädev asutus on kindlaks teinud linnugripi esinemise;

31. esmane haiguspuhang – haiguspuhang, millel ei ole epidemioloogilist seost liikmesriigi samas piirkonnas varem aset leidnud haiguspuhanguga nõukogu direktiivi 64/432/EMÜ[16] artikli 2 tähenduses, või sama liikmesriigi teises piirkonnas toimunud esimene haiguspuhang;

32. nakatunud loomade eristamine vaktsineeritud loomadest (DIVA strateegia) – vaktsineerimisstrateegia, mis võimaldab teha vahet vaktsineeritud/nakatunud ja vaktsineeritud/nakatumata loomade vahel, kasutades selleks epideemilise e väliviiruse vastaste antikehade avastamiseks mõeldud diagnostilist testi ja vaktsineerimata sentinellilinde;

33. tühjendamine –kõigi kodu- või muude lindude eemaldamine majandist, kodu- või muude lindude eraldisest või tootmisüksusest;

34. imetaja –klassi Mammalia kuuluv loom;

35. rümbad – surnud või surmatud kodu- või muud linnud.

II PEATÜKK

JÄRELEVALVE, TEAVITAMINE JA EPIDEMIOLOOGILINE UURIMINE

Artikkel 4 Iga-aastased järelevalveprogrammid

1. Liikmesriigid tagavad igal aastal I lisa nõuetele vastavate järelevalveprogrammide vastuvõtmise, et:

a) avastada erinevate kodulinnuliikide nakatumist linnugripiviiruse alatüüpidega H5 ja H7

b) aidata suurendada teadmisi ohtudest, mida kujutavad endast metslinnud või -loomad seoses lindudelt pärinevate linnugripiviiruste esinemisega lindudel.

2. Liikmesriigid esitavad artikli 65 lõikes 2 nimetatud menetluse kohaselt iga-aastased järelevalveprogrammid komisjonile kinnitamiseks 15. juuniks 2007 ja edaspidi iga aasta 15. juuniks.

3. Liikmesriigid esitavad komisjonile iga-aastaste järelevalveprogrammide täitmise aruande järgmise aasta 15. märtsiks.

Artikkel 5 Aruandlus ja teavitamine

1. Liikmesriigid näevad ette pädeva asutuse teavitamise kõigist kodu- või muude lindude nakatumise või kodu- või muude lindude nakatumiskahtluse juhtudest.

2. Lisaks ühenduse õigusaktidega kehtestatud nõuetele, mis käsitlevad loomade haiguspuhangutest teavitamist, teavitavad liimesriigid II lisa nõuete kohaselt komisjoni:

a) kõigist pädeva asutuse kinnitatud positiivsetest linnugripi esinemise juhtudest tapamajades, transpordivahendites, piiripunktides ja muudes ühenduse piiridel ning karantiinirajatistes asuvates kohtades või keskustes, mille tegevust reguleerivad kodu- või muude lindude sissevedu käsitlevad ühenduse õigusaktid;

b) kodu- või muudel lindudel või loomadel linnugripi suhtes läbiviidud ametliku järelevalve tulemustest, sealhulgas metslindude juures saadud positiivsetest tulemustest; ning

c) kõigist kodu- või muude lindude või loomade nakatumise juhtudest lindudelt pärinevate linnugripiviirustega (välja arvatud artikli 2 punktis 1 nimetatud juhud), mis võivad tõsiselt ohustada loomade või inimeste tervist.

Artikkel 6 Epidemioloogiline uurimine

1. Liikmesriigid tagavad epidemioloogiliste uurimiste läbiviimise küsimustike alusel, mis koostatakse artikliga 63 ettenähtud situatsioonplaanide raames.

2. Epidemioloogiline uurimine hõlmab järgmisi küsimusi:

a) ajavahemiku pikkus, mille jooksul linnugripp võib olla esinenud majandis või muudes tööruumides või transpordivahendites;

b) majandis, tapamajas või transpordivahendites avastatud linnugripi võimalik päritolu;

c) kõigi kontaktmajandite väljaselgitamine;

d) linnugripiviiruse levimist põhjustada võinud kodu- või muude lindude, isikute, sõidukite või mis tahes ainete või materjalide liikumine.

3. Pädev asutus arvestab epidemioloogilise uurimise tulemusi:

a) otsuse tegemisel selle kohta, kas kohaldada käesolevas direktiivis sätestatud täiendavaid haigustõrjemeetmeid; ning

b) käesoleva direktiiviga ettenähtud erandite tegemisel.

4. Kui epidemioloogiline uurimine näitab, et linnugripp võib olla tulnud teistest liikmesriikidest või edasi kandunud teistesse liikmesriikidesse, teatatakse uurimistulemustest koheselt komisjonile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele.

III PEATÜKK

TAUDIKAHTLUSE KORRAL KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 7 Majandite suhtes kohaldatavad meetmed

1. Taudikahtluse korral algatab pädev asutus koheselt uurimise, et linnugripi esinemist kas kinnitada või välistada ja majand ametliku järelevalve alla võtta. Pädev asutus tagab ka lõigetes 2 ja 3 sätestatud meetmete järgimise.

2. Pädev asutus tagab majandis järgmiste meetmete kohaldamise:

a) kodu- ja muud linnud ja kõik koduloomadena peetavad imetajad loendatakse või vajaduse korral hinnatakse nende arvu asjakohaste kategooriate kaupa;

b) koostatakse nimestik, milles esitatakse liigiti majandis juba haigestunud, surnud või tõenäoliselt nakatuvate kodu- ja muude lindude ja kõigi koduloomadena peetavate imetajate arv; kogu taudikahtluse kestel täiendatakse iga päev seda nimestikku koorunud lindude ning surnud loomade ja lindude arvuga ning nõudmise korral esitatakse nimestik pädevale asutusele;

c) kodu- ja muid linde hoitakse kinni nende eluhoonetes või muus sellises kohas, kus neid saab hoida isoleerituna, et vältida nende kokkupuutumist kodulindude, muude lindude või metslindudega;

d) kodu- ja muid linde ei tohi majandisse sisse tuua ega sealt välja viia;

e) ilma pädeva asutuse loata ei või majandist välja viia rümpasid, kodu- või muude lindude liha, kaasa arvatud rupskid („liha“), loomasööta, söödanõusid, materjale, jäätmeid, väljaheiteid, kodu- või muude lindude sõnnikut („sõnnik“), kasutatud allapanu ega midagi muud, millega linnugripp võib edasi kanduda;

f) majandist ei tohi välja viia mune, välja arvatud need munad, sealhulgas haudemunad, mida pädev asutus on määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatüki kohaselt lubanud saata otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse käitlemiseks ja töötlemiseks kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga; kui pädev asutus annab välja niisuguse loa, kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi;

g) inimeste, koduloomadena peetavate imetajate, sõidukite ja varustuse majandisse sisenemine ja sealt väljumine toimub pädeva asutuse loal ja tema kehtestatud tingimuste kohaselt;

h) kodu- ja muude lindude majutamiseks mõeldud hoonete ja majandi enda sisse- ja väljapääsude juures kasutatakse vastavalt pädeva asutuse juhistele sobivaid desinfektsioonivahendeid.

3. Pädev asutus tagab epidemioloogilise uurimise läbiviimise vastavalt artiklile 6 („epidemioloogiline uurimine“).

Artikkel 8 Teatavate majandites kohaldatavate meetmete suhtes tehtavad erandid

Pädev asutus võib riskide hindamise põhjal ja kohaldatud ettevaatusabinõusid ning väljaviidavate lindude ja toodete sihtkohta arvestades lubada teha erandeid artikli 7 lõike 2 punktidest c–f.

Artikkel 9 Majandites kohaldatavate meetmete kestus

Meetmeid, mida tuleb kohaldada majandites taudikahtluste korra l ja mis on sätestatud artiklis 7, kohaldatakse seni, kuni pädev asutus on välistanud linnugripi esinemise võimaluse.

Artikkel 10 Epidemioloogilise uurimise põhjal kohaldatavad lisameetmed

1. Pädev asutus võib epidemioloogilise uurimise esialgsete tulemuste põhjal kohaldada lõigetes 2, 3 ja 4 esitatud meetmeid, eriti juhul, kui majand asub intensiivse kodulinnukasvatuse piirkonnas.

2. Kodu- ja muude lindude ja linnumunade, samuti linnukasvatussektoriga seotud sõidukite suhtes võib liikmesriigi suurtes piirkondades või kogu liikmesriigis kehtestada ajutise liikumispiirangu.

Kõnealust piirangut võib laiendada koduloomadena peetavate imetajate liikumisele, kuid selle kestus võib olla üle 72 tunni üksnes erakorraliste asjaolude korral.

3. Majandi suhtes võib kohaldada artiklis 11 sätestatud meetmeid.

Kui tingimused võimaldavad, võib kõnealuste meetmete kohaldamisel piirduda üksnes nakatumiskahtlusega kodulindude ja nende tootmise üksustega.

Taudikahtluse kinnitamiseks või selle võimaluse välistamiseks võetakse surmatud kodu- või muudest lindudest proovid vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

4. Majandi ümber võib kehtestada ajutise kontrolltsooni ja kohaldada selles tsoonis vastavalt vajadusele kas mõningaid või kõiki artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmeid.

IV PEATÜKK

SUURE PATOGEENSUSEGA LINNUGRIPI (SPLG) PUHANGU KORRAL KOHALDATAVAD MEETMED

1. JAGU MAJANDITES KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 11 Pädeva asutuse kohaldatavad meetmed

1. SPLG puhangu korral tagab pädev asutus artikli 7 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva artikli lõigetes 2 –10 sätestatud meetmete kohaldamise.

2. Kõik neisse liikidesse kuuluvad kodu- ja muud linnud, mille puhul on SPLG esinemine majandis kindlaks tehtud, surmatakse viivitamatult ametliku järelevalve all. Surmamine toimub viisil, millega välditakse linnugripi levimist, eriti transportimisel või surmamisel, ning vastavalt nõukogu direktiivile 93/119/EMÜ.[17]

Linnugripi edasise levimise kohta läbiviidud riskide hindamise põhjal võib surmamine laieneda ka muudele majandis peetavatele linnuliikidele.

3. Majandis olevad surnud või surmatud kodu- ja muud linnud ning haude- ja lauamunad kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

4. Kodulinnud, kes on majandis ajavahemikus SPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 7 lõikes 2 esitatud meetme kohaldamiseni korjatud munadest juba koorunud, paigutatakse ametliku järelevalve alla ja nende suhtes viiakse läbi uurimine vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

5. Majandis ajavahemikus SPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni artikli 7 lõikes 2 esitatud meetme kohaldamiseni tapetud kodulindude liha ning korjatud haude- ja lauamunad otsitakse võimaluse korral üles ja kõrvaldatakse ametliku järelevalve all.

Samas võib pädev asutus lubada saata lauamune otse munatooteid valmistavasse ettevõttesse vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jao II peatükile ning neid käidelda ja töödelda kooskõlas määruse (EÜ) nr 852/2004 II lisa IX peatükiga. Kõigi selliste lubade suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi III lisas esitatud tingimusi.

6. Kõik ained ja jäätmed, mis võivad olla saastunud, nagu näiteks kodulindude sööt („sööt“), hävitatakse või töödeldakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt viisil, mis tagab linnugripiviiruse hävimise.

7. Sõnnikut, läga ja allapanu, mis võib olla saastunud, töödeldakse kooskõlas artikliga 49.

8. Rümpade kõrvaldamise järel puhastatakse, desinfitseeritakse või töödeldakse artikli 49 kohaselt lindude pidamiseks kasutatud ehitised, saastuda võinud seadmed ja kodu- või muude lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mis tahes muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatud veokid.

9. Muid kodulinde või koduloomadena peetavaid imetajaid ei tohi ilma pädeva asutuse loata majandisse sisse tuua ega sealt välja viia.

Kõnealust piirangut ei kohaldata selliste koduloomadena peetavate imetajate suhtes, kes pääsevad üksnes inimeste elamispiirkondadesse.

10. Esmase haiguspuhangu korral kohaldatakse isoleeritud viiruse suhtes selle geneetilise alaliigi kindlakstegemiseks diagnostikakäsiraamatu kohast laboratoorset menetlust.

Vastavalt artikli 52 lõikele 1 saadetakse kõnesolev isoleeritud viirus võimalikult kiiresti ühenduse tugilaborisse.

Artikkel 12 Teatavate majandites kohaldatavate meetmete suhtes tehtavad erandid

1. Liikmesriigid koostavad artiklitega 13 ja 14 ettenähtud üksikasjalikud erandite lubamise eeskirjad, mis hõlmavad asjakohaseid alternatiivmeetmeid ja -tingimusi.

2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni koheselt kõigist artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 kohaselt tehtud eranditest.

3. Komisjon vaatab pärast artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 kohast erandi tegemist olukorra koheselt läbi koos asjaomase liikmesriigiga ning esimesel võimalusel toiduahela ja loomatervishoiu alalises komitees („komitee“).

4. Kõiki artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 alusel lubatud erandeid arvestades võib linnugripi leviku tõkestamise meetmed vastu võtta artikli 65 lõikes 3 osutatud korras.

Artikkel 13 Teatavaid majandeid käsitlevad erandid

1. Pädev asutus võib lubada teha erandeid artikli 11 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud meetmetest SPLG puhangute korral mittekaubanduslikus/lemmiklinde kasvatavas majandis, tsirkuses, loomaaias, zookaupluses, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodu- v õi muid linde teadusuuringuteks või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil, tingimusel et sellised erandid ei ohusta haiguse tõrjet ega ühenduse põhihuve.

2. Pädev asutus tagab, et lõike 1 kohase erandi tegemisel kehtivad sellest mõjutatud kodu- ja muude lindude kohta järgmised tingimused:

a) neid peetakse teistest kodu- ja muudest lindudest ning vajaduse korral ka metslindudest täiesti eraldatuna;

b) nende suhtes tuleb kohaldada täiendavat järelevalvet ja neid tuleb kontrollida diagnostikakäsiraamatu kohaselt seni, kuni laborikatsed on näidanud, et nad ei kujuta endast enam SPLG edasise leviku mõttes erilist ohtu; ning

c) neid ei tohi päritolumajandist ära viia, v.a tapmiseks või teise majandisse, mis asub:

i) samas liikmesriigis, järgides seejuures pädeva asutuse juhiseid; või

ii) teises liikmesriigis, vastavalt sihtliikmesriigiga sõlmitud kokkuleppele.

2. JAGU ERALDIASUVATES TOOTMISÜKSUSTES JA KONTAKTMAJANDITES KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 14 Eraldiasuvates tootmisüksustes toimuvate SPLG puhangute korral kohaldatavad meetmed

Pädev asutus võib SPLG puhangu korral teha kahest või enamast eraldiasuvast tootmisüksusest koosnevas majandis erandeid artikli 11 lõike 2 esimese lõiguga ettenähtud meetmetest tootmisüksuste suhtes, milles olevad kodulinnud on terved, kui sellised erandid ei ohusta haigustõrjemeetmeid ega ühenduse põhihuve.

Kõnealuseid erandeid tehakse kahe või enama eraldiasuva tootmisüksuse puhul ainult juhul, kui ametlik veterinaararst on nende tootmisruumide ehitust, mõõtmeid, lindude majutusviisi, toitmist, veevarustust, seadmeid ning töötajate ja külastajate tootmisruumides viibimist silmas pidades veendunud, et üksused on oma asukoha ja neis peetavate kodulindude igapäevase hoolduse mõttes teistest tootmisüksustest täiesti sõltumatud.

Artikkel 15 Kontaktmajandites kohaldatavad meetmed

1. Pädev asutus teeb epidemioloogilise uurimise põhjal otsuse, kas käsitleda majandit kontaktmajandina.

Pädev asutus tagab kontaktmajandites artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmete kohaldamise seni, kuni diagnostikakäsiraamatu kohaselt on välistatud SPLG esinemise võimalus neis majandites.

2. Pädev asutus kohaldab epidemioloogilise uurimise tulemuste alusel kontaktmajandites artiklis 11 sätestatud meetmeid eelkõige juhul, kui kontaktmajand asub intensiivse kodulinnukasvatuse piirkonnas.

Põhikriteeriumid, mida tuleb silmas pidada artiklis 11 sätestatud meetmete kohaldamisel kontaktmajandistes, on esitatud IV lisas.

3. Et kinnitada või välistada SPLG viiruse esinemist teatavates kontaktmajandites vastavalt diagnostikakäsiraamatule, tagab pädev asutus surmatud kodulindudest proovide võtmise.

3. JAGU KAITSE- JA JÄRELEVALVETSOONID NING TÄIENDAVAD PIIRANGUTSOONID

Artikkel 16 Kaitse- ja järelevalvetsoonide ning täiendavate piirangutsoonide kehtestamine SPLG puhangute korral

1. SPLG puhangu järel kehtestab pädev asutus viivitamata:

a) majandi ümber vähemalt kolme kilomeetri raadiusega kaitsetsooni;

b) majandi ümber vähemalt kümne kilomeetri raadiusega järelevalvetsooni, mis hõlmab ka kaitsetsooni.

2. Lõikes 1 sätestatud kaitse- ja järelevalvetsoonide kehtestamisel võtab pädev asutus arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a) epidemioloogiline uurimine;

b) geograafilised iseärasused, eelkõige looduslikud piirid;

c) teiste majandite paiknemine ja kaugus;

d) kodu- ja muude lindude transpordi- ja kauplemismarsruudid ning tapamajade olemasolu;

e) kodu- ja muude lindude, nende rümpade, sõnniku, allapanu või kasutatud allapanu igasuguse kaitse- ja järelevalvetsoonide sisese liikumise kontrollimiseks vajalike töötajate ja rajatiste olemasolu, eriti juhul, kui surmamisele ja kõrvaldamisele määratud kodu- ja muud linnud tuleb nende päritolumajandist välja toimetada.

3. Pädev asutus võib lõikes 2 sätestatud kriteeriume arvesse võttes kehtestada kaitse- ja järelevalvetsoonide ümber või kõrval täiendavaid piirangutsoone.

4. Kui kaitse-, järelevalve- või täiendav piirangutsoon jääb mitme liikmesriigi territooriumile, teevad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused tsooni kehtestamisel koostööd.

Artikkel 17 Kaitse- ja järelevalvetsoonides kohaldatavad meetmed

1. Pädev asutus tagab kaitse- ja järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a) kehtestatakse kord, mis võimaldab jälgida kodu- või muude lindude, liha, munade, rümpade ja sööda liikumist;

b) omanikud peavad pädeva asutuse nõudmisel andma viimasele igasugust vajalikku teavet majandisse toodavate või sealt väljaviidavate kodu- või muude lindude ja munade kohta.

2. Pädev asutus tagab, et kõik asjaomased isikud on kaitse- ja järelevalvetsoonides kehtivatest piirangutest täiesti teadlikud.

Kõnealust teavet võib neile edastada hoiatussiltide, meedia (ajakirjandus, televisioon) või muude sobivate vahendite abil.

4. JAGU KAITSETSOONIS KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 18 Loendus ja ametliku veterinaararsti visiidid ning järelevalve

Pädev asutus tagab kaitsetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a) kõigis majandites viiakse võimalikult kiirest läbi loendus;

b) seitsme päeva jooksul pärast kaitsetsooni kehtestamist käib ametlik veterinaararst kõik majandid läbi, et teostada neis kodu- ja muude lindude kliiniline läbivaatus; vajadusel kogub ta ka proove laborikatsete jaoks; andmed selliste visiitide ja nende käigus avastatu kohta kuuluvad säilitamisele;

c) kohe viiakse läbi diagnostikakäsiraamatule vastav täiendav järelevalve, et avastada linnugripi võimalik edasilevimine kaitsetsoonis olevates majandites.

Artikkel 19 Majandites kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab kaitsetsoonides olevates majandites järgmiste meetmete kohaldamise:

a) kodu- ja muid linde hoitakse kinni nende eluhoonetes või muus sellises kohas, kus neid saab hoida isoleerituna, et vältida nende kokkupuutumist kodulindude, muude lindude või metslindudega;

b) rümbad kõrvaldatakse;

c) elusate kodu- või muude lindude, rümpade, liha, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude tõenäoliselt saastunud ainete või materjalide veoks kasutatud veokid ja seadmed puhastatakse, desinfitseeritakse ja neid töödeldakse artikli 49 kohaselt võimalikult kiiresti pärast saastumist;

d) kõik töötajate ja muude isikute kasutatavad majanditesse sisenevad ja sealt väljuvad sõidukid, mis võivad olla saastunud, puhastatakse, desinfitseeritakse ja neid töödeldakse artikli 49 kohaselt kohe pärast saastumist;

e) ilma pädeva asutuse loata ei või majandisse, kus peetakse kodulinde, tuua kodu- või muid linde või muid koduloomi; see piirang ei kehti loomade kohta, kellel on pääs üksnes inimeste elupiirkondadesse, kui nende igasugune kokkupuutumine kodu- või muude lindudega on välistatud;

f) igasugusest majandites täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib vastavalt diagnostikakäsiraamatule läbi vajalikud uuringud;

g) kõik majanditesse tulevad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi levimise vältimiseks vajalikke bio-ohutuse nõudeid;

h) omanik säilitab haiguse järelevalve ja tõrje huvides andmed kõigi majandeid külastanud isikute kohta ja peab pädeva asutuse nõudmisel tegema need viimasele kättesaadavaks.

Artikkel 20 Kasutatud allapanu või sõnniku majanditest kõrvaldamise või laialilaotamise keeld

Pädev asutus tagab, et kaitsetsoonis asuvates majandites on kasutatud allapanu või sõnniku kõrvaldamine või laialilaotamine keelatud, välja arvatud juhul, kui ta ise selleks loa annab.

Lubada võib aga bio-ohutusmeetmeid järgivat sõnnikuvedu majanditest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vaheladustuskohta, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud linnugripiviirused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või artikli 64 lõikes 1 viidatud erieeskirjadele.

Artikkel 21 Laadad, turud jm kogunemised ning ulukivarude täiendamine

Pädev asutus tagab turgude, laatade, näituste ja muude kodu- või muude lindude kokkutoomist eeldavate ürituste keelustamise kaitsetsoonides.

Pädev asutus tagab, et kaitsetsoonides ei lasta vabadusse ulukivarude täiendamiseks mõeldud kodu- või muid linde.

Artikkel 22 Kodu- ja muude lindude ja linnumunade ühest paigast teise viimise ja transportimise keelustamine

Pädev asutus tagab kaitsetsoonide piirides kodu- ja muude lindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude, haude- ja lauamunade ja rümpade maanteel (välja arvatud majandisisesed teed) ja raudteel ühest paigast teise toimetamise ja transportimise keelustamise.

Kõnealust keeldu ei kohaldata siiski kaitsetsooni läbivatel maanteedel või raudteedel kauba mahalaadimiseta või peatusteta toimuvate transiitvedude suhtes.

Artikkel 23 Koheselt tapale viidavate kodulindude otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 22 võib pädev asutus anda loa koheselt tapale viidavate kodulindude otseveoks järgmistel tingimustel:

a) ametlik veterinaararst teostab päritolumajandis kodulindude kliinilise läbivaatuse, et vältida SPLG kliiniliste tunnustega kodulindude tapale saatmist;

b) vajaduse korral on kodulindudega nende päritolumajandis tehtud diagnostikakäsiraamatule vastavaid laborikatseid, mille tulemused olid positiivsed;

c) kodulinnud veetakse pädeva asutuse pitseeritud veokites pädeva asutuse määratud tapamajja („määratud tapamaja“), mis asub kaitse- või järelevalvetsoonis või erandjuhtudel väljaspool kõnealuseid tsoone;

d) määratud tapamaja eest vastutavat pädevat asutust teavitatakse saadetisest enne lindude väljasaatmist ja kõnesolev pädev asutus teatab väljasaatmiskoha eest vastutavale pädevale asutusele lindude määratud tapamajja saabumisest;

e) määratud tapamajas hoitakse kaitsetsoonist toodud kodulinde teistest kodulindudest eraldi ja tapetakse teistest kodulindudest eraldi või teistel aegadel, soovitavalt tööpäeva lõpul; sellele järgnev puhastamine ja desinfitseerimine lõpetatakse enne, kui hakatakse muid kodulinde tapma;

f) määratud tapamajas korraldatavatel surmaeelsetel ja surmajärgsetel ülevaatustel pöörab ametlik veterinaararst tähelepanu kõigile linnugripile viitavatele tunnustele;

g) tapetud lindude liha ei satu ei ühendusesisesesse ega rahvusvahelisse kaubavahetusse ning see tähistatakse värske liha tervisemärgiga, mis on sätestatud direktiivi 2002/99/EÜ[18] II lisas, kui käesoleva direktiivi artikli 65 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt ei otsustata teisiti;

h) liha omandatakse, tükeldatakse, transporditakse ja säilitatakse ühendusesisesesse ja rahvusvahelisse kaubavahetusse minevast lihast eraldi ja kasutatakse nii, et seda ei satuks ühendusesisesesse või rahvusvahelisse kaubavahetusse minevatesse lihatoodetesse, välja arvatud juhul, kui:

i) seda on töödeldud direktiivi 2002/99/EÜ III lisas sätestatud viisil; või

ii) artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras otsustatakse teisiti.

Artikkel 24 Vastkoorunud tibude otseveo korral tehtavad erandid

1. Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada vastkoorunud tibude otsevedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde ja mis asub soovitavalt väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone:

a) neid veetakse pädeva asutuse pitseeritud veokites;

b) transportimise ajal ja sihtmajandis kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid;

c) sihtmajand võetakse pärast vastkoorunud tibude saabumist ametliku järelevalve alla.

2. Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada väljastpoolt kaitse- ja järelevalvetsoone pärinevatest haudemunadest väljahautud vastkoorunud tibude otsevedu mis tahes teise samas liikmesriigis asuvasse majandisse, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja tööhügieenile tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud muude vastavates tsoonides paiknevatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või vastkoorunud tibudega.

Artikkel 25 Munema hakkavate kodulindude otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 22 võib pädev asutus järgmistel tingimustel lubada munema hakkavate kodulindude otsevedu kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole muid kodulinde:

a) ametlik veterinaararst viib läbi päritolumajandis olevate kodu- ja muude lindude ning eelkõige ära viia kavatsetavate lindude kliinilise läbivaatuse;

b) vajaduse korral on päritolumajandis peetavatel kodulindude suhtes läbi viidud diagnostikakäsiraamatu kohased laborikatsed, mis on andnud soodsaid tulemusi;

c) munema hakkavaid kodulinde veetakse pädeva asutuse pitseeritud veokites;

d) sihtmajand või -varjualune võetakse pärast munema hakkavate kodulindude kohalesaabumist ametliku järelevalve alla.

Artikkel 26 Haude- ja lauamunade otseveo korral tehtavad erandid

1. Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada haudemunade otsevedu soovitavalt kaitse- või järelevalvetsoonis asuvasse pädeva asutuse määratud haudejaama („määratud haudejaam“) järgmistel tingimustel:

a) haudemunade päritolukarjad vaadati diagnostikakäsiraamatu kohaselt läbi ja läbivaatuse tulemused olid soodsad;

b) haudemune ja nende pakendit desinfitseeriti enne teelesaatmist ja nende munade päritolu on võimalik kindlaks teha;

c) haudemune veetakse pädeva asutuse pitseeritud veokites;

d) määratud haudejaamas kohaldatakse pädeva asutuse juhistele vastavaid bio-ohutusmeetmeid.

2. Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada lauamunade otsevedu pädeva asutuse määratud pakendamiskeskusesse („määratud pakendamiskeskus“), tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid.

Artikkel 27 Surnud kodu- või muude lindude otseveo korral tehtavad erandid

Erandina artiklist 22 võib pädev asutus lubada surnud kodu- või muude lindude otsevedu, kui surnud linnud veetakse minema nende kõrvaldamiseks.

Artikkel 28 Transpordivahendite puhastamine ja desinfitseerimine

1. P ädev asutus tagab artiklites 23–27 sätestatud vedudel või liha vedamiseks kasutatavate veokite ja varustuse puhastamise ja desinfitseerimise võimalikult kiiresti pärast vedu ja vastavalt artikli 49 nõuetele.

2. Pädev asutus tagab bio-ohutusmeetmete rakendamise, et vältida linnugripi levimist kaitsetsoonis asuvate majanditega ühendust pidavate sõidukitega, eriti söödaveokitega.

Artikkel 29 Meetmete kestus

1. Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 21 päeva alates nakatatud majandi artikli 49 kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise kuupäevast seni, kuni kõik kaitsetsooni jäävates majandites asuvad kodu- ja muud linnud on läbinud diagnostikakäsiraamatu kohased linnugripi juhusliku esinemise avastamiseks korraldatud laborikatsed.

2. Kui käesolevas jaos nimetatud meetmete kohaldamine lõpetatakse vastavalt käesoleva artikli lõikele 1, kohaldatakse endises kaitsetsoonis artiklis 30 sätestatud meetmeid seni, kuni nende kohaldamise võib artikli 31 sätete kohaselt lõpetada.

5. JAGU JÄRELEVALVETSOONIS KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 30 Järelevalvetsoonis kohaldatavad meetmed

Pädev asutus tagab järelevalvetsoonides järgmiste meetmete kohaldamise:

a) esimesel võimalusel viiakse kõigis linnukasvatusmajandites läbi loendus;

b) kodulindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude, haude- ja lauamunade liikumine järelevalvetsoonis keelustatakse, välja arvatud juhul, kui selleks annab loa pädev asutus, kes tagab linnugripi levikut tõkestavate bio-ohutusmeetmete kohaldamise; kõnealust keeldu ei kohaldata järelevalvetsooni ilma peatumata või kaupa maha laadimata läbivate maantee- ja raudteetransiitvedude suhtes;

c) kodulindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude ja haude- ja lauamunade vedu väljaspool järelevalvetsooni asuvatesse majandistesse, tapamajadesse või pakendamiskeskustesse on keelatud; pädev asutus võib siiski anda loa järgmiste kaubaartiklite otsevedudeks:

i) määratud tapamajja artikli 23 punkti a kohaseks koheseks tapmiseks viidavad kodulinnud;

ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;

iii) vastkoorunud tibude vedu:

- samas liikmesriigis asuvasse majandisse või selle majandi varjualusesse, kus ei ole teisi kodulinde, tingimusel et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohalevedu ametliku järelevalve alla, või

- mis tahes teise majandisse, kui tibud on välja hautud väljaspool kaitse- ja järelevalvetsoone asuvatest majanditest pärit haudemunadest, tingimusel et lähte-haudejaam võib tänu oma logistikale ja bio-ohutust garanteerivatele töötingimustele tagada, et kõnealused munad ei ole kokku puutunud teiste vastavates tsoonides asuvatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või vastkoorunud tibudega;

iv) määratud haudejaama viidavad haudemunad; enne ärasaatmist munad ja nende pakend desinfitseeritakse, lisaks peab olema võimalik kindlaks teha kõnealuste munade päritolu;

v) määratud pakendamiskeskusesse viidavad lauamunad, tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja rakendatakse pädeva asutuse juhiste kohaselt kõiki bio-ohutusmeetmeid;

d) kõik järelevalvetsoonis asuvatesse majanditesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi leviku tõkestamiseks kohaldatavaid bio-ohutusmeetmeid;

e) elusate kodu- või muude lindude, rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude saastuda võivate ainete või materjalide veoks kasutatavad sõidukid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 49 võimalikult kiiresti pärast saastumist;

f) ilma pädeva asutuse loata ei või majandisse, kus peetakse kodulinde, tuua kodu- või muid linde ega muid koduloomi; seda piirangut ei kohaldata loomade suhtes, kes pääsevad sellistes majandites üksnes inimeste elamispiirkondadesse, kui on võimalik välistada nende igasuguse kokkupuutumine kodu- või muude lindudega;

g) igasugusest majandites täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib vastavalt diagnostikakäsiraamatule läbi vajalikud uuringud;

h) kasutatud allapanu või sõnniku kõrvaldamine või laialilaotamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab; lubada võib aga bio-ohutusmeetmeid järgivat sõnnikuvedu järelevalvetsoonis asuvatest majanditest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vahelattu, kusjuures töötlemise eesmärk on hävitada võimalikud linnugripiviirused vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või artikli 64 lõikes 1 viidatud erieeskirjadele;

i) laadad, turud, näitused või muud kodu- või muude lindude kokkutoomisega seotud üritused on keelatud;

j) ulukivarude täiendamiseks kasvatatud kodulinde ei lasta vabadusse.

Artikkel 31 Meetmete kestus

Käesolevas jaos sätestatud meetmeid kohaldatakse vähemalt 30 päeva alates nakatatud majandis artikli 49 kohase esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpuleviimise kuupäevast seni, kuni kõik järelevalvetsooni jäävates majandites asuvad kodu- ja muud linnud on läbinud linnugripi juhusliku esinemise avastamiseks korraldatud laborikatsed vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

6. JAGU TÄIENDAVATES PIIRANGUTSOONIDES KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 32 Täiendavates piirangutsoonides kohaldatavad meetmed

1. Pädev asutus võib ette näha kõigi või mõnede 4. ja 5. jaos sätestatud meetmete kohaldamise artikli 16 lõikes 3 nimetatud täiendavates piirangutsoonides („täiendavad piirangutsoonid“).

2. Pädev asutus võib ette näha täiendavates piirangutsoonides olevate ohustatud majandite ja alade ennetava tühjendamise kodu- või muude lindude tapmise või surmamise teel vastavalt nõukogu direktiivile 93/119/EMÜ.

Kõnealuste majandite linnukarjade taastamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.

3. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud meetmeid kohaldavad liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.

4. Komisjon vaatab olukorra läbi koos asjaomaste liimesriikidega ning komitees võimalikult kiiresti.

5. Ilma et see piiraks nõukogu otsuse 90/424/EMÜ põhjal tehtud otsuste kohaldamist, võib linnugripi leviku tõkestamiseks vastu võtta täiendavaid järelevalve-, bio-ohutus- ja tõrjemeetmeid artikli 65 lõikes 3 viidatud korras.

7. JAGU ERANDID JA BIO-OHUTUSMEETMED

Artikkel 33 Erandid

1. Kui leiab kinnitust SPLG esinemine haudejaamas, võib pädev asutus riskide hindamise põhjal teha erandeid 4. ja 5. jaos sätestatud meetmetest.

2. SPLG puhangute korral mittekaubanduslikus/lemmiklindude kasvatusmajandis, tsirkuses, loomaaias, loomapargis, tarastatud alal, kus peetakse kodu- või muid linde teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil, võib pädev asutus teha erandeid artikli 18 punktides b ja c, artiklis 22 ning artikli 30 punktides b, c ja f sätestatud meetmetest.

3. 4. ja 5. jaos sätestatud meetmete suhtes tehtavate eranditena võivad liikmesriigid SPLG puhangute korral riskide hindamisele tuginedes kohaldada konkreetseid meetmeid seoses võistlustuvide kaitse- ja järelevalvetsoonidesse sissetoomise, sealt väljaviimise ja neis tsoonides ühest kohast teise toimetamisega.

4. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandeid tehakse ainult juhul, kui sellised erandid ei ohusta haigustõrjet ega ühenduse põhihuve.

5. Lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandite tegemisel teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni.

6. Komisjon vaatab kõigil juhtudel olukorra läbi koos asjaomase liimesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

Kõiki lõigetega 1, 2 ja 3 ettenähtud erandeid arvesse võttes võib linnugripi tõkestamise meetmed vastu võtta artikli 65 lõikes 3 viidatud korras.

Artikkel 34 Bio-ohutusmeetmed

1. Lisaks 4., 5. ja 6. jaos sätestatud meetmetele võib pädev asutus anda linnugripi leviku tõkestamiseks korralduse täiendavate bio-ohutusmeetmete rakendamiseks asjaomase liikmesriigi kaitse- ja järelevalvetsoonides ja täiendavates piirangutsoonides, samuti teatavatel piiritletud kodulinnukasvatusaladel ja muude lindude kasvatusaladel asuvates majandites.

Kõnealused meetmed võivad olla piirangud, mis kehtestatakse söödaveo, munade korjamise, kodulindude tapamajadesse vedamise, rümpade kõrvaldamiseks nende kokkukogumisega seotud sõidukite või isikute liikumise suhtes ja muu töötajate, veterinaararstide või farmiseadmete tarnijate liikumise suhtes.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmete vastuvõtmisel teavitavad liikmesriigid sellest viivitamata komisjoni.

3. Komisjon vaatab olukorra läbi koos asjaomase liimesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

4. Ilma et see piiraks nõukogu otsuse 90/424/EMÜ põhjal tehtud otsuste kohaldamist, võib linnugripi leviku tõkestamiseks vastu võtta täiendavaid järelevalve-, bio-ohutus- ja tõkestusmeetmeid artikli 65 lõikes 3 viidatud korras.

8. JAGU MEETMED, MIDA KOHALDATAKSE SUURE PATOGEENSUSEGA LINNUGRIPI (SPLG) ESINEMISE KAHTLUSE JA SELLELE KAHTLUSELE KINNITUSE SAAMISE KORRAL TEATAVATEL VÄLJASPOOL MAJANDEID ASUVATEL ALADEL JA TRANSPORDIVAHENDITES

Artikkel 35 Teatavatel väljaspool majandeid asuvatel aladel ja transpordivahendites SPLG esinemise kahtluse korral läbiviidav uurimine

Kui kahtlustatakse SPLG esinemist tapamajades, transpordivahendites või piiripunktides või saadakse sellele kinnitus, algatab pädev asutus viivitamata uurimise, et kõnealust kahtlust diagnostikakäsiraamatu kohaselt kinnitada või välistada.

Artikkel 36 Tapamajades kohaldatavad meetmed

1. Tapamajas SPLG esinemise kahtluse või sellele kinnituse saamise korral tagab pädev asutus riskide hindamise põhjal kõigi tapamajas olevate kodulindude tapmise või surmamise ametliku järelevalve all ja nii kiiresti kui võimalik.

Kodulindude tapmise korral hoitakse nende liha eraldatult ametliku järelevalve all seni, kuni on lõpule viidud artiklis 35 sätestatud uurimistele lisaks korraldatav täiendav uurimine SPLG esinemiskahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

2. Kui SPLG esinemine kinnitust leiab, kõrvaldatakse nakatatud ja nakatuda võiv kodu- jm lindude liha ametliku järelevalve all.

Artikkel 37 Piiripunktides või transpordivahendites kohaldatavad meetmed

1. Piiripunktides või transpordivahendites SPLG esinemise kahtluse või sellele kinnituse saamise korral tagab pädev asutus riskide hindamise põhjal kõigi piiripunktis või transpordivahendis olevate kodu- või muude lindude toimetamise sobivasse kohta, kus nad tuleb ametliku järelevalve all võimalikult kiiresti tappa või surmata.

Samas võib pädev asutus teha otsuse mitte tappa või surmata neid piiripunktis olevaid kodu- ja muid linde, kes ei ole nakatumiskahtlusega kodu- või muude lindudega kokku puutunud.

Kodulindude tapmise korral hoitakse nende liha eraldatult ametliku järelevalve all seni, kuni on lõpule viidud artiklis 35 sätestatud uurimistele lisaks korraldatav täiendav uurimine SPLG esinemiskahtluse kinnitamiseks või ümberlükkamiseks.

2. Kui SPLG esinemine leiab kinnitust, kõrvaldatakse nakatunud kodu- või muude lindude rümbad ja nakatuda võiv liha ametliku järelevalve all.

Artikkel 38 Tapamajades, piiripunktides või transpordivahendites kohaldatavad lisameetmed

Tapamajas, piiripunktis või transpordivahendis SPLG esinemise kahtluse või sellele kinnituse saamise korral tagab pädev asutus järgmiste lisameetmete kohaldamise:

a) kodu- või muid linde ei tooda tapamajja, piiripunkti ega transpordivahendisse enne, kui punktis b sätestatud ja artikli 49 nõuetele vastavast puhastamisest ja desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 24 tundi; piiripunktis võib sissetoomise keeldu laiendada ka muudele loomadele;

b) ehitised, seadmed ja sõidukid puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 49 ja ametliku veterinaararsti järelevalve all;

c) viiakse läbi epidemioloogiline uurimine;

d) nakatunud kodulindude või rümpade päritolumajandis ja kontaktmajandites kohaldatakse artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmeid;

e) kui epidemioloogilise uurimise ja artiklis 35 sätestatud täiendavate uurimiste tulemused ei näita vastupidist, kohaldatakse päritolumajandis artiklis 11 sätestatud meetmeid;

f) viiruse alaliigi väljaselgitamiseks viiakse isoleeritud linnugripiviirusega läbi diagnostikakäsiraamatule vastav laboratoorne menetlus.

V PEATÜKK

MADALA PATOGEENSUSEGA LINNUGRIPI (MPLG) PUHANGUTE KORRAL KOHALDATAVAD MEETMED

1. JAGU MAJANDITES KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 39 Pädeva asutuse kohaldatavad meetmed

1. Ilma et see piiraks artikli 7 lõike 2 punktides a, b, c, e, g ja h sätestatud meetmete kohaldamist, tagab pädev asutus MPLG puhangute korral riskide hindamise põhjal ja vähemalt V lisas loetletud kriteeriume arvestades käesoleva artikli lõigetes 2 –6 esitatud meetmete kohaldamise.

2. Pädev asutus tagab kõigi majandis olevate kodulindude ja nende muude linnuliikide, kellel on avastatud MPLG, hävitamise ametliku järelevalve all ja linnugripi edasilevimist tõkestaval viisil.

Hävitamine võib hõlmata ka muid majandis olevaid linde sõltuvalt ohust, mida nad põhjustavad linnugripi levitajatena, samuti teisi majandeid, mida võib epidemioloogilise uuringu põhjal lugeda kontaktmajanditeks.

Enne hävitamist ei tohi kodu- ega muid linde ilma pädeva asutuse loata majandisse tuua ega sealt välja viia.

3. Lõike 2 kohaldamisel viiakse hävitamine läbi vastavalt direktiivile 93/119/EMÜ ja pädev asutus otsustab, kas kodu- või muud linnud:

a) surmatakse võimalikult ruttu või

b) tapetakse määratud tapamajas, tingimusel et kohaldatakse bio-ohutusmeetmeid.

4. Pädev asutus tagab, et ametliku järelevalve all kõrvaldatakse:

a) rümbad ja

b) majandis olevad haudemunad.

5. Pädev asutus tagab järgmiste meetmete kohaldamise:

a) majandis MPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete kohaldamiseni korjatud haudemunade päritolu tehakse võimaluse korral kindlaks ja munad hautakse välja ametliku järelevalve all;

b) majandis MPLG tõenäolisest sissetoomisest kuni käesoleva direktiiviga ettenähtud meetmete kohaldamiseni korjatud munadest juba välja hautud kodulinnud võetakse ametliku järelevalve alla ja neid uuritakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule;

c) majandis juba olevad ja enne lindude lõike 2 sätete kohast hävitamist veel toodetavad lauamunad veetakse määratud pakendamiskeskusesse, töödeldakse või kõrvaldatakse;

d) kõiki aineid või materjale, mis võivad olla saastunud, töödeldakse ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt või need kõrvaldatakse;

e) sõnnikut, läga ja allapanu, mis võib olla saastunud, töödeldakse vastavalt artiklile 49;

f) pärast lindude hävitamist puhastatakse või desinfitseeritakse kodu- jm lindude pidamiseks kasutatud hooned, saastuda võinud seadmed ja rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja mistahes muude saastuda võinud ainete või materjalide vedamiseks kasutatud veokid või neid töödeldakse vastavalt artiklile 49 võimalikult kiiresti;

g) koduloomi, v.a loomad, kes pääsevad ainult inimeste elamispiirkondadesse, ei tohi ilma pädeva asutuse loata majandisse tuua ega sealt välja viia;

h) esmase MPLG puhangu korral viiakse läbi viiruse alaliigi määramiseks isoleeritud viiruse laborikatsed vastavalt diagnostikakäsiraamatule; vastavalt artikli 52 lõikele 1 saadetakse isoleeritud viirus võimalikult kiiresti ühenduse tugilaborisse;

i) viiakse lõpule epidemioloogiline uurimine.

6. Pädev asutus võib kohaldada MPLG leviku tõkestamiseks profülaktilisi lisameetmeid, muu hulgas selgitada välja munade kasutamise eesmärgi ja töötlemise viisi ning saadud liha edasise töötlemise viisid, tingimusel et järgitakse lõike 3 punktis b sätestatud menetlust.

7. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud meetmete kohaldamisest.

Artikkel 40 Teatavate objektide suhtes tehtavad erandid

1. MPLG puhangu korral mittekaubanduslikus/lemmiklindude kasvatusmajandis, tsirkuses, loomaaias, lemmiklindude kaupluses, loomapargis või tarastatud aladel, kus peetakse kodu- või muid linde teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil, võib pädev asutus lubada teha artikli 39 lõikes 2 ja artikli 39 lõike 4 punktis b sätestatud meetmetest erandeid tingimusel, et kõnealused erandid ei ohusta haigustõrjet ega ühenduse põhihuve.

2. Pädev asutus tagab, et lõike 1 kohase erandi tegemisel kehtivad sellest mõjutatud kodu- ja muude lindude kohta järgmised tingimused:

a) neid peetakse teistest kodu- ja muudest lindudest ning vajaduse korral ka metslindudest täiesti eraldatuna;

b) nad allutatakse edasisele järelevalvele ja diagnostikakäsiraamatu kohasele kontrollile seni, kuni laborikatsed on näidanud, et nad ei kujuta endast enam MPLG edasise leviku mõttes erilist ohtu; ning

c) neid ei tohi päritolumajandist ära viia, v.a tapmiseks või teise majandisse, mis asub:

i) samas liikmesriigis, järgides seejuures pädeva asutuse juhiseid; või

ii) teises liikmesriigis, vastavalt sihtliikmesriigiga sõlmitud kokkuleppele.

3. Haudejaamades toimuvate MPLG puhangute korral võib pädev asutus riskide hindamise põhjal lubada teha erandeid mõnede või kõigi artiklis 39 sätestatud meetmete suhtes.

4. Liikmesriigid koostavad lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, arvestades omandada võidavate loomatervishoiualaste garantiidega ja nähes ette sobivad alternatiivmeetmed.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viitavamata kõigist lõigete 1 ja 3 alusel tehtud eranditest.

6. Komisjon vaatab olukorra läbi koos asjaomase liimesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

7. Kõiki lõikes 1 sätestatud erandeid arvestades võib linnugripi levikut tõkestavad meetmed vastu võtta artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

2. JAGU ERALDIASUVATES TOOTMISÜKSUSTES JA KONTAKTMAJANDITES TOIMUVATE MPLG PUHANGUTE KORRAL KOHALDATAVAD MEETMED

Artikkel 41 Eraldiasuvates tootmisüksustes toimuvate MPLG puhangute korral kohaldatavad meetmed

1. MPLG puhangu korral majandis, mis koosneb kahest või enamast eraldiasuvast tootmisüksusest, võib pädev asutus lubada artikli 39 lõikes 2 sätestatud meetmetest erandite tegemist tootmisüksuste suhtes, milles peetavad kodulinnud on terved, kui kõnealused erandid ei ohusta haigustõrjet ega ühenduse põhihuve.

2. Liikmesriigid koostavad lõikes 1 sätestatud erandite kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, arvestades seejuures omandada võidavate loomatervishoiualaste garantiidega ja nähes ette sobivad alternatiivmeetmed.

3. Liikmesriigid teavitavad viivitamata komisjoni kõigist lõike 1 põhjal tehtud eranditest.

4. Komisjon vaatab olukorra läbi koos asjaomase liimesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

5. Kõiki lõikes 1 sätestatud erandeid arvestades võib linnugripi levikut tõkestavad meetmed vastu võtta artikli 67 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 42 Kontaktmajandites kohaldatavad meetmed

1. Pädev asutus teeb epidemioloogilise uurimise põhjal otsuse, kas käsitleda majandit kontaktmajandina.

Pädev asutus tagab kontaktmajandites artikli 7 lõikes 2 sätestatud meetmete kohaldamise seni, kuni MPLG esinemise võimalus on diagnostikakäsiraamatu kohaselt välistatud.

2. Pädev asutus kohaldab epidemioloogilise uurimise tulemuste alusel kontaktmajandites artiklis 39 sätestatud meetmeid ja seda eriti juhul, kui kontaktmajand asub intensiivse kodulinnukasvatuse piirkonnas.

Põhikriteeriumid, mida tuleb arvestada artiklis 39 sätestatud meetmete kohaldamisel kontaktmajandites, on esitatud IV lisas.

3. Pädev asutus tagab surmatavatest kodulindudest proovide võtmise, et diagnostikakäsiraamatu kohaselt oleks võimalik kinnitada või välistada MPLG viiruse esinemist kõnealustes kontaktmajandites.

3. JAGU PIIRANGUTSOONIDE KEHTESTAMINE

Artikkel 43 Piirangutsoonide kehtestamine MPLG puhangute korral

Pädev asutus kehtestab vahetult pärast MPLG puhangut majandi ümber vähemalt kolme kilomeetrise raadiusega piirangutsooni.

Artikkel 44 Piirangutsoonis kohaldatavad meetmed

1. Pädev asutus tagab piirangutsoonis järgmiste meetmete kohaldamise:

a) esimesel võimalusel viiakse kõigis linnukasvatusmajandites läbi loendus;

b) kõigis majandites, mis asuvad kõige rohkem ühe kilomeetri raadiuses nakatunud majandist, viiakse läbi diagnostikakäsiraamatule vastavad laborikatsed;

c) igasugune kodu- ja muude lindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude ning haude- ja lauamunade vedu toimub piirangutsoonis ainult pädeva asutuse loal ja muude tema poolt vajalikuks peetavate haigustõrjemeetmete kohaselt; nimetatud keeld ei laiene piirangutsooni ilma peatumata või kaupa maha laadimata läbivatele maantee- ja raudteetransiitvedudele;

d) kodu- ja muude lindude, munema hakkavate kodulindude, vastkoorunud tibude ning haude- ja lauamunade piirangutsoonist väljaviimine on keelatud esimese 15 päeva jooksul pärast piirangutsooni kehtestamist; pädev asutus võib lubada järgmiste kaubaartiklite otsevedusid:

i) samas liikmesriigis asuvasse tapamajja tapale viidavad kodulinnud;

ii) munema hakkavate kodulindude vedu samas liikmesriigis asuvasse ametliku järelevalve all olevasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde; pärast munema hakkavate kodulindude kohaletoomist võetakse kõnealune majand ametliku järelevalve alla;

iii) vastkoorunud tibude vedu:

- samas liikmesriigis asuvasse majandisse, kus ei ole teisi kodulinde, või kõnealuse majandi varjualusesse tingimusel, et kohaldatakse vajalikke bio-ohutusmeetmeid ja majand võetakse pärast tibude kohaletoomist ametliku järelevalve alla, või

- väljaspool piirangutsooni asuvatest majanditest pärit haudemunadest väljahautud tibude vedu mis tahes teise majandisse, tingimusel et vastav haudejaam võib tänu oma logistikale ja bio-ohutust garanteerivatele töötingimustele tagada, et nimetatud munade kokkupuutumine mis tahes teiste piirangutsoonis asuvatest linnukarjadest pärinevate ja seetõttu neist erinevas tervislikus seisundis olevate haudemunade või vastkoorunud tibudega on välistatud;

iv) määratud haudejaama viidavad haudemunad; enne ärasaatmist munad ja nende pakend desinfitseeritakse, lisaks peab olema võimalik kindlaks teha kõnealuste munade päritolu;

v) määratud pakendamiskeskusesse viidavad lauamunad, tingimusel et munad pakitakse ühekordselt kasutatavasse pakendisse ja kohaldatakse kõiki pädeva asutuse nõutud bio-ohutusmeetmeid;

e) rümbad kõrvaldatakse;

f) kõik piirangutsoonis asuvatesse majanditesse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi leviku tõkestamiseks vajalikke bio-ohutusmeetmeid;

g) elusate kodu- või muude lindude, rümpade, sööda, sõnniku, läga, allapanu ja muude saastuda võivate ainete või materjalide veoks kasutatavad veokid ja seadmed puhastatakse ja desinfitseeritakse vastavalt artiklile 49 võimalikult kiiresti pärast saastumist;

h) kodu- ja muid linde ega koduloomi ei või ilma pädeva asutuse loata kodulinde pidavasse majandisse tuua ega sealt välja viia; kõnealune piirang ei laiene loomadele, kes pääsevad sellistes majandites üksnes inimeste elamispiirkondadesse, kui on võimalik välistada nende kokkupuutumine kodu- või muude lindudega;

i) igasugusest majandites täheldatud haigestumuse või suremuse tõusust või tootmisnäitajate olulisest langusest teatatakse viivitamata pädevale asutusele, kes viib vastavalt diagnostikakäsiraamatu nõuetele läbi vajalikud uuringud;

j) kasutatud allapanu või sõnniku kõrvaldamine või laialilaotamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab; lubada võib aga bio-ohutusmeetmeid järgivat sõnnikuvedu piirangutsoonis asuvatest majanditest selleks määratud töötlemistehasesse või töötlemiseelsesse vahelattu, kusjuures töötlemise eesmärk on võimalike linnugripiviiruste hävitamine vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või artikli 64 lõikes 1 viidatud erieeskirjadele;

k) keelatud on laatade, turgude, näituste või muude kodu- või muude lindude kokkutoomist eeldavate ürituste korraldamine, välja arvatud juhul, kui pädev asutus selleks loa annab;

l) kodu- või muid linde ei tohi ulukivarude täiendamiseks vabadusse lasta.

2. Lisaks käesolevas jaos sätestatud meetmetele võib pädev asutus riskide hindamise põhjal kohaldada täiendavaid meetmeid ja teavitada sellest komisjoni.

3. Lõikes 2 viidatud menetlusi arvesse võttes võib täiendavad linnugripi tõkestamise meetmed vastu võtta artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

Artikkel 45 Meetmete kestus

Käesolevas jaos sätestatud meetmete kestus on kas:

a) vähemalt 21 päeva alates artikli 49 kohaselt läbiviidud esialgse puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamise päevast seni, kuni pädevad asutused leiavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt piirangutsoonis läbiviidud uuringute ja laborikatsete tulemuste ning riskide hindamise põhjal, et MPLG levimise oht on kaduvväike; või

b) vähemalt 42 päeva alates haiguspuhangu kindlakstegemise päevast seni, kuni pädevad asutused leiavad diagnostikakäsiraamatu kohaselt piirangutsoonis läbiviidud uuringute ja laborikatsete tulemuste ning riskide hindamise põhjal, et MPLG levimise oht on kaduvväike.

Artikkel 46 Erandid

1. Kui MPLG esinemine haudejaamas on kinnitust leidnud, võib pädev asutus teha riskide hindamise põhjal erandeid kõigi või mõnede artiklites 43 ja 44 sätestatud meetmete suhtes.

2. MPLG puhangute korral mittekaubanduslikus/lemmiklindude kasvatusmajandis, tsirkuses, loomaaias, loomapargis, tarastatud aladel, kus peetakse kodu- või muid linde teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil, võib pädev asutus teha erandeid artiklis 43 ja artikli 44 punktides c, d, h ja i sätestatud meetmetest, tingimusel et kõnealused erandid ei ohusta haigustõrjet ega ühenduse põhihuve.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni viivitamata lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandite tegemisest.

4. Komisjon vaatab olukorra läbi koos asjaomase liimesriigiga ning komitees nii kiiresti kui võimalik.

5. Lõigetes 1 ja 2 sätestatud erandeid arvestades võib kohaldada linnugripi leviku tõkestamise meetmeid artikli 65 lõikes 3 sätestatud korras.

VI PEATÜKK

MEETMED, MIS KÄSITLEVAD INIMESTE TERVIST JA LOOMI, KES EI OLE KODU- EGA MUUD LINNUD

Artikkel 47 Inimeste tervise kaitseks kohaldatavad meetmed

1. Liikmesriigid tagavad, et haiguspuhangute korral või juhul, kui lindudelt pärinevate gripiviiruste esinemise kahtlus kodu- või muudel lindudel või imetajatel leiab kinnitust ning kõnealused viirused võivad inimeste tervisele ohtlikud olla, võtab pädev asutus võimalikult kiiresti ühendust asjakohase siseriikliku tervishoiuametkonnaga, et teha otsus vajalike profülaktiliste abinõude kiire vastuvõtmise kohta, mis peavad vältima linnufarmide tööliste ja teiste ohustatud isikute nakatumist.

2. Kui lõikes 1 viidatud oht inimeste tervisele on kindlaks tehtud, teavitab asjaomane liikmesriik sellest koheselt komisjoni ja teisi liikmesriike.

3. Tekkinud olukord vaadatakse komitees esimesel võimalusel läbi.

4. Artikli 65 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt võib linnugripi kodu- ja muudelt lindudelt või imetajatelt inimestele levimise ärahoidmiseks võtta vastu täiendavaid loomatervishoiumeetmeid.

Artikkel 48 Sigade ja teiste loomadega tehtavad laborikatsed ja muud nende suhtes kohaldatavad meetmed

1. Pärast haiguse puhkemist tagab pädev asutus laborikatsete tegemise majandis olevate sigadega, et kinnitada või välistada neil linnugripi esinemist.

Enne katsetulemuste selgumist ei tohi sigu majandist välja viia.

2. Kui lõikes 1 sätestatud laborikatsed kinnitavad gripiviiruse esinemist sigadel, võib pädev asutus anda korralduse nimetatud sigade viimiseks teistesse seakasvatusmajanditesse või määratud tapamajadesse, tingimusel et järgnenud asjakohaste katsete tulemuste kohaselt on linnugripi levimise oht kaduvväike.

3. Kui lõikes 1 sätestatud laborikatsetest ilmneb tõsine oht inimeste tervisele, surmatakse sead vastavalt direktiivile 93/119/EMÜ võimalikult kiiresti ametliku järelevalve all ja nii, et linnugripi levimine, eriti transportimisel, oleks välistatud.

4. Pärast haiguse puhkemist või majandis olevatel sigadel linnugripi esinemise kahtlusele kinnituse saamist võib pädev asutus riskide hindamise põhjal kohaldada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud meetmeid mis tahes muude majandis olevate loomade suhtes, samuti laiendada nimetatud meetmeid kontaktmajanditele.

5. Liikmesriigid teavitavad komisjoni katsetulemustest ja lõigete 1–4 kohaselt kohaldatud meetmetest komitee kaudu.

6. Artikli 65 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt võib võtta lisameetmeid, et tõkestada linnugripi levimist sigade ja muude loomade seas.

7. Käesoleva artikli kohaldamise eeskirjad võib vastu võtta artikli 65 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt.

VII PEATÜKK

PUHASTAMINE, DESINFITSERIMINE JA TAASASUSTAMINE

Artikkel 49 Puhastamine, desinfitseerimine ja töötlemine

Liikmesriigid tagavad, et:

a) linnugripi viirusega nakatatud või tõenäoliselt nakatatud kohtade, sõidukite ja mis tahes ainete või materjalide puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise ametliku järelevalve all ja vastavalt:

i) ametliku veterinaararsti juhistele; ning

ii) VI lisas esitatud puhastamise, desinfitseerimise ja töötlemise menetlustele ning põhimõtetele.

b) pädev asutus kinnitab kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid;

Artikkel 50 Majandite taasasustamine

1. Liikmesriigid tagavad, et pärast artiklites 11 ja 39 sätestatud meetmete kohaldamist järgivad liikmesrii gid käesoleva artikli lõikeid 2–6.

2. Kaubandusliku linnukasvatusmajandi kodulindudega taasasustamine ei toimu enne kui 21 päeva pärast artiklis 49 sätestatud lõpliku puhastamise ja desinfitseerimise lõpetamise päeva.

3. 21 päeva jooksul alates kaubanduslike linnukasvatusmajandite taasasustamise päevast kohaldatakse järgmisi meetmeid:

a) ametlik veterinaararst teostab igal nädalal kodulindude kliinilise läbivaatuse;

b) viiakse läbi diagnostikakäsiraamatule vastavad laborikatsed;

c) taasasustamisperioodi ajal surnud kodulindudega viiakse läbi diagnostikakäsiraamatu kohased katsed;

d) kõik kaubanduslikku linnukasvatusmajandisse saabuvad või sealt lahkuvad isikud järgivad linnugripi tõkestamiseks kehtestatud bio-ohutusmeetmeid;

e) taasasustamisperioodi ajal ei tohi kodulinde kaubanduslikust linnukasvatusmajandist välja viia ilma pädeva asutuse loata;

f) omanik registreerib toodangut iseloomustavad andmed, mida tuleb korrapäraselt ajakohastada;

g) kõigist punktis f viidatud toodanguandmetes toimunud olulistest muutustest ja muudest kõrvalekalletest teatatakse viivitamata pädevale asutusele.

4. Mittekaubanduslike/lemmiklindude kasvatusmajandite, tsirkuste, loomaaedade, loomaparkide ja tarastatud alade, kus kodu- või muid linde peetakse teadusuuringute või ohustatud liikide või ametlikult registreeritud haruldaste kodu- või muude linnutõugude kaitse eesmärgil, kodu- või muude lindudega taasasustamisel järgitakse pädeva asutuse juhiseid.

5. Kontaktmajandite kodulindudega taasasustamine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.

6. Riskide hindamise põhjal võib pädev asutus teha korralduse lõikes 3 sätestatud menetluste kohaldamiseks ka muudes majandites peale kaubanduslike linnukasvatusmajandite.

VIII PEATÜKK

DIAGNOSTIKAMEETODID, DIAGNOSTIKAKÄSIRAAMAT JA TUGILABORID

Artikkel 51 Diagnostikameetodid ja diagnostikakäsiraamat

1. Liikmesriigid tagavad, et linnugripi avastamiseks vajalik diagnoosimine, proovide võtmine ja laboratoorne kontroll toimub kooskõlas diagnostikakäsiraamatuga, et tagada ühetaolised linnugripi diagnostika meetodid.

Kõnealune käsiraamat võetakse artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu kuue kuu jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Kõik käsiraamatu hilisemad parandused võetakse vastu sama menetluse kohaselt.

2. Lõikes 1 sätestatud diagnostikakäsiraamatuga kehtestatakse vähemalt järgmised nõuded:

a) bio-ohutuse ja kvaliteedi miinimumnõuded, mida tuleb järgida:

i) linnugripi diagnoosimiseks katseid korraldavatel volitatud laboritel; ning

ii) proovide transportimisel;

b) linnugripi esinemiskahtluse kinnitamiseks või välistamiseks tehtavatel kliinilistel ja surmajärgsetel läbivaatustel järgitavad kriteeriumid ja menetlused;

c) linnugripi esinemiskahtluse kinnitamiseks või välistamiseks kodu- või muudelt lindudelt laborikatsete jaoks proovide võtmisel järgitavad kriteeriumid ja menetlused; siia hulka kuuluvad ka käesoleva direktiivi kohaselt korraldatavatel seroloogilistel või viroloogilistel läbivaatustel kasutatavad proovivõtumeetodid;

d) linnugripi diagnoosimiseks kasutatavad laborikatsed, s.h:

i) diferentsiaaldiagnostilised katsed;

ii) SPLG ja MPLG viiruste eristamiseks korraldatavad katsed;

iii) vaktsineeritud ja loodusliku linnugripi viiruse tüvega nakatatud lindude eristamiseks sobivad katsed;

iv) laborikatsete tulemuste hindamise kriteeriumid;

e) isoleeritud linnugripi viiruste liigitamisel kasutatavad laboritehnikad.

3. Liikmesriigid tagavad, et linnugripiviiruste, nende genoomide ja antigeenide ning uuringutel, diagnoosimisel või vaktsiinide tootmisel kasutatavate vaktsiinide käsitlemine või kasutamine toimub üksnes pädeva asutuse volitatud laborites, kus on tagatud vajalike bio-ohutusnõuete järgimine.

Volitatud kohtade, asutuste või laborite nimestik edastatakse 1. juuliks 2006 komisjonile ja hiljem seda ajakohastatakse.

Artikkel 52 Tugilaborid

1. VII lisas esitatud labor on linnugripi puhul ühenduse tugilabor („ühenduse tugilabor“).

Ühenduse tugilabor täidab kõnealuse lisa 2. osas loetletud ülesandeid ja kohustusi, ilma et see piiraks otsuse 90/424/EMÜ kohaldamist.

2. VIII lisa 1. osas loetletud laborid on linnugripi puhul siseriiklikud tugilaborid („siseriiklikud tugilaborid“).

Liikmesriigid edastavad komisjonile ja teistele liikmesriikidele kõik seoses kõnealuse lisa 1. osas esitatud tugilaboriga toimuvad muudatused.

3. Liikmesriigid tagavad, et siseriiklikud tugilaborid:

a) täidavad VIII lisa 2. osas esitatud ülesandeid ja kohustusi;

b) vastutavad igas liikmesriigis kasutatavate diagnoosimeetodite ja vastavate nõuete kooskõlastamise eest vastavalt VIII lisale, samuti ühenduse tugilaboriga ühenduse pidamise eest.

IX PEATÜKK

VAKTSINEERIMINE

1. JAGU ÜLDINE VAKTSINEERIMISE KEELD

Artikkel 53 Linnugripivaktsiinide tootmine, müük ja kasutamine

1. Liikmesriigid tagavad, et:

a) nende territooriumil on keelatud linnugripivastane vaktsineerimine, v.a 2. ja 3. jaos sätestatud tingimustel;

b) linnugripivaktsiinide käitlemine, tootmine, säilitamine, tarnimine, jaotamine ja müümine toimub nende territooriumil ametliku järelevale all;

c) kasutatakse üksnes direktiivi 2001/82/EÜ ja määruse nr 726/2004 kohaselt lubatud vaktsiine.

2. Artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt võib vastu võtta ühenduses linnugripivaktsiini varude tarne- ja ladustamistingimusi reguleerivad eeskirjad.

2. JAGU ERAKORRALINE VAKTSINEERIMINE

Artikkel 54 Kodu- või muude lindude erakorraline vaktsineerimine

1. Liikmesriigid võivad käesoleva jao kohaselt läbi viia erakorralise vaktsineerimise haiguse puhkemise ja linnugripi levimise ohu korral.

2. Liikmesriik, kes tahab läbi viia lõike 1 sätete kohast erakorralist vaktsineerimist, esitab komisjonile kinnitamiseks erakorralise vaktsineerimise kava.

Kõnealune kava peab olema kooskõlas DIVA strateegiaga ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) erakorralise vaktsineerimise taotluse põhjustanud haiguse olukord;

b) kavandatava erakorralise vaktsineerimise geograafiline piirkond ja seal asuvate majandite arv;

c) vaktsineerida kavatsetavate kodu- või muude lindude liigid ja kategooriad või vajaduse korral vaktsineerida kavatsetav piiritletud kodu- või muude lindude kasvatusala;

d) vaktsineerida kavatsetavate kodu- või muude lindude ligikaudne arv;

e) vaktsiini kokkuvõtlik iseloomustus;

f) erakorralise vaktsineerimise kampaania kavandatav kestus;

g) kodu- või muude lindude ja nende toodete ühest kohast teise viimisel IX lisas toodud üldnõuete kohaselt kohaldatavad meetmed, välja arvatud juhul, kui asjaomane liikmesriik tõendab kõnealustest üldnõuetest lahknevate meetmete õigustatust;

h) kontaktmajandites erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsuse langetamise kriteeriumid;

i) vaktsineeritud kodu- ja muude lindude ning neid käsitlevate andmete registreerimine;

j) erakorralise vaktsineerimise alla kuuluvates majandites ja erakorralise vaktsineerimise piirkonna teistes majandites läbiviidavad kliinilised ja laborikatsed, mille eesmärk on epidemioloogilise olukorra ja erakorralise vaktsineerimise kampaania tulemuslikkuse jälgimine ning vaktsineeritud kodu- ja muude lindude liikumise kontrollimine.

3. Artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt võib kehtestada põhjalikumad erakorralise vaktsineerimise eeskirjad.

Artikkel 55 Erakorralise vaktsineerimise kavade kinnitamine

1. Komisjon vaatab artikli 54 lõikes 2 sätestatud erakorralise vaktsineerimise kava viivitamata läbi koos asjaomase liikmesriigiga ja esimesel võimalusel komitees.

2. Erakorralise vaktsineerimise kava kinnitatakse vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele.

Erakorralise vaktsineerimise kinnitamisega võivad kaasneda kodu- või muude lindude ja nende toodete liikumist piiravad meetmed. Kõnealused meetmeteks võivad olla kodulinnu- ja muude lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kehtestatavad piirangud ja piirangutsoonide kehtestamine.

Artikkel 56 Erandid

1. Erandina artiklist 54 võivad liikmesriigid kohaldada haiguspuhangut ümbritsevate alade suhtes erakorralist vaktsineerimist enne erakorralise vaktsineerimise kava kinnitamist järgmistel tingimustel:

a) enne erakorralise vaktsineerimise alustamist teavitatakse komisjoni erakorralise vaktsineerimise kavast ja erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsusest;

b) asjaomane liikmesriik kohaldab IX lisas esitatud kodulindude ja kodulindudest valmistatud toodete liikumist käsitlevaid üldnõudeid;

c) erakorralise vaktsineerimise läbiviimise otsus ei ohusta haigustõrjet ega ühenduse põhihuve.

2. Kui liikmesriik kohaldab lõikes 1 sätestatud erandit, vaadatakse haiguse olukord ja erakorralise vaktsineerimise kava komitees läbi võimalikult kiiresti.

3. Lisameetmeid võib vastu võtta artikli 65 lõikes 3 viidatud menetluse kohaselt.

3. JAGU KAITSEVAKTSINEERIMINE

Artikkel 57 Kodu- või muude lindude kaitsevaktsineerimine

1. Kui liikmesriigid leiavad, et nende territooriumi teatud piirkondade, nende kodulindudest valmistatavate toodete teatud näitajate või kodu- või muude lindude teatavate kategooriate puhul valitseb eriti suur linnugrippi nakatumise või linnugripi levimise oht, võivad nad käesoleva jao kohaselt läbi viia kaitsevaktsineerimise.

2. Liikmesriik, kes tahab korraldada lõikes 1 nimetatud kaitsevaktsineerimist, esitab komisjonile kinnitamiseks kaitsevaktsineerimise kava.

Kõnealune kava peab olema kooskõlas DIVA strateegiaga ja sisaldama vähemalt järgmist teavet:

a) kaitsevaktsineerimise põhjuste selge kirjeldus koos haiguslooga;

b) geograafiline piirkond, kus kaitsevaktsineerimine läbi viiakse ja seal asuvate majandite arv;

c) vaktsineerida kavatsetavate kodu- või muude lindude liigid ja kategooriad või vajaduse korral vaktsineerida kavatsetav piiritletud kodu- või muude lindude kasvatusala;

d) vaktsineerida kavatsetavate kodu- või muude lindude ligikaudne arv;

e) vaktsiini kokkuvõtlik iseloomustus;

f) kaitsevaktsineerimise kampaania eeldatav kestus;

g) vaktsineeritud kodu- ja muude lindude liikumist reguleerivad sätted, ilma et see piiraks IV peatüki 4., 5. ja 6. jaos ja V peatüki 3. jaos sätestatud meetmete kohaldamist;

h) vaktsineeritud kodu- ja muude lindude ning neid käsitlevate andmete registreerimine;

i) epidemioloogilise olukorra ja kaitsevaktsineerimiskampaania tulemuslikkuse jälgimiseks ning vaktsineeritud kodu- ja muude lindude liikumise kontrollimiseks tehtavad laborikatsed majandites, kus on kavas kaitsevaktsineerimine läbi viia ja vaktsineerimispiirkonna teistes majandites teostatavad samasugused katsed.

3. Üksikasjalikud kaitsevaktsineerimise eeskirjad võib kehtestada vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele.

Artikkel 58 Kaitsevaktsineerimise kava kinnitamine

1. Komisjon vaatab artikli 57 lõikes 2 viidatud kaitsevaktsineerimise kava koheselt läbi koos asjaomase liikmesriigiga ja esimesel võimalusel komitees.

2. Kaitsevaktsineerimise kava kinnitatakse vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele.

Kaitsevaktsineerimise kava kinnitamisega võib kaasneda piirangute kehtestamine kodu- või muude lindude ja neist valmistatud toodete liikumise suhtes. Kõnealused meetmed võivad olla kodulinnu- ja muude lindude teatavate piiritletud kasvatusalade suhtes kehtestatavad piirangud ja piirangutsoonide kehtestamine.

4. JAGU VAKTSIINIPANGAD

Artikkel 59 Ühenduse vaktsiinipank

1. Ühenduse vaktsiinipanga võib moodustada artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt.

2. Liikmesriikidel on juurdepääs ühenduse vaktsiinipangale komisjonile esitatava taotluse alusel.

3. Kui see on ühenduse huvides, võib komisjon tarnida vaktsiine kolmandatele riikidele.

Ilma et see piiraks ühenduse ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute kohaldamist, võimaldatakse kolmandatele riikidele juurdepääs ühenduse vaktsiinipangale vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele ning põhjalikule komisjoni ja kõnealuse kolmanda riigi vahelise tehnilise ja rahanduskoosöö korrale, mis võetakse vastu kõnesoleva menetluse kohaselt.

Artikkel 60 Siseriiklikud vaktsiinipangad

1. Liikmesriigid võivad artiklis 63 sätestatud situatsioonplaanide alusel moodustada või ülal pidada siseriiklikke vaktsiinipanku di rektiivi 2001/82/EÜ artiklite 5–15 kohaselt kasutamiseks lubatud linnugripivaktsiini varude säilitamiseks, mida kasutatakse erakorralisel või kaitsevaktsineerimisel.

2. Siseriiklikke vaktsiinipanku omavad liikmesriigid teatavad komisjonile neis hoitavate vaktsiinide liigid ja kogused.

X PEATÜKK

ÜHENDUSE KONTROLL, KARISTUSED JA SITUATSIOONPLAANID

Artikkel 61 Ühenduse kontroll

Ühenduse eksperdid võivad koostöös pädeva asutusega läbi viia kohapealse kontrolli, kui see on vajalik käesoleva direktiivi ühetaoliseks kohaldamiseks vastavalt komisjoni otsusele 98/139/EÜ [19] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004[20] artiklile 45.

Artikkel 62 Karistused

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva direktiivi põhjal vastuvõetud siseriiklike õigusaktide rikkumise eest karistuste kohaldamise korra ja võtavad kõik vajalikud meetmed selle täitmise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad kõnesolevatest sätetest komisjonile hiljemalt 31. detsembriks 2006 ja teavitavad komisjoni viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest.

Artikkel 63 Situatsioonplaanid

1. Liikmesriigid koostavad X lisale vastavad situatsioonplaanid, milles täpsustatakse haiguse puhkemisel kohaldatavaid siseriiklikke meetmeid, ja esitavad need plaanid komisjonile kinnitamiseks.

2. Situatsioonplaan võimaldab juurdepääsu tööruumidele, seadmetele, töötajatele ning kõigile muudele haiguspuhangu kiireks ja tulemuslikuks likvideerimiseks vajalikele materjalidele. Selles näidatakse täpselt ära kõigi kaubanduslike linnukasvatusmajandite arv, nende asukohad ja loendusandmed, samuti vaktsiinikogused, mida iga asjaomane liikmesriik peab erakorralise vaktsineerimise jaoks vajalikuks.

3. Komisjon tutvub situatsioonplaanidega, et teha kindlaks, kas need võimaldavad saavutada soovitud eesmärke, ja soovitavad asjaomastele liikmesriikidele vajalikke muudatusi, tagamaks eelkõige nende vastavust liikmesriikide eesmärkidega.

Situatsioonplaanid kinnitatakse vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele. Kõik plaani hilisemad muudatused kinnitatakse sama menetluse kohaselt.

4. Liikmesriigid ajakohastavad oma situatsioonplaane vähemalt kord iga viie aasta tagant ja esitavad need komisjonile kinnitamiseks vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele.

5. Lisaks lõigetega 1–4 ettenähtud meetmetele võib artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt vastu võtta linnugripi kiiret ja tulemuslikku likvideerimist tagavad täiendavad eeskirjad, kaasa arvatud tauditõrjekeskusi, eksperdirühmi ja reaalajas toimuvat hoiatamist käsitlevad sätted.

XI PEATÜKK

RAKENDAMISVOLITUSED JA KOMITEEMENETLUS

Artikkel 64 Rakendamisvolitused

1. Artikli 65 lõikes 2 viidatud menetluse kohaselt võetakse vastu käesoleva direktiivi üksikasjalikud rakenduseeskirjad, eelkõige eeskirjad, millega reguleeritakse:

a) rümpade kõrvaldamist ja

b) saastunud või saastuda võinud sööda, allapanu, kasutatud allapanu, sõnniku ja läga liikumist ja töötlemist.

2. Otsused kõigi teaduse ja tehnika progressi arvestavate muudatuste tegemiseks lisadesse tehakse vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele.

3. Käesolevas direktiivis sätestatud haigustõrje miinimummeetmeid täiendavad epidemioloogilisest olukorrast tingitud üksikasjalikud eeskirjad võetakse vastu vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele.

4. Ilma et see piiraks nõukogu direktiivi 89/662/EMÜ[21] artiklis 9 või nõukogu direktiivi 90/425/EMÜ[22] artiklis 10 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamist, võetakse vastavalt artikli 65 lõikes 3 viidatud menetlusele vastu artikli 2 punktis 1 viidatutest erinevate lindudelt pärinevate gripiviiruste tõsisest terviseohtlikkusest tingitud ajutised erakorralised meetmed.

Artikkel 65 Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee.

2. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõike 6 kohaseks tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.

3. Kui viidatakse käesolevale lõikele, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.

Kõnealuse otsuse artikli 5 lõikega 6 kehtestatud ajavahemiku pikkuseks määratakse 15 päeva.

4. Komitee võtab vastu oma töökorra.

XII PEATÜKK

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 66 Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 92/40/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 31. detsembrist 2006. Viiteid direktiivile 92/40/EMÜ tõlgendatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt XI lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 67 Üleminekusätted

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel kohaldatakse direktiivi 92/40/EMÜ artikli 17 lõike 4 kohaselt kinnitatud ja 31. detsembril 2006 kehtivaid linnugripi tõrje situatsioonplaane.

Samas esitavad liikmesriigid enne 31. detsembrit 2006 komisjonile kõnealustesse situatsioonplaanidesse käesoleva direktiiviga vastavusse viimiseks tehtavad muudatused.

Kõnesolevad muudetud plaanid kinnitatakse vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele.

2. Käesoleva direktiivi kohaldamise ajal võib vastavalt artikli 65 lõikes 2 viidatud menetlusele võtta linnugripi tõrje kohta vastu täiendavaid üleminekusätteid.

Artikkel 68 Direktiivi ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 31. detsembriks 2006. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata nende õigusnormide teksti ning kõnealuste õigusnormide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavuse tabeli kujul.

Liikmesriigid kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2007.

Kui liikmesriigid võtavad need normid vastu, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid teatavad komisjonile käesoleva direktiivi reguleerimisalas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 69 Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamise päeva Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 70 Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

I LISA (viide artikli 4 lõikes 1)

KODU- JA MUUDE LINDUDE IGA-AASTASTE LINNUGRIPI JÄRELEVALVEPROGRAMMIDE SUHTES KEHTIVAD NÕUDED

A. KODULINDUDE UURIMISEL KEHTIVAD ÜLDNÕUDED

1. Proovide võtmine toimub talveperioodil, kuna paljudes liikmesriikides tapetakse suur osa kodulindudest, eelkõige hanedest ja kalkunitest, detsembris-jaanuaris.

2. Proovide analüüsimine toimub liikmesriikide linnugripi tugilaborites või teistes pädeva asutuse kinnitatud laborites siseriikliku tugilabori järelevalve all.

3. Kõik seroloogilised ja viroloogilised analüüsitulemused saadetakse kõrvutamiseks ühenduse tugilaborile. Ühenduse tugilabor osutab tehnilist abi ja säilitab laiendatud diagnostiliste reaktiivide varusid.

4. Kõik isoleeritud linnugripiviirused saadetakse edasi ühenduse tugilaborile. Vastavalt diagnostikakäsiraamatule viiakse H5 ja H7 alatüüpi viirustega läbi iseloomustusanalüüsid.

5. Kõigi positiivsete tulemuste korral tehakse majandis tagantjärele analüüsid ning analüüsitulemused teatatakse komisjonile ja ühenduse tugilaborile.

6. Ühenduse tugilaborile saadetavate materjalidele lisatakse konkreetsed protokollid.

7. Uurimisandmed koondatakse ühenduse tugilabori esitatud tabelitesse. Kõnealustes tabelites tuleb ära märkida laboris kasutatud analüüsimeetodid.

8. Seroloogilise analüüsi jaoks võetakse vereproovid kõigilt kodulinnuliikidelt, igast majandist vähemalt 5–10 linnult, v.a haned ja pardid, ja erinevatest linnufarmihoonetest, kui neid on majandis mitu.

9. Et proove saaks lugeda liikmesriigi puhul representatiivseteks, tuleb neid võtta kõigist tema osadest, võttes arvesse järgmist:

a) proovivõtuga hõlmatavate majandite arvu; majandite arv määratakse nii suur, et 95% tõenäosusega on võimalik välja selgitada vähemalt ühe nakatunud majandi, kui nakatunud on vähemalt 5% majanditest (tabelid 1 ja 2) ja

b) igas majandis võetakse proovid nii suurelt arvult lindudelt, et kui seropositiivsete lindude osakaal on (30%, satub 95% tõenäosusega nende hulka vähemalt üks positiivse prooviga lind.

10. Uuringukavas võetakse samuti arvesse järgmist:

a) tootmisliike ja nendega kaasnevaid riske, nagu näiteks vabapidamine, välitingimustes pidamine, erinevad vanusegrupid, pinnavee kasutamine, suhteliselt pikem eluiga ja rohkem kui ühe linnuliigi esinemine majandis;

b) proovivõtuga hõlmatavate kalkunikasvatusmajandite arvu, mis määratakse selline, et võimaldab 99% tõenäosusega välja selgitada vähemalt ühe nakatunud majandi, kui nakatunud on vähemalt 5% majanditest;

c) liikmesriikides, kus leidub silerinnalisi linde ja põldvutte kasvatavaid majandeid, võetakse ka need iga-aastastesse järelevalveprogrammidesse;

d) ajavahemikku; vajadusel korraldatakse proovide võtmist teatud kindlatel ajavahemikel, mil teiste kodulinnuomanike majandis viibimine võib tähendada suuremat haiguse sissetoomise ohtu;

e) liikmesriigid peavad võtma proove Newcastle'i haiguse analüüside tegemiseks, et säilitada oma seisundit riigina, kus ei nõuta Newcastle'i haiguse vastu vaktsineerimist (komisjoni otsus 94/327/EÜ[23]) ja neid põhikarjalt võetud proove võib kasutada H5/H7 antikehade järelevalve jaoks.

Tabel 1. Üht ja sama liiki kodulinde kasvatavatest majanditest (välja arvatud kalkunikasvatusmajandid) proovivõtuga hõlmatavate majandite arv

Põllumajandusettevõtete arv kodulinnuliigi kohta (v.a kalkunikasvatus-majandid) | Majandite arv, kust võetakse proove |

Kuni 34 | Kõik |

35–50 | 35 |

51–80 | 42 |

81–250 | 53 |

<250 | 60 |

Tabel 2. Proovivõtuga hõlmatavate kalkunikasvatusmajandite arv

Kalkunikasvatus-majandite arv | Majandite arv, kust võetakse proove |

Kuni 46 | Kõik |

47–60 | 47 |

61–100 | 59 |

101–350 | 80 |

<350 | 90 |

B. ERINÕUDED H5/H7 ALATÜÜPI KUULUVA LINNUGRIPI NAKKUSE AVASTAMISEKS PARTIDEL JA HANEDEL

1. Seroloogiliste testide jaoks mõeldud vereproovid võetakse eelistatavalt välitingimustes peetavatelt lindudelt.

2. Igast välja valitud põllumajandusettevõttest võetakse seroloogiliste testide jaoks 40–50 vereproovi.

C. METSLINDUDE NAKATUMISE AVASTAMISEKS KEHTIVAD ERINÕUDED

Uuringukava ja selle rakendamine

1. Proovivõtu nõuetekohase kavandamise ja läbiviimise tagamiseks kindlustavad liikmesriigid veterinaarasutuste, metsloomi uurivate bioloogide, linnuvaatlejate ja -rõngastajate organisatsioonide ja jahimeeste vahelise koostöö.

2. Proovide võtmisel pööratakse põhitähelepanu sügisel ja talve hakul lõunasse lendavatele rändlindudele.

Proovivõtumeetodid, proovide säilitamine ja transportimine

3. Viroloogilisteks analüüsideks võetakse kloaagi-tampooniproovid, eriti haigusele vastuvõtlikelt ja kodulindudega palju kokku puutuvatelt linnuliikidelt (nt sinikaelpardid).

4. Võimaluse korral peaks uuritavate liikide vahekord olema järgmine: veelinnud – 70%; rannikulinnud – 20%; muud metsikult elavad linnud – 10%.

5. Väljaheited võetakse püünisesse püütud, kütitud või äsja surnud metslindudelt tampooniga või kogutakse hoolikalt, kui need on veel värsked.

6. Kokku panna on lubatud kuni viis ühelt ja samalt liigilt võetud proovi.

7. Proove tuleb säilitada ja transportida eriti hoolikalt. Kui ei ole tagatud proovide laborisse transportimine 48 tunni jooksul ja keskkonnas, mille temperatuur on 4 °C, säilitatakse ja seejärel transporditakse proovid kuivjäässe pakituna temperatuuril -70 °C.

D. LABORATOORNE ANALÜÜS

Laborikatseid tehakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule. Kui liikmesriigid tahavad läbi viia teistsuguseid katseid, esitavad nad komisjonile ja ühenduse tugilaborile asjakohased valideerimisandmed.

II LISA (viide artikli 5 lõikes 2)

HAIGUSEST TEAVITAMINE JA TÄIENDAV EPIDEMIOLOOGILINE TEAVE, MIDA LIIKMESRIIGID PEAVAD ESITAMA

1. 24 tunni jooksul pärast seda, kui esmane haiguspuhang on kinnitust leidnud või pärast linnugripi avastamist tapamajas või transpordivahendis teatab asjaomane liikmesriik vastavalt direktiivi 82/894/EMÜ artiklis 5 viidatud menetlusele:

a) teavitamise kuupäeva;

b) teavitamise kellaaja;

c) asjaomase liikmesriigi nime;

d) haiguse nimetuse;

e) linnugripipuhangute arvu või tapamajas või transpordivahendis avastatud positiivsete leidude arvu;

f) kuupäeva, mil tekkis esimene haiguskahtlus;

g) kuupäeva, mil kahtlus kinnitust leidis;

h) kahtluse kinnitamisel kasutatud meetodid;

i) selle, kas haiguse esinemine leidis kinnitust majandis, tapamajas või transpordivahendis;

j) tapamajas või transpordivahendis toimunud haiguspuhangu või linnugripi positiivse leiu geograafilise asukoha;

k) kohaldatud haigustõrjemeetmed.

2. Linnugripi avastamise korral tapamajas või transpordivahendis peab asjaomane liikmesriik esitama lisaks lõikes 1 sätestatule järgmised andmed:

a) tapamajas või transpordivahendis olevate haiguskahtlusega kodu- või muude lindude arv;

b) tapamajas või transpordivahendis olevate surnud lindude arv kategooriate kaupa;

c) kodu- ja muude lindude kategooriate kaupa kindlaksmääratud haigestumus ja nende kodulindude arv, kelle puhul on linnugripp kinnitust leidnud;

d) tapamajas või transpordivahendis surmatud või tapetud kodu- või muude lindude arv;

e) kõrvaldatud kodu- või muude lindude arv;

f) tapamaja korral selle kaugus lähimast kodu- või muude lindude kasvatusmajandist;

g) nakatunud kodulindude või rümpade päritolumajandi või -majandite asukoht.

3. Sekundaarsete haiguspuhangute korral tuleb lõigetes 1 ja 2 viidatud andmed edastada direktiivi 82/894/EMÜ artikli 4 esimeses lõigus kehtestatud tähtaegade jooksul.

4. Asjaomane liikmesriik tagab, et pärast linnugripipuhangute või haiguse tapamajas või transpordivahendis avastamise korral nõutavate andmete esitamist vastavalt lõigetele 1, 2 ja 3 saadetakse komisjonile ja teistele liikmesriikidele võimalikult kiiresti kirjalik aruanne, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

a) majandis, tapamajas või transpordivahendis olnud lindude tapmise või surmamise ja rümpade kõrvaldamise kuupäev;

b) kõik andmed haiguse oletatava või kindlakstehtud päritolu kohta;

c) andmed loomade liikumise kontrollimeetmete tulemuslikuks täitmiseks kehtestatava kontrollikorralduse kohta;

d) linnugripiviiruse tapamajas või transpordivahendis avastamise korral viiruse geneetiline tüüp;

e) kodu- või muude lindude tapmise või surmamise korral kontaktmajandites või majandites, kus leidub linnugripiviirusega nakatumise kahtlusega kodu- või muid linde, esitatakse järgmised andmed:

i) tapmise või surmamise kuupäev ja igas majandis tapetud või surmatud kodu- või muude lindude arv kategooriate kaupa;

ii) kõigi kontaktmajandite epidemioloogilised seosed nakkusallikaga või muud põhjused, mis sundinud kõigis kahtlusalustes majandites kahtlustama linnugripi esinemist;

iii) kui kontaktmajandites olevaid kodu- või muid linde ei surmatud ega tapetud, tuleb esitada nende tapmisest või surmamisest hoidumise põhjused.

5. Kui linnugripi esinemine imporditavatel või introdutseeritavatel elusatel kodulindudel või kodulindudest valmistatud toodetel avastatakse ühenduse piiridel, piiripunktides või importi reguleerivate ühenduse õigusaktide kohaselt tegutsevates karantiinikeskustes või -rajatistes, peab pädev asutus viivitamata teavitama komisjoni kõnealusest avastusest ja võetud meetmetest.

6. Komisjoni tuleb igal aastal teavitada seoses linnugripiga kodu- või muudel lindudel läbiviidud järelevalve tulemustest. Kui järelvalve käigus ilmneb tõsine oht inimeste või loomade tervisele, tuleb sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatada 24 tunni jooksul.

7. Komisjonile tuleb igal aastal teatada kõigist juhtudest, mil kodu- või muude lindudega tehtud laborikatsete tulemusena avastati neil lindudelt pärinevaid gripiviiruseid, mis ei kuulu artikli 2 lõikes 1 nimetatud viiruste hulka. Kui katsete käigus ilmneb tõsine oht inimeste või loomade tervisele, tuleb sellest komisjonile ja teistele liikmesriikidele teatada 24 tunni jooksul.

III LISA (viide artikli 7 lõikes 2 ja artikli 11 lõikes 5)

LUBA LAUAMUNADE KÕRVALDAMISEKS MAJANDIST VASTAVALT ARTIKLI 7 LÕIKE 2 PUNKTILE f JA ARTIKLI 11 LÕIKELE 5

Päev asutus võib anda loa transportida mune majandist kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis f ja artikli 11 lõikes 5 sätestatud tingimustega ettevõttesse, mis on määruse (EÜ) nr 853/2004 sätete kohaselt heakskiidetud munatoodete valmistamise ettevõte („määratud ettevõte“) järgmistel tingimustel:

1. majandist väljaviimise loa saamiseks:

a) peavad munad vastama määruse (EÜ) nr 853/2004 III lisa X jaos sätestatud nõuetele;

b) tuleb munad saata nakkuskahtlusega majandist otse määratud ettevõttesse; nakkuskahtlusega majandi eest vastutav veterinaararst peab iga saadetise enne lähetamist pitseerima ja see peab olema pitseeritud kuni määratud ettevõttesse jõudmiseni;

2. munade päritolumajandi eest vastutav ametlik veterinaararst teatab määratud ettevõtte eest vastutavale pädevale asutusele munade sinna saatmise kavatsusest;

3. määratud ettevõtte eest vastutav pädev asutus tagab, et:

a) lõike 1 punktis b viidatud munade hoidmise teistest munadest eraldatuna nende kohalesaabumisest kuni töötlemiseni;

b) selliste munade koorte kõrvaldamise;

c) munade pakendi hävitamise või puhastamise ja desinfitseerimise nii, et see hävitab kõik linnugripi viirused;

d) lõike 1 punktis b viidatud munade transportimise puhastatud ja desinfitseeritud sõidukites.

IV LISA (viide artikli 15 lõikes 2 ja artikli 42 lõikes 2)

PEAMISED KRITEERIUMID JA RISKITEGURID, MIS MÕJUTAVAD KODULINDUDE SURMAMISE OTSUSE LANGETAMIST KONTAKTMAJANDITES VÕI OHUSTATUD MAJANDITES

Kontaktmajandites või ohustatud majandites olevate kodulindude surmamise küsimuse otsustamisel arvestab pädev asutus järgmiste kriteeriumidega:

Kriteeriumid | Otsus |

Surmamise poolt | Surmamise vastu |

Kliinilised tunnused viitavad linnugripiviiruse esinemisele kontaktmajandis | jah | Ei |

Domineerivad kodulinnuliigid on haigusele väga vastuvõtlikud | jah | Ei |

Kodu- või muid linde toodi haiguskoldest kontakt-majanditesse pärast viiruse eeldatavat sissetoomist nakatunud majandisse | jah | Ei |

Kontaktmajandid asuvad piirkonnas, kus on palju kodulinde | jah | Ei |

Viiruse tõenäoline haigus-koldest edasilevimine enne vastumeetmete rakendamist | Ulatuslik/teadmata | Piiratud |

Kontaktmajandid asuvad haiguskoldest vähem kui 500 m kaugusel1 | jah | Ei |

Kontaktmajandite läheduses asub rohkem kui üks haiguskolle | jah | Ei |

Haiguskoldes ja/või kontaktmajandites olevate kodu- või muude lindude arv | Kõrge | Madal |

1 Kodulindude väga suure asustustiheduse korral tuleb kaaluda vahemaa pikendamist.

V LISA (viide artikli 39 lõikes 1)

MUNADE SAATUSE JA MAJANDITES OLEVATE LINDUDE HÄVITAMISE KÜSIMUSTE OTSUSTAMISE KRITEERIUMID MPLG ESINEMISE KORRAL

Munade saatuse ja majandites olevate lindude hävitamise küsimuste otsustamisel vastavalt artikli 39 lõikele 1 võtab pädev asutus arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume:

a) kõnesolev liik;

b) viiruse tüüp ja viiruse muteerumise oht;

c) majandite paiknemistihedus;

d) tapamajade ja pakendamiskeskuste asukohad;

e) transpordimarsruut;

f) tõendused haiguse levimisest;

g) oht inimeste tervisele või selle puudumine;

h) kõnesolevate toodete edasine töötlemine;

i) sotsiaalmajanduslik ja muu mõju.

VI LISA (viide artiklis 49)

PUHASTAMISE, DESINFITSEERIMISE JA TÖÖTLEMISE MENETLUSED JA PÕHIMÕTTED

1. Artiklis 49 sätestatud puhastamisel, desinfitseerimisel ja töötlemisel kohaldatakse järgmisi üldpõhimõtteid ja -menetlusi:

a) puhastamine ja desinfitseerimine ning vajaduse korral putukate ja näriliste hävitamist käsitlevate meetmete võtmine toimub ametliku järelevalve all ja vastavalt ametliku veterinaararsti juhistele;

b) kasutatavad desinfitseerimisvahendid ja nende kontsentratsioonid peavad tagama linnugripiviiruse hävitamise ja olema pädeva asutuse poolt heaks kiidetud;

c) desinfitseerimisvahendite tõhusust tuleb enne kasutamist kontrollida, kuna mõningatel desinfitseerimisvahenditel kaob see pikaajalisel säilitamisel;

d) desinfitseerimisvahendite ja desinfitseerimismenetluste valikul tuleb arvestada töödeldavate ruumide, sõidukite ja muude objektide iseärasusi;

e) rasvaärastus- ja desinfitseerimisvahendite kasutamise tingimused ei tohi nende tõhusust kahjustada; eelkõige tuleb jälgida, et oleksid täidetud sellised tootja määratud tehnilised näitajad nagu rõhk, miinimumtemperatuur ja nõutav kontaktaeg;

f) kõigi desinfitseerimisvahendite kasutamisel kehtivad järgmised üldnõuded:

i) allapanu ja väljaheited immutatakse desinfitseerimisvahendiga põhjalikult läbi;

ii) maapinda, põrandaid, rampe ja seinu pestakse ja puhastatakse põhjaliku hõõrumise ning küürimise teel; eelnevalt tuleb tulemuslikku puhastamist ja desinfitseerimist takistavad seadmed või sisseseade võimalikult suurel määral eemaldada või maha monteerida;

iii) seejärel kantakse tootja soovitatud minimaalseks kontaktajaks veelkord peale desinfitseerimisvahend;

g) rõhu all pritsitavate puhastusvedelike kasutamisel tuleb vältida juba puhastatud osade uuesti määrdumist;

h) puhastada, desinfitseerida või hävitada tuleb ka seadmed, rajatised, esemed või ruumid, mis võivad olla saastunud;

i) tuleb vältida desinfitseeritud objektide uuesti saastumist;

j) käesoleva direktiivi kohaselt nõutav puhastamine ja desinfitseerimine tuleb majandis või sõidukiregistris dokumenteerida ja võtta vastav kinnitus järelevalvet teostavalt ametlikult veterinaararstilt (kui on nõutav ametlik kinnitus);

k) puhastatakse ja desinfitseeritakse nii töötajate veoks kui ka muudeks vedudeks kasutatavad sõidukid.

2. Nakatunud majandite puhastamine ja desinfitseerimine toimub järgmiste põhimõtete ja menetluste kohaselt:

a) esmane puhastamine ja desinfitseerimine:

i) kodu- ja muude lindude surmamisel tuleb linnugripiviiruse leviku vältimiseks või vähendamiseks võtta kõiki vajalikke meetmeid; kõnealused meetmed peavad hõlmama muu hulgas ajutiste desinfitseerimisseadmete paigaldamist, kaitseriietusega varustamist, dušše, kasutatud seadmete, tööriistade ja tööruumide puhastamist ning ventilatsiooniseadmete vooluvõrgust väljalülitamist;

ii) surmatud kodu- või muid linde tuleb pritsida desinfitseerimislahusega;

iii) surmatud kodu- või muude lindude kõrvaldamiseks nende majandist väljatoimetamisel tuleb kasutada kaanetatud ja lekkekindlaid konteinereid;

iv) niipea kui surmatud kodu- või muud linnud on kõrvaldamiseks minema toimetatud, tuleb neid majandi osi, kus neid varem peeti, samuti surmamise või surmajärgse läbivaatuse käigus saastunud muude hoonete osi, hoove jms piserdada artikli 49 nõuete kohaselt kasutamiseks lubatud desinfitseerimislahustega;

v) tapmise, surmamise või hoonete, hoovide, tarberiistade jne surmajärgse või suureulatusliku saastumise käigus maha sattunud veri või koetükid tuleb hoolikalt kokku koguda ja koos surmatud kodu- või muude lindudega kõrvaldada;

vi) desinfitseerimislahus peab piserdatud pinnale jääma vähemalt 24 tunniks;

b) lõplikul puhastamisel ja desinfitseerimisel:

i) sõnnik ja kasutatud allapanu tuleb kõrvaldada ja lõike 3 punkti a kohaselt töödelda;

ii) pori ja mustus tuleb rasvaärastusvahendi abil kõigilt pindadelt eemaldada ja pinnad veega üle pesta;

iii) külma veega pesemise järel tuleb pinnad uuesti desinfitseerimislahusega üle pritsida;

iv) seitsme päeva pärast tuleb tööruume töödelda rasvaärastusvahendiga, seejärel veega loputada, desinfitseerimislahusega pritsida ja uuesti veega üle loputada.

3. Saastunud allapanu, sõnniku ja läga desinfitseerimine toimub järgmiste põhimõtete ja menetluste kohaselt:

a) sõnniku ja kasutatud allapanuga tehakse üht alljärgnevast:

i) töödeldakse auruga vähemalt 70 °C juures ;

ii) põletatakse;

iii) maetakse maha nii sügavale, et metslinnud ja muud loomad sellele juurde ei pääse; või

iv) laotakse virna, piserdatakse desinfitseerimisvedelikuga ja jäetakse vähemalt 42 päevaks seisma;

b) läga tuleb pärast nakkusohtliku materjali viimast lisandumist jätta vähemalt 60 päevaks seisma, välja arvatud juhul, kui pädev asutus lubab ladustamisaega lühendada, kuna läga on ametliku veterinaararsti juhiste kohaselt tulemuslikult töödeldud ning viiruse hävimine on kindel.

Pädev asutus võib anda loa saastuda võinud sõnniku ja allapanu veoks kas sõnniku töötlemiseks määratud tehasesse, kus seda töödeldakse viisil, mis tagab gripiviiruste täieliku hävimise, või hävitamise või töötlemise eelsesse vahelattu vastavalt määrusele (EÜ) nr 1774/2002 või artikli 64 lõikes 1 viidatud erieeskirjadele. Kõnealune vedu toimub suletud ja lekkimiskindlate veokite või konteineritega ametliku järelevalve all nii, et linnugripiviiruse levimine oleks välistatud.

4. Samas võib pädev asutus lõigete 1 ja 2 nõuete osas tehtava erandina kehtestada linde välitingimustes pidavatele majanditele puhastamise ja desinfitseerimise erimenetlused, arvestades seejuures kliimatingimusi ja vastava majandi liiki.

VII LISA (viide artikli 52 lõikes 1)

ÜHENDUSE TUGILABOR LINNUGRIPI KORRAL

1. Ühenduse tugilabor linnugripi korral on:

Veterinary Laboratories Agency (VLA), New Haw, Weybridge, Surrey KT 15 3NB, United Kingdom.

2. Ühenduse tugilabori ülesanded ja kohustused on järgmised:

a) komisjoniga kooskõlastatult koordineerida liikmesriikides linnugripi diagnoosimiseks kasutatavaid meetodeid, konkreetsemalt:

i) liigitada, ladustada ja tarnida klassikalise lindude katku viirusetüvesid seroloogiliste testide ja antiseerumite valmistamise jaoks;

ii) tarnida liikmesriikides tehtavate katsete ja kasutatavate reaktiivide standardiseerimise eesmärgil siseriiklikele tugilaboritele standardseid seerumeid ja muid võrdlusreaktiive;

iii) moodustada ja säilitada klassikalise lindude katku viirusetüvede ja isolaatide kogu;

iv) korraldada ühenduse tasandil perioodiliselt diagnostikamenetluste võrdluskatseid;

v) koguda ja kõrvutada andmeid ja teavet ühenduses kasutatavate diagnostikameetodite ja läbiviidud katsete tulemuste kohta;

vi) kirjeldada uusimate olemasolevate meetoditega linnugripiviiruseid, et õppida paremini mõistma linnugripi epidemioloogiat, omandada teadmisi viiruse epidemioloogia ning suure patogeensusega ja potentsiaalselt patogeensete viirusetüvede tekke kohta;

vii) püsida linnugripi järelevalve, epidemioloogia ja tõkestamise alal toimuvate ülemaailmsete arengute esirinnas;

viii) säilitada teadmisi linnugripiviiruse ning teiste asjakohaste viiruste kohta, et võimaldada kiire eristusdiagnoosimine;

ix) omandada põhjalikke teadmisi linnugripi kõrvaldamiseks ja kontrolliks kasutatavate immunoloogiliste veterinaarravimite valmistamise ja kasutamise kohta;

b) olla aktiivselt abiks ühenduses toimuvate haiguspuhangute diagnoosimisel, võttes selleks diagnoosi kinnitamiseks, iseloomustamiseks ja uurimiseks vastu lindudelt pärinevaid isoleeritud gripiviiruseid, võtta vastu esmastes haiguskolletes isoleeritud viiruseid kolmandatest riikidest, kellel on ühenduse vastavate õigusnormide põhjal ühendusse elusate kodulindude ja kodulinnuliha importimise luba; saadud isoleeritud viirustega teeb ühenduse tugilabor eelkõige järgmist:

i) teostab nukleotiidide järjestuse määramist, et määrata kindlakstehtud aminohappe järjestus hemaglutiinimolekuli lõhestumispiirkonnas;

ii) määrab veenisisese patogeensuse indeksi;

iii) määrab antigeenid;

iv) teeb epidemioloogiliste uuringute juures abistavaid fülogeneetilisi analüüse;

c) abistada laboratoorse diagnoosi spetsialistide koolitamisel või ümberõppel vastavate tehnikate ühendusesisest ühtlustamist silmas pidades;

d) valmistada ette siseriiklike tugilaborite iga-aastaste nõupidamiste programmid ja töödokumendid;

e) aidata korraldada liikmesriikides kodu- ja metslindudel esineva linnugripi uuringuid sellega, et varustab liikmesriike vastava programmi raames antigeenide ja kinnitatud katsemenetlustega ning koostab kokkuvõtliku aruande uuringute tulemustest;

f) vaadelda linnugripiviiruste võimalikku zoonootilist mõju ja teha koostööd inimgrippi uurivate rahvusvaheliselt tunnustatud laboritega.

VIII LISA (viide artikli 52 lõikes 2)

SISERIIKLIKUD LINNUGRIPI TUGILABORID NING NENDE ÜLESANDED JA KOHUSTUSED

1. Siseriiklikud linnugripi tugilaborid on:

Belgia & Luksemburg: Centrum voor Onderzoek in Diergeneeskunde en Agrochemie (CODA)

Centre d’Etudes et de Recherches Vétérinaires et Agrochimiques, (CERVA)

Groeselenbergstraat 99/ 99, Rue Groeselenberg

B-1180 Brussel/Bruxelles

TšehhiVabariik: National Reference Laboratory for Newcastle Disease and highly pathogenic

Avian Influenza, Statni veterinarni ustav Praha

Sidlistni 136/24

165 03 Praha 6-Lysolaje

Taani: Statens Veterinære Serumlaboratorium

Hangøvej 2

DK-8200 Århus N.

Saksamaa: Friedrich-Löffler-Institut, Bundesforschungsanstalt für Tiergesundheit (FLI)

Boddenblick 5a

D-17493 Greifswald - Insel Riems

Eesti: Estonian Veterinary and Food Laboratory, Tallinn laboratory

Väike-Paala 3

11415 Tallinn

Kreeka: National Reference Laboratory, (NRL) Center of Veterinary Institutes

80, 26th October Str

GR-54627 Thessaloniki

Hispaania: Laboratorio Central de Veterinaria (L.C.V.)

Carretera de Algete, Km. 8

E-28110 Algete, Madrid

Prantsusmaa: Laboratoire d'Etudes de Recherches Avicoles et Porcines

B.P. 53, AFSSA Ploufragan (Agence Française de Securité Sanitaire

des Aliments)

F-22440 Ploufragan

Iirimaa: Poultry Virology, Veterinary Research Laboratory

Abbotstown, Castleknock

Dublin 15

Itaalia& San Marino: Istituto Zooprofilattico Sperimentale delle Venezie (IZS-VE)

Via Romea 14/A

I-35020-Legnaro – Padova

Küpros: Veterinary Services, National Reference Laboratory for Newcastle Disease

and Avian Influenza

1417 Nicosia

Läti: State Veterinary Medicine Diagnostic Centre (SVMDC)

Lejupes str. 3

LV-1076 Riga

Leedu: National Veterinary Laboratory

J.Kairiukscio 10

LT-2021 Vilnius

Ungari: Országos Állategészségügyi Intézet

Tábornok u.2

1149 Budapest

Malta: Food and Veterinary Division

Laboratory Civil Abbatoir

Albertown

Madalmaad: CIDC-Lelystad, Centraal Instituut voor DierziekteControle l, Lelystad Postbox 2004

NL-8203 AA Lelystad

Austria: Österreichische Agentur für Gesundheit und Ernährungssicherheit (AGES)

Veterinärmedizinische Untersuchungen Mödling, Robert Koch Gasse 17

A-2340 Mödling

Poola: State Veterinary Institute in Puławy- Poultry Disease Department

Al. Partyzantów 57

24-100 Puławy

Portugal: Laboratório Nacional de Investigação Veterinária (LNIV)

Estrada de Bemfica 701

P-1549-011 Lisboa

Sloveenia: National Veterinary Laboratory

Gerbiceva 60

1000 Ljubljana

Slovakkia: State Veterinary Institute, Reference Laboratory for Newcastle Disease and Avian influenza

Pod Dráhami 918

96086 Zvolen

Soome: Eläinlääkintä ja elintarviketutkimuslaitos (EELA)

Helsinki, Anstalten för veterinärmedicin och livsmedel

Helsingfors PL 45

FIN-00581 Helsinki

Rootsi: Statens Veterinärmedicinska Anstalt

Uppsala (SVA)

S-75189 Uppsala

Ühend- kuningriik: Veterinary Laboratory Agency (VLA) Weybridge

Avian Virology, Woodham Lane

New Haw, Addlestone

Surrey KT 15 3NB

Disease Surveillance and Investigation Department

Veterinary Sciences Division

Soney Road

Belfast BT4 3SD

2. Siseriiklike tugilaborite ülesanded ja kohustused

a) Siseriiklikud tugilaborid tagavad, et linnugripiviiruse avastamiseks korraldatavate laborikatsete läbiviimine ja isoleeritud viiruste geneetiliste tüüpide määramine toimub kõigis liikmesriikides vastavalt diagnostikakäsiraamatule. Selleks võivad nad sõlmida erikokkuleppeid ühenduse tugilaboriga või teiste liikmesriikide tugilaboritega.

b) Siseriiklikud tugilaborid esitavad lindudelt pärinevad isoleeritud gripiviirused nende täieliku iseloomustuse saamiseks koheselt ühenduse tugilaborile:

i) kõigist esmastest linnugripi puhangukolletest;

ii) sekundaarsete puhangute korral puhangute arvu suhtes representatiivsel hulgal;

iii) kui kodulindudel, muudel lindudel või teistel loomadel avastatakse artikli 2 lõike 1 punktis a nimetatutest erinevaid gripiviiruseid, mis kujutavad endast tõsist ohtu loomade või inimeste tervisele.

c) Iga liikmesriigi tugilabor vastutab kõigis antud liikmesriigis tegutsevates linnugripi diagnostikalaborites kasutatavate normide ja diagnostikameetodite kooskõlastamise eest. Selleks nad:

i) võivad varustada laboreid diagnostiliste reaktiividega;

ii) kontrollivad nad asjaomases liikmesriigis kasutatavate diagnostiliste reaktiivide kvaliteeti;

iii) korraldavad nad korrapäraselt võrdluskatseid;

iv) säilitavad puhangukolletest isoleeritud linnugripiviiruseid ja kõiki teisi antud liikmesriigis avastatud lindudelt pärinevaid isoleeritud viiruseid;

v) teevad koostööd siseriiklike inimgripi laboritega.

IX LISA (viide artikli 54 lõike 2 punktis g ja artikli 56 lõike 1 punktis b)

ERAKORRALISE VAKTSINEERIMISE KORRAL KODULINDUDE JA NEIST VALMISTATAVATE TOODETE LIIKUMISE SUHTES KEHTIVAD ÜLDNÕUDED

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklite 54 ja 56 kohaselt vaktsineeritud kodu- ja muude lindude ning neist valmistatavate toodete liikumist kontrollitakse vastavalt lõigetele 2–7.

2. Elusate kodulindude ning haude- ja lauamunade liikumise suhtes vaktsineerimispiirkonnas kohaldatakse järgmisi sätteid:

a) haudemunad:

i) pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata põhi(linnu)karjast, mille korrapärane kontrollimine vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j on andnud positiivseid tulemusi;

ii) on enne ärasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii) veetakse otse siht-haudejaama pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või sellistesse materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida;

iv) haudejaamas kontrollitakse nende päritolu ja senist liikumist;

b) vastkoorunud tibud:

i) on koorunud punktis a esitatud tingimusi rahuldavatest haudemunadest;

ii) transporditakse pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida:

iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus:

- ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning

- mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;

c) munema hakkavad kodulinnud:

i) on olnud linnugripi vastu korrapäraselt vaktsineeritud, kui vaktsineerimisprogramm seda ette näeb;

ii) on korrapäraselt kontrollitud vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j ja kontrolli tulemused on olnud positiivsed;

iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus ei ole vähemalt kolmel eelneval nädalal kodulinde hoitud ja mida on pestud ja desinfitseeritud;

d) tapale viidavad kodulinnud:

i) on artikli 54 lõike 2 punktis j sätestatud järelevalve tingimuste kohaselt enne veokitele laadimist üle kontrollitud ja kontrolli tulemused on olnud positiivsed;

ii) saadetakse otse tapamajja koheseks tapmiseks;

iii) veetakse tapamajja veokites, mida enne ja pärast iga vedu ametliku järelevalve all puhastatakse ja desinfitseeritakse;

e) lauamunad:

i) pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille korrapärane kontrollimine vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j on andnud positiivseid tulemusi;

ii) saadetakse otse pakendamiskeskusesse või soojuskäitlustehasesse;

iii) transporditakse pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakkematerjali või materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida.

3. Väljastpoolt vaktsineerimisala pärinevate elusate kodulindude, haude- ja lauamunade vaktsineerimisalale toomisel kehtivad järgmised nõuded:

a) haudemunad:

i) veetakse otse siht-haudejaama pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või sellistesse materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida;

ii) haudejaamas kontrollitakse nende päritolu ja senist liikumist;

b) vastkoorunud tibud:

i) transporditakse ühekordselt kasutatavas pakendis;

ii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus:

- ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning

- mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;

c) munema hakkavad kodulinnud:

i) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus ei ole vähemalt kolmel eelneval nädalal kodulinde hoitud ja mida on pestud ja desinfitseeritud;

ii) vaktsineeritakse sihtmajandis, kui see on ette nähtud vaktsineerimisprogrammiga;

d) tapale viidavad kodulinnud:

i) saadetakse otse tapamajja koheseks tapmiseks;

ii) veetakse tapamajja veokites, mida enne ja pärast iga vedu ametliku järelevalve all puhastatakse ja desinfitseeritakse;

e) lauamunad:

i) saadetakse otse pakendamiskeskusesse või soojuskäitlustehasesse;

ii) transporditakse pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida.

4. Vaktsineerimisalalt toodavate ja sealt pärinevate elusate kodulindude, haude- ja lauamunade vaktsineerimisalalt välja viimisel kehtivad järgmised eeskirjad:

a) haudemunad:

i) pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata põhikarjast, mille korrapärane kontrollimine vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j on andnud positiivseid tulemusi;

ii) on enne ärasaatmist pädeva asutuse kinnitatud meetodi kohaselt desinfitseeritud;

iii) veetakse otse siht-haudejaama pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või sellistesse materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida;

iv) haudejaamas kontrollitakse nende päritolu ja senist liikumist;

b) vastkoorunud tibud:

i) on koorunud haudemunadest, mis vastavad lõike 2 punktis a, lõike 3 punktis a või lõike 4 punktis a esitatud tingimustele;

ii) transporditakse ühekordselt kasutatavast materjalist pakendis,

iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus:

- ei ole vähemalt kolmel viimasel nädalal kodulinde hoitud; ning

- mida on pädeva asutuse juhiste kohaselt pestud ja desinfitseeritud;

c) munema hakkavad kodulinnud:

i) ei ole vaktsineeritud;

ii) on korrapäraselt kontrollitud vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j ja kontrolli tulemused on olnud positiivsed;

iii) paigutatakse linnumajja või varjualusesse, kus vähemalt viimasel kolmel nädalal ei ole kodulinde hoitud ja mida on puhastatud ning desinfitseeritud;

d) tapale viidavad kodulinnud:

i) vaadatakse enne veokitele laadimist artikli 54 lõike 2 punktis sätestatud järelevalve nõuete kohaselt läbi ja läbivaatuse tulemused on positiivsed;

ii) saadetakse otse tapamajja koheseks tapmiseks;

iii) veetakse tapamajja veokites, mida enne ja pärast iga vedu ametliku järelevalve all puhastatakse ja desinfitseeritakse;

e) lauamunad:

i) pärinevad vaktsineeritud või vaktsineerimata munatootmiskarjast, mille korrapärane kontrollimine vastavalt artikli 54 lõike 2 punktile j on andnud positiivseid tulemusi;

ii) saadetakse otse pakendamiskeskusesse või soojuskäitlustehasesse;

iii) transporditakse pakendatuna ühekordselt kasutatavasse pakendisse või materjalidesse, mida saab tulemuslikult pesta ja desinfitseerida.

5. Vaktsineerimisalal peetud lindude liha suhtes kohaldatakse järgmisi eeskirju:

a) kui tegemist on vaktsineeritud kodulindude lihaga, pidid kodulinnud:

i) olema vaktsineeritud heteroloogilise vaktsiiniga,

ii) olema DIVA strateegia vaktsineerimisprogrammi kohaselt regulaarselt kontrollitud ja nendega oli tehtud katseid, mille tulemused olid negatiivsed,

iii) olema 48 tunni jooksul enne veokitele laadimist ametliku veterinaararsti poolt läbi vaadatud; eriti hoolikalt tuleb kontrollida sentinellilinde;

iv) olema saadetud otse määratud tapamajja koheseks tapmiseks;

b) kui on tegemist vaktsineerimata kodulindude lihaga, peavad kodulinnud olema artikli 54 lõike 2 punkti j sätete kohaselt kontrollitud.

6. Käesolevas lisas viidatud puhastamine ja desinfitseerimine toimub pädeva asutuse juhiste kohaselt.

7. Lõigetes 2, 3 ja 4 viidatud laadimisele eelnevaid katseid tehakse vastavalt diagnostikakäsiraamatule.

X LISA (vide artikli 63 punktis 1)

SITUATSIOONIPLAANIDE KRITEERIUMID

Situatsioonplaanides tuleb sätestada vähemalt järgmised asjaolud:

1. Luuakse kõiki liikmesriigis kohaldatavaid tõrjemeetmeid koordineeriv kriisikeskus.

2. Koostatakse nimekiri kohalikest tauditõrjekeskustest, kes peavad olema kohapealsete tõrjemeetmete koordineerimiseks piisavalt varustatud.

3. Esitatakse üksikasjalikud andmed, iseloomustamaks tõrjemeetmete rakendamisel osalevaid töötajaid, nende oskusi ja vastutust ning töötajate instrueerimist individuaalsete kaitsevahendite ning linnugripi potentsiaalse ohu kohta inimeste tervisele.

4. Kõik kohalikud tauditõrjekeskused peavad suutma haiguspuhanguga otseselt või kaudselt seotud isikute ja organisatsioonidega kiiresti ühendust võtta.

5. Tagatakse haigustõrjemeetmete nõuetekohaseks rakendamiseks vajalike seadmete ja materjalide kättesaadavus.

6. Esitatakse üksikasjalikud juhtnöörid nakkus- või saastekahtluse ja kahtlustele kinnituse saamise korral võetavate kohta, mis muu hulgas hõlmavad ka rümpade kõrvaldamiseks kavandatud abinõusid.

7. Töötatakse välja koolitusprogrammid välitöödel ja haldusmenetlustes vajalike oskuste säilitamiseks ning arendamiseks.

8. Diagnostikalaboritel peavad olema ruumid surmajärgse läbivaatuse korraldamiseks, nad peavad suutma läbi viia seroloogilisi, histoloogilisi jms uuringuid ning säilitama kiirdiagnoosimise oskusi. Korraldada tuleb proovide kiire transportimine.

9. Võetakse meetmeid juhul, kui linnugripi vastu vaktsineerimine toimub mitme erineva stsenaariumi kohaselt, koostatakse põhjalik vaktsineerimiskava, näidatakse ära vaktsineerimisele kuuluvad kodu- ja muude lindude populatsioonid, hinnanguliselt vajalik vaktsiinikogus, niisuguse meetme logistiline korraldus ja eeskätt vaktsiini võimalik kättesaadavus, ladustus- ja jaotamismahud ning vaktsiini haldamiseks vajaliku tööjõu olemasolu.

10. Nähakse ette piirkonnas registreeritud kaubanduslike linnukasvatusmajandite registreerimisandmete kättesaadavus, ilma et see piiraks muude asjakohaste kõnealuses valdkonnas kehtivate ühenduse õigusnormide kohaldamist.

11. Nähakse ette ametlikult registreeritud haruldaste kodu- ja muude linnutõugude tunnustamine.

12. Nähakse ette intensiivse linnukasvatuse piirkondade väljaselgitamine.

13. Võetakse meetmeid veterinaaria-, tervishoiu- ja keskkonnaalaste pädevate asutuste vahelise tiheda koostöö korraldamiseks.

14. Võetakse meetmeid situatsioonplaanide täitmiseks vajalike seaduslike volituste tagamiseks.

XI LISA

VASTAVUSTABEL

Käesolev direktiiv | Direktiiv 92/40 EMÜ |

Artikli 1 lõike 1 punktid a ja c | - |

Artikli 1 lõike 1 punkt b | Artikli 1 esimene lõik |

Artikli 1 lõige 2 | - |

Artikli 1 lõige 3 | Artikli 1 teine lõik |

Artikli 2 lõige 1 | III lisa kolmas lõik |

Artikli 2 lõiked 2 ja 3 | - |

Artikli 3 lõiked 1–l4, 17, 18, 20, 22 - 33 | - |

Artikli 3 lõige 15 | Artikli 2 punkt a |

Artikli 3 lõige 16 | Artikli 2 punkt b |

Artikli 3 lõige 19 | Artikli 2 punkt d |

Artikli 3 lõige 21 | Artikli 2 punkt e |

Artikkel 4 | - |

Artikli 5 lõige 1 | Artikkel 3 |

Artikli 5 lõige 2 | - |

Artikli 6 lõige 1 | - |

Artikli 6 lõige 2 | Artikli 7 lõige 1 |

Artikli 6 lõiked 3 ja 4 | - |

Artikli 7 lõige 1 | Artikli 4 lõige 1 |

Artikli 7 lõike 2 punktid a ja b | Artikli 4 lõike 2 punkt a |

Artikli 7 lõike 2 punkt c | Artikli 4 lõike 2 punkt b |

Artikli 7 lõike 2 punkt d | Artikli 4 lõike 2 punkt c |

Artikli 7 lõike 2 punktid e ja g | Artikli 4 lõike 2 punkt d |

Artikli 7 lõike 2 punkt f | Artikli 4 lõike 2 punkt e |

Artikli 7 lõike 2 punkt h | Artikli 4 lõike 2 punkt f |

Artikli 7 lõige 3 | Artikli 4 lõike 2 punkt g |

Artikkel 8 | - |

Artikkel 9 | Artikli 4 lõige 5 |

Artikkel 10 | - |

Artikli 11 lõige 1 |

Artikli 11 lõiked 2 ja 3 | Artikli 5 lõike 1 punkt a |

Artikli 11 lõige 4 | Artikli 5 lõike 1 punkt d |

Artikli 11 lõige 5 | Artikli 5 lõike 1 punkt c |

Artikli 11 lõiked 6 ja 7 | Artikli 5 lõike 1 punkt b |

Artikli 11 lõige 8 | Artikli 5 lõike 1 punkt e |

Artikli 11 lõiked 9 ja 10 | - |

Artikkel 12 | - |

Artikkel 13 | - |

Artikkel 14 | Artikkel 6 |

Artikkel 15 | Artikkel 8 |

Artikli 16 lõiked 1 ja 2 | Artikli 9 lõige 1 |

Artikli 16 lõige 3 | - |

Artikli 16 lõige 4 | Artikli 9 lõige 6 |

Artikli 17 lõige 1 | Artikkel 10 |

Artikli 17 lõige 2 | Artikkel 13 |

Artikli 18 punkt a | Artikli 9 lõike 2 punkt a |

Artikli 18 punkt b | Artikli 9 lõike 2 punkt b |

Artikli 18 punkt c | - |

Artikli 19 punkt a | Artikli 9 lõike 2 punkt c |

Artikli 19 punktid b, c ja d | Artikli 9 lõike 2 punktid d ja e |

Artikli 19 punkt e | Artikli 9 lõike 2 punkti f esimene lõik |

Artikli 19 punktid f, g ja h | - |

Artikkel 20 | Artikli 9 lõike 2 punkt g |

Artikkel 21 | Artikli 9 lõike 2 punkt h |

Artikkel 22 | Artikli 9 lõike 2 punkt e |

Artikkel 23 | Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt i |

Artikkel 24 | Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt ii |

Artikkel 25 | - |

Artikli 26 lõige 1 | Artikli 9 lõike 2 punkti f alapunkt iii |

Artikli 26 lõige 2 | - |

Artikkel 27 | Artikli 9 lõike 2 punkt e |

Artikkel 28 | - |

Artikkel 29 | Artikli 9 lõige 3 |

Artikli 30 punkt a | Artikli 9 lõike 4 punkt a |

Artikli 30 punktid b ja c | Artikli 9 lõike 4 punktid b, c ja d |

Artikli 30 punktid d, e, g ja j | - |

Artikli 30 punkt f | Artikli 9 lõike 4 punkt b |

Artikli 30 punkt h | Artikli 9 lõike 4 punkt e |

Artikli 30 punkt i | Artikli 9 lõike 4 punkt f |

Artikkel 31 | Artikli 9 lõige 5 |

Artikkel 32 | - |

Artikkel 33 | - |

Artikkel 34 | - |

Artikkel 35 | - |

Artikkel 36 | - |

Artikkel 37 | - |

Artikkel 38 | - |

Artikkel 39 | - |

Artikkel 40 | - |

Artikkel 41 | - |

Artikkel 42 | - |

Artikkel 43 | - |

Artikkel 44 | - |

Artikkel 45 | - |

Artikkel 46 | - |

Artikkel 47 | - |

Artikkel 48 | - |

Artikkel 49 | Artikkel 11 |

Artikkel 50 | - |

Artikkel 51 | - |

Artikli 52 lõige 1 | Artikkel 15 |

Artikli 52 lõiked 2 ja 3 | Artikkel 14 |

Artikkel 53 | - |

Artikkel 54 | Artikli 16 punkti a esimene lõik |

Artikkel 55 | Artikli 16 punkti a esimene lõik |

Artikkel 56 | Artikli 16 punkti a teine lõik |

Artikkel 57 | - |

Artikkel 58 | - |

Artikkel 59 | - |

Artikkel 60 | - |

Artikkel 61 | Artikkel 18 |

Artikkel 62 | - |

Artikkel 63 | Artikkel 17 |

Artikli 64 lõiked 1, 2 ja 4 | - |

Artikli 64 lõige 3 | Artikkel 20 |

Artikkel 65 | Artikkel 21 |

Artikkel 66 | - |

Artikkel 67 | - |

Artikkel 68 | Artikkel 22 |

Artikkel 69 | - |

Artikkel 70 | Artikkel 23 |

I lisa | - |

II lisa | - |

III lisa | I lisa |

IV lisa | - |

V lisa | - |

VI lisa | II lisa |

VII lisa | V lisa |

VIII lisa | IV lisa |

IX LISA | - |

X lisa | VI lisa |

XI lisa | - |

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Health and Consumers Protection Activity: Food safety, animal health, animal welfare and plant health |

TITLE OF ACTION: PROPOSAL FOR A COUNCIL DIRECTIVE ON COMMUNITY MEASURES FOR THE CONTROL OF AVIAN INFLUENZA |

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

17 01: Administrative expenditure of health and consumer protection policy area

17 04 02: Other measures in the veterinary, animal welfare and public-health field

17 04 03: Emergency fund for veterinary complaints and other animal contaminations which are a risk to public health

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): 18,810 € million for commitment

2.2. Period of application:

Action is open ended

2.3. Overall multiannual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million ( to three decimal places)

Year [2006] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5 and subs. Years] | Total |

Commitments | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 18.810 |

Payments | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 18.810 |

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure (see point 6.1.2)

Commitments | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

Payments | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

Subtotal a+b |

Commitments | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 18.810 |

Payments | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 3.135 | 18.810 |

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure (see points 7.2 and 7.3)

Commitments/ payments | 0.195 | 0.195 | 0.195 | 0.195 | 01195 | 01195 | 1.170 |

TOTAL a+b+c |

Commitments | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 19.980 |

Payments | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 3.330 | 19.980 |

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

Proposal is compatible with existing financial programming.

2.5. Financial impact on revenue: [24]

Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions form applicant countries | Heading in financial perspective |

Comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 5 – 1a |

4. LEGAL BASIS

Council Decision 90/424/EEC

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention [25]

5.1.1. Objectives pursued

It is envisaged to update current Community legislation on avian influenza laid down in Council Directive 92/40/EEC, with the objective to achieve better prevention and control of outbreaks and to reduce the health risks, the costs and losses and the negative impact to the whole of society due to Avian Influenza.

Since live poultry is listed in Annex II of the Treaty, one of the Community's tasks in the veterinary field is to improve the health status of poultry, thereby facilitating trade in poultry and poultry products to ensure the development of this sector. Furthermore, a high level of human health protection is to be ensured in the definition and implementation of all Community policies and activities.

Furthermore, thanks to the adoption of other disease control measures envisaged under the current proposal, including vaccination, other savings should result from the expected reduced size of future AI epidemics. It is, however, extremely difficult to quantify these savings.

Results would be achieved by means of surveillance and control measures targeted to the low pathogenic form of disease - to prevent virus mutation into its highly pathogenic form- by means of vaccination where appropriate and by other measures that take into account the most recent scientific knowledge on this disease, the lessons learned during recent outbreaks and the need to avoid massive killing and destruction of animals as much as possible. As mentioned already, these actions as such have no financial implications for the EU-budget.

However, in combination with Council Decision 90/424/EC the following actions, as it is already the case with existing avian influenza legislation, have financial consequences:

Objective 1: emergency fund eradication of the disease

Objective 2: surveillance

Objective 3: establishment of a vaccine bank

Objective 4: establishment of a Community Reference Laboratory for avian influenza

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

In view of the increased knowledge on the risks for human health posed by AI viruses, (which, particularly in the context of the ongoing outbreak in certain Asian countries, have prompted several actions by International organisations such the FAO, the WHO and the OIE), the opinions of the Scientific Committee and the most recent knowledge on the pathogenesis, the epidemiology and the distribution of AI, there is now a clear need to revise and update current legislation to reflect these new advances and experience and to improve disease control of both LPAI and HPAI in future. This will be of direct benefit to animal health and indirectly also human health.[26]

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation

Not applicable

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

Not applicable

5.3. Methods of implementation

Not applicable

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

(The method of calculating the total amounts set out in the table below must be explained by the breakdown in Table 6.2.)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in € million to three decimal places)

1 | 2 | 3 | 4=(2X3) |

Action 1 - Measure 1 - Measure 2 Action 2 - Measure 1 - Measure 2 - Measure 3 etc. |

TOTAL COST |

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

Types of post | Staff to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources | Total | Description of tasks deriving from the action |

Number of permanent posts | Number of temporary posts |

Officials or temporary staff | A B C | 1 - - | - - - | 1 - - |

Other human resources | - | - |

Total | 1 | - | 1 |

7.2. Overall financial impact of human resources

Type of human resources | Amount (€) | Method of calculation * |

Officials Temporary staff | 108,000 | 1 full time official per year |

Other human resources (specify budget line) |

Total | 108,000 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

Budget line | Amount € | Method of calculation |

Overall allocation (Title A7) 1701021101 – Missions 1701021102 – Meetings A07031 – Compulsory committees 1 A07032 – Non-compulsory committees 1 A07040 – Conferences A0705 – Studies and consultations Other expenditure (specify) | 35,000 - 52,000 - - - - | Based on 5 missions per year at an average of 7000 Euro per mission - 1meeting of the Standing committee on Food Chain and Animal Health only on the subject of avian influenza - - - |

Information systems (A-5001/A-4300) | - | - |

Other expenditure - Part A (specify) | - | - |

Total | 87,000 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

I. Annual total (7.2 + 7.3) II. Duration of action III. Total cost of action (I x II) | 195,000 € 6 years 1,170,000 € |

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

The Commission will have at its disposal several ways to evaluate the impact of the proposal:

- the occurrence of future HPAI epidemics giving an overall indication on the effectiveness of the new measures,

- results of the surveillance programmes,

- control measures on LPAI outbreaks.

Already at this stage the Commission has the basic tools to monitor, such as the Standing Committee for the Food Chain and animal health and the network of Community and national reference laboratories.

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

As mentioned above, the Commission has at its disposal tools, such as the Standing Committee for the Food Chain and animal health and the network of Community and national reference laboratories; these instruments will allow

9. ANTI-FRAUD MEASURES

Not relevant

SELETUSKIRI

1. Ettepaneku kontekst

• Ettepaneku alus ja eesmärgid

- Komisjon kavandab ajakohastada kehtivat menetluskorda, mis reguleerib ühenduse rahalist toetust veterinaarmeetmetele, mis on sätestatud 26. juuni 1990. aasta nõukogu otsuses 90/424/EMÜ[28] kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas.

- Üldeesmärk on paremini saavutada klassikalise lindude katku (e lindude gripi) suhtes võetavate eriveterinaarmeetmete eesmärke.

• Üldine kontekst

- Käesolevas otsuse 90/424/EMÜ muudatusettepanekus käsitletakse vaid lindude grippi ( avian influenza, AI) .

- Oma ettepanekus võtta vastu uus nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lindude gripi vastu võetavaid ühenduse tõrjemeetmeid (KOM(2005)171), kavatseb komisjon nõukogu direktiivis 92/40/EMÜ[29] sätestatud kehtivate meetmete ajakohastamist, et paremini ennetada ja tõrjuda haiguspuhanguid ning vähendada kogu ühiskonnale lindude gripist tulenevaid terviseriske, kulusid, kadusid ning negatiivset mõju. Seda saaks saavutada järelevalve ja haiguse madala patogeensusega vormi tõrjemeetmete kaudu, ennetamaks viiruse muteerumist kõrge patogeensusega vormiks asjakohase kaitsepookimise abil ning muude meetmetega, mis arvestavad kõige uuemaid teaduslikult põhjendatud teadmisi selle haiguse kohta, hiljutistest haiguspuhangutest saadud õppetunde ning vajadust nii palju kui võimalik vältida loomade ulatuslikku surmamist ja hävitamist.

- Kavandatud muudatused lindude gripi tõrjet käsitlevates ühenduse õigusaktides tuleks teha paralleelselt muudatustega nõukogu otsusesse 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas, et kooskõlastada need uue direktiiviga ja tagada liikmesriikidele piisav rahaline toetus seoses mõnede kavandatavate uudsete tõrjemeetmetega.

- Praegu on nõukogu otsuse 90/424/EMÜ artikliga 3 ette nähtud ühenduse rahaline toetus (50%), mida antakse liikmesriikidele kõrge patogeensusega lindude gripi[30] likvideerimisel tekkinud kulutuste katmiseks, s.o hüvitiste maksmiseks põllumajandustootjatele, kes pidid haiguse likvideerimiseks oma linnud tapma ja hävitama; puhastamiseks ja desinfitseerimiseks ning munade, sööda ja teiste tõenäoliselt saastunud ainete hävitamiseks. Sama artikli kohaselt võib ühendus hüvitada ka 100% kulutustest, mis tehti vaktsiini ostmiseks ja 50 % vaktsineerimisel tekkinud kulutustest (praegu võib direktiivi 92/40/EMÜ kohaselt lubada vaid erakorralist, mitte ennetavat vaktsineerimist).

• Vastavus muule poliitikale

- Käimas on arutelu kriisisituatsioonide ennetamise ja nende lahendamise üle. Komisjonis on juba valminud eeluuring[31] riskirahastamismudeli kohta kariloomade epideemiate korral EL-s ja täiendav uuring on plaanitud aastaks 2005. Komisjon on alustanud ka kogu ühenduse loomatervishoiupoliitika hindamist, mis hõlmab küsimusi praeguste rahastamisvahendite tõhususest, tulemaks toime loomahaiguste järelevalve, tõrje ja likvideerimisega, samuti meetoditest, millega tootjaid ajendataks võtma kõik asjakohased meetmed, et vähendada haiguse levimise ohtu oma põllumajandusettevõttesse. Hindamise käigus arvestatakse peamisi ohutegureid nagu loomapopulatsioonide tihedus ja bioloogilised ohud põllumajandusettevõtetes ning kergendavaid meetmeid ja tagajärgi ELi eelarvele.

- Kõnealuste uuringute ja hindamise tulemusele põhinedes võib välja pakkuda täiendavaid võimalusi lisaks liikmesriikidele ühenduse rahalise toetuse andmise olemasolevale korrale. Sellest hoolimata on peetud asjakohaseks käesolev ettepanek vastu võtta hindamise lõppu ära ootamata, arvestades seda peamist terviseriski reguleerivate kehtivate õigusaktide muutmise kiireloomulist vajadust.

2. Konsulteerimine huvitatud pooltega ja mõju hindamine

• Konsulteerimine huvitatud pooltega

- 2004. aastal juulist oktoobrini peeti liikmesriikidega komisjoni töörühmas ja elektronkirjade vahetamise teel konsultatsioone seoses ettepaneku eelnõuga võtta vastu uus lindude gripi vastu võetavate ühenduse tõrjemeetmeid käsitlev nõukogu direktiiv. 2004. aasta oktoobris konsulteeriti kõnealuse ettepaneku eelnõu üle nõu Euroopa valitsusväliste organisatsioonidega. Arutelude tulemusena võeti arvesse soovitusi teha parandusi ettepaneku eelnõu mõnedes artiklites ja lisades.

Ekspertarvamuste kogumine ja kasutamine

- Lindude gripi kohta: kavandatavate uudsete meetmete puhul arvestati täielikult teaduskomitee 2000. ja 2003. aastal lindude gripi kohta esitatud arvamusi.

• Mõju hindamine

- Hinnati poliitika valikuid, mille määratles teaduskomitee loomade tervishoiu ja heaolu osakond oma 2000. aasta aruandes „Lindude gripi mõiste – vaktsineerimise kasutamine lindude gripi vastu". Uuriti kolme võimalikku valikut haiguse tõrjumiseks ning kõige soodsamaks peeti valikut, mis hõlmas lindude gripi mõiste muutmist, nii et selles sisalduks ka madala patogeensusega lindude gripp ja millega nähti ette erinevaid loomade ja viiruste liike arvestavad tõrjemeetmed.

- Viidi läbi kavandatavate uudsete lindude gripi tõrjemeetmete ja käesoleva ettepanekuga nõukogu otsusesse 90/424/EMÜ kavandatud muudatuste mõju hindamine (SEK(2005)549).

3. Ettepaneku õiguslikud aspektid

• Kavandatavate meetmete kokkuvõte

- Käesolev ettepanek näeb peamiselt ette otsuses 90/424/EMÜ järgmiste muudatuste tegemist:

- näha ette rahaline toetus (kuni 50%) liikmesriikide järelevalveprogrammidele, mida tuleb rakendada igal aastal.

- näha ette rahaline toetus liikmesriikidele (30%) nende kantud kulude eest madala patogeensusega lindude gripi haiguspuhangutele järgnenud hukkamispoliitika rakendamisel. Kõrge patogeensusega lindude gripi haiguspuhangutega võrreldes on toetuse vähendamist õigustatud asjaoluga, et madala patogeensusega lindude gripi korral peaksid liikmesriigid võimalusel loobuma hukkamispoliitika kohaldamisest ja ühenduse suurem toetus võiks neid ajendada nimetatud võimaluse kasutamisest loobuma. Teisalt peaks ühenduse kaasfinantseeritud järelevalveprogramm võimaldama avastada madala patogeensusega lindude grippi õigeaegselt ning seega peaks vähenema ulatusliku hukkamise vajadus, mis mõjutaks positiivselt ka liikmesriikide eelarvet.

- ühenduse eespool nimetatud rahalise toetuse andmist vaktsineerimiseks jätkataks ainult erakorralise vaktsineerimise puhul. Samamoodi ei muudeta kõrge patogeensusega lindude gripi tõrjemeetmete kaasfinantseerimist reguleerivaid sätteid.

Peale selle on ette nähtud vajalike kohanduste tegemine ja selgituste andmine.

• Õiguslik alus

- Euroopa Ühenduse asutamisleping, eriti selle artikkel 37.

• Subsidaarsuse põhimõte

- Käesolevas ettepanekus kehtestatud meetmed kuuluvad ühenduse pädevusse.

• Proportsionaalsuse põhimõte

- Ettepanekus on kavandatud ühenduse rahaline toetus liikmesriikidele, kohaldamaks miinimummeetmeid, kui kodulindude ja muude lindude seas puhkeb lindude gripp ning miinimummeetmeid, võimaldamaks mitmeaastast tulemuslikku ja tõhusat loomade haiguste ja zoonooside likvideerimist, tõrjet ja järelevalveprogrammide rakendamist.

• Vahendite valik

- Kavandatav vahend on otsus. Käesolevas ettepanekus käsitletakse nõukogu otsusega ettenähtud veterinaaria valdkonnas tehtavaid kulutusi reguleerivate kehtivate sätete muudatusi. Seepärast on nende sätete muutmiseks valitud õigusakt samuti nõukogu otsus.

4. Mõju eelarvele

Käesolev ettepanek tooks madala patogeensusega lindude gripi järelevalveks ja tõrjeks võetavate meetmete tõttu kaasa lisakulutusi liikmesriikide ja ühenduse eelarvesse. Ühenduse eelarve eeldatavad ligikaudsed kulud on järgmised:

a) madala patogeensusega lindude gripi järelevalve: 1–2 miljonit eurot aastas. Nende arvude puhul võetakse arvesse 2003. ja 2004. aastal liikmesriikides lindude gripi järelevalveks loodud programmidega seotud kulusid. Siiski nähakse ette nende programmide suurendamise võimalust tulevikus ning see tooks kaasa täiendavaid kulusid;

b) madala patogeensusega lindude gripi tõrje hukkamise korral: ~1–4 miljonit eurot aastas. Nimetatud arv põhineb:

- 2003. aastal liikmesriikides läbi viidud lindude gripi järelevalve tulemustel ja 2004. aastal läbi viidud madala patogeensusega lindude gripi järelevalve esialgsetel andmetel;

- keskmisel kulul, mis kaasnes iga üksiku lindude gripi puhanguga, mille korral rakendati ühenduses viimastel aastatel hukkamispoliitikat (~150 000 eurot linnukasvatusettevõtte kohta); ning

- kõnealuste haiguspuhangutega seotud EL eelarvekuludel (30% kaasfinantseerimine, s.o 50 000 eurot põllumajandusettevõtte kohta).

Eeldades, et kogu EL-is on ~80–320 madala patogeensusega lindude gripi puhangut aastas, nähakse ette, et igal aastal tuleb hukkamispoliitikat kohaldada 20-80 madala patogeensusega lindude gripiga nakatunud põllumajandusettevõttes, s.t 25% põllumajandusettevõtetest, kus avastatakse madala patogeensusega lindude gripp.

Lisaks sellele, kui lõpuks tehakse otsus lindude gripi vaktsiinipanga loomiseks, läheks panga asutamine ja haldamine aastas maksma ligikaudu 1–2 miljonit eurot. Nimetatud arvu kalkuleerimisel on arvesse võetud olemasoleva suu- ja sõrataudi antigeenipanga kulud vaktsiini loomiseks. Siiski peab siinjuures rõhutama, et:

- kooskõlas otsuse 90/424/EMÜ artikli 7 kehtivate sätetega saab ühenduse vaktsiinipankasid juba ühenduse eelarvest rahastada;

- kavandatav direktiiv ei kohusta ühendust asutama lindude gripi vaktsiinipanka, vaid ainult loob ühendusele selleks õigusliku aluse.

Seepärast ei käsitleta käesolevas ettepanekus otsuse 90/424/EMÜ muutmiseks kõnealust konkreetset aspekti. Nagu on selgitatud kahele lindude gripi kohta tehtud komisjoni ettepanekule lisatud mõju hindamises, oleks ühenduse eelarve eespool nimetatud meetmete kohaldamise ja rakendamisega seotud iga-aastane lisakulu (kaasa arvatud vaktsiinipanga võimalik asutamine) ~3–8 miljonit eurot, s.o keskmiselt ~5–6 miljonit eurot.

Siiski võib eeldada, et eespool nimetatud kulud tasakaalustatakse kõrge patogeensusega lindude gripi epideemiate tekkimise väiksema ohu tõttu säästetud vahenditest. Loomulikult ei ole võimalik täpselt öelda, millises mahus kavandatavad meetmed kõrge patogeensusega lindude gripi epideemiate arvu tulevikus vähendaksid, sest nende puhangud on endiselt suurel määral ettearvamatud ning arvestades kõnealuse ohu olemust, ei saa neid kunagi täiesti välistada. Samas kui kavandatavad meetmed oleksid EL-is viimase viie aasta jooksul juba olemas olnud ja neid oleks rakendatud, oleks ühte kahest suurest ühenduses puhkenud epideemiast saanud tõenäoliselt vältida. Seepärast võib eespool öeldut arvestades eeldada, et kavandatavate meetmete rakendamine võiks edukalt ennetada kahte suurt kõrge patogeensusega lindude gripi epideemiat järgmise kümne aasta jooksul.

2005/0063 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 37,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,[32]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,[33]

võttes arvesse Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust,[34]

ning arvestades järgmist:

(1) Lindude gripp, varem tähistatud ka mõistega “lindude katk”, on väga raske lindude nakkus, mis ohustab tõsiselt loomade tervist. Lindude gripi viirus võib ohustada ka inimeste tervist.

(2) Otsuses 90/424/EMÜ[35] kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas nähakse liikmesriikidele ette võimalus saada ühenduse rahalist toetust teatavate loomahaiguste tõrjeks. Praegu nähakse kõnealuses otsuses ette võimalus anda nimetatud toetust nn “kõrge patogeensusega” viiruse tüvedest põhjustatud lindude gripi tõrjeks.

(3) Viimaste lindude gripi epideemiate ajal põhjustasid haiguste puhkemise madala patogeensusega lindude gripi viirused, mis seejärel muteerusid kõrge patogeensusega, viirusteks, põhjustades laastavaid tagajärgi ja ohtu rahvatervisele. Kui mutatsioon on toimunud, on viirust ülimalt raske kontrollida. Direktiivis xxx, milles käsitletakse lindude katku vastu võetavaid ühenduse tõrjemeetmeid, on kehtestatud kohustuslik järelevalve ja tõrjemeetmed[36] ka madala patogeensusega viiruste puhul, et oleks võimalik ära hoida kõrge patogeensusega lindude gripi puhkemist.

(4) Seoses direktiivi xxx 5 vastuvõtmisega on asjakohane muuta otsust 90/424/EMÜ nii, et ühenduse rahalist toetust saaks anda ka nendele haiguse likvideerimismeetmetele, mida liikmesriigid on võtnud, et võidelda lindude gripi madala patogeensusega viiruse tüvedega, mis võivad muteeruda kõrge patogeensusega tüvedeks.

(5) Nõukogu otsuse 90/424/EMÜ artikli 3 lõikes 4 esitatud viide artiklile 40 ei ole õige, sest osutatud menetluskord on nimetatud artiklis 41.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Nõukogu otsust 90/424/EMÜ muudetakse järgmiselt:

1. Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõikes 1 jäetakse välja kuues taane;

b) lõike 2 esimene taane asendatakse järgmisega:

- „vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmist ja hävitamist ning lindude gripi korral munade hävitamist “

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„Kui ühenduses valitsevat olukorda silmas pidades osutub vajalikuks jätkata lõikes 2 sätestatud meetmetega, võib artiklis 41 sätestatud korras vastu võtta uue otsuse, mis käsitleb ühenduse rahalist toetust, mis võib ületada lõike 5 esimeses taandes sätestatud 50%. Nimetatud otsuse vastuvõtmisel võib sätestada mis tahes meetmeid, mida asjaomane liikmesriik peab võtma, et tagada tegevuse edukus, ja eriti muid meetmeid, mida ei ole mainitud lõikes 2.“

2. Lisatakse järgmine artikkel 3a :

„Artikkel 3a

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse liikmesriigi territooriumil lindude gripi puhangu korral.

2. Asjaomane liikmesriik saab ühenduselt rahalist toetust lindude gripi likvideerimiseks, kui direktiivis xxx5 sätestatud miinimaalseid tõrjemeetmeid on täielikult ja tõhusalt rakendatud kooskõlas ühenduse asjaomaste õigusaktidega ning vastuvõtlikest liikidest haigestunud või nakatunud või haigus- või nakkuskahtlaste loomade tapmise korral on karja omanikud saanud kiiresti ja piisavat hüvitust.

3. Jagatuna vajaduse korral mitmeks osaks peab ühenduse rahaline toetus moodustama:

- kõrge patogeensusega lindude gripi korral 50% ja madala patogeensusega lindude gripi korral 30% järgmistest kulutustest, mida liikmesriik on kandnud, hüvitades karja omanikele loomade surmamise ja hävitamise, loomsete saaduste hävitamise, majandi ja seadmete puhastamise ja desinfitseerimise, saastunud sööda hävitamise ja saastunud seadmete hävitamise juhul, kui neid ei saa desinfitseerida,

- kui erakorraline vaktsineerimine otsustatakse läbi viia vastavalt direktiivi xxx 5 artiklile 55 – 100% vaktsiini tarnekuludest ja 50% vaktsineerimisel tekkinud kulutustest.”

3. Lisa 1. rühma lisatakse järgmine taane:

- „lindude gripp”

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

LEGISLATIVE FINANCIAL STATEMENT

Policy area(s): Health and Consumers Protection Activity: Food safety, animal health, animal welfare and plant health |

TITLE OF ACTION: PROPOSAL FOR A COUNCIL DECISION AMENDING COUNCIL DECISION 90/424/EEC ON EXPENDITURE IN THE VETERINARY FIELD |

1. BUDGET LINE(S) + HEADING(S)

17 04 01: Animal disease eradication and monitoring programmes and monitoring of the physical conditions of animals that could pose a public-health risk linked to an external factor

17 04 02: Other measures in the veterinary, animal welfare and public-health field

17 04 03: Emergency fund for veterinary complaints and other animal contaminations which are a risk to public health

2. OVERALL FIGURES

2.1. Total allocation for action (Part B): 33 € million for commitment

2.2. Period of application:

Action is open ended

2.3. Overall multiannual estimate of expenditure:

(a) Schedule of commitment appropriations/payment appropriations (financial intervention) (see point 6.1.1)

€ million ( to three decimal places)

Year [2006] | [n+1] | [n+2] | [n+3] | [n+4] | [n+5 and subs. Years] | Total |

Commitments | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 33.0 |

Payments | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 33.0 |

(b) Technical and administrative assistance and support expenditure (see point 6.1.2)

Commitments | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

Payments | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 | 0.000 |

Subtotal a+b |

Commitments | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 33.0 |

Payments | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 5.5 | 33.0 |

(c) Overall financial impact of human resources and other administrative expenditure (see points 7.2 and 7.3)

Commitments/ payments | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 0.216 | 1.296 |

TOTAL a+b+c |

Commitments | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 34.296 |

Payments | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 5.716 | 34.296 |

2.4. Compatibility with financial programming and financial perspective

Proposal is compatible with existing financial programming.

2.5. Financial impact on revenue: [37]

Proposal has no financial implications (involves technical aspects regarding implementation of a measure)

3. BUDGET CHARACTERISTICS

Type of expenditure | New | EFTA contribution | Contributions form applicant countries | Heading in financial perspective |

Comp | Non-diff | YES | NO | NO | No 1a |

Comp | Non-diff | YES | NO | NO | No 1a |

Comp | Non-diff | NO | NO | NO | No 1a |

4. LEGAL BASIS

Council Decision 90/424/EEC

5. DESCRIPTION AND GROUNDS

5.1. Need for Community intervention [38]

5.1.1. Objectives pursued

Objective 1: EXTENSION of the surveillance programmes to avian influenza

Objective 2: EXTENSION of emergency measures (Article 3 of Decision 90/424/EEC) to low pathogenic avian influenza stamping out

Objective 3: POSSIBILITY to establish of an avian influenza vaccine bank

ONLY THE REALIZATION OF OBJECTIVE 2 LEADS TO AN ADDITIONAL DIRECT COST FOR THE EU-BUDGET. HOWEVER, THE STAMPING OUT OF LPAI COULD, COMPARED TO THE EXISTING SITUATION, LEAD TO AN OVERALL ECONOMY BECAUSE THE AIM IS TO PREVENT/REDUCE MUTATION FROM LPAI INTO HPAI.

5.1.1.1. Compulsory surveillance and control measures for LPAI.

Very often LPAI viruses do not cause any clinical signs in domestic poultry and therefore circulate unnoticed in the poultry population, due to direct or indirect contact between poultry farms or movements of poultry. Spread of LPAI viruses in domestic poultry is a major risk factor for their mutation into HPAI viruses, which then cause devastating disease outbreaks. The compulsory surveillance is needed so that disease control measures can be rapidly applied and mutation of LPAI into HPAI is prevented. The prevention of HPAI will protect the EU budget against high costs for its eradication.

5.1.1.2. Possible establishment of an avian influenza vaccine bank

In some cases, it might be necessary to proceed to a rapid vaccination which again will protect the EU budget against high costs for its eradication.

5.1.2. Measures taken in connection with ex ante evaluation

AI is a serious, highly contagious disease of poultry and other birds caused by different types of viruses included in the very large virus family called Influenzaviridae. AI viruses may also spread to mammals, including humans, usually following direct contact with infected birds. In the human host, the disease may vary from mild conjunctivitis to serious disease, sometimes fatal; during the still ongoing AI epidemic in certain Asian countries, the case fatality rate in humans has been very high.

Due to continuous genetic changes of the disease agents and their possible “adaptation” to newly infected animal or human hosts, the risks posed by the different AI viruses to animal and public health is variable and to a large extent unpredictable. However, current knowledge indicates that the health risks posed by the so-called Low Pathogenic AI (LPAI) viruses - are inferior to the one posed by Highly Pathogenic AI (HPAI) viruses, which originate from a mutation of certain LPAI viruses, namely those of types H5 and H7, and which can cause a disease in poultry with a mortality rate as high as 90%.

As regards public health, data available indicate that HPAI viruses of types H5 and H7 have been responsible for the vast majority of the cases of AI reported in humans, and of all cases of human deaths due to AI viruses.

In general, domestic poultry populations are free from AI viruses. However, certain wild birds (particularly migratory waterfowl, such as ducks and geese) act as a permanent “reservoir” of LPAI viruses, from which they occasionally spread to domestic poultry. No measures are currently available or can be envisaged to stop or reduce virus circulation in wild birds living in nature; this means that there is a permanent risk of introduction of potentially very dangerous AI viruses from wild to domestic birds, and ultimately to other animals and humans.

For unclear reasons, an increase of AI outbreaks has occurred in recent years. Serious AI outbreaks (HPAI) have been recently reported in many different species of birds – including domestic poultry, kept under different husbandry and management practices - in several different areas of the world, and across all continents. These outbreaks have caused the death or killing for disease control purposes of hundreds of millions of birds and very serious losses to the poultry industry worldwide. In connection with these outbreaks, several human cases of infection were also reported, some of them fatal.

In the EU, in the last five years, major outbreaks of HPAI have occurred in Italy (1999-2000) and the Netherlands, with secondary spread to Belgium and Germany (2003). These outbreaks had devastating consequences on the poultry sector and a negative impact on the society as a whole - particularly in the Netherlands, where several human cases of disease also occurred. This was despite the draconian control measures applied by the Member States (MSs) including massive killing and destruction of poultry and other birds in the affected areas, which often went far beyond the minimum requirements of Council Directive 92/40/EEC on Community control measures for the control of AI. These outbreaks have also entailed significant costs for the Community budget, in the framework of existing rules laid down in Council decision 90/424/EEC.

After previous EU animal health crises (classical swine fever, 1997-1998; foot and mouth disease, 2001) these outbreaks have prompted further criticisms in the MSs against massive slaughter of animals, due to animal welfare, ethical, social, economic and environmental reasons. The implementation of this measure has had a very negative impact on public opinion, and raised serious criticisms in particular in relation to special categories of birds, such as endangered species or breeds, or pets. The Court of Auditors has also often criticised the Commission due to the economic impact of massive slaughter on the Community budget.

Scientists deem that uncontrolled AI outbreaks, particularly those caused by certain virus types may, following transmission of the virus from birds or other animals into humans, eventually lead to the emergence of a virus fully adapted to humans and able to cause an Influenza pandemic, like the “Spanish flu” of 1917-1919. Such a pandemic could cause millions of human deaths and major socio-economic consequences all over the world.

Directive 92/40/EEC establishes compulsory disease control measures only in case of disease in poultry caused by HPAI. Lessons have been learnt during the recent epidemics. Outbreaks of AI caused by LPAI viruses of types H5 and H7, that subsequently mutated into HPAI viruses have caused devastating consequences. Once mutation has occurred, the virus is extremely difficult to control.

Council Decision 90/424/EEC provides for a Community financial contribution (50%) to be granted to the MSs for some of the expenditure which they may incur when eradicating HPAI (Decision 90/424/EEC currently uses the old terminology “avian plague” for HPAI), namely for reimbursement to farmers who have had their birds slaughtered and destroyed to eradicate the disease, for cleansing and disinfection, and for the destruction of eggs, feedingstuff and other materials likely to be contaminated. The Community may also reimburse 100% of vaccine costs.

In view of the increased knowledge on the risks for human health posed by AI viruses, the opinions of the Scientific Committee and the most recent knowledge on the pathogenesis, the epidemiology and the distribution of AI, there is now a clear need to revise and update current legislation to reflect these new advances and experience and to improve disease control of both LPAI and HPAI in future. This will be of direct benefit to animal health and indirectly also human health.

The current proposal envisages the following changes to Decision 90/424/EEC:

- to foresee a financial contribution (30%) to MSs, for the costs which they incurred in case of a stamping out policy being applied following LPAI outbreaks. The reduced contribution compared with HPAI outbreaks is justified by the fact that MSs should keep the option not to apply a stamping-out policy in case of LPAI, and a higher Community contribution might induce them not to make adequate use of this option. On the other hand, the Community co-financed surveillance programme should allow the detection of LPAI in a timely manner and thus the need for extensive stamping out should be reduced, with a positive impact also on MSs budgets;

- to foresee a financial contribution (up to 50%) for the MSs surveillance programmes to be implemented annually in accordance with the first proposal (see also footnote 8).

The current proposal would therefore entail additional costs for the MSs and the Community budget, due to the measures being introduced for the surveillance and control of LPAI.

However, it is expected that the above costs will be counterbalanced by the savings related to the reduced risks for future HPAI epidemics. Of course, it cannot be precisely indicated to what extent the proposed measures would lead to a decrease in the number of future HPAI epidemics, the occurrence of which is still largely unpredictable and can never be totally excluded, given the nature of the risk in question. However, if the envisaged measures had been already in place and implemented in the EU in the last five years, one of the two major epidemics which have occurred in the Community would have been most likely prevented. Based on this, it may therefore be estimated that the implementation of the proposed measures could successfully prevent two major epidemics of HPAI in the next ten years.

The expenditure incurred by the MSs concerned for compensating farmers, for stamping out measures and for cleansing and disinfection (expenditure that are in principle eligible for a 50% Community co-financing in accordance with current provisions of Decision 90/424/EEC) in relation to the two major epidemics which recently occurred in the EU has been between 101 and 174 M€. It can therefore be estimated that at the current costs the prevention of two major epidemics would lead to savings for the Community budget of 100 M€ or more over a ten year period. This would largely outweigh the additional costs foreseen for the new LPAI surveillance and control measures (~50-60 M€ in ten years).

As seen above in this document, a decrease in the AI risk in poultry and other birds in the Community is bound to indirectly but significantly reduce the public health risks posed by AI viruses, including the one of an Influenza pandemic, since the circulation of AI viruses in domestic birds is the main source of the AI risk for humans. The implementation of regular surveillance would also have the positive effect that circulation of any AI virus in domestic poultry having a potential impact on public health could be rapidly detected, so allowing the adoption of any appropriate preventive measures, by both animal and public health authorities.

However, it is not possible to quantify more precisely the benefit of the proposed measures on public health.

As regards the prevention of an Influenza pandemic, this event may have its origin in any country in the world and may then spread into the Community due to human-to-human transmission of virus via movements of people. In this case, animal health control measures in place in the Community would have no effect in reducing that risk. However, the cost and the impact of an Influenza pandemic would be so serious that even a slight reduction of the overall risk stemming from the proposed measures should not be disregarded in the overall cost/benefit evaluation of such measures. Furthermore, if such a catastrophic event originated in the EU in the absence of appropriate and scientifically updated Community legislation on animal health, the Community, as well as MSs, would be exposed to very serious criticisms, probably not inferior to the ones made in the past in relation to the emergence and spread of Bovine Spongiform Encephalopathy.

From all the data above, it emerges that both the Community as a whole and the MSs have a clear interest in the updating of Community policy on AI control, and to allocate appropriate resources for the prevention and control of disease.

5.1.3. Measures taken following ex post evaluation

Not applicable

5.2. Action envisaged and budget intervention arrangements

Not applicable

5.3. Methods of implementation

Not applicable

6. FINANCIAL IMPACT

6.1. Total financial impact on Part B - (over the entire programming period)

(The method of calculating the total amounts set out in the table below must be explained by the breakdown in Table 6.2.)

6.1.1. Financial intervention

Commitments (in € million to three decimal places)

1 | 2 | 3 | 4=(2X3) |

Action 1 - Measure 1 - Measure 2 Action 2 - Measure 1 - Measure 2 - Measure 3 etc. |

TOTAL COST |

7. IMPACT ON STAFF AND ADMINISTRATIVE EXPENDITURE

7.1. Impact on human resources

Types of post | Staff to be assigned to management of the action using existing and/or additional resources | Total | Description of tasks deriving from the action |

Number of permanent posts | Number of temporary posts |

Officials or temporary staff | A B C | 2 - - | - - - | 2 - - |

Other human resources | - | - |

Total | 2 | - | 2 |

7.2. Overall financial impact of human resources

Type of human resources | Amount (€) | Method of calculation * |

Officials Temporary staff | 216,000 | 1 full time official per year |

Other human resources (specify budget line) |

Total | 216,000 |

The amounts are total expenditure for twelve months.

7.3. Other administrative expenditure deriving from the action

Budget line | Amount € | Method of calculation |

Overall allocation (Title A7) 1701021101 – Missions 1701021102 – Meetings A07031 – Compulsory committees 1 A07032 – Non-compulsory committees 1 A07040 – Conferences A0705 – Studies and consultations Other expenditure (specify) |

Information systems (A-5001/A-4300) |

Other expenditure - Part A (specify) |

Total |

The amounts are total expenditure for twelve months.

1 Specify the type of committee and the group to which it belongs.

I. Annual total (7.2 + 7.3) II. Duration of action III. Total cost of action (I x II) | 216,000 € 6 years 1,296,000 € |

8. FOLLOW-UP AND EVALUATION

8.1. Follow-up arrangements

The Commission will have at its disposal several ways to evaluate the future impact of the proposals:

- from the occurrence of future HPAI epidemics on poultry, it will be evident whether the measures put in place have been effective to prevent and control those epidemics;

- from the results of the regular LPAI surveillance programmes, future programmes could be better modulated to ensure that the resources allocated are proportionate to the risks posed by LPAI; this would prevent under- or over-expenditure both for the Community and MSs in connection with surveillance;

- from the control measures applied by the MSs in relation to future LPAI outbreaks and related costs, it will be more clear what the real impact of the new financial measures introduced in relation to LPAI control will be.

The Commission has already in place the necessary basic tools to gather and analyse this information in the proper manner, such as the Standing Committee for the Food Chain and Animal Health, the inspectors of the Food and Veterinary Office and the network of Community and National Reference Laboratories, whose role will be confirmed and strengthened by the current proposal. However, in the future new scientific opinions could also be useful to assist the Commission for policy formulation and fine tuning of legislation, as well as for MSs when implementing disease control measures.

The Commission has also started a process of evaluation of the whole Community Animal Health Policy, which will include questions on the cost/effectiveness of the current financial instruments to cope with animal disease surveillance, control and eradication and on ways in which producers should be induced to take all appropriate measures to reduce the risk of disease introduction onto their farms. In this context major risk factors such as density of animal populations and on-farm biohazards will be considered, together with mitigating measures and consequences on the EU budget. Based on the outcome of these studies and evaluation, alternatives to the current way Community financial support is granted to the MSs might be proposed.

8.2. Arrangements and schedule for the planned evaluation

As mentioned above, the Commission has at its disposal tools, such as the Standing Committee for the Food Chain and animal health and the network of Community and national reference laboratories; these instruments will allow

9. ANTI-FRAUD MEASURES

Not relevant

[1] SEC(2005)549.

[2] ELT C […], […], lk […].

[3] ELT C […], […], lk […].

[4] ELT C […], […], lk […].

[5] ELT C […], […], lk […].

[6] EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

[6] EÜT L 278, 31.10.2000, lk 26. Otsust on viimati muudetud otsusega 2002/279/EÜ (EÜT L 99, 16.4.2002, lk 17).

[7] EÜT L 378, 31.12.1982, lk 58. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni otsusega 2004/216/EÜ (ELT L 67, 5.3.2004, lk 27).

[8] EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1822/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

[9] EÜT L 273, 10.10.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 668/2004 (ELT L 112, 19.4.2004, lk 1).

[10] ELT L 226, 25.6.2004, lk 22.

[11] ELT L 139, 30.4.2004, lk 7.

[12] EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

[13] EÜT L 311, 28.11.2001, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2004/28/EÜ.

[14] ELT L 136, 30.4.2004, lk 1.

[15] EÜT 121, 29.7.1964, lk 1977. Viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1/2005 (ELT L 3, 5.1.2005, lk 1).

[16] EÜT L 340, 31.12.1993, lk 21. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

[17] ELT L 18, 23.1.2003, lk 11.

[18] EÜT L 38, 12.2.1998, lk 10.

[19] ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

[20] EÜT L 395, 30.12.1989, lk 13, mida on muudetud direktiiviga 2004/41/EÜ (ELT L 157, 30.4.2004, lk 33).

[21] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 29, mida on viimati muudetud direktiiviga 2002/33/EÜ (EÜT L 315, 19.11.2002, lk 14).

[22] ELT L 146, 11.6.1994, lk 17.

[23] For further information, see separate explanatory note.

[24] For further information, see separate explanatory note.

[25] For minimum information requirements relating to new initiatives, see SEC 2000 (1051)

[26] For further information, see separate explanatory note.

[27] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1.).

[28] EÜT L 167, 22.6.1992, lk 1.

[29] Otsuses 90/424/EMÜ kasutatakse kõrge patogeensusega lindude gripi tähistamiseks vananenud terminit „lindude katk“.

[30] http://europa.eu.int/comm/food/loom/diseases/financial/risk_financing_model_10-04_en.pdf.

[31] ELT C […], […], lk […].

[32] ELT C […], […], lk […].

[33] ELT C […], […], lk […].

[34] EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19. Otsust on viimati muudetud direktiiviga 2003/99/EÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1.).

[35] KOM(2005)171.

[36] For further information, see separate explanatory note.

[37] For further information, see separate explanatory note.

[38] For further information, see separate explanatory note.