Brüssel, 27.4.2005

KOM(2005) 170 lõplik

2003/0107 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, millega käsitletakse

nõukogu ühisseisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise kohta, millega käsitletakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist

2003/0107 (COD)

KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 251 lõike 2 teisele lõigule, millega käsitletakse

nõukogu ühisseisukohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi vastuvõtmise kohta, millega käsitletakse kaevandustööstuse jäätmete käitlemist

1. TAUST

Ettepaneku edastamise kuupäev Euroopa Parlamendile ja nõukogule (dokument KOM(2003)319 lõplik – 2003/0107 COD): | 2.6.2003 |

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee arvamus: | 11.12.2003 |

Euroopa Parlamendi arvamus esimesel lugemisel: | 31.3.2004 |

Ühisseisukoha vastuvõtmine: | 12.4.2005. |

2. KOMISJONI ETTEPANEKU EESMÄRK

Ettepaneku eesmärk on kehtestada miinimumnõuded kaevandustööstuse jäätmete käitlemisviisi parandamiseks. Ettepandud direktiivi kaks peamist tehnilist eesmärki on:

- minimeerida mõjusid keskkonnale ja inimeste tervisele, mida põhjustavad jäätmekäitlusrajatiste (puistangutest ja rikastamisjäätmete tiikidest) reoveed, mis võivad suurte koguste ja kõnealuste jäätmete omaduste tõttu põhjustada väga kaua kestvaid keskkonnamõjusid, mis jätkuvad pikka aega pärast nii jäätmekäitlusrajatise kui ka sellega seotud kaevanduse või karjääri sulgemist; ning

- hoida ära õnnetusi või minimeerida nende mõju ning eelkõige tagada rikastamisjäätmete tiikide ja tammide pikaajaline stabiilsus, võttes arvesse, et tammide purunemine võib kaasa tuua ulatusliku keskkonnakahju, sealhulgas ohu inimeste elule.

Asjaomase ettepaneku eesmärgid tuleks saavutada parimal võimalikul tehnikal põhinevate meetmete abil, mis hõlmavad kaevandustööstuse jäätmekäitlusrajatiste planeerimist, litsentsimist, tegevust ning võimalikku sulgemist ja järelhooldust, erilise rõhuasetusega selliste rajatiste stabiilsusel ning vee reostamise ja õhu saastamise vältimisel.

3. MÄRKUSED ÜHISSEISUKOHA KOHTA

3.1 Üldised märkused

Komisjon nõustus täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt 46 muudatusega Euroopa Parlamendi esimesel lugemisel ette pandud 74 muudatusest; millest 41 on nüüdseks sõna-sõnalt või põhimõtteliselt ühisseisukohta lisatud.

Komisjon nõustus kõikide muudatustega, mis muudavad teksti õiguslikult selgemaks, täpsustavad ettepaneku reguleerimisala hõlmatud materjalide ulatuse osas, edendavad jäätmekäitlusrajatiste pikaajalist ohutut tööd, karmistades eelkõige sulgemist ja järelhooldust käsitlevaid sätteid, ning on suunatud vanadest saasteallikatest pärineva reostuse vastu.

Komisjon lükkas tagasi eelkõige need muudatused, mis on liiga ettekirjutuslikud ja üksikasjalikud või laiendavad oluliselt ettepaneku reguleerimisala.

Nõukogu võttis suurel määral arvesse parlamendi muudatusi ning tegi rea täiendavaid muudatusi. Kuigi komisjon oleks eelistanud asjaomase direktiivi laiemat reguleerimisala, vältides sealjuures mitmeid erandi tegemise võimalusi, eelkõige mittepüsivate tavajäätmete osas, leiab komisjon, et ühisseisukoht tervikuna ei muuda ettepaneku lähenemisviisi ja eesmärke ning seetõttu võib seda toetada.

3.2 Üksikasjalikud märkused

3.2.1. Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub ja mis sisalduvad täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ühisseisukohas

Komisjon nõustus järgmiste muudatustega täielikult, osaliselt või põhimõttelised ning need on olemas ka ühisseisukohas: muudatused 2, 3, 5, 6, 7, 11, 12, 13, 14, 16, 17, 21, 25, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 35, 37, 39, 44, 47, 50, 51, 52, 57, 59, 60, 63, 66, 67, 70, 71, 72, 75, 76, 86, 93, 98.

3.2.2. Parlamendi muudatused, millega komisjon ja nõukogu ei nõustu ning mis ei kajastu ühisseisukohas

Muudatustes 4 ja 8 tehakse ettepanek jätta välja kasulikke selgitusi sisaldav tekst. Seepärast peetakse vajalikuks see tekst säilitada.

Muudatustes 9, 90, 24, 38, 53, 61 ja 64 tehakse ettepanek täiendusteks, mida peeti mittevajalikeks, kuna enamikku neist on otseselt või kaudselt käsitletud olemasoleva teksti teistes sätetes.

Muudatused 20 ja 88 on keelelist laadi ning neid ei peetud vajalikuks.

Muudatustes 22, 34, 40, 41, 48, 55, 56 ja 74 tehti ettepanek täiendusteks, mida peeti direktiivile lisamiseks liiga üksikasjalikeks.

Muudatused 43, 45 ja 65 laiendavad sätteid, milles käsitletakse täidetavatesse kaeveõõntesse maetud jäätmeid, mis ei kuulu kõnealuse direktiivi reguleerimisalasse.

Muudatused 58, 62 ja 73 lisavad viiteid teistele ühenduse õigusaktidele, mida vajaduse korral igal juhul kohaldatakse.

Muudatus 69 muudab ÜRO piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist (Espoo konventsioonist) võetud sõnastust.

3.2.3. Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt, ent mis ei sisaldu ühisseisukohas

Muudatus 19 leiti olevat keelelist laadi.

Muudatuses 26 rõhutatakse jäätmekäitluse võimalusi, mida tuleb jäätmekavas arvesse võtta. Kuigi komisjonile tundus, et välja pakutud täiendus lisaks tekstile selgust, leidis nõukogu, et kõnealune muudatus on lisamiseks liiga ettekirjutuslik.

Muudatuses 42 pannakse ette, et sätted, mida kohaldatakse täidetavatesse kaeveõõntesse maetavate jäätmete suhtes, peaksid reguleerima ka teisi tootmisjäätmeid. Komisjon nõustus selle täiendusega pisut erinevas sõnastuses, et vältida õiguslikku ebamäärasust täitmiseks kasutatavate materjalide suhtes. Nõukogu leidis siiski, et tegemist ei ole jäätmeid käsitleva küsimusega ning seetõttu jääb see muudatus kõnealuse ettepaneku reguleerimisalast välja.

Muudatuses 46 nimetatakse kaitsealasid kui olulist tegurit, mida tuleb arvesse võtta jäätmekäitlusrajatise asukoha määramisel. Ühenduse nõudeid looduskaitsealade kohta tuleb vajaduse korral igal juhul arvesse võtta.

Muudatuses 54 täpsustatakse, et suletud jäätmekäitlusrajatiste suhtes võetavate meetmete puhul tuleb püüda järgida ühenduse keskkonnastandardeid. Selliseid standardeid kohaldatakse igal juhul ning seega ei peetud seda täiendust vajalikuks.

3.2.4. Parlamendi muudatused, millega komisjon nõustub ja mis sisalduvad täielikult, osaliselt või põhimõtteliselt ühisseisukohas

Nõukogu leiab, et muudatused 36 ja 68 kajastuvad ühisseisukohas. Komisjon ei pidanud ne nde muudatustega nõustumist vajalikuks, sest ta usub, et need juba sisalduvad komisjoni ettepanekus.

3.2.5. Nõukogu täiendavad ettepaneku muudatused

Põhjendused

Mitme muudatuse eesmärk on kohandada teksti nii, et tekst kajastaks erinevates artiklites tehtud muudatusi. Lisaks sellele on esile toodud järgmised muudatused:

Põhjenduses 4 selgitatakse, et tootmisele eelneva arendusetapi jooksul toodetud jäätmed peaksid samuti kuuluma jäätmete mõiste alla.

Põhjenduses 6 lisatakse viide kaevandusjäätmete mõistele.

Põhjenduses 8 selgitatakse, et kaevandamisega mitte seotud jäätmete suhtes ning kaevandusjäätmete suhtes, mis on veetud kohta, mis ei ole kaevandusjäätmete käitlemise rajatis, kohaldatakse vajaduse korral teisi jäätmealaseid õigusakte.

Lisati uus põhjendus 11, et selgitada, et jäätmeid, mis on tekkinud ainete kaevandamisel, mida kasutatakse nende radioaktiivsete omaduste tõttu, kõnealuse direktiiviga ei hõlmata, kui need on hõlmatud juba EURATOMi asutamislepinguga ettenähtud õigusaktidega. Komisjon rõhutab, et põhjenduste 10 ja 11 kooslugemisest nähtub, et kõnealuse direktiiviga selliseid jäätmeid ei hõlmata, kuna on olemas teine EURATOMi asutamislepingu kohaselt vastuvõetud ühenduse õigusakt, millega taotletakse samu keskkonnaalaseid eesmärke ning millega hõlmatakse nõuetekohaselt kõnealuse direktiiviga käsitletud aspekte.

Lisati uus põhjendus 16, et selgitada, et jäätmekäitlusrajatisi ei klassifitseerita A kategooriasse üksnes ohu põhjal töötajate tervisele ja ohutusele, kuna see küsimus on hõlmatud teiste asjakohaste ühenduse õigusaktidega.

Lisati uus põhjendus 23, et tõsta esile vajadust sätestada asjakohane järelhooldusperiood A kategooria rajatiste järelevalveks ja kontrolliks.

Lisati uus põhjendus 37, et ergutada liikmesriike näitama vastavust kõnealuse direktiivi ja nende siseriiklike rakendusmeetmete vahel.

Artiklid

Artiklis 1 juhitakse tähelepanu vee, loomastiku, taimestiku, pinnase, õhu ja maastiku kaitsele.

Artiklis 2 jäeti analoogiliselt direktiiviga 2000/60/EÜ reguleerimisalast välja vee juhtimine ja väljapumbatud põhjavee tagasijuhtimine. Püsijäätmete suhtes kohaldatavaid piiratud sätteid (millega vastavalt muudatusele 98 hõlmatakse nüüd ka saastamata pinnast ja geoloogilistest uuringutest tulenevaid jäätmeid) laiendati nii, et need sisaldaksid artikli 5 sätteid. Turbakaevandamise jäätmete suhtes kohaldatakse samuti kõnealuseid piiratud sätteid. Siiski täpsustati, et selliste jäätmete A kategooria rajatiste suhtes kohaldatakse kõnealuse direktiivi sätteid. Pädevatele asutustele anti võimalus leevendada geoloogilistest uuringutest tulenevate tavajäätmete ning saastamata pinnase ja turbakaevandamise jäätmete suhtes kohaldatavaid nõudeid. Lisaks loodi uus mittepüsivate tavajäätmete kategooria ning liikmesriigid ei pea nende suhtes kohaldama finantstagatisi (artikkel 14) ja stabiilsust mõjutavatest sündmusest teatamist (artikli 11 lõige 3 ning artikli 12 lõiked 5 ja 6) käsitlevaid sätteid, välja arvatud ülaltoodud A kategooria rajatiste puhul.

Artiklile 3 lisati mõisted “saastamata pinnas”, “avameri“, “geoloogilised uuringud” ja “oluline muutus”. Kasutades osaliselt muudatust 21 võeti iga jäätmeliigi puhul kasutusele eristav lähenemisviis mõistele “jäätmekäitlusrajatis” vastavalt kaasnevatele ohtudele, samas täpsustati, et mõiste hõlmab ka kaeveõõsi, kuhu jäätmed maetakse muudel põhjustel kui puhastamine või ehitus. Täpsustati, et operaatori vastutus hõlmab ka jäätmete ajutist ladustamist.

Artiklis 4 laiendati üldnõudeid nii, et nendega hõlmata kogu jäätmekäitlus, kaasa arvatud ajutise ladustamise ajal, ning direktiivi 75/442/EMÜ artikkel 4 lisati täies mahus.

Artiklist 5 viidi nõuded jäätmekäitlusrajatiste klassifitseerimise kohta üle artiklisse 7, kus sellest sai jäätmekäitluskava osa. Lisati uus lõige, mis nõuab kava kinnitamist pädeva asutuse poolt.

Artiklis 6 täpsustati, millistel juhtudel peab teave suurõnnetuste korral olema kättesaadav.

Artiklis 9 lihtsustati jäätmekäitlusrajatiste klassifitseerimise süsteemi ning III lisas sätestatud asjakohased kriteeriumid kohandati mõistega “suurõnnetus”.

Artiklis 11 lisati mitmeid üksikasju, mida tuleb jäätmekäitlusrajatiste asukoha puhul arvesse võtta.

Artiklis 13 vähendati tsüaniidi kontsentratsiooni piirväärtusi uute rajatiste puhul kõige rangemale tasemele.

Artiklis 14 täpsustati, et finantstagatiste hulka võivad kuuluda ka võrdväärsed süsteemid. Komisjon rõhutab, et iga selline süsteem, mis tahes kujul, peaks tagama vajalike rahaliste vahendite kättesaadavuse igal ajal, et teha vajalikke puhastamistöid operaatori maksejõuetuse või “minemakõndimise” puhul. Keskkonnaalase vastutuse nõuded lisati eraldi artiklisse, kus täpsustatakse, et asjakohase direktiivi sätteid kohaldatakse igasuguse kaevandusjäätmete käitluse suhtes.

Artiklis 20 sätestati komiteemenetluse teel välja töötatavate ülesannete prioriteedid ja neile ülesannetele lisati püsijäätmete definitsiooni tõlgendus.

Artiklisse 22 lisati uus säte jäätmekäitlusrajatiste kohta, kus on direktiivi ülevõtmise kuupäevaks jäätmete vastuvõtmine lõpetatud, aga kus ei ole sulgemismenetlus veel lõpule viidud.

Lisad

III lisas on esimene taane uuesti sõnastatud, et luua otsene seos suurõnnetuse mõistega, nagu kõnealuses ettepanekus on sätestatud.

4 JÄRELDUS

Nõukogu tehtud muudatused aitavad kaasa kõnealuse ettepaneku tingimuste selgitamisele ning selle reguleerimisala teatud määral kitsendades ei kahanda selle üldist mõju. Komisjon toetab seega ühisseisukohta.