[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON |

Brüssel 28.11.2005

KOM(2005) 604 lõplik

KOMISJONI TEATIS NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

Puuetega inimeste olukord laienenud Euroopa Liidus: Euroopa tegevuskava 2006–2007

SISUKORD

1. Sissejuhatus 4

2. Praegune olukord 4

2.1. Ülevaade 4

2.2. Tööhõive edendamine 7

2.3. Puuetega inimeste ühiskonda integreerimine 8

3. Euroopa Liidu tegevuskava puuetega inimeste heaks (Disability Action Plan – DAP) 9

3.1. Teise etapi (2006–2007) prioriteetsed valdkonnad 9

4. Kokkuvõte 12

LISAD

1. Sissejuhatus

Euroopa Liidu pikaajalise puuetealase strateegia eesmärk on võimaluste võrdsus – puuetega inimestele inimväärikuse, võrdse kohtlemise, iseseisva toimetuleku ja ühiskondlikus elus osalemise võimaluste tagamine. Euroopa Liidu tegevused võimaldavad puuetega inimestel oma võimeid rakendada ja osaleda nii majandus- kui ka ühiskonnaelus – nii toetatakse ELi ühiseid majanduslikke ja sotsiaalseid väärtusi.

ELi strateegia tugineb kolmele sambale: (1) ELi diskrimineerimisvastane õigustik ja meetmed, mis tagavad üksikisiku õigused; (2) tõkete kõrvaldamine, mis takistavad puuetega inimestel oma võimeid rakendada, ja (3) puuete teema süvalaiendamine puuetega inimeste aktiivset kaasamist võimaldavas ühenduse poliitikas.

Komisjon käivitas ELi tegevuskava puuetega inimeste heaks (DAP),[1] et Euroopa puuetega inimeste aastale järgneks laienenud Euroopas süsteemne poliitika, mis loob dünaamilise raamistiku Euroopa puuetealase strateegia arendamiseks.

ELi muutuvas majandus-ja sotsiaalkeskkonnas on puuete teema struktuurne süvalaiendamine vältimatu. Puuetealase poliitika eest vastutavad eelkõige liikmesriigid, kuid ühenduse poliitika ja meetmed mõjutavad puuetega inimeste olukorda mitmel viisil. Nõukogu märkis selle ära[2] ja soovitas liikmesriikidel puuetealase poliitika arendamisel DAPiga arvestada.

Eelöeldut arvestades määratakse käesolevas teatises kindlaks prioriteetsed eesmärgid ja tegevused DAPi teise etapi (2006–2007) jaoks, mis keskendub puuetega inimeste aktiivsele kaasamisele. Praeguse demograafilise olukorra tõttu tuleb paremini rakendada puuetega inimeste majanduslikku potentsiaali ja võimalikku panust majanduskasvu ja tööhõivesse, lähtudes sotsiaalmeetmete kavast aastateks 2006–2010.[3] Arvestades uuendatud Lissaboni strateegiat, kutsutakse käesolevas teatises liikmesriike üles toetama puuetega inimeste kaasamist oma edaspidiste majanduskasvu ja töökohtade loomise reformiprogrammide kaudu.[4] Käesolev teatis on ka esimene ELi raport, mis käsitleb puuetega inimeste olukorda terviklikult. Komisjon otsustas hakata niisuguseid raporteid avaldama iga kahe aasta järel.[5] See aitab puuetega inimeste poliitika kujundajaid kogu Euroopas, täiendades ja tekitades lisaväärtust nende poliitikale ja meetmetele.

2. Praegune olukord

2.1. Ülevaade

Puuetega inimeste olukorra üleeuroopaline kaardistamine on keeruline. Puuete definitsioonid ja kriteeriumid erinevad sõltuvalt poliitika eesmärkidest, õigustikust ja haldustavadest.[6] Rahvastikuülevaadete andmed on subjektiivsed, neid mõjutavad liikmesriikide erinevad kultuurilised arusaamad.[7] Andmed kirjeldavad peamiselt tööealist elanikkonda, välja on jäetud lapsed ja hooldeasutuses elavad inimesed.

Väärtuslikke andmeid[8] arengu kohta pakub siiski ELi ühtlustatud andmekogumise metoodika[9], mida on kasutatud Euroopa sissetulekut ja elamistingimusi käsitlevas statistikas (SILC) ja Euroopa tööjõuvaatluse (LFS) 2002. aasta ad hoc küsitluses puuete kohta.[10]

Umbes 44,6 miljoni 16–64-aastase inimese hinnangul on neil pikaajaline terviseprobleem või puue ( long-standing health problem or disability – LSHPD).[11] Need inimesed moodustavad kogu ELi tööealisest elanikkonnast 16%. Eelnimetatud andmetes ei eristata puuetega inimesi nendest, kel on pikaajaline terviseprobleem. Kuna tegu on küsitlus-, mitte haldusandmetega, siis tuleb nendesse suhtuda ettevaatlikult. Puuetega inimesed, nende hooldajad ja teenustepakkujad moodustavad majanduslikult olulise osa elanikkonnast. Kuna paljud puuetega inimesed suudavad töötada, siis on tööturuolukorra parendamine erakordselt tähtis.

Puue ja kõrgem vanus on tihedasti seotud. 2002. aastal vastas ligi 30 protsenti 55–64-aastastest, et neil on LSHPD.[12] See seab uusi nõudmisi perekondadele ja tõstatab teravaid küsimusi puuetega inimeste, sealhulgas eakamate puuetega inimeste ja pikaajaliselt haigete hoolduse ja toetusteenuste tõhususest. Share’i küsitlus[13] osutab, et puude korral makstavad toetused mõjutavad ennetähtaegset pensionile jäämist. Järelikult on vajalikud meetmed, mis toetaksid tööturul osalemist ning aktiivset vananemist ja väldiksid eelkõige ennetähtaegset pensionile jäämist.

Andmetest nähtub ka puuetega ja puueteta inimeste erinev tööhõive määr. 2003. aastal oli puuetega inimeste tööhõive 40%, puueteta inimestel aga 64,2%.[14] Igapäevaelus suhteliselt kerge puude tõttu kannatavate inimeste tööhõive oli 50%.[15] Kokkuvõttes on puuetega inimestest tööga hõivatud vähem kui pooled. See suhteliselt madal tööhõivemäär osutab, et puuetega inimeste tööpuudus vajab jätkuvalt tõsist tähelepanu.

[pic]

Tabel 1: Puuetega ja puueteta inimeste tööhõive[16]Puuetega inimeste töötuse määr on kaks korda kõrgem kui puueteta inimestel – see osutab LSHPDst tingitud madalale jällelõimumistasemele ning suhteliselt madalale haridus- ja kutseharidustasemele. Niisuguse olukorra põhjused erinevad riigiti. Pärssiv mõju on eelkõige kartusel, et kogusissetulek väheneb ja tööle minnes kaovad toetused. Teine võimalik põhjus on tööandjate soovimatus puuetega inimest tööle võtta, sest kardetakse suuri töökoha kohandamise kulusid.

47,3 protsenti vastanutest usub, et piisava abi korral võiksid nad töötada. Ainult 15,9% töötamiseks abi vajavatest inimestest seda ka saab, ehkki need andmed on liikmesriigiti ja töövaldkonniti erinevad. Euroopa rahvastikuprognoosid osutavad, et rahvastikus väheneb tööealiste osatähtsus. Seetõttu on praegu olulisem kui kunagi varem rakendada kogu olemasolev tööjõud, sealhulgas puuetega inimesed.

Liikmesriikide statistika osutab, et LSHPD esinemissageduse ning haridustaseme vahel on seos[17].

[pic]Tabel 2: Puude esinemissagedus haridustasemete kaupa[18]

Allikas: Euroopa tööjõuvaatluse (LFS) ad hoc küsitlus puuete kohta 2002. aastal.

2.2. Tööhõive edendamine

DAPi esimeses etapis oli tähelepanu keskmes puuetega inimeste juurdepääs tööturule ning tööhõivet mõjutavad meetmed (nt elukestev õpe, infotehnoloogia ning juurdepääs ehitistele). Nii saavutati üleeuroopaliste meetmete kaudu mõningast edu.

ELi diskrimineerimisvastase õigustiku sihiks on tagada võrdne kohtlemine töösuhtes ja ametis[19]. Võrdse tööalase kohtlemise direktiiv keelab otsese ja kaudse diskrimineerimise, aga ka ahistamise ja suuniste andmise diskrimineerimiseks mitmel põhjusel, sealhulgas puuete tõttu.[20] Puuetega inimeste võrdse kohtlemise edendamiseks on ka mitmeid erisätteid. Era- ja avaliku sektori tööandjad ning teised, kelle suhtes direktiiv kehtib (näiteks koolitajad), peavad puuetega inimeste huvides teostama mõistlikes piirides ümberkorraldusi. Nad peavad rakendama asjakohaseid meetmeid, et võimaldada puuetega inimestel töötada, karjääri teha ning koolitustel osaleda. Seetõttu on direktiivi tõhus rakendamine puuetega inimeste tööhõive edendamisel võtmetähtsusega. Nimetatud direktiiv sätestab uusi õiguspõhimõtteid, mistõttu selle rakendamine on väljakutse.[21]

Puuetega inimeste olukorda tööturul puudutab peaaegu kogu Euroopa tööhõivestrateegia[22]. 2004. aastal koostasid komisjoni talitused tööhõivekomisjonile töödokumendi,[23] milles analüüsitakse puuete teema süvalaiendamist Euroopa tööhõivestrateegias.

Puudega töötaja töölevõtmiseks ja töölhoidmiseks lubab tööhõivealast riigiabi käsitlev komisjoni määrus[24] liikmesriikidel toetada tööandjat ja luua kaitstud töökohti.

ELi sotsiaaldialoogi kaudu julgustab komisjon sotsiaalpartnereid (eelkõige tööstusharudevahelisel tasandil) viima ellu nende avaldustes puuetega inimeste tööhõive kohta esitatud soovitused.[25] 2004. aasta aruanne sotsiaalpartnerite tegevuse kohta loetleb mitmeid puuetega inimesi puudutavaid algatusi.[26]

Hariduse ja koolituse valdkonnas plaanib kodanikuaktiivsuse, võrdsete võimaluste ja sotsiaalse ühtekuuluvuse töörühm koostada poliitilisi soovitusi ja puuetega inimestele mõeldud konkreetseit materjale. Soovitused kajastuvad 2006. aasta teatises hariduse ja koolituse tõhususe ning võrdsete võimaluste kohta.

Ühenduse tegevuskava diskrimineerimise vastu võitlemiseks toetab suutlikkuse arendamist ja teadmiste suurendamist puuetega inimeste õiguste kohta – näiteks komisjoni poliitikat tutvustav konverentsisari Euroopa puuetega inimeste päeva puhul. Euroopa Sotsiaalfond (ESF) ja teised ühenduse algatused toetavad jätkuvalt puuetega inimeste integreerumist tööturule.

2.3. Puuetega inimeste ühiskonda integreerimine

Euroopa puuetega inimeste aasta andis tõuke puuetega inimeste elatustaseme parendamiseks ning suurendas ühiskonna teadlikkust nende põhiõigustest ja -vajadustest. Komisjon aitas integratsioonitõkkeid kõrvaldada mitme algatuse kaudu, sealhulgas pilootprojektid ja -uuringud.

Mitmed komisjoni kaasrahastatud projektid keskenduvad teadmiste vahetusele ehitusala asjatundjate hulgas ning koolitusvahendite arendamisele (Euroopa erivajadustega inimeste hariduse arendamise agentuur).

2005. aasta septembri teatises tõketeta info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (eAccessibility) kohta[27] käsitletakse asjakohaseid vabatahtlikkusel ja iseregulatsioonil põhinevaid algatusi liikmesriikides järjepidevuse põhimõttest lähtudes. Kahe aasta pärast hinnatakse olukorda uuesti. Komisjon võib seejärel kaaluda täiendavaid meetmeid, sealhulgas uued õigusaktid.

Jätkub algatus, mille eesmärk on ELi tasandil ELi standardite kaudu ühtlustada puuetega inimestele kättesaadavusega seonduvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiavaldkonna avalike hangete nõuded. Edu on plaanis saavutada veebi kättesaadavuseeskirjade, aga ka üleeuroopalise projekti "Disain kõigile“ rakendamise ja testimise suhtes.

Kuuenda raamprogrammi infoühiskonna tehnoloogiaid käsitleva prioriteedi[28] raames rahastatakse mitmeid eAccesibility projekte 30 miljoni euro suurusest eelarvest. 2005. aastal on uus taotlusvoor, mille eelarve on 29 miljonit eurot.

Uuringuid on kiirendatud ka kulutasuvamate alternatiivide leidmiseks, et aidata puuetega inimestel elada iseseisvalt perekonnas või ühiskonnas, mitte suletud asutuses.[29] Hooldusasutuste kasutamist õnnestub kõige paremini vähendada siis, kui ühiskonna kasvava vajaduse rahuldamiseks pakutatakse piisavalt tervishoiu-, pikaajalise hoolduse ja tugiteenuseid.

Euroopa aasta 2004 „Haridus spordi kaudu“ soodustas samuti aktiivset ühiskonnaelus osalemist.

Lisas 1 antakse ülevaade ELi meetmetest. Lisas 3 antakse ülevaade olukorrast liikmesriikides.

3. Euroopa Liidu tegevuskava puuetega inimeste heaks (Disability Action Plan – DAP)

DAPil on kolm keskset eesmärki: (1) võrdse tööalase kohtlemise direktiivi täielik rakendamine, (2) puuete teema edukas süvalaiendamine ühenduse poliitikas ning (3) juurdepääsu ja kättesaadavuse parandamine.

DAP hõlmab aastaid 2004–2010 mitmes järjestikuses etapis, millest igaüks toonitab mitmeid üksteisega seotud prioriteete. Esimene etapp hõlmab aastaid 2004 ja 2005, teine aastaid 2006 ja 2007.

Esimese etapi esialgne analüüs osutab, et puuete teema süvalaiendamine on õnnestunud mõnes valdkonnas – eelkõige tööhõive, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning hariduse (e-õppe) alal. Suuremat mõju ja puuetega inimeste tööturule integreerimist on võimalik saavutada süvalaiendamise põhimõtte ja puueteteemaliste meemete ühendamise abil.

Põhiõiguste, mittediskrimineerimise ja võrdsete võimaluste eest vastutavad volinikud annavad komisjoni talitustevahelise puueteteemalise töörühma toel DAPile poliitilise kiirenduse. ELi puuetealane kõrgetasemeline töögrupp (HLDG), Euroopa tööhõivekomisjon ja sotsiaalkaitsekomisjon arendavad teemakohase dialoogi abil koostööd liikmesriikidega. Komisjon toetab ja jälgib tähelepanelikult töö saamisel võrdse kohtlemise direktiivi[30] rakendamist, lähtudes raamstrateegiast „Mittediskrimineerimine ja võrdsed võimalused kõigile“.[31]

3.1. Teise etapi (2006–2007) prioriteetsed valdkonnad

DAPi teisel etapil keskendutakse puuetega inimeste aktiivsele kaasamisele, lähtudes liidu põhiõiguste hartas kajastuvast kodanike puudekontseptsioonist[32] ja kavandavast puuetega inimeste õiguste ja väärikuse kaitse ning edendamise ÜRO konventsioonist.

Kodanike arusaam osutab sellele, et puuetega inimesed teevad igapäevaelus samasuguseid isiklikke valikuid ja otsuseid nagu puueteta inimesed. Järelikult on vaja luua keskkond, kus puuetega inimesed saavad iseseisvamalt tegutseda. Hoolduse ja tugiteenuste korraldamisel on seega kesksel kohal puuetega inimesed ja nende isiklikud vajadused.

Puuetega inimeste iseseisvust edendavad lisas 2 kirjeldatud neli prioriteeti ja meedet, mida tutvustakse järgnevalt.

- Aktiivsuse toetamine

Uuendatud Lissaboni tööhõivestrateegia põhiteema on „luua ja säilitada rohkem töökohti, suurendada tööjõupakkumist ja ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme.“ Puuetega inimeste tööhõive ja aktiivsuse suurendamine on seetõttu jätkuvalt prioriteedid.

Väärtuslikke suuniseid puuetega inimeste integreerimiseks avatud tööturule sisaldab komisjoni talituste töödokument puuete teema süvalaiendamisest Euroopa tööhõive strateegias. Uued integreeritud suunised jätavad ruumi riiklikele eesmärkidele, kuid arengut tuleb juhtida ja toetada statistilisi andmeid kasutades. Eelnimetatud dokument osutas muude probleemide kõrval sellele, et pärast LSHDPd naaseb tööle väike osa inimesi ja see takistab iseseisvat toimetulekut. Toetatakse tööajal invaliidistunud inimeste tööeluga kohanemist ja jällelõimumist käsitlevaid strateegiaid. Edendatakse ka rehabilitatsiooniteenused, isiklikku abi ja töötamise tasuvaks muutmist.

Euroopa Sotsiaalfond on toetanud ja toetab jätkuvalt puuetega inimeste aktiivset osalemist ühiskonnas ja tööturul. Komisjon on pakkunud järgmise eelarveperioodi (2007–2013) üheks prioriteetseks tegevuseks „integratsiooni ja tööturule naasmist“, mis hõlmaks nii puuetega inimesi kui ka nende hooldajaid.

- Kvaliteetsete tugi- ja hooldusteenuste arendamine

ELi süvalaiendamismeetmete keskmes on kvaliteetsete, mõõduka hinnaga ja kättesaadavate sotsiaalteenuste edendamine ning puuetega inimeste toetamine tervikliku sotsiaalkaitse ja kaasamise reeglistiku kaudu. Mitmed ühiskonnas toimuvad muutused mõjutavad kodumajapidamiste struktuuri ja seavad uusi nõudmisi perekondadele, mistõttu on küsitav, millised on parimad meetmed ja poliitika pikaajaliste hooldus- ja tugiteenuste pakkumiseks (ka eakamatele puuetega inimestele).

Üldhuviteenuste valges raamatus[33] teatas komisjon kavatsusest esitada 2005. aastal teatis sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna üldhuviteenuste kohta, et määratleda nende eritunnused ja täpsustada tegevusraamistikku. Samuti uuritakse puuetega seotud sotsiaalteenuste kvaliteeti, sealhulgas teenustepakkumise kooskõlastamise vajalikkust.

Komisjon esitab ka ettepanekud sotsiaalkaitse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse avatud kooskõlastusmeetodite ühtlustamiseks ja arendab koostööd pikaajalise hoolduse ja tervishoiupoliitika valdkonnas paralleelselt käimasoleva tööga sotsiaalse ühtekuuluvuse ja pensionide alal. See võimaldab käsitleda sotsiaalkaitsepoliitika asjakohaseid aspekte, näiteks integreeritud hooldus- ja tugisüsteemide kättesaadavust.

Jätkuvalt toetakse pürgimust vähendada suurtesse hooldekodudesse paigutatud puuetega inimeste arvu. Edendatakse teenuste taset, kus turvalisuse, vabaduse ja iseseisvuse aspektid on tasakaalus.

- Kaupade ja teenuste kättesaadavuse parendamine

Seniseid meetmeid avalikele hoonetele juurdepääsu tagamiseks täiendab töö teenuste-, transpordi- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavuse parendamiseks, sh uute tugisüsteemide loomiseks. Transpordi kättesaadavusel on iseseisva toimetuleku kontseptsioonis oluline koht. Transpordi ja avaliku sektori kättesaadavus toetavad vastastikku arengut mõlemas valdkonnas, mistõttu neid edendatakse nii linnades kui ka maapiirkondades.

Transporditeenuste valdkonnas ei saa puuetega, sh liikumispuudega inimeste õigused piirduda üksnes transpordivahenditesse pääsemisega, vaid hõlmavad ka mittediskrimineerimist ja terviklikku toetust. Euroopa Komisjon edendab neid õigusi poliitikadokumentide ja eelnõude kaudu. Komisjoni valges raamatus "Euroopa transpordipoliitika aastal 2010: aeg otsustada“[34] kavandab komisjon reisija õiguste sätestamist kõigis transpordiliikides. Komisjoni 2005. aasta 15. veebruari teatis reisijate õiguste suurendamisest Euroopa Liidus[35] määrab kindlaks hulga tegevusvaldkondi, neist esmatähtsad on mittediskrimineerimine ja liikumispuudega inimeste abistamine kõikide transpordiliikide kasutamisel. Komisjoni 2004. aastal esitatud määruse ettepanek rahvusvahelise raudteeliikluse reisijate õigustest ja kohustustest[36] sätestab raudteel reisivate liikumispuudega inimeste mittediskrimineerimise ja abistamise enne ning pärast reisi. Komisjoni esitatud määruse ettepanek liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul[37] muudab nende abistamise lennujaamades ja lennukites kohustuslikuks ja kehtestab nõuded lennujaamade poolt antava abi kvaliteedile. Komisjon analüüsib praegu, kuidas laiendada niisuguste reisijate õigusi meresõiduliikluses ja rahvusvahelises bussiliikluses. Selleks käivitas komisjon 2005. aasta juulis avaliku arutelu reisijate õigustest rahvusvahelises bussiliikluses ja kavatseb käivitada konsultatsioonid reisijate õigustest meresõidul. Liikumispuudega inimeste huvides kehtestatud meetmete tõhusust saavad kõige paremini tagada riikide pädevad täitevasutused.

Uute tehnoloogiate võimalused osalemist edendava Euroopa loomisel on märkimisväärsed. Kättesaadav ja üldiselt kasutatav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, mis on ühitatav Euroopa standarditel põhinevate tugitehnoloogiatega, tarbijate nõudlus ja arengu teised tunnusjooned loovad uusi võimalusi. Kui avalikud hanked ärgitavad arendama võimalikult laiale tarbijaskonnale mõeldud tooteid, siis on võimalik avada uusi turge ja neil tegutseda. See juba toimub USAs ning hakkab hoogu sisse saama Jaapanis. Osalust edendav teadmistepõhine ühiskond on seetõttu algatuse i2010 keskne eesmärk. See sisaldab „ergutusmeetmeid, et muuta info- ja kommunikatsioonisüsteemide kasutamine suurema hulga inimeste jaoks hõlpsamaks“ ja „poliitilisi suuniseid elektroonilise kättesaadavuse kohta.“ See käsitleb iseseisvat toimetulekut edendavat tehnoloogiat ja osutab teatisele eAccessibility, milles arendatakse kolme Euroopas veel vähekasutatud võimalust (avalik hange, sertifitseerimine ning olemasoleva õigustiku parem ärakasutamine seniste tegevuste arendamise ja jätkumise ajal).

- ELi analüüsivõime suurendamine

Puuetega inimeste muutuva olukorra ning selle vastastikuse mõju uurimiseks teiste poliitikavaldkondade suhtes on hädavajalikud usaldusväärsed ja võrreldavad andmed. Eelmistest Eurostati ülevaadetest, Euroopa tööjõuvaatluse ad hoc küsitlusest puuetega inimeste tööhõive kohta ning liikmesriikide haldusregistritest saadud andmete analüüsimiseks algavad uuringud.

Euroopa statistikasüsteemi (ESS) ning ühenduse statistikaprogrammi (2002–2007) raames arendatakse välja terviklik statistika puuetega inimeste ühiskonda integreerumise kohta. Eurostat töötab Euroopa terviseküsitluse projekti raames välja spetsiaalset küsimustikku puuetega inimeste sotsiaalse integratsiooni kohta.

Kuues teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuste raamprogramm (2002–2006) ning sellele järgnev seitsmes teadusuuringute raamprogramm (2007–2013) jätkavad puuetealaste uuringute toetamist. Kuuenda raamprogrammi raames on poliitilisel tasandil määratud kindlaks puuetega seotud teadusuuringute teemad ja prioriteedid.

ELi uue raamstrateegia „Mittediskrimineerimise ja võrdsed võimalused kõigile“ kohaselt käsitletakse ka puuetega inimeste mitmekordset diskrimineerimist.

4. Kokkuvõte

Teatis näitlikustab ELis valitsevat suurt üksmeelt puuete teema käsitlemise vajalikkuse suhtes. Rõhk on väärikusel, põhiõigustel, kaitsel diskrimineerimise eest, õiglusel ja sotsiaalsel ühtekuuluvusel.

Puuetealane tegevus on eeskätt liikmesriikide pädevuses ja kõige tõhusamini teostatav riigi tasandil. Puuete teema süvalaiendamine ELi tegevuskava alusel, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond, aitab laienenud Euroopas võrdseid võimalusi tagada. Positiivne dialoog komisjoni, liikmesriikide ja ka puuetega inimeste vahel võimaldab luua senisest soodsama õhkkonna, et toetada aktiivset osalust ühiskonnas ja majanduses. Kokkuvõttes leitakse nüüd enamasti, et süvalaiendamine on puuete teema edendamise võti. Uuendatud Lissaboni strateegia toonitab senisest enam vajadust süvalaiendada puuete teemat liikmesriikide tasandil.

DAPi teiseks etapiks kavandatud meetmed toetavad aktiivsust, edendavad sotsiaalteenuste, kaupade ja teenuste kättesaadavust. Lisaks sellele kogutakse usaldusväärset ja võrreldavat statistikat puuete kohta ning infot mitmekordse diskrimineerimise kohta. Komisjon jälgib kavandatavate meetmete rakendamist, jätkates dialoogi kõigi asjaosalistega. Tegevuskava vahehinnang antakse plaanikohaselt 2008. aastal.

[1] KOM(2003) 650 lõplik, 30.10.2003.

[2] Nõukogu järeldused 1.12.2003, nõukogu dokument 15 206/03

[3] KOM(2005) 33 lõplik, 9.2.2005.

[4] KOM(2005) 24.

[5] Vt 1.

[6] Komisjoni uurimus „Puude defineerimine Euroopas: võrdlev analüüs“. Bruneli Ülikool, september 2002.

[7] Inimestel palutakse vastata, kas neil on pikaajaline terviseprobleem või puue.

[8] Keskses küsimuses uuriti, kas isikul on enam kui kuus kuud kestev (või oletatavasti kestev) pikaajaline terviseprobleem või puue (LSHPD). LSHPD mõiste hõlmab kõiki raskusastmeid, välja arvatud „vähemalt mõningane mõju igapäevaelule.“

[9] Komisjoni määrus 1566/2001, 12.7.2001.

[10] Eurostat, Statistics in focus, teema 3-26/2003.

[11] Euroopa tööjõuvaatluse (LFS) ad hoc küsitlus puuete kohta 2002. aastal.

[12] LFS ad hoc küsitlus puuete kohta 2002. aastal.

[13] Share’i projekt: http://www.share-project.org.

[14] Koki 2003. aasta raport „Töökohad, töökohad, töökohad“.

[15] Vt märkust 9.

[16] Puuetega ja puueteta inimeste graafid on sarnased, kui puueteta inimeste suhtosa riigi tööhõives kasvab, sest siis toimub enamasti sama ka puuetega inimeste suhtes.

[17] Kaasasündinud ning lapse- või noorukieas tekkinud puue võib ahendada õppimisvõimalusi. On ka võimalik, et madala haridustasemega inimesed töötavad lihttöölistena ohtlikus keskkonnas. Praegu pole võimalik öelda, milline eelnimetatud teguritest on teistest tähtsam ja kas nad kumuleeruvad.

[18] Mida madalam on haridustase, seda sagedamini esineb inimestel pikaajaline terviseprobleem või puue. ISCEDO_2 hõlmab kõiki inimesi kuni põhihariduse omandanuteni, ISCED3_4 keskharidusega inimesi ning ISCED5_6 keskkoolijärgse koolituse või kõrgharidusega inimesi.

[19] Direktiiv 2000/78, 27. november 2000.

[20] Võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise 2005. aasta aastaaruanne, lk 5–11.

[21] Võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise 2005. aasta aastaaruanne, lk 5–11.

[22] Nõukogu otsus, 12. juuli 2005, liikmesriikide tööhõivepoliitikat käsitlevate suuniste kohta.

[23] Puuete teema süvalaiendamine Euroopa tööhõivestrateegiashttp://europa.eu.int/comm/dgs/employment_social/index_en.htm.

[24] Komisjoni määrus (EÜ) nr 2204/2002.

[25] Sotsiaalpartnerite avaldus puuetega inimeste tööhõivest(http://europa.eu.int/comm/employment_social/dsw/dspDetails.do?id=1123&d-1588-p=1&d-1588-s=&d-1588-o=null) ning UNI- Europa Commerce’i ja EUROCommerce’i 2004. aasta maikuu avaldus puuetega inimeste tööhõive ja integratsiooni edendamisest Euroopa kaubandus- ja turustussektoris (http://europa.eu.int/comm/employment_social/dsw/dspDetails.do?id=1088&d-1588-p=1&d-1588-s=&d-1588-o=null).

[26] CEEPi, UNICE/UEAPME ja ETUCi 2004. aasta “Aruanne sotsiaalpartnerite tegevusest liikmesriikides tööhõivestrateegia rakendamisel."

[27] KOM(2005) 425 lõplik, 13.9.2005.

[28] Kuues teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammi (2002–2006) infoühiskonna tehnoloogiate prioriteedi raames on välja valitud ja toimib 14 projekti.

[29] Pakkumiskutse VT/2005/0344.

[30] Direktiiv 2000/78/EÜ, 27.11.2000 (EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16).

[31] KOM (2005), juuni 2005.

[32] Artikkel 26: „Liit tunnustab ja austab puuetega inimeste õigust saada kasu meetmetest, mille eesmärk on tagada nende iseseisvus, sotsiaalne ja tööalane integratsioon ning osalemine ühiskonnaelus.“

[33] KOM(2004) 374, 11. mai 2003.

[34] KOM(2001) 370 (lõplik).

[35] KOM(2005) 46 (lõplik).

[36] KOM(2004) 143 (lõplik).

[37] KOM(2005) 47 (lõplik).

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

AT

BE

CY

CZ

DE

DK

EE

ES

EL25

FI

FR

EL

HU

IE

IT

LT

LU

MT

NL

PT

RO

SE

SI

SK

UK

Töötajate osakaal LSHPDta inimeste hulgas

Töötajate osakaal LSHPDga inimeste hulgas