P6_TA(2005)0011

Piinamine Iraanis

Euroopa Parlamendi resolutsioon Iraani kohta

Euroopa Parlament,

- võttes arvesse oma eelnevaid resolutsioone Iraani kohta;

- võttes arvesse ELi-Iraani inimõigustealast dialoogi ja eriti dialoogi neljandat vooru, mis toimus 14. ja 15. juunil 2004 Teheranis ning kus Iraani valitsus väljendas oma kohustust tugevdada inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete austamist;

- võttes arvesse ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti ning ÜRO lapse õiguste konventsiooni, millega Iraan on ühinenud;

- võttes arvesse Iraani Islamivabariigi kohtusüsteemi juhi poolt kohtunikele 2002. aasta detsembris esitatud soovitust, et need valiksid alternatiivse karistuse sellistel juhtumitel, kui tavapäraseks karistuseks oleks kividega surnuks viskamine ning võttes arvesse tema 2004. aasta aprilli teadaannet piinamise keelustamise ja sellele järgneva asjakohaste õigusaktide vastuvõtmise kohta Iraani parlamendis, mille Iraani kaitsenõukogu kiitis heaks 2004. aasta mais;

- võttes arvesse 16. ja 17. detsembril 2004. aastal toimunud Euroopa Ülemkogu lõppjäreldusi;

- võttes arvesse oma 10. märtsi 2004. aasta otsust [1] moodustada parlamentidevaheline delegatsioon suhete jaoks Iraaniga;

- võttes arvesse oma kodukorra artikli 115 lõiget 5;

A. arvestades, et selliste teadete arv suureneb, kus räägitakse hukkamistest või surmanuhtluse mõistmisest, kus ignoreeritakse ilmselgelt rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsemeetmeid, kaasa arvatud karistuste määramised alaealistele õigusrikkujatele, rasedatele naistele ja vaimse puudega isikutele;

B. arvestades, et ÜRO Peaassamblee 20. detsembri 2004. aasta resolutsioon viitab arvamus- ja väljendusvabaduse ning meediavabaduse halvenevale olukorrale, eriti seoses suureneva jälitamisega poliitiliste vaadete rahumeelse väljendamise eest, sealhulgas meelevaldsed vahistamised ja kinnipidamine ilma süüdistust esitamata või ilma kohtuotsuseta;

C. arvestades, et teadetes räägitakse ajakirjanike, internetiajakirjanike ja internetipäeviku pidajate meelevaldsetest vahistamistest, onlain-väljaannete blokeerimistest ja piinamistest kirjutavate ajakirjanike ähvardamistest pikaajaliste vanglakaristustega Iraani kohtusüsteemi poolt, mis seega võtab Iraani üldsuselt ainsa järelejäänud võimaluse pääseda juurde tsenseerimata infole;

D. arvestades, et ÜRO erireferent Ambeyi Ligabo leidis, et Iraani ajakirjandusseadus ja kriminaalseadustik ei vasta lubatavatele kitsendustele, mis on loetletud kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikli 19 lõikes 3;

E. arvestades, et Iraan ei ole ikka veel naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimist käsitleva konventsiooni liikmesriik ja et tema parlament lükkas hiljuti tagasi sugupoolte võrdõiguslikkust käsitleva õigusakti eelnõu;

F. arvestades, et nõukogu andis 13.- 14. detsembril 2004 oma toetuse pikaajalise ELi-Iraani vahelise kokkuleppe sõlmimise läbirääkimiste protsessile pärast Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri kinnitust, et Iraan lõpetab täielikult kõik tuumaenergia rikastamise ja ümbertöötamisega seotud tegevused, ning arvestades eesmärgiga jätkata kaubandus- ja koostöölepingu sõlmimise läbirääkimisi ja hankida objektiivseid tõendeid, et Iraani tuumaprogramm on rahumeelne;

1. kordab oma üldist vastuseisu surmanuhtlusele ja mõistab karmilt hukka surmanuhtluse mõistmist alaealiste õigusrikkujate, rasedate naiste ning vaimse puudega isikute puhul ja/või nende hukkamist;

2. kutsub Iraani ametivõime üles esitama tõendeid, et nad tõesti rakendavad oma kividega surnuks viskamise moratooriumit ning nõuab väljakuulutatud, Iraani parlamendi poolt vastu võetud ja kaitsenõukogu poolt heaks kiidetud piinamiste keelustamise viivitamatut rakendamist;

3. mõistab hukka ajakirjanike, internetiajakirjanike ja internetipäevikute pidajate vastu suunatud kohtusüsteemi kampaaniat, millega kaasnevad väljaannete sulgemised, vangistamised ja vastavalt teadetele ulatuslikud piinamised ja pealesunnitud valetunnistused ning kutsub võime üles vabastama kõik isikud, kes on kinni peetud, võetud vastutusele või mõistetud süüdi ajakirjanduse ja arvamustega seotud mittevägivaldsete õigusrikkumiste eest;

4. kutsub Iraani parlamenti üles kohandama Iraani ajakirjandusseadust ja kriminaalseadustikku vastavalt kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga võetud kohustustele ning eriti tühistama kõiki kriminaalsätteid, mis käsitlevad rahumeelset arvamuse avaldamist, kaasa arvatud ajakirjanduses;

5. kutsub võime üles järgima rahvusvaheliselt tunnustatud kaitsemeetmeid, muuhulgas ametlikult tunnustatult või muud moodi usuvähemuste hulka kuuluvate isikute suhtes;

6. tervitab Hajieh Esmailvand hukkamise peatamist ja teatab, et Leyla Moafi juhtum on edastatud kohtupsühhiaatritele tema vaimse terviseseisundi kindlakstegemiseks, kuid rõhutab siiski, et nende "kuriteod" ei kuulu rahvusvaheliselt tunnistatud kriminaalkuritegude hulka ning, et nende vastutuselevõtmine ei vasta rahvusvahelistele inimõiguste standarditele;

7. rõhutab, et nõusolekul põhinevat täiskasvanute privaatset seksuaalset tegevust katab mõiste "privaatsus" ning nõuab kõikide sellise tegevuse eest kinnipeetavate isikute viivitamatut vabastamist;

8. tervitab ja toetab ELi-Iraani vahelist tuumaenergiaalast läbirääkimiste protsessi ühtlasi kui võimalust teha edusamme ELi-Iraani poliitilises ja inimõigustealases dialoogis ning ELi- Iraani vahelistes majandus- ja kaubandussuhetes, ning toetab nõukogu ootusi, et Iraan hakkaks tegelema ka teiste ELi muredega, nagu terrorismirühmituste toetamise lõpetamine, inimõiguste järgimise parandamine ja lähenemise muutmine Lähis-Ida rahuprotsessi suhtes;

9. palub oma välisasjade ja kodanike õiguste komisjone uurida kuidas Euroopa Parlamenti saaks kaasata terrorismivastase võitluse erimeetmete rakendamist käsitleva nõukogu 27. detsembri 2001. aasta ühisseisukoha nr 2001/931/ÜVJP [2] korrapärase uuendamise protsessi, võttes arvesse arenguid alates 2001. aastast;

10. loodab, et parlamentidevahelise delegatsiooni moodustamine suhete jaoks Iraaniga võimaldab tal alustada konstruktiivseid arutelusid Iraani parlamendi ja Iraani kodanikuühiskonnaga;

11. teeb oma presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, ühise välisja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Iraani Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

[1] Vastuvõetud tekstid, P5_TA(2004)0166.

[2] EÜT L 344, 28.12.2001, lk 93.

--------------------------------------------------