31.1.2006

Euroopa Liidu Teataja

C 24/1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal “Turismi panus taandarenguga piirkondade sotsiaalsesse ja majanduslikku taastumisse”

(2006/C 24/01)

10. veebruaril 2005 otsustas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastavalt oma töökorra artikli 29 lõikele 2 koostada arvamuse teemal “Turismi panus taandarenguga piirkondade sotsiaalsesse ja majanduslikku taastumisse”.

Arvamuse ettevalmistamise eest vastutav ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon võttis arvamuse vastu .27. juulil 2005. Raportöör oli hr MENDOZA.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis 420. täiskogu istungil 28.-29. septembril 2005 (28. septembril) vastu järgmise arvamuse 135 poolt- ja 2 vastuhäälega, erapooletuks jäi 2.

1. Sissejuhatus

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on juba esitanud mitmeid arvamusi oma panuse andmiseks Euroopa Liidu turismipoliitikasse. Nüüd soovib ta sellega seoses välja töötada arvamuse, mis võiks olla eeskujuks, näidates teatud turismialaste algatuste kasutamise võimalusi Euroopa Liidu, siseriiklike, piirkondlike ja kohalike institutsioonide, tööturu osapoolte, teiste kodanikuühiskonna organisatsioonide ning turismisektoris tegutsevate organisatsioonide tegevuse raames. Peale selle tuleks ühendada jõupingutused ning anda kõnealustele piirkondadele ning eriti nendes piirkondades asuvatele ja tulusa ettevõtlusega tegelevatele isikutele ja ettevõtetele võimalus alternatiivseks majandustegevuseks koos kõigi sellest tulenevate positiivsete tagajärgedega.

1.2	Käesolev dokument peaks aitama erinevatel põhjustel majandusliku ja sotsiaalse taandarengu läbi teinud Euroopa erinevatel piirkondadel, vajalikus suunas ümber orienteeruda. Siin keskendutakse alternatiividele, mida turismindus kõnealuste piirkondade jaoks endast kujutada võib.

1.3

Kõnelause arvamuse väljatöötamisel toimiti järgmiselt:

—	esimene uurimisrühma koosolek, kus analüüsitakse teemasid, mille alusel arvamus koostada

—

Avalik kuulamine Córdobas (Hispaanias) ja uurimisrühma teine koosolek, kus määratletakse head tavad seoses algatustega taandarenguga piirkondade majanduslikuks taastumiseks turismi arendamise abil ja käsitletakse neid. Sellega järgitakse arvamuse esmast eesmärki, milleks on kasulikuks osutunud kogemuste tutvustamine ning kõnealuse tegevuse hoogustamine või teiste tegevuste arendamine piirkondades, mis on hiljuti läbi teinud või võivad tulevikus läbi teha majandusliku ja sotsiaalse taandarengu.

—	kolmas ja viimane koosolek, kus formuleeritakse lõplikult dokumendi versioon, mis läheb arutelule sektsioonis ja komitee täiskogul.

1.4

Arvesse tuleb võtta kaht asjaolu, kaht teineteist positiivsel moel täiendavat aspekti.

—

Nagu kogu arvamuses näha võib, kujutab turism endast ühte alternatiivi ja head võimalust taandarenguga piirkondadele, kuna turism on majandustegevuse allikas, millel on suur arengupotentsiaal nii ühiskonna, ettevõtluse kui ka tööturu jaoks. Taandarenguga piirkondade ümberkujundamine võib ja peab käima käsikäes uue tootmissüsteemiga, mis on jätkusuutlik ning võimeline parandama elukvaliteeti.

—	Mõned taandarenguga piirkonnad võivad saada vaheldusrikasteks ja kindlasti ka jätkusuutlikeks sihtkohtadeks turistidele, kelle arv eeldatavasti terves maailmas tõuseb.

2. Arvamuse ulatus ja ülesehitus

2.1

Arvamuse koostajatel pole kavas kirjeldada protsesse, mis on viinud kõnealuste piirkondade taandarenguni, ega analüüsida erinevaid ümberstruktureerimismeetmeid (nt tööstuses, mäetööstuses või põllumajanduses). Sellegipoolest on turismialaste ettepanekute väljatöötamiseks vaja teatud küsimuste puhul vaja käsitleda kõnelustest ümberstruktureerimismeetmetest tulenevaid aspekte.

2.2

Analüüsi puhul tuleb esmalt välja selgitada, kas kõnealuses piirkonnas on juba läbi viidud konkreetne ümberstruktureerimisprotsess või on tegemist majanduslikesse raskustesse sattunud piirkonnaga, kus pole tootmistegevust veel märkimisväärselt arendatud ja kus turism võib saada lähtetegevuseks ja hüppelauaks edasise arengu jaoks.

2.3	Kõnealustel kaalutlustel kavandatakse arvamuse ülesehitus järgmiselt:

2.3.1

Taandarenguga piirkondade olukorra analüüs ja peamised järeldused tähtsamate aspektide kohta, mida tuleb arvestada edaspidiste turismiga seonduvate ettepanekute puhul: muuhulgas sotsiaalvaldkond, tööhõive, ettevõtlus ja institutsioonide kaasatus. Esmatähtis on täpselt määratleda, mida mõistetakse taandarenguga piirkondade all, kuna erinevad asjaolud ja tingimused võivad viia erinevate alternatiivideni.

2.3.2

Seetõttu vaadeldakse arvamuses järgmisi aspekte:

2.3.2.1

Taandarenguga piirkondade olukord: puudujääkide määratlus lähtuvalt erinevatest üksteist vastastikku mõjutavatest aspektidest: kohati esinev ühest tööstusharust või ettevõttest sõltumisest tulenevad probleemid; ebasoodsad või halvenevad keskkonnategurid; puudulik või ebapiisav infrastruktuur uuele turismialasele tegevusele üleminekul; turismialase kvalifikatsioonita tööjõud; uute tegevusalade, sealhulgas ka turismi integreerimiseks mitte piisavalt tuntud või sobimatu sotsiaalne keskkond. Eelkõige tuleb arvestada seda, et taandarenguga tööstuspiirkonnad ei ole reeglina iseenesest väljakujunenud turismipiirkonnad, mistõttu on eriti raske leida neile sobivat turismiliiki: kultuuri-, tööstuskultuuri-, spordi- või haridusturism, või siis mõni muu arvukatest alternatiivsetest turismivormidest. Eelkõige peetakse igasuguse turismi aluseks “positiivset elamust”. See “elamus” on vaja leida ja seda reklaamida.

2.3.2.2

Institutsioonide tegevus: käesolev arvamus kujutab endast üleskutset vältimatuks koostööks erinevate asutuste ja institutsioonide vahel, kirjeldab selle käiku ja käsitleb koostööliike, -stsenaariumeid ja -mudeleid ning avaliku sektori vahendeid, mis saavad turismialase tegevuse alustamisele kaasa aidata. Viidatakse esmajoones Euroopa struktuurifondide rollile taandarenguga piirkondade taastumisel. Institutsioonidele omistatakse oluline funktsioon seoses taandarenguga tööstuspiirkondade tööjõu vajaliku ümberõppega teenindussektoris.

2.3.2.3

Sotsiaalne juurdumine kui eesmärk: taandarenguga sektorid ja piirkonnad, kus kõnealused sektorid varem arenesid ja seejärel taandarengu osaliseks said, on juba palju aastaid üksteisega tihedalt seotud. See võimaldas sealsete (erineva suurusega) asulate elanikel aastate jooksul läbi mitme põlvkonna ühes ja samas piirkonnas elades ja töötades luua ümbrusega tihedaid sidemeid. Kavandatav turismialane tegevus peab vastavate tingimuste — nagu eluruum, teenused ja transpordivõrgud -- loomise abil olulisel määral kaasa aitama juurdumise säilimisele. Teine võimalus selleks on püsivate töökohtade loomine, sest turism on küll oluline tööhõiveallikas, kuid hooajalisusega seonduvad suured probleemid võivad sotsiaalset juurdumist takistada ja tekitada teatud aastaaegadel soovimatut rännet.

2.3.2.4

Sotsiaalne dialoog — alternatiivide analüüsi ja arendamise võti: kõnelused ja sotsiaalne dialoog peaksid olema pöörde- ja alguspunktiks asjaomaste organisatsioonide kaudu saavutatavale töötajate ja tööandjate kaasamisele projektide ja algatuste teostamisse. Kõnealusest kahepoolsest dialoogist peaks kujunema kolmepoolne, kui teostatavate alternatiivide otsingul kaasatakse asutused. Peale selle peaks projektide läbiviimiseks tulema algatusi ka muudelt kodanikuühiskonna ja turismisektori organisatsioonidelt.

2.3.2.5

Jätkusuutliku turismialase tegevuse algatused: vaatamata sotsiaalsele draamale, mida sotsiaalne ja majanduslik taandareng suurte piirkondade jaoks endast kujutas, tuleb märkida, et võimalik pole mitte ainult varasema tegevuse kavandamisel tehtud vigu uute arengustrateegiate abil parandada, vaid uue tegevuse puhul saab rakendada ka komitee poolt tunnustatud sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnaalaseid parameetreid, mis seonduvad jätkusuutliku turismiga.

2.3.2.6

Keskkond kui taastumise ja turismialase tegevuse kavandamise raskuskese:

—

Isegi kui käesoleva arvamuse eesmärk pole analüüsida mingi piirkonna sotsiaalse ja majandusliku taandarengu põhjuseid, tuleb siiski tõdeda, et paljudes taandarenguga piirkondades on looduslikest, geograafilistest või geoloogilistest tingimustest tulenevalt tekkinud sõltuvus ühest tööstusharust. Niisuguse arengu puhul keskkonda sageli mitte ainult ei arvestatud, vaid ka kahjustati reaalselt. Uued keskkonnaalased nõuded ja kohustused võimaldavad kõnealuste piirkondade taastumist ja suurendavad projektide turismialast potentsiaali.

—	Käesolevas arvamuses määratakse kindlaks keskkonnaalaste algatuste prioriteedid, mis peaksid ühilduma turismiprojektide kavandamisega.

2.3.2.7

Ettevõtluse säilitamine ja tugevdamine ning produktiivsete investeeringute soodustamine: tuleb koostada võimalikult konkreetne nimistu ettevõtlust toetavatest algatustest. Ettevõtlus kõnealustes taandarenguga piirkondades põhineb spetsialiseerumisel algsele majandustegevusele kas otsese osaluse kaudu varasemates ettevõtetes või vastavates allhankefirmades. Selles osas vaadeldakse ka käesolevas arvamuses erinevaid algatusi seoses ettevõtete säilitamise ja rajamise, ettevõtjate koolituse ja väljaõppe ning kriteeriumite väljatöötamisega konkurentsivõime, teadus- ja arendustegevuse, disaini ja turustuse jne jaoks. Peale selle tuleb edendada reklaami-, partnerluse- ja koostöökontseptsioone ettevõtete vahel, samuti ettevõtete ja asutuste vahel ja luua võrgustikke ettevõtete, piirkondade ja sektorite vahel. Sealjuures tuleks eraldi tähelepanu pöörata mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele.

2.3.2.8

Töökohtade säilitamine ja loomine kui prioriteet: kõige suuremad kulud seoses ettevõtete ja sektorite sotsiaalse ja majandusliku taandarenguga on tingitud töökohtade kaotusest, mistõttu kõnealuste piirkondade taastamist puudutavate algatuste kõige tähtsam eesmärk on tööhõive säilitamine ja võimaluse korral suurendamine. Seetõttu tehakse vaatamata ajutistele sotsiaalkaitsekavadele ettepanek soodustada turismialaste algatuste arendamisel töökohti loovaid investeeringuid, koolitust ja ümberõpet, samuti füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise kultuuri ja sotsiaalmajandust.

2.3.2.9

Turismipoliitika kõigi aspektide arvessevõtmine: turismiprojektid taandarenguga piirkondade sotsiaalseks ja majanduslikuks taastumiseks peavad andma optimaalse impulsi ka turismipoliitika kõigile teistele osadele peale eelnimetatute. Seetõttu tuleb kindlaks teha, mil määral etendavad selles poliitikas rolli kultuuri, ajaloo, kultuuripärandi, looduse ja spordiga seotud aspektid.

2.3.2.10

Tähtis ülesanne, mis teatud piirkondades on juba positiivsete tulemustega lahendatud, seisneb varasemate tegevuste elementide kaasamises uute turismialaste alternatiivide kavandamisel.

2.3.3

Oluline on erinevates Euroopa Liidu riikides juba edukalt läbiviidud projekte täpselt analüüsida ja mitte ainult selleks, et neid teisele keskkonnale kohandatud vormis korrata, vaid et neid toetada ja tugevdada. Positiivselt kulgenud projekte ei paista aga väga arvukalt olevat, mistõttu pole lihtne leida võimalikult laia ja mitmekesist edukate projektide paletti.

2.3.4

Eelkõige tuleks arvestada seda — otstarbekat — võimalust, et erinevad turismiobjektid organiseeruksid taandarenguga piirkondades võrgustikesse, mis moodustaksid tugeva aluse reklaamiks ja vastastikuseks toetuseks.

2.3.5

Füüsilisest isikust ettevõtjate tegevuse tugevdamine ja arendamine on kahtlemata väga oluline tegur, parandamaks töötajate uute olukordadega kohanemise tingimusi. Kõnealuse panuse uurimine on taandarenguga piirkondadele turismipiirkondadeks (eelkõige maaturismipiirkondadeks) muutumisel kindlasti väga kasulik. On vaja uurida, missugust toetuse vormi see tööhõiveliik vajab, et olla tõhus vahend kõnealuses raskes kohanemisprotsessis.

2.3.5.1

Mõningad nimetatud valdkonnas väljatöötatud algatused:

2.3.5.1.1

Euroopa Liidus tuleb füüsilisest isikust ettevõtja staatuse all mõista töötajate võimet ja otsustust kas üksi või koos teistega iseseisvat majandustegevust viljeleda. Füüsilisest isikust ettevõtja on esmajoones töötaja, kellel on iseseisva tegevuse kaudu tarnijate ja klientidega ärialased ja sotsiaalsed kontaktid.

2.3.5.1.2

Aastaid on füüsilisest isikust ettevõtjaks olemine olnud tõhus viis majanduse ja tööstuse kriisidega toimetulemiseks, kuna see võimaldas töökohtade säilimise ja vastas uutele nõudmistele seoses töökohtade loomisega.

2.3.5.1.3

Praegusel ajal hakkavad füüsilisest isikust ettevõtjateks eelkõige nooremad töötajad ja naised.

2.3.5.1.4

Turismialane, füüsilisest isikust ettevõtja staatusel põhinev pakkumine peab selleks, et edukas olla, motiveerima uut ametialast kvalifikatsiooni omandama. Uute maapiirkonna elukutsete hulka võiksid kuuluda järgmised:

—	kohalikel toodetel põhinev kaubandus;

—	traditsioonilised käsitöötooted ja toiduained;

—	Sport ja ökoturism

—	audiovisuaalsed ja virtuaalsed rajatised;

—	kultuuri edendamine;

—	lastesõimed, kämpinguplatsid ja matkamajad;

—	loodusravi;

—

iluravi;

—	traditsiooniline ehituskunst ja käsitöö taaselustamine;

—	internetikohvikud;

—	kohapealne kinnisvaraarendus;

—	nõustamine uute tegevusalade osas;

—	kaupade tootmine ja teenuste osutamine, mida tavaliselt turistide majutuskohtades vajatakse;

—	vanurite hooldus.

2.3.6

Sama võib öelda ka sotsiaalturismi kohta, mis kindlasti on tulevikus alternatiiviks taandarenguga piirkondadele, mis otsivad turismi valdkonnas uut majandustegevust. Oma erinevate tunnuste alusel on sotsiaalturism eriti sobilik vahend, võitlemaks hooajalisuse vastu ja pühade järgustamise eest.

2.3.7

Euroopa Liidu uus stsenaarium turismialaste alternatiivide arendamiseks taandarenguga piirkondades: käesolevas arvamuses nimetatakse laienenud Euroopa Liidu pakutavat võimalust luua tugiraamistik näiteks meetmete, teabevahetuse, projektipartnerluse, parimate tavade tutvustamise ning avaliku ja erasektori koostöö tarbeks.

2.3.8

Peale selle võimaldab põhiseaduse leping koos oma kohustustega kodanike, nende õiguste ja kõige halvemas olukorras olevate piirkondade ees -- lisaks põhiseaduse lepingus sisalduvatele väidetele turismi teemal — leida ka siseriiklikele, piirkondlikele ja kohalikele oludele kohandatud euroopalikke vastuseid.

2.4

Alternatiivile kaasaaitavate tegevussuuniste arvestamine: käesolevas arvamuses võetakse arvesse EMSK varasemaid arvamusi, komisjoni ja Euroopa Parlamendi algatusi ning niisuguste institutsioonide kogemusi nagu Maailma Turismiorganisatsioon ja Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo (International Bureau of Social Tourism).

2.5	Kogemused kui põhiline tähelepanu keskpunkt: käesolev arvamus on orienteeritud praktikale ja kasule, eelkõige piirkondadele, mille taastumisele ta on mõeldud kaasa aitama. Seetõttu on siin toodud loetelu menetlusviisidest eeskujuks sedalaadi algatuste tarbeks.

3. Sotsiaalse ja majandusliku taandarenguga piirkonnad

3.1

Pole lihtne täpselt määratleda, mida mõistetakse käesolevas arvamuse pealkirjas sisalduva väljendi “taandarenguga piirkonnad” all. Ja seda mitte ainult kõnealuste piirkondade mitmekesiste tunnuste, taandarengu põhjuste, selle tagajärgede ulatuse ja määra või kõnealuste piirkondade geograafilise hajutatuse tõttu, vaid eelkõige kaugeleulatuvate tagajärgede tõttu seal elavatele inimestele ja seal asuvatele ettevõtetele.

3.2

Võib-olla peaks taandarenguga piirkondade iseloomustamiseks ja eristamiseks analüüsima kõigepealt vastava piirkonna majandusliku arengu ajalugu erinevate näitajate alusel, mis peaks selgesti näitama, kas praegune olukord on tekkinud alles hiljuti ja väiliste tehnoloogiliste, sotsiaalsete või majanduslike muudatuste tõttu, või on tegemist pideva olukorraga ja kõnealune piirkond pole oma ajaloos veel kunagi kogenud majanduslikke edusamme, mis oleks elanikele võimaldanud jõukust ja heaolu. Kahtlemata on see erinevus määrava tähtsusega selles suhtes, kuidas kõnealust taandarengu probleemi optimaalselt lahendada ja kuidas leida kõige sobivamaid alternatiive. Ettevõtlusalased kogemused, elanike haridustase ja samuti võimalus leida asendustegevus või uut tegevus, on iga juhtumi puhul erinevad.

3.3

Piirkondade puhul, mis pole veel saavutanud mõistlikku majanduslikku arengutaset, võivad hetkeolukorra põhjused olla väga mitmesugused: geograafiline asukoht ääremaal, äärmuslikud ilmastikutingimused, ebapiisavad infrastruktuurid, kohaliku elanikkonna vähene ettevõtlusalane tegevus ja arvukad põhjused, mis on viinud ja viivad kohaliku elanikkonna siirdumiseni paremate majanduslike võimalustega piirkondadesse sisemaal ja teistes riikides. Lõpuks on järk-järguline rahvastikukadu ja sellest tulenev inimeste väljavool Euroopa suurtest (peamiselt maa-)piirkondadest probleem, mille vastu EL otsustavalt võitleb poliitiliste meetmete ja regionaalarenguvahendite abil. Turism ja sellega seonduvad arengud on mitmesuguste väärtuslike sellesuunaliste tegevuste eesmärk.

3.4

Piirkondade puhul, mis oma ajaloo jooksul on kogenud suurt majanduslikku edu seoses erinevate tegevusaladega: põllumajandus, mäetööstus või erinevad tööstusharud (nagu tekstiili-, metalli- ja keemiatööstus), ja pidid neist tegevusaladest erinevatel põhjustel loobuma, seisneb probleem peamiselt ühiskondliku mudeli kokkuvarisemises koos kõigi vastavate tagajärgedega kõnealuse piirkonna elanikele ja ettevõtlusstruktuuridele. Neil juhtudel raskendavad sõltuvus teatud tööstusharudest või majanduse vähene mitmekesisus veelgi enam alternatiivide leidmist majandusliku taandarengu tõttu toimunud töökohtade kadumisele.

3.5

Põhjused, mis võivad mõjutada ja mõjutavad ka tegelikult varem aktiivse, tulusa ja konkurentsivõimelise, töökohti ja heaolu loonud piirkonna taandarengut, on väga mitmekesised, kuid tõenäoliselt on nad kõik üldises plaanis seotud majandustegevuse globaliseerumise ja tehnoloogiliste muudatustega. Turud arenevad kiiresti, sageli ootamatus suunas ja stabiilsus, mida tööstus pakkus riikidele, kes möödunud sajandite tööstuse põhimõtteid õigesti rakendada oskasid, on kadunud. Selle asemele on tulnud tehnoloogilised ja sotsiaalsed muutused, turgude laienemine, ülemailmne teabevahetus reaalajas, globaalne konkurents ning kaupade tootmise ja teenuste osutamise ümberpaigutamine. Tööjõukulud on muutunud tööstuse paiknemise asukoha valikul otsustavaks, kuid teadusuuringute potentsiaal, arendus ja uuendused, teenuste lähedus ja kvaliteet ning juhtivtöötajate kvalifikatsioon ja personali professionaalsus on need, mis koostoimes juurdepääsuga tehnoloogiale määratlevad mingi majandustegevuse konkurentsivõimelisuse. Deindustrialiseerimisprotsessiga toimetulek Euroopas ja edukad töökohti loovate alternatiivide otsingud on oletatavasti Euroopa kõige suurem väljakutse, mis nähtub ka Lissaboni strateegiast.

3.6

Piirkonna taandarengu mõjud elanikkonnale ja ettevõtlusele on mitmesugused: töökohtade kaotus, üldine vaesumine, demograafilised muutused ja elanikkonna väljaränne, tööstusstruktuuride kadu jne. Siiski on oluline viidata sellele, et need mõjud jätkuvad mitme põlvkonna vältel ja väga erineval kujul. Majanduslikku taandarengut otseselt kogeva põlvkonna jaoks kujutavad sotsiaalkaitsemehhanismid endast sageli soovimatut, kuid vajalikku asendusvarianti, kui sotsiaalabi näol saadakse vajalikku sissetulekut. See juhtub suurte tööstus- ja mäetööstusettevõtete sulgemise puhul, kui noored ja nooremad potentsiaalselt töövõimelised inimesed on sunnitud ilma tööta olema ja end sotsiaalabist elatama. Isegi kui see soovitav olukord ei ole, siis järeltulevate, ilma töö ja toetuseta elavate põlvkondade probleem on võib-olla veelgi murettekitavam. Niisugustes olukordades on ettevõtlus, tegevuse mitmekesisus ning koolitus ja täiendkoolitus mitte lihtsalt abiks, vaid vältimatuteks häbaabinõudeks.

3.7

Kokkuvõtteks võib turism kõnealustele taandarenguga piirkondadele, kus siiani pole olnud majanduslikku arengut või kus see on takerdunud, olla teostatavaks alternatiiviks, et elavdada oma majandust majandusharu abil, mis on näidanud end tugeva ja stabiilsena, mis pakub häid tulevikuväljavaateid ja majanduskasvu võimalusi, loob töökohti ja hoolitseb jätkusuutliku majandusliku, sotsiaalse ja ökoloogilise tasakaalu eest. Loomulikult ei pruugi sellega kahtlemata kaasnevad kultuurilised ja majanduslikud muudatused olla lihtsad ja alati edukalt lahendatavad, kuid taandarenguga piirkondadel on vähe alternatiive, millest mõnede puhul võib vajalike tingimuste loomine veelgi raskem olla.

3.8

Ei tohi aga ka unustada, et suurlinnade — ka õitseva majandusega linnade -- ümbruses tekivad mõnikord mahajäetud äärealad, kus on vähe majandustegevust või puudub see üldse. Niisugustel juhtudel võivad mitmesugused rahvusvahelised üritused majanduse hoogustamisele ja elavdamisele kaasa aidata. Näiteks võib tuua maailmanäitused Sevillas ja Lissabonis, olümpiamängud Barcelonas ja hiljuti Ateenas, mis on osutunud infrastruktuuri saneerimise põhielemendiks, sageli andnud olulise impulsi ja loonud tingimused uue turismipiirkonna tekkeks.

4. Eesmärgid ja menetlusviisid

4.1

Pärast taandarenguga piirkondade olukorra, tekkeloo ja üldiste tunnuste analüüsimist on mõistlik kindlaks teha, milliste eesmärkide ja menetlusviiside abil on võimalik leida käesoleva arvamuse pealkirjas nimetatud turismi panust kõnealuste sotsiaalse ja majandusliku taandarenguga piirkondade taastumisse.

4.1.1

Esiteks ja põhimõtteliselt tuleb märkida, et iga majandusliku taastumise meetme esmane eesmärk saab seisneda ainult selles, et luua kohalikule elanikkonnale sobivad tingimused isiklikuks ja sotsiaalseks arenguks, et nad poleks sunnitud välja rändama ega ära kolima ehk siis säilitada mitmeid põlvkondi kestnud sotsiaalset juurdumist vahetus ümbruses. Seetõttu peavad alternatiividena välja pakutud turismialased algatused olema tõhusad mitte ainult vajalikele infrastruktuuritingimustele, vaid tagama ka nende inimeste pideva tööhõive, kes on tegevad turismi alal laiemas mõistes. Jätkusuutlike ja pikaajaliselt tulusate turismiprojektide algatamine on määrav eesmärk, pakkumaks alternatiivi sotsiaalse ja majandusliku taandarenguga seotud tööpuudusele, kui tahetakse saavutada peamiseks eesmärgiks seatud sotsiaalset juurdumist.

4.2

Ka majandustegevuse mitmekesistamine kuulub kõigi taandarenguga piirkondade majanduslikuks edendamiseks rakendatud meetme eesmärkide hulka. Kui ühest tööstusharust sõltunud piirkondade taandarengu põhjustest üks seisneb võib-olla tehnoloogilistes muutustes ja turu muutustes, siis näib olevat ilmne, et on vaja tervet hulka üksteist täiendavaid ja erinevaid tegevusi, mis edaspidi moodustaksid piirkonna majandusliku vundamendi, et vältida kõnealuse olukorra kordumist. Turism kui valdkonnaülene tegevus, milles osalevad arvukad osalejad, erineva suurusega ettevõtted, perekonnaettevõtted ja rahvusvahelised kontsernid, erinevate sotsiaalsete eesmärkidega ja erinevate majanduslike rõhuasetustega ettevõtted, sobib hästi piirkonna tootmissüsteemi mitmekesistamiseks.

4.3

Taandarenguga piirkondade arendamise meetmete teine eesmärk on seal viljeldavate tegevuste jätkusuutlik tasakaal majanduslikus, sotsiaalses ja eelkõige ökoloogilises mõttes. Väga sageli on taandarenguga piirkondades toimunud tööstus- või mäetööstustegevus vastaval alal kahju tekitanud: varisemisohtlikud ja mahajäetud hooned, mürgised tööstusjäätmed, pinnase füüsiline kahjustamine ja saastamine on sageli vananenud töötuslike tehnoloogiate tagajärg ja loomulikult ei ole need ideaalsed eeldused turismialase tegevuse ülesehitamiseks, kuna tavaliselt valitakse selleks kohad, kus saab loodust eksponeerida selle parimast küljest.

4.3.1

Tegelikult on mingis piirkonnas asuvate tööstusettevõtete kohustuseks taastada looduse algne seisund või piirkonda vähemalt nii palju kui võimalik saneerida. Loomulikult pole kerge seda põhimõtet praktikas rakendada, kuna takistuseks on just ettevõtete taandareng, ja avaliku sektori ülesandeks on tegutseda ettevõtete asemel, et ümbrus oleks heas korras. Ettevõtete poolne saneerimine on eriti tähtis, kuna need ettevõtted, kes muudavad oma asukohta, on sealjuures saanud avaliku sektori abiraha. Oma sotsiaalsest vastutusest tulenevalt peaksid kõnealused ettevõtted kandma neid lisanduvaid tegevuskulusid.

4.4

Kõnealuste raskete eesmärkide teostamiseks tuleb kasutada tõhusaid meetodeid ja sealjuures on alternatiivide arendamise võtmeelement tähtsaima töötingimusena loomulikult sotsiaalne dialoog.. Kõnealune sotsiaalne dialoog majandusalaste ja sotsiaalsete osalejate vahel, tööandjate ja töötajate vahel ametiühingute ja tööandjate liitude kaudu on projektide ja algatuste algus- ja pöördepunktiks. Ka kodanikuühiskond saab ja võib mitmesuguste ühenduste (nagu tarbijaühingud ja kodanikeühendused) selles protsessis osaleda.

4.4.1

Eelkõige tuleb silmas pidada riigiasutusi ja nende kaasatust ning püüelda nende aktiivse osalemise poole alternatiivide arendamises taandarenguga piirkondades, olgu siis tegemist nimetatud turismialaste alternatiivide, muude tööstus- või teenindusettevõtetega. Koostöö abil erinevate haldustasandite vahel tuleb tagada algatuste edu üldised tingimused ja vajadusel toetada projektide majanduslikku tasuvust. Euroopa Liidu struktuurifondid on eelistatud vahendid kõnealuse koordineeritud tegevuse jaoks Euroopa Liidu, siseriikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi vahel, otsides taandarenguga piirkondade taastamiseks sobivaid piirkondlikke arenguprojekte ja –algatusi ja nende elluviimise võimalusi.

4.5

Taandarenguga piirkondade ümberorienteerumise üks võtmeelemente on kõnealuste piirkondade elanike koolitus ja täiendkoolitus. Esiteks tuleb töötute ümberõpe tagada eesmärgiga, et neid saaks rakendada alternatiivsete tegevuste juures, mille jaoks on reeglina vaja hoopis teisi oskusi kui varasemas tegevuses. Praktika näitab, et ümberõpe on suur väljakutse ja et ainult ulatuslike ja pidevate koolitusmeetmete abil on võimalik varem tööstuses töötanud inimesi teenindajateks ümber koolitada. Sama kehtib järgmise põlvkonna kohta, kes pole töökohtade kaotust küll otseselt kogenud, kuid kellel pole oma lähiümbruses mingeid väljavaateid töökohtadele traditsioonilises kohalikus tööstuses. Koolitus on ainuke võimalus leida lahendus puuduvate töökohtade probleemile.

4.6

Praegune Euroopa Liidu laienemisprotsess võib ühest küljest kaasa tuua suuri raskusi, kuna arendamist vajavaid piirkondi on rohkem ja nende minevikust tulenevaid probleeme seoses tööstuse, mäetööstuse ja põllumajandusega on raske lahendada; teisest küljest on siiski ilmne, et nõudlus mobiilsuse järele vaba aja veetmise ja turismi eesmärkidel võib oluliselt tõusta, mis tähendaks turismivaldkonna osatähtsuse kasvu. Mõnedele taandarenguga piirkondadele võivad meetmed seoses jätkusuutliku turismi arendamisega kogu Euroopas euroopaliku turismimudeli järgi olla nende majanduse arendamise tõhusaks vahendiks.

5. Head turismialased näited taandarenguga piirkondade sotsiaalsest ja majanduslikust ümberkorraldamisest

5.1	Käesoleva arvamuse üks põhilisi eesmärke seisneb erinevate heade näidete (mille abil on taandarenguga piirkondades võimalik edukalt turismile ümber orienteeruda) koondamises, nendest kokkuvõtete tegemises ja neile hinnangu andmises.

5.1.1

Selleks koguti lisaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Córdoba provintsi valituse koostöös korraldatud avalikel kuulamisel ammutatud kogemustele veel täiendavaid algatusi, mida tuleks uurida ja analüüsida seoses nende pedagoogilise väärtusega, et neid vajadusel eeskujudena kasutada.

5.2

Astuuria projekt (Hispaania): Siinkohal on tegu eduka näitega, mille käigus terve kunagine mäetööstus- ja tööstuspiirkond reageeris taandarengule ja töökohtade kadumisele nimetatud sektorites ning otsustas hakata aktiivselt turismi arendama. Selleks töötas piirkond välja erinevad turismi kaubamärke ja tooteid, mis on tihedalt seotud ettekujutusega Astuuriast ja loodusest:

—	Turism ja loodus: Astuuria looduseparadiis

—	Turism ja kultuur: Astuuria kultuuriväärtused

—	Turism ja gastronoomia: Naudi Astuuriat

—	Turism ja linnad: Astuuria linnad

—

Turism ja kvaliteet: Astuuria häärberid

—	Mesas de Asturias (Astuuria restoranid)

—	Aldeas Asturias Calidad Rural (Astuuria külad ja maaelu kvaliteet)

—	Asturias por la Excelencia Turística (Kõrgekvaliteediline turism Astuurias)

5.2.1

Kõnealune kohaliku arengu uus strateegia on väga edukas: piirkonna tööhõivemäär on viimastel aastatel kasvanud 8 %. Loomulikult oli selle loodusega kooskõlas oleva kvaliteetturismi aluseks keskkonnaalane säästlikus ning antud strateegilist muutust ja seda uut piirkondlikku mudelit toetavad aktiivselt nii majanduslikul kui sotsiaalalal tegutsejad ja avalikud institutsioonid.

5.3

Zabrze projekt (Poola): Majanduses ja turul toimunud ümberkorraldused tõid terves Sileesia piirkonnas kaasa arvukalt ettevõtete sulgemisi, millega omakorda kaasnes kümnete tuhandete töökohtade kadumine ja arvukate hüljatud tööstushoonetega ilmestatud maastiku tekkimine. Piirkonnas tehti arvukalt pingutusi turismi arendamiseks, ent kõnealune ala on endiselt säilitanud traditsioonilise hallide maastike ja hävitatud keskkonnaga tööstuspiikonna maine. Kui piirkonna tööstuslikku pärandit hakataks kasutama turismi eesmärkidel, nii nagu ametkonnad seda soovivad ja kavandavad, siis oleks võimalik nimetatud turistide jaoks vähe ligitõmbav pilt muuta piirkonna sotsiaalse ja majandusliku elu seisukohast positiivseks aspektiks. Vanad tööstuslikud rajatised tuleks kujundada ümber nii, et need omandaks uue, eelkõige turismialase ja hooajast sõltumatu funktsiooni. Nii säilitataks tööstuspärand ning linnade ja piirkondade algne iseloom.

5.3.1

Eelnimetatud kava põrkub arvukatele raskustele. Rajatiste halvale tehnilisele olukorrale ja hooletusse jätmisele lisanduvad omandiprobleemid, rahaliste vahendite, kvalifitseeritud personali ja turismialase infrastruktuuri puudumine ning täiendavad tegurid, millest lähtuvalt vaid piiratud arv tööstuskultuuri asukohti vastab eeltingimustele, mis võimaldavad nende ümberkujundamise kasumlikeks turismiprojektideks. Euroopa Struktuurifond, ERDF ja ESF võivad mängida otsustavat rolli kapitali rahastamisel ja elanikkonna täiendõppel tekkivate takistuste kõrvaldamisel.

5.3.2

Vanade tööstusrajatiste turismialase kasutamise projekt töötati välja piirkondlikul tasandil: “Tööstuskultuuri rada” on ettevõtmine, kuhu koondati erinevatest kriteeriumitest lähtuvalt (ligipääsetavus, atraktiivsus, vastuvõtumaht ja külastajate turvalisus) 30 rajatist.

5.3.3

Eelkõige Poola lõunaosas asuvas keskmise suurusega Zabrze linnas oskasid kohalikud ametkonnad hinnata tööstusturismi tähendust ja alates 2003. aastast on Zabrze tööstusturism tunnustatud mudeliks, mida on juba pärjatud paljude oluliste turismiauhindadega. Zabrzel ei õnnestunud mitte üksnes leida alternatiiv piirkonna mäetööstuse tööstuslikule allakäigule, vaid muutuda tööstusturismialaste arutelude keskuseks ja inspiratsiooni allikaks tulevastele projektidele nii Poolas kui terves Euroopas. Nii näiteks korraldas linn 2004. aasta septembris ja 2005. aasta mais rahvusvahelised konverentsid teemal “Tööstuspärandi varad turismi ja vaba aja veetmise teenistuses”. Kõnealuste konverentside tulemuseks on Zabrze resolutsioonid, mis sisaldavad ülimalt väärtuslikke nägemusi tööstuspärandi kasutamiseks turismi ja vaba aja veetmise huvides. Siinkohal tuleb viidata Maailma Turismiorganisatsiooni valmidusele osaleda tööstusturismi võrgustiku ülesehitamisel, mis aitab toote edendamisele kaasa.

5.3.4

Zabrze projekt kujutab endast kokkuvõttes väga väärtusliku teadmiste ja kogemuste kogumit, mis võivad kahtlemata olla kasuks teistele, sarnaste tunnustega kohtadele, mille turismialast väärtust tuleks tõsta. Komitee tunnustab täielikult kõnealuste teadmiste ja kogemuste väärtust, toetab seda ja levitab neid sobiva võimaluse tekkimisel.

5.4

Huelvas asuva Río Tinto mäetööstuse muusemi projekt (Hispaania): Río Tinto kaevandus oli antiikajal rikas väärismetallide allikas, mis kindlustas rikkuse juba Rooma ajal. 1982. aastal kaevandus suleti ja piirkonnas leidis aset majanduslik allakäik. Río Tinto mäetööstuse muuseumis säilitatakse kõigi nende erinevate perioodide pärandeid. Muuseum töötab ka Río Tinto mäetööstuse pargi teabekeskusena. Tegu on teemapargiga, mis hõlmab ka mäetööstuse piirkonna külasid ja ümbruskonda. 900 hektari suuruses mäetööstuse pargis võivad külastajad sõita rongiga vanal raudteelõigul, mida mööda veeti maaki Huelvasse, samuti on neil võimalik külastada vanu stolle, vana-rooma aegset kalmistut ja inglise kompanii ehitatud mäetööliste asulat. 19. sajandi lõpus kuulus kaevandus nimelt kõnealusele inglise kompaniile. Lühidalt öeldes — kasutamata ala on muutunud vaba aja veetmise kohaks ning võideti tagasi kultuuripärandi hulka. Turismialase ligitõmbavuse aluseks olev “elamus” võimaldab kõnealusel ja ka teistel juhtudel kasutada ettevõtetel kasumlikult piirkondi, mille ainus alternatiiv oleks mahajätmine.

5.5

Peñarroya-Pueblonuevo mäetööstus- ja tööstuspiirkond (Hispaania) omab väärtuslikku tööstuspärandit, milleks on 20. sajandi tööstuskeskuse jäänused. Praegu tegeletakse selle saneerimisega, et anda koht seejärel kohaliku elanikkonna ja külastajate käsutusse erinevat liiki vaba aja veetmise paigana. Tuleb viidata sellele, et paljud Córdoba provintsi Valle del Alto Guadiato külad on alustanud ühist projekti, et reklaamida erinevaid turismiobjekte, nagu näiteks Peñarroya-Pueblonuevo mäetööstusgeoloogia muuseumit. Otsitakse võimalust, kuidas tõmmata ligi turiste, kes võiks tagada mõnede külade majanduslikku taastumise, kus inimesed pärast kaevanduste sulgemist töö kaotasid. Kõnealuse projekti puhul on tegu koordineeritud tervikliku pakkumisega, mis hõlmab endiseid tööstus- ja geoloogilisi keskuseid, gastronoomiat, sporti ja ka kultuuri ning milles osalevad piikonna erinevate paikkondade nagu näiteks Fuenteovejuna, Bélmez ja teiste elanikud.

5.6

Kataloonia teadus- ja tehnikamuuseumite liit (Hispaania) koondab 20 Kataloonia piirkonna tööstuskultuuri seisukohalt huvipakkuvat sihtkohta ja erinevaid valdkondi, nagu näiteks tekstiili- paberi-, parkali- ja liiklustööstust. Kahtlemata oli kataloonia tööstus möödunud aastasadadel oluline mitte üksnes majanduslikust seisukohast, see oli ka erakordselt silmatorkav ja tähendusrikas kultuuriliselt, arhitektuuriliselt ja ühiskondlikult ning moodustab osa Kataloonia identiteedist. Teadus- ja tehnikamuuseumite liidu eesmärgiks on edendada turismi kõigis 20 sihtkohas ning liit tegutseb kui erinevatest turismialast ja kultuurilist huvi pakkuvatest kohtadest koosnev võrgustik. Selline lähenemine sobib ka teistele sarnastele projektidele.

5.7	Veel üks huvitav projekt viidi ellu Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo egiidi all ja see aitas kaasa allakäigu teel oleva La Roche-en-Ardenne (Belgia) söepiirkonna alternatiivsele arengule: Sinna rajati sotsiaalturismi puhkekeskus, mis aitab märkimisväärselt kaasa piirkonna tööhõivele.

5.8

Kogu Euroopas viiakse ellu erinevaid uuenduslikke turismiprojekte, mille abil otsitakse vähemalt osalist lahendust majandusliku taandarenguga piirkondade olukordadele. Näitena võib siinkohal tuua traditsiooniliste kalurite projekti, kes pakuvad turistidele võimalust võtta aktiivselt osa nende tööpäevast kalalaeva pardal. Turistid kogevad seeläbi turismialaselt väga ligitõmbavat ametialast ja kultuurilist tegelikkust ning samaaegselt pakub see võimaluse täiendavaks teenistuseks taandarengu teel olevate tegevusalade esindajatele.

5.9

EMSK toetab Euroopa Toidu-, Põllumajandus- ja Turismisektori Ametiühingute Liidu (EFFAT) ja Euroopa Liidu Hotellide, Restoranide ja Samalaadsete Asutuste Riiklike Liitude Konföderatsiooni (HOTREC) ühisdeklaratsiooni maapiirkondade turismisektori töökohtade säilitamise ja arendamise põhimõtete ja juhiste kohta.

6. Kokkuvõtted

6.1	Käesoleva arvamuse väljatöötamise eest vastutava uurimisrühma erinevatel koosolekutel ja Córdobas toimunud avalikul kuulamisel ei kogutud mitte üksnes eelnevas tekstis kokkuvõetud arvamusi, vaid tehti ka väga väärtuslikke järeldusi ja sõnastati soovitusi.

6.2

Nagu komisjoni ja Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee erinevad dokumendid ning arvukad uurimisallikad tõendavad, on turism majanduslik tegevus, mis ei oma üksnes majanduslikku vaid ka suurt sotsiaalset ja keskkonnaalast tähendust. Eelkõige tuleb viidata sellele, et juhul kui turism orienteerub jätkusuutlikkuse kriteeriumitest lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis, siis on see tugev, stabiilne ja tulevikkusuunatud tööstusharu, mis loob kõrge kvaliteediga töökohti.

6.3

Erinevate Euroopa piirkondade sotsiaalse ja majandusliku taandarengu põhjused ja avaldumisviisid on erinevad, ent kõigis piirkondades on tööhõive vähenemine ja majanduslike alternatiivide puudumine selle kõige silmatorkavam väljendus ja kõige valusam tulemus kohaliku elanikkonna jaoks, kes on tihti sunnitud piirkonnast välja rändama piirkonna traditsioonilistele tegevusaladele alternatiivseid tegevusi otsides. Suurte põllumajandus-, tööstus- või mäetööstuspiirkondade elanikest tühjenemine on muutunud majanduskultuuri soovimatu tulemus.

6.4

Igasuguse piirkondliku tasakaalu loomisele suunatud poliitika põhiline eesmärk on kohaliku elanikkonna sotsiaalne juurdumine ning selleks tuleb kõnealustele taandarenguga piirkondadele leida kasutatavaid alternatiive. Euroopa struktuurifondid on nimetatud sotsiaalse juurdumise poliitika oluline vahend. Kõige tähtsam prioriteet peab olema töökohtade säilitamine või loomine kui sotsiaalse hõlvamise vahend.

6.5	Turism kui suure sotsiaalse, ettevõtlusalase ja tööhõivepoliitilise arengupotentsiaaliga majandustegevuse allikas võib kujutada endast head alternatiivi taandarengu väga erinevates olukordades. Seda tõendavad erinevad kogemused kõigil tasanditel.

6.6

Ent turismis alternatiive otsivad taandarenguga piirkonnad peavad ületama igat liiki suuri raskusi ja takistusi. Eriti tuleb märkida, et taandarenguga piirkonnad ei ole tegelikult “loomulikud” turismipiirkonnad, vaid pigem vastupidi, sest mõnikord jääb antud piirkondadel vajaka turismialasest külgetõmbest. Väga keeruline on unarusse jäätud ümbruse saneerimine ja alade loomine, kus turism saaks jõudsalt areneda. Seepärast on oluline luua tooteid ja teha pakkumisi, mille tulemusel tekiks nende järele nõudlus.

6.7

Takistused, mis seisavad taandarenguga piirkondade teel, mis soovivad arendada alternatiivina turismi (v.a halb lähteolukord) on väga erinevad ja puudutavad järgmisi aspekte:

—	rahalised vahendid turismile vajalike toodete ja infrastruktuuri loomiseks;

—	väljaõpe, kuna kohalik elanikkond ei oma reeglina vajalikku väljaõpet turismialaste teenuste osutamiseks;

—	kohtade ligipääsetavus ja potentsiaalsete turistide mobiilsus, nii et neil oleks võimalik jõuda loodud või reklaamitud turismiobjektidele;

—	isikute ja esemete turvalisus;

—	turismiobjektide puuduv reklaam või reklaami vähene koordineerimine;

—	puuduv erialane nõustamine, mis aitab kaasa nende tegurite kindlaksmääramisele, mis võivad anda uutele ettevõtetele võimaluse ellujäämiseks.

6.8

Ent just võimalus leida turismis alternatiiv, vaatamata selles protsessis varitsevatele raskustele, peaksid mobiliseerima nii avalike ametkondi, sotsiaalpartnereid kui ka kodanikke üldiselt ning ajendama neid väljakutsete vastuvõtmiseks, et kõnealust potentsiaali rakendada. Euroopa regionaalpoliitika ja ka Euroopa teised poliitikavaldkonnad, nagu näiteks turism, kultuur, tööhõive, transport ja infrastruktuur peaksid tegema koostööd nende väljakutsetega toimetulemiseks. Taandarenguga piirkondade olukorra eiramine või turismi kui alternatiiviga seonduvate riskide ja takistuste vältimine ei ole mõttekas strateegia. Taandarenguga piirkondadel ei ole peale turismi just arvukalt teisi ja lihtsaid alternatiive.

6.9

Selleks, et turism osutuks taandarenguga piirkondade jaoks kasutatavaks alternatiiviks, peavad olema täidetud järgmised eeltingimused:

—	Piirkonna kultuuri, kultuuripärandi ja looduse väärtustamine. Tihti on ka taandarenguga piirkondade elanikkond asendamatu kultuurilise rikkuse kandja.

—	Töötada tuleb üldisest kontseptsioonist lähtuvalt, mille raames loodaks integreeritud arengukava alusel teatud hulk turismi vajadustest lähtuvaid tooteid ja teenuseid.

—

Turismialaste toodete edendamine, mille alla kuuluvad erinevate turismiobjektide läheduses asuvad majutamisvõimalused. Turistide majutamine on ülesannete selline osa, mis hoolitseb turismiäri stabiilsuse ja täiendava ettevõtluse eest ümbruskonnas. Hotellindus või teised ajutise majutamise vormid on vajalikud selleks, et tagada turismi pikaajaline elujõulisus ning seepärast tuleks neid eelistada residentsisaalturismile.

—	Areng majanduslikult, sotsiaalselt ja keskkonnaalaselt jätkusuutlikes tingimustes, nii et turism ise oleks aluseks arvukate ettevõtete tekkimisele ja looks seega tööd palgatöötajatele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele.

—	Konkurentsivõimelise ja mitmetahulise ettevõtlusstruktuuri ülesehitamine, et tulevikus ei kahjustaks piirkonda enam muutuvad turutingimused, majanduse globaliseerumine ja ettevõtete ümberpaiknemine.

—	Igat liiki kvaliteedi parandamine kutseõppe abil: klientide teenindamisel, töötingimuste puhul, looduse säilitamisel.

—	Ühiste tunnustega turismiobjektide koondumine, et moodustada võrgustikke toote, kaubamärgi või reisisihi aktiivsemaks ühiseks reklaamimiseks.

—	Uuenduslike toodete ja teenuste pakkumine. Teabe- ja kommunikatsioonitehnoloogia üldine ja aktiivne kasutamine on kahtlemata oluline konkurentsitegur. Suurte, keskmiste ja eelkõige väikeste turismifirmade poolne interneti kasutamine on otsustava tähtsusega reklaami ja turupositsiooni seisukohast.

—	Tagada tuleb tarbijate õigused, arvestades, et turism on sektoriülene tegevusala ja selles on reeglina tegevad väikese suurusega ettevõtted.

6.10

Loomulikult erinevad iga piirkonna jaoks väljavalitud turismialased tooted teineteisest seoses paljude arvukate asjaoludega ning on raske öelda, mis on iga üksiku juhtumi puhul ideaalne valik. Näitena võib aga tuua mõningaid otseselt või kaudselt turismindusega seotud tegevusi, mis võivad moodustada alternatiivse turismivaldkonna: agraarturism ja maaturism, mida võivad täiendada käsitöö ja kohalike toiduainete tootmine ja turustamine, tööstusturism (mille kohta toodi juba erinevaid häid näiteid) ning ka tervishoiuturism. Institutsioonide poolne maapiirkondade turismi toetamine on selle pikaajalise elujõu säilitamiseks hädavajalik.

6.11

Ettevõtete liigid, mille baasil on võimalik taandarenguga piirkondades arendada turismialaseid tooteid ja tegevusi, ei ole teistsugused kui kusagil mujal, ent siiski tuleb selgesõnaliselt esile tõsta järgmist:

—

Füüsilisest isikust ettevõtja staatus, millega oli võimalik mõjusalt võidelda tööstust laastavate majanduskriisidega, võib uute tegevuste puhul olla sobivaks ettevõtlusvormiks eelkõige noortele inimestele. Maaturismi valdkonnas on füüsilisest isikust ettevõtjaks olemise erinevad vormid ja pereettevõtlus tugevamalt esindatud kui teistes valdkondades.

—

Mõnikord hoolitsevad majutusvõimaluste (väikesed hostelid, kämpinguplatsid, grupiviisiline majutus) pakkumise ja erinevate turismialaste teenuste või reiside korraldamise eest ühistud (tööandjate, tootjate ja tarbijate ühistud). Võrgustiku rajamise võimalus ja selle raamides töötamine loob olulist lisaväärtust, mida on kasutanud erinevad riigid, et tõsta ühistute rolli (Itaalias on selliseks näiteks Legacoop) turisminduses.

—	Mikroettevõtete puhul tuleks kollektiivlepingutes ette näha eritingimused, et tagada ühelt poolt töökoha kvaliteet ja teiselt poolt sobitumine mitmekülgsesse, muutuvasse ja mitmekihilisse tegelikkusesse.

—

Erinevates riikides sotsiaalturismi haldavad organisatsioonid võivad aidata väga mõjusalt kaasa sellele, et turism muutuks majandusliku taandarenguga piirkondadele alternatiiviks. Nende poolt iga-aastaselt teenindatavate reisijate arv võib olla ajendiks nimetatud piirkondades turistidele mõeldud marsruutide ja toodete loomiseks. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo vastavasisulised kogemused on siinkohal ülimalt väärtuslikud — näiteks Hispaanias asuv Liguerre de Cinca puhkusekeskus, mis on andnud piirkonnale väga tugeva majandusliku tõuke. Ka Portugalis hoolitsevad erinevad INATELi hallatavad puhkuserajatised märkimisväärse majandustegevuse eest kogu piirkonnas.

6.12

Tagamaks taandarenguga piirkondades alternatiivina loodud turismiettevõtete elujõulisust on otsustava tähtsusega, et ümbruskonnas tekiks erinevaid täiendavaid tegevusi, mis võivad anda panuse ühise eesmärgi saavutamisse — tõelise “turismiliidu” ülesehitamisse, milles iga ettevõte peaks tundma end turismialase paketi osana. Kõnealust liitu kultuurist, gastronoomiast, loodusest, majutusest ja lõppude lõpuks kõigist majandustegevustest, mis määravad turismialase külgetõmbe, tuleb koordineerida nii avalikust kui ka eraettevõtete aspektist. Taandarenguga piirkondades toimuvate uute arengute puhul on selline, osaliselt ka traditsioonilisel turismil põhinev liit vältimatu, kuna sealsed ettevõtted on tihi keerulistes olukordades. Sellise liidu konkreetne vorm oleks “turismimarsruut”, milles on tegevad arvukad ettevõtjad. Igal juhul peavad kõik majandusalal ja sotsiaalalal tegutsejad toetama ettevõtete koopereerumist.

7. Lõppmärkused

7.1

Euroopa taandarenguga piirkondade sotsiaalne ja majanduslik taastumine on suur ja keeruline väljakutse avalike institutsioonide kõigile tasanditele, majandus- ja sotsiaalalal tegutsejatele ning kodanikele, ent kõnealuse väljakutsega toimetulek on vältimatu selleks, et takistada mõnede piirkondade tühjenemist ja elu vaesuses või elanike väljarändamist kõnealustest piirkondadest. Turism on üks paljudest alternatiividest, ent oma lisaväärtuse, tööhõivepotentsiaali ja tulevikuperspektiivi seisukohalt on ta alternatiiv, mida tuleks eelistada.

7.2

Nii Euroopa Liidu poliitikas kui ka liidu institutsioonide dokumentides võideldakse kõnealuse lahenduse eest: Euroopa Komisjon, parlament ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldavad ja edendavad kõnealust alternatiivi, ent nende meetmete rahaline toetus läbi struktuurifondide ei ole veel piisav ning üha raskemaks muutub nimetatud fondide kasutamine uute majanduslike impulsside andmiseks. Komitee teeb komisjonile ettepaneku viia edukatele projektidele tuginedes ellu katseprojekt, et kontrollida praktikas, kuidas on struktuurifonde kõige parem rakendada turismi edendamiseks sotsiaalse ja majandusliku taandarenguga piirkondades.

7.3

Teised organisatsioonid, nagu Maailma Turismiorganisatsioon ja Rahvusvaheline Sotsiaalturismi Büroo rakendavad suure strateegilise väärtusega meetmeid, rajades ja edendades taandarenguga piirkondade reklaami- ja vastastikkuse suhtluse võrgustikke, mis on turismiprojektide elujõulisuse seisukohast vältimatud.

7.4

Liikmesriikides tuleks käivitada erinevate — riiklike, piirkondlike ja kohalike meetmete kooskõlastamine haldustasandil. Suurepärased analüüsi- ja tegevusvahendid on turismi seirekeskused, mis analüüsivad sektori võimalusi, erinevaid integreeritud strateegiaid ja kavandavad poliitilisi meetmeid turismi arenguks.

7.5

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on tegelenud erinevate turismialaste arvamuste koostamise raamides Euroopa poliitika väljatöötamisega, mille keskmes peaks seisma Euroopa turismimudeli väljatöötamine. Kõnealune mudel ei peaks sisaldama üksnes eeskirju, vaid ka järgmisi prioriteete ja põhimõtteid: jätkusuutlikus, keskkonnakaitse, teenuste kvaliteet, tooted ja töökohad, avaliku ja erasektori koostöö, ligipääs kõigile, kohaliku kultuuri ja kultuuripärandi ning muude väärtuste väärtustamine. Seeläbi soovitakse tagada, et turism säilitaks jätkusuutlikkuse põhimõtted Euroopa sees ja sellest väljaspool lühiajalises, keskmises ja pikas perspektiivis. Käesolev arvamus täiendab nimetatud strateegilist ja poliitilist dokumentatsiooni. Selles tuuakse Euroopa turismimudeli olulise koostisosana välja turismi positiivne panus taandarenguga piirkondade sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse..

8.	Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee avaldab käesoleva arvamuse pealkirjaga “Córdoba deklaratsioon turismi panuse kohta taandarenguga piirkondade sotsiaalsesse ja majanduslikku taastumisse”, mis on panus 2005. aasta oktoobris Maltal toimuvale Euroopa Turismifoorumile.

Brüssel, 28. september 2005

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

president

Anne-Marie SIGMUND