Brüssel 5.4.2005

KOM(2005) 126 lõplik

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse läbiviimist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

(komisjoni esitatud)

SELETUSKIRI

2003. aasta 18. detsembril algatas komisjon, pärast ühenduse tootjalt asjakohase taotluse saamist, dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes, osutades, et abinõude kehtivuse lõppemine põhjustaks tõenäoliselt kahjustava dumpingu jätkumist või kordumist.

Lisatud ettepanek nõukogu määruse vastuvõtmiseks tugineb järeldusele, et kahjustava dumpingu jätkumine on tõenäoline, kui asjaomase riigi suhtes meetmed tühistatakse, mis kinnitas, et dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine ei ole vastuolus ühenduse huviga.

Seetõttu tehakse ettepanek, et nõukogu võtab vastu lisatud ettepaneku määruse vastuvõtmiseks, millega pikendataks kehtivaid meetmeid.

Ettepanek

NÕUKOGU MÄÄRUS

millega pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse läbiviimist vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 11 lõikele 2 kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit furfuraali impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 1995. aasta määrust (EÜ) nr 384/96 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed[1] (edaspidi “algmäärus”), eriti selle artikli 11 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut, mis esitati pärast konsulteerimist nõuandekomiteega

ning arvestades järgmist:

A. MENETLUS

1. Kehtivad meetmed

(1) 1995. aasta jaanuaris kehtestas nõukogu määrusega (EÜ) nr 95/95[2] Hiina Rahvavabariigist (edaspidi “Hiina”) pärit furfuraali impordi suhtes lõplikud dumpinguvastased meetmed koguselise tollimaksuna tariifiga 352 eurot tonni kohta. Pärast dumpinguvastaste tollimaksude kehtimisvajaduse selgitamise kontrollmenetlust, mis algatati 1997. aasta mais Hiina eksportija taotlusel, säilitati nõukogu määrusega (EÜ) nr 2722/1999[3] abinõud veel neljaks aastaks.

2. Dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse algatamine

(2) Pärast 2003. aasta märtsis avaldatud teadet Hiinast pärit furfuraali impordi suhtes kohaldatavate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse eelseisva lõppemise kohta[4] sai komisjon 19. septembril 2003. aastal taotluse vaadata need meetmete uuesti läbi vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2.

(3) Taotluse esitas Furfural Español SA (edaspidi ”taotleja”), kes toodab valdava osa, käesoleval juhul rohkem kui 25% kogu ühenduse furfuraalitoodangust. Teine ühenduse tootja, Lenzing AG, toetas taotlust. Nimetatud tootjate toodang moodustab 100% ühenduse furfuraalitoodangust. Taotlust põhjendati väitega, et meetmete aegumise tulemuseks oleks tõenäoliselt dumpingu ja ühenduse tootmisharule tekkiva kahju jätkumine või kordumine.

(4) Pärast konsulteerimist nõuandekomiteega leidis komisjon, et et dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse algatamiseks algmääruse artikli 11 lõike 2 alusel on piisavalt tõendusmaterjali, avaldas ta teate kõnealuse kontrollmenetluse algatamise kohta Euroopa Liidu Teatajas[5].

3. Uurimise asjaomased pooled

(5) Komisjon tegi kontrollmenetluse algatamise ametlikult teatavaks Hiina ametiasutustele, eksportivatele tootjatele Hiinas, soovitatud võrdlusmaa Argentina tootjatele, teadaolevalt huvitatud tootjatele, importijatele/kaubandusettevõtjatele ja tööstustarbijatele ühenduses. Huvitatud pooltele anti võimalus oma seisukohad kirjalikult teatavaks teha ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6) Komisjon saatis küsimustiku kõikidele pooltele, kellele teatati ametlikult kontrollmenetluse algatamisest ning neile, kes algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul esitasid taotluse küsimustiku saamiseks.

(7) Vastused küsimustikule saadi kahelt ühenduse tootjalt, ühelt importijalt/kaubandusettevõtjalt, ühelt tööstustarbijalt ja ühelt võrdlusmaa Argentina tootjalt.

(8) Komisjon taotles ja kontrollis kogu teavet, mida ta dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse kindlakstegemiseks ning ühenduse huvidest lähtudes vajalikuks pidas. Kontrollkäike tehti järgmiste ettevõtete valdustesse:

(a) Võrdlusmaa tootja

- Indunor SA, Buenos Aires, Argentina

(b) Ühenduse tootja

- Furfural Espanol SA, Alcantarilla, Hispaania

(c) Sõltumatu importija

- International Furan Chemicals B.V., Rotterdam, Holland

(9) Dumpingu ja kahju jätkumist või kordumist käsitlev uurimine hõlmas ajavahemikku 1. oktoobrist 2002 kuni 30. septembrini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse hindamise seisukohalt asjaomaste suundumuste uuriminehõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2000 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi „vaatlusalune periood“).

B. AATLUSALUNE TOODE JA SAMASUGUNE TOODE

1. Vaatlusalune toode

(10) Vaatlusalune toode on sama mis esialgses uurimises, s.t Hiinast toodetud CN koodi 2932 12 00 alla kuuluv furfuraal. Furfuraali tuntakse ka 2-furaaldehüüdina.

(11) Furfuraal on helekollane iseloomuliku kirbe lõhnaga vedelik, mida saadakse erinevate põllumajandusjäätmete töötlemisel. Furfuraalil on kaks põhilist rakendust: valiklahustina petrooleumi rafineerimisel määrdeõlide tootmises ning toorainena furfurüülalkoholi saamisel, mida kasutatakse sünteetilise vaigu valmistamiseks valuvormide jaoks.

2. Samasugune toode

(12) Käesolev uurimine näitas, nagu eelnevadki, et Hiinas toodetud ja ühenduse turule eksporditud furfuraal, võrdlusmaa Argentina toodetud ja siseturul müüdud furfuraal ning ühenduses selle tootjate poolt valmistatud ja müüdud furfuraalil on samad füüsikalised ja keemilised põhiomadused ning samad põhilised kasutusvaldkonnad. Seepärast käsitletakse neid samasuguste toodetena algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

C. DUMPINGU JÄTKUMISE TÕENÄOSUS

(13) Vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 uuriti, kas dumping käesoleval ajal toimub ning kas meetmete kehtivuse lõppemine võib tõenäoliselt põhjustada dumpingu jätkumist või mitte.

1. Sissejuhatavad märkused

(14) 24-st kaebuses nimetatud Hiina eksportivast tootjast ükski uurimises ei osalenud ning keegi neist ei edastanud ka mingisugust teavet. Silmas pidades koostöö puudumist Hiina eksportivate tootjate poolt, tuli allpool esitatud järeldused dumpingu kohta teha kättesaadavate faktide alusel, tuginedes eelkõige Eurostati andmetele ja kontrollmenetluse taotluses esitatud teabele. Siinjuures tuleb märkida, et Eurostat kajastab ainult importi uurimisperioodil seestöötlemise eesmärgil.

2. Võrdlusmaa

(15) Kuna Hiina majandus on üleminekujärgus, pidi vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a normaalväärtuse määrama sobivast turumajanduslikust kolmandast riigist saadud teabe alusel.

(16) Nii nagu esialgses uurimiseski, pakuti algatamisteates normaalväärtuse tuvastamiseks võrdlusmaaks Argentinat. Pärast algatamisteate avaldamist ei esitatud võrdlusriigi kohta ühtegi märkust.

(17) Üks furfuraali tootja Argentinas osales uurimises, vastates küsimustikule ja nõustudes vastuste kohapealse kontrollimisega. Uurimine näitas, et Argentinas on furfuraali turg rajatud konkurentsile, umbes 72% sellest moodustab kohalik toodang ja ülejäänu import kolmandatest riikidest. Toodangumaht Argentinas moodustas enam kui 60% vaatlusaluse toote Hiina ekspordimahust ühenduse turule seestöötlemise eesmärgil. Argentina turgu peeti seetõttu piisavalt tüüpiliseks, et määrata selle alusel normaalväärtus Hiina jaoks.

(18) Seepärast jõuti, nagu esialgses uurimiseski, otsusele, et Argentina on sobiv võrdlusmaa vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a.

3. Normaalväärtus

(19) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõike 7 punktile a määrati normaalväärtus võrdlusmaa koostööd tegevalt tootjalt saadud kontrollitud teabe alusel, s.t Argentina siseturul sõltumatute klientide makstud või väljamaksmisele kuuluva hinna alusel, kuna müüki teostati tavapärases kaubandustegevuses.

(20) Selle tulemusel määrati normaalväärtuseks Argentina koostööd tegeva tootja poolt kehtestatud kaalutud keskmine omamaine müügihind sõltumatutele klientidele.

4. Ekspordihind

(21) Kuna ükski Hiina ühenduse turule eksportijatest uurimises ei osalenud, kehtestati ekspordihinnad olemasolevate faktide alusel. Leiti, et sobivaimaks aluseks on Eurostati vaatlusaluse toote ühenduse turule importimist kajastavad andmed. Kuigi import toimus seestöötlemise korra raames (Hiina furfuraalist valmistati furfurüülalkoholi ekspordiks), ei olnud põhjust arvata, et see ei olnud põhjendatud aluseks ekspordihindade kindlaksmääramiseks. Enamgi veel, kontrollkäik koostööd tegeva importija juurde kinnitas, et Eurostati andmed vastasid kontrollitud andmetele. Seega määrati ekspordihind kindlaks Eurostati andmete alusel Hiinast seestöötlemise eesmärgil toimunud impordi kohta.

5. Võrdlus

(22) Et tagada õiglane võrdlus normaalväärtuse ja ekspordihinna vahel, võeti vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 10 korrigeerimiste näol nõuetekohaselt arvesse erinevusi transpordi ja kindlustuse osas, mis mõjutasid hindu ja nende võrreldavust.

6. Dumpingumarginaal

(23) Vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 11 kehtestati dumpingumarginaal kaalutud keskmise normaalväärtuse ja kaalutud keskmiste eksporthindade võrdluse alusel samal kaubandustasemel. Võrdlusel ilmnes märkimisväärse dumpingu olemasolu. Tegelikult on uurimisperioodil leitud dumpingumarginaal kõrgem esialgses uurimises ja eelmise kontrollmenetluse käigus kehtestatud dumpingumarginaalist, mis oli 62,6%.

7. Ekspordi areng meetmete tühistamise korral

(a) Eksport

(24) Uurimine on näidanud, et Hiinast ühenduse turule seestöötlemise eesmärgil eksporditud kogused on 2000. aastast kuni uurimisperioodini (vaata põhjendust 33) olulisel määral tõusnud. Juhul kui meetmed tühistatakse, võib eeldada, et eksport Hiinast kasvaks olulisel määral ka väljaspool seestöötlemise korda, arvestades olulist hinnaerinevust Hiina ja EÜ furfuraali tootjate vahel ning põhjenduses 26 selgitatud kasutamata tootmisvõimsust.

(b) Kasutamata tootmisvõimsus Hiinas

(25) Kuna avalikku teavet Hiina furfuraalitööstuse kohta on vähe, toetuvad järeldused peamiselt kontrollmenetlustaotluses sisaldunud teabele.

(26) Vastavalt dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetluse taotluses esitatud andmetele on kogu Hiina furfuraalitoodang umbes 180 000 tonni aastas, mis on enam kui neli korda kõrgem furfuraalali kogutarbimisest ühenduses. Hiina tootmisvõimsuse rakendusmäär arvatakse olevat ligikaudu 70%, mis tähendab, et Hiinas on kasutamata tootmisvõimsust ligikaudu 50-60 tuhat tonni aastas, s.o rohkem kui ühenduse kogutarbimine. Ühenduse tootjate hinnagul muutub Hiina toodang pidevalt vastavalt vajadusele. Sellega seoses suletakse ajutiselt mõned tootmisettevõtted, mis vajaduse korral taasavatakse. Käesoleval hetkel arvatakse tegutsevat enam kui 80 furfuraali tootvat ettevõtet, peamiselt Hiinas kirdeosas.

(27) Järelikult näitavad Hiina suur tootmisvõimsus ja paindlikkus ettevõtete taasavamisel, et tootjad on võimelised kiiresti suurendama toodangut ja suunama seda igale eksportturule, sealhulgas ühenduse turule, kui meetmed tunnistataks kehtetuks.

(c) Eksport seestöötlemise eesmärgil

(28) Märgitakse, et uurimisperioodil toimus kogu vaatlusaluse toote kogueksport Hiinast ühenduse turule seestöötlemise eesmärgil. Hiinast imporditud furfuraal töödeldi ümber furfurüülalkoholiks, mis seejärel eksporditi. On alust eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks kaasa ekspordi taastamise Hiinast ühenduse turule väljaspool seestöötlemise korda. Nimetatud täiendav eksport toimuks tõenäoliselt märkimisväärsete dumpinguhindadega. Seestöötlemise korra alusel kujundatud kehtivaid ekspordihindu dumpinguvastased tollimaksud siiski ei mõjuta, kuna nimetatud ekspordi suhtes ei ole tollimakse kehtestatud. Ühenduse tootjad ja Hiina eksportijad konkureerisid omavahel selle müügi pärast sellistel alustel, nagu ei oleks tollimaksu kehtestatud. Seega võib põhjendatult eeldada, et need hinnad osutavad ka hinnatasemele tulevikus, kui meetmed kehtetuks tunnistatakse. Samuti märgitakse, et Hiina seestöötlemise korra alusel kujundatud ekspordihinnad on uurimisperioodil ühenduse tootjate hindu alla löönud 44% võrra ja isegi kui ühenduse hindu ei oleks alla löödud, oleks tegemist ikkagi dumpinguga.

8. Järeldus dumpingu jätkumise tõenäosuse kohta

(29) Kuna Hiinal on märkimisväärne kasutamata tootmisvõimsus ja käesoleval hetkel ekspordib ta ühenduse turule vaid seestöötlemise eesmärgil, võib põhjendatult eeldada, et meetmete kehtetuks tunnistamisel suunataks ühenduse turule märkimisväärsetes kogustes lisamahtu.

(30) Uurimine on näidanud, et Hiinast eksporditakse jätkuvalt dumpinguhindadega ja et uurimisperioodil leiti dumpingumarginaal olevat isegi kõrgem kui eelmises kontrollmenetluses kehtestatud dumpingumarginaal. Arvestades juhtumi asjaolusid, on alust eeldada, et dumping jätkub tõenäoliselt tulevikuski.

D . HENDUSE TOOTMISHARU MÄÄRATLUS

(31) Vaatlusalust toodet toodab ühenduses kaks tootjat. Lisaks taotlejale toetas taotlust kontrollmenetluse läbiviimiseks teine ühenduse tootja: Lenzing AG (edaspidi “ühenduse teine tootja”). Uurimisperioodil moodustas nimetatud kahe tootja toodang 100% ühenduse furfuraalitoodangust. Mõlemad ettevõtted vastasid küsimustikele ja tegid uurimises täielikku koostööd. Tulenevalt sellest moodustavad mainitud kaks ühenduse tootjat algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 mõistes ühenduse tootmisharu. Konfidentsiaalsuse huvides esitatakse andmed ühenduse tootmisharu tegevuse kohta ainult indekseeritud kujul.

E. ÜHENDUSE TURU OLUKORD

1. Ühenduse tarbimine

Tabel 1 Ühenduse tarbimine

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Tonnid | 38.699 | 45.005 | 38.007 | 41.513 |

Indeks | 100 | 116 | 98 | 107 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 16 | -16 | 9 |

(32) Ühenduse tarbimise kindlaksmääramisel võeti aluseks järgmised näitajad: ühenduse tootmisharu müügi kogumaht ühenduses, seestöötlemise raames toimunud import Hiinast ja import muudest kolmandatest riikidest. Ühenduse furfuraalitarbimine kasvas aastatel 2000–2001 märkimisväärselt. 2002. aastal langes ühenduse furfuraalitarbimine umbes 2000. aasta tasemele. 2000. aasta ja uurimisperioodi alguse vahelisel ajavahemikul suurenes ühenduse furfuraalitarbimine 9%. Tarbimise kasv on tingitud asjaolust, et furfuraali kasutatakse ka furfurüülalkoholi tootmiseks. Furfurüülalkoholi tootmine ja läbimüük tõusis 2001. aastal, kuid vähenes oluliselt 2002. aastal ning tulenevalt sellest langes vastavalt ka furfuraalitarbimine. Uurimisperioodil tõusis nii furfurüülalkoholi läbimüük ja toodang kui ka furfuraalitarbimine endisele tasemele.

2. Import Hiinast

(a) Maht, turuosa ja hinnad

(33) Eurostati andmetel imporditi Hiinast alates 2001. aastast ainult seestöötlemise korra alusel. Nimetatud viisil importimine oli alanud juba 2000. aastal, mil ligikaudu 75% Hiinast pärinevast impordist toimus seestöötlemise raames. Vaatlusalusel perioodil suurenes Hiina toodangu impordimaht 3198 tonnilt 5167 tonnini, kasvades 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal seega 61,6% võrra. Märgitakse, et 2002. aastal vähenes furfurüülalkoholi läbimüük oluliselt. Uurimisperioodil läbimüük aga kasvas. Hiina impordi turuosa tõusis vaatlusalusel perioodil 8,2%-lt 12,4%-ni. Ehkki kõikumised Hiina furfuraali impordis võivad mõningal määral olla tingitud furfurüülalkoholi tootmise kõikumistest, ei selgita see impordimahtude ja turuosa suurt kasvu, eriti uurimisperioodil. Hiinast imporditud toodangu keskmine hind langes 648,68 eurolt tonni kohta 2000. aastal 508,65 eurole uurimisperioodil, langedes vaatlusalusel perioodil 21,6%. Suundumus hinna allalöömise suurenemiseks on samuti selgesti näha, kui võrrelda Hiina ja ühenduse tootjate furfuraali ühikuhindu. Vaatlusaluse perioodi alguses 2000. aastal olid Hiina toodangu hinnad 4,4% madalamad ühenduse tootjate hindadest. Uurimisperioodil olid hinnad 44,1% madalamad.

Tabel 2 Seestöötlemiseks mõeldud import Hiinast

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Maht, tonnid | 3.198 | 4.143 | 2.450 | 5.167 |

Indekseeritud | 100 | 130 | 77 | 162 |

Turuosa | 8,3% | 9,2% | 6,4% | 12,4% |

Hind, €/tonn | 648,68 | 678,48 | 540,06 | 508,65 |

Indekseeritud | 100 | 104,6 | 83,3 | 78,4 |

3. Ühenduse tootmisharu majandusolukord

(a) Toodang

Tabel 3 Ühenduse toodang

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 94 | 87 | 85 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -5,8 | -7,3 | -2,2 |

(34) Ühenduse tootmisharu toodang langes vaatlusalusel perioodil iga aastaga, olles uurimisperioodil 15% madalam kui 2000. aastal. Ühenduse tootjatest üks lõpetas 2000. aastal furfuraali tootmise ühes oma tehastest.

(b) Tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendamine

Tabel 4 Ühenduse tootmisvõimsus

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 104 | 100 | 99 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 3,9 | -3,4 | -1,2 |

(35) Vaatlusalusel perioodil tootmisvõimsus veidi langes, pärast 3,9%st tõusu 2001. aastal võrreldes 2000. aastaga. Furfuraali tootmise lõpetamist ühes ettevõttes 2000. aastal ei kajastata eespool esitatud võimsuse näitajates, sest ettevõte arvestab endiselt nimetatud ettevõtet osana oma tootmisvõimsusest, s.t tootmist saab vajadusel lühikese aja jooksul taasalustada.

Tabel 5 Tootmisvõimsuse rakendamine

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 91 | 87 | 86 |

(36) Tabelis 5 esitatud andmed kajastavad, et tootmisvõimsuse rakendamine langes vaatlusalusel perioodil iga aastaga, olles uurimisperioodil 14% madalam kui 2000. aastal.

(c) Läbimüük ühenduses

Tabel 6 Müügimaht

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 96 | 87 | 87 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -4,4 | -9,4 | 0,3 |

(37) Ühenduse tootmisharu müük sõltumatutele klientidele ühenduses langes 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 13%. Langus oli eriti märkimisväärne aastatel 2000-2002, kui tootmisharu tõstis järsult tõusnud toorainekulude kompenseerimiseks hindu. Uurimisperioodil oleks saanud kõnealust suundumust peatada, sest ühenduse tootmisharu alandas müügimahtude edaspidise vähenemise vältimiseks hindu.

(d) Hinnad

Tabel 7 Ühenduse tootmisharu müügihinnad

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 127 | 135 | 134 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 27,2 | 6,0 | -0,6 |

(38) 2000.-2002. aastatel, kui ühenduse tootmisharu püüdis järsult tõusnud toorainekulusid tasakaalustada müügihindade tõstmisega, tõusid furfuraali keskmised müügihinnad 35%.

(e) Turuosa

Tabel 8 Ühenduse tootmisharu turuosa

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 82 | 88 | 81 |

(39) Ühenduse tootmisharu turuosa vähenes 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 19%. Ühendus tootjate turuosa suurim kahanemine toimus aastatel 2000-2001. 2002. aastal vähenes märkimisväärselt ühenduse furfuraalitarbimine, mis oli peamiselt tingitud furfurüülalkoholi tootmise vähenemisest. Samal aastal vähenes ka ühenduse tootmisharu furfuraalimüük. Ometi vähenes ühenduse tootmisharu müük 2002. aastal suhteliselt vähem kui furfuraalitarbimine.. Seetõttu ühenduse tootmisharu turuosa 2002. aastal tõusis. Uurimisperioodil suurenes taas nii furfuraali tarbimine kui ka import Hiinast, samas kui ühenduse tootmisharu müük jäi umbes eelnenud aastaga samale tasemele. Selle tulemusena vähenes ühenduse tootmisharu turuosa.

(f) Varud

Tabel 9 Varud

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 103 | 128 | 122 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 3,5 | 23,3 | -4,1 |

(40) Tabelis 9 esitatud andmed kajastavad, et ühenduse tootmisharu varud suurenesid vaatlusalusel perioodil 22%. Varud suurenesid eriti märkimisväärselt aastatel 2001–2002 (24%). 2000. aastal moodustasid need 9,4% ühenduse tootmisharu müügimahust ELis, kuid kasvasid uurimisperioodil 13,3%-ni.

(g) Tulusus

Tabel 10 Tulusus

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 235 | 133 | 146 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 135,1 | -43,5 | 9,3 |

(41) Ühenduse tööstuse kogutulusus on vaatlusalusel perioodil jäänud suhteliselt heale tasemele. Selle peapõhjuseks on siiski asjaolu, et teine ühenduse tootja, kes kaebust toetab, on kõikidel vaadeldud aastatel olnud erakordselt kõrge tulususega; taotluse esitaja tulusus vähenes aga sama aja jooksul järsult (8,2 protsendipunkti). Taotluse esitaja kasutab furfuraali tootmisel peamise toorainena mandlikoori, samas kui teine ühenduse tootja saab furfuraali kõrvalsaadusena viskoostselluloosi tootmisel. Mandlikoorte hind tõusis aastatel 2000–2002 järsult (51%), vähendades märkimisväärselt taotluse esitaja tulusust, samas kui ühenduse teise tootja toorainekulu suurenes vaid mõõdukalt. Taotluse esitaja müügi-, üld- ja halduskulude üldine kasv oli mõõdukas, s.o 5,5% 2000. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal. Tulususe vähenemine oli seega peamiselt tingitud toorainekulude tõusust. Püüe tasakaalustada kõrgemaid toorainekulusid furfuraali müügihindade tõstmisega tõi kaasa müügi vähenemise.

(h) Rahakäive

Tabel 11 Rahakäive

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 141 | 104 | 107 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 41,1 | -26,0 | 2,5 |

(42) Rahakäibes toimus tulususele sarnane areng – rahakäive suurenes märkimisväärselt aastatel 2000–2001, kuid järgnevatel aastatel vähenes. Sarnaselt tulususega oli kaebust toetava teise ühenduse tootja rahakäive vaatlusalusel perioodil erakordselt suur, taotluse esitaja rahakäive samal ajal aga langes (-42,7%).

(i) Investeeringud, investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

Tabel 12 Investeeringud

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 93 | 63 | 98 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -6,8 | -32,8 | 55,9 |

(43) Investeeringud vähenesid märkimisväärselt aastatel 2000–2002 ja suurenesid taas uurimisperioodil, mil ühenduse teine tootja tegi olulisi investeeringuid viskoostselluloosi tootmisesse (furfuraal on tselluloosi tootmisprotsessis üks kõrvalsaadusi). Taotluse esitaja investeeringud vähenesid vaatlusalusel perioodil 80%. Uurimine näitas, et investeeringutasuvus vähenes kooskõlas tulususe vähenemisega vaatlusalusel perioodil.

Tabel 13 Investeeringutasuvus ja kapitali kaasamise võime

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 207 | 38 | 34 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 107,4 | -81,7 | -11,0 |

(44) Tabelis 13 esitatud investeeringutasuvuse näitajad kajastavad muutusi ainult taotluse esitaja investeeringutasuvuses. Esitatud andmete alusel saab järeldada, et vaatlusalusel perioodil on taotluse esitaja investeeringute tasuvus selgelt vähenenud. Kaebust toetav teine ühenduse tootja kuulub kontserni, mis keskendub muule kui furfuraali tootmisele. Furfuraal on tegelikult ühe põhilise tootmisprotsessi kõrvalsaadus. Seetõttu ei ole äriühingul võimalik arvestada furfuraali tootmiseks tehtud investeeringute tasuvust. Tulususe ja rahakäibe vähenemise tulemusena on taotluse esitaja kapitali kaasamise võime vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt halvenenud. See kajastub selgesti ka taotluse esitaja investeeringutes, mis vähenesid vaatlusalusel perioodil 80%.

(j) Tööhõive, tootlikkus ja palgad

Tabel 14 Tööhõive

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 75 | 84 | 82 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -25,0 | 12,1 | -2,7 |

(45) Vastavalt tabelis 14 esitatule on tööhõive vaadeldaval perioodil vähenenud 18%. Tööhõive vähenemine 2000. ja 2001. aastal on seotud furfuraali tootmise lõpetamisega ühes tehases.

(46) Nagu nähtub tabelist 15, tõusis tootlikkus vaadeldaval perioodil 4%:

Tabel 15 Tootlikkus

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 126 | 104 | 104 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | 25,6 | -17,4 | 0,5 |

(47) Vaatlusalusel perioodil tõusid ühenduse tootmisharu töötajate keskmised palgad 6%, s.o ühenduse keskmisest inflatsioonimäärast vähem.

Tabel 16 Palgad

2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Indeks | 100 | 99 | 97 | 106 |

Muutus võrreldes eelmise aastaga | -0,8 | -1,9 | 8,7 |

(k) Dumpingumarginaali suurus ja varasema dumpingu või subsideerimise mõju

(48) Kuna dumping jätkus varasemates uurimistes kindlakstehtuga (vaata põhjendust 1 eespool) sarnasel, kui mitte kõrgemal tasemel, ei saa tegeliku dumpingumarginaali suuruse mõju ühenduse tootmisharu olukorrale pidada erinevaks varasemates uurimistes kajastatust.

(l) Kasv

(49) Kui ühenduse tarbimine vaatlusalusel perioodil kasvas 7%, siis ühenduse tootmisharu toodang, müügimaht ja turuosa vähenesid. Samal ajal suurenes märkimisväärselt Hiinast pärineva impordi maht ja selle turuosa. See tähendas, et ühenduse tootmisharu ei saanud turu kasvust vaatlusalusel perioodil täiel määral kasu.

4. Teiste tegurite mõju

(a) Toorainete hinnad

(50) Taotluse esitaja kasutatud tooraine hinna märgatav tõus 2001. ja 2002. aastal avaldas neil aastatel tema tulususele loomulikult negatiivset mõju. Kuid uurimisperioodil, kui tooraine hinnad langesid, olukord muutus. Ehkki tooraine hinna kõikumised võisid kaasa aidata ühenduse tootmisharu ebakindlale olukorrale vaatlusalusel perioodil, ei olnud need nii olulised, et oleksid tekitanud uurimisperioodil kantud kahju.

(b) Ühenduse tootmisharu eksport

(51) Eurostati andmetel oli vaatlusaluse perioodi kogueksport ühendusest suhteliselt väike, s.t üks kuni kaks tonni aastas. Seetõttu ei saanud ühenduse tootmisharu eksporttegevus mõjutada kahju tekkimist vaatlusalusel perioodil.

(c) Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht ja hinnad

(52) Eurostati andmetel muutusid furfuraali impordimahud ühenduse turule teistest riikidest peale Hiina ja impordi keskmised hinnad järgmiselt:

Tabel 17 Import ühenduse turule muudest kolmandatest riikidest (maht)

Tonnid | 2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Tai | 167 | 551 | 1.481 | 888 |

Sloveenia | 1.227 | 1.290 | 1.204 | 1.410 |

LAV | 4.183 | 7.852 | 2.601 | 3.706 |

Dominikaani Vabariik | 24.017 | 25.509 | 25.157 | 25.213 |

Kokku | 29.594 | 35.202 | 30.443 | 31.217 |

Tabel 18 Import ühenduse turule muudest kolmandatest riikidest (keskmine hind)

Euro/tonn | 2000 | 2001 | 2002 | Uurimisperiood |

Tai | 2.150 | 1.849 | 5.271 | 635 |

Sloveenia | 694 | 618 | 647 | 635 |

LAV | 1.158 | 1.558 | 543 | 832 |

Dominikaani Vabariik | 543 | 1.235 | 541 | 452 |

Keskmine | 645 | 1.294 | 775 | 510 |

(53) Furfuraalali impordimahud kõikidest kolmandatest riikidest peale Hiina on jäänud vaatlusalusel perioodil suhteliselt püsivaks, välja arvatud 2001. aastal, kui import eriti Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Dominikaani Vabariigist tõusis furfuraali suurenenud kasutamise tõttu furfurüülalkoholi tootmises. Tuleb märkida, et sarnaselt esialgsele uurimisele moodustavad impordi Dominikaani Vabariigist ainult veod emaettevõttest Euroopa tütarettevõttesse furfurüülalkoholi tootmiseks. Seega on hinnad nendes tehingutes seotud ettevõtete vahelised ülekandehinnad ja ei tarvitse kajastada tegelikke turuhindu. Tuleb märkida, et Dominikaani Vabariigist pärit furfuraal ei ole ühenduse vabal turul kättesaadav. Seetõttu pole leitud mingisugust viidet sellele, et import nimetatud riigist oleks kaasa aidanud ühenduse tootmisharu ebakindla olukorra tekkimisele. Import Lõuna-Aafrika Vabariigist, suuruselt teisest ekspordimaast, vähenes vaatlusalusel perioodil 11%. Uurimisperioodil olid kõikidest kolmandatest riikidest (välja arvatud Dominikaani Vabariigist) pärit impordi keskmised hinnad olulisel määral kõrgemad Hiinast seestöötlemiseks toimunud impordi hindadest. Seepärast jõuti järeldusele, et kuigi import muudest riikidest võis kaasa aidata ühenduse tootmisharu ebakindla olukorra tekkimisele, on impordimahud ja -hinnad sellised, et nende mõju ei saa pidada oluliseks.

5. Järeldus ühenduse tootmisharu olukorra kohta

(54) Pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist on ühenduse tootmisharu olukord stabiliseerunud, kuid on endiselt habras. Toodang, tootmisvõimsus ja müük, samuti ka müügihinnad ja turuosa on vähenenud. Investeeringud, investeeringutasuvus ja tööhõive on samuti vähenenud, samal ajal kui varud on eriti aastatel 2001–2002 vastavalt vähenenud müügile ja turuosale suurenenud. Tulusus ja rahakäive on vaatlusalusel perioodil keskmiselt suurenenud, kuid 2001. aastast vähenenud. Seepärast ei võimalda kahjunäitajad otsusele jõuda kahju osas. Veel tuleb rõhutada, et kahe ühenduse tootja olukord erineb märkimisväärselt – taotluse esitaja on palju ebakindlamas seisus kui taotlust toetanud teine ühenduse tootja. Mõningase kahju tekkimise tootjale, kes taotluse esitas, võisid osaliselt põhjustada toorainete hinnad. Nimetatud põhjustel ja eelkõige asjaolu tõttu, et Hiinast imporditi vaid seestöötlemise raames, ei saa dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju jätkumist kinnitada. Seepärast uuriti, kas kahju korduks, kui meetmed tühistatakse.

F. KAHJU KORDUMISE TÕENÄOSUS

(55) Meenutatakse, et põhjendustes 29 ja 30 jõuti järeldusele, et meetmete kehtivuse lõppemine tooks tõenäoliselt kaasa dumpinguhinnaga ekspordi olulise kasvu Hiinast ühenduse turule.

(56) Seestöötlemise raames toimunud dumpinguhinnaga impordi maht suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt. Nagu eespool rõhutati, on tõenäoline, et kui dumpinguvastaseid meetmeid ei oleks, jätkuks madala hinnaga import ühenduse turule üha suuremas mahus ja väga madalate hindadega, mis sunniks ühenduse tootmisharu hindu oluliselt alandama.Praegu on imporditud Hiina toote ja ühenduse tootmisharu toote hinnaerinevus rohkem kui 40%.

(57) Nagu kirjeldati põhjenduses 26, piisab Hiina kasutamata võimsusest hinnanguliselt kogu ühenduse furfuraalnõudluse rahuldamiseks. Juhul kui kehtivad meetmed aeguks, tekib reaalne oht, et olulist osa kasutamata tootmisvõimsusest Hiinas hakatakse kasutama suures koguses furfuraali ühenduse turule viimiseks. Tundub, et ei leidu ühtki teist turgu, kus Hiina võiks oma tootmisvõimsust rakendada.

(58) Uurides sellise täiendava madala hinnaga impordi mõju ühenduse tootmisharule, märgitakse, et äkiline suures koguses dumpinguhinnaga importimine põhjustaks kohe suure hinnalanguse ühenduse turul, kuna ühenduse tootmisharu püüaks tõenäoliselt kõigepealt säilitada oma turuosa ja toodangut. See omakorda vähendaks ühenduse tootmisharu tulusust ning suurendaks kahjuriski. On selge, et nimetatud arengu korral tekitaks dumpinguhinnaga import ühenduse tootjatele olulist kahju ja see olukord võib isegi seada ohtu nende elujõulisuse.

(59) Eespool esitatud põhjenduste alusel tehakse järeldus, et meetmete kehtetuks tunnistamine tooks suure tõenäosusega kaasa Hiinast pärit dumpinguhindadega impordi tagajärjel tekkiva kahju kordumise.

G. ÜHENDUSE HUVID

1. Sissejuhatav märkus

(60) Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kehtivuse pikendamine oleks vastuolus ühenduse kui terviku huvidega. Ühenduse huvide kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate huvide, s.t ühenduse tootmisharu, importijate/kaubandusettevõtjate ja ka vaatlusaluse toote kasutajate ja tarnijate huvide hindamisel.

(61) Tuleks meenutada, et varasemate uurimiste käigus jõuti seisukohale, et abinõude kehtestamine ei ole ühenduse huvidega vastuolus. Lisaks sellele on käesolev uurimine on dumpinguvastaste tollimaksude kehtivuse pikendamise kontrollmenetlus, mille käigus analüüsitakse seega olukorda, kus dumpinguvastased meetmed on jõus.

(62) Sellele tuginedes uuriti, kas vaatamata järeldusele, et kahju kordumine ja dumpingu jätkumine on tõenäoline, leidub mõjuvaid põhjusi, mille alusel saaks teha järelduse, et kõnealuse juhtumi korral on meetmete säilitamine vastuolus ühenduse huvidega.

2. Ühenduse tootmisharu huvid

(63) Ühenduse tootmisharu on tõestanud end elujõulise tootmisharuna, mis on võimeline kohanema muutuvate turutingimustega. Seda kinnitas eelkõige ühenduse tootmisharu olukorra positiivne areng ja stabiliseerumine ajal, mil pärast Hiinast pärit impordile dumpinguvastaste meetmete kehtestamist oli taastunud konkurents. Toorainete hinna kasvu korral peab ühenduse tootmisharu suutma oma müügihindade abil toibuda. Siiski võib järeldada, et dumpinguvastaste meetmete jätkumiseta võib ühenduse tootmisharu olukord suure tõenäosusega tõsiselt halveneda ja on võimalus, et edaspidi tuleb veelgi tehaseid sulgeda.

3. Sõltumatute importijate/kaubandusettevõtjate huvid

(64) Komisjon saatis küsimustikud seitsmele sõltumatule importijale/kaubandusettevõtjale. Vaid üks importija/kaubandusettevõtja osales uurimises. Vastuses küsimustikule selgitas importija/kaubandusettevõtja, et meetmete kehtetuks tunnistamine suurendaks tema võimalusi tarnijate valikul, sest siis võib ta müüa ka Hiina furfuraali ühenduse turul. Dumpinguvastased meetmed ei ole kavandatud impordi tõkestamiseks Hiinast, vaid tagamaks, et import ei toimuks kahjustavate dumpinguhindadega. Lisaks on turul palju teisi tarneallikaid. Veel märgitakse, et meetmete jätkumine ei avaldaks tõsist mõju asjaomase importija/kaubandusettevõtja äritegevusele ja et ettevõte on vaatlusaluse perioodi igal aastal kasumis olnud.

(65) Arvestades ühenduse importijate ja kaubandusettevõtjate vähest koostööhuvi ning koostööd tegevalt importijalt/kaubandusettevõtjalt saadud märkusi, jõuti järeldusele, et kehtivad meetmed ei mõjuta importijaid ja/või kaubandusettevõtjaid oluliselt ja seepärast annaks meetmete kehtivuse pikendamine sama tulemuse.

4. Kasutajate huvi

(66) Komisjon saatis küsimustikud furfuraali 16 tööstustarbijale. Vaid üks tööstustarbija osales uurimises. Vastuses küsimustikule selgitas see ettevõte, et enamiku furfuraalist, mida ta kasutab toorainena furfurüülalkoholi tootmiseks, tarnib Dominikaani Vabariigis asuv emafirma. Ettevõtet sunniks otsima teisi tarnijaid üksnes see, kui nimetatud tarnija ei suudaks rahuldada tema nõudlust. Ettevõtte kinnitusel oleksid ühenduse tootjad tema esimeseks valikuks, kelle abil katta tarne puudujääki.

(67) Arvestades, et küsimustikele vastati nii vähesel määral ja võttes arvesse ainsa koostööd teinud tööstustarbija märkusi, jõuti järeldusele, et abinõude kehtivuse pikendamine ei avaldaks kasutajatele olulist mõju.

5. Konkurentsiaspektid

(68) Märgitakse, et lisaks kahele ühenduse tootjale, konkureerib ühenduse turul ka Taist, Sloveeniast (kes siis ei olnud Euroopa Ühenduse liige), Lõuna-Aafrika Vabariigist ja Dominikaani Vabariigist pärinev import. Kehtivate meetmete tühistamine ei parandaks tõenäoliselt konkurentsiolukorda ühenduse turul. Seevastu võiks see kaasa tuua ohu, et ühenduse tootjad kõrvaldatakse vähemalt osaliselt turult, sest neil oleks suuri raskusi Hiina furfuraali praeguse hinnataseme juures turul tegutseda. Teistel tarnijatel oleks tõenäoliselt sama raske Hiina toodanguga konkureerida. Järelikult ei ole mingisugust viidet sellele, et meetmete kehtivuse pikendamine avaldaks ühenduse turu konkurentsiolukorrale negatiivset mõju.

6. Järeldus ühenduse huvide kohta

(69) Eespool öeldut arvestades leitakse, et , et ühenduse huvide seisukohalt ei ole käesoleval juhul dumpinguvastaste meetmete säilitamise vastu mingeid kaalukaid põhjusi.

H. LÕPPSÄTE

(70) Kõiki asjassepuutuvaid isikuid teavitati olulisematest faktidest ja –kaalutlustest, mille põhjal kavatseti soovitada kehtiva dumpinguvastase tollimaksu säilitamist Hiinast pärit furfuraali impordi suhtes. Aja jooksul, mis anti pärast kõnealust teatavakstegemist vastuväidete esitamiseks, ei esitatud märkusi, mis võiksid neid järeldusi muuta.

(71) Eespool kirjeldatust lähtudes tuleb Hiinast pärit furfuraali impordi suhtes praegu kohaldatavaid dumpinguvastaseid meetmeid, st koguselist tollimaksu määraga 352 eurot tonni kohta, säilitada,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Hiina Rahvavabariigist pärit ja CN-koodi 2932 12 00 alla kuuluva 2-furaldehüüdi (tuntud ka furfuraalina) impordi suhtes kehtestatakse lõplik dumpinguvastane tollimaks.

2. Kohaldatav tollimaks on 352 eurot tonni kohta.

3. Juhtudel, kus kaupu on enne vabasse ringlusse lubamist kahjustatud ning seetõttu korrigeritakse tegelikku või maksmisele kuuluvat hinda tolliväärtuse määramisel vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklile 145, vähendatakse lõikes 2 sätestatud summade alusel arvestatud dumpinguvastase tollimaksu summat protsendi võrra, mis vastab tegeliku või väljamaksmisele kuuluva hinna korrigeerimisele.

4. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse kehtivaid tollimaksualaseid sätteid.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas..

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

[1] EÜT L 56, 6.3.1996, lk 1. Määrus on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 461/2004 (ELT L 77, 13.3.2004, lk 12).

[2] EÜT L 15, 21.1.1995, lk 11.

[3] EÜT L 328, 22.12.1999, lk 1.

[4] ELT C 72, 26.3.2003, lk 2.

[5] ELT C 308, 18.12.2003, lk 2.